archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Kirik & Teoloogia alustab (nr 1/ 18.12.2011) | K&T
    ja tulevikust Toomas Jürgenstein Usundiõpetus ja kirik Ergo Naab Inimeseksolemise raske koorem Mare Palgi Üksindusest Johann Christian Põder Eksimus ja uus elu Mt 3 1 2 Urmas Nõmmik Üks uus Iisraeli usundiloo käsitlus Lisaks algus rubriigile Uudised ja oikumeenia Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus Saksamaa Ühinenud Evangeelne Luterlik Kirik Soome Evangeelne Luterlik Kirik Oikumeenilised organisatsioonid Eesti Kirikute Nõukogu Euroopa Kirikute Konverents Kirikute Maailmanõukogu Piibel Piibel NET Praktika Agenda EELK vanem jumalateenistuse ja talituste käsiraamat

    Original URL path: http://kjt.ee/2011/12/kirik-ja-toloogia-alustab/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Kirik ja teoloogia: dogmaatiline arutlus (1. osa) | K&T
    üksnes inimese eneseväljenduse üksnes tema kõnena mitte kahekõne ja suhtlusena inimese ja Jumala vahel siis on uskumine uue elu koos Jumalaga elu algusesaamine Usklik inimene ja usklike osadus mõistab end Jumalast lähtuvalt ja tänu Jumalale See on eripärane elutunne elustiil ja eluviis Väljaspoolt mitte usule paistab et jumalakõne on taandatav üksnes inimeste kõneks Jumala olemasolu paistab sõltuvat usu olemasolust Jumal on usu asi ja viimase meelevallas usk ja Jumal ehk inimene ja Jumal on identsed Usu perspektiivist seevastu on tegemist eristatavate ja ebasümmeetriliselt suhestatud suurustega usk ja usu osaduskond mõistab end olemuslikult vastuse Jumala enda toimimise tulemusena Mitte usk ei kanna Jumalat vaid vastupidi just seetõttu et usk ja usu osaduskond eristab end Jumalast ja mõistab end Jumalast lähtuvalt on neile autoriteediks Jumal ise kui usu läte ja autor Asjaolu et jumalakõne kui usukõne algne koht on palves ja jumalateenistuses tähendab et ka igasuguste edasiste teoloogiakujude lätteks ja tegelikult ka lõppsihiks on palve ja jumalateenistus Ühtlasi toimub resp peaks toimuma igasugune jumalakõne kui usukõne palve ja jumalateenistuse hoiakus selles mõttes et teadvustatakse igasuguse jumalakõne asjalikkus sõltub Jumala enesekommunikatsioonist Nii on võimalik küll semantilisel tasandil teha mõistetavaks ja mõista jumalakõne või usukõne sisu aga selle pragmaatiline avanemine tõena minu maailma Jumala kohta ei ole inimese ei kõneleja ega kõnetatu meelevallas Teoloogia igasuguste kujude jaoks on iseloomulik äratundmine et Jumala tõestamine resp kellegi uskumapanemine või sundimine ei ole võimalik ning ei saa ega tohi olla teoloogia sihiks Võimalik ent ka tingimata vajalik on üksnes esitada jumalatunnetuse resp usu sisu k a see kuidas ja millistel tingimustel selleni jõutakse Kui aga Jumal osutub inimesele tõeks tegelikkuseks ja rõõmsaks sõnaks siis on see Jumala enesetõestus tema enda Sõna Seega teoloogia juurde kuulub alandlikkus mis austab ja eristab inimese ja Jumala võimalusi Algselt palves ja jumalateenistuses toimuv ja juurduv jumalakõne usust lähtuv kõne mis rajaneb usus vastuvõetud Jumala enda kõnele on iseloomustatav ka kui usu mõtlemine Teoloogia ei ole nõnda samastatav usuga vaid on mõtlemine ent selline milles ja mille kaudu alati isiklik ühine usk mõtleb järele iseenda üle püüab end mõista Nii vaadatuna on teoloogia arusaamist taotlev usk Anselm usu eneserefleksioon s t usu mõistmine avamine seletamine tõlgendamine ja kirjeldamine asjast lähtuvalt mille kaudu millega seotuna mille poolt vabastatuna mille ees kohustatuna usk end ise mõistab See on Jumal Looja kes on Kristuses Lepitaja ning kes kui Püha Vaim inimesi pühitseb s t avab neile evangeeliumi tõe äratab neis usu Jeesusesse kui Kristusesse ning liidab nad kokku osaduskonnas mis kuulutab rõõmusõnumit Kristusest ning austab nõnda kolmainsat Jumalat 3 Teoloogia edasised eristumised on seotud teoloogia viljelemise paikade tasandite ja adressaatide erinevusega Kui esmases ja algses tähenduses on teoloog iga palvetaja on teoloogid kõik jumalateenistusel osalejad on teoloog igaüks kes mõtleb järele oma usu üle või sellest kõneleb siis n ö tavatähenduses on teoloogid need kes on saanud akadeemilise teoloogilise hariduse Teoloogia mida viljeletakse ja õpitakse pühapäevakoolis või usuõpetuse tunnis või leerikoolis erineb See on teoloogilise hariduse astmete erinevus lasteaiateoloogia kooliteoloogia ülikooliteoloogia Igal neist ehkki erineval tasemel on eesmärgiks teoloogilise kõne mõtlemis ja otsustusvõime kujundamine ning arendamine Ülikooliteoloogiat ehk akadeemilist teoloogiat nimetatakse tabavalt ka usuteaduseks ehkki viimast ei viljelda üksnes ülikoolides Mis puudutab hariduse astmeid siis ajastuti ja ühiskonniti võib mingis vallas vajalikuks peetud haridustase erineda Õhtumaa kontekstis on kirik olnud ülikoolide ja teoloogia kui usuteaduse väljakujunemise initsiaatoriks nii nagu on kirik olnud Eestis rahvakeelse hariduse initsiaatoriks See on toimunud veendumuses et ilmutuse ja mõistuse valgust ei ole õige lahutada ja vastandada Usuteaduse ajalugu nii nagu hariduse ja teaduse ajalugu on liikunud sisemise eristumise distsipliinideks jaotumise ning ülesannete jagunemise ja jagamise rada Maailm ja ühiskondlik tegelikkus on muutunud üha keerukamaks ja diferentseeritumaks Keerukates ühiskondades muutub teadus ka usuteadus vältimatult keerukamaks süveneb spetsialiseerumise ja laialihargnemise määr Vältimatu on töödejaotus nii probleemiti ja teemavaldkonniti kui viiside kaudu kuidas neile läheneda ja neid käsitleda Killustumise oht muudab omakorda vältimatuks distsipliinide ja valdkondade vahelise ja ülese koostöö mis aga nõuab taas erilist ettevalmistust ja pädevust Ehkki usuteaduse vahetud tulemused ja väljendusvormid võivad vahel olla raskestimõistetavad või paista tarbetud ei tähenda see vähemalt enamasti et sellisel teoorial pole midagi pistmist praktika või elu olgu kiriku või ühiskonna või Jumala enda tegelikkusega Küll tähendab see et vajalik on akadeemilise teoloogia töö heas mõttes populariseeriv vahendamine ja tutvustamine Seda sõltumata tõsiasjast et teoloogia kui teaduse vahendamine toimub loomulikul kombel ja igapäevaselt teoloogia akadeemilises stuudiumis nn teaduspõhises õppes Kindlasti tähendab see ka seda et akadeemiline teoloogia ise peab ikka ja jälle pöörduma tagasi teoloogia algse ja esmase tähenduse ning koha juurde Vastasel korral on ohuks teadmiste oskuste ja meetodite mitmekesisuses oma asja Jumala ja asjasuhte usu silmistkadumine ent sellega väheneb ka ehedalt teoloogiline orienteerumisvõime nii nagu ka teoloogia aladistsipliinide kokkukuuluvuse ning vastastikuse sõltuvuse tajumine Otsustavas ja esmases tähenduses on igas kristlases nii nagu igal juhul ka igas kristlikus teoloogis ja igas kirikuõpetajas kirik ja teoloogia ühendatud Erinevused teoloogia kujude ja viiside vahel tulenevad sellest milline on esmane kontekst kus jumalastkõneleja tegutseb On see kogudus On see ülikool suhtlus teiste erialade ja valdkondadega On see kirikutevaheline suhtlus On see kirikute ja teiste religioonide vaheline suhtlus On see suhtlus end mittereligioossetena mõistvate maailmavaadete ja eluviisidega On see suhtlus kaunite kunstidega On see kiriku juhtimine üldkiriklikult kiriku töövaldkondlikult praostkondlikult koguduses On see perekond On see jumalateenistus On see palve On see ühiskondlik avalikkus On see poliitika Jne Tegelikult oleks vaja teoloogiat viljeleda kõigis neis kontekstides ja kõigil neil suhteväljadel Loomulikult peab teoloogia olema asjalik s t asjakohane aga ühtlasi peab ta olema ka ajakohane s t ajalik ehk kontekstitundlik Mingi ühe konteksti või suhtevälja absolutiseerimine ja selles viljeldud teoloogiaviisi jäik ülekandmine teise või kuulutamine ainuvõimalikuks vähendab paratamatult teoloogia asjalikkust Milliseid küsimusi ja kuidas erinevates suhteväljades ja kontekstides tõstatatakse milliseid samme nendele vastamiseks ette võetakse millist keelepruuki ja stiili kasutakse kõik see erineb Kui teoloogiat viljeletakse ülikooli kontekstis siis sügavas ja ranges tähenduses tähendab see igal juhul seda et kirik on võtnud kuju ka ülikoolis avalikus tegelikkuse ja tõe kohta küsimise paigas Usuteadus see on kirik mis teostab oma ülesannet ja kutsumust teaduse kontekstis Kirikumõistmise kiusatused 1 Kiriku ja teoloogia vahekorda ohustavad kiusatused mida saab ideaaltüüpiliselt iseloomustada läbi

    Original URL path: http://kjt.ee/2011/12/kirik-ja-teoloogia-dogmaatiline-arutlus-1-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Eesti piiblitõlkimise olevikust ja tulevikust | K&T
    1968 aasta Piiblis ega ka P1997 s teksti liigenduspõhimõtted arusaadavad võiks isegi öelda et seal puudub järjepidevus Kui kahte veergu kokku pressimised ja luuleridade poolitamised kõrvale jätta ei ole kummaski algtekstiga võrreldes mõtteriimi põhimõttest kinni peetud UTL1989 on seda aga väga hästi teinud ehkki alati saab üksikutel kohtadel kriitilisi küsimusi esitada Täiesti klassi omaette moodustavad aga Rossi üksikute psalmide tõlked mis mõjuvad luuletekstidena Siin on kõige täpsemalt jälgitud luuleridadeks ja stroofideks jaotamist on isegi tehtud mööndusi eestikeelse teksti voolavuse osas et algne luulevorm oleks paremini näha Ehkki Ross on tagasihoidlikult viimast tunnistanud ületab tõlgete eestikeelsus minu meelest enamikku vastavate tekstide tõlkeid meie keeleruumis Esimest korda meil kuuluvad luuletekstide juurde ka kommentaarid mis siis et lühikesed Jõudnud märksõnani kommentaarid on lõpuks võimalik nimetada ka UTL1989 Uue Testamendi tõlget sest selle kommentaariumile ehk joonealustele ja muudele märkustele ei ole eesti keeleruumis seni võrdset Lisades piiblitõlkele märkused mis selgitavad paljude erimõistete tähendusi heebrea või kreekakeelset sõnamängu aga ka tõlkeliselt keerukaid kohti ning mis veel tähtsam tunnistavad nii mõnegi kirjakoha tõlkimise möödapääsmatuid raskusi on esitatud vaat et tähtsaim väljakutse senisele piiblitõlketraditsioonile Esiteks ei saa ükski tänapäeva lugeja hakkama ilma kommentaarideta Ei mõista ta algkeeli oskamata sõnamängu ei tarvitse ta teada piibliteksti tekkelooga seotud raskusi Muidugi piiblitõlke enda juurde ei saa kuigi palju märkusi lisada ent arusaadavuse hõlbustamiseks on esmatasandi märkused möödapääsmatud Teise tasandi märkused ehk piiblitekstide mahukam kommentaar on eesti keeleruumis eriti puudulik Kui Uue Testamendi raamatute kohta on veel kommentaare mõned isegi akadeemiliste autorite kirjutatud siis Vana Testamendi osas valitseb peale Gerhard von Radi Genesise alglugude kommentaari peaaegu et tühjus Aga see on omaette teema Teiseks on märkused piiblitõlke juurde olulised veel seepärast et ükski piiblitõlge ei saa tegelikult läbi ilma tekstikriitiliste parandusteta Piibli käsikirjade ümberkirjutamisel on aegade jooksul tehtud väga palju ümberkirjutusvigu Need on kohati nii selged et isegi keskajal tegutsenud Heebrea Piibli kopeerijad on neid märganud ja markeerinud Ei ole üldse küsimus kas neid kirjakohti tuleks korrigeerida Küsimus on seevastu kas kaasaja lugeja ning algteksti suhtes on aus sellised parandused välja toomata jätta nt joonealusest märkustes Ent saab minna veelgi edasi on küll ja küll kirjakohti millised on ümberkirjutamiste läbi nii kannatada saanud või sisaldavad niivõrd tundmatut sõnavara et on meie praeguste teadmiste kohaselt tõlkimatud Loomulikult on piibliteadustes välja pakutud palju lahendusi sellistele crux interpretum itele ent ühe või teise lahenduse kasuks otsustamine võib olla tihti loterii Sellised kirjakohad tuleks aga tõlgetes minu meelest eriti rõhutatult ära markeerida Põhjus on hästi proosaline aga samas kaalukate tagajärgedega teame ju et Piiblit loetakse palju ja et kirjakohtadega argumenteeritakse palju eriti oluliseks muutub argumenteerimine nt kiriku teoloogilistes vaidlustes Kui nüüd võetakse nt rahvapiiblist argumendiks üks kirjakoht mille lähtetekst heebrea või kreeka keeles on tegelikult tõlgitamatu ja mille tõlkimiseks on lihtsalt ühe võimaluse kasuks otsustatud siis kaotab selline kirjakoht ilmselt teoloogilises vaidluses oma argumendi väärtuse Erinevalt neist vähestest kes eeldavad et ka piiblitõlkija tõlgib Pühast Vaimust verbaalselt seestunult arvan ma et ühe või teise tõlkelahenduse kasuks otsustamine on vajalik ausalt ja avameelselt välja tuua Küllalt on maailmas isegi ausaid rahvapiibleid milles pole olnud ruumi joonealustes

    Original URL path: http://kjt.ee/2011/12/eesti-piiblitolkimise-olevikust-ja-tulevikust/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Usundiõpetus ja kirik | K&T
    kaupmeest Kolmandana olen välja toonud usunditundides omandatud teadmiste ja oskuste püsivuse Siia sobib suurepäraselt Piibli juhtmõtte õppimisest Ärge koguge endile aardeid maa peale kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad Koguge endile aardeid taevasse kus koi ja rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta Mt 6 19 20 Niisiis pean usundiõpetuse andmise juures oluliseks ainele kriitilist ja avatud lähenemist mõtlemise arendamist ja püsivate teadmiste omandamist Usun et see on üpriski sarnane nii mõnegi teise õppeaine eesmärkidega Siiski on vähemalt minu õpetuses kaasa käinud ka nõrk usundiline kuulutus mis kokkuvõetult võiks kõlada Religioon on tõsiseltvõetav elusfäär Eespool nimetatud usundiõpetuse lähtekohad on heaks baasiks dialoogi tekkele Olen mitmel puhul rõhutanud et otsin õpilastega dialoogi kuid mitte ainult kahekõne mõttes Arvan et see oli kunagine usuteaduskonna eetikaõppejõud Jaanus Noormägi kes ütles et dialoog on siis kui sa ei tea mis seisukohtadel sa vestluse lõpul oled Kui omavahel rääkivad inimesed seda teavad siis võib olla tegemist ka kahe monoloogiga Usundiõpetuses dialoogi arendades olen märganud ka ühte arvestatavat ohtu Nimelt võib erinevate arvamuste esitamise soosimine kaasa tuua olukorra kus õpilased mõistavad arvamuste paljusust relativistliku maailmavaate propageerimisena Mulle tundub et teatud põhimõtete ja metoodikate rakendamine aitab seda ohtu vältida Järgnevalt püüangi põgusalt kirjeldada nelja tööpõhimõtet mida olen välja noppinud oma igapäevasest õpetamisest 1 Pidada meeles asjaolu et harjutamine teeb harjutajaks Seda faktikeskse ja loomingulisust tapva õppemeetodi vastast mõtet kuulsin ma esimest korda Hugo Treffneri Gümnaasiumi füüsikaõpetajalt Madis Reemannilt Küllap peaks õpilase jaoks mõtte kaotanud harjutamist vältima nii keeletundides filosoofias matemaatikas kui ka usundiõpetuses Alati peab õpilasel olema teada idee mida tähendab käsitletav tekst situatsioon või sündmus suuremas tervikus 2 Õpilasel peab olema võimalus õpetajale haiget teha Olen oma koolis täheldanud üht kummalist reeglit et head õpetajad annavad sageli nii koolielus kui ainetunnis õpilastele võimaluse end rünnata ning õpilased õpivad reeglina 12 klassiks selgeks et seda võib ainult tungival vajadusel kasutada Nii mõndagi õrna usulist teemat või isikut ei tahaks avada kriitikale sest see võib õpetaja vaadetele haiget teha kuid õpilaste soovi korral tuleb ka need teemad diskussiooni alla võtta Kindlasti on selle punkti all oluline ka õpetaja vaoshoitus et ta oma suuremat informeeritust võimu või autoriteeti õpilase paikapanemiseks ei kasutaks Õige sageli on kasulik diskussioon avatuks jätta 3 Seisukohavõtt on parem kui kritikaanlus Loomulikult ma arvan et igasugune kriitiline mõtlemine peab olema koolis soositud samas kritikaanlus niisama selgelt taunitud Loomulikult ahvatleb iga õpilast õpetaja ummikusse ajamine Õpetajal peaks meeles seisma aga kaugem eesmärk õpilasele peaks esmaseks muutuma oma seisukoha kujundamine ning alles selle aluselt vastaspoole kritiseerimine 4 Erinevate õppesuundade sümbioos Toonitaksin siin usundiõpetuse võimalust olla mitmekülgne Traditsiooniliselt on usundiõpetusel väga tihedad sidemed ajaloo ja kirjandusega kuid õpetamisse tuleks haarata ka võimalikult palju näiteid reaalainetest bioloogiast inimeseõpetusest jne See annab võimaluse kaasata ehk pisut enam reaalaladest huvitatud poisse ja rikastada usundiga seotud probleemide valikut Ma pole päris kindel kuivõrd on kirjeldatud põhimõtted rakendatavad kirikus Küsimused ei piirdu kindlasti ka ainult usundiõpetusega sest Eestis tundub olevat kogu hariduse ja religiooni vahekord intrigeeriv 26 veebruari Postimehe kultuurilisas ilmunud

    Original URL path: http://kjt.ee/2011/12/usundiopetus-ja-kirik/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Inimeseksolemise raske koorem | K&T
    teatisena vaid kõikväelise Jumala eneseilmutusliku kohaloluna Risti elumõtestav vägi Kristlikus traditsioonis nähakse kogu Pühakirja Jumala hingusena 2Tm 3 16 ehk ilmutusena See pole lihtsalt teade Kristusest vaid võimalus Temaga kohtumiseks Kiri on kirjutatud osaduse loomiseks Isa ja tema Poja Jeesuse Kristusega 1Jh 1 3 Osadus ei päästa aga raskustest see päästab raskustes Paulus kiitleb viletsusest teades et Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi Rm 5 3 5 Teises kohas ta viitab ilmutuse olemusele öeldes Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval mida meile ilmutatakse Rm 8 18 Ühelt poolt Jumala ilmutatud armastus Püha Vaimu läbi ja teiselt poolt lootus ilmutatud kirkusse Uustestamentlikule kogudusele on omane juba kuid veel mitte pärandus See on teoloogiline pakett mis realiseerub Kristuse ristis Jeesuse sõnad kannatavale röövlile Tõesti ma ütlen sulle juba täna oled sa koos minuga paradiisis Lk 23 43 iseloomustavad selle operatiivsust Kristuse kannatus ja ristisurm on kristlastele pakkunud võimaluse oma kannatuste mõtestamiseks Ma püüan ära tunda teda ja tema ülestõusmise väge ja tema kannatuste osadust saades tema surma sarnaseks Fl 3 10 kannatused on kasvatuseks Kristuse poole Hb 12 7 Kristuse kannatustega samastumine on põhjus rõõmustamiseks kuna nii nagu ollakse Kristuse kannatuste osalised võidakse rõõmuga hõisata ka tema kirkuse ilmumisel 1Pt 4 13 ning valgustatuse ilmutuse tõttu on võimalik taluda rohket võitlust kannatustes Hb 10 32 Seega otsides vabanemist inimeseksolemise raskest koormast leiame Jumala poolt pakutud vastuse Kristuse ristis Rääkides risti kui märgi kõikehõlmavusest kirjutas Justinus Märter oma esimeses apoloogias Kui vaid soovime võime näha Issandat Kristust kõiges tema võit on kätketud igasse inimlikku sümbolisse tema hiilgus igasse maisesse kuningriiki tema märk igasse maisesse kirjutisse Winter 2002 91 Kristuse rist märgib kogu inimeseksolemise mõtte selle kõikides erinevates valdkondades Jeesuse meetod kannatustega võitlemisel oli ainulaadne Jeesus võttis risti Rooma impeeriumi ühe kõige jõulisema ja kardetavama sümboli ja muutis selle Jumala auks oma vägivallatu kuningriigi sümboliks Jeesuse jälgedes astumine muudab kannatuse tähendust pöördeliselt Kuidas seda rakendada Paulus on kasutanud väljendit minu evangeelium Rm 16 25 See on väga julge ja isegi nahaalsena tunduv sõnakasutus Eriti tänases oikumeenilises kontekstis kus me deklareerime et evangeelium on ainult Jumala oma Siiski võiks siinjuures mõelda et Paulus on hea uudisega niivõrd kokku kasvanud et see on muutunud osaks tema elust Või siis vastupidi evangeelium on muutnud Pauluse oma teenriks Ef 3 7 Paulus kui evangeeliumi teenija Fl 2 22 Kristuse ori Rm 1 1 ning hea uudise personifitseeritud kandja hüüab Armu teile ja rahu Jumalalt Rm 1 7 Usun et ma ei lähe liiga kaugele väites et Paulus evangeeliumi teenri ja Kristuse orjana on n ö Jumala ilmutus paganatele Tema kaudu saab avalikuks Jumala tunnetuse lõhn kõigis paigus kuhu ta saabub 2Kr 2 14 Püüdes päästa sõnu lunastus ja tervistamine küsib P Tillich Kes on need tervistajad ja lunastajad vastates oma küsimusele nii Nad on siin meie ise oleme need Igaühel meist on tervistavat ja lunastavat väge selle jaoks kellele ta on preestriks Tillich 2009 374 Viidates inimesele kui vahendajale jätkab ta Paljud inimesed on niivõrd kurja võimuses et

    Original URL path: http://kjt.ee/2011/12/inimeseksolemise-raske-koorem/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Üksindusest | K&T
    inimene võib olla õnnelik ta võib armastada ja tunda end armastatuna ja samas vabana Aeg ajalt vajab iga inimene aega üksiolemiseks Üksildus on aga reeglina seotud melanhooliaga ahastusega Üksildust võib tunda ka kesk suuri rahvahulki ja lakkamatut sõnadevoolu Üksindusetunne teise inimese kõrval võib olla intensiivsemgi kui päris üksi olles Üks võimsamaid üksindusehüüde kõlab Jeesuse suust ristil Mu Jumal mu Jumal miks sa mu maha jätsid Piibliuurija Claus Westermann ütleb et seda Jeesuse ütlust võiks tõlgendada mitte miks küll nii pidi minema vaid mille jaoks sa mind maha jätsid Siis lõppeks lause hüüumärgiga ning tähenduseks oleks mitte ahastus vaid ülistus Jumal kui võimas Sa oled Kui Jeesus ütleb ristil Psalmi 22 esimesed read tuleb pühakirja tundvatele kuulajatele meelde kogu Psalm mis ei ole tervikuna meeleheitlik Kaebusele järgneb usaldus Jeesus teab et lahendus ei pea olema see et kannatus lõpeb ära vaid et nii tema kui see kes talle järgneb leiab kannatustes Jumala tunneb ka kesk oma vaeva ja mahajäetust Jumala lähedust Miks ikkagi ei ole Piiblis juttu üksindusest Siin on küll vahel kõneks kuidas Jumal jätab oma rahva üürikeseks hetkeks aga Ta ei hülga teda kunagi päriselt Sama kehtib ka üksikisiku kohta Pühakiri räägib inimese ahastusest aga ta kannab siiski suurt sõnumit Jumala armust mis on suurem kui inimese ahastus See et inimene ei näe Jumalat ei tähenda et Jumal ei näe inimest Kui keegi arvab end olevat varjatud Jumala eest siis sarnaneb ta pea liiva alla pistnud jaanalinnule Siiski teades ette inimese võõrandumist Jumalast ütles Issand juba inimese loomisel Inimesel ei ole hea üksi olla ma tahan teha temale abi kes tema kohane on Aadam sai enda kõrvale Eeva Aabrahamile anti tõotus et temal saab olema järeltulijaid nagu tähti taevas Moosesel oli juhtida terve rahvas Jeesust ümbritsesid tema jüngrid Ameerikas oli keegi paarkümmend aastat tagasi pannud ajalehte kuulutuse Helistage numbril Kuulan teid 5 00 eest pool tundi ilma vahele segamata Väidetavalt oli ka helistajaid olnud ning idee autor oli korraliku summa teeninud Eks tänapäeval pakuvad kõikvõimalikud suhtlusportaalid sama võimalust päris tasuta ja neidki kasutatakse usinasti Ei tea muidugi kui palju see inimeste üksinduse kohta ütleb Ent miks on nii mõnedki hullumeelsed ja enesetapjad riputanud oma viimsed sõnad just virtuaalsele avalikule teadetahvlile Sest neil pole kedagi keda nad usaldaks Kedagi kes kuuleks nende inimeste üksinduse hääletut karjet Inimesel ei ole tõesti hea üksi olla Hea on kui meil on keegi kellele usaldame oma mured Hea on kui saame ise olla kellegi usaldusisikuks Kõige parem on aga teadmine et Jumal ei jäta meid maha Teda võime usaldada ka pärast paradiisi väravate sulgumist igaüks oma risti kandes valu tundes ja palehigis tööd tehes Tema lähedust võime tunda ka kesk selle maailma üksindust Vana Testamendi Laulik ütleb Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale See tundmine on minule imeline see on liiga kõrge et saaksin sellest jagu Ps 139 5 6 Mare Palgi 1973 on EELK Kose Püha Nikolause ja Tuhala Kaarli koguduste õpetaja Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10

    Original URL path: http://kjt.ee/2011/12/uksindusest/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Eksimus ja uus elu (Mt 3: 1-2) | K&T
    Palve Jumal Sa näed et keerleme iseenda ümber märkamata kus tegelikult on meie elu kese Paranda meie enesekeskset meelt ja ava meie süda usaldusele Sa kingid igapäevase leivana ikka ja jälle usalduse hetki hoides meie elu lagunemast Viimselt ja tõeliselt kannab meid aga taevane usaldus mille allikaks on Sinu armurikas lähedus jõululapses Jeesuses Aita et Sinu usalduse kingitus saaks meie elu reaalsuseks ning aita et oskaksime seda alati kalliks pidada Aamen 4 MURE JA RÕÕM Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Juuda kõrbes Parandage meelt sest taevariik on lähedal Sel nädalal avame Ristija Johannese kuulutust läbi seitsme erineva meie elu iseloomustava vastandite paari Kui eile oli teemaks enesekesksus ja usaldus mõtleme täna murele ja rõõmule Ristija Johannese kuulutust mõistame seejuures mõnevõrra teisiti kui tema ise seda tegi Me võime mõista seda jumaliku armastussündmuse jõulude ime valguses Parandage meelt Seda hüüdu kuuleme mure sitketest hammastest näritud meele ja südamega Kes meist võiks öelda et mure on talle tundmatu Mure jäljed on igal üksikul ettevõtmisel Aga ka meie elu tervikuna möödub muretsemise tähe all Muretsemine näib omalaadselt lähedane just ka eestlase hingele Eesti keeles kasutame sõna muretsema ka hankimise soetamise tähenduses Isegi nii rõõmsatest asjadest nagu jõulukinkidest võime rääkida muretsemise võtmes Ja muidugi ka sellest mida muretseda jõululauale Eks millegi hankimisega on tihti kaasnenud ka mure ja vaev Keeleteadlane Asta Õim analüüsib oma artiklis Kuidas eestlane oma muret muretseb murega seotud keelendite ja ütluste paljusust ning järeldab et murel on eestlase elutunnetuses märkimisväärne koht Mitmed vanasõnad väljendavad tõdemust et mure on meie enesestmõistetav kaaslane Mure mägi ei mädane kahju kallas ei kahane Mure on midagi mis vajutab inimese elule sügava jälje Mure jäljed on tihti murekortsudena ka inimese palgel Hyginuselt pärineb legend et inimese loomine lähtubki mure ladina keeles cura algatusest ja seni kuni kestab inimese maine elu allub ta mure võimule Aga kas me tõesti oleme cura mure lapsed Kas ei peaks meie elu kandev jõud olema hoopis rõõm Rõõm kaasinimestest nende lähedusest usaldusest sõprusest armastusest Rõõm andide pärast mida Looja meile igal päeval kingib Kui me vaid suudaksime seda märgata Isegi kui me seda tahame ei suuda me ise rõõmu esile kutsuda Me ei saa otsustada hakata rõõmsateks Rõõm sünnib kui sünnib Rõõmsatena võime end eest leida ja olla selle eest tänulikud Tõelist rõõmu kogeme me vaid meile osaks saanud kalli kingina Eriti selgelt võime seda kogeda jõulusündmuse valguses Jõulusõnum on rõõmusõnum See ütleb et jõululapses Jeesuses võime meie saada rõõmu taevase rõõmu lasteks Ristija Johannese meeleparandussõnumi ähvardav tungivus saab jõulusündmuses ületatud veelgi tungivama maad ja taevast täitva rõõmu poolt Meeleparandus mureliku meele parandus sünnib Jumala taevase rõõmu jõul rõõmu jõul mis Jumalal on kadunud ja eksinud inimese leidmisest Palve Jumal Sa näed meie murest kantud elu Sa näed mure poolt valitsetud minuteid tunde ja päevi Sa näed meie suutmatust rõõmustada kaasinimeste ja Sinu läheduse üle Paranda meie murelikku südant ja meelt Lase meil jätkuvalt igal päeval osa saada südant rõõmustavatest hetkedest meie igapäevasest leivast ilma milleta meil ei oleks püsi Üle kõige lase meil aga kogeda seda taevast rõõmu mida tunneb Sinu poolt otsitud ja leitud Sinu armastavasse südamesse haaratud eksinu Aamen 5 ÜKSINDUS JA LÄHEDUS Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Juuda kõrbes Parandage meelt sest taevariik on lähedal Sel nädalal avame Ristija Johannese kuulutust läbi seitsme erineva meie elu iseloomustava vastandite paari Kui eile oli teemaks mure ja rõõm mõtleme täna üksindusele ja lähedusele Ristija Johannese sõnumit meeleparandusest ja taevariigi lähedusest võime seejuures näha justkui uute selgemate silmadega Me võime seda mõista jumaliku armusündmuse Jeesuse sünni valguses Parandage meelt Seda hüüdu kuuleme üksildase iseenese lähedust kord vihkava kord nautiva südame ja meelega Üksindus ei vali aega ja kohta see võib tuletada ennast meelde ükskõik millises olukorras ka siis kui oleme ümbritsetud parimast seltskonnast ja headest sõpradest Sageli kuuleme et mõne noore inimese enesetapu järel öeldakse ta oli ju täiesti normaalne seltsis ja suhtles nagu iga teine Ometi on teda haaranud üksindus ja ahastus teise inimese läheduse ja toe puudumine Pealtnäha võib kõik olla korras Aga meie süda ja meel ei ole korras Oleme üksinda ja seda nii iseenese kui kaasinimese suutmatuse tõttu Suutmatuse tõttu jagada ja kogeda lähedust lähedust mille allikaks on avatus usaldus armastus Üksindus võib tekitada ka trotsi Trotsi leida lahendus üksildusele iseenese läheduse rõõmust ja iseendale toetumise julgusest Nii vastatakse tihti küsimusele kellesse sa usud või kellele loodad kindla ja uhke häälega iseendasse ja iseendale Püüdes leida lähedust ja kindlust iseenda juures ei taipa me et tee enese juurde viib läbi teise Me ei taipa et tõeline lähedus iseendaga on leitav ja kogetav ainult läbi kaasinimese ja Jumala Ja selline eneselähedus on kõike muud kui üksildane see on alati algusest peale koos teisega Üksindust mis sisaldab taolist trotsi kuid siiski otsib kaasinimese lähedust on jõuliselt kirjeldanud Dostojevski oma romaanis Ülestähendusi põranda alt Põlglikult naeratades sammusin ma edasi tagasi mööda oma tuba diivani vastas seinast lauani sealt ahjuni ja jälle tagasi Ma proovisin kogu oma olemusega näidata et ma saan ka ilma nendeta hakkama samaaegselt ilmselt oma jalanõude kõvade põhjadega kolistades Aga see kõik oli asjata nad isegi ei märganud seda Kas suudame parandada oma üksildast meelt Kas suudame kinkida oma kaasinimesele elu õnnestumiseks vajalikku igapäevast leiba armastavat ja hoolivat lähedust Isegi kui oma eksimust mõistame peame tunnistama oma võimetust Läheduse nõue esitatud elu enese poolt põrkub meie nõrkuse ja suutmatusega Kes parandaks meie üksildast meelt Lähedus mis haarab meie elu ja aitab meilgi jagada oma lähedust on saanud kogetavaks jõulusündmuse imes Taevariigi lähedus on Jumala armastava ja üksildust ületava läheduse imepärane jõud Palve Jumal Sa näed meie lähedust lõhkuvat ja lähedust igatsevat elu Paranda meie üksildast meelt ja lase meil osa saada oma kõiki piire ja takistusi ületavast jumalikust lähedusest Aita meil elada jätkuvas meeleparanduses ja võtta vastu Sinu taevase läheduse lõputut andi Aamen 6 ISEKUS JA ARMASTUS Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Juuda kõrbes Parandage meelt sest taevariik on lähedal Sel nädalal avame Ristija Johannese kuulutust läbi seitsme erineva meie elu iseloomustava vastandite paari Kui eile oli teemaks üksindus ja lähedus mõtleme täna isekusele ja armastusele Ristija Johannese kuulutust

    Original URL path: http://kjt.ee/2011/12/eksimus-ja-uus-elu-johann-christian-poder/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Üks uus Iisraeli usundiloo käsitlus | K&T
    usundiloo loomuliku osana Eelnevale lisaks seisneb raamatu esimese kahe kolmandiku tugevus kahtlemata selles et W Zwickel on väga hästi kodus Süüria Palestiina piirkonna arheoloogias Esemelise ja pildilise materjali sisuline kaasamine nii väikese mahuga raamatus on allakirjutanu meelest eeskujulik Autor on ise küll ühes eravestluses avaldanud kahetsust et kirjastus ei tahtnud raamatusse pilte Sellest on kahtlemata kahju sest tema kasutatud metodoloogia nõuab illustratsioone Arheoloogia osa kõrvale jättes tundub aga et Zwickel on pisut liiga optimistlikult suhtunud Vana Testamendi tekstide tulususse ajaloosündmuste rekonstrueerimisel Vaatamata sellele et ta kuulub kindlasti väga kriitiliste teadlaste hulka ei saa allakirjutanu siiski päris nõus olla 12 8 saj sündmuste taastamisega sest selle jaoks on materjali endiselt liiga vähe ja käsitlused spekulatiivsed Raamatu kolmanda kolmandiku autor M Tilly tunneb suurepäraselt hilise Teise templi aegset usulist mitmekesisust Iisraelis Arusaam et tekkiv judaism polnud kaugeltki monoliitne nähtus on Uue Testamendi teaduse kõrval lõpuks ometi hakanud mõjutama ka Vana Testamendi teadust Kui Jeesuse ajast on teada mitmed juudi parteid siis varasemas ajas nähakse üha rohkem samaarlaste liikumise mõjukust Ehkki raamatus jäetakse mainimata võimalus et Gerizimi mäel võis Jahve tempel olla püsti juba ennegi kui Teine tempel Jeruusalemmas on samaarlased vähemasti teeninud ära eraldi peatüki Lisaks on arvestatud senisest rohkem näiteks hassiididega Qumrani kogukonnaga apokalüptikutega ehkki sellist terminit pole kuigi palju veel juurutatud võrdsena näiteks variseridega Allakirjutanu arvates võinuks aga maalitud pilt olla veelgi mitmekesisem põhjendatud on kahtlus et olulist osa Vana Testamendi tekstidest on mõjutanud nn vaeste teoloogia ja nn õigete liikumine ning et nii hassiide kui Qumrani kogukonda tuleks nimetatud nähtustega kindlasti suhestada Kokku võttes on M Tilly ja W Zwickeli raamatu puhul tegemist väga soovitatava lektüüriga kõigile kes tahavad kokkuvõtvat ja kaasaegsete teadmiste seisu arvestavat sissejuhatust piibliraamatute tekke tausta Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi

    Original URL path: http://kjt.ee/2011/12/uks-uus-iisraeli-usundiloo-kasitlus-2/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive