archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Urmas Petti 50 | K&T
    väike kõrvaltegevus ülikoolitöö ja teaduse kõrvalt siis aja jooksul sai sellest väga oluline osa ta elust Inimene mõtleb aga kes teab kes juhib ütles Petti Sünnipäevalast olid tulnud õnnitlema Tartu linnapea Urmas Klaas Tartu praost Ants Tooming ja kolleegid ülikoolist Urmas Petti sündis 12 septembril 1965 Tallinnas Ta õppis 1991 1995 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ning 1995 1997 Baseli Ülikoolis Šveitsis Viimases kaitses ta 1999 a ka oma doktoritöö ning omandas teoloogiadoktori kraadi Alates 1999 a on Urmas Petti õpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonnas esialgu lektorina ning alates 2001 aastast dotsendina Urmas Petti erialaks on kirikulugu Ta on uurinud Martin Lutheri teoloogiat ning tõlkinud rohkesti Lutheri tekste millest enamus on ilmunud kogumikus Martin Luther Valitud tööd Tartu Ilmamaa 2012 samuti on ta uurinud 19 sajandil Tartu Ülikoolis tegutsenud baltisaksa teolooge Urmas Petti on teinud kaastööd ka ajakirjale Kirik Teoloogia Ajakirja Kirik Teoloogia toimetus soovib juubilarile palju õnne ja Jumala õnnistust tugevat tervist ja vahedat sulge ka järgnevateks aastateks Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus Saksamaa Ühinenud Evangeelne Luterlik Kirik Soome Evangeelne Luterlik Kirik Oikumeenilised organisatsioonid Eesti Kirikute

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/09/urmas-petti-50/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • K&T | Category Archive | Uudised ja oikumeenia
    of Religions 21 kongress mis kandis pealkirja Religiooni dünaamika minevikus ja tänapäeval Kongressil mis toimus Erfurti ülikooli linnakus astus ettekannetega üles ligikaudu 1400 delegaati erinevatest maadest neist ligikaudu pooled väljastpoolt Euroopat Ettekannete teemadespekter ulatus religiooniuuringute metodoloogiast ja muistse Lähis Ida ning Vilniuses toimub rahvusvaheline teaduskongress Reformatio Baltica Toimetus 28 august 2015 9 13 septembrini 2015 toimub Vilniuses rahvusvaheline kongress Reformatio Baltica Reformatsiooni mõjud Läänemere ruumi kultuurile kus vaadeldaksegi mitmesuguseid mõjusid mida reformatsioon on avaldanud kultuurile Läänemere ruumis Saksa ja inglise keeles peetaval kongressil on üle saja ettekande mitmesuguste teadusdistsipliinide sh erinevate teoloogia distsipliinide esindajatelt Enam kui sada teadlast tulevad kokku kõikidest Läänemere äärsetest maadest aga ka nt Itaaliast Leiti vanim palve Jumalasünnitajale Toimetus 21 august 2015 Inglismaalt John Rylandsi raamatukogust on leitud varaseim teadaolev palve Jumalasünnitajale mis pärineb umbes aastast 250 Arvatakse et see koine kreeka keeles kirjutatud palve on pärit kopti Kristuse sünnipüha õhtuteenistusest või liturgiast Palvetekst eesti keeles mis on kasutusel õigeusu kirikus näeb välja selliselt Sinu armu varju alla tõttame meie oh Jumalasünnitaja Ära põlga mitte meie palveid Solidaarsus Ukraina kiriku diakooniatööle konfliktipiirkonnas Toimetus 14 august 2015 Abi ümberasustatutele ning puuetega inimestele Sõjas mis on Ukrainas kestnud 16 kuud ning tapnud üle 6000 inimese ja sundinud ümberasumisele 1 5 miljonit elanikku reageerivad Saksamaa Evangeelne Luterlik Kirik Ukrainas SELKU ning diakooniaorganisatsioon Elav Lootus jätkuvalt konfliktist mõjutatud inimeste tohututele vajadustele SELKU t külastanud diakooniatöö solidaarsusgrupi liikmed Luterliku Maailmaliidu Euroopa liikmeskirikutest olid hiljuti kiriku diakooniatöö tunnistajateks sõjas Noored juudid kristlased ja muslimid arendavad dialoogi rahu nimel Toimetus 14 august 2015 Kirikute Maailmanõukogu KMN noored osalevad interreligioossel suvekursusel kus on esindatud kristlikud juutlikud ja islamiusuliste traditsioonid Nad loodavad anda tugeva panuse dialoogi propageerimisele oma päritolumaades Dialoogiga püütakse murda stereotüüpe ja ehitada rahumeelset kogukonda MKNi suvekool toimub 27 juulist 13 augustini KMNi Oikumeenilises Instituudis Šveitsis Ühe islamiusulise osaleja 25 aastase ajakirjaniku arvates

    Original URL path: http://kjt.ee/category/uudised-ja-oikumeenia/page/3/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Sissejuhatus Rudolf Bultmanni teoloogiasse (2. osa) | K&T
    ent selleks et see toimuda võiks peab inimene ka Sõnast aru saama seda mõistma Mõistmine ei ole aga võimalik ilma tõlgendamiseta Bultmanni jaoks on oluline küsimus milline on asjakohane piiblitõlgendus Bultmann on veendunud et on olemas universaalsed põhimõtted mis kehtivad kõigi tekstide tõlgendamise puhul teksti tuleb analüüsida pidades silmas tema ülesehitust ja stiili lausete grammatikat autori individuaalset keelekasutust autori ajastu ja keskkonna keelekasutust ja ajaloolisi tingimusi mis valitsesid keskkonnas kust tekst pärineb 14 Sama kehtib Bultmanni meelest ka piiblitekstide kohta Piibli kirjutiste tõlgendamine ei allu teistele mõistmise tingimustele kui iga muu kirjandus 15 Ent ühegi teksti sisuliseks mõistmiseks ei piisa Bultmanni arvates siiski vaid eelpool nimetatud asjaolude tundmisest juba Schleiermacher oli näinud et tõelist mõistmist ei ole võimalik saavutada ainuüksi hermeneutiliste reeglite järgimisega Nende poolt juhitud tõlgendamisele tema terminoloogia järgi grammatilisele tõlgendamisele peab lisanduma psühholoogiline tõlgendamine Schleiermacher näeb et ühe teose kompositsiooni ja ühtsust ei saa mõista formaalse loogilise ja stilistilise analüüsi abil Pigem tuleb mõista teost kui ühe konkreetse inimese eluhetke Lebensmoment Välise vormi mõistmise juurde peab tulema sisemise vormi mõistmine mis ei ole mitte objektiivse vaid subjektiivse divinatoorse tõlgenduse objekt Tõlgendamine on seepärast jäljendamine Nachbilden järgikonstrueerimine Nachkonstruieren elavas seoses kirjandusliku produktsiooni protsessi enesega Mõistmine muutub elava mõtteseose enese järeleloomiseks Nacherzeugung 16 Ja ta jätkab tuginedes Wilhelm Diltheyle Taoline järeleloomine on võimalik seetõttu et tõlgendaja ja tema autori individuaalsus ei ole teineteise suhtes kaks võrreldamatut fakti Pigem Nad mõlemad on kujunenud üldise inimloomuse põhjal ja seeläbi tehakse võimalikuks inimeste omavaheline ühisus Gemeinschaftlichkeit kõne ja mõistmise jaoks 17 Nii nagu teksti mõistmine ei ole võimalik kui teksti lugeja end sellest distantseerib selle asemel et minna võimalikult sügavale sisse teksti ja selle autori mõttemaailma nii ei ole võimalik ka neutraalne lähenemine tekstile selles mõttes et inimene läheneks sellele ilma et tal oleks mingeid kogemusi seoses mõne tekstis käsitletud asjaga või mingeid ootusi teksti suhtes ehk teiste sõnadega ta ei saa läheneda tekstile ilma eeldusteta Inimesel kes läheneb tekstile on alati selle suhtes mingi eelmõistmine Vorverständnis mis määrab ära küsimused mida inimene tekstile esitama hakkab ja mõjutab ka seeläbi teksti tõlgendust Enamgi veel küsimuseasetus ja tõlgendamine on üldse alles taolise eelmõistmise põhjal võimalikud 18 Mõistmise eeldus on Bultmanni järgi tõlgendaja eluvahekord Lebensverhältnis asjaga millest tekstis otseselt või kaudselt räägitakse 19 Ma mõistan mõnda muusikat käsitlevat teksti ainult niivõrd kui ja kuivõrd mul on suhe muusikaga mistõttu siis Thomas Manni Doktor Faustuses mõned osad mõnele lugejale on mõistetamatud mõnda matemaatikaalast teksti vaid siis kui mul on suhe matemaatikaga ajalookirjeldust ainult siis kuivõrd tunnen ajalugu kui ma tean omaenese elust mis on riik mis elu riigis ja millised on selle võimalused Ma mõistan mõnda romaani vaid siis kui ma tean omaenese elust mis on näiteks armastus ja sõprus mis on perekond ja töö jne 20 Kui see kõik nüüd kehtib ka piibliteksti tõlgendamise ja mõistmise puhul ja Bultmann on veendunud et kehtib siis võidakse sellele vastu väita et asi millest kõneleb Pühakiri eeskätt Uus Testament on Jumala toimimine millest ei saa parimalgi juhul olla eelmõistmist kuna loomulikul inimesel ei ole eelnevat suhet Jumalaga vaid ta võib saada Jumalast teada ainult Jumala ilmutuse kaudu st just Tema toimimise kaudu 21 Bultmann on aga veendunud et inimesel on eelmõistmine Jumalast kui väidetakse vastu et inimene ei saaks enne Jumala ilmutust ka teada kes on Jumal ja järelikult ka mitte mis võiks olla Jumala toimimine siis võib vastata et inimene võib küll hästi teada kes on Jumal nimelt Tema kohta küsides Kui tema eksistents ei oleks teadlikult või mitteteadlikult puudutatud Jumala küsimusest Augustinuse mõttes Tu nos fecisti ad Te et cor nostrum inquietum est donec requiescat in Te siis ei saaks ta ka Jumala ilmutuses tunda Jumalat Jumalana ära Inimlikus olemises on eksistentsiaalne teadmine Jumalast elav kui küsimus õnne kohta õndsuse kohta maailma ja ajaloo mõtte kohta kui küsimus oma enda olemise tõelisuse kohta 22 Seega on ka mittereligioosses inimeses eeldused piiblitekstile lähenemiseks kuid on asju mis takistavad selle asjakohast mõistmist Erinevate subjektiivsete asjaolude kõrval on Bultmanni arvates üheks suurimaks takistuseks meid Piibli kirjutamisest lahutav ajadistants ja selle aja jooksul toimunud muudatused inimese mõtlemises ja maailmapildis Neid vaatleme järgmises alapeatükis XII Demütologiseerimine ja Pühakirja eksistentsiaalne interpretatsioon Asi millega Bultmann on saanud kuulsaks kohati kurikuulsaks on tema palju poleemikat põhjustanud kuid sageli ka vääritimõistetud Uue Testamendi demütologiseerimise programm Esmakordselt esitas Bultmann selle oma 1941 a ilmunud kirjutises Uus Testament ja mütoloogia millele järgnesid Jeesus Kristus ja mütoloogia Demütologiseerimise probleem Kristlik lootus ja demütologiseerimise probleem ja paljud teised 23 Bultmann defineerib demütologiseerimist Entmythologisierung hermeneutilise toimimisena ein hermeneutisches Verfahren mis küsib mütoloogiliste ütluste ja iseäranis mütoloogiliste tekstide puhul nende tõesisalduse Wirklichkeitsgehalt kohta 24 Sel viisil demütologiseerimist defineerides eeldab Bultmann et müüdid sisaldavad tõde s t nad ei ole vaid absurdsed väljamõeldised Bultmanni arvates täitsid müüdid minevikus sama funktsiooni mida tänapäeval täidab teadus nad seletavad maailma Kuid müütide tähendus ei piirdu vaid asjade ja nähtuste põhjuste seletamisega nagu seda teevad päritolumüüdid vaid nad on ühe teatud inimliku eksistentsimõistmise väljendus Müüt usub et maailm ja elu peidavad oma põhjas ja piiridel väge mis on väljaspool seda mida me võime arvestada ja kontrollida 25 Seda usub ka Bultmann kuid ta on ka veendunud et müüdid räägivad sellest jõust küündimatul ja ebapiisaval moel sest nad räägivad sellest nagu ühest maailmlikust jõust Müüdid räägivad jumalatest kes kujutavad endast jõude teiselpool nähtavat mõistetavat maailma aga nad räägivad jumalatest nagu oleksid nad inimesed ja nende tegudest nagu inimlikest tegudest kuna nad esitavad ka jumalaid kui üleloomuliku väega varustatuid ja oma tegudes ettearvamatuid olendeid kes purustavad normaalse harjumuspärase sündmuste korra Võib öelda et müüdid annavad transtsendentsele tõelisusele immanentse maailmliku objektiivsuse ja objektiveerivad sealpoolse siinpoolseks 26 Sama kehtib Bultmanni meelest ka Piibli puhul mis sisaldab samuti mütoloogilisi väljendusi Mütoloogilise mõtlemise järgi elab Jumal taevas Mida see väljend tähendab Selle tähendus on võrdlemisi lihtne see väljendab jämedal moel et Jumal on väljaspool maailma et ta on transtsendentne Mõtlemine mis ei suuda abstraktset transtsendentsuse ideed veel väljendada väljendab oma kavatsust ruumi kategoorias transtsendentset Jumalat esitatakse kui ruumiliselt väga kaugel üle maailma asuvat sest maailma kohal on tähtede maailm valguse maailm mis teeb inimese elu helgeks ja õnnelikuks Kui mütoloogiline mõtlemine loob kujutluse põrgust väljendab see ideed kurja transtsendentsusest kui ohutavast väest mis tabab ikka ja jälle inimkonda Põrgu ja inimeste koht kes on põrgu poolt vallatud on maa all pimeduses sest pimedus on inimeste jaoks kohutav ja hirmuäratav 27 Bultmanni arvates ei ole mütoloogilised aga vaid üksikud Piibli väljendid vaid kogu Piibli taustaks olev maailmapilt mida ta kirjeldab järgmiselt Maailm on jagatud kolmeks korruseks Keskel asub maa selle kohal on taevas selle all allilm Taevas on Jumala ja taevaste olendite inglite eluase Allilm on põrgu piina asupaik Aga ka maa ise ei ole üksnes loomulike igapäevaste sündmuste mure ja töö paik mis arvestab korra ja reeglitega vaid ta on ka üleloomulike jõudude Jumala ja Tema inglite saatana ja tema deemonite näitelava Loomulikesse sündmustesse ja inimese mõtlemisse tahtmisse ja toimimisse sekkuvad üleloomulikud jõud Imed ei ole midagi haruldast Inimene ei ole iseenesest tugev Teda võivad vallata deemonid Saatan võib sisendada temasse halbu mõtteid Aga ka Jumal võib juhtida tema mõtlemist ja tahet võib lasta tal näha taevasi nägemusi kuulda oma käskivat ja lohutavat sõna võib talle kinkida oma Vaimu üleloomulikku väge Ajalugu ei kulge oma katkematut seaduspärast rada pidi vaid saab oma liikumise ja suuna üleloomulikelt vägedelt See aioon seisab saatana patu ja surma võimu all mis on samuti jõud ta kiirustab vastu oma lõpule ja nimelt oma peatsele lõpule mis leiab aset kosmilistes katastroofides Lõpuaja valud taevase kohtumõistja saabumine surnute ülestõusmine kohus õndsuseks või hukatuseks on väga lähedal 28 Bultmann väidab et ka see kuidas Uus Testament kirjeldab VIII alapeatükis käsitletud õndsussündmust toimub müütilise maailmapildi taustal ja sellest pärinevate mõistete ja kujutluste abil Kuulutus ütleb mütoloogilises keeles nüüd on tulnud lõpuaeg Kui aeg sai täis saatis Jumal oma Poja See preeksistentne jumalik olend ilmub inimesena maa peal Tema surm ristil mida ta kannatab kui patune lepitab inimeste patud Tema ülestõusmine on kosmilise katastroofi algus mille läbi hävitatakse surm mis tuli maailma Aadama kaudu Deemonlikud maailmaväed on kaotanud oma jõu Ülestõusnu on ülendatud taevasse Jumala paremale käele Ta on tehtud Issandaks ja kuningaks Ta tuleb tagasi taeva pilvedel et õndsustöö lõpule viia Siis leiavad aset surnute ülestõusmine ja kohus Siis hävitatakse patt surm ja kogu kurbus Ja see toimub varsti Paulus arvab et tema elab selle sündmuse veel läbi 29 Bultmanni sõnul on see kõik mütoloogiline kõne mille üksikud motiivid lasevad ennast lihtsalt tuletada tollase juudi apokalüptika ja gnostilise lunastusmüüdi mütoloogiast 30 Bultmanni arvates ei ole iganenud mitte kristlik kuulutus vaid maailmapilt mille kategooriate abil Uus Testament seda kuulutust edastab tänapäeva inimesel kelle maailmapilt on mõjutatud teaduse poolt ei ole Bultmanni meelest võimalik enam Piibli maailmapilti ja selles sisalduvaid mütoloogilisi kujutlusi uskuda Tänapäeva inimene ei saa mütoloogilisi kujutlusi taevast ja põrgust enam omaks võtta sest teadusliku mõtlemise jaoks on kõnelemine ülemisest ja alumisest universumis kaotanud oma tähenduse 31 Loodusjõudude ja seaduste tundmise tõttu on läbi erledigt vaimude ja deemoniteusk Taevakehad on meile maailmakehad mille liikumist juhib kosmiline seaduspära Nad ei ole meie jaoks deemonlikud olendid kes orjastavad inimese oma teenistusse Kui neil on mõju inimelule siis teostub see mõistetava korra järgi ja ei ole nende kurjuse tagajärg Haigustel ja nende tervendamisel on loomulikud põhjused ja need ei põhine deemonite mõjul või nende minemakihutamisel Uue Testamendi imed on seega imedena läbi erledigt ja kes nende ajaloolisust viitamisega närvihaigustele hüpnootilistele mõjudele sugestioonile ja muule säärasele tahab päästa see üksnes kinnitab seda Ja kuivõrd me arvestame kehalistes ja hingelistes sündmustes mõistatuslike meile veel tundmatute jõududega näeme me vaeva et neid teaduslikult käsitletavateks teha Ka okultism esitab ennast teadusena 32 Ei saa kasutada elektrivalgust ja raadioaparaati võtta haiguste korral tarvitusele tänapäevaseid meditsiinilisi ja kliinilisi vahendeid ning samal ajal uskuda Uue Testamendi vaimude ja imedemaailma Ja kes arvab et ta seda enda jaoks teha võib peab tegema endale selgeks et kui ta väidab selle olevat kristliku usu hoiaku muudab ta sellega kristliku kuulutuse tänapäeval mõistetamatuks ja võimatuks 33 Bultmann küsib Kas kristlik kuulutus võib tänapäeval inimeselt nõuda et müütilist maailmapilti tunnustatakse tõesena Ja vastab See on mõttetu ja võimatu Mõttetu kuna müütiline maailmapilt kui selline pole üldse spetsiifiliselt kristlik vaid on lihtsalt mineviku maailmapilt mida pole veel mõjutanud teaduslik mõtlemine Võimatu kuna maailmapilti ei saa võtta omaks otsuse põhjal vaid see on inimesele antud juba koos tema ajaloolise situatsiooniga 34 Seepärast ei ole Bultmanni arvates muud võimalust kui kristlik kuulutus demütologiseerida s t tõlkida temas müütilise maailmapildi ja sealt pärit kujutluste kaudu edastatud sõnum keelde mis ei ole müütiline kuid annab edasi nende kujutluste sügavama sisu Bultmann rõhutab et demütologiseerimine ei tähenda mitte Piiblis leiduvate mütoloogiliste kujutluste kõrvaldamist vaid neis leiduva tõesisu esiletoomist s t nende tõlgendamist 35 Demütologiseerimine on siiski vaid üks aspekt Bultmanni hermeneutilisest meetodist Selle teine ja tegelikult palju olulisem aspekt on Pühakirja eksistentsiaalne interpretatsioon Milline see on Nagu juba alapeatükis IV öeldud ei käsitle Piibel Jumalat ja inimest asjadena iseeneses vaid nende omavahelises seoses See seos on Bultmanni sõnul alati eksistentsiaalne s t inimese eksistentsi mõjutav ja määrav Bultmann on veendunud et Piibel ütleb mütoloogilist keelt kasutades olulisi asju inimeksistentsi kohta ja ta ei tee seda pelgalt teadmiste edastamise mõttes vaid ilmutusena mis äratab inimeses usku Kohtudes Piibli sõnas Jumalaga vabaneb inimene oma senisest ebatõelisest eksisteerimisviisist ja siseneb tõelisse eksisteerimisviisi mille tulemusena muutub ka tema eksistentsimõistmine s t arusaamine endast ja oma kohast maailmas Et aidata inimesel taibata piiblitekstide eksistentsiaalset tähendust võtab Bultmann nende seletamiseks appi eksistentsialistlikust filosoofiast laenatud mõisteid kuid selles ei ole midagi ebatavalist kõigi aegade teoloogid on kasutanud Piibli tõlgendamisel abivahendina filosoofiast laenatud mõisteid kusjuures neid on laenatud enamasti filosoofiast mis on olnud ühel või teisel ajastul domineeriv nii kasutasid näiteks kirikuisa Augustinus ja mitmed teisedki varakristlikud piiblitõlgendajad uusplatonismist laenatud mõisteid jne 36 Seejuures on laenatud alati mõisteid sellest filosoofiast mis tundub Piiblit tõlgendavale teoloogile väljendavat olemist kõige adekvaatsemalt Rudolf Bultmanni meelest oli selline filosoofia eksistentsialism Kuidas Bultmann demütologiseerimist ja Piibli eksistentsiaalset interpretatsiooni praktiliselt rakendab seda illustreerime järgnevas alapeatükis eshatoloogia näitel XIII Eshatoloogia Traditsioonilise teoloogia keeles on eshatoloogia õpetus viimsetest asjadest kusjuures viimsega mõeldakse ajaliselt viimseid asju see tähendab maailma lõppu mis seisab meil ees nii nagu meie olevik eelneb tulevikule Uus Testament kirjeldab viimseid asju ajaliselt teineteisele järgnevatena ning maalib neid meie silme ette värvikates piltides mis on laenatud juudi apokalüptikast Algkristlik kogudus ootas Jumala valitsemise tulekut lähimas tulevikus Nii mõtles ka Paulus et ta elab veel kui saabub selle maailma lõpp ja surnud äratatakse üles Maailma lõpu tulek aga viibis ja nagu näitab 2 Peetruse kiri oli see kirja kirjutamise ajal s t 2 saj 37 juba probleemiks ka kristlaste seas Lootus mida Jeesus ja algkristlased jagasid ei täitunud ikka veel püsib see maailm ja ajalugu läheb edasi Bultmann ütleb selle kohta et ajaloo käik kummutas mütoloogia ja ta jätkab See kujutlus Jumala valitsemisest nagu ka kujutlus lõpudraamast on nimelt mütoloogiline Sama mütoloogilised on Jumala valitsemise ootuse eeldused nimelt teooria et maailma valitseb kuri saatan kuigi maailm on Jumala poolt loodud ja et saatana armee deemonid on kõige halva patu ja haiguse põhjus Terve maailmamõistmine mida eeldatakse nii Jeesuse kuulutuses kui ka Uues Testamendis üldiselt on mütoloogiline see tähendab kujutlus maailmast mis on jaotatud kolmeks taeva maa ja allilma korruseks kujutlus et üleloomulikud jõud sekkuvad asjade käiku ja imekujutlus iseäranis see et üleloomulikud jõud sekkuvad hinge siseellu kujutlus et kurat võib inimest kiusata ja hukutada ja kujutlus et inimene võib olla kurjade vaimude poolt vallatud Seda maailmapilti me nimetame mütoloogiliseks kuna see erineb maailmapildist mis on teaduse kujundatud ja arendatud alates tema algusest klassikalises Kreekas ja mis on ka kõigi tänapäeva inimeste omaks võetud Selles tänapäevases maailmapildis on põhjapanev seos põhjuse ja tagajärje vahel Kui ka tänapäeva füüsikateooriad arvestavad subatomaarsetes protsessides juhusega ei puuduta see meie igapäevaseid otsuseid meie toimimist ja meie elu Igal juhul ei usu tänapäeva teadus et üleloomulikud jõud võivad looduse kulgemisest läbi murda või nii öelda läbi puurida 38 Kuid Bultmann ei järelda sellest et Uus Testament ei ütle maailma lõpust ja maailmas valitsevatest deemonitest rääkides midagi olulist Jumala ja inimeksistentsi kohta Vastupidi ta ütleb seda kuid see on meile taibatav vaid siis kui me seda eksistentsiaalselt interpreteerime Bultmann kirjutab prohvetite ja Jeesuse jutluses on sellel viimsel s t viimsel millest räägib eshatoloogia J L laiem tähendus Nagu kujutluse puhul taevast väljendatakse ruumiliste vahendite abil Jumala transtsendentsust nii kujutab kujutlus maailma lõpust Jumala transtsendentsust ajaliste vahendite kaudu See ei ole siiski mitte transtsendentsuse idee kui selline vaid Jumala transtsendentsuse tähenduse idee die Idee der Bedeutung der Transzendenz Gottes kes ei ole iialgi kui tuntud nähe olevikuline gegenwärtig vaid on alati tulev Jumal der kommende Gott tundmatu tuleviku poolt varjatud Jumal Eshatoloogiline kuulutus näeb praegust aega tuleviku valguses ja ütleb inimesele et see praegune looduse ja ajaloo maailm maailm milles me elame ja oma plaane teeme ei ole ainus maailm vaid on ajalik ja mööduv viimselt aga igaviku palge ees tühi ja ebatõeline 39 Ka kujutluses saatana ja deemonite valitsusest inimese üle mille kõrvaldamisest Uus Testament räägib kannab endas Bultmanni arvates eksistentsiaalset tõesisu Teine näide on idee saatanast ja kurjadest vaimudest kelle võimusesse inimesed on antud See kujutlus tugineb kogemusele et jättes kõrvale kõik kurja millele me määratud oleme väljaspoole meid endid oleme sageli mõistatuslikud ka oma enda tegudes sageli juhitakse inimesi nende kirgedest ja nad ei suuda end enam valitseda mille tulemuseks on et nad põhjustavad mõistetamatut kurjust Ka siin on kujutlus saatanast kui maailma valitsejast sügava mõistmise väljendus nimelt selle mõistmise et kurja ei leidu maailmas mitte ainult siin ja seal vaid et kõik üksikud pahed kujutavad ühteainsat väge mis kasvab välja viimselt inimeste toimimisest ja kujundab vaimse atmosfääri mis igaühe vallutab Meie pattude tagajärjed ja mõjud muutuvad jõuks mis meid valitseb ja me ise ei suuda end sellest vabastada Iseäranis meie ajal ehkki me tänapäeval enam mütoloogiliselt ei mõtle räägitakse sageli deemonlikest jõududest mis valitsevad ajalugu ja rikuvad poliitilist ja sotsiaalset elu Taoline keel on metafoorne piltlik keel selles väljendub aga arusaamine ja tunnetus et kuri mille eest iga üksik on vastutav on saanud ikkagi väeks mis kummalisel viisil iga inimühiskonnaliiget orjastab 40 Bultmann ütleb et varane kristlus säilitas ja jätkas Jeesuse eshatoloogilist kuulutust esialgu selle mütoloogilises vormis aga juba väga varakult algas demütologiseerimisprotsess See algas juba osaliselt Paulusega ja kujunes radikaalselt välja Johannese juures Otsustava sammu tegi Paulus seeläbi et ta ei näinud vana maailma pöördepunkti uueks maailmaks mitte tulevikus vaid selles et Jeesus Kristus on tulnud Kui aeg täis sai läkitas Jumal oma Poja Gl 4 4 Kindlasti ootas Paulus veel maailma lõppu kui kosmilist draamat Kristuse parousia t taeva pilvedel surnute ülestõusmist viimset kohut aga Kristuse ülestõusmisega oli Pauluse jaoks otsustav juba toimunud Kirik on äravalitute pühade eshatoloogiline osaduskond kes on juba õigeksmõistetud ja elavad kuna nad Kristuses on Kristuses kes on saanud surmast võitu kui teine Aadam ja toonud evangeeliumi kaudu valguse kätte elu ja kadumatuse Rm 5 12 14 2Tm 1 10 Surm on neelatud võidusse 1Kr 15 54 Seepärast võib Paulus öelda et prohvetite ootused ja tõotused on täitunud kui evangeeliumi kuulutatakse Ennäe nüüd on ülisoodus aeg Ennäe nüüd on päästepäev 2Kr 6 2 Pärast Paulust demütologiseerib Johannes Bultmanni arvates eshatoloogia radikaalsel viisil Johannese jaoks on Jeesuse tulek ja lahkumine eshatoloogiline sündmus Kohtumõistmine aga on see valgus on tulnud maailma ent inimesed on eelistanud pimedust valgusele sest nende teod on kurjad Jh 3 19 Nüüd käib kohus sellesinase maailma üle nüüd kihutatakse välja sellesinase maailma vürst Jh 12 31 Johannese jaoks on Jeesuse ülestõusmine nelipühad ja Jeesuse parousia üksainus sündmus ja usklikel on juba nüüd igavene elu Kes Temasse usub selle üle ei mõisteta kohut ja kes ei usu selle üle on kohus juba mõistetud 3 18 Kes usub Pojasse sel on igavene elu aga kes ei kuula Poja sõna see ei näe elu vaid tema peale jääb Jumala viha 3 36 Tõesti tõesti ma ütlen teile tund tuleb ja see ongi juba käes et surnud peavad kuulma Jumala Poja häält ning kes seda kuulevad peavad elama 5 25 Mina olen ülestõusmine ja elu Kes minusse usub see elab isegi kui ta sureb Ükski kes elab ja usub minusse ei sure alatiseks 11 25j 41 Tuginedes nimetatud käsitlustele Uues Testamendis ei mõista ka Bultmann viimseid sündmusi maailma lõppu Kristuse taastulekut ja Viimset Kohut mitte kunagi tulevikus toimuvate objektiveeritavate sündmustena vaid eksistentsiaalsete sündmustena mis toimuvad juba siin

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/07/sissejuhatus-rudolf-bultmanni-teoloogiasse-2-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Ilmus raamat gnoosisest | K&T
    mõnikord on nende arv seitse ja vaimse ning materiaalse maailma vahel õpetas inimhinge taevast päritolu ja ilmutatud teadmist kr gnosis mille kaudu inimene saab teadlikuks oma unustatud jumalikkusest ja võib pärast seda pöörduda tagasi oma lähtekohta Kuigi gnoosis on tugevasti mõjutatud platonistlikust filosoofiast on tema kujunemisel olnud oluline roll teatud Vana Testamendi tõlgendustel 1Ms 1 1 maailma loomisloos esinevat heebreakeelset sõna elohim mida tavaliselt tõlgitakse Jumalana on tõlgendatud jumalatena mitmuses 1Ms 1 27 inimese loomisloos nimetatud eluhingus hbr nešama mille Jumal puhus inimesse on tõlgendatud jumaliku vaimu sisestamisena inimkehasse jne siis oletavad mitmed uurijad sh Rudolph et gnoosis on tekkinud teatud varase judaismi ringkondades Ristiusu ajaloo seisukohast on liikumine oluline aga seetõttu et gnostiline mõtteviis võeti omaks ka osade kristlaste poolt kes hakkasid selle kaudu tõlgendama kristlikku õpetust Kristlik gnoosis oli meie ajaarvamise 2 4 sajandil arvestatav konkurent kujunevale enamuskirikule Poleemika algust gnoosisega on oletatud juba mõnedes Uue Testamendi hilisemates kirjutistes pastoraalkirjad 1Jh Kurt Rudolphist ja tema elutööst võib lähemalt lugeda Jaan Lahe Laudatio Kurt Rudolph 85 tugev inimene on suurem oma ajast ja oludest K T nr 121 4 4 2014 Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/12/ilmus-raamat-gnoosisest/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Laudatio: Kurt Rudolph 85 – tugev inimene on suurem oma ajast ja oludest | K&T
    Mandalased Mandalaste küsimus ilmus 1960 a Göttingenis ning käsitleb teoloogide ja usundiloolaste hulgas elavat poleemikat tekitanud küsimust mandalaste usundiloolisest päritolust Kuid filosoofiateaduskond mille juurde Religiooniajaloo Seminar kuulus ei aktsepteerinud sama ülikooli väljaantud teoloogiadoktori kraadi ning nõudis et Kurt Rudolph kirjutaks ja kaitseks uue doktoritöö filosoofiateaduskonnas See seati tingimuseks et ta saanuks ülikoolis jätkata Nõnda kaitseski Rudolph 1957 aastal Usundiloo Seminari juures oma teise doktoritöö ning see ilmus 1961 aastal Göttingenis pealkirja all Die Mandäer II Der Kult Mandalased II Kultus Doktoritöö aluseks oli juba esimeseks tööks kogutud materjal mida oli lihtsalt nii palju et seda jätkus kahe töö kirjutamiseks Doktoritöö juhendajateks olid J Leipoldt ja W Baetke kes olid juhendanud Rudolphit ka esimese dissertatsiooni kirjutamisel Tänu teisele doktoritööle sai Rudolph tööd ülikoolis jätkata Tööliste ja talupoegade riigis oli usundilooga tegelemine küll sallitud kuid mitte soositud ja lisaks sellele pidid ülikooli töötajad kannatama ka ideoloogise surve all Tudengid esitasid õppejõudude peale kaebusi ja nõnda süüdistati ka Rudolphit ideoloogilises ebajärjekindluses mis olevat seisnenud muuhulgas ka selles et ta ei olevat oma loengutes tsiteerinud kunagi Leninit Kuid nendest kaebustest sai ta teada alles pärast DDR i lagunemist mil tal oli võimalus tutvuda oma julgeolekutoimikuga Sealt selgusid ka pealekaebajate nimed kelle hulgas oli mitu tema väga võimekat õpilast Ma mõistan neid inimesi ega kanna nende peale viha ütleb Rudolph pealekaebajate kohta Riigi surve äraütlemised taotlustele külastada väliskonverentse ja ülikoolipoolne soovimatus arendada usundilugu kui eriala tekitasid temas aga perspektiivitusetunde ja kui 1986 a õnnestus Rudolphil külastada seoses ühe konverentsiga Ameerika Ühendriike otsustas ta mitte enam kodumaale naasta Ta on meenutanud kui raske see oli sest otsus tuli teha paari päeva jooksul Kuid Rudolph ei kahetsenud oma otsust Ka abikaasal õnnestus tulla tema juurde Ameerikasse ning uute kolleegide abiga õnnestus tal kohe saada ka professorikoht Aastatel 1984 1986 töötas ta esmalt Chicago ülikoolis ning seejärel Santa Barbara California ülikoolis külalisprofessorina selle aja sisse jääb ka pool aastat tööd külalisprofessorina Harvardi ülikoolis Need olid viljakad ja õnnelikud aastad mida ta meenutab kuni tänaseni heldimusega Kui siis 1986 aastal tegi Marburgi ülikool Rudolphile ettepaneku tulla sinna korraliseks professoriks pöördus ta Saksaamale tagasi ent nüüd juba Saksa Liitvabariiki Usundiloo professorina töötas Rudolph seal aastail 1986 1994 misjärel siirdus emerituuri Ka emerituuris jätkas ta aktiivset teadustööd juhendas doktorante ning viis esimestel emerituuriaastatel läbi eriseminare 1991 aastal sai temast taas Saksimaa Teaduste Akadeemia liige Kurt Rudolph on Saksamaa Usundiloo Seltsi auliige ning St Andrewsi 1983 Aarhusi ja Leipzigi ülikooli mõlemad 1994 audoktor Alates 2013 aastast elab Kurt Rudolph koos oma abikaasaga Düsseldorfi eeslinnas Benrathis Kurt Rudolph on kirjutanud teadustöid erinevatel teemadel usundiloo metodoloogiast usundiloo uurimise ajaloost kuid tema peamiseks uurimisteemaks on olnud gnoosis Lisaks nimetatud kaheosalisele doktoritööle ja 1961 a kaitstud habilitatsioonitööle Theogonie Kosmogonie und Anthropogonie in den mandäischen Schriften Eine literarkritische und traditionsgeschichtliche Untersuchung Teogoonia kosmogoonia ja antropogoonia mandlaste kirjutistes Kirjanduskriitiline ja traditsioonilooline uurimus ilmus 1965 on ta tõlkinud mandalaste tekste mis on ilmunud Werner Foersteri koostatud kogumikus Die Gnosis II Band Koptische und mandäische Quellen Gnoosis 2 köide Koptikeelsed ja mandalaste allikad Tema artiklid on ilmunud kogumikus Gnosis und

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/04/laudatio-kurt-rudolph-85-tugev-inimene-on-suurem-oma-ajast-ja-oludest/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Tuntud religiooniloolase Kurt Rudolphi raamatud jõudsid Eestisse | K&T
    Doktoritöö aluseks oli juba esimeseks tööks kogutud materjal mida oli lihtsalt nii palju et seda jätkus kahe töö kirjutamiseks Doktoritöö juhendajateks olid J Leipodt ja W Baetke kes olid juhendanud ka Rudolphi esimest dissertatsiooni Tänu teisele doktoritööle sai Rudolph tööd ülikoolis jätkata ning 1960 a sai temast Religiooniajaloo Insituudi juures ülemassistent Mandalaste teema oli aga Rudolphit paelunud nii väga et ta otsustas selle uurimisega jätkata Mind oli haaranud mandalaste palavik on ta selle kohta ise heldimusega öelnud ning nii valmiski 1961 a tema habilitatsioonitöö mandalaste teogooniate kosmogooniate ja antropogooniate kohta mille üks juhendaja oli egüptoloog Morenz Raamatuna ilmus see töö 1965 a Göttingenis Nii doktoritööd kui ka habilitatsiooniväitekiri tõid Rudolphile kuulsuse mandalaste uurijana Viimasena on ta rahvusvaheliselt tunnustatud ja oluline kuni tänaseni Teda kõrvutatakse selliste mandalaste usundi uurijatega nagu Mark Lidzbarski Ethel S Drower ja Rudolf Macuch Kaks esimest neist on olulised ka mandalaste tekstide tõlkijatena 1961 a juunis sai Rudolphist religiooniajaloo ja võrdleva usundiloo dotsent ja juba sama aasta septembris valiti ta religiooniajaloo ja võrdleva usundiloo professoriks Tavaliselt eeldati professorite puhul pikemat töötamist dotsendina kuid arvestades Rudolphi teadusalaseid saavutusi ei pidanud ülikool vajalikuks tema professoriks valimisega oodata 1974 a valiti Rudolph Saksimaa Teaduste Akadeemia liikmeks Tänu sellele sai Rudolphile osaks võimalus külastada mitu korda 1969 ja 1977 ka Iraaki kus ta osales välitöödel Siin oli tal võimalus õppida tundma mandalaste usundit kui elavat religiooni Rudolph võitis mandalaste usalduse ning tal võimaldati kopeerida mandalaste käsikirju Eriti huvitas Rudolphit mandalaste surma ja sealpoolsusega seotud kirjandus Kuid vaatamata kiirele ja edukale teaduslikule karjäärile ei olnud elu Saksa Demokraatlikus Vabariigis nii roosiline kui riik seda ise näidata püüdis Religiooniga tegelemine ka teaduslik tegelemine oli tööliste ja talupoegade riigis küll sallitud kuid mitte soositud ning nagu Kurt Rudolph ise on tunnistanud tekkis tal ühel hetkel tunne et tal ei ole võimalik oma eriala arendada sest süsteem töötab sellele vastu Eriti häiriv oli reisimise ja välissuhtluse piiratus suur osa rahvusvahelisi teaduskonverentse mida Rudolph külastada soovis jäid külastamata sest riigi bürokraatia tegi välislähetusteks lubade taotlemise keeruliseks Paljudeks lähetusteks talle lihtsalt luba ei antudki 1983 a kutsus Divinity School Chicagos ta külalisõppejõuks Tal õnnestus jõuda Ameerikasse ja järgmisel aastal sai sinna tulla teda külastama ka ta abikaasa Nad otsustasid et nad ei soovi enam pöörduda tagasi Saksa Demokraatlikku Vabariiki ja nad jäidki Ameerikasse Rudolph kuulutati kodumaa reeturiks ja heideti välja Saksimaa Teaduste Akadeemiast Tema varandus konfiskeeriti ja ta selleks ajaks juba täiskasvanud lapsed pidid käima Stasis ülekuulamistel Alles aja jooksul sai ta erinevaid teid pidi tagasi osa oma isiklikke asju sealhulgas raamatuid Rudolph ise on öelnud et ega tal raamatutest väga kahju polnudki Ameerikas soetas ta endale uue raamatukogu Kahju olevat tal aga mandalaste käsikirjade koopiatest sest neid ei saavat enam kusagilt tagasi Ameerika kolleegide James M Robinsoni ja Birger A Pearsoni abiga sai Rudolph endale Ameerika Ühendriikides töökoha 1984 1986 töötas ta esmalt Chicago Ülikooli ning seejärel Santa Barbara California Ülikoolis külalisprofessorina selle aja sisse jääb ka pool aastat tööd külalisprofessorina Harvardi Ülikoolis 1986 a tegi Marburgi ülikool Saksamaa Liitvabariigis Rudolphile ettepaneku tulla sinna korraliseks professoriks

    Original URL path: http://kjt.ee/2013/05/tuntud-religiooniloolase-kurt-rudolphi-raamatud-joudsid-eestisse/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Mandalaste loomismüüt ja selle paralleelid gnostilistes süsteemides | K&T
    ja hea ning öeldakse et kõik on loodud selleks et see oleks kasulik Aadamale ja tema järeltulijatele II 18 Sarnaselt loetakse ka Ptahili loomistegusid Parempoolne Ginza II 18 378jj ta valmistas taeva maa taevalaotuse mere mäed kalad linnud neljajalgsed ning erinevad taimed Mandalaste loomismüüdi sarnasus Genesise loomislooga on silmnähtav juba pealiskaudsel lugemiselgi ka seal loob Jumal esmalt taevad ja maa 1Ms 1 1 seejärel taevakehad taimed ja loomad Nii nagu mandalaste loomismüüdis kujutatakse algolukorda ette veena must ehk sogane vesi nii on ka Genesise loomisloos juttu vetest majjim s 2 mille kohal puhus Jumala tuul või vaim ruah Genesise loomisloos leidub ka sõna läbi loomise motiiv Ja Jumal ütles s d 3jj Kindlasti pärineb sealt ka hinnang loodule Ja Jumal nägi et see oli hea s d 10jj samuti mõte et maailm luuakse inimese pärast s d 26jj Ptahili kujus on äratuntavad Vana Testamendi Loojajumal ning tema kaaslases Ruhas vaim kellest on juttu loomisloos s 2 Sarnasused Genesisega on liiga suured et neid seletada pelgalt sarnastusena On kindel et mandalased on Genesise loomislugu tundnud ja et see on olnud nende loomismüüdi üheks oluliseks eeskujuks ning mõjutajaks Ent käesoleva artikli eesmärk ei ole mitte näidata seoseid Vana Testamendi loomisloo ja mandalaste loomismüüdi vahel vaid mandalaste loomismüüdi seost teiste gnostiliste loomismüütidega Maailma tekkimist kirjeldavad lood on gnostilises kirjanduses väga olulised kuna nad vastavad gnostikuid kõige rohkem erutanud küsimustele Need küsimused võiks sõnastada järgnevalt Miks on maailm selline nagu ta on Kuidas on tulnud maailma kurjus Kuidas on sattunud vaimne jumalik element mis ei kuulu sellesse maailma mateeria ja seda maailma valitsevate jõudude võimusesse Materiaalse maailma tekkimine on gnostilistes süsteemides tavaliselt vaid väike episood suures maailmadraamas Sellele eelneb vaimse maailma tekkimine ja lugu enne materiaalse maailma tekkimist aset leidnud dramaatilisest sündmusest mis sai materiaalse maailma tekkimise ajendiks Selliseks sündmuseks võib olla näiteks ühe vaimse maailma olendi langus mille järel see olend pagendatakse kõrgemast maailmast ja ta sünnitab sellest väljaspool olendi või grupi olendeid kes loovad materiaalse kosmose Paljudes gnostilistes süsteemideks nn barbelognoosises valentiniaanluses on langenud olendiks naisolend nimega Tarkus Sophia kes sünnitab demiurg Jaldabaothi või maailma loonud inglid ja väed nii simoniaanlikus gnoosises Manihheistlikus mütoloogias eelneb materiaalse maailma tekkimisele suur lahing jumalikust valgusemaailmast pärit Esimese Inimese ja deemonite vahel milles Esimene Inimene saab lüüa ja tema viis kaaslast ta pojad või rõivad neelatakse deemonite poolt alla Selle tulemusena langeb jumalik valgus mateeria ja deemonite võimusesse Materiaalne maailm luuakse siin valgusemaailma vastukäiguna sellele lüüasaamisele ja tema funktsiooniks on olla hiiglaslik valguse puhastamise masin Ka mandalaste kirjanduses eelneb materiaalse maailma tekkimisele mitme jumaliku olendi tekkimine kusjuures nad emaneeruvad teineteisest Ülimast olendist kes kannab nime Valguse Kuningas ehk Esimene Elu tekkib Teine Elu kes kannab ka nime Jošamin temast omakorda Kolmas Elu kes kannab ka nime Abathur ning viimasest Neljas Elu kellest saabki demiurg Ptahil Selle skeemi aluseks on Elu jumalikust algühtsusest langemise idee Loomisel kaastegevad seitse ei emaneeru Ptahilist vaid sünnitatakse pimeduse kuninga Uri ja tema naiskaaslase Ruha poolt Rudolph 2005 384 Maailma tekkimise vahetuks eellooks on lugu maailma loovate olendite tekkimisest Nagu mandalaste mütoloogias nii eeldatakse ka teistes gnostilistes süsteemides et erinevalt ülimast jumalusest ei ole need olendid eksisteerinud kogu aeg vaid neil on algus Nii jutustatakse Nag Hammadist leitud gnostilises teoses Maailma algusest NHC II 2 kuidas aegade alguses tekkis surematust loomusest olend nimega Pistis usk kellest omakorda tekkis olend nimega Sophia tarkus Viimase tahtel sündis üks kreatuur ergon mis sarnanes valgusega Seejärel sündis miski mis meenutas taevast See oli eesriie mis lahutas taevaelanikke inimestest Seejärel tekkisid vari pimedus ja põhjatus mida nimetatakse ka piirituks kaoseks ja samastatakse põhjatu veega Kaosest tekkis mateeria hyle mis oli samuti vedel ollus Kaoseveest tekkis Pistis Sophia algselt iseseisvad olendid Pistis ja Sophia on nüüd liitunud üheks tahtel androgüünne demiurg archon kes oli välimuselt lõvi sarnane Tema nimi oli Jaldabaoth või Ariael Archon eraldas märja substantsi kuivast Ta lõi endale mateeriast eluaseme mille ta nimetas taevaks ja jalapingi mille ta nimetas maaks Seejärel lõi ta oma sõna kaudu kuus väge Need on tema pojad kelle nimeks on Jao Sabaoth Adonaios Eloaios Oraios ja Astaphaios Ka need olendid olid androgüünsed Jaldabaoth lõi igale oma pojale taeva ja ütles Mina olen Jumal ja pole kedagi peale minu NHC II 5 p 98 11jj Hiljem jutustatakse ka puude paradiisi lillede taimede loomade ja lindude ning viimaks taevakehade tekkimisest NHC II 5 p 109 2 111 20 Loomispärimuses mida esitab teos Maailma algusest leidub palju motiive mis leiduvad ka mandalaste loomismüüdis ka siin toimub olendite emaneerumine teineteisest Ka teoses Maailma algusest kujutletakse algolukorda veena arhontide arv on koos Jaldabaothiga seitse me kohtame siin sõna läbi loomise motiivi ja ka loomistegude järjekorras on kattuvusi esmalt luuakse taevas ja maa ja siis kõik muu taimed elusolendid jne Võrreldes teost Maailma algusest mandalaste loomismüüti jutustavate tekstidega võib leida ka mitmeid erinevusi mandalastel on loojateks Ptahil koos Ruha ja seitsmega seega kokku kaheksa olendit teoses Maailma algusest vaid archon üksi Mandalastel on taevakehade loomine üks esimesi loomistegusid teoses Maailma algusest aga viimane Ent põhiskeem teineteisest emaneeruvad jumalikud olendid kaosevesi demiurg kosmos ühendab nii teost Maailma algusest kui ka mandalaste kosmogooniaid Nagu mandalaste loomismüüdi puhul nii on ka teoses Maailma algusest äratuntav Genesise loomisloo mõju Archoni sõnad Mina olen Jumal ja pole kedagi peale minu on aga äratuntav tsitaat Jesaja raamatust Js 45 5 46 6 Robert MacLachlan Wilsoni arvestuste järgi esineb see tsitaat gnostilistes tekstides kokku 43 korda ja see on seal kõige rohkem kasutatud Vana Testamendi tsitaat Wilson 1972 165 Kuid kontekst annab nendele demiurgi sõnadele hoopis teise tähenduse mis Vanas Testamendis on Ainujumala väekas enesepredikatsioon on demiurgi suus ärplemine sest öeldakse ju tema kohta selgelt et ta arvas et peale tema ei eksisteeri kedagi kuid arvas seda teadmatusest ning ta sai oma eksituse pärast ka Pistis Sophialt noomida NHC II 5 p 98 11jj Siin on tegemist gnostikutele väga iseloomuliku nn protestieksegeesiga mis annab piiblitekstidele uue ja täiesti vastandliku tähenduse Poleemiline hoiak Loojajumala suhtes kelle kujus on selgelt äratuntavad Iisraeli Jumala jooned on omane nii mandalaste loomismüüdile kui ka teosele Maailma algusest Poleemilist hoiakut juutluse suhtes kohtab aga paljudes gnostilistes ja varakristlikes tekstides

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/12/mandalaste-loomismuut-ja-selle-paralleelid-gnostilistes-susteemides/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Religiooniuuringutest uues teoloogiasissejuhatuses | K&T
    siduda konstruktiivse ja praktilise maailmavaatelise otsinguga võib Eliadet pidada küll Veelgi jõulisemaiks küll aga ilmselt mitte nii tuntud näideteks võiks aga pidada ka Huston Smithi ja Joseph Campbelli Senikirjeldatu ei tähenda et religiooniuuringutel ei võiks olla praktilisi väljundeid ja eesmärke On ju inimese religioosse mitmekesisuse kohta teadmiste omandamine jagamine ja hariduse andmine juba ise otseselt praktiline eesmärk Ometi on oluline vahe selles kas püütakse anda vaid kirjeldavaid tõlgendavaid ja selgitavaid teadmisi selle kohta kuidas erinevad inimesed võivad maailma mõista või tegeletakse otseste juhiste andmisega religioossetes ja religiooniga seonduvates ühiskondlikes ning poliitilistes küsimustes ehk vastuseid küsimustele sellest mis on oleks õige Usundiloolisi teadmisi võib muidugi ja tulekski aktiivselt rakendada näiteks religioonide vahelistes dialoogides või ühiskondlikes debattides selle kohta kuidas riik peaks religioossetesse kogukondadesse suhtuma kuid sellistes olukordades rakendatavad hinnangud otsused ja valikud ei ole enam osa religiooniuuringutest kui akadeemilisest distsipliinist Teadmiste rakendamine väljaspool distsipliini ennast on sel juhul eristatav teadmiste omandamisest endast rakendamisel vajalikud eeldused lähtepositsioonid ja eesmärgid ei ole enamasti vajalikud ega kasulikud uurimistöö enda läbi viimiseks Viimast asjaolu silmas pidades on Fordi välja toodud majandusteaduse näide tegelikult vägagi õpetlik On selge et majandusteadlased õigusteadlased ja riigiteadlased räägivad aktiivselt kaasa ka normatiivsetes ühiskondlikes küsimustes sellest kuidas asju tuleks teha ja milline oleks õige lähenemisviis Varasemalt tugevamal määral nüüdseks mõnevõrra vähem on neis diskussioonides samalaadsel viisil kaasa rääkinud ka teoloogid ja see on olnud teoloogia sisuline ja möödapääsmatu osa Omal moel võib sarnaseks pidada ka suuremat osa sellest millega tegeletakse filoloogias nt prantsuse filoloogiaga tegelemine selle väärtustamine tähtsustamine ning prantsuse kultuuriruumi aktiivne vahendamine nt tõlkimise kaudu Eestisse on mõnes mõttes natuke võrreldav misjonäride tegevusega Ka kultuurivahendajatest filoloogid püüavad ühele kultuuriruumile omast väärtustada ja omaseks muuta teises Selle kõige valguses ongi märkimisväärne asjaolu kuidas religiooniuuringud justnimelt eristuvad sellistest erialadest kus praktiline rakendamine on nõnda keskse rolli omandanud Võiks öelda et religiooniuuringud mingis mõttes püüavad olla sarnasemad mõningatele nn fundamentaalteadustele kus uurimise eesmärgiks ei olegi kohene praktiline rakendamine Või siis vähemasti hoitakse uurimine ise lahus võimalikust edasisest praktilisest rakendamisest Omandatud teadmiste praktiline rakendamine võib muidugi aset leida kuid see ei ole religiooniuurijate endi uurimistöö lähtepunktide ja meetodite otseseks osaks vaid osa selle ühiskondlikust rakendusest väljaspool akadeemilist tegevust Religiooniuurija võib näiteks uurida seda mis viisil multikultuurses ühiskonnas on toime tuldud religioosse mitmekesisusega ning kuidas seda on püütud poliitiliselt ja kogukondlikult korraldada kuid religiooniuurimise hulka ei kuulu otsustamine küsimuses milline peaks olema tõeliselt õige viis kuidas selliseid olukordi lahendada Akadeemilise uurimistöö ja tema praktilise rakenduse eristamine eksisteerib teoreetilisel tasandil ka teistes eelmainitud akadeemilistes distsipliinides kuid poleks ilmselt sugugi vale väita et praktiline rakendatus on majandusteaduses juuras ja mõneski teises uurimisalas tunduvalt otsesemalt uurimistöö enda osa kui ta seda on religiooniuuringutes See et ennast ei ole otseselt seotud normatiivsete ja praktiliste otsuste tegemisega on üks neid asjaolusid mis võimaldavad religiooniuuringutel vältida taandumist lihtsalt üheks alternatiivseks teoloogiaks Lisaks nagu viimased poolteist sajandit on näidanud puht praktilisest perspektiivist on normatiivsete küsimuste kõrvale heitmine osutunud heaks lähtepunktiks ka seetõttu et nii on võõramaiste tavade ja maailmamõistmisviiside kirjeldamine ja tõlgendamine osutunud tunduvalt lihtsamini saavutatavaks võrreldes olukorraga kui seda on tehtud

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/06/religiooniuuringutest-uues-teoloogiasissejuhatuses/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive