archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Väike õpetus sellest, mida evangeeliumites otsida ja oodata | K&T
    selles siis oled sa kristlane usk lunastab sind pattudest surmast ja põrgust ning teeb et sa võidad ära kõik asjad Ah sellest ei suuda keegi piisavalt kõnelda mu etteheide aga on et selline jutlus maailmas maha vaikitakse ehkki evangeeliumi iga päev ülistatakse Kui nüüd Kristus on sinu õndsuse alus ja peamine hüve siis järgneb teine osa et sa mõistad teda ka eeskujuna loovutad end seega samuti teenima oma ligimest nagu sa näed et tema on end sinule loovutanud Ennäe seal lähevad usk ja armastus liikvele seal on Jumala käsk täidetud ning inimene rõõmus ja kartmatu tegema ja kannatama kõiki asju Seepärast pane tähele Kristus kui and toidab sinu usku ja teeb sinust kristlase Aga Kristus kui eeskuju harjutab sinu tegusid need ei tee sind kristlaseks vaid lähtuvad sinust kes oled juba eelnevalt kristlaseks tehtud Niivõrd kui eristuvad and ja eeskuju niivõrd eristuvad ka usk ja tegu Usul ei ole midagi mis talle kuuluks vaid tal on üksnes Kristuse tegu ja elu Tegudel on midagi sinust aga needki ei või olla mitte sinu enda vaid ligimese omad Seepärast näed sa et evangeelium ei ole tegelikult seaduste ja käskude raamat mis nõuaks meilt meie tegutsemist vaid jumalike tõotuste raamat milles ta tõotab pakub ja annab meile kõik oma hüved ja heateod Kristuses Et aga Kristus ja apostlid annavad palju head õpetust ja seletavad käsku tuleb arvestada heategude hulka nagu veel üks Kristuse tegu sest õigesti õpetamine ei ole väikseim heategu Seetõttu näeme ka et ta ei survesta ega kihuta tagant hirmutades nagu teeb Mooses oma raamatus ja nagu on käsu viis vaid õpetab armastusega ja sõbralikult ütleb ainult mida tuleb teha ja mida tegemata jätta mis juhtub halvategijate ja heategijatega ei kihuta kedagi tagant ega sunni Jah õpetab ka nii leebelt Mt 5 3 5 et ta pigem innustab kui käsib ta alustab ja ütleb Õndsat on vaesed õndsad on tasased jne Ja apostlid kasutavad samuti tavaliselt sõnu ma manitsen ma palun ma anun jne Aga Mooses tema ütleb ma käsin ma keelan lisaks ähvardab ja hirmutab kohutavate karistuste ja piinadega Selle õpetuse järgi saad sa evangeeliume lugeda ja kuulata kasulikult Kui sa nüüd evangeeliumiraamatu lahti teed loed või kuuled kuidas Kristus sinna või tänna tuleb või keegi tema juurde viiakse pead sa selle kaudu kuulma jutlust või evangeeliumi mille kaudu ta sinu juurde tuleb või sind tema juurde viiakse Sest evangeeliumi jutlustamine ei ole midagi muud kui Kristuse tulemine meie juurde või meie viimine tema juurde Kui sa aga näed kuidas ta tegutseb ja aitab igaüht kelle juurde ta tuleb ja kes tema juurde viiakse pead sa teadma et seda teostab sinus usk ning et ta pakub sinu hingele evangeeliumi kaudu seda sama abi ja head Kui sa oled siin vagur ja lased endale head teha see tähendab kui sa seda usud et ta teeb sulle head ja sind aitab siis on see sul kindlasti käes siis on Kristus sinu ja kingitud sinule anniks seejärel on tarvilik et sa võtad selle eeskujuks ning aitad oma ligimest ja teed temale samamoodi oled

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/10/vaike-opetus-sellest-mida-evangeeliumites-otsida-ja-oodata/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • K&T | Author Archives
    seletus 3 osa Martin Luther 7 august 2015 Teine Jumala tegu vaimse kõrkuse hävitamine TA ON NÄIDANUD OMA KÄSIVARRE VÄGEVUST JA HÄVITANUD NEED KES ON KÕRGID OMA SÜDAME MEELES Ärgu lasku keegi end eksitada minu tõlkest mis eelpool kõlas Ta tegutseb vägevalt ja siin Ta on näidanud vägevust Tõin need näited et me paremini mõistaksime sõnu mis ei saa olla seotud mingi ajaga Magnificat tõlge ja seletus 2 osa Martin Luther 31 juuli 2015 SEST TA ON VAADANUD OMA TEENIJANNA TÜHISUSE PEALE SEEPÄRAST KIIDAVAD MIND ÕNDSAKS KÕIK INIMLAPSED Sõnakesest humilitas on mõned siin teinud alandlikkuse nagu oleks neitsi Maarja oma alandlikkust esile tõstnud ja sellega uhkustanud Seetõttu on mõned prelaadid 1 end ka humiles alandlikeks nimetanud mis on tõest üsna kaugel sest Jumala ees ei saa keegi uhkeldada hea asjaga Magnificat tõlge ja seletus 1 osa Martin Luther 24 juuli 2015 Tõlkija saatesõna Magnificati seletust 1 peetakse Lutheri piiblikommentaaride seas selle kauniduse tõttu omamoodi pärliks Maarja kiidulaul oli toona igapäevane palvetekst ning seega osales Luther oma tõlgendusega kõigepealt pärandatud vagaduses Samas näitlikustab see Lutheri käsitlust Jumala varjatud tegutsemisest ajaloos ja tema muutunud arusaama Maarjast Jumala ema ei austata enam taevakuninganna ja lunastuse vahendajana vaid noore naisena kes Kirikud ja kirikuosadused

    Original URL path: http://kjt.ee/author/luther/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Enam kui esemed. Religioonidega seotud pärandi eksponeerimine ja kasutamine muuseumides | K&T
    2005 aasta Faro konventsiooni Ehkki muuseume on nende tekkeajast alates rakendatud muuseumiasutajate ja huvigruppide ideoloogiate õigustamiseks ja propageerimiseks on tänaste muuseumide lähtepositsioon enamasti rõhutatult liberaalne Paine 2013 99 Muuseum kui uurimis ja teadusasutus võimaldab erinevate ideede ideoloogiate kontseptsioonide ja vaadete avaldamist eksponeerimist ja kommunikeerimist tingimusel et nähtuse erinevad aspektid ja nähtusega seotud positiivsed ja negatiivsed argumendid on analüütiliselt läbi kaalutud ja selgelt esitatud Brooklyni muuseumi direktor Dunkan Cameron on tituleerinud muuseumit ideede vahetamise paigana ei eksisteeri ühte objektiivset ajaloolist või muuseumitõde vaid muuseum on koht erinevate ideede kohtumiseks kõrvutamiseks ja dialoogiks Alexander Alexander 2008 283 Mida enam tahab ja suudab muuseum seejuures lähtuda kogukonna kaasamise printsiibist seda enam peegeldavad näitused ja uurimisteemad mitte ainult kuraatorite ja muuseumiprofessionaalide huvisfääri vaid vastavad muuseumi lähikogukonna küsimustele ja probleemidele Kohalikust materjalist saavad edukalt välja kasvada ka globaalseid ühiskondlikke ja üldinimlikke teemasid käsitlevad programmid Kollektiivne või individuaalne objektiivne või imaginaarne mälu ja mäletamine on tihedasti põimunud identiteediga Materiaalsetele esemetele on olemuslik olla mäluvai objektid saavad elamuste kogemuste teadmiste ja informatsiooni kehastajateks Museaalil reaalsel objektil möödunud ajast on mitme museoloogi ja kuraatori arvamuse kohaselt autoriteet ja aura millega kohtumine aitab inimesel mõtestada füüsilist ja sotsiaalset minevikku ja oma kaasaega ning selle refleksiooni kaudu tugevdada või kujundada ümber individuaalset või kogukondlikku identiteeti Paine 2013 26 j Klassikalisi näiteid muuseumides toimuvast identiteediloomest võib leida ajaloomuuseumide rahvuslikku narratiivi käsitlevates väljapanekutes või kunstimuuseumide rahvusliku koolkonna kunstnike ekspositsioonides Mõlemal juhul toetab ja tugevdab muuseum oma eseme või kunstikogu kaudu ühte valitud ajaloojutustust ja identiteeti Valitud jutustus võib olla ka silmatorkavalt eksklusiivne jättes muuseumi ekspositsioonist või prioriteetsete uurimissuundade loetelust välja rahvus kultuuri usu või muud vähemusgrupid eirab muuseum ja muuseumi positsiooni autoriteetseks hindav ühiskond neid kogukonna oluliste komponentide ja identiteedi kandjatena Pea kõik tänased muuseumiekspositsioonid püüavad siiski rõhutada et olulised on inimesed objektide ja suurte narratiivide taga muuseum räägib inimestest ja inimestele Muuseumi potentsiaal dialoog ajas ja ruumis Eesti Läti ja Leedu suuremates riiklikes ajaloo ja kunstimuuseumides 1 2014 aasta talvest 2015 aasta kevadeni läbi viidud vaatlus ning selle tulemusi süstematiseeriv kvalitatiivne temaatiline sisuanalüüs Männiste 2015 seadis eesmärgiks kaardistada religiooniga seotud teemade esindatust vastavate muuseumide püsiväljapanekutes Ühtaegu nii proportsionaalse kui ka sisulise ülevaate saamiseks tugineti kolmele kesksele uurimisküsimusele 1 Maht millises mahus on religiooniga seotud teemad esindatud Balti muuseumide püsiekspositsioonides 2 Kontekstualiseeritus kas religiooniga seotud objektide presenteerimisel on piisavalt kajastatud nende religioosset konteksti eripärasid arvestatud nende püha olemusega ning kas leidub piisavalt täiendavat sõnalist graafilist ja interaktiivselt esitatud infot mis aitaks religioosseid objekte kontekstualiseerida 3 Sidusus kas erinevad religiooniga tegelevad ekspositsiooniosad on omavahel seotud ja pakuvad mitmekülgset terviklikku ülevaadet teemas Muuseumide valiku üheks kriteeriumiks oli et tegu peab olema riikliku muuseumiga ja see peab asuma riigi pealinnas Riigimuuseumi staatus näitab antud töö kontekstis milliseid religiooniga seotud ajaloolisi sündmusi ja tänaseid teemapüstitusi ametlikult väärtustatakse riiklikult finantseeritud kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluv riigi või rahvamuuseum lähtub oma tegevuses kaasaegsest museoloogilisest mõtlemisest ja külastajate vajadustest samal ajal väljendavad ekspositsioonide meelsus ja kasutatav retoorika riiklikult aktsepteeritud kultuuri ja hariduspoliitika eesmärke ning toetavad üldisemalt riigi kuvandit Esindusmuuseumidena on antud ekspositsioonid vastava riigi kultuuripoliitika riikliku ajaloolise ja identiteedilise eneseteadvustamise ja

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/10/enam-kui-esemed-religioonidega-seotud-parandi-eksponeerimine-ja-kasutamine-muuseumides/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    mis ei taotle majanduslikku kasumit mis on üldsusele avatud ning mille ülesanne on koguda säilitada uurida ning vahendada inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen

    Original URL path: http://kjt.ee/author/kerttu-m/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Logos Johannese evangeeliumi algushümnis (Jh 1:1–18) (2. osa) | K&T
    esine Sõna evangeeliumis enam Kristuse mõistes Jeesus Kristus kes on lihaks saanud Sõna on tõusnud evangeeliumi loos keskmesse Moody Smith 1999 47 Kui VT prohvetid ja Mooses rääkisid Jumala nimel ning Jumal pani enda sõnad Moosese suhu 2 Ms 4 15 Mooses oli Jumala suu Jer 15 19 siis Jeesus on prohvet par excellence temas sai Jumala Sõna lihaks Hümni kohta on oletatud et see pärineb hellenistlik juutlikelt varakristlastelt liturgilise lauluna millele osutab logos e mõiste kasutamine Arvatakse ka et evangelist Johannes on kasutanud proloogina üht varasemat arvatavasti eelkristlikku hümni millel võis olla omakorda mitmeid varasemaid versioone Leitud on ka aramea juuri 5 Diskuteeritakse selle üle mis kuulub varasema hümni juurde millised võisid olla nn eelhümni sõnad kust pärinesid ja millistel motiividel tekkisid Nõnda on ka küsimuseks millised on sel juhul evangelisti hilisemad sõnastused kus tema laiendused Kirjanduskriitiliselt on analüüsitud hümni stiili ülesehitust lauseid sõnastust jne On arvatud et hümn pärineb johanneslikust ringist millele evangelist Johannes Kristuse sisu andis Teisalt arvatakse et see on gnostiline laul Leitud on paralleele Saalomoni oodidega Bultmann 1986 2 6 ja seoseid hilisjuutliku hellenistliku tarkuskirjanduse traditsiooni ning vanatestamentliku Jumala ilmutuse käsitlusega Need arvamused põrkuvad Schnackenburgi sõnul eelkõige inkarnatsiooni lausungiga Jh 1 14 mida on raske mõista teisiti kui tõelist varakristlikku usutunnistust Schnackenburg 1981 206 Siinkohal tuleb aga eelpoolnimetatu paralleelide ja sarnasuste puhul osutada põhimõttelisele erinevusele hümni sisulises sõnumis Sõna on Jeesus Jumalik Sõna tuli maailma inimesena lihas ja veres Enne kui loodi maailm oli Sõna Jumala juures olles Jumalaga olemuselt ühtne Jumala läkitatu Thurén sõnastab nii Jeesuse kuulutatud sõna ja Jeesus ise on seesama Sõna mis on loodu alus Sõna ehk Jeesus on preeksistentne ta see oli olemas enne alguste algust enne Jumala loomistegu Thurén 2001 28 Alguses oli Sõna Jh 1 1 Alguses oli Sõna Ja Sõna oli Jumala juures Ja Sõna oli Jumal 7 Johannese evangeelium algab sõnaga alguses ning Pühakiri algab sõnaga alguses 1Ms 1 1 Kahe alguse vaheline seos tundub olevat evangelistil Johannesel loodud teadlikult Viide on ilmne 8 Toomas Paul kirjutab Johannese evangeeliumi proloogi alguslause on kahtlemata teadlik Tanahi ja Toora avalause berēšīt bārā ĕlohīm Alguses lõi Jumal 1Ms 1 1 parafraseerimine Väljendid Ja Jumal ütles 1Ms 1 3 ning Alguses oli Sõna Jh 1 1 võivad näida sarnaste kontseptsioonidena kuid kuuludes eri traditsioonidesse pole nad seda Paul 2013 Lohse sõnul on Jh evangeeliumi algus 1Ms algussalmiga sarnane aga päris otsest seost ei saa kahe algussalmi vahele tõmmata kuna loomispärimuses ei kasutata mõistet logos Lohse 1994 133 VT loomisloo korduvaks motiiviks on et Jumal ütles saagu ja maailm sai Heebrea mõtlemise kohaselt on jumalik sõna vahend mille kaudu tekib kõik loodu Sõna ehk logos mis on kogu hümni kese mida hümn kuulutab on olnud Jumala juures enne loomistegu Sõna on pärit igavikust ning Sõna läbi on Jumal loonud kogu maailma Johannese Sõna ületab Jumala kõne või ütleb tähendused loomise koidikul 1Ms 1 Sõna on isikustatud igavikust pärit mis ühel ajaloolisel hetkel sai lihaks Jeesuseks Kristuseks kelle maine eksistents viib tagasi jumalikku igavikku aega enne maailma loomist Nii kätkeb Jh evangeeliumi alguses endas enam kui 1Ms raamatu loomisloo alguses Paralleelina saab nimetada et vanim Mk evangeelium algab sõnadega Jeesuse Kristuse Jumala Poja evangeeliumi algus Aga Jh algus paistab lähemal olevat 1Ms raamatu algusele sest need mõlemad räägivad maailma loomisest On ka viidatud 1Ms raamatu ja Jh evangeeliumi alguse vahelisele seosele arameakeelses Neofyti Targumis 1Ms 1 1 Targumis on Jumala nimi tihti asendatud sõnaga memra sõna ja pole võimatu et memra ehk Sõna on asendanud Jumala nime ka Jh kirjutamise aja arameakeelsetes tõlgetes mille kohaselt lõi Jumal tarkuse Sõna abil taeva ja maa Moody Smith 1999 49 Thuren 2001 27 Johannese evangeeliumi algussõnad on seotud Kristuse tunnistusega iseendast ning oma päritolust Sarnane kirjakoht Johannese evangeeliumis on Jeesus ütles neile enne kui Aabraham sündis olen mina Jh 8 58 mis tähendab et alguses osutab igavesele lõputule olemisele mis eksisteerib alati siin ja praegu 1Jh algkristlikus hümnis on paralleel sest teie olete mõistnud teda kes on olnud algusest 1Jh 2 13jj Paralleelkoht kus Jeesust on nimetatud kui Jumala Sõna esineb ka Jh Ilmutusraamatus Ja tal oli üll verre kastetud kuub ning oli nimetatud tema nimi Jumala Sõna Ilm 19 13 Jh evangeeliumis on Sõna reaalne personaalne preeksistents vrd 1Jh 1 1 2 13a See oli algkoguduste tunnistus Jeesusest Kristusest mis esineb mitte ainult Jh algushümnis vaid ka teistes UT hümnides ja kristoloogilistes formuleeringutes Fl 2 6 Kl 1 15 Hb 1 3 Schnackenburg 1981 209 Tagasipöördumine Jumala loomistöö algusesse võimaldab nähtavale tuua igavese jumaliku Ilmutaja ja Päästja ürgkodu Ta oli Isa juures vrd algussalme kirjakohtadega ja nüüd kirgasta ka sina Isa mind enese juures selle kirkusega mis mul oli enne maailma rajamist sinu juures Jh 17 5 Kes tuleb ülalt on üle kõikide Kes on maast on maast ja räägib maast Kes tuleb taevast on üle kõikide Jh 3 31 Jeesus on tõeline ilmutuse tunnistus ja pääste tooja ning tal on enesest igavikuteadmine Jeesus kostis Isegi kui ma enese kohta tunnistan on minu tunnistus õige sest ma tean kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen Jh 8 14 Hümni algusel ei ole kosmogoonilist tähendust vaid see on lausung kristlikust hümnist Kristusest Päästjast kes on iseseisev Isik kes oli Isa Jumala juures nii nagu kaks isikut on omavahelises suhtes Siin võib tõepoolest näha sildu hellenistlik juutliku tarkuskirjandusega Philoni logos e õpetusega nagu kirjeldatud eespool Jeesuse ühtsus jumaliku Tarkusega pole teadmata ka sünoptikuile Nende järgi räägib Jeesus ise Tarkuse saadikuna või koguni Tarkusena Jh proloog on ühenduses selle traditsiooniga Thurén 2001 27 Hümni peasõnumiks on igavene algusest enne maailmaloomist olemas olev siis veel ilma lihata ja kehata ja nüüd inimeseks saanud Sõna Hümni algussõnades kajastatud eellugu vabastab kattest Kristuse päritolu olemuse ja väe tema täieliku meelevalla Schnackenburg 1981 209 Ja Sõna oli Jumala juures Siin väljendub Sõna ja Jumala isiklik lahutamatu seotus 1Jh kirja eessõnas mis avab proloogi mõtet vabamas stiilis ja sõnastuses ning mida võib pidada vanimaks Jh evangeeliumi kommentaariks on kirjas Jah Elu on saanud avalikuks ja me oleme näinud ja me tunnistame ja kuulutame teile igavest elu mis oli Isa juures ja on saanud meile avalikuks 1Jh 2 Elu on siin tähenduse Elu Sõna Isa ja Poja lahutamatu side toimib mõttes tahtes ja teos see on tõeline üksolemine Jh 10 30 17 10 mida tunnistab inimeseks sündinud Jumala Poeg ikka ja taas Pöörame samas värsireas tähelepanu eessõnale pros ehk juures Sõna oli Jumala juures Samas tähenduses kui Jh 1 1 on see evangeeliumi järgnevates paralleel kirjakohtades Jeesus räägib oma ülempreesterlikus palves Jumala kirkusest mis tal oli Jumala juures enne maailma rajamist Jh 17 5 Kirkusest mille Jumal oli Jeesusele andnud sest Ta on Jeesust enne maailma rajamist armastanud Jh 17 24 Alguste algusest pärit igavesti püsiv Jumala armastusega täidetud Sõna sünnib Jeesuse Kristusena Jh 5 26 Kõik leitavad paralleelid VT Tarkusega mis oli samuti enne loomist Jumala juures Õp 8 27 ei vasta täpselt hümni sõnumile sest Tarkus olles kujundlikult Jumala abiline ja kaastööline kõikide asjade loomisel on loodud Isik Sõna aga oli olemas juba enne loomist on isikuliselt seotud Jumalaga on Jumalas ja Jumalast lähtuv on sündinud Poeg See on personaalne side üks ühes teine teises Sel päeval te tunnete ära et mina olen oma Isas ja teie minus ja mina teis Jh 14 11 14 20 Jumala juures See on antud ka ruumilises tähenduses vaadates Jumala riiki distantsilt mis tähendab et see pole maine ilm Maa peale läkitatud Poeg on endiselt Jumal Isaga tihedas ja lahutamatus koosolemises mis sai alguse igavikust Jumala juures Keegi ei ole iialgi näinud Jumalat Ainusündinud Poeg kes on Isa rinna najal tema on meile teate toonud Jh 1 18 Ja Sõna oli Jumal Jumal ehk theós on siin predikaat ehk öeldis mis ei ole Sõna ehk logos ega seotuna samatähenduslik sõnaga ho Theós ehk Jumal See tähendab et eristamaks neid kahte mõistet on eesti keeles õigem tõlkida kas jumal või jumalik Lahe 2014 Sõna on jumalik lahutamatus ühtsuses Jumalaga mida võiks ka mõista nõnda et theós pole üldine mõiste pigem osutab et nii Sõna kui Jumal on olemusühtsed Isa armastab Poega ja on tema kätte andnud kõik Jh 3 35 Jumaliku loomuse küllus mille Poeg Jumala käest saab annab Pojale täieliku meelevalla Nagu hümni juhtmõte on ka lausung Ja Sõna oli Jumal Sõna toimimise väljendus maailmas Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel Jh 1 14 Jah meie kõik oleme võtnud tema täiusest Jh 1 16 Kõik on tekkinud tema läbi Jh 1 3 Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi 9 Sõna on osaline loomises on seotud loomisega tema läbi on kõik loodud 1 Moosese raamatus loob Jumal käsu ehk oma sõna abil Logos hümn on VT loomislooga siiski vaid külgnemisi seotud sest Jh evangeeliumis pole Sõna pelgalt loomisvahend vaid toimiv isikuline olend ning läbi isikustatuse ja absoluutsuse ületab johanneslik Sõna mõistena vanatestamentliku sõna Siin võib leida seoseid VT tarkuskirjandusega kus Tarkus on Jumala juures loomises kaasosaline Õp 8 27 39 Trk 9 9 nõuandja Trk 8 4 meister Trk 8 6 looja Trk 7 12 Sr 24 3 aga need paralleelid ei ole täpsed vasted johanneslikule Sõnale ehk logos ele Sõna kõik ehk panta ei esine pelgalt maailmakõiksuse tähenduses vaid selle all saab mõelda kõike olevat Eessõna dia ehk läbi tõttu kaudu annab fraasis kõik on tekkinud tema läbi võimaluse erinevateks tõlgendusteks Rõhutatud on Sõna instrumentaarsust Sõna kui loomise vahendajat Lahe 2012 Mõeldud on ka Sõna kui Jumala üht ülesande täitjat kui loomisvõimega varustatud abilist kui maailma loojat demiurgi või algkuju mille järgi reaalne ilm kogu oma mitmekesisuses on loodud Või ka aktiivset loovust loovat jõudu ennast mis läbib kogu maise eksistentsi Schnackenburg 1981 212 Et eessõna dia õigesti mõista tuleb kirjakohta võrrelda ka teiste algkristlike kristoloogiliste lausungitega Eelpool mainitud UT kirjadest kõnelevad Kl ja Hb hümnoloogilised tekstid samuti Jumala Pojast Kristusest kelle läbi Jumal on maailma loonud Kelle ta on seadnud kõigi asjade pärijaks kelle läbi ta on ka maailmad teinud Hb 1 2 Sina Issand oled alguses rajanud maa ja taevad on su kätetöö Hb 1 10 Kl 1 16 Nii nagu logos hümnis on ka Hb kirjas Jumala loomistegevus toimunud preeksistentse Kristuse läbi Vanematest usuvormelitest saab leida sarnasusi ka 1Kr 8 6 siis meie jaoks on ometi ainult üks Jumal Isa kellest on kõik asjad ja meie tema juurde teel ning üks Issand Jeesus Kristus kelle läbi on kõik ja ka meie tema läbi Samas 1Kr kirjas on nimetatud Kristust Jumala tarkuseks ent neile kes on kutsutud olgu juutidele või kreeklastele on ta Kristus Jumala vägi ja Jumala tarkus 1Kr 1 24 Võrreldes eelpool toodud UT paralleele Jh hümniga ilmneb et vaid Jh proloogis on üheselt sõnastatud et Jumal on kõik elava loonud Sõna kaudu kes on preeksistentne Jumala Poeg Jeesus Kristus Ja Sõna sai lihaks Jh 1 14 Ja Sõna sai lihaks Ja elas meie keskel Ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust täis armu ja tõde 10 Sõna ehk logos on hümnis mainitud otsesõnu vaid päris alguses esimeses salmis teises ja kolmandas salmis on see tähistatud viitavate asesõnade abil Sõna esineb taas 14 salmis ning siit algabki tõeline evangeelium Lausungit ja sõna sai lihaks võib nimetada logos hümni kõrgpunktiks Kuigi see pole esimene vihje igavesest Sõnast kui Jumala tahtest inimeseks sündinud Jeesusest Kristusest lausungis pole otsesõnu nimetatud Jeesuse Kristuse nime on siin sõnastatud evangeeliumi tuum Sõna sai lihaks on täiesti uue ainukordse tõelise sündmuse tunnistus Huvitav on see et alates sellest salmist kasutab evangelist meie vormi me nägime mis võib viidata ühele kogukonnale See võib ka tähendada toonaseid tunnistajaid pealtnägijaid kes nägid Jeesust füüsiliselt võib mõista ka et meie kui tema järgijad kristlik kogudus võtsime ta vastu võtsime ta omaks Salmis on väljendid ja mõisted mis avanevad Jh evangeeliumi käigus ning on ühtlasi võtmesõnad Sõna liha elas meie kirkus Poeg Isa arm tõde See võib tõepoolest anda tunnistust hümni tihedast seotusest evangeeliumi tervikuga terviksõnumiga ning võtab kontsentreeritult kokku juhatab sisse järgneva annab võtme mõistmiseks Sõna sai lihaks on ajalooliselt toimunud fakt või sündmuse nimetamine mis rõhutab Jeesuse inimeseksolemise unikaalsust võib olla isegi enam kui väide et Jumal sai inimeseks antrophos või meheks aner Idee et jumalad tulid inimestena maa peale polnud võõras ka paganlikele antiikreligioonidele aga Jh evangeeliumi sõnastus eristab radikaalselt lihakssaamise sündmuse samalaadsetest manifestatsioonidest Moody Smith 1999 58 Lihast ja luust inimeseks sündinuna ei kaota Jeesus oma jumalikku olemust Ta säilitas Jumala kolm keskset omadust kirkuse armu ja tõe usaldatavuse VT teofaaniakujutlused kasutavad tihti just neid sõnu hbr kabod ch ā s ā d z āā m ā t Thurén 2001 30 Hümni sõnum on et Poja kirkus arm ja tõde on Isalt päritud et ta on Isaga ühtne Tuleb ka tähele panna et Sõna ehk logos e mõiste kaob edasise Jh evangeeliumi kulgemises Sõna on saanud lihaks ning edasi loeme Pojast Jeesusest Kristusest Sõna lihaks saamine on murdepunkt päästeloos mis avab inimese jaoks eshatoloogilise dimensiooni see on Päästja tee alla maailma lihasse et läbi liha tõusta üles taevasesse kirkusesse ning see tee saab teeks kõigile kes usuvad Selles lausungis ei kohtu mitte ainult Kristuse kaks loomust jumalik ja inimlik vaid sarnaselt Kristus hümnile Fl 2 6 11 on siin kirjeldatud sõnastatud päästesündmuse järjestus Omaette küsimus selle lausungi puhul on miks on sõnastatud nõnda et Sõna sai lihaks aga mitte Sõna sai inimeseks Liha ehk sarx i saab siin mõista kui inimest kogu tema surelikkuses kaduvuses Jh evangeeliumis on mõistete lihalik ja liha vasteks maine mille vastandmõisteks on taevane ehk jumalik Samas tuleb siin vahet teha Pauluse keelekasutusest tuntud lihaliku mõistega mis tähendab et Jh evangeeliumis ei ole Kristuse lihalikkus esimese inimese Aadama pattulangenu lihalikkus Rm 8 3 Pigem tuleks liha mõistet ja selle tähendust võrrelda kirjakohaga Jh 6 62jj Aga mis on veel siis kui te näete Inimese Poega üles minevat sinna kus ta oli enne Vaim on see kes elustab lihast ei ole mingit kasu Sõnad mis ma teile olen rääkinud on vaim ja elu siin tuleks võrrelda Jh 14 6 17 24 Küsimus on ka kas logos hümnis räägitakse juba Jeesusest kui lepitusohvrist kas siin on võimalik leida sild evangeeliumi salmiga kus Jeesus räägib endast kui eluleivast Mina olen taevast alla tulnud elav leib Kui keegi sööb seda leiba siis ta elab igavesti ja leib mille mina annan on minu liha ma annan selle maailma elu eest Jh 6 51 Mõtteline sild tundub olevat lausungil Sõna sai lihaks ka Jeesuse verise ristisurma kirjeldusega Vaid üks sõdur torkas piigiga tema küljesse ning kohe voolas välja verd ja vett Jh 19 34 Tema on see kes tuli vee ja verega Jeesus Kristus Ta ei tulnud üksnes veega vaid vee ja verega ja Vaim on selle tunnistajaks sest Vaim on tõde 1Jh 5 6 Schnackenburgi sõnul on selles salmis ka täheldatavad antignostilised tendentsid et idee jumalast mis näib maailmas inimliku kujutisena oli toona üsnagi levinud ja võttis väga erinevaid vorme ning kristlikku õpetust inimeseks saanud Jumalast võib võtta ka kui üht viisi eristuda või vastanduda gnostilis hellenistlikele lunastususunditele Sõna sai lihaks on ainukordne ja eriline tunnistus ajalooliselt toiminud sündmusest lihas ilmutatud Päästjast Schnackenburg 1981 244 Tähelepanu tuleb kirjakohas pöörata ka salmile elas meie keskel Elas eskēnōsen võib tõlkida nii elas kui ka telkis Verb telkima skénoó tuleb sõnast telk skēnḗ Siin võib leida teatavaid paralleele tarkuskirjandusega Sr 24 4 8 10 aga ka prohvetite raamatutega Js 6 1 5 Hs 3 12 Jh evangeeliumis tuli Sõna vaatamata sellele et omad ei võtnud teda maailmas vastu Jh1 10jj maailma uuel ja ainukordsel moel mida võib sõnastada tõlkida nii et Sõna lõi üles oma telgi ajutise maise lühiajalise eluaseme Seda fraasi saab võtta ka tähenduses et Sõna ehk Jeesus Kristus elas elu kui lihast ja luust inimene Johanneslikus tähenduses ületab see lausung sisuliselt selle mida on öeldud Tarkuse kohta Seejärel nähti seda maa peal ja läbi käimas inimestega Brk 3 38 sest Sõna oli saanud tõeliseks inimeseks kes elas meie keskel Moody Smith 1999 59 Ja me nägime tema kirkust Näha kirkust on näha Jeesust tõeliselt sellisena kes ta on Jumala saadik Jumala Poeg Messias Ning kokku viies kaks kujundit telk ja Jumala kirkus ehk aujärg võib ka siin näha viiteid VT st Sel aastal kui kuningas Ussija suri nägin ma Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel ja tema kuue palistused ulatusid templi seinast seina Temast kõrgemal seisid seeravid igaühel neist oli kuus tiiba kahega ta kattis oma palet kahega ta kattis oma jalgu ja kahega ta lendas Ja need hüüdsid üksteisele ning ütlesid Püha püha püha on vägede Issand Kogu maailm on täis tema au Js 6 1 4 Jh 12 41 interpreteerib Js 6 templistseeni kui prohveti visiooni Jumala kirkusest Seda ütles Jesaja sest ta nägi Jeesuse kirkust ning rääkis temast Kirkus ehk doxa tähistab ka uut eshatoloogilist olemist mis tuleb aegade lõpus Kui me oleme aga lapsed siis oleme ka pärijad nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad ning kui me koos temaga kannatame siis meid ka koos temaga kirgastatakse Rm 8 19 Moody Smith 1999 59 Ainusündinu ehk monogenes on Jh evangeeliumis mitmeid kordi esinev kristoloogiline mõiste Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma et me tema läbi elaksime 1Jh 4 9 Jh 1 18 Jh 3 16 Jh 3 18 Moody Smith 1999 59 Täis armu ja tõtt Et Jumala Poeg on täis armu ja tõtt on kinnitus Poja lähedusest Jumalaga Jumal on armu allikas armastuse läte tõe allikas kõige vale vastand Tõde on Jumala päästev elu andev reaalsus Tõde on johanneslik termin samas arm esineb pigem Pauluse kirjutistes Siiski kui võrrelda mõiste arm esinemist sünoptilistes evangeeliumides esinebki arm ainult Johannesel ning ainult proloogis Võiks arvata et evangelist on justnagu tahtnud kontakti võtta varase kristluse laiema spektriga Moody Smith 1999 59 Jh 1 14 sisaldab kristliku dogma inkarnatsiooniõpetuse tuuma Kui lugeda seda teiste sarnaste kirjakohtade valguses 1Jh1 1 4 Jh 4 2 3 2Jh 7 Fl 2 5 11 Hb 2 14 18 siis on seal küll vähe öeldud inkarnatsiooni loomuse kohta aga sündmust on väljendatud otsesõnu julgelt ja jõuliselt Kokkuvõte Johannese evangeelium kirjutatud ilmselt 100 aastal pKr Väike Aasias kas Efesoses või Süürias erineb sisu ja vormi poolest sünoptilistest evangeeliumidest Kui Jeesus sündmustiku kirjeldused on üldjoontes sarnased teiste evangeeliumidega siis lisaks lahknevustele ülesehituses esinevad suured erinevused Jeesuse

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/10/logos-johannese-evangeeliumi-algushumnis-jh-11-18-2-osa-2/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    hingehoidjana räägib vaimulik Annika Laats kes on Risti koguduse õpetaja Tallinna Lastehaigla hingehoidja ja EELK Diakooniahaigla kaplan Küsija rollis on Katri Aaslav Tepandi Katri Aaslav Tepandi K A T Hingehoid ühtpidi seostub see kirikliku praktikaga vaimuliku teenimistööga Teisalt hingehoid on avar mõiste Kõikides religioonides on peetud inimese hinge tervist ja hinge rahu ülimaks hüveks Meie Mõtisklus vaimust 1Kr 3 16 Katri Aaslav Tepandi 12 juuni 2015 Eks teie tea et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala vaim 1Kr 3 16 Isal oli vinüülplaadikogu peamiselt orelimuusika ja gregooriuse laulud Bach Händel ja nende hulgas ka eesti helilooja Rudolf Tobiase kooriteos Eks teie tea Lapsena tundus Tobiase muusika raske ja rusuvana aga avahelid tema laulus ja sõnad Eks teie tea Valimistejärgne mõtisklus Riigi kestmisest Jr 22 3 5 Katri Aaslav Tepandi 10 aprill 2015 Nõnda ütleb Issand Tehke õigust ja olge õiglased ning päästke riisutu rõhuja käest ärge vaevake ärge tehke liiga võõrale vaeslapsele ja lesknaisele ja ärge valage siin paigas süütut verd Sest kui te tõesti teete selle sõna järgi siis tulevad selle koja väravaist sisse kuningad kes istuvad Taaveti aujärjele vankreis ja hobuste seljas sõites nemad ise Teatripäeva intervjuu Madis Kolgiga Katri Aaslav Tepandi 27 märts 2015 Teatripäeva puhul avaldame intervjuu teatriteadlase ajakirja Teater Muusika Kino peatoimetaja Madis Kolgiga Katri Aaslav Tepandi K A T Rahvusringhäälingu saates OP teater küsis näitleja Andrus Vaarik kirjanik ja tõlkija Maimu Bergilt ühe lavastuse kohta kas seda vaatama tasub minna mille peale vastas Maimu Berg Teatrisse tasub alati minna Kuidas Sina vastaksid sarnasele küsimusele Madis Kolk M K Vabadussõja monument versus kirik Katri Aaslav Tepandi 27 veebruar 2015 Tallinna Jaani kiriku lammutamise küsimus tõusis üles esmakordselt 1930 aastate keskel kui Vabaduse platsile ehitati funktsionalistlikus stiilis hooned ja kavas oli püstida sinna Vabadussõja monument Häälekalt kõlasid ajakirjanduses väited et Jaani kirik ei

    Original URL path: http://kjt.ee/author/katri-a/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Logos Johannese evangeeliumi algushümnis (Jh 1:1–18) (1. osa) | K&T
    juutluse suhet küll erinevaid lähteküsimusi silmas pidades Moody Smith 1999 34 Oluline on märkida juutluse mõjusid ja olemuslikku aspekti Johannese evangeeliumis mis väljendub ka Johannese kirjades Näiteks Jeesus läheb vähemalt kaks korda paasapühade ajal Jeruusalemma Jh 2 13 11 55 mainitud on ka kolmandat paasapüha Jh 6 4 Nimetatakse veel pühasid Jeruusalemmas nimetu püha Jh 5 1 lehtmajade püha Jh 7 2 ja templi uuendamise pühad Jh 10 22 Seega on olulised juudi tähtpäevad ja Jeruusalemma tempel suurelt välja joonistatud ilmselgelt olulisematena kui teistes evangeeliumides Erinedes teistest sünoptilistest evangeeliumidest mitte ainult erilaadse sisu poolest on neljas evangeelium eriline just stiili väljendite ja mõistete poolest Kuigi Johannest kui autorit pole võimalik tuvastada saab evangeeliumi mõtteviisi keele ja vormi kohta siiski oletada Ilmselt oli autor juudi päritolu kristlane kelle kreeka keel on mõjustanud semiidi keelelist mõtlemist Lohse 1994 153 Schnackenburg oletab et Jh evangeelium on ilmselt algselt kreeka keeles kirjutatud Tekstis sisalduvate semitismide järgi võib väita et autor oli Palestiina päritolu juut tulnud juutlikust diasporaast kel oli hea kreeka keel ning korralik juutlik ja hellenistlik haridus Viited Kumrani 1 tekstidele annavad alust oletada autori otseste või kaudsete sidemete kohta esseenidega Schnackenburg 1984 93 94 Esseenide kogukonna ning Jh evangeeliumi teoloogilise keele ja käsitlusviisi vahel on palju mõistete sarnasusi maailm vaim elu ning sellised mõistetepaarid nagu tõde ja vale või valgus ja pimedus mis peegeldavad dualismi Jh 1 5 Jh 12 46 Nõnda võib oletada et Johannese teoloogia on mõjustatud Palestiina juutlusest Johannese evangeeliumis kujutatud suhted Jeesuse tema järgijate ja oponentide vahel erinevad sellest mida võib leida kas sünoptilistes evangeeliumides või Pauluse ja tema vastaste puhul Ilmselt võib see asjaolu anda võtme Jh päritolu aspektidele anda viite tähendustele Moody Smith 1999 36 Jh evangeeliumi sisuliste ja stiililiste mõjutuste küsimuse puhul on räägitud ka johanneslikust koolkonnast ehk johanneslikust ringist mis oli oma traditsioonides ja õpetuses saanud ilmselt mõjutusi Palestiina juutlusest ja Süüria sünkretismist ning kujunes välja Väike Aasias Ühe teooria järgi ristusid Süürias juutluse ja hellenismi mõjud ning jõudsid Jh evangeeliumi See viitab Kumrani ristimissektide ja gnostitsismi lähedusele Schnackenburg oletab et evangelist Johannes puutus Süüria mõjudega kokku alles Väike Aasias Schnackenburg 1984 134 Siinkohal lisanduvad küsimused kas Efesoses võisid tegutseda ühes ajas ja ruumis Pauluse rajatud kogudus ning johannesliku kogukonna liikmed Jh evangeeliumi sõnastustes on leitud palju lähedast gnoosisele 2 Eriti palju on Jh evangeeliumis näinud gnostilisi motiive Bultmann ja tema õpilane W Schmithals Tänases uurimisseisus on paljud nende arvamused ümberhinnatud Seda on teinud ka üks kaasaja põhjalikumaid gnoosise uurijaid Kurt Rudolph Tema väitel ei saa Uues Testamendis enam nii suurel määral arvestada gnoosise mõjudega sest tegemist ei ole kristlusesisese vooluga Gnoosis on küll sümbioosis kristlusega ent on iseseisev religioosne liikumine Lahe 2014 404 Viidatud on seostele vanakreeka filosoofiast mõjutatud hellenistliku mõtteteaduse maailmakäsitluse ning ka mandalaste kirjandusega Lohse sõnul erinevalt sünoptikutest on Jh kristoloogia varustatud hilisantiikse sünkretismi joontega mida kohtab mitmes gnostilises teoses mõni aeg hiljem Kristoloogilise tunnistuse keskpunktis seisab Isa poolt läkitatud Poeg Lohse 1994 148 Kuigi terminoloogiliselt on avastatud märgatavaid vormilisi paralleele Kumrani kogukonnaga ja hilisemale gnostilisele kirjandusele omase keelekasutusega ei saa rääkida viimaste sisulisest tähendusest Johannese evangeeliumi sõnumile Tasmuth 2013 44 Logos e sõna ja mõiste tähendusväli Antiik Kreeka kirjanduses ja filosoofias Järgnevalt on vaatluse all sõna ja mõiste logos etümoloogia et saada ülevaadet selle mahuka ja mitmetähendusliku mõiste kultuurilistest ning filosoofilistest juurtest ja kujunemisloost Rääkides Vana Kreeka ja hellenistlik juutliku filosoofia mõjudest Uuele Testamendile on teoloogid olnud üsnagi erinevatel positsioonidel On väidetud et lisaks tugevatele Vana Testamendi mõjudele on Johannese evangeeliumi juured ka Vana Kreeka filosoofias ning hellenistlik juutlikus mõtlemises Bultmann näiteks kes on väga põhjalikult käsitlenud Jh evangeeliumi logos e mõiste arengulugu näeb seda mõjutatuna Vana Kreeka ja stoikute filosoofiast milles logos on kesksel kohal kui kreeka kosmilis jumaliku jõu kosmisch göttliche Potenz väljendus Bultmann 1986 9 Sõna λόγος logos on tuletatud verbist λέγω lego mis eesti keeles tähendab ütlen selgitan kõnelen vastan nimetan loetlen kogun loendan jutustan Kreeka eesti Uue Testamendi sõnastik loetleb sõnale logos eestikeelseid vasteid sõna kõne ütlus teade jutustus lugu aruanne asi kaebuse esitamise põhjus kirjutis raamat Lepajõe 2000 Theologisches Wörterbuch zum Neuen Testament annab lisaks mitmeid tähendusvasteid mis on algselt olnud Antiik Kreeka kirjanduses kasutusel loetlemine arvestus arvestamine kogumine mõtlemine põhjus tingimus jutustus Debrunner 1949 73 Leksikon Religion in Geschichte und Gegenwart lisab eelnevalt nimetatule väljendid õpetus seadus aru tarkus Peppel 1998 2007 494 Mõiste logos on Antiik Kreeka ja Rooma kultuuris ning hellenistlikus juutluses sügavate juurtega Esimene kirjalik jälg sõnast logos on leitav Homerose Odüsseiast üles kirjutatud ca 6 sajandil eKr vanajoonia murdes Logos tähendas algselt jutustust Homeros tunneb sõna logos mitmuses logoi Debrunner 1949 74 Sõnal logos oli ka tähendus kui püha lugu mis annab pühendatuile lõpliku teadmise Hesiodose vanima teadaoleva vanakreeka luuletaja 8 7 saj eKr teoses Jumalate põlvnemine tähendas logoi personifitseeritud tülijumalanna Erise lapsi Teose sisuks on Kreeka jumalate genealoogia kirjeldades maailma tekkimist Kaosest Erose kui ürgse korrastava jõu kaasmõjul Logos kui õpetlik lugu jumalate ja rahvaste algusest esineb Hesiodose teoses Tööd ja päevad Herodotosel esineb sõna logos ka rahaarvestamisena N ö finantsterminina oli logos kasutusel Rooma impeeriumi aegses hellenistlikus Egiptuses Loetlemise tähenduses esineb logos Aristophanesel Aishylosel jt Logos e mõiste tähenduses loetlemine väärtus arvestamine arveldamine arvutamine mõtlemine põhjus tingitus tingimus oli kasutusel kogu klassikalise perioodi kirjanduses filosoofias ning igapäevaelus Debrunner 1949 73 Antiik Kreeka kirjandus ja filosoofia on seotud religioosse mõtlemisega jumalatega müütilise maailmapildiga mythos ega Algses Vana Kreeka kirjanduses olid logos ja mythos sünonüümid Logos e ja mythos e tihedast seosest annavad tunnistust vanimate Kreeka filosoofide tööde fragmendid Konsa 1990 38 40 Müsteeriumreligioonis orfismis oli kasutusel mõistepaar hieros logos ehk püha lugu Peppel 1998 2007 494 Orfism oli Vana Kreekas leviv usuvool seotud Dionysose ja Demeteri kultusega Usuti hauataguse elu õndsust vastandina maapealse elu kannatustele ning hinge surematust keha on patune ja surelik hing puhas ja igavene vrd Platoni filosoofia hinge ja keha dualismi Orfism mõjutas kahtlemata Antiik Kreeka filosoofiat sh ka Platonit Alates 5 sajandist eKr muundus see pigem müstiliseks kultuslikuks liikumiseks Filosoofias on teadaolevalt logos e mõiste esmakordselt leitud Herakleitose 544 483 eKr teoste fragmentides Herakleitose juhtideedeks oli et kõik asjad maailmas tekivad vastavalt logos ele

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/10/logos-johannese-evangeeliumi-algushumnis-jh-11-18/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Religioosse ruumi eristamine poliitilisest – globaalne väljakutse (2. osa) | K&T
    muutunud keskseks kontseptsiooniks See võimaldab avaliku ruumi loomist erineva religioosse etnilise soolise jm identiteediga inimeste vahel tehes võimalikuks nende omavahelise koostoime erinevate kuid siiski võrdsete isikutena Kodanikuühiskonna ja kodanikuaktiivsuse kontseptsioonid võimaldavad kritiseerida enamus versus vähemusrühmade diskursust adresseerida ebaõiglust ja rõhumist ning arendada ühiselt nägemusi õiglasest ühiskonnast Dialoogilised hoiakud ja metodoloogiad on muutunud oluliseks dimensiooniks teistega suhtlemisel võimaldades konstruktiivset lähenemist pluralismile 21 sajandil näib meil olevat enam võimalusi inimeste ja kogukondade vaheliste suhete rajamiseks ning rohkem šansse kergesti haavatavate inimeste otsustusvõimelisuse tugevdamiseks Samas eksisteerib aga ka terve rida tugevaid jõude mis osutavad täpselt vastupidises suunas Tänu tugevnenud üleilmsele majanduslikule poliitilisele ja meediapõhisele vastastikusele sõltuvusele on vastutuse struktuurid ähmastunud Indiviid näib isikuna muutuvat üha nähtamatumaks huvipakkuvad on vaid online ja offline süsteemides olevad jäljed mitte isik tema terviklikkuses Kui mittevastutamine on üleilmastumise üks põhilisi jooni siis nähtamatuks olemine on teiseks oluliseks jooneks See ei tähenda nagu need inimesed oleks poolläbipaistvad või neist saaks läbi vaadata vaid nende individuaalne eksistents on sedavõrd mittevajalik et neid ei taheta näha ja nende ees vastutust kanda 5 Sedalaadi ohud inimeste otsustusvõimelisusele ja terviklikkusele toovad kaasa haavatavuse vormid mis erinevaid neist mida me tunneme religioossete kogukondade vahelistest avalikest võimuvõitlustest või religioosse ja poliitilise ruumi vahelistest konfliktidest Ohustatud näib olevat humanum ise Milline võiks olla religioossete kogukondade panus sellele väljakutsele vastamisel Eeskätt saavad nad kinnitada kodanikuaktiivsuse olulisust tänapäeva ühiskondades Selleks et see kategooria oleks sisukas on demokraatlikes ühiskondades oluline panustada aktiivselt poliitilise ja kodanikuühiskonna protsessidesse Lisaks sellele tuleb toetada dialoogikultuuri pakkudes välja raamistiku milles inimestel on võimalik usalduslikult ja avalikult üksteisega suhestuda Dialoog tähendab ühtlasi avameelsust ja partnerite hoolsat ärakuulamist Dialoog ei viita üksnes konkreetsele diskussioonile erinevate inimeste vahel vaid iseloomustab põhimõttelist hoiakut teise suhtes elustiili või arusaama vastastikusest koostoimest Dialoog viitab sellele et niisama külg külje kõrval elamise asemel tahavad erinevad kogukonnad ja erinevad inimesed taotluslikult ja konstruktiivselt koos elada ja üksteisesse suhestuda Osalus ja dialoog on konkreetsed praktikad mis panustavad ühise avaliku ruumi loomisse Osalus ja dialoog on pluralistlike ühiskondade nurgakivid kuna nad tugevdavad inimeste otsustusvõimelisust ning identiteeti isikutena 1 Sinn Simone 2014 Religiöser Pluralismus im Werden Religionspolitische Kontroversen und theologische Perspektiven von Christen und Muslimen in Indonesien Tübingen Mohr Siebeck Mujiburrahman 2006 Feeling Threatened Muslim Christian Relations in Indonesia s New Order Amsterdam Amsterdam University Press Adeney Risakotta Bernard 2009 Religion Violence and Diversity Negotiating the Boundaries of Indonesian Identity Religion Civil Society and Conflict in Indonesia toim Carl Sterkens Muhammad Machasin Frans Wijsen Münster Lit Verlag 12 2 Sukarno 1 juunil 1945 a peetud kõne on trükitud väljaandes Kusuma Ananda B toim 2009 Lahirnya Undang Undang Dasar 1945 Memuat Salinan Dokumen Otentik Badan Oentoek Menyelidiki Oesaha Persiapan Kemerdekaan Jakarta Fakultas Hukum Universitas Indonsia 2009 163 3 Ibid Indoneesia põhiseadus kinnitab seda 29 artiklis 1 Riik peab rajanema usul Jumalasse 2 Riik tagab kõigile isikutele vabaduse viia jumalateenistusi läbi kooskõlas nende oma religiooni või usuga Põhimõtteliselt võimaldab see konstitutsiooni punkt erinevate religioossete kogukondade läbikäimist võrdsetel alustel 4 Vt Sinn 2014 315 339 5 Westhelle Vítor 2010 After Heresy Colonial Practices and Post Colonial Theologies Eugene

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/10/religioosse-ruumi-eristamine-poliitilisest-globaalne-valjakutse-2-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive