archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Algusaja ja neutraalsuse problemaatika religiooniuuringutes | K&T
    vastu kuid ta leiab et ka 17 ja 18 sajandi uurijate puhul võib rääkida neutraalsusest kui eesmärgist ja peab seda piisavaks et pidada ka tollast uurimistööd osaks distsipliini ajaloost ning mitte ainult eelloost nagu teised on mõista andnud Nii jõuamegi selle juurde miks on tegu identiteediküsimusega Neutraalsust oma uurimisobjekti de suhtes mõistetakse tänapäeva ja vähemalt viimase 100 aasta religiooniuuringute ühe kõige põhimõttelisema tunnusena Sel moel soovitakse eristuda ja vastanduda eelkõige teoloogiast mida mõistetakse põhimõtteliselt erapoolikuna aluseks ja eesmärgiks on teoloogial kristlik maailmapilt ja jumaliku ilmutuse eeldamine mistõttu ei saa olla juttu võrdväärsest ja neutraalsest inimreligioossuse uurimisest Probleemiks siinkohal on aga asjaolu et kunagi pole päris selge olnud kuidas soovitavat neutraalsust praktikas saavutada või siis kas see üldse saavutatav on Võrdlevas usundiloos mis püsis kaua väga filoloogiakeskse distsipliinina tähendas neutraalsus keskendumist üksnes filoloogiliste tõsiasjade ja kujunemisvormide väljatoomisele ehedaks näiteks võiks siinkohal olla Jaan Puhveli Võrdlev mütoloogia Antropoloogilises lähenemises on neutraalsus tähendanud katset kirjeldada teisi rahvaid niivõrd ausalt kui vähegi võimalik Tänapäevastes kognitiivsetes lähenemistes mõistetakse neutraalsuse all aga hoopiski rangelt loodusteadusliku meetodi rakendamist Tegelikult võiks erinevaid neutraalsuse mõtestamise vorme eristada veelgi kuid need kolm on juba piisavalt kõnekad näitamaks miks on neutraalsus osutunud nõnda raskesti määratletavaks Rangelt filoloogiline on neist ehk ainus mille neutraalsust pole kahtluse alla seatud selle asemel aga on jõutud tõdemuseni et tegu on lähenemisega mis tegeleb üksnes kõrvaliste ja vähetähtsate küsimustega kuivõrd välditakse hoolikalt igasuguseid filosoofilisi tõlgendamisküsimusi või tähtsustab üle religioossuse ühte tahku tekste Ehk siis parimal juhul neutraalne aga väheütlev argumenteerides et peaks rohkem tegelema religioossuse tõlgendamisega väitis Mircea Eliade 20 sajandi keskpaigas muuhulgas just seda halvimal juhul üht religioossuse aspekti ületähtsustav ja triviaalne Antropoloogilise lähenemisega on asi keerukam Nimelt on saanud ilmseks et heausklik uurija võib püüelda kui tahes suure neutraalsuse poole kuid tema enda kultuuriline ja akadeemiline taust mõjutab uurimistööd piisavalt suurel määral et tõeliselt neutraalne uurimistöö näib pea võimatu Seetõttu on antropoloogias hakatud üha enam rõhutama enesereflektsiooni vajalikust tajumaks paremini iseenda positsiooni uurijana Kuid teed ihaldatava neutraalsuseni ei paista siingi omaenda vigadest teadlik olemine ei tähenda veel et osataks neid vältida Kõige lihtsam vast on probleem lähenemisega mis mõistab neutraalsuse all loodusteaduslikku objektiivsust neil puhkudel on juba eos välistatud võimalus et inimreligioossus võiks olla ühendatud millegagi või suunatud millelegi looduslikust maailmast enamale Kuid uurimistööd mis varjatult või otseselt lähtub nn religioossete tõeväidete ekslikkusest saab kritiseerida eelduslikus ateismis Eelduslik teism teoloogia vormis või eelduslik ateism on aga just seisukohad millele oma taotlusliku neutraalsusega on religiooniuuringud soovinud vastanduda ja mispärast peetakse uudseid kognitiivseid ja evolutsioonilisi lähenemisi tihtipeale küllaltki probleemseteks Ning olenemata konkreetsest lähenemisest on kõigile religiooniuurimise vormidele saanud osaks kontseptuaalne kriitika milles olen varasemalt kirjutanud siin ja siin kasutatavad mõisteskeemid on juba ette kehtestanud mõtlemisskeemid mis pole sugugi neutraalsed adekvaatsed ega õigustatavad ning nõnda moonutab Lääne akadeemiline humanitaarteadus teisi religioone ja kultuure Kuidas seondub see kõik Stroumsa poleemikaga Sharpe jt vastu küsimuses kuhu paigutada religiooniuuringute distsipliini alguspunkt Väga lihtsalt olenevalt sellest kuhu tõmmata piir distsipliini ajaloo ja eelloo vahel muutub see mida peaks mõistma erialase tööna ja seega milliseid erinevaid uurimistöid võib pidada distsiplinaarselt adekvaatseiks Kirjutades

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/03/algusaja-ja-neutraalsuse-problemaatika-religiooniuuringutes/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Distsiplinaarsetest jaotumistest, teoloogiast ning meditsiinist | K&T
    peetakse eksitavaks ning iseolemiseta distsipliiniks hoopiski religiooniuuringuid Sest tõsi ta ju on olles fragmenteerunud sotsioloogiliste psühholoogiliste ajalooliste filosoofiliste ning filoloogiliste lähenemiste vahel muutub ka religiooniuuringute ühisosa raskesti hoomatavaks Ja sealt ka argumendid et parem siis juba tegeleda sotsioloogiliste aspektidega sotsioloogias filoloogilistega filoloogias jne Pean sellist sissepõiget usundiloo ja religiooniuuringute ühte kõige aktuaalsemasse probleemi õpetlikuks mõtlemiskohaks kogu teoloogia olemisõiguse debati valguses sest teoloogia on nii tunduvalt vähemprobleemsem distsipliin Tal on nii ühiskondlik väljund oma eripärane uurimislähenemine ehk lähtutakse elavast usust mitte konstrueeritud uurimisobjektist kui ka selge uurimisobjekt kristlik usk Miks on ühel puhul otsustatud dekonstrueerida religiooniuuringud teisel puhul aga teoloogiat Pealegi veel meetodiga mis võimaldaks samahästi dekonstrueerida ajalugu folkloristikat või semiootikat II See viib otsapidi nii teise kui kolmanda alguses mainitud teemapunkti juurde Kuivõrd põhiprobleem on esimese raames juba lahti kirjutatud ei ole põhjust järgmisel kahel niivõrd pikalt peatuda Kõigepealt seega distsiplinaarsete jaotamiste temaatikast Oma dekonstrueerivas arutelus selle üle miks teoloogial puudub iseomane positsioon jaotab Saard teoloogia osad teiste humanitaarteaduslike distsipliinide vahel Espak ei nõustu temaga pidades vajalikuks kas teistsugust teadusdistsipliinide süstemaatikat pidades piiblieksegeetikat pigem Vana Lähis Ida uuringute kui klassikalise filoloogia osaks või üldsegi teistsugust hierarhiat näiteks väites et pidada maailma usundite uurimist kultuuriantropoloogia osaks on täiesti ekslik Mõistes antropoloogiat üksnes etnoloogia ühe väikse osana ei väida Espak midagi märkimisväärset tänapäevase antropoloogiadistsipliini enda kohta vaid reedab iseenda akadeemilis geograafilised eelistused Asi on nimelt selles et saksakeelses traditsioonis kasutatakse antropoloogiast rääkides mõistet Ethnologie ehk etnoloogia Praktikas tähistab see sama distsipliini mida igal pool mujal nimetatakse antropoloogiaks Vaielda selle üle kas antropoloogia on etnoloogia osa või etnoloogia antropoloogia osa mõjub umbes nagu vaielda kas keeleteadus on filoloogia osa või filoloogia keeleteaduse osa Heal lapsel mitu nime öeldakse selle kohta eesti keeli Kuid olenemata sellest mis moodi täpselt ehitab üks või teine üles humanitaarteaduste distsiplinaarse hierarhia tugineb seegi vaidlus eeldusele et iseseisvust saab omistada vaid unikaalsest ning sõltumatust uurimisobjektist või ainuomasest meetodist lähtudes Uurimisdistsipliinid millel ei ole kumbagi saavad sel juhul eksisteerida vaid tõeliste distsipliinide osadena alamdistsipliinidena Nii võib määratleda orientalistika uurimisvaldkonnaks kogu Aasia ja Aafrika vt P Espak V Sazonov Orientalistikast Tartus ja Eestis üldisemalt Kirik Teoloogia nr 85 aga budoloogia ja indoloogia on juba alamdistsipliinid sest nad tegelevad kitsama küsimusega laiema orientalistika raames ja toel Viidatud ülevaatlikust artiklist selgub et mõnel puhul Müncheni ülikoolis peetakse isegi Bütsantsi uurimist orientalistika osaks Ma pole veendunud et kõik klassikalised filoloogid ja ajaloolased sellise väitega nõustuda sooviksid aga see polegi siinse artikli teema Pigem on see heaks näiteks sellest kuidas distsiplinaarsed piirid võivad nii ühel kui teisel puhul väga ujuvateks osutuda ning soovitavat atomaarset jaotumist ei paista kuskilt Küll aga läheb asi huvitavaks kui vaadelda mil moel näivad Saard ja Espak ette kujutavat teoloogia ja religiooniuuringute positsiooni teadusdistsipliinide süstemaatika laiemas kontekstis Saard mõistab teoloogiat filosoofiliselt nii asetub tema teoloogia kontseptsiooni keskmesse süstemaatilise teoloogia Piibliteadused kirikulugu jm on pigem abistavad teadused Ühtlasi eristub Saardi käsitluses teoloogia põhimõtteliselt religiooniteadusest Espaki lähenemine on teistsugune rõhutades seda kuidas teoloogia institutsiooni raames on tegeletud teoloogia kõrvalt nii religiooni uurimisega kui ka orientalistikaga mainib ta muidugi üht ajaloolist tõsiasja kuid väites et valdav osa teoloogilisi distsipliine ei tegelegi jumala uurimisega vaid üksnes ajalooliste asjaolude ja seaduspärasuste tuvastamisega kasutab ta juba põhimõtteliselt erinevat teoloogia kontseptsiooni Espaki jaoks näib teoloogia olevat universaalmõiste mille olemasolu on tema jaoks selge nii kristluses islamis budismis kui ka Amazonase hõimude hulgas Sellise teoloogia raamesse mahub edukalt piibliuurimine jaapani budismi uurimine kui ka neuroloogiline religioosse kogemuse vaatlemine Iseasi on kas ükski sellise moodustise osapool üldse tahab midagi tegemist teha teoloogia kui sellisega Teoloogia ja religiooniuuringute omavahelise suhte ajalugu on keerukas lihtsustatult võiks seda kujutada pikaldase lahknemisena milles religiooniuuringud on aegamisi üha enam eraldunud teoloogiast kuid pole tänapäevani saavutanud niivõrd tugevat distsiplinaarset lahutatust kui on soovitud vi Kuid olenemata seotuse või sõltumatuse täpsest seisust tänapäeval on täiesti selge et usundiloolased pole juba mõnda aega soovinud enda tegevust mõista teoloogiana Teoloogiline lähenemine tähendab religiooniuuringutes subjektiivsust ning erinevate religioonide ebavõrdset käsitlemist kus teadlikult või alateadlikult eelistatakse üht teistele Nähes selles erialase objektiivsuse minetamist peetakse religiooniuuringutes vajalikuks igasuguste teoloogiliste eelduste vältimist ning süstemaatilist väljarookimist Kuid niisuguse laiema teoloogiakontseptsiooni probleem ei piirdu ainult usundiloolaste ja religiooniuurijate distsiplinaarse identiteediga Samavõrd haruldane ning isegi vastuvõetamatu on rääkida budistlikust teoloogiast või taoistlikust teoloogiast budoloogia ja sinoloogia kontekstis vii Kuid vaevalt leiaks jutt šamanistlikust teoloogiast positiivset vastukaja etnoloogide antropoloogide seas Siit koorub välja Espaki teoloogiakontseptsiooni probleemsus Saardi kontseptsioon võib tõesti olla liialt kitsas ning asjatult filosoofilise teoloogia poole kaldu kuid vähemasti on ta selgelt määratletud ning suhestatud kristliku kiriku praktilise vajadusega Espaki kontseptsioon mõistab aga teoloogia osadena tervet hulka uurimissuundi mis peavad justnimelt teoloogiat selleks mida nad vältida püüavad III See viib siinse arutelu otseradu kolmanda punkti ühiskondliku õigustatuse juurde Eelneva arutelu raames sai näidatud kuidas analoogselt Saardi teoloogia dekonstrueerimisele võiks teiste humanitaarteaduste vahel ära jagada ka mõnigi teine eriala näiteks ajalugu Ometi ei ole seda tehtud Omaette uurimisobjekti ja uurimismeetodit pole ka filosoofial kuid ka seda distsipliini pole peetud vajalikuks jagada teiste humanitaarteaduste vahel Siit koorubki välja ühiskondliku õigustatuse dimensioon Filosoofia tähistab Lääne kultuuris kõige kõrgemat mõtlemist nii ei soovi keegi seda distsipliini mõttetuks kuulutada olenemata meetodit või objekti puudutavatest valuküsimustest Ajalugu nagu Eesti ajaloo uue köite ilmumine näitas mõistetakse Eesti ühiskonnas ilmselgelt distsipliinina mis peaks toimima eesti identiteedi kujundajana ja õigustajana meeldib see ajaloolastele või mitte Ka folkloristika niivõrd silmatorkav ja eraldiseisev olemasolu omab Eesti ühiskonnas justnimelt kultuuriloolisi ja ühiskondlikke põhjusi ega sõltu kuidagi märkimisväärselt objekti ja meetodi küsimustest Sellises kontekstis ei ole tänapäeval teoloogia probleemiks mitte objekti ja meetodi olemasolu või puudumine vaid asjaolu et institutsionaalse kristluse taandumine muudab küsitavaks selle kas ja kuivõrd peaks tegelema teoloogiaga kui iseseisva distsipliiniga Teoloogiat ei saa eksisteerida ilma elava religiooni endata Asjaolu et mitte kusagil ei leidu mitraistliku kultuse või maniliku teoloogia õppetoole ei ole sugugi juhuslik Nende ajalooliste traditsioonide uurimisega muidugi tegeletakse kuid siis juba usundiloo ajaloo või filoloogia perspektiivist Ent selline lähenemine on põhimõtteliselt erinev sellest kuidas mõtestaks manilikku teoloogiat inimene kes on ise traditsiooni sees üles kasvanud ja püüaks nüüd humanitaarteaduslike vahenditega oma usku ja traditsiooni paremini tundma õppida Leides et suurem osa teoloogiast ei tegelegi kristliku jumala uurimisega tunnistab Espak tegelikult isegi sedasama

    Original URL path: http://kjt.ee/2013/11/distsiplinaarsetest-jaotumistest-teoloogiast-ning-meditsiinist/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Dokumentaalfilmi „Õlimäe õied“ tegemisest valmis raamat | K&T
    ka palestiinlastega Pidasin filmimise ajal päevikut ja sellest kasvas välja raamat millest leiab vastused mõnelegi olulisele küsimusele mis jäi filmis vastamata kirjutab autor raamatu sissejuhatuses Minu Jeruusalemma esitlus toimub teisipäeval 9 detsembril kell 18 00 Viru Keskuse Rahva Raamatu poes Autoriga vestleb Hannes Hermaküla Katkendeid raamatust on võimalik lugeda siit Allikas Petrone Print Vt lisaks Esilinastub loovdokumentaal Õlimäe õied Kirik Teoloogia Nr 72 26 4 2013 Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus Saksamaa Ühinenud Evangeelne

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/12/dokumentaalfilmi-olimae-oied-tegemisest-valmis-raamat/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • EKD avaldas reformatsiooni juubeli baasteksti õigeksmõistust ja vabadusest | K&T
    teeb kaasaegsetes debattides vabaduse üle selgeks vabaduse möödapääsmatu aktsendi arusaama et tõeline vabadus ei tähenda piiranguteta vabaolemist millestki või isegi kõigest vaid et seda tuleb avada vaba olemise ja seotud olemise vabastatuks saamise ja enda teenistusse võtta laskmise dialektika kaudu Lutheri reformatoorset avastust avatakse baastekstis viie traditsioonilise sõnastuse abil üksnes Kristus üksnes armust üksnes Sõnas üksnes Pühakirja põhjal üksnes usu kaudu Prof dr Markschies rõhutas Klassikalised vormelid võtavad kokku kogemuse et ristiinimesed tunnevad ennast olevat Jumalast vabaks tunnistatud vaatamata kõikidele vigadele ja möödalaskmistele ilma taandamiseta vaid tegudele ja saavutustele Ühise Kristuse pühana näeb EKD 500 reformatsiooni juubelit oikumeenilisest perspektiivist Reformatoorset pärandit tuleb tänapäeval käsitleda armuandide oikumeeniliselt horisondilt kui panust kogu kristlaskonna jaoks nagu selgitas Nikolaus Schneider Me loodame et sellest baastekstist lähtuvad impulsid reformatsiooni juubeli kujundamiseks ja pidupäeva tähistamiseks mis puudutab inimesi ja ühendab neid üle konfessioonide ja kirikute piiride EKD baastekst on saadaval ka internetis vt siit Allikas EKD Michael Brinkmann Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus Saksamaa Ühinenud Evangeelne Luterlik Kirik Soome Evangeelne Luterlik Kirik Oikumeenilised organisatsioonid Eesti Kirikute Nõukogu Euroopa Kirikute Konverents

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/08/ekd-avaldas-reformatsioonijuubeli-baasteksti-oigeksmoistust-ja-vabadusest/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • David F. Fordi tuntud sissejuhatus teoloogiasse nüüd ka eesti keeles | K&T
    nende usust või usukaugusest Lisaks teoloogia olemuse käsitlemisele vaatab populaarne sissejuhatus silma distsipliini väljakutsetele maailma ja ühiskonna ees seisvate kaasaegsete probleemide keskel olgu selleks siis loodusteaduste küsimused tehnoloogia kiire areng või teoloogia positsioon ülikoolis Samuti kajastub raamatus autori mitmekülgne kogemus ja tunnustust leidnud initsiatiiv uskudevahelise dialoogi edendamisel Taskuformaadis 252 leheküljelise raamatu on tõlkinud Tartu Ülikooli süstemaatilise usuteaduse professor Anne Kull ja toimetanud Mariina Viia Lähemalt vaata siit Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus Saksamaa Ühinenud

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/07/david-f-fordi-tuntud-sissejuhatus-teoloogiasse-nuud-ka-eesti-keeles/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Ilmus Luterliku Maailmaliidu publikatsioon psalmide tõlgendamisest | K&T
    Andrea Bieleri Brian Brocki Hans Peter Großhansi Elelwani B Farisani Jutta Hausmanni Anni Hentscheli Frank Lothar Hossfeldi Craig R Koesteri Madipoane Masenya Karl Wilhelm Niebuhri Roger Wanke ja Vítor Westhelle kõrval leiab kogumikust artikli pealkirjaga Between Praise and Lament Remarks on the Development of the Hebrew Psalms Kiituse ja kaebuse vahel Märkmeid heebrea psalmide arengu juurde ka Kirik Teoloogia toimetuskolleegiumi liikmelt Urmas Nõmmikult Raamat kannab pealkirja Singing the Songs of the Lord in Foreign Lands Psalms in Contemporary Lutheran Interpretation Lauldes Issanda laule võõrail mail Psalmid kaasaegses luterlikus interpretatsioonis on ilmunud kirjastuses Evangelische Verlagsanstalt Luterliku Maailmaliidu sarjas LWB Dokumentation 2014 toim Kenneth Mtata Karl Wilhelm Niebuhr ja Miriam Rose Kogumik tugineb 21 26 märtsil 2013 aastal Eisenachis toimunud psalmide luterliku hermeneutika alasele konsultatsioonile vt siit ning jätkab Johannese evangeeliumi teemalise kogumikuga alguse saanud seeriat vt siit Allikas Evangelische Verlagsanstalt jt Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus Saksamaa Ühinenud Evangeelne Luterlik Kirik Soome Evangeelne Luterlik Kirik Oikumeenilised organisatsioonid Eesti Kirikute Nõukogu Euroopa Kirikute Konverents Kirikute Maailmanõukogu Piibel Piibel NET Praktika Agenda EELK vanem jumalateenistuse ja talituste

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/07/ilmus-luterliku-maailmaliidu-publikatsioon-psalmide-tolgendamisest/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Ilmus luterlike usutunnistuskirjade esimene eestikeelne väljaanne | K&T
    raamatuna EELK Usuteaduse Instituudi õppekirjanduse sarja 11 väljaandena mille toimetajaks on Randar Tasmuth Tehnilise töö on teinud ajalehe Eesti Kirik toimetus Raamat on müügil EELK konsistooriumis ja UI raamatukogus Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus Saksamaa Ühinenud Evangeelne Luterlik Kirik Soome Evangeelne Luterlik Kirik Oikumeenilised organisatsioonid Eesti Kirikute Nõukogu Euroopa Kirikute Konverents Kirikute Maailmanõukogu Piibel Piibel NET Praktika Agenda EELK vanem jumalateenistuse ja talituste käsiraamat Eesti Kiriku kalender Inglise Kiriku abimaterjalid koguduseelu uuendamiseks ja kujundamiseks

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/06/ilmus-luterlike-usutunnistuskirjade-esimene-eestikeelne-terviktolge/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Ilmus raamatusarja „Piibel kontekstis“ I osa: „Iiobi raamat“ | K&T
    ega taotle kanoniseerimist Esmakordselt Eestis sisalduvad Piibel kontekstis formaadis ka põhjalikumad kommentaarid Kuigi sarjas ilmuvate teoste juures on oluline teaduslik pädevus peetakse eri osade koostamisel silmas ka võimaliku laiema lugejaskonna huve Lisaks väärib nimetamist et ajakirja Vikerkaar 2014 aasta esimene topelt number avaldas Urmas Nõmmiku essee Iiob ja tema ainumas Jumal ehk kust see kuri tuleb lk 72 82 Samast on leitav terve hulk teoloogilisi filosoofilisi ja filoloogilisi arutlusi kurjaga seotud probleemistiku kohta Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/01/ilmus-sarja-piibel-kontekstis-i-osa-iiobi-raamat/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive