archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Pühakiri – usutunnistus – kirik (1. osa) | K&T
    elus kirik on neid kirju alal hoidnud ning edasi andnud Pühakiri on kiriku ajaloo vältel andnud üha uuesti olulisi tõukeid kiriku reformiks ja uuesti kiriku üle mõtlemiseks ning need on viinud Piibli tugevamale väärtustamisele Ka tänapäeval õpib enamus inimesi Piiblit tundma ja hindama selle kasutamise kaudu kirikus ja koguduses ning vajab Piibli tekstide mõistmiseks nende abi See viib meid aga kiriku vastutuse küsimuse juurde Piibli tõlgendamisel eriti nende vastutuse kes kõnelevad kiriku ülesandel Kas evangeelsete kirikute vallas kehtib põhimõte et kõikvõimalike erinevate tõlgenduste vahel on loov konkurents kuulajate nõusoleku pärast Või on ka evangeelsetel kirikutel Pühakirja siduva tõlgendamise ülesanne See viib edasi küsimuseni millise autoriteediga reformatoorsetes kirikutes õpetatakse ja kuidas neis kantakse ühist vastustust õpetuse eest See küsimuseasetus kätkeb endas küsimust mida tähendavad usutunnistused ja teised õpetusdokumendid Pühakirja tänase tõlgendamise jaoks ning missugused instantsid sõnastavad selle tähenduse 4 Oma osaduse edasiarendamisel seisab EKOE üha selgemalt väljakutse ees selgitada milline on selle kirikuosaduse siduvus ja kuidas on võimalik vastastikune kohustuste võtmine kirikuosaduses Usu kuulutamise vallas kuid eelkõige just eetiliselt vastutustundliku tegutsemise alal on arenguid mis ajendavad kirikuid ühistele seisukohavõttudele Kuidas oleks võimalik meil reformatoorsetel kirikutel jõuda ühise evangeeliumi mõistmise alusel ühisel vastutusel sõnastatud seisukohavõttudeni Käesolev uurimus soovib käsitleda kolme küsimust 1 Kuidas mõistame me Pühakirja õigesti ja tõlgendame seda evangeeliumile vastavalt 2 Millist abi ja siduvat juhatust pakuvad meile seejuures meie kirikute usutunnistused ja õpetusdokumendid ning milline on nende autoriteet tõlgendamise ja kuulutuse asjus 3 Milliseid võimalusi on meil kujundada sellel alusel ühist tahet teoloogilistes ja eetilistes küsimustes nii oma kirikutes kui EKOE s tervikuna 2 Sõna mis tunnistab iseendast Kristlikes kirikutes on ühiseks usuveendumuseks et Jumalast võime me midagi teada ja teistele edasi öelda ainult seetõttu et Jumal ise on end meile ilmutanud Inimesed on küll kõigil aegadel aimanud või kogenud looduses ja ajaloos midagi mis on nende olemasolu suhtes Teine Ka kristlik usk on avastanud looduses ja ajaloos ikka ja jälle viiteid Jumala tegutsemisele Kuid need üksi pole üheselt selged Kristlastena tunneme me Jumalat tema tegutsemises seal kus ta avab end ise esmalt oma rahvale Iisraelile ja saab seejärel lõplikult avalikuks Jeesuses Kristuses Jumala ilmutust oma Iisraeli rahva ajaloos ja Naatsareti Jeesuse loos tunneme me üksnes selle tunnistusest Piibli raamatutes Ajaloolisest seisukohast on need raamatud tekstide kogu milles on talletunud Iisraeli ja algkristluse sageli väga erinevad usukogemused Kuid üks on neil ühine need on tunnistused kohtumistest Kolmainu Jumalaga kes otsib kohtumist inimestega See kuulub suisa Jumala olemusse nagu Piibel temast tunnistab et see Jumal ei jää iseenesesse Jumal astub enesest välja ning luues maailma ja inimese loob ta teise kelle jaoks ta on olemas ja keda ta kõnetab Ülimalt keskendunult ja täpselt räägib sellest Johannese evangeeliumi algus 1 1 4 Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal Seesama oli alguses Jumala juures Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi Mis on tekkinud tema kaudu oli elu ja elu oli inimeste valgus Pidades seejuures veel meeles kreeka mõiste logos avaramat tähendust eesti sõnaga võrreldes muutub põhiväite kooskõla veelgi sügavamaks Jumal on oma olemuselt dia loogiline ja eksisteerib vastastikkuse osadusena koinonia Oma sõnaga s t oma olemusega mis on suunatud teisele ja teise mõistmisele loob Jumal maailma 1Ms 1 Sõnas Jumal loovutab end et olla oma loodute eksistentsis elu alusena kogetav ja tunnetatav Nii räägib Jumal Piibli tunnistuse järgi inimestega algusest peale Need tunnevad oma elu ja maailma oma eluruumi kui kingitust Nad tunnevad Jumala käsku kui andi ja elavad läbi Jumala käskudes antud juhtnööride põlgamise valusaid tagajärgi Aabrahami kutsumises ja Iisraeli väljavalimises ilmneb Jumala kõnelemine ühemõtteliselt Jumala tegutsemine oma rahva juures ja Jumala kõnelemine oma rahvaga saab mudeliks tema päästetahtele mida ei murra ka rahva sõnakuulmatus ega ustavusetus Oma sõnas pöördub Jumal oma rahva poole vabastab rahva ja juhib selle läbi muutliku ajaloo Vana Testment tunnistab meile Jumala mõjukast kõnelemisest oma rahvaga Sest see ei ole tühine sõna mis teile korda ei lähe vaid see on teie elu ja selle sõna läbi te pikendate oma päev i 5Ms 32 47 Jumal ei jäta ka siis mitte kui inimesed enese otsiva Jumala ees sulgevad ja keelduvad tema Sõna oma elu määrava tegelikkusena vastu võtmast Ta läheb uut teed et tuua oma armastus inimestele täiesti lähedale Jumala ja meie inimeste suhtlemise lugu jõuab täiusele Naatsareti Jeesuse loos Johannese evangeeliumi proloog kirjeldab seda 1 14j järgmiste sõnadega Ja sõna sai lihaks ja elas meie keskel ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust täis armu ja tõtt Sõna seega Jumala meie poole pöördunud olemus ja see on teiste sõnadega Jumala Poeg Jeesus Kristus saab inimeseks ning võtab enesele looduliku olemasolu kogu kaduvuse ja piiratuse et teha end oma hooles ja armastuses kogetavaks ja mõistetavaks Jumala S õna on Jumala tegutsemine meie päästmiseks Sellele vastab Johannese koguduse tunnistus kohtumisest Jeesusega Me nägime tema kirkust Inimeses Naatsareti Jeesuses lihaks saanud Sõnas saab Jumala jumalikkus avalikuks ja nähtavaks Seda kirkust kirjeldatakse mõistepaariga mis juba Vanas Testamendis tähistab Jumala olemust ja tegutsemist Arm ja tõde s o Jumala eluandev heldus ja tema murdumatu ustavus Naatsareti Jeesuses kohtab inimene Jumala tegelikkust ja ligiolu ja nimelt tema halastuse ja ustavusena Kuna Jumal peab tõesti silmas meid inimesi ja oma tingimatut jaatust meie suhtes kätkeb see ka Jumala eitust kõige selle suhtes mis meid temast lahutab sellega käib koos tema kutse meile usaldada end usus tema kätte Heebrea kirja 1 1j järgi on Jumal palju kordi ja mitmel viisil rääkinud esivanematele prohvetite kaudu ja viimaks lõplikult Poja kaudu Jeesus Kristus on Jumala otsustav Sõna See Sõna saab teatavaks apostlite tunnistuse kaudu mida on meie jaoks talletatud ja avatud Uues Testamendis Selle keskmeks on tunnistus et Jumal on Ristilöödu surnuist üles äratanud Sellest veendumusest lähtudes mõistavad jüngrid siis ka Kristuse ristisurma tähendust Poja eluandmine ristil meie inimeste eest pro nobis tähendab et Jumal ise tuleb armastuses patu ja surma maailma ning võidab väed mis meid temast ja tõelisest elust lahutavad Sõnast ristist saab evangeelium ja selle tähendus avaneb esimestele kristlastele Iisraeli Pühakirja valguses Jumala kõnelemine oma Sõnas ei ole kirikus kohalolev mitte ainult tekstina kirjutatud raamatu kujul Oma Vaimu kaudu

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/10/puhakiri-usutunnistus-kirik-1-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Konfessionaalsus – pakendisilt või emakeel? | K&T
    on aga oikumeenilise liikumise lõppeesmärk Kas selleks on võimalikult suur teineteisemõistmine ja teineteise erinevuste aktsepteerimine või unifitseerumine st kirikute võimalikult sarnasteks muutumine Tundub et selles küsimuses ongi kaks konkureerivat nägemust Kuid on veel ka kolmas nägemus konfessioonidevaheliste erinevuste ignoreerimine Tundub et viimasest on saanud üks trende tänapäeva Euroopas ja ka meie luterlikus kirikus Akonfessionaalsus kui trend Aeg ajalt tundub mulle et konfessionaalsusest rääkimine on meie kirikus out Loomulikult räägitakse sellest et oleme luterlik kirik kuni tänaseni on see ju veel ka osa meie kiriku ametlikust nimetusest kuid jääb mulje et osa kiriku liikmetest ei teadvusta endale mida see sisuliselt tähendab Luterlus on kui kasutada võrdlust osade inimeste jaoks otsekui pakendisilt ja ei midagi enamat Aga ometi on neid kelle jaoks ta on kui emakeel Ilmselt on kardinaalselt erinev suhtumine oma konfessionaalsesse eripärasse ka üks põhjus miks meie kiriku erinevad parteid ei suuda üksteist mõista Konfessionaalsus kui emakeel Ma võrdleksin konfessionaalsust emakeelega mitmes mõttes Nii nagu keel on vahend reaalsuse väljendamiseks nii on ka iga konfessioon otsekui märgisüsteem mis püüab edasi anda vaimulikku reaalsust Vaevalt et keegi kes mõistab keele olemust vaidleks selle üle milline keel väljendab reaalsust kõige adekvaatsemalt Kindel on et ka inimene kes valdab paljusid võõrkeeli suudab tõelust kõige paremini edasi anda oma emakeeles see on talle ikkagi kõige adekvaatsem vahend reaalsuse väljendamiseks Kristlane ei pea arvama et ainult tema konfessiooni liikmed saavad õndsaks kuid tema konfessioon on talle ikkagi kõige täpsem keel jumalikest asjadest rääkimiseks Emakeel on osa inimese identiteedist sellega on seotud keelest veelgi laiem märkidesüsteem mida me nimetame kultuuriks Inimene ei saa oma emakeelest täielikult loobuda isegi siis mitte kui ta loobub selle aktiivsest kasutamisest Võib eeldada et praegused konfessioonid on mööduvad nähtused kirikuloos ja kindlasti kehtib sama ka praeguste keelte kohta sealhulgas meie emakeele kohta kuid see ei tähenda et me ei peaks püüdma oma emakeelt kaitsta ja hoida Nii nagu keelte väljasuremisele ei järgne ühtse algkeele juurde tagasipöördumist keeleteadlaste enamus ei usu et midagi taolist üldse kord eksisteeris vaid rahvaste ja kultuuride hääbumine nii muudab ka konfessioonipiiride hägustumine ja konfessioonide eripära kadumine meid lihtsalt mingi ebamäärase üldkiriku liikmeteks mitte ei vii tagasi Jeruusalemma algkoguduse aega mil kirik loe kogudus oli organisatsiooniliselt üks Olla kristlane ja mitte kuuluda ühtegi konfessiooni on tänapäeva konfessionaalses maailmas ilmselt sama võimatu kui olla inimene ja rääkida inimkeelt omamata emakeelt Isegi siis kui inimene peab ennast kristlaseks kes ei kuulu ühtegi kirikusse on ta oma kristluse ometi kusagilt saanud ja enamasti on sellistel inimestel üpris konkreetne konfessionaalne taust on vaid mingid enamasti subjektiivsed põhjused miks nad ei soovi enam kuuluda kirikusse kui organisatsiooni Olen siiralt hämmastunud milline teadmatus valitseb paljude meie kiriku nooremate liikmete hulgas isegi luterluse põhialuste tundmises ei teata midagi õigeksmõistuõpetusest ei tehta vahet käsul ja evangeeliumil Selle kõrval on olemas teadlik teadmatus on neid kellele luterlus tundub lihtsalt vanamoodne kuiv ja väheatraktiivne ja kes püüavad neid puudujääke korvata laenudega roomakatoliku või õigeusu kirikust või siis erinevatest vabakirikutest Loomulikult saab alati laenata puuduvat mujalt nii nagu keeldegi laenatakse uusi sõnu teistest keeltest Kuid nagu iga keel on

    Original URL path: http://kjt.ee/2011/12/konfessionaalsus-pakendisilt-voi-emakeel/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Reformatsiooni tähendus tänapäeva kirikule | K&T
    Saksamaa kiriklikus ja ühiskondlikus elus toimunud arenguid keeldutakse üldse seostatud protsessina nägemast reformatsiooni käsitletakse üksnes ajaliste ning ruumiliste raamidega piiratud juhuslike sündmuste jadana mis on alles tagasivaates mingil moel ühise nimetaja alla viidav Näiteks Dorothea Wendebourg on väitnud et alles Trento kirikukogu 1545 1563 otsused milles piiritleti katoliiklik õpetus defineerisid ka reformatoorse kui väljaspool neid piire seisva 2 Niisiis puudub üksmeel selles kuidas reformatsiooni mõista samuti millist tähendust omistada neis sündmustes osalenud isikutele eelkõige muidugi Martin Lutherile 3 Viimase puhul näib selge olevat üksnes see et peamiselt saksa protestantide kirjutatud varasemad käsitlused heroiseerivad tema isikut kohati põhjendamatult ning dramatiseerivad toonaste sündmuste tähendust tulevikule üle Need autorid aga kes Lutheri isiku sootuks tagaplaanile suruvad ning toimunus üksnes rangete reeglite järgi arenenud ühiskondlikke protsesse näevad vaikivad maha impulsid mida Luther kasvõi kaudselt on andnud tervel 16 sajandil ning arvatavasti ka hiljem kirikus toimunule Ent veidi konkreetsemaks minnes luterlikus kirikus on harjutud pidama usupuhastuspüha sellesama kiriku sünnipäevaks ning just sellest tuletatakse ka 16 sajandi sündmuste tähendus Aga toonaste kavatsustega on see selgelt vastuolus kuna Lutheri programmis puudus punkt millega oleks tahetud luua mingi uus kirik olemasoleva kõrvale See moonutab ka tänapäevast vaadet sageli mõeldakse just nõnda nagu seisaksid peale reformatsiooni mitmed kirikud üksteise kõrval millega reformatsioonist saab uusaja algus Tegelikkuses oli reformatsioon siiski keskaja viimane mitte uusaja esimene saavutus Piltlikult saab seda esitada sedastuses et kõige esimese generatsiooni reformaatorid on üles kasvanud ja hariduse saanud keskaja kirikus Nende programm oli selgelt olemasoleva uuendamine ja puhastamine mitte uue loomine 4 Sisuliselt oli Lutheri Zwingli Buceri Oekolampadiuse Melanchthoni jt hoiak rangelt traditsionalistlik mis ei tähenda samas sugugi konservatiivsust Nad nõudsid otsustavaid muutusi selleks et taastada algupärane Uue suuna saab see nn protestantlus koos sisulise tähenduse muutumisega pro testari tähendab ju etümoloogiliselt millegi poolt mitte millegi vastu tunnistamist alles 16 sajandi teises pooles mida nimetatakse konfessionaalseks ajastuks alles siis leiab aset tegelik läänekristluse lõhenemine mille traagikat ei tohiks küll samuti reformatsioonist kõneldes silmist lasta Seegi on üks reformatsiooni vastuoludest et vabaduse hinnaks oli ühtsuse kadumine See omakorda pani aluse ühiskonnale milles elame praegu mis just seetõttu ilmselt tekitab taas nii vastuolulisi tundeid just see mingil moel üha kasvav vabadus mille hinnaks on ühiselt jagatud väärtuste osa järjepidev vähenemine Ning ometi oleme just sellele ühtsuse kadumisele konkurentsisituatsioonile ilmselt tänu võlgu sellegi eest et kristlusest sai maailmareligioon uusaja misjoni peamine motivaator on kaheldamatult olnud just konfessioonide omavaheline konkurents Veel üks vastuolu luterliku kiriku jaoks seisneb ilmselt selles et Martin Luther on suuresti unustusse vajunud samas kui teaduslik Lutheri uurimine on varasemaid arusaamu oluliselt korrigeerinud Näiteks on mitmetes uurimustes välja toodud selged sidemed Lutheri vaadete ning hiliskeskaegse skolastika ja müstika vahel 5 Samuti on oluline rõhutada et Luther polnud mingi üksildane kabinetigeenius vaid piibliprofessor jutlustaja ja publitsist kelle õpetus oli mõeldud juhisena kristlikuks eluks sündis reeglina konkreetsete mitte spekulatiivsete probleemide lahendusena ning koostöös mõttekaaslastega ülikoolis Ka ta ise nimetab seda korduvalt just Wittenbergi teoloogiaks Seetõttu on teatav vastandus luterlikele usutunnistuskirjadele kui kollektiivsele terve kiriku loomingule eksitav nii nagu terve reformatsiooni vaatlemine läbi järgneva konfessionaalse ajajärgu prisma Õieti saab alles

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/10/reformatsiooni-tahendus-tanapaeva-kirikule/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Luther ja meie | K&T
    On ju selgesti näha et usu hävitamisele pidi paratamatult järgnema jumalavallatu ebausk usk tegudesse Sest seal kus hääbub usk ja vaikib usu Sõna kerkivad varsti selle asemele teod ja tegudest jutustamine Seeläbi oleme nüüd omaenese valdustest pagendatud ja otsekui Paabeli vangipõlve viidud ilma jäetud kõigest mida ihaldame lk 213 Ristimine on ainus oluline asi usu kõrval Ristimise juurde kuulub märk ehk sakrament see tähendab vettekastmine ise millest on tulnud ka selle toimingu nimetus Sest kreeka sõna ristimise kohta baptiso tähendab sedasama mis ladina mergo kastan sisse ja baptisma on mersio sissekastmine lk 232 On küll õige omistada ristimisele pattude mahapesemist kuid see seletus on liiga nõrk ja pehme et anda edasi ristimise mis on pigem surma ja ülestõusmise sümbol kogu tähendust Seepärast tahaksin et ristitav surutaks täielikult vee alla nagu Sõna seda väljendab ja müsteerium ette näeb mitte et ma peaksin seda möödapääsmatult vajalikuks kuid oleks ilus kui nii täiusliku ja tervikliku sündmuse kohta antaks ka tarvilik ja täiuslik märk nagu Kristus selle kahtlemata seadis Patustajat ei pea ju puhtaks pesema vaid ta peab surema et tervenisti uueneda saada teiseks looduks mis vastab Kristuse surmale ja ülestõusmisele kellega ta ristimise läbi koos sureb ja koos üles tõuseb vrd Rm 6 8 Ehkki on võimalik ütelda et Kristus pesti surelikkusest puhtaks kui ta suri ja üles tõusis on see väljendus siiski nõrk võrreldes sellega kui öelda et ta üleni muudeti ja uuendati Samuti on ilmekam öelda et ristimine tähendab suremist ja ülestõusmist igavesse ellu kui et see on pattudest puhtakspesemine lk 236j Ristimine teeb vabaks täiesti Seetõttu ma kinnitan ei paavstil ei piiskopil ega ühelgi teisel inimesel ei ole õigust kaaskristlasele ainsagi silbi jagu korraldusi anda välja arvatud siis kui too on sellega nõus Kõik mis tehakse teisiti on tehtud türannia vaimus Seepärast on kõik palved paastumised annetused ja mida iganes paavst oma rohketes ja vaenulikes dekretaalides nõuab ja määrab nõutud ja määratud ilma igasuguse õiguseta Ta patustab Kiriku vabaduse vastu iga kord kui ta midagi sellist jälle ette võtab lk 239 Ent taevasse pääsevad ja õndsaks saavad väga vähesed Nagu juba öeldud ei võta enamik muidugi Jumala Sõna kuulda vaid on ainult üks hukkaläinud rahvamass kes on määratud Jumala viha ja karistuse alla langema Kuid mulle piisab ka sellest kui vähemalt mõni neist öeldut südamesse võtab lk 598 Igaühel tuleb oma isiklikku hingeõndsust taotleda kõigest tühjast tähjast lahti lastes Kristlane laseb igaühel kes tahab röövida võtta ja rõhuda nülgida õgida ja märatseda sest ta on märter maa peal lk 553 Kes tahab olla puhta südametunnistusega ja õigesti toimida olgu ilmalike valitsejatega rahul ning ärgu nende vastu eksigu võttes arvesse tõsiasja et erinevalt vaimulikest väärõpetajatest ei saa ilmalikud valitsejad kellegi hingele kahju teha lk 595 Esiteks kui on näha et valitsejad ei pea omaenese hingeõndsust millekski vaid märatsevad ja teevad ülekohut kus aga saavad siis mis on sul sellest kui nad su varanduse ihu naise ja lapse hävitavad Ei saa nad ju ometi su hingele kahju teha Ning nad kahjustavad omaenese hinge millele peab järgnema ka ihu ja vara hukk Kas

    Original URL path: http://kjt.ee/2013/04/luther-ja-meie/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Usupuhastuspüha: vabastatud selleks, et Kristusest rõõmu tunda! | K&T
    Issanda häält kuulevad ja talle järgnevad Hiljem lisab Melanchthon sellele et kirik on seal kus evangeeliumi üksmeelselt ja õiges arusaamises s t Kristusele Pühakirja keskmele suunatult ja talle tema väge ja au jättes kuulutatakse ning sakramente Jumala Sõna kohaselt jagatakse CA VII Seejuures kehtib mitte leib ega vein vaid Kristus on see keda siin austatakse kes end seletamatul kombel armulauas nende mõlemaga ning seeläbi kogetavalt meiega ühendab Paljud püüavad tänapäeval Lutherit näha kriitilise katoliiklasena väites et õigupoolest olla ta seisnud kindlalt katoliku õpetuse alustel ning terve reformatsioon olevat olnud vaid arusaamatus See ei pea aga paika kui tolle aja keskseid tekste tõsiselt võtta Nii seisab tuntud 62 teesis kirjas Kiriku tõeline aare on Jumala armu ja kirkuse ülipüha evangeelium Martin Luther Väitlus indulgentside väe selgitamiseks M Luther Valitud tööd koost U Petti lk 15 Ning seda ajal mis pidas kiriku aardeks Kristuse ja pühakute heade tegude summat ning uskus paavstil olevat väge seda aaret jagada Või Leipzigi väitluses toona vaieldi rooma kirikus selle üle kas kirikut peaks juhtima kirikukogud või paavst Kui Lutheri käest Leipzigi väitluse ajal tema paavstikriitikast lähtudes kirikukogude võimu kohta päriti vastas ta Kirikukogud eksivad ja on eksinud See väide tõi endaga Lutheri jaoks kaasa 20 aastase sisenemiskeelu Saksimaale Alles pärast hertsog Georg Habemiku surma aastal 1539 oli Luther taas Leipzigis ja jutlustas Toomase kirikus kus mõnda aega hiljem tegutses kantorina keegi Johann Sebastian Bachi nimeline muusik Miski poleks Lutherile 1519 a olnud lihtsam kui kontsiliaristide poolele asumine sellega oleks ta aga reetnud kiriku tõelise aarde kui ta oleks jälle seadnud üles tingimusi mis Kristusel tee peal ees oleks olnud Evangeelne kirik teab end olevat Jumalast tahetud ja hädavajalik usklikke ja kristlikku kuulutust ühendav suurus mitte aga sakrosanktne õndsusevahendaja Seetõttu peab ta ikka ja jälle Jumala tahte järele pärima ning laskma ka endale oma kuulutuses ja praktilises toimimises küsimusi esitada Ja veel unustada ei saa ka kristlase pidevat määratlemist patusena kellele kuulutatakse vabalt kingiks saadud Kristuse õigust See on lausa hingemattev et ma olen samaaegselt mõlemat ma suudan tunnistada et ma olen patune inimene nagu iga teinegi paljude vigadega Kuid samaaegselt olen ma Jumala silmis väärtuslik ja hinnatud laps Minu elu käimapanevaks jõuks pole seega enam pingutus saada paremaks inimeseks või hirm hukkamõistu ees vaid tänu ja õnn olla Jumala poolt armastatud ilma et ma seda mingil moel ära oleks teeninud või ära teenida suudaksin Kui ma seda tõsiselt võtan tulevad head teod otsekui iseenesest Kui ma tunnen et mind armastatakse ja minust lugu peetakse annan ma armastust ja lugupidamist edasi ka teistele Kaob keskendumine patule mis vaid halvab ning mind taas patu haardesse kisub seda siis kas meeleheitest iseenda üle või uhkusest enda arvatavate edusammude üle patu võitmisel Selles kontekstis tuleb mõista ka seda mida Luther kirjutas oma sõbrale Amsdorfile esimesele ordineeritud evangeelsele piiskopile Patusta julgelt Usu veelgi julgemalt Rõõmusta Kristuses kes on saanud võitu surma patu ja maailma üle Seda rõõmu tähistame me ka usupuhastuspühal Ning muidugi ei saa unustada vabadust Vabadust patust ja surmast milleks Kristus meid vabastas Kuid ka vabadust kõigest neist kes

    Original URL path: http://kjt.ee/2013/10/usupuhastuspuha-vabastatud-selleks-et-kristusest-roomu-tunda/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Luther kui hoiatus | K&T
    õpetatud meeste mängud eks neidki on vaja kuid vaevalt et neil on suuremat tähtsust usupraktikas Õigemini tegemist on sedalaadi vaidlusega millest annab teha usupraktika ja just selle omaõiguse maksmapanekuks ju protestant protestant ongi Sola scriptura Piibel kõige aluseks pole küll mingi laiade masside eluloosung vaid ikka väga väheste elupraktika Või siis pisut inetumalt oma ideede tsementeerimise vahend Ei oska öelda kas see on kunagi olnud teisiti Kui ilma illusioonideta kainelt vaadata Paradoksaalselt paistab sellega nõnda olevat eriti tänapäeval mil kõikvõimalikke Pühakirja väljaandeid on tohutult tsitaate aga harva ja hoolega valitult Edasi reformatsiooni üks lipukirjadest Ecclesia semper reformanda juures on ju oluline just see semper Õnneks on läbi ajaloo ikka ja jälle leidunud neid Vaimust kantud mehi naisi kes on tõusnud püsti ja öelnud sõbrad nii enam edasi ei saa Esiteks ja viimaseks on see muidugi olnud Vaimu töö See on hea aga nagu ikka igal inimlikul ettevõtmisel on ka siin omad piirid Ja veel sellised mis võivad juhatada usukõrkusesse sektantlusse Veendumusse et just meie käes on tõe monopol ja kõik teised eksivad Sektantlus on küll asi mida võib esineda muidugi iga kiriku ja usuliikumise juures ta on selleks liiga inimlik nähtus aga teisalt kui keegi on leidnud oma usulise identiteedi näiteks just luterluses või selles mida ta luterlikuks peab siis tohime ometi loota et siingi on jälle tegutsenud Püha Vaim kes kasutab kõiki inimlikke vorme lunastusele ja tõe teele juhtimiseks Kuni ei minda üksteise usu suuruse mõõtmise pimedale teele Küllap tuleb igasse kirikusse salakaubana kaasa ka paras ports halvemat sorti ilmalikkust Ikka ja jälle Ometi jääb pühade osadus kõige suuremas taevalikus mõttes alles See mis maa peal lahti läheb on juba midagi muud Lutheri ajal oli see ilmalikkus juba saavutanud mingi kriitilise massi kuuria tegeles kõige muuga peale Jumala ja häbitu kauplemine hingeõndsusega oli juba usu mõnitamine ülimas ulatuses kui mainida vaid kahte ilmingut Siis tuligi üks tõemeelne augustiini munk ja lasi selle vee paisu tagant valla Piisas üsna vähesest ja laastav tulvavesi ujutas üle kõik tuues kaasa tagajärgi mida keegi ei saanud ette näha Luther oli päästik selles seisnes tema ajalooline missioon Ja nagu juba toonitasime ta sattus elama just õigel ajal Ta leidis võimsaid toetajaid kui asi juba nii kaugele läks et ta neid hädasti vajas Nii ta ei läinud ketserina tuleriidale Siin peitub üks oht Kui mõelda puhtalt usu puhastamisele siis sel hetkel kui see väljub maailma on see silmitsi uute ohtude ja ka ahvatlustega Vürst juhul kui ta tark on vaatab varsti et siin on võimalus Võimalus uue jõuga lagedale tuua vana investituuritüli näiteks Pakub oma kaitset kuid üritab seda ka oma huvides ära kasutada Siit võib spekuleerida mis oleks või ei oleks saanud kui usupuhastus olekski jäänud ainult teoloogiliseks dispuudiks mis ju tookord Wittenbergis ka ära jäi olekski jäänud vaid akadeemiliste müüride vahele Kuid sellist intentsiooni polnud seal algusest peale Või jälle kui usupuhastus oleks jäänud kloostrimüüride vahele Luterluses on täiesti olemas ka müstika juba usust õndsaks saamine viitab sinnapoole ja tõepoolest tõusiski taas müstikuid kui mõelda näiteks Valentin Weigelile või Sebastian Franckile Aga jällegi

    Original URL path: http://kjt.ee/2013/11/luther-kui-hoiatus/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Usupuhastus – subjektiivsus ja sotsiaalsus | K&T
    toimimise reaalsuses on kiriku läte ja püsiv alus 32 Võttes vastu Püha Vaimu kaudu Jumala õigeksmõistvat armu Jeesuses Kristuses seotakse inimesed kokku osaduseks Jumala Vaim ei tee üksikuks vaid ühendab Päästeandide osadus ehk osasaamine päästeandidest on pühade osadus 33 Kristuse kogemus on alati ühtaegu nii usu vabaduse kui usu vastutuse kogemus Inimesed taipavad seda mida üksnes Jumal võib teha ja vabastatakse nõnda tegema seda mis on nende ülesanne 34 Kirik on liikmete osadus kelle ühtsus üksteisega rajaneb ühtsuses Kristusega Liikmete osadus elab nii et kõik teenivad võrdõiguslikult ja vastavalt erinevatele neile Jumalalt antud andidele koguduse ülesehitust Kiriku ühtsuse alus ei ole temas eneses vaid Kristuses Vaimus kohalolevas ja tegutsevas kiriku Is s andas 35 Kuidas suhestuvad sellised ja teised sarnased mõtted kirikust teesiga reformatsiooni eriomaselt iseloomustavast subjektiivsusest või subjektivismist Kas ei või olla et tendents konstrueerida evangeelset identiteeti subjektiivsusest lähtuvalt on pinges evangeelse kirik olemise mõistmisega nii nagu see väljendub dokumendis Jeesuse Kristuse kirik Eelmise EKOE täiskogu Firenze 2012 teoloogiline peaettekanne kutsus üles mõistma reformatsiooni oikumeenilise kategooriana mitte lõhenemise või eraldumise kategooriana vaid ühtsuse kategooriana kuna tegemist on Jeesuse Kristuse poole pöörduva liikumisega vt Michael Beintker Vabad tuleviku jaoks Evangeelsed kirikud reformi ja reformatsiooni vahel K T nr 44 12 10 2012 nr 45 19 10 2012 Selle sihiks olevat Kristuse sideme kujuvõtmine ja seega kiriku olemusliku keskme uuenemine Tõepoolest reformatoorsed usutunnistused millele erinevad evangeelsed kirikud ühel või teisel moel toetuvad väljendavad kõik omal kombel taolist kiriku reformatsiooni mõistmist mille keskmes seisab Kristuse side ja selle uuenemine niisiis see mis on ühiselt kristlik Jeesuse Kristuse kiriku uuenemine Nii nagu reformatsiooni usutunnistuskirjad juhatavad Pühakirja mõistmisele juhatavad need ka selle juurde mis on reformatsiooniga ühenduses usu ja kiriku jaoks keskne See keskne mitte ei tee aga üksikuks vaid asetab ühtlasi suhtesse ja loob osadust Kas uuendatud ja kinnitatud Kristuses olemise ja Kristuse teadvusega ei muutu ühtlasi elavaks ka kinnitatud ja tugev mina teadvus ning kinnitatud ja tugev osaduse teadvus Ja kas ei toimu see mitte ühe tulenemisena teisest nt osaduse väljakasvamisena üksikisikute ühinemisest vaid üheskoos ja samaaegselt Kui see on nii kas on siis üldse kohane kõneleda kirikust kui üksikisiku funktsioonist ja kui millestki mis on ennekõike individuaalsuse teenistuses Reformatsioon on pöördumine Kristuse poole Usupuhastus nii toona kui täna keskendub keskmele ning just nõnda ühtaegu nii vabastatud ja uuele subjektiivsusele kui vabastatud ja uuele sotsiaalsusele Ka evangeeliumi kommunikatsiooniks tänases mitmetahulises keerukas kiriklikus ja ühiskondlikus tegelikkuses sisaldavad potentsiaale ja võimalusi mõlemad subjektiivsus ja sotsiaalsus Et jõuda inimese kui osadusliku isikuni ei piisa ühekülgselt profileeritud subjektiivsusest aga ka mitte ühekülgselt rõhutatud osaduslikkusest vaid vajalik on nende dialektiline Kristusele orienteeritud vahendus tänases päevas ja tingimustes Kas ei asetse järelemõtlemise viljakas lähtekoht just siin Sissejuhatav ettekanne 2017 aasta reformatsiooni juubeli ettevalmistamisele pühendatud rahvusvahelise kongressi 500 aastat reformatsiooni väljakutse ja tähendus täna Zürich 6 10 10 2013 raames toimunud töötoale Reformatsioon ja subjektivism Avaldamiseks on tekst tõlgitud ja lühendatud Vt ka T A Põder Teel reformatsiooni juubeli ühise tähistamise poole Eesti Kirik 30 10 2013 EKOE 7 täiskogu Europa reformata 500 aastat reformatsiooni Euroopas üleskutse Eesti Kirik

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/10/usupuhastus-subjektiivsus-ja-sotsiaalsus/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Usupuhastuspühajutlus (Ps 31:15–16) | K&T
    võimaldab meie eks sistentsi silmapilgu väljatulemises vrd ld ex sistere välja tulema ilmuma aja ilmumises siis peitub kohane vastus põhiusalduses mida me planeerides ja lootes alateadlikult pidevalt kasutame Aga seda põhiusaldust tõrjub alg äng et meist saab surmas eimiski See äng on meie absoluutse enesearmastuse ja selle inimlikku koosolu mürgitavate tagajärgede mootor Äng on siiski juba sellepärast põhjendamatu et Jumal meie aja allikana ja isandana kannab meid kui me teda usaldame Sellest järeldub et oma elu ja eluväärikust ei teeni me välja tegudega ega õigusta oma elusaavutustega vaid saame mõlemat vastu võtta vaid tänulikult kingitusena meid on Jumal meile endale kinkinud Seepärast võiksime olla rahulikud Aga seda rahulikkuse võimalust meie eksistentsi põhjuseta põhjuse ees moonutatakse tänapäeval maailma kui meie kohustuste ainest või realistlikumalt hinnatuna kui meie himude ainest meie võimu valitsemise ja seksuaalse joovastuse iha abil Me elame mahhinatsioonide ajastul mil sekkutakse tehniliselt maailmasse mis on muutunud ühes kõigi oma võimalustega meie ise kaasa arvatud aineks objektiks mida omatakse ja planeerides muudetakse Sealjuures pole me ise ainult ohvrid vaid ka põhjustajad kes hoiavad suuremate või väiksemate kruvikestena hiiglaslikku tootmis ja tarbimismasinat töös Iga kord kui äng vastustab meie kavatsusi kui ta teeb meile selgeks et me pole muud kui väljavahetatav rattakene kogeme ennast meist endast võõrdunutena väärikusest ja vabadusest ilma jäetutena Aga me ei kuule selles kõiges leiduvat meeldetuletust elada tegelikult elada olemuslikult ja see tähendaks mitte lubada meie rollil mahhinatsioonide hiiglaslikus protsessis meile meie väärtust tõestada ja kinnitada vaid mõista ennast lähtuvalt põhjusest mis annab meile igal uuel silmapilgul ette eksistentsi uue aja ja seega võimaluse Selle asemel et küsida mida teeme meie selle ajaga nõutakse meilt pöördumist et mõistaksime ennast kingitud ajast lähtuvalt See tähendab muidugi radikaalset enesest loobumist et öelda apostel Pauluse metafoori abil enda surma andmist Kristusega mille üle seisab igavese elu tõotus Selles tingimusteta pöördumises mis usaldab ennast täiesti maailma haaramatu objektiveerimatu põhjuse kätte seisneb rahulikkuse eeltingimus ning seega patust ja surmaängist vabanemise eeltingimus Apostel kirjeldab rahulikkusest tulenevat uut hoiakut maailma suhtes kui midagi mida hõlmab hōs mē otsekui mitte Aga seda ma lausun vennad aeg on piiratud On ju lõpuks nii et ka need kellel on naised ometi on otsekui neil ei oleks ja need kes nutavad otsekui nad ei nutaks ja kes rõõmustavad otsekui nad ei rõõmustaks ja kes ostavad otsekui nad ei oleks omanikud ja kes maailmas saavad kasu otsekui nad ei kasutaks seda ära Sest praeguse maailma tegumood on möödumas 1Kr 7 29 31 Meister Eckhart tuletab meelde nendele kes ei saa hakkama ei enda ega maailmaga alusta kõigepealt endast ja lase endast lahti Tõepoolest põgened sa esmalt enda eest kuhu sa põgeneda tavatsed leiad sa takistuse ja rahutuse kus iganes see ka on Seepärast ei aita inimest mitte mingi kaugele ekslemine Aga mida peab ta siis tegema Ta peab esmalt endast lahti laskma siis on ta jätnud kõik Ja see tähendab Kus ennast leiad olevat seal lase endast lahti see on kõige parem Õpetuse sõnad 3 See absoluutse meie ise olla tahtmise hülgamine kingib uue rahulikkuse neile keda Jumal on

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/10/usupuhastuspuhajutlus-ps-3115-16/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive