archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Tähelepanekuid muutuvast matusekultuurist | K&T
    requem ja rituaalne hoolekanne surnute hingeõndsuse pärast aga ka nende valude vähendamine nt pühakutepäeval Lääne ja Idakirikus kujunes matusepraktika mõnevõrra erinevaks Kui roomakatoliku kirikus andis talitusele värvi kiriku õpetus hinge surmajärgsest seisukorrast ja rõhk pöördus patukahetsuse ning meeleparanduse toonitamisele siis õigeusu matuseliturgias säilis paremini algkristlaste nägemus matusest kui võidu pühast Paenurm 1995 9 Reformatsioon muutis roomakatoliku kiriku keskaegset arusaama ning loobuti puhastustulega hirmutamisest Luther hülgas õpetuse surnute saatuse mõjutamisest Oluline ei olnud enam surnumissa vaid matusekõne Tähtis ei olnud mitte niivõrd mure surnute hingeõndsuse pärast vaid keskendumine leinajatele keskse koha omandas kuulutus ja hingehoidlik külg Luther ei olnud oma seisukohtades surmast ja surmajärgsest lõplikult kindel Ta ei jaganud arusaamu hinge surematusest pigem kujutas surma kui und Surnuist ülestõusmine tähendas talle surmaunest ärkamist Kui katoliku kirik oli tegelenud peamiselt surma ja ülestõusmise vahele jäävate probleemidega siis Luther asetas rõhu tagasi ülestõusmisele ja selles täituvatele tõotusele Paenurm 1995 11 Luther pole kindlat matusekorda sõnastanud küll aga on ta 1519 aastal kirjutanud surmaks valmistumisest leides et inimene ei pea jääma oma maiste hirmude juurde vaid vaatama otse taevasse Huvitav on reformatsiooni juures see et surma teema jääb tähtsamaks kui Luther ilmselt oleks soovinud Luther eelistas keskenduda elavatele ja kogudustele Ehkki ta oma kirjutustes surmale liigselt tähelepanu ei pööranud on leitud et oma eluõhtu lähenedes hakkasid teda ikka enam huvitama küsimused viimseist asjadest Hiiemets 1996 405 Matusetalituse kord on protestantlikes kirikutes suhteliselt vaba ja seotud kohalike tavade kommete ja oludega Ka Eestis on matmiskombestik piirkonniti erinev Samuti on erinevused linnas ja maal toimuvate matusetalituste vahel Maapiirkondades on leinajad rohkem seotud matuste praktilise korraldamisega samuti on maal toimuvad matused reeglina traditsioonilisemad ja pikemad Surm ja matused seovad maal elavat kogukonda rohkem kui linnas Samuti on suurem lähedaste sõprade tuttavate kaasatus matuse korraldamisel Kui veel eelmisel sajandil oli lääne kultuuriruumis valdav kiriklik matusetalitus siis tänapäeva leinakultuur areneb tugevasti ilmaliku poole Selle näiteks on kaasaegsete meelelahutuselementide kasutamine matustetalitusel ilmalikud lugejad või matusetalituse läbiviijad kes tihti kasutavad kiriklikust talitusest üle võetud kombeid koraal Meie Isa palve jne Eestis toimus üleminek kiriklikelt matustel ilmalikele valdavalt 1940 1950 aastatel EELK statistika kinnitab et kiriklike matuste arv väheneb tänapäevalgi aasta aastalt Kui 2006 aastal viisid EELK vaimulikud läbi 3484 matusetalitust siis 2011 aastal 2818 EELK aastaaruanded 2006 2011 Eesti Statistikaameti andmeil oli surmade arv Eestis mainitud aastatel 17 316 15 244 vaadatud 16 11 2012 Lihtne arvutus näitab et 2006 aastal maeti luterliku kiriku vaimulike poolt 20 ja 2011 aastal 18 5 surnutest Kiriklike matuste osakaalu languse põhjuseid on kindlasti mitmeid kuid üks peamisi põhjuseid on siinkirjutaja hinnangul see et praegu matavad oma lähedasi peamiselt need kes kasvasid üles kirikuvaenulikul nõukogude ajal kellel puudub isiklik suhe kirikuga ning seetõttu ei tellita ka kiriklikku matusetalitust Sageli on leinajate jaoks küsimus ka selles et kui lahkunu ei olnud kiriku liige või ei ole aastaid liikmemaksu tasunud siis kas on üldse kohane kiriklikku matust tellida Sellistel juhtudel otsustatakse pigem n ö ilmaliku matusetalituse kasuks Tänapäeva matusetalituste juures on täheldatav et need muutuvad üha lühemaks ja kompaktsemaks tavapärast kolmeosalist talitust ärasaatmine matusetalitus kirikus või kabelis

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/12/tahelepanekuid-muutuvast-matusekultuurist/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Palverännak kui ajastuteülene fenomen | K&T
    protestandid palverännakuid ette võtnud veel 16 saj lõpus ja ehk hiljemgi Vunk 2005 220 221 Maarjamaa palverännakud said alguse Liivimaa pühendamisega Jumalaemale mis manifesteeriti lõplikult Lateraani IV kirikukogul 1215 a Indulgents Liivimaale rändajatele oli alates 1170 aastate algusest traditsiooniliselt võrdne Püha Maa külastajatele pakutuga s o üks aasta Kindlamad teated Eesti aladele jõudnud palveränduritest pärinevad 13 saj st Vunk 2005 230 232 mil siinsetele aladele oli loodud vastav taristu ühendusteed kirikud ööbimiskohad hospiitsid teel haigestunud ränduritele 14 saj mil toimus Euroopa palverännukultuuris nihe lokaalsema palverändamise kasuks olevat paavst Clemens VI isegi andnud loa asendada Püha Maa rännakud palverännakuga Maarjamaale Vunk 2005 241 Kuna aga Eesti asus Rooma kiriku äärealal ei läinud siit läbi suuri palverännuteid Villem Raam on Eesti palverännupaikadena nimetanud eeskätt Pirita kloostrit Tallinna Toomkirikut Padise kloostrit Vastseliina linnusekabelit ja Maarja kabelit Viru Nigulas Raam 1980 71 Keskajal tuntuim palverännupaik oli kahtlemata Vastseliina kuhu ka tänapäeval erinevad grupid palverännakuid teevad Enamasti käivad pühendunud palverännakutel selleks et tugevdada oma usku värskendada suhet Jumalaga ja teiste kristlastega tajuda mateeria kaudu vaimu nagu on tõdenud Arne Hiob 2012 251 Samas ei puuduta tänapäeval palverännakud mitte üksnes pühendunud usklikke vaid palverännakute paigad on hinnatud sihtkohad ka nende hulgas kelle suhe usu ja ristikirikuga väga tihe ei pruugi olla Mõni aeg tagasi oli ühes vestlusringis milles osalesin teemaks palverändurlus Kõnelejateks üks vaimulik ja kaks luteri koguduse liiget Vestlusõhtu lõppedes võis kõnelejate ettekannetest teha järelduse et palverännak võib igaühe jaoks olla midagi täiesti erinevat ja erilist Milles kõik kõnelejad olid ühel meelel oli tõdemus et palverännak on lisaks füüsilisele liikumisele ja pühade paikade külastamisele paralleelrännak iseendasse ja oma usumaailma Palverännakutel kogetav virgutab religioosset tundemaailma mida ei saa üksikisiku usuelu arengu seisukohast pidada vähetähtsaks Samas ei saa usulisi tundeid ja emotsioone vaadelda lahus mõistusest ja teadmistest Palverännakud ei ole olnud ega ole ka tänapäeval oma ehedaimas vormis meeleolukad reisid või oma füüsilise võimekuse tõestuseks ettevõetavad retked vaid nende eesmärk on kogeda tunnetada püha Inimestena armastame esemeid või muljeid koguda rännakutelt ja reisidelt midagi kaasa tuua Samas on palverännakute juures oluline just kogemine see kuidas püha inimest teatud kohas kõnetab Oluline on kogetu meeltes kaasa võtta Kohal ei ole seejuures nii suurt tähtsust ehkki on tähendus vaid oluline on see mis inimeses rännaku ajal toimub Teekond võimalikult kiiresti läbi käia ei ole peamine vaid esmatähtis on teadmine sellest miks teekond on ette võetud Kunagi olid palverännakud kauplemise ja sõdimise kõrval pea ainsaks võimaluseks tutvuda kaugete maade ja võõraste tavadega Küllap mäletame neid aegu kui Eesti taasiseseisvumise järel ja riigipiiri avanedes olid sageli kiriku poolt korraldatud reisid kas sõpruskogudustesse või Taizé vennaskonna juurde ja Taizé kokkutulekutele Euroopa erinevates pealinnades esimesteks võimalusteks tutvuda läänemaailmaga mida siis ka aktiivselt ja kohati isegi massiliselt kasutati Taizé liikumisega seotud reise on näiteks koguduste aruannetes nimetatud palverännakuteks ehkki neil osalesid sageli ka kirikukauged inimesed Tänapäeval on Püha Jaakobuse tee aga ka Rooma just oma religioosse tähtsuse pärast reisisihtkohaks paljudele mittekristlastele rääkimata Jeruusalemmast ning Pühast Maast mida külastavad meelsasti ka need kes ristiusu judaismi või islamiga isiklikke kokkupuuteid ei oma Tänapäeval on valikuvõimalused reisimise

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/06/palverannak-kui-ajastuteulene-fenomen/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Jutlus paastuaja neljandaks pühapäevaks (Jh 6:24–35) | K&T
    salmi mõte on umbes selline Inglite leivast saab inimeste leib taevane leib lõpetab vihjed tõelisele Oh imelist asja vaene teenija ja alandlik söövad Issandat Kuid siiski inglite leivast saab inimeste leib vaeste sulaste ja alandlike leib Aquino Thomas haarab nende sõnadega endasse kogu tänase jumalateenistuse Nii Vana Testamendi lugemise kõrberännakust ja taevamannast 2Ms 16 11 19 31 35 kui ka Jeesuse vestluse rahvahulgaga sellestsamast teekonnast Jh 6 24 35 Iisraeli kõrberännak on saanud nii kogu inimese elu võrdpildiks või eeltähenduseks Nagu Iisraeli suguharud rändasid Siinai kõrbes Tõotatud Maa poole nii rändab inimene taevariigi suunas Ta on sarnaselt Iisraeli lastele läbinud oma Kõrkjamere s t ta on ristitud ta rändab nüüd vaba inimesena edasi Vana Testament jutustab kuidas Jumal toitis inimesi sel teekonnal mannaga imelise kõrbeleivaga mis nägi välja nagu koriandri seeme ja maitses nagu mesikook 2Ms 16 31 Hiljem nimetatakse seda inglite leivaks Ps 78 23 25 loeme Jumal andis käsu pilvedele ülal ja avas taeva uksed ning laskis sadada nende peale mannat toiduks ta andis neile taeva vilja Inimene sõi inglite leiba Siit on püha Thomas saanud inspiratsiooni oma hümniks inglite leivast See inglite leib saab inimeste leivaks täiesti erilisel moel Jeesuses Kristuses See pole enam tavaline toit Jeesus ütleb kõrberännakulooga seoses Jh 6 48 50 Mina olen eluleib Teie esiisad sõid kõrbes mannat ja surid See on leib mis taevast alla tuleb et inimene sellest sööks ega sureks Nagu manna laskus kord koos hommikukastega kõrbepinnale 2Ms 16 13 14 nii tuleb tõeline eluleib Jeesuses taevast alla Veel enam Leib mille mina annan on minu liha ma annan selle maailma elu eest Jh 6 51 Kui tuleb Jeesus siis ei ole vaja enam eeltähendusi ega vihjeid Tõeline leib on siin Tänagi on siin altaril leib ja vein leib tehtud Poolas tavalisest nisujahust ja vein pressitud Hispaanias tavalistest viinamarjadest Kuid armulauaosaduses on need meile Jeesuse Kristuse ihu ja veri vaese teenija ja alandliku leib Leib ja vein on Jeesus Kristus ise keda murtakse kogu maailma elu eest Just seda ma tol pühapäeval kuidagi eriliselt selgelt kogesin Et see ongi nii nagu ta ise on tõotanud Võtke sööge see on minu ihu Jooge kõik selle seest sest see on minu lepinguveri mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks Mt 26 27 28 Nagu meiegi seda tõotust armulauapalves pühapäevast pühapäeva kordame ja tunnistame Jeesus Kristus on siin selles murtud leivas selles karikasse valatud veinis See on tõeline usu saladus Ta on siin et anda maailmale elu et inimene ei peaks enam iialgi tundma nälga ja janu tõelise ja igavese järele Olen kindel et armulaud peaks koguduseliikmete jaoks olema sama loomulik kui hingamine või söömine joomine nälja kustutamine taevase leivaga sama hädavajalik kui maise toidu vastuvõtmine Et inimene jaksaks rännata oma kõrbeteed taevariigi poole Et ta ei rändaks seda teed üksi Paulus kirjutab Iisraeli minevikule viidates Nad kõik sõid sama vaimulikku rooga ja kõik jõid sama vaimulikku jooki sest nad jõid vaimulikust kaljust mis saatis neid see kalju oli aga Kristus 1Kr 10 3 4 Esiisad elasid eeltähenduste ja viidete maailmas meie elame tegelikkuse

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/paastuaja-neljas-puhapaev/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kadumatu pärand (1Pt 1:3-9) | K&T
    ning sealt tuleb ka meile tuttav sõna salarium ja seda võiks üksteisele soovida küll Peetrus edastab oma kokkuvõtte evangeeliumist kui armu kogu selle sügavuses hingestatuses ja ka mõõtmatuses See on üksteisega seotud iseloomustav loetelu mis on nii oluliste teoloogiliste mõistete jada et see kutsub esile eheda sügava rõõmu mis ongi jumalaläheduse märke Peetrus suundub oma otsekohese tulisusega olulisimale hävimatule millel polegi surma puudutust ja me lootusele talletatud pärandi ilmsiks saamisele Keda te armastate kuigi te pole teda näinud kellesse nägemata ometi usute üliväga kirgastatud rõõmuga 1Pt 1 8 Peetruse kirjakoha teksti sisse minna ja lõpuni mõista tahtes võime avastada et me mõistus ei küündi sinnani kuid aimamisi taipame et inimlik võib endasse mahutada jumalikku Tänulikkus õnnistuse läbi mida Issanda Kristuse Isa on valmistanud ja mis toob meieni valmis pandud säilitava ja hinnalise ning eheda varjamatu pääste Hinnang sellele antakse mõned salmid hiljem kus kirjeldatakse kui suure pühendumisega on seda otsitud ja oodatud Ometi just elamise argus armastuse ja lunastuse kättesaamatus kustutavad lootust ja vahel on lõpmata raske näha kõige mõtet oma hinge päästet Kristlastena oleme ka ligimestele lootuse andjad et näidata kust leida julgust armastada kogu südamega hingega jõuga ja aruga Teatud sündmused me elus näivad korduvat ning tuletavad ikka ja jälle meelde et me pole täiuslikud ning kannatame ise ja põhjustame kannatusi teistele Headus ja kurjus vastupidamine ja allaandmine on inimese elusaks olemises nii keskne teema et puutume nendega kokku igas päevas enda ja oma kaaslaste juures Meie valikutesse ja tegudesse on kätketud mõlemad teed mis viivad kas õnnistusse või surma Üks lühipoeem jutustab rotist kes küsis kord ööliblikalt Miks ööliblikad lendavad küünlavalgusesse ja riskivad enda põletamisega Ööliblikas vastas Elame kivinenud harjumuste igavlevas ajas ilu ja elevuse järele tuli meid ajas jah teame et surma toob me liiglähedane sõprus parem õnnelik hetk ja surra ilus kui elada pikalt igavas elus Kas pole siia peidetud me endi küündimatus ja viitsimatus keskenduda sellele kes kutsub ja loob meile elu ja on elusamaks olemise aluseks Eks ole ka Jumala tõotuste mõistmine ja igavese elu ettekujutamine praegu vaid kauge kuma sest me oleme vaesed nägemaks Jumala ilu Kui kaugele me saame lükata oma piirid ja kui iseseisvad ja loovad me ikkagi oleme Kui oskame näha asjade loomust ja nende tagajärgi teeksime vahet ka heal ja halval Sest sina Jumal oled meid läbi katsunud sa oled meid sulatanud nagu hõbedat sulatatakse Sa lasksid inimesi sõita meie pea peal me sattusime tulle ja vette Kuid sina viisid meid välja küllusesse Ps 66 10 12 Kuid külluseni on veel pikk tee Ometi pole me sel teel üksi sest Kristus teeb tugevaks me kondid ja luud Tema annab sitkust me soontele ja lihastele vastu pidada nii otseses kui piltlikus mõttes sest ta elab me sees Nii nagu Jumal loob kõik sõna läbi kanname endas Kristuse sõna läbi heade annete ja täiusliku annetuse vilja Alati kui armulaual kuuleme seadmissõnu teame et ta on ihus ja veres kõigiti läbikatsutud ja saanud meile elu andjaks Kristus on see Elukroon või Võidupärg ja inimese vastus on ilusasti kokku võetud Laulu ja

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/05/kadumatu-parand-1pt-13-9/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Omakultuuri pärandi ehtsast rikkusest | K&T
    siia Eestisse ligi 150 inimest ning igal jaanipäeval tuleb seal kokku ligi 400 endist ja praegust külaelanikku Hoopis tõsisema iseloomuga oli taastatud noore Eesti riigi jaoks sundrände küsimus Abhaasia sõja ajal kui eestlaste külad jäid sõjategevuse piirkonda ja lennukitega toodi 1992 aasta oktoobris siia ühtaegu nii kodused kui ka nii teistmoodi eestlased Paljud nendest on tänaseks tagasi pöördunud ja taastavad oma kodusid Nende kohanemine ei ole olnud kerge ja kui me ei oska oma eestlasigi vastu võtta siis avanenud Euroopa tingimuses emigreerunute ja taas immigreerunutega suudame veel vähem hakkama saada Hoolivus oma nähtava ja tuntava mittemateriaalse kultuuripärandi hoidmisel on lisaks kultuuri ja kommete rikkusele ka tänase Eesti rikkus Alles hoida ja toetada nii eesti keele õpet kui ka tagada seltsielu koos kirikutraditsioonide ja laulu tantsu ning käsitööga moodustabki põhjuse miks vere järgi eestlane võiks tunda uhkust oma päritolu ja juurte üle Siin on palju mida ei saa kirjutada üles või mille kohta anda soovitusi see peaks olema äratuntav kas me neist hoolime ja kas me mõistame nende rikkust aidata hoida Uus aeg on toonud ka uued rände sihtkohad Traditsiooniliste koondumiskohtade kõrvale on tekkinud uue iseloomuga tõmbekeskused Tuttavaim nendest on muidugi Soome ning Euroopa Liidu institutsioonidega seotud kohad aga ka Hispaania või kultuuriliselt erinevad India ja Shanghai ning isegi Dubai Pärand on ilus sõna selle saaja saab selle kingiks kuid ka kohustuse seda hoida Edasipärandamine sõltub sellest kas seda peetakse aardeks mis toob rõõmu nii kandjale kui kõrvalseisjale Siin peitub kõige olulisem küsimus kas eestikeelse kirikuna suudame seda pärandit koos Eesti riigiga väärtustada ja kanda Kas need vaimulikud arstid geograafid sõjaväelased kes ei saanud poliitilistel põhjustel eestlasi teenida 19 sajandi keskpaiku Eesti ega Liivimaal kuid tegid seda Peipsi veerest Välis Mongooliani suudaksid seda teha tänases ootavas maailmas Nii nagu Jumala riiki ei saa sõnadesse panna on inimeseks ja ka eestlaseks olemise

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/10/omakultuuri-parandi-ehtsast-rikkusest/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Mina olen tulnud valguseks maailma (Jh 12:44–50) | K&T
    taibata ei Jumala olemust ega Jumala tahtmist Tal on Jumala kohta omad inimlikul pinnal tekkinud arvamused ja ootused ja Jeesus kui Isa Poeg Jumal Jumalast õpetab inimesi Jumalat tundma Poeg on oma olemuselt Isaga ühtne ja kellel on õnnestunud tundma õppida Poega see tunneb ka Isa Jeesus ütleb Mina olen tulnud valguseks maailma et ükski kes usub minusse ei jääks pimedusse Ma nimetasin alguses üllatust mida inimene kogeb Jumalat kohates Üllatused tulenevadki sellest et inimene ei tunne Jumalat Jumal on valgus Jumala ees Jumala valguses paistavad asjad teistmoodi kui me sellega harjunud oleme Ma armastan muinasjutte ja jutustan siinkohal ühe Motiiv mis kõne alla tuleb käib läbi paljude rahvaste muinasjuttudest mina kasutan siinkohal kui ma ei eksi Paganamaa legendi varianti Umbkaudu on lugu niisugune sattunud talumees kellelegi külla Pererahvas pannud ta laua taha istuma kus kõiksugu head paremat süüa pakuti Nagu kombekas inimene kunagi tahtnud külaline enne söömaasumist ristimärgi teha Peremees hüüatanud Ära sa va virplit värplit ette viska ent olnud juba hilja Kui külaline nägi mis söömalaual tegelikult oli auklikud pastlad vanad köiejupid ja muu säärane siis kadus tal loomulikult igasugune söögiisu Nõnda on sageli meie harjumuspäraste ja teinekord meeldivategi asjadega Jumala valguse paistel Jumala ees tulevad ümberhindamisele kõik meie mõtted sõnad teod ja tegematajätmised Apostel Paulus kirjutab filiplastele et tema ise kes ta on olnud oma noorest east alates seadusest tuleneva õiguse poolest laitmatu arvab kogu oma senist laitmatut eluviisi endale kahjuks Kristuse pärast Pühkmeiks Kui Vanapagana söömalaual olid niisugused asjad mis enam mitte kuhugi ei kõlvanud siis apostel Pauluse pöördumise eelsest elust ei leiaks ka kõige rangem moralist ilmselt mitte midagi laiduväärset Ometi tulevad nii Vanapagana söömalaud kui ka Pauluse kiiduväärsed elukombed Jumala valguses ümberhindamisele See ei pruugi tingimata olla hukkamõist mõni asi osutub rohkem mõni vähem väärtuslikuks kui enne arvatud Seaduse ees laitmatult elatud elu on kiiduväärt igal juhul lihtsalt lepitus Jumalaga Kristuses on võrratult rohkem väärt kui meie endi vagad vaevanägemised See ongi ümber hindamine ja see toimub kindlasti Tuleme apostel Pauluse juurest meie tavalise keskmise eestlase juurde kes enamasti leiab ma ei ole pattu teinud Enamasti mõistab inimene alles Jumala Sõna valguses kui ohtlikku elu ta on elanud Sedasama elu mille kohta ta siiani ütles ma pole pattu teinud Kujutagem ette pimedat paika Ma olen südamest julge ma ei näe et mind miski ohustaks ja midagi pole juhtunud ka Veel Võib olla üksnes aja küsimus millal juhtub Kui siis valgeks läheb siis ma alles märkan kus ma kõndisin kus ma seisin Näen siis tõtt oma senise elu kohta Kui me oleme oma eluga pimedusest Jumala valguse kätte jõudnud oleme tavaliselt juba kaitstud Siiski ajab tagantjärele hirmu nahka teadmine selle kohta mis kõik veel oleks võinud juhtuda Mis kõik võib juhtuda kui me oma südames jätamegi Jeesus lapse sõime suurte inimeste hoole alla et meil oleks ilus pilt pühast perekonnast mida aeg ajalt imetleda kui me ei taha kuulata mida Tal meile võib olla hiljem öelda on Samamoodi nagu kogu meie senine elu kuuluvad ümberhindamisele ka meie arusaamad Jumalast Jumal ei ole armas lapsukene pildi

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/12/mina-olen-tulnud-valguseks-maailma-jh-1244-50/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Miks karta seda, kes annab andeks ja halastab? (Mi 7:14-20) | K&T
    armuline proua või vastupidi Taluinimest peeti millegipärast autuks Niisuguse suhtumise lähemaid juuri võiks otsida vanast rüütlikultuurist Loomulikult võiks tagasi minna ka loomise varasemas järgus oleva ürgkarjani sest kahtlemata olid need omadused millest nüüd juttu teen instinkti tasemel olemas juba siis ent taoliste asjade üle mõtlema ja neid arusaamadeks vormima hakkasid inimesed hiljem Niisiis autu talumees ja õilis rüütel Õilsus väljendus kõige muu hulgas ka näiteks selles et rüütel kannupoisiga ei võidelnud sest see alandanuks teda Miks Sest kannupoisil oli vähem oskusi ja võib olla ka kehvem relvastus Maailma ajaloos on olnud aegu mil tugevad on mõistnud omakohut kaitsnud nõrgemat ja mänginud ausat mängu Sellest jutustavad näiteks kuningas Arturi müüdid Talupoja elu oli niigi raske ta oli nõrk ja vaene ja kui ta tugevamaga vastamisi sattudes veidi ebaausaid võtteid tarvitas siis ei peetud seda nii taunimisväärseks üleastumiseks vrd loom on loom nagu rüütli puhul ehkki karistused võisid olla ilusasti öeldes ebaproportsionaalsed kui halastus meelest läks Aga üldiselt olid viisakus ausus õiglus ja halastus tugevate privileegid Ehkki inimlik meel ei võimaldanud neid väärtusi lõpuni mõista millest siis muidu talupoegade alamaks arvamine aktsepteeriti neid ometi Muidugi tuleb möönda et kõne all oleva ajastu inimesed olid kristlasteks kasvatatud Nii heasti kurjasti kui see kasvatus kellegi puhul mõjule pääses kuid Jeesuse õpetus ülemaksolemisest avaldas kindlasti oma mõju Te teate et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle Nõnda ei tohi olla teie seas vaid nii nagu Inimese Poeg et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest Mt 20 25 jj Maine inimene ei saa soterioloogilises mõttes lunastaja olla ent ülemana vastutab ta teiste heakäekäigu eest Kui Paulus kirjutab Rooma kogudusele 13 1jj et valitsemas olevaile võimudele tuleb alistuda siis ta ka kirjeldab seda võimu Ülemused ei ole ju hirmuks headele tegudele vaid kurjadele Ta ei kanna mõõka asjata ta on Jumala teener kättemaksja nuhtluseks sellele kes teeb kurja Seepärast te maksate ka makse Kui paganad lähenevad vabisedes Jumalale siis just seepärast et andestus ja halastus on Jumala vägevuse mõõdupuu Eksivad need kes arvavad et teise põse ette pööramine või märterlus väljendavad nõrkust Selle tegelik sõnum on võrreldav vastasmängijale edumaa andmisega sa astud vastu kellelegi keda sa jõuga ei kõiguta Siit paistab õieti välja Jumala suurus Tõesti kes oleks keelanud Jeesust ristilt maha astumast ja või endale taevaseid väehulki appi kutsumast Ometi Ta ei teinud seda sest Tal oli tahe inimkond lunastada Hoolimata kõigest Meie kes me praegusel rahuajal elame kohkume mõnikord ega saa und kui kuuleme uudiseid kõigest sellest mida inimesed üksteise kallal korda saadavad Jumal näeb ja kuuleb seda kogu aeg Ma ei taha mõelda mida Tema isasüda tunneb aga Ta on inimesele vaba tahte andnud ega võta oma andi tagasi hoolimata sellest kuidas inimesed mõnda osa oma jumalanäolisusest kasutavad Kui minu käest ühel või teisel puhul küsitakse miks Jumal kõike seda lubab siis ma küsin vastu mida sa teed kui su lapsed õues kaklevad Aga kui sa avastad et su laps on kuriteo toime pannud Ja mida sa teed kui su teismeline viskab pea kuklasse ja teatab et ta ei taha enam su

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/04/miks-karta-seda-kes-annab-andeks-ja-halastab-mi-714-20/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kristlase vabadus (Gl 5:1–6; Lk 14:1–6) | K&T
    otsekui allutatud füüsilistele seadustele ja ta peab käituma nii nagu ühiskond ootab aga samas vaim on vaba ja võib käituda risti vastupidiselt ihule Ilmselt võiks veel väga pikalt arutada neil teemadel kuid kas suudaksime jõuda kokkuleppele selle filosoofilise termini seletamises siis pole see sugugi kindel Ometi mõeldes tänasele teemale peaksime küsima kas oleme vabad Või mida tähendab vabadus kristlikus kontekstis Sageli arvatakse et kirik on nii läbi imbunud seadustest käskudest ja keeldudest et kui kirikuga inimene liitub siis kaotab ta igasuguse vabaduse Kindlasti see nii ju ei ole Isiklikust kogemusest võin öelda et vastupidi Kristuse läbi olen ma vabaks saanud ja Kristus saab anda tõelise vabaduse Selle kohta kirjutab Paulus tänasest epistlis Vaadelgem natukene seda kirja Paulus kirjutab Galaatia kogudusele sest koguduses on tekkinud probleemid Kui tavaliselt Paulus reageeris mõnele kogudusest tulnud uudisele või vastas küsimustele siis selle kirja alguses olev järsk toon viitab tõsisele probleemile mis oli tekkinud pärast tema lahkumist kogudusest Ta viitab et tegemist on mingi uue õpetusliiniga millega ta ei saa nõustuda Üldistavalt võiks ütelda et see on käsutäitmise kohustus Nimelt on Galaatia kogudus võtmas omaks seda et ka Vanast Testamendist tuntud käsuseadus tuleb omaks võtta ja seda täita Seda selleni et enne ristimist peeti vajalikus ka ümberlõikamine nagu seda Moosese seadus nõudis Sellist suhtumist nimetab Paulus Kristuse evangeeliumi moonutamiseks ega saa seetõttu sellega nõustuda Paulus taunib üheselt galaatlaste õpetust ümberlõikamisest sest see näitaks nagu Kristuse surm pole piisav Nad ei toetu päästeks enam Kristusele vaid loodavad end päästa omaenda tegudega Teisiti võiks öelda et see kogudus ei usalda armu vaid pigem tegusid Paulus ütleb ise Te olete tühistanud oma ühenduse Kristusega Galaatlaste teguviis on võrreldav enese orjastamisega kus vabadust enam ei ole Võetakse enesele vabatahtlikult peale ike mis tegelikult viib eemale Jumalast Tänane evangeeliumkoht on sellest ilmekas näide Käsutundjaid pahandab see kui Jumala armust saab haige inimene osa hingamispäeval Luuka evangeeliumis toodud härja näitega küsib Jeesus mis on olulisem kas käsk või Jumala arm Kindlasti ei taha ma tühiseks muuta käsku ja jumalikke seaduseid Seda ei teinud ka Jeesus Küsimus on pigem selles kas käsk on orjastav või on ta juhatav teed näitav ja Jumala armule lähemale viiv Käsk ja juhised mis leiduvad Pühakirjas aitavad meid et võiksime tunda ära pattu ja süüd et siis armule loota ja sellest osa saada Arvan et sagedasti ei olegi probleem neis käskudes mis peituvad Pühakirjas vaid pigem tänases maailmas kus võtame omaks need seadused ja käsud mille loovad inimesed Neid ei looda mitte seadusandluse kaudu vaid inimeste igapäevasuhete tasandil Näidetena võiks tuua arusaamad ühiskonnast kus räägitakse küll tolerantsusest kuid samas sõimatakse kristlaseid rumalateks poliitilisel maastikul toimub pidev vastandumine ja head ettevõtmised kantakse maha juba seepärast et erakondlik kuuluvus on kas olematu või n ö vale Oleme harjunud tundma kahjurõõmu kui kellelgi läheb halvasti ja lemmiksaadeteks on need kus saab teisele näpuga näidata või mõnusalt kaasa naerda Oleme vabatahtlikult võtnud omaks selle mida ühiskond või sõpruskond ette kirjutab ja juhindume sellest märkamata et needki seadused on meid enesesse mässinud Ka sellise arusaama vastu astub evangeelium mis kuulutab armastus Milles

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/09/kristlase-vabadus-gl-51-6-lk-141-6/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive