archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • K&T | Tag Archive | K&T 2011.-2014. REGISTER autorite järgi
    Fl 4 4 Nr 105 13 12 2013 Aaslav Tepandi Katri Ravimine müüt ja sõna Nr 126 9 5 2014 Aaslav Tepandi Katri Vaimuruumist Vestlus Anne Türnpuga Nr 147 3 10 2014 Aaslav Tepandi Katri Julgus usus 2Kr 1 3 10 Nr Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete

    Original URL path: http://kjt.ee/tag/kt-2011-2014-register-autorite-jargi/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Category Archive | Reformatsioon 500
    seotud ettevõtmistest 3 1 Eestist 3 2 Luterlikust Maailmaliidust 3 3 Evangeelsete Kirikute Osadusest Euroopas 3 4 Teistelt maadelt 1 Mida ja kuidas tähistatakse reformatsiooni juubelil Randar Tasmuth Lähenedes aastale 2017 EK 08 08 15 08 2012 Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond

    Original URL path: http://kjt.ee/category/reformatsioon500/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    tunneksime ära tõelise 1Jh 5 20 Peeter Roosimaa 5 september 2014 Armu teile ja rahu Jumalalt meie Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt Aga me teame et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise et me tunneksime ära Tõelise Ja meie oleme Tõelises tema Pojas Jeesuses Kristuses Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu 1Jh 5 20 Head kuulajad Õnnitlen uue õppeaasta alguses ja soovin Jumala soosingut Kirikud ja kirikuosadused

    Original URL path: http://kjt.ee/author/peeter-r/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    hoone ja ruumi kasutamise kord punktis 17 on kirjas Kogudusel või pühakoja omanikul on oma tegevuse toetuseks või tutvustamiseks õigus korraldada pühakojas või kirikuaias müüki Oluline on kirevast turistidele suunatud suveniiriärist Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki

    Original URL path: http://kjt.ee/author/hellaste/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Katkeid Johan Kõpu märkmetest | K&T
    elu ja tulewiku sisse See on tähtsam neile ja usuelule Mis on aga sellewastu sellest hääd kui nad juba oma ameti ja töö alguses peawad nägema kuida eluga lõpuarwet tehakse Kas mõteldakse selle pääle kuida ühes olemine inimesega kes ühe jalaga hauas seisab hingeliselt mõjub kuida see ma ütlen haualõhn mis noort õpetajat tema ameti algul ümbritseb nagu suruw halwaw elu häwitaw wõim hinge pääle heidab ja hinge sisse ennast sööb Kas ei saa selle läbi mõnigi eluidu juba alguses surmatooja enese sisse 20 sajandi alguseks oli langenud loor naiste ja nende õigusejanu palgelt Kas nii hullusti et ka meie armsal Isamaal Mida arvab sellest Kõpp Pärnus 4 aprillil 1908 aastal Naisterahwad nõuawad meestega ühesuguseid õigusi Selle juures on neil aga ometi hää meel kui pidude piletite hindades neile maha jäetakse ja neid wähem lubatakse maksta Teeniwat wähem Aga armuannete wastuwõtja annab tingimata oma sisimesest wäärtusest Würde midagi ära Ka wähem lahedates oludes ja elutingimustes oma wäärtust Würde teada see on mis õigusi kätte toob mitte aga kaastunde ja haleduse äratamine Ole midagi siis on sul õigused Naisterahwad tunnewad küll oma hinda kuid mitte oma wäärtust Nad teawad et neid meestele tarwis on aga et neid ka iseenesele tarwis on seda nad ei suuda mõista õigemini tunda See mis naisterahwale hinda annab keha nägu esprit kaob nemad aga ehitawad selle pääle selleasemel et seda soetada mis iialgi ei nõrke Wäärtus Würde Väärikus Järgnevad märkmed on pärit aastast 1937 kui haridusministeeriumil valmib ülikooliseaduse muutmise eelnõu mis kaotab rektori prorektorite ja dekaanide valitavuse Rektor Kõpp on iseloomustanud asjade käiku sõnadega 1899 aasta sügisel ütles Viljandi rahvakoolide inspektor Ratschenko õp V Reimanile minu juuresolekul olles kõnelenud ministeeriumikooli asutamise aktsioonist Mis on talupoegadel muzikidel ütelda kooli asjus Mina olen see kes otsustab ja riigi valitsus teab ise missuguseid koole vajatakse 1936 7 aastal ütles haridusminister A Jaakson mulle Teie räägite mingist Ülikooli Nõukogust ja selle otsustest mis asutus see on ja mis on sellel ütlemist Ülikooli asjus Meie asi on otsustada Ülikooli küsimusi mitte aga küsida nõu mõnelt nõukogult Meil on vaja rektorit kes küsib kõigepealt mida meie s o V Valitsus tahame aga mitte mida tahab Ülikool või tema nõukogu T undsin ennast nagu ära teotatud ja häbistatud olevat ilma aimamata miks Ministri kabinetist väljudes sattusin seesugusesse ärevasse meeleollu et oleksin peaaegu ümber pööranud ja kisendanud Kak vam ne stõdno gospoda Need sõnad olid arutluse ajal kusagilt meele tulnud Jõudsin ennast siiski valitseda Väljas ilus päev minul aga silmad häbi täis ei tahtnud ühtegi inimest näha ega kellegiga kokku puutuda Sõitsin välja Kadriorgu ja istusin Russalka juures paar tundi Hinges liikus masendav küsimus kas meie tõesti oleme nii armetud et nõnda peame oma asju ajama Meie sisemine vaesus armetus ja närusus seisis nagu täiesti alasti minu ees Mul oli häbi tõsiselt häbi meie pärast et meie paremad inimesed nõnda peavad asju ajama Sest ma ei saanud lahti tundest et minuga mängiti ja nimelt õige inetut mängu 26 oktoober 1941 E nese kohta ütlen et mina ei tahaks ka hauas punastada kui kord üteldakse

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/11/katkeid-johan-kopu-markmetest/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    Aga ei ole õnnetundmust wõimalik kui kohused täidetud ei ole Nüüd on selge kohuse täitmine peab kõige eel käima ja mis selle järel tuleb on Jumala asi 1977 aastal Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik

    Original URL path: http://kjt.ee/author/margit-n/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Nag Hammadi „raamatukogu“ varase kristluse kontekstis | K&T
    ta ühendatakse taevase peigmehega Teost iseloomustab negatiivne suhtumine materiaalsesse maailma maailm kui bordell kus hinge hoitakse seksiorjana mis on kattuv gnostilise hoiakuga Hans Jonas ent kuna rohkem spetsiifilisi gnostilisi jooni teoses ei leidu võib teose taust olla sama hästi populaarplatonistlik ka keskmises platonismis mis oli levinud meie ajaarvamise esimesel kahel sajandil oli oluline idee hinge kaotatud jumalikust algkodust ning seda iseloomustas negatiivne hoiak kehalise maailma suhtes Teoses ei puudu ka kristlikud motiivid tsiteeritakse Uut Testamenti ning teose lõpus kirjeldatud hinge taevane peigmees hinge peiuke võib olla Jeesus 8 On hulk teoseid mille mittegnostiline päritolu on väljaspool kahtlust Selliste teoste hulka kuuluvad näiteks Silvaanus Sextose sententsid 9 apokrüüfne Jaakobuse kiri Tooma raamat Peetruse ja kaheteistkümne apostli teod Algupärane õpetus Authentikos logos traktaat Asklepios ja fragmendid Platoni teosest Riik Politeia Nii on näiteks Sextose sententsid stoitsistlikke uuspütaagorlikke ja platonistlikke mõjusid sisaldav tarkusütluste kogumik mida gnoosisega seob vaid askeetlik elukäsitlus Asklepios esindab ühte teist gnoosisega paralleelselt levinud religioosset filosoofilist suundumust hermetismi Viimasel on küll gnoosisega mitmeid kokkupuutepunkte ent konkreetne tekst on oma põhiideelt pigem gnoosisele vastandlik väites et materiaalne maailm on hea ja seksuaalvahekord on positiivne vastandinina enamusele gnostilistele tekstidele mis peavad seksuaalsust negatiivseks Johannese apokrüüfis on see lausa demiurgi poolt inimestesse istutatud kuratlik vägi mis on takistuseks teel lunastusele Ka Tooma raamat on askeesi propageeriv teos ent askees ei ole midagi gnoosisele erimoast Peetruse ja kaheteistkümne apostli teod kuulub pigem apokrüüfsete apostlite tegude raamatute kui gnostilise kirjanduse hulka Gnoosis ja kristlus Nag Hammadi tekstides Kui Nag Hammadi käsikirjade avastamisele järgnenud aastakümnetel tegelesid uurijad käsikirjades leiduvate teoste religiooniloolise päritolu küsimusega siis viimastel aastakümnetel on hakatud järjest enam pöörama tähelepanu teoste asukohale varakristluse kontekstis Ka tänapäeval on uurijaid Kurt Rudolph Karl Wolfgang Tröger Birger A Pearson Uwe Karsten Plisch kes on veendunud et gnoosis võis tekkida ja eksisteerida ka ristiusust sõltumatult Viimast seisukohta võivad kinnitada Nag Hammadist leitud teosed mille gnostiline päritolu on väljaspool kahtlust kuid millel puuduvad igasugused kristlikud elemendid Selliste teoste hulka kuuluvad näiteks teosed Zostrianos ja Marsanes mis esindavad tugevasti keskmise platonismi poolt mõjutatud setiaanlikku gnoosist Osade gnostiliste tekstide puhul on nende seos kristlusega aga vaieldav Olgu selliste teoste näitena nimetatud Aadama ilmutusraamatut mis on kujundatud Aadama testamendi vormis Aadam jutustab oma pojale Setile oma elust ennem pattulangemist mille tulemusena ta kaotas oma kirkuse ja ta lahutati oma naisest Eevast Selle tulemusena kaotas ta tunnetuse kr kl gnosis sõna on üle võetud ka kopti keelde ning temast ja Eevast said eri olendid st algselt olid nad üks meesnaiselik olend ehk androgüün Aadam jutustab Setile prohveteeringu vormis teda ja tema järeltulijaid tabavatest katastroofidest veeuputus tuli taevast millest nad aga pääsevad Nende katastroofide autoriks on jumal nimega Saklas lollpea kes tahab Aadama järeltulijaid hävitada kadedusest nende vastu kuna neil on tunnetus mis tõstab nad temast kõrgemale kuid ei suuda seda nagu pilkamiseks kannab ta ka paralleelnime Pantokraator st kõige valitseja kõikvõimas Viimaks tuleb materiaalsesse maailma ebamaine olend Valgustaja kr ja kopti kl phoster kes päästab Setist põlvneva suure sugupõlve st gnostikud Teose kuuluvus setiaanlikku gnoosisesse on kindel Milline on aga teose suhe kristlusega

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/11/nag-hammadi-raamatukogu-varase-kristluse-kontekstis/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    õppejõuks Vikipeedia ütleb et Randar Tasmuth on eesti teoloog Kes on teoloog Mis teeb inimesest teoloogi Sõna teoloogia või teoloog Uues Testamendis ei esine Antiikses Kreekas oli Expolians principatus et potestates Jeesuse ristisurma tähendusest Kl 2 13 15 valguses Jaan Lahe 3 aprill 2015 1 Sissejuhatus Kuulutus Jeesuse ristisurmast ja selle lunastavast väest on kogu Uue Testamendi ja ristiusu kese mis läbib punase niidina kogu uustestamentlikku pärimustikku vt Conzelmann jt 1967 Frey Schröter 2007 Sellest kõnelevad juba Uue Testamendi vanimates kirjutistes autentsetes Pauluse kirjades tsiteeritud usuvormelid Rm 4 25 8 34 1Kr 15 3 mis väljendavad lakoonilises sõnastuses kristliku kuulutuse põhisisu Peetruse apoloogia Jutlus Kristuse kannatusaja 1 pühapäeval Invocavit Lk 22 31 34 Jaan Lahe 27 veebruar 2015 Siimon Siimon vaata saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud et su usk ei lõpeks Ja kui sa ükskord pöördud siis kinnita oma vendi Peetrus ütles talle Issand ma olen valmis minema sinuga niihästi vangi kui surma Jeesus aga ütles Ma ütlen sulle Peetrus kukk ei laula Gnoosis kui eksistentsiaalne allegooria Kurt Rudolphi raamat Gnoosis Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu Jaan Lahe 6 veebruar 2015 Gnoosis kui eksistentsiaalne allegooria Kurt Rudolphi raamat Gnoosis Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu Tõlkinud Jaan Lahe Jana Lahe Marju Lepajõe Tallinn Tallinna Ülikooli Kirjastus 2014 550 lk Kurt Rudolphi raamat Die Gnosis Wesen und Geschichte einer spätaniken Religion ilmus esmakordselt 1976 aastal Raamatu autor tollane Leipzigi ülikooli usundiloo professor ütleb esmatrüki eessõnas et ta Verbum caro factum est Hümn Kristusele inimeseks sündinud jumalikule Sõnale Jh 1 1 14 Jaan Lahe 26 detsember 2014 1 Sissejuhatus Jh 1 1 14 on osa suuremast tervikust Jh 1 1 18 mida tavaliselt nimetatakse Johannese evangeeliumi proloogiks Ometi erineb evangeeliumi proloog oluliselt Luuka evangeeliumi proloogist Lk 1 1 4 mis on

    Original URL path: http://kjt.ee/author/jaan-l/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive