archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Luterlik Maailmaliit: reformatsioonijuubel avatud kõikidele inimestele | K&T
    luterlaste tähtpäevaga vaid see olevat avatud kõikidele kristlastele ja inimestele Lisaks väljendas Junge ootust et juubel oleks suunatud olevikule ja tulevikule Luterlased ei tohiks kinnistuda ajaloolisesse tagasivaatesse Pigem peaksid nad selgitama mida reformatsioonijuubel meie kiriku jaoks täna ja homme tähendab Ka soovib LML i nõukogu astuda välja intensiivsema dialoogi eest teiste religioonidega Indoneesias tekib ikka ja jälle religioosselt mõjutatud pingeid Umbes 87 protsenti enam kui 238 miljonist indoneeslasest on moslemid umbes 10 protsenti saareriigi elanikest on aga kristlased sh 6 miljonit luterlast LML i nõukogu organ mis juhib luterlike kirikute maailmaosadust assambleede vahelisel ajal kohtub Indoneesias juhtmõtte all Otsekui puu mis on istutatud veeojade äärde Ps 1 3 Päevakorras on LML i presidendi piiskop dr Munib A Younani ja peasekretär Junge sõnavõtud ja aruanded religioonidevahelise dialoogi teemapaneel ning programmiline töö 2017 aasta LML i XII assamblee ja reformatsioonijuubeli ettevalmistamiseks Eestist osaleb kohtumisel EELK välissuhete referent ja Luterliku Maailmaliidu nõukogu nõunik Kadri Põder LML i keskuse töötajana osaleb kohtumisel ka LML i oikumeeniliste suhete sekretär Anne Burghardt Allikas Evangeelne Pressiteenistus epd Luterlik Maailmaliit Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/06/luterlik-maailmaliit-reformatsioonijuubel-avatud-koikidele-inimestele/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • LML peasekretär kutsub liikmeskirikuid osalema juubeliprogrammis 2015-2017 | K&T
    valitud teema ja selle alateemad püüavad erinevad ettevõtmised väljendada reformatsiooni ülemaailmset iseloomu ning hoida kirikuid jätkuvas reformiprotsessis Lisaks peavad üritused olema kujundatud taoliselt et nad tugevdavad LML i oikumeenilist vastutust Reformatsiooni 500 juubel ei tohi teha olematuks seda mis on aastakümnetega oikumeeniliste suhete vallas kasvanud vaid peab neid suhteid edasi ehitama Reformatsiooni juubeli brošüür esitleb erinevaid ettevõtmisi milles kirikud osaleda võivad Teemadena võib nimetada näiteks naiste teedrajavaid panuseid jätkuvasse reformiprotsessi noorte reformaatorite kaasalöömist reformatsiooni juubeli tähistamisel või hermeneutilisi uurimusi selle kohta kuidas tõlgendada luterlikust vaatepunktist Pühakirja Lisaks sisaldab brošüür kaarti millele on märgitud reformatsiooni ülemaailmse mõju otsustavad teetähised alates aastast 1517 Brošüür on hetkel vaid ingliskeelne uue aasta alguses tõlgitakse see ka teistesse LML i töökeeltesse Ka kutsub Martin Junge LML i liikmeskirikuid üles mõtlema kuidas nad saaksid kasutada reformatsiooni 500 juubeli logo viidates logo kasutamise jaoks koostatud selgitustele LML i kodulehel Allikas Luterlik Maailmaliit Vt ka Anne Burghardt Luterliku reformatsiooni 500 aastapäev ja Luterlik Maailmaliit K T nr 80 21 06 2013 Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus Saksamaa Ühinenud Evangeelne Luterlik Kirik Soome

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/10/lml-peasekretar-kutsub-liikmeskirikuid-osalema-juubeliprogrammis-2015-2017/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Õigeksmõist täna (1. osa) | K&T
    teinud ja vajavad seepärast õigeksmõistmist Seda mõistavad paljud inimesed solvangu ja alandamisena mida nad ei vaja Nii on ka siin tegu sisulise vastuargumendiga millega õigeksmõistuõpetus ja sõnum õigeksmõistust tänapäeval kokku puutuvad ning see puudutab õigeksmõistuõpetuse inimesepilti Kolmanda ja viimase sisuline vastuargumendiga mida ma siinkohal nimetada sooviks olete Te küllap kõik juba millalgi kokku puutunud võimalik et seda koguni kantslist kuulnud See kõlab järgmiselt õigeksmõist andeksand halastav Jumal selle vastu ei tunne tänapäeval enam keegi huvi Selle asemel küsitakse tänapäeval väidetavalt palju radikaalsemalt selle järele kuidas Jumal kurjal maailmas sündida laseb kas Jumal üldse eksisteerib või kuidas oleks halastava ja armulise Jumala asemel võimalik leida vähemalt halastavat ligimest Teema õigeksmõist näib paljudele inimestele ületatu kõrvaleheidetu vanamoodsana Kes sellist suhtumist veidi irooniliselt tahab väljendada ütleb meeleldi sõnum õigeksmõistust on tüüpiline kiriklik õpetus mis annab vastuseid küsimustele mida keegi ei esita On see tõesti nii Kui see peaks paika pidama ei saa evangeelne ja iseäranis veel luterlik kirik sellest niisama vaikides mööda minna vaid peab selle üle vähemalt järele mõtlema kas ja mistõttu on küsimus inimese õigeksmõistust Jumala ees ületatud või on see küsimus jätkuvalt eluliselt tähtis olles aga uusaegsete inimeste jaoks kaduma läinud või on küsimus õigeksmõistmisest võimalik et teise keelelisse vormi rüütatult siiski presentne ning ootab veenvat ja ausat vastust Kolm keelelist argumenti mis raskendavad õigeksmõistuõpetuse mõistmist õigeksmõist õigus ja usk ning kolm sisulist vastuargumenti õigeksmõistuõpetusele jumalapilt inimesepilt ja õigeksmõistu küsimuse tähtsusetus kaasajal Mida on meil nende kohta öelda Kas neid probleeme on võimalik lahendada Püüdes ülalnimetatud õigeksmõistuõpetuse mõistmist takistavaid tegureid ja vastuargumente käsitledes neile vastuseid leida tahaksin ma seda teha vastupidises järjekorras alustades sisuliste vastuargumentidega Vaid sisuliselt veenvate vastuste olemasolu korral saame leida ka sobivaid mõistetavaid keelelisi väljendusvorme Kuid selleks et jõuda sisuliselt argumenteeritud vastusteni on esmajoones oluline teha endale vähemalt elementaarselt selgeks see mida apostel Paulus ja reformaator Martin Luther õigeksmõistu all üldse silmas peavad Lähtepunktiks võtan ma seejuures juba eelpool tsiteeritud lause Pauluse kirjast roomlastele Rm 3 28 mis on Lutheri jaoks õigeksmõistuõpetuse kokkuvõtteks Me ju arvame et inimene mõistetakse õigeks usu läbi Seaduse tegudest sõltumata See lause kirjeldab inimese olukorda mille kohta Gerhard Ebeling kasutab väljendit vastamisi olek kui inimese põhiolukord Grundsituation als Gegenübersein 7 Mida selle all mõeldakse Inimest ei vaadelda siin isoleeritud üksiku olendina teatud omaduste ja võimetega indiviidina vaid konkreetselt suhestatud olendina mida me tõepoolest oma sünnist surmani oleme oma vanemate lapsena konkreetse perekonna liikmena teatud rahvuse hulka kuuluvana ning eeskätt Jumala looduna Ning kogemused mis meile neis vahekordades osaks saavad otsustavad selle üle mis on inimeseks olemisele alustrajav need on kogemused olla kas omaks võetud või tagasi lükatud Ilmselgelt eksisteerib igas inimeses põhjapanev väljajuurimatu vajadus olla omaks võetud ja aktsepteeritud ning see vajadus pole väiksem kui vajadus söögi kaitstuse ja hoolitsuse järele Võib öelda et toit kaitstus hoolitsus ja kõik muu mida me ellujäämiseks vajame on inimese arengule eriti vajalikud kuna nad on alati ka eluks hädavajaliku omaksvõetuse tunnustuse avaldusteks ilma milleta me jääme psüühiliselt haigeks jääme kängu või hukkume hoopis Selline omaksvõtmine ja aktsepteeritus saab meile kui kõik läheb hästi osaks teiste inimeste eeskätt vanemate poolt Seetõttu ongi nii oluline et lapsed kogeksid oma vanemate poolt ja koos nendega tunnustust ja omaksvõtmist Samuti saab see kui kõik hästi läheb meile osaks abikaasade ja laste sõprade naabrite kolleegide ja kaasinimeste poolt See tunnustus aga mida me oma kaasinimeste poolt kogeme peab saama osaks meie eneseteadvusest ja enese väärtustamisest Me peame õppima ka ise end aktsepteerima kuigi me vahest pareminigi kui teised teame et meis on nii mõndagi millega pole kõik korras vaid mis on häiriv või koguni aktsepteerimatu Seetõttu kerkib paratamatult üles küsimus kes otsustab õigupoolest viimselt selle üle kas mind aktsepteeritakse kas ma olen omaks võetud Teevad seda minu kaasinimesed või mina ise 8 Või on olemas üks instants mille tunnustusest või eemaletõrjumisest viimselt sõltub mis väärtus mul on kas ma olen aktsepteeritav ning kas ma saan seepärast ka iseend omaks võtta ja aktsepteerida Jumalasse uskuva inimese jaoks pole see mitte tõeline vaid retooriline küsimus Kes muu võikski selle üle otsustada kui Jumal kes on meid loonud ja meie elu määranud Seepärast on jumalausu vaatevinklist seega ka kristlikust perspektiivist inimese põhiolukorraks tema vastamisiolek Jumalaga ning kogemus mis talle seejuures osaks saab Ning seepärast on inimelu jaoks määravaks milline mõõdupuu kehtib selles vahekorras Jumalaga mis on selle vahekorra juures oluline Teisisõnu Mis otsustab selle kas inimene on Jumalale vastuvõetav kas Jumal teda aktsepteerib kas ta sobib Jumalale kas ta on Jumala ees õigeks mõistetud Just sellel kohal saabki oluliseks Rm 3 28 ning seda nii ühe negatsiooni kui positsiooni kaudu Negatsioon ütleb Seaduse tegudest sõltumata Positsioon ütleb õigeks üksnes usu läbi Juba ainuüksi seetõttu on tegu vähemalt üllatava kui mitte koguni revolutsioonilise avaldusega et selleks mida eitatakse on teod mida käsib Jumala Seadus olgu selleks siis kümme käsku mäejutlus või mõni muu seaduste ja ettekirjutuste kogu Igati mõistetav on soov väita selle vastu hea küll aga milleks on Jumal siis meile käsud andnud kui mitte selleks et me nende täitmise kaudu saaks Jumalale vastuvõetavaks aktsepteeritavaks et Ta meisse nende täitmise pärast jaatavalt suhtuks Lutheri vastus sellele küsimusele on järgmine Seadus on meile ühelt poolt oma välise mõtte poolest antud selleks et pakkuda meile head korda mille järgi korraldada oma inimlikku kooselu teiselt poolt aga kui me mõistame seda kogu selle sügavuses jumalaarmastuse käsu konkretiseeritusena on see kui peegel millesse vaadates me peame mõistma ja saame mõista seda millises olukorras me oleme Kuid see ei ole meile antud juhisena selleks kuidas saada Jumalale vastuvõetavaks 9 Miks on see nii Otsustav vastus mille nii Luther kui sisuliselt juba ka Paulus 10 sellele küsimusele annavad kõlab järgmiselt ühest küljest ei piisa seaduse tegude täitmisest ehk siis kodanikukohuse täitmise mõttes seaduse järgimisest selleks et jõuda nii sügavale tasandile kus otsustub see kas me tõepoolest täidame Jumala tahet Teisest küljest peab paika ka see et kui me Jumala ees oma tegude kaudu tunnustust leiaksime oleks Jumalal meie ees kohustus meid tunnustada ning meil omakorda põhjus Jumalale nõudmisi esitada See tähendab aga omakorda Jumala ja inimese vahekord oleks sellega pahupidi pööratud Jumal oleks kohustatud andma meile seda mida meil

    Original URL path: http://kjt.ee/2011/12/oigeksmoist-tana-1-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Vabad tuleviku jaoks. Evangeelsed kirikud reformi ja reformatsiooni vahel (1. osa) | K&T
    ja et seetõttu tohime Jeesuse Kristuse kirikut mõista tema ihuna saab toetuda Jeesuse palvele Jääge minusse ja mina jään teisse Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette kui ta ei jää viinapuu külge nõnda ka teie kui te ei jää minu külge Jh 15 4 Eklesioloogia ja kristoloogia kuuluvad kokku Seda võib märgata ka siin Me võime minna veel sammukese edasi Me võime ka tuleviku mille jaoks me koos Kristusega Püha Vaimu läbi armastuses vabaks saame haarata kristusetunnistusse Tulevik on ülestõusmispühadest saati tema tuleku tõotuse all Meile lähenev Issand võtab meile läheneva aja n ö oma kätele ja seob selle enda külge Ta on meie juures iga päev ajastu lõpuni Mt 28 20 ning just eriti selle järel just eriti suremises just eriti kohtus ja just eriti Jumala riigi kirkuses Sellega on kaduvuse ja surma diktaat millele tulevik oleks ilma Kristuseta allutatud kaotanud oma väe Ja mõistatused mis nii massiivselt meie tulevikumõtteid häirivad kaotavad oma ähvarduslikkuse Kannab ju tulevik tegelikult ja sügavaimas mõttes Jeesuse Kristuse nime Tulevikku ei ole ilma tema advendita Tema advent on meie tulevik Nõnda saame me tuleviku jaoks vabaks sest saabuv Kristus on meie tulevik alfa ja oomega Esimene ja Viimane ja Elav Ilm 1 8 17 18 2 Kindlusetus mõned märkused Euroopa sekulaarsuse kohta Oma tulemise tõotusega teeb Kristus oma koguduse tuleviku jaoks vabaks Seda ei ole meil kunagi võimalik endale küllalt ütelda lasta Kui vaatame ringi märkame et Jeesuse Kristuse tulemine ei tähenda paljudele inimestele midagi ning ei oma nende hoiakule tuleviku suhtes mingit mõju Evangeelium on nende jaoks jäänud tummaks Öeldakse isegi et nad on juba unustanud et nad on Jumala unustanud Wolf Krötke Igal juhul on see nõnda paljudes Euroopa piirkondades Tänane Euroopa on kontinent kus religioonitus on kujunenud massifenomeniks Me seisame nõutult silmitsi arenguga millest on puudutatud pea kõik suured kirikud Euroopas mitte sugugi vaid protestandid kelle kohta mõni ütleb et neil on olnud selles oma ulja aukartusetusega klerikaalsete hierarhiate ja sundide suhtes suur osa Protsessi on kirjeldatud sekulariseerumisena ning 18 sajandi Euroopa valgustuse tulemusena Eelmisega seotud diagnoos ütleb et maailm milles elame minevat ikka ilmalikumaks ja pöörduvat mentaliteediajaloolise seaduspärasusega ära religioossest autoriteedist ja mõjutusest Kas selline iseloomustus on siiski piisav Selle eelis et see võtab üht epohhilist vaimset murrangut võimalikult väärtusneutraalselt ja valutult teadmiseks võib olla ühtlasi ka puudus Silmist kaovad murranguga seotud irritatsioonid ning katsumus et Jeesuse Kristuse kogudus jääb vastupidiselt Issanda läkitusülesandele vt Mt 28 19j Ap 1 8 ikka väiksemaks Vaja ei ole enam küsida vaimulikku küsimust mida Jumal meile näidata tahab kui ta meid selles Euroopas n ö läbi kõrbe saadab mis religioosses ja maailmavaatelises mõttes on paljudes kohtades samahästi kui ära kuivanud ja mida ta selles olukorras meilt ootab Ja selgusetuks jääb mida on kaotanud inimene kellele evangeelium enam midagi ei tähenda ning kelle jaoks on kaotsi läinud tema tuleviku seotus Kristusega Taoline selgusetus on teoloogilisest vaatepunktist saatuslik Kui ei suudeta enam näha millised tagajärjed on usu kaotusel sellest puudutatud inimesele ei suudeta enam ka tajuda millest neid ilma jäetakse kui neile Kristusest tunnistust ei anta Faktiliselt on siis nendest kui tulevastest õdedest vendadest usus juba loobutud Usu kaotusel on palju tahke Mõeldes inimlikule enesekogemusele võib seda tabavaimalt kirjeldada kindlusetusena Seda märkas juba filosoof Karl Jaspers kes oma aastal 1931 avaldatud kriitilises ajastuanalüüsis Die geistige Situation der Zeit 1931 kaheksas trükk suvel 1932 töödeldud 5 väljaandest Berlin New York 1979 kirjeldas moodsa inimese situatsiooni kui kindlusetuse situatsiooni Kindlusetu inimene annab ajastule füsiognoomia nii kõlab üks otsustavamaid lauseid tema raamatus Aja vaimne situatsioon samas 134 Selle ka kirikukriitilise mõtleja vaatlused on jäänud põletavalt aktuaalseteks Iga inimene talub piiratud määral kindlusetust ja peab suutma seda taluda See on täisealisuse tunnusmärk Täisealine inimene on kasvanud välja kindlust pakkuvast vanematekodust Temalt oodatakse et tal oleks jõudu olemisjulguseks iseseisvuseks ja nõnda ka kindlusetuseks Aga kindlusetuses kui sellises absoluutse kindlusetuse situatsioonis ei ole võimalik elada Kindlusetus peab alati olema haaratud ja piiratud veelgi suuremast ja tugevamast kindlusest Muidu hävinetakse kindlusetusest Usk on Piibli jaoks sõna veendumuse kohta et me võime keset suurimat kindlusetust kogeda veelgi suuremat kindlust Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale Ps 139 5 veendumusel et ollakse sõna otseses mõttes igast küljest elava Jumala kohalolust ümbritsetud rajaneb olemisjulgus mis annab endast selles psalmis ainulaadsel moel teada Tulgu mis tuleb ja olgu see kasvõi surm kui täieline kindlusetus siis sealgi su käsi juhataks mind ja su parem käsi haaraks minust kinni Ps 139 10 Jumala kohalolus tunneb kindlalt kaitstud inimene end vaatamata kõikidele oma kahtlustele hoituna Ta saab julgust astuda vastu meeleheitele ja pidada vastu kannatuses Jah ka isegi kannatuses kogeb ta end trööstituna ja Jumala poolt hoituna Me kohtame selliseid inimesi ka praegu Mõni meenutab võib olla külastust vähikliinikusse Hirmunult ja löödult on ta astunud surmahaige inimese voodi juurde Ja siis toimus vestlus mis julgustas külastajat ootamatul viisil Teda ennast trööstiti kuigi ta oli ju tegelikult tulnud et jagada haigele sõbrale natukene lootust Taolistes situatsioonides paneb end maksma kindlustunne mis on selgelt tugevam teest suremisele Jaspersil ei olnud muidugi sedalaadi situatsioon silme ees kui ta püüdis portreteerida kindlusetut inimest kes andvat ajastule füsiognoomia Jaspersi sihikule võetud kaasaegne inimene just ei tunne ennast enam Jumalas kindel olevat Ta on abitult olemishirmu võimuses kuna ta on kaotanud kontakti Jumalaga ja seega oma olemasolu allikaga Jaspers on sõnastanud seda väga markantselt Kindlusetu inimene annab ajastule füsiognoomia olgu trotsi vastuhakus olgu nihilismi meeleheites olgu paljude täitmatute abituses olgu ekslevas otsimises mis põlgab lõplikku pidet ja seisab vastu harmoniseerivatele meelitustele Jumalat ei ole kõlab masside paisuv hüüe sellega muutub ka inimene väärtusetuks suvalisel hulgal maha tapetuks kuna ta ei ole miskit samas Kindlasti väljendataks seda praegu teisiti ettevaatlikumalt tagasihoidlikumalt Ka võib kindlusetuse ilmnemisvorme varieerida ja esitada vähem dramaatiliselt Aga see ei muuda vähimatki protsessi enda dramaatilisuses Kes loobub Jumalast loobub iseendast Jumala väärtusetuks tunnistamine viib inimesest loobumiseni Need on laused mida ootaksime pigem prohvetilt kui filosoofilt Ka võib olla kaheldav kas Jaspers mõtles 1930 aastal neid lauseid kirjutades lähenevale natsionaalsotsialismile mis siis tõesti valmistus inimesi suvalisel hulgal maha tapma 20 sajandi edasine kulg kinnitas igal juhul õudsel

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/10/vabad-tuleviku-jaoks-evangeelsed-kirikud-reformi-ja-reformatsiooni-vahel-1-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Evangeelne teoloogia ja selle põhitekstid | K&T
    paljusust Teine põhjus on see et kasvanud on arusaamine sellest et ülikoolide ülesehitus kujuneb teadusteoreetiliste visioonide ning ühiskonnas konkreetselt valitsevate vajaduste ja huvide pingeväljas Euroopa teadus ja kõrgharidusruumis väljendub see arusaam väga selgelt Bologna ülikoolireformis Ilmekaks näiteks on ka Eestis asjaolu et kõigi erialade õppekavade juurde kuuluvad nende sisu strateegiliselt kujundada aitavad programminõukogud mille liikmeteks pole ainult teadlaste õppejõudude vaid ka tööandjate ja üliõpilaste esindajad Samuti näitlikustab seda tõsiasi et ka ülikooli nõukokku kuuluvad n ö mitteakadeemilised ühiskonnaesindajad Kõige üldisemalt võib teoloogiat iseloomustada mistahes konkreetsete olemasolevate religioossete maailmavaateliste elus orienteerumiseks vältimatute põhiveendumuste eneserefleksioonina See tähendab et religioon ei ole mitte ainult kriitilise refleksiooni ja uurimise objekt vaid ka subjekt See on kristliku religiooni mõnetine eripära et siin vähemalt selle osades vormides sest ka kristlikku religiooni esineb ainult konkreetsete ajalooliste konfessioonide või kirikute paljususes on iseäranis tugevalt arenenud välja kriitiline arusaam usu konkreetse individuaalse sotsiaalse kuju ning usu lätte Jumala erinevusest Sellega ühenduses on ajaloo käigus kujunenud usu identiteedi hoidmise ja arendamise toetamiseks välja kõrgetasemeline ja kompleksne metoodiliselt reflekteeritud usuteadus Nii on kristlik teoloogia kristliku usu kõigi suhete enese maailma jumalasuhte tõlgendamine usu tähenduse avamine ning ühtlasi küsimine selle tõe s t õigustatuse ja asjakohasuse kohta Seejuures orienteerub teoloogia sellele millest lähtuvana millega seotuna ja mille ees kohustatuna kristlik usk end ise mõistab s t evangeeliumile mida kristlik usk tunnistab Jumala otsustava avalikukssaamisena Kui ülikoolid on ühiskonnas avalikud kohad kus kohtuvad ja viljelevad dialoogi erinevad uurimisperspektiivid ja lähenemisviisid tegelikkusele ning just sellise distsiplinaarse mitmekesisuse kontekstis toimub ka kõrgeima astme hariduse andmine ja pädevuste omandamine ühiskonnas relevantsetel elualadel siis teoloogia toob sellesse uurimisse diskussiooni ja vaidlusse sisse ainulaadse perspektiivi vaadates maailmale seda tõlgendades ja mõistes usus vastuvõetud evangeeliumi vaatepunktist Teoloogia kohaoluolu ülikoolis väljendab seega kristliku religiooni poolt jaatatud kohustust ja vastutust anda avalikus ruumis enda kohta aru ning suhestuda ratsionaalselt argumenteerivalt ja reflekteerivalt kõikvõimalike muude elunähtuste ja perspektiividega kaasa arvatud teiste religioonide ja teadusdistsipliinidega Kui ühiskonnas milles on arvestatav kristliku usu tunnistajate osakaal ei viljelda ülikoolis selle enesemõistmise avamist ja enesekriitikat siis on teoloogia vähem avalik ja kuuldav ning võib olla seda ka üldse viljeldakse vähem Faktiliselt tähendab see ühiskonnas elatava individuaalse ja sotsiaalse usu ideoloogilist marginaliseerimist tõrjumist ühiskonna avalikkusest ja vabastamist avaliku aruandmise vastutusest Taoline usu getostamine toimugu see siis usuvälistest või vastastest motiividest või ka mingitest usu arvatavatest omavajadusest lähtuvalt on sügavalt problemaatiline ja pärsib nii ühiskondlikku kooselu kui ka usku Ühiskonda ohustab siin kultuurilis sotsiaalne vaesumine tendents riigi ideologiseerimisele ja kodanikukesksuse nõrgenemisele sest kooseluks olulised jagatud väärtused juurduvad ka religioossetes maailmavaatelistes traditsioonides ning vastavad põhiveendumused mille respekteerimine on tihedalt seotud inimväärikuse tunnustamisega vajavad avalikukstegemist ja kujundamist mitte ideoloogilist lamendamist või tasalülitamist Südametunnistuse ja usuvabaduse sfääri väljalülitamine avalikust ruumist on igatahes naiivne ja kahjulik Ühest küljest on teoloogiateaduskond ülikoolis märgiks kriitilisest teadvusest et ka igasugune teaduse viljelemine ja uurimistöö toimub alati juba mingisuguste religioossete või ja maailmavaateliste põhiveendumuste horisondil mitte puhta mõistuse perspektiivist ning seega on meie kohuseks nende eelduste avalikuks tegemine nende kriitiline läbikatsumine ja vajadusel korrigeerimine Teisalt on see signaal et kristlik usk hindab ja väärtustab avalikku aruandmist enesekriitikat ja suhestumist teisega ning näeb seda omaenese individuaalse sotsiaalse identiteedi hoidmise ja vastutustundliku kujundamise tarviliku mõõtmena Igatahes aitab loomulik osalemine haridus ja teadusruumis vältida vähemalt osaliselt ka harimatusest ja isoleeritusest tingitud fundamentalismi ilminguid olgu siis usu või teaduse vallas Teoloogia ja kirik Lisaks suhteväljale teoloogia ja ülikool on veel üks teine väli mille põguski iseloomustamine aitab evangeelse teoloogia põhitekste paremini mõista ja hinnata Väga üldiselt võib öelda et kirik ja teoloogia kuuluvad kokku või vähemalt peaksid seda tegema ehkki nad on või vähemalt peaksid olema eristatavad Nimelt ühiskonnas kus leidub elatud kristlikku usku on sellel alati ühtaegu nii individuaalne kui sotsiaalne ehk kiriklik mõõde või kuju ning mingisuguses vormis leidub alati ka selle individuaalse sotsiaalse usu eneserefleksiooni Samas on see suhe olnud nii ajaloos kui tänapäeval siiski väga erinev ja kohati ka väga pingeline Skemaatiliselt võiks teoloogia kirikusidet kujutleda teljel kus üheks äärmuseks on sideme puudumine tulgu selleks initsiatiiv siis kirikust või teoloogiast ning avaldugu see siis ühepoolse või vastastikuse vaenulikkuse põlguse või ükskõiksusena teiseks äärmuseks kiriku ja teoloogia samastamine Teoloogial on raske kui mitte võimatu jääda teoloogiaks kui ta kaotab sideme elatud usu tegelikkusega nii selle individuaalses kui kiriklikus kujus Kirikul on raske jääda tõeliselt kirikuks kui ta pärsib või ignoreerib nt kriitikat mis on vastutustundliku teoloogia üheks vältimatuks ülesandeks ja funktsiooniks kirikus Niisiis ka usuteaduskonna hea suhe kirikuga kirikutega on hea märk nagu seda on teiste teaduskondade head suhted ühiskondlike partneritega Hea suhe ei tähenda aga kindlasti seda ei kiriku ega teoloogia jaoks et teoloogid saaks või peaks tingimatult jagama kiriku iga ametkondlikku seisukohavõttu kirikus faktiliselt valitseva konsensuse väljenduskatset või tegelema selle õigustamise ja levitamisega Samuti ei tähenda hea suhe muidugi seda et teoloogide seisukohad peaksid olema ilma pikemata ja tingimusteta jagatud kirikliku avalikkuse ja seda esindavate organite poolt Kuid hea suhe väljendub kindlasti vastastikuses solidaarsuses ning selles et teoloogid ei lakka andmast kaalutud ja argumenteeritud impulsse protsessi mille käigus toimub nt Eesti ühiskonna kiriklikus avalikkuses koosmeele otsimine ja kujundamine Eelnevas visandatud teoloogia määratlus suhtes evangeeliumi ülikooli ja kirikuga on nii esialgne ja elementaarne et peaks sobima väljendama ajalooliselt kujunenud laiapõhjalist üksmeelt tänapäevases teoloogias Samas kogumiku põhitekste lugedes saab ettekujutuse sellest millised ja kui teravad vaidlused on selle konsensuse tekkimiseks vajalikud olnud miks ja kuidas võidakse ka tänapäeval sellega mitte nõustuda ning loodetavasti ka sellest kuidas uuem evangeelne ülikooli teoloogia on olnud pidev vaevanägemine selle nimel et kõnelemine Jumalast evangeeliumist usust religioonist teoloogiast jne toimuks ka kaasaja ühiskonnas avalikult haritult ja vastutustundlikult inimeseksolemist ja ühiskondlikku kooselu toetavalt Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid Ehkki põhitekstide kogumiku idee on tulnud teoloogia üliõpilastelt ei ole see suunatud kitsalt neile ning vahest veel mõne teise eriala nt filosoofia ja ajaloo tudengitele vaid võiks pakkuda huvi väga laiale haritud lugejaskonnale sõltumata sellest kas nad mõistavad end kristlastena või mitte Avatud Eesti Raamatu sari olles loodud Eesti vabanemise ja taasavanemise järel on tutvustanud okupatsiooni ajal moonutatud Lääne vaimuloo ning toona keelatud või ideoloogiliselt kallutatud distsipliinide võtmetekste Religioonil eriti kristlusel on olnud Lääne kultuuri ja väärtusruumi kujunemisel väga oluline roll Kindlasti aitab käesolev kogumik jõuda

    Original URL path: http://kjt.ee/2013/10/evangeelne-teoloogia-ja-selle-pohitekstid/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Eksklusiivne usk. Reformatoorse teoloogia neljakordne „ainult“ | K&T
    on armastus 10 Milles aga seisneb armastus mis on Jumal seda on võimalik määratleda vaid viitega Jeesuse eluteele Nii omandab sõna Jumal oma kristliku sisu seeläbi et Jumalast ja Jeesusest kõneldakse koos Jumalast ja Naatsareti Jeesusest on aga võimalik koos kõnelda vaid nii et Jumalast kõneldakse trinitaarselt vanatestamentlikult tunnistatud Iisraeli Jumalast kui Isast Jeesusest kui Pojast ning Pühast Vaimust 11 Selles mõttes näen ma et kirikute ees seisab väljakutse teravdada oma kristlikku profiili Kristlik usk eristub kõigist teistest religiooni vormidest Jeesuse Kristuse kui Õnnistegija tunnistamise läbi Just sellepärast nimetati ja nimetatakse temasse uskujaid kristlasteks See tunnistus sisaldab aga usku Jeesuse kuulutatud Jumalasse kes on omakorda Iisraeli Jumal Kuid siiski mitte ebamäärane avatus Jumalale vaid Kristuse tunnistamine on oluliseks tähiseks mille järgi firmamärki kristlus religioossete võimaluste ja võimatuste turul ära tuntakse Sellest lähtuvalt tuleb määrata usu ja kiriku identiteeti 4 Üksnes armust Üksnes armust ning seda Kristuse pärast mõistetakse patune inimene Jumala ees õigeks ja võetakse tema poolt omaks Üksnes armust ka seda Kristuse pärast elab õigeksmõistetud patune uuekssaanud Jumala looduna Kui keegi on Kristuses kirjutab Paulus 2Kr 5 17 siis ta on uus loodu Õigeksmõist pole seega suunatud mitte üksnes patu andeksandmisele ja lepitusele Jumalaga vaid ka loodu uuendamisele Seetõttu on õigeksmõistuõpetus ja sola gratia vastavalt evangeelsele arusaamale kogu kristliku kuulutuse kriteerium 12 Jeesuse Kristuse evangeeliumi mõistmise kriteerium samuti nagu maailma kui loodu ja inimese kui Jumala loodu mõistmise kriteerium Seda illustreerib väga ilmekalt apostliku usutunnistuse esimese artikli tõlgendus Lutheri poolt Mida tähendab avaldus Mina usun Jumalasse kõigeväelisse Isasse taeva ja maa Loojasse Luther vastab Mina usun et Jumal on mind koos muu looduga loonud andnud mulle ihu ja hinge silmad kõrvad ja kõik ihuliikmed mõistuse ja kõik meeled ning hoiab neid siiamaani lisaks sellele riietuse ja jalavarjud söögi ja joogi maja ja valdused naise ja lapsed põllud kariloomad ja kogu vara hoolitseb iga päev külluslikult selle ihu ja elu vajaduste ning peatoiduse eest varjab kõigi ohtude eest ning hoiab ja kaitseb kõige kurja eest ja seda kõike pelgalt isalikust jumalikust heldusest ja halastusest sõltumata minu mis tahes teenetest ja väärilisusest Kõige selle eest võlgnen ma tänu ja kiitust talle selle eest teenin ma teda ja olen talle kuulekas see on kindlasti tõsi 13 Loomisusul on Lutheri järgi seega õigeksmõistusõnumi struktuur Sola gratia loomisteoloogilises kontekstis tähendab see elu kui hea anni vastuvõtmist Jumala käest ja seda kõike pelgalt isalikust jumalikust heldusest ja halastusest sõltumata minu mis tahes teenetest ja väärilisusest Seda et usk Lutheri mõistes on samatähenduslik sola gratia saadud pääste kindlusega rõhutab usutunnistuse esimese artikli seletuse lõpus olev lause See on kindlasti tõsi Sola gratia pakub aga ka kontrasti meie tänase ületribunaliseeritud elukeskkonna armutusele mis paneb lausa kisendama halastuse ja andeksandmise kultuuri järele Kristliku arusaama kohaselt on Jeesus Kristus lihakssaanud Jumala Sõnana see kelles on sellise andeksandmise kultuuri allikas ja mõõdupuu Evangeelium on tingimusteta armastuse kinnitus Kui juba maine Jeesus väitis endal olevat meelevalla Jumala nimel patte andeks anda siis mõistab Uus Testament viimaks tema surma ja ülestõusmist kindla jumaliku andestusaktina Koos Paulusega tuleb Jeesuse surma mõista jumaliku vaenlaste armastamise täiusliku näitena Rm 5 10 mille aluseks on ligimesearmastuse käsu teravdamine vaenlaste armastamise käsuks Mt 5 38 48 Jumaliku andeksandmise sihiks on aga lõplik ja universaalne lepitus Just kristluse religioosne dimensioon muudab ta lepitusekultuuri otsustavaks ressursiks Sellele juhtis tähelepanu juba Hannah Arendt 14 Erilist tähelepanu väärivad tema avaldused tegude kohta mida inimesed andeks ei suuda anda kuna nad ei ole lepitatavad ka ühegi maise karistuse läbi See on ühtlasi abiks piibelliku Viimsest kohtupäevast kõnelemise mõtte uue mõistmise juures Õigesti mõistetult on idee kohtust selle kristliku kindluse implikatsioon et Jumala juures ei ole ka andestuse küsimustes midagi võimatu ning seda just seetõttu et ta on kohutmõistev õiglust tagav Jumal Ilma ideeta kohutmõistvast Jumalast kaotab oma usutavuse ka idee halastavast Jumalast Viimse kohtupäeva idee muutub mõistagi õigeksmõistu ja lepituse tähe all hirmu sümbolist lootuse sümboliks nagu seda näitab juba Heidelbergi katekismuse 52 küsimus 15 Piibellik idee kohtust ja õpetus patuse õigeksmõistmisest väljendavad lootust mis ei laiene mitte üksnes ajaloo ohvritele vaid ka tegijatele seda mõistagi selliselt et mõrvarid ei triumfeeri oma ohvrite üle 16 Kristliku usu jaoks avaneb idee kohtust Jeesuse surma õndsustähendusest lähtuvalt Siin avaldub selgelt sola gratia side solus Christus ega Kõneldes apostliku usutunnistuse sõnadega loodavad kristlased Kristuse taastulemist kohtumõistmiseks See et kõigi inimeste kohtumõistjaks pole keegi muu kui Jeesus Kristus ütleb meile et Jumal tahab maailma päästvalt tervendada ning et tema õiglus on läbistatud armastuse Vaimust Õigeksmõistmise eesmärgiks on lepitus Kogu inimlik püüdlemine lepituse poole omab oma viimset alust Kristuses Jumala enda rajatud lepitusel Jumala ja inimese vahel Lepituse väest lähtuv elu on elu Jumala riigi lootuses See lootus hõlmab ka surnute ja nende kannatuste meenutamist Ta kujutab endast kõigi maailmasiseste lepituspüüdluste taamal terendavat horisonti 5 Üksnes Pühakiri Klassikalise reformatoorse õpetuse kohaselt on üksnes Pühakiri kristliku usu kristliku õpetuse ja kristliku elu allikas ja mõõdupuu Seejuures toetutakse Lutheri vormelile sola scriptura mis ei ole mõistagi eraldiseisev suurus vaid kuulub üksteist vastastikku selgitavate eksklusiivpartiklite nelikusse sola scriptura solus Christus sola gratia sola fide 17 Üksnes Pühakiri on usu allikas ja mõõdupuu kuna ja kuivõrd ta tunnistab Kristusest kes on ainsana pääste nimelt patust vabakskuulutava evangeeliumi allikas Patuse õigeksmõistmine toimub Kristuse pärast üksnes armust ning seda üksnes usust evangeeliumisse nii nagu Pühakiri sellest tunnistab Vastavalt luterlikule Konkordiavormelile aastast 1577 on ainsaks reegliks ja juhtnööriks millest tuleb juhinduda ning mille järgi tuleb vaagida ja hinnata kõiki õpetusi ja õpetajaid Vana ja Uue Testamendi prohvetlikud ja apostlikud kirjad 18 Sarnaselt formuleerivad ka reformeeritud usutunnistuskirjad 19 Jättes kõrvale selle et Konkordiavormel taandab Lutheriga võrreldes reformatoorse Pühakirja printsiibi tema kriteeriumi funktsioonile on see nii luterluses kui ka reformeeritud kirikutes antikatoliikliku või ütleme pigem rooma vastase suunitlusega Mitte kiriklik traditsioon ega õpetusamet vaid üksnes Pühakiri on teoloogia ja kuulutuse mõõtuandvaks normiks See Piibel see Pühakiri mida peetakse silmas kui kõneldakse reformatoorsest sola scriptura st on mõistagi antikatoliikliku suunitlusega kaanon mis kaanoniajalooliselt kujutab endast hübriidi Tõsi reformaatorid tuginevad humanistliku parooli ad fontes tähenduses Vana ja Uue Testamendi arvatavale algtekstile Seetõttu eelistatakse ka Biblia Hebraica t Septuagintale millele tugineb Vulgata Vana Testament Reformaatorid toonitavad Jumala Sõna etteantust eksternsust ja ümberlükkamatut autoriteeti Tegelikkuses aga ei kasutanud nad mingit etteantud kaanonit vaid lõid hübriidse kaanoni ehk siis kaanoni mida polnud seni kunagi olemas olnud ning mis sellest saadik eksisteerib vaid rahvuskeelsetes tõlgetes 20 Pühakiri millele reformatoorsed kirikud toetuvad pole rangelt võttes mitte reformatsiooni lähtepunkt vaid tulemus nimelt heebrea kontekstist ja kreeka struktuurist kokkupandud kaanon mis eksisteerib aga kolmandas keeles olgu selleks saksa keel 21 inglise keel või mõni muu elav keel Samuti nagu Septuaginta puhul on siingi tõlge originaaliks Evangeelsest vaatevinklist tuleb kirjeldatud vastastikusesse vahekorda kaanoni tõlke ja konfessionaalse identiteedi vahel suhtuda tõsiselt kui reformatoorse pühakirjaprintsiibi suhtes tõstatatud küsimusse 22 Lisaks sellele et protestantlik hübriidkaanon eksisteerib vaid tõlgete kujul on ju olemas terve rida saksa inglise ja muukeelseid tõlkeid kusjuures lisaks tuleb teha vahet eraviisiliselt koostatud tõlgetel üldiseks kasutamiseks mõeldud väljaannetel ning teaduslikel tõlgetel nagu ka kiriklikult heaks kiidetud s t jumalateenistuslikuks kasutamiseks lubatud tõlgetel Lugemise aktile eelneb valik tõlgete vahel millises tõlkes Piiblit lugeda otsustatakse Vähemalt sedavõrd peab paika väide et mitte vaid üksiku teksti sisu vaid Piibel makrotekstina sünnib retseptsiooni aktis ikka ja jälle uuesti Kas see tähendab aga nagu oleks reformatoorne pühakirjaprintsiip mille kriisi juba ajaloolis kriitilise uurimistöö algusest saadik konstateeritakse oma aja lõplikult ära elanud 23 Kas kehtima jääb selle printsiibi de konstruktsioon 24 Või on siiski olemas selle printsiibi retseptsiooniesteetilise re konstruktsiooni võimalus mis ei veenaks mitte üksnes kirjandusteaduslikult vaid ka teoloogiliselt Kas kooskõlas sellega on võimalik uuesti avada ka õpetust Püha Vaimu inspiratsioonist selle reformatoorses käsitluses ilma et seejuures laskutaks vanaprotestantlikesse enesepettustesse Pühakirja ühtsust pole igatahes võimalik ei formaalselt kaanoni nimistu mida on tänaseks olemas mitmeid ega teatud tähendusvälja õpetusametliku dogmatiseerimise tähenduses määratleda Pigem tekib ta ikka ja jälle uuesti Pühakirja jätkuva lektüüri läbi Seejuures tuleb vahet teha kaanoni välisel ja sisemisel ühtsusel Samaaegselt väidab reformatoorne traditsioon et kaanon ei ole kiriku poolt toodetud s t et kirik ei ole kaanoni moodustamise subjekt Vaid sel eeldusel on mõtet reformatoorsel pühakirjaprintsiibil sola scriptura l mille kohaselt on üksnes Pühakiri usu allikas ning igasugune kiriklik tõlgendamisprivileeg tuleb tagasi lükata Mil määral on aga see väide tänase ajalooteadvuse ja ajaloolis kriitilise uurimistöö tingimustes arusaadav Juudi Piibli või Vana Testamendi nagu ka kristliku Piibli ja tema topeltkaanoni erinevad kujud on mõistetavad kaasaegsete intertekstuaalsuse kontseptsioonide valguses 25 Nagu Gerhard Ebeling selgitas on piiblikaanon sarnaselt reformatoorsele pühakirjaprintsiibile otsustaval määral mitte teksti piiritlev vaid hermeneutiline printsiip 26 Kui seda mõtet tõsiselt võtta järeldub sellest mitte üksnes kõnelus kristluse ja juutluse vahel vaid ka kristlike kirikute vahel mis toob endaga kaasa respekti vastastikuse piirangu ning seeläbi rikastava vastastikuse täiendamise vastu mida erinevad tekstipärimused ja organisatsioonid endaga kaasa toovad 27 Kui iga kaanonit mõistetakse Pühakirja idee erilise realiseerimisena mis sõltub selle realiseerimise teiste kujudega diskussioonis olemisest on ka selline hübriid nagu seda on protestantlik kaanon igati legitiimne Pühakirja tõlgendamine pole mitte ainult vältimatult pluraalne vaid ta pole ka kunagi eeldusteta kuna ta leiab aset kirikus või üksikutes konfessioonides kui tõlgendamisosaduskondades 28 Sedavõrd on mõttekas kõnelda kirikliku hermeneutika postulaadist mille üle diskuteeritakse täna kui nõusolemise hermeneutika 29 üle Nõusolek piibelliku tekstiga saab mõistagi parimal juhul olla mõistmisprotsessi resultaat mitte mingil juhul aga selle eeldus Järelikult ei saa evangeelse arusaama kohaselt eksisteerida ka kiriklikku või õpetusametlikku tõlgendamisprivileegi mis peaks põhimõtteliselt lõpetamatu tõlgendusprotsessi pluraalsust juhtima ja kodustama Reformatoorse traditsiooni kohaselt ei ole kirik konkreetselt jumalateenistuslik kogudus mõistagi mitte tõlgenduse subjekt vaid objekt Ta on sõna loodu creatura Euangelii Luther 30 s t evangeeliumi loodu resp Jumala sõna loodu 31 Nagu Luther kirjutab on kirik nata ex verbo 32 kusjuures kiriku sündimise juures Jumala sõnast ei ole tegu mitte ühekordse sündmusega möödanikus vaid pideva protsessiga Samuti nagu Lutheri järgi roomab ristiinimene igapäevaselt ristimisest uuesti välja 33 nii sünnib ka kirik usklike osaduskonnana ikka ja jälle uuesti Jumala sõnast Just selles tähenduses on ta creatura verbi ning mitte tema creator 6 Üksnes usust Mida aga tuleb siis reformatoorse teoloogia tähenduses mõista usu all üksnes mille läbi inimene õigeks mõistetakse Gerhard Ebeling koondab Lutheri arusaamise usust napisõnalisse vormelisse Usk on puhas südametunnistus 34 Puhas südametunnistus ei toetu inimese enda tegudele ja saavutustele vaid üksnes Jumala tööle Jeesuses Kristuses See on vabastatud südametunnistus nagu usk üldse rajaneb patu üle ning Jumala ja kaasinimeste jaoks uuesti kätte võidetud vabadusel Viimselt pole õpetus jumalatu tingimusteta vastuvõtmisest ja õigeksmõistmisest mitte midagi muud kui vabadusõpetus Reformatoorse arusaama kohaselt on õndsussündmus ja õndsuslugu vabaduse lugu täpsemalt öeldes vabastamise lugu Usk on teadmine uuesti kättevõidetud vabadusest milleks usklikud Kristuse läbi vabastatud on vrd Gl 5 1 35 Usule vabastatult saab inimene Jumalat üle kõige karta armastada ja usaldada nagu Luther esimese käsu seletuses ütleb 36 Usu taustal avaneb ka patu olemus Patt on oma olemuselt uskmatus ning see tähendab jumalakartuse ja Jumala armastamise puudumist Jumala usaldamise puudumist 37 Usk pole aga ei inimlik töö ega suutlikkus ega voorus filosoofilise voorusõpetuse tähenduses vaid see on ainuüksi Jumala töö ja and niisama kindlalt kui inimene ise usu aktis subjektina osaleb Luther kirjeldab apostliku usutunnistuse kolmanda artikli seletuses usku Püha Vaimu tööna Mina usun et ma ei suuda omaenda arust või jõust Jeesusesse Kristusesse oma Issandasse uskuda või tema juurde tulla vaid Püha Vaim on mind evangeeliumi läbi kutsunud mind oma andidega valgustanud õiges usus pühitsenud ja hoidnud 38 Samuti nagu õigeksmõistu nii tuleb ka usku mõista trinitaarse sündmusena mille põhjustajaks on Isa Poeg ja Püha Vaim Samuti ütleb Heidelbergi katekismus reformeeritud kirikute olulisim usutunnistus vastuses 21 küsimusele selle kohta mis on tõeline usk usk ei ole üksnes teatud arusaam mille kaudu ma kõike õigeks pean mida Jumal meile oma sõnas ilmutab vaid ka südamlik usaldus mida Püha Vaim evangeeliumi kaudu minus esile kutsub et mitte vaid teistele vaid ka minule on Jumal kinkinud pattude andeksandmise igavese õigluse ja õndsuse puhtast armust üksnes Kristuse teene pärast 39 Evangeelium millest Luther ja Heidelbergi katekismus kõnelevad on koos Paulusega kõneldult kērygma Iesou Christou vrd Rm 16 25 Selle vormeli puhul on samaaegselt tegu nii genitivus objectivus e kui genitivus subjectivus ega Seega pole Jeesuse Kristuse keerügma puhul tegu mitte üksnes kuulutusega mille sisuks on Jeesus Kristus vaid ka kuulutusega mille põhjustajaks ja subjektiks on Kristus Just seetõttu kuuluvad sõna ja usk reformatoorse arusaama kohaselt vahetult kokku Seal kus sõnum Jeesusest Kristusest vastu võetakse toimib Kristus ise Koos Rudolf Bultmanniga kõneldult algab kristlus sellega et kuulutajast on saanud kuulutatu Seeläbi et teda kuulutatakse kõneleb Kristus ise otse meie kaasaega Uues Testamendis tähistatakse Naatsareti Jeesust Jumala Sõnana Kerygma on usu sõna ning ka seda genitiivi kahekordses tähenduses ta tunnistab usku Jeesusesse Kristusesse ning on ühtlasi meedium mis usku esile kutsub Usu sõnumis ja mitte aruandes milles tunnistatakse usku Jeesusesse kui Jumala Kristusesse saab Jumal ise sõna Jumal on seega see suurus mis kristliku usu sõnumit iseenda poolt vahendatult usku provotseeriva ning selliselt ilmuvana tematiseerib Sellisena saab Jumal usu aluse ja seeläbi kogu tõelisuse allikana nähtavaks See et usu sõna tuleb ühest küljest mõista usu tunnistamise teisest küljest usule provotseerimisena vajab veel lähemat selgitust Provokatsioon tähendab sõna sõnalt esile kutsuma Kuivõrd usu sõna on see viis mille läbi Jumala loov sõna kuuldavaks saab tähendab esile kutsuma samapalju kui olemisse kutsuma ning mitte üksnes välja kutsuma nagu me sõna provotseerima tavaliselt tõlgime Usu sõna provokatsiooni ei tule aga mõista üksnes nõudmise s t usule apelleerimisena Pigem kõneleb usu sõna usust sel moel et ta teda tõotab ja annab selle asemel et teda vaid nõuda ja nõutada 40 Uustestamentlik usk on seega tema poolt tunnistatava sündmuse integreeriv koostisosa 41 Kui viis kuidas Jumala sõna meiega inimeste sõnades kohtub pole muu kui usu sõna siis tuleb usku ennast nagu võib Bultmannilt õppida tõlgendada mõistmise ühe viisina Usk kui enesemõistmise eripärane viis mõistab end aga passiivselt kui Jumala poolt tunnetatud ja mõistetud saamine Pauluse eshatoloogiline lootus 1Kr 13 12 s on suunatud iseenese viimsele ilmsikssaamisele Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist siis aga palgest palgesse Praegu ma tunnetan poolikult siis aga tunnetan täiesti nagu minagi olen täiesti tunnetatud Usk ei ole järelikult aktiivse enesemääratlemise üks viise vaid passiivne määratud olemine 42 Kuigi usklik iseend usus uuesti mõistab ehk usklik Ise sks Selbst iseenda Jumalale rajab jääb usk ometi mujalt juhitud sündmuseks mis ei ole subjekti kogu tegutsemise juures siiski mõistetav mitte endast lähtuva teona vaid üksnes annina Inimlikust enesemääramisest võib seetõttu usku silmas pidades kõnelda selliselt et usus tunnistatakse ja mõistetakse eelnevat määratust Jumala poolt Usk ei piirdu aga enesega rahulolevalt iseendaga vaid on tihedalt seotud armastusega Jumala ja kaasinimese vastu nagu ka lootusega Uue Testamendi johanneslikes kirjutistes kirjeldatakse Jumala olemust armastusena ning usku armastuses olemisena Usk ja armastus on Lutheri järgi omavahel seotud nagu isik sks Person ja töö 43 tegija ja tegu 44 Usk näitab end tänulikkuses 45 mis muutub praktiliseks elatud eetoses Usku ei ole aga võimalik taandada vaid tegutsemise motiiviks olemisele Õigeksmõistusõnum eeldab et Jumala ja inimese tegutsemise vahel tuleb mõisteliselt vahet teha Kui Luther kõneleb armastuse tegudest kui usu viljadest ei seisa inimese tegutsemine mõistagi seosetult Jumala tegutsemise kõrval vaid ta on seotud justnimelt sellega mis on üksnes Jumala töö Õigeksmõistuõpetus kõneleb eranditult Jumala armulisest tegutsemisest inimese ja maailmaga Kõnelemine Jumala õigeksmõistvast tegutsemisest avab spetsiifilise teoloogilise arusaama vabadusest mis on igasuguse tegutsemise põhitingimus Sel moel võetakse kriitilise vaatluse alla nii tavapärane tegutsemise mõiste kui ka üldine arusaam eetikast Õigeksmõistuteoloogiliselt põhjendatud eetika pole seetõttu õigesti mõistetult mitte niivõrd tegutsemise kuivõrd tegutsemata jätmise olla laskmise sks Lassen eetika Jk 1 22 st pärit lause ümberpööramisel on sel juhul plakatiivselt formuleeritult motoks Olge aga sõna kuuljad ja mitte üksnes tegijad pettes iseendid Jumala sõna kuulmine juhib olla laskmise Lassen eetikasse mis laseb Jumalal Jumal ja kaasinimesel kaasinimene olla selle asemel et tema ja maailma üle omavoliliselt käsutada tahta 46 Mingil juhul pole sihiks kui kõnelda koos Marxiga maailma või kaasinimeste muutmine või parandamine meie päästekujutelmadele vastavalt vaid selleks on nende säästmine Teise ja loodu olla laskmine sisaldab mõistagi tegutsevat head tahet mida küll ähvardab alati oht kaasinimese eest patroniseerivalt hoolitsema hakata Õigeksmõistuõpetuse alusele rajatud eetika on seetõttu alati ka tegutseva subjekti enesepiiramise eetika Oluline on kaitsta evangeeliumi s t head sõnumit uskmatu õigeksmõistmisest üksnes usu läbi tema taandamise eest teatud kindlale moraalile Ka sel eesmärgil tuleb meeles pidada reformatoorse teoloogia neljakordset solus t Õigeksmõistusõnumit tuleb mõistagi samuti kaitsta väärarusaama eest nagu ei sõltuks inimlikust tegutsemisest ja tegemata jätmisest üldse midagi Usk justnimelt julgustab ja annab jõudu võtta endale vastutus nii Jumala kui inimeste ees Evangeelse eetika ülesandeks on selgitada vabadusearmastuse ja vastutuse sisemist kokkukuuluvust ning muuta see viljakaks kaasaegses tegutsemises nii ühiskonnas kui poliitikas 1 Järgnevad lõigud minu ettekandest on tsitaadid kirjutisest Ulrich H J Körtner Rechtfertigung Botschaft für das 21 Jahrhundert Eine Thesenreihe zum bevorstehenden Reformationsjubiläum 2017 MdKI 63 2012 H 6 113 115 2 Vrd Martin Walser Über Rechtfertigung eine Versuchung Reinbek 2012 3 Vrd Odo Marquard Abschied vom Prinzipiellen Philosophische Studien Stuttgart 1981 39jj 4 Vrd Axel Honneth Kampf um Anerkennung Zur moralischen Grammatik sozialer Konflikte Frankfurt a M 1992 Honneth tugineb Hegeli varajasele filosoofiale 5 Vrd Erich Fromm Die Furcht vor der Freiheit 1941 München 2000 Fromm tõlgendab hiliskeskaja lõpule omast hirmu mõttetuse ees Lutheri ja Calvini reformatoorse kuulutuse ühe olulise motiivina lk 76jj kritiseerides seejuures asjaolu et usk polevat Lutheri juures sellest hirmust tõeliselt võitu saanud vaid seda üksnes kompenseerinud 6 Vrd Bernhard Lohse Luthers Theologie in ihrer historischen Entwicklung und in ihrem systematischen Zusammenhang Göttingen 1995 67 7 Vrd Gerhard Ebeling Luther Einführung in sein Denken UTB 1090 Tübingen 1981 4 296 8 Vrd Dorothea Sattler Volker Leppin Hgg Heil für alle Ökumenische Reflexionen Dialog der Kirchen 15 Freiburg i Br Göttingen 2012 9 Vrd Wolfgang Huber Kirche in der Zeitenwende Gesellschaftlicher Wandel und Erneuerung der Kirche Gütersloh 1998 10 10 Vrd 1Jh 4 16 11 Vrd Eberhard Jüngel Gott als Geheimnis der Welt Tübingen 1986 5 Trinitaarse kõnelemise kohta Pühast Vaimust vt Ulrich H J Körtner Die Gemeinschaft des Heiligen Geistes Zur Lehre vom Heiligen Geist und der Kirche Neukirchen Vluyn 1999 eriti lk 47 62 12 Vrd ka Leuenbergi konkordia art 12 mille kohaselt Jeesuse Kristuse ainulaadne pääste vahendamine on Pühakirja kese ning õigeksmõistusõnum kui sõnum Jumala vabast armust on kiriku kuulutuse mõõdupuu Leuenbergi konkordia väljaandes Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid koost W Härle Th A Põder toim A Burghardt Ilmamaa 2013 600 13 Martin Luther Väike Katekismus

    Original URL path: http://kjt.ee/2013/10/eksklusiivne-usk-reformatoorse-teoloogia-neljakordne-ainult/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Elu evangeeliumi rõõmus | K&T
    kellele kuulub Piibel ja kuna see osaduskond on levinud üle terve maailma loeb ta ka Piiblit lähtuvalt erinevast taustast ja erinevatest kogemustest Juba Piiblis endas võib leida elavat diskussiooni erinevate seisukohtade vahel Nii Vana kui Uus Testament esindavad erinevaid kogukondi ja erinevaid autoreid kellel on erinevad teoloogiad ja vaated kuid kes kõik soovivad olla ustavad Jumalale isegi kui nad mõistavad mõnikord Jumala Sõna üpris erinevalt Kanoniseerides mitte ainult ühe arusaama vaid terve rea lähenemisi otsustati varases kirikus lasta kõlada paljudel häältel Seepärast on juba Pühakiri ise näide rikastavast mitmekesisusest Kuni me loeme Pühakirja ja püüame mõista selle tähendust meie luterlikus kontekstis eriti just patuse õigeksmõistmise tähendust kuni me jätkame diskussiooni teiste kogukondadega kes Piiblit loevad ja kelle vaatenurk võib olla erinev ning kuni me avame ka enda jaoks erinevaid perspektiive on meie usk elav ta on küsiv otsiv ja leidev Mitmekesisuse tunnustamine ei tähenda veel et kõik on lubatud nagu mõnikord arvatakse See kuidas Paulus käsitles toitude lubatavuse küsimust Esimeses kirjas korintlastele 8 10 ja Kirjas roomlastele 14 15 ühelt poolt lubades ja teiselt poolt piirates erinevusi lähtuvalt nõrgemast vennast või õest võib olla õpetlik ka meile Uurides kaasajal Piiblit kogu selle mitmekesisuses erinevate meetodite vaatenurkade ja lähenemisviiside mitmekesisuses võime me jätkuvalt saada ahhaa elamuse osaliseks nähes Jumala armu inimeses kes istub meie vastas teisel pool lauda kes asub teises ringis maailma teises otsas Nähes Jumala armu kohalolu neis inimestes teispool kõiki meie eriarvamusi ja erinevusi kui me uurime Piiblit kogu tema mitmekesisuses Näitena sellest kuidas selline usule truu mitmekesisus võiks meie kirikutes ja osaduskonnas tänaselgi päeval toimida tahaksin meenutada koinonia käesurumist Kirjas galaatlastele 2 See lugu jutustab meile kiriku ühest konfliktsemast kokkusaamisest ajaloos Isegi Piibli kaks versiooni sellest sündmusest ei ole omavahel täiel üksmeelel vrd Ap 15 Paulus on raevus Jeruusalemma koguduse juhtide pärast ja nemad on omakorda kindlasti raevus tema pärast Kumbki osapool ei anna järele Ometi ei lõhesta nende sügavad erimeelsused kirikut sest nad on suutelised nägema Jumala armu teises inimeses Ja kui nad tundsid ära mulle antud armu kirjutab Paulus ja me loodame et ka tema tundis ära Jaakobusele ja Keefasele ja Johannesele antud armu siis nad sirutasid parema käe osaduseks koinonia mulle ja Barnabasele Gl 2 9 See käesurumine pidi olema imeline hetk Paulus ja Jeruusalemma kogudusejuhid nägid oma erimeelsustele vaatamata Jumala armu teise inimese silmis Ainus järeleandmine mille Paulus oli enda sõnul nõus tegema ei olnud ei õpetus ega moraaliküsimus vaid pigem valmisolek et meil tuleb pidada meeles vaeseid ja just seda ma olengi hoolega teinud Gl 2 10 6 Kuidas evangeeliumi rõõm muudab elusid Et meil tuleb pidada meeles vaeseid ja just seda ma olengi hoolega teinud see on üks viljasid mis peaks välja kasvama evangeeliumi rõõmust teadmisest et me oleme õigeks saanud Jumala armust Jeesuses Kristuses Luther märgib oma eelpool tsiteeritud kirjas Lase temal Kristusel sinu eest hoolt kanda Just selle tõttu asjaolu tõttu et Kristus on meie eest hoolt kandnud oleme meie saanud vabaks kandma hoolt teiste eest Luther ütleb oma Traktaadis kristlase vabadusest Vaata nõnda voolab usust välja armastus ja

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/01/elu-evangeeliumi-roomus/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kristlus igapäevases elus. Luterliku traditsiooni vaimne tugi | K&T
    ei ole meis olen ma õigeks mõistetud ja saan oma elu edaspidi Jeesusega elada Mida see siis õigupoolest tähendab meie missiooni jaoks See on see sama evangeelium mille kuulutamine on meie ülesanne Kristus on kohal Ka sinu jaoks Ja mina kes ma kõnelen sulle sellest mis mind hoiab ja õnnelikuks teeb ei ole sugugi sinust parem või targem Ikka ja jälle võib lugeda et inimesed igatsevad tänapäeval pühaduse järele Ma ei ole kindel et see on nii Ma usun et on inimesi kes otsivad piire piirdeid Asju mis on tabu mida peetakse pühaks mis aitavad neid piire paika panna Võib olla tähendab igatsus püha järgi aga seda et inimesed igatsevad spirituaalsete kogemuste järele Aga mida see meie jaoks tähendab Kas meie oleme need kes võivad ühes või teises mõttes pühadust pakkuda Ja kui siis inimesed on spirituaalsuse leidnud või kindlad reeglid leidnud mida nad siis teevad Nad jätkavad otsimist ja püüavad leitud reegleid teistele kohustuslikuks teha Pühaduse siin ja sealpoolse piiride kogemist pakuvad rituaalid teatud liturgilised raamistikud Mille järele igatsevad inimesed aga igapäevaselt Selle järele et neid võetaks kuulda et neid võetaks vastu et neid hinnataks inimesena ja et keegi kõnniks koos nendega Nad igatsevad armastuse ja Kristuse järele Kui nad näevad et me tunneme teda kelle järele nad igatsevad ja et ka me ise pole kaugeltki täiuslikud siis nad ehk otsustavadki tulla ja kaeda kirikut lähemalt Nii igapäevaselt kui ka pühapäeviti 4 Luterliku traditsiooni tugi 4 1 Elamine Jumala Sõnaga Meil on olemas emakeelne Piibel Ja meil on vaimulikud loosungid perikoobiread kirikukalendris ette pandud lugemised Meil on isegi igahommikused palvused raadios sealhulgas rahvusringhäälingus mis pole sugugi tavapärane mõnel Eestist protsentuaalselt kirikulähedasemalgi maal Igapäevane ümberkäimine Jumala Sõnaga on igapäevases elus ülimalt oluline Ja ärgem arvakem et me teame juba kõike mis on põhiline Tuntud on paberileheke mis leiti alles pärast Lutheri surma ja millel on kirjas vist tema viimased sõnad Keegi pole pühakirja piisavalt maitsnud kui ta just pole sada aastat koos prohvetitega kirikuid juhtinud Tõesti me oleme vaid kerjused 5 Meil on eesõigus igal pühapäeval piiblitekstidesse süveneda Kuid ärgem lugegem sealt alati välja oma lemmikteemat vaid olgem ärkvel et aru saada mis seal tegelikult seisab Ja mõelgem ka selle peale et Piiblis on teisi kohti mis võivad teistsuguselt kõlada See kui me püüame kaasa lugeda ka neid kirjakohti aitab meil vältida sektantlikku ja valivat mõtlemist ja uskumist Jumala sõna on meister meie aga oleme õpilased See et meil on olemas Piibel oma emakeeles on reformatsiooni suur teene Sellega kaasneb aga kohustus pühakirja ikka ja jälle uurida lugeda seda koos kogukonnaga lugeda seda oma kontekstist lähtuvalt Sest emakeelne Piibel tähendab juba ise kontekstualiseerimist Kui Lutheri käest kord ühes lauakõnes piiblitõlke kohta päriti ütleb ta Ma olen õnnelik et Jumala Sõna on nüüd moes Kolmekümne aasta eest ei lugenud keegi Piiblit ja keegi ei tundnudki seda 6 Vaevalt et me tahaks et see oleks kinni meis kui keegi kolmekümne aasta pärast kirjeldaks sarnasesse olukorda jõudmist kus keegi ei loe Piiblit ega tunnegi seda Eesti Piibliselts rajati 201 aasta eest ja seda

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/02/kristlus-igapaevases-elus-luterliku-traditsiooni-vaimne-tugi/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive