archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Lootuseta ja lootusega (Lk 16:19–31) | K&T
    kel on nimi saatus mure tahe Vaadates kahte saatust tuleb küsimus mida said need kaks teha millele loota et olla Jumala riigi tulles õiges kohas Mida teha et olla võitja nagu oli Laatsarus ning mitte kaotaja nagu oli rikas mees Et mõjutada oma saatust paneme ikka oma elus millelegi lootuse Küllap rikas mees lootis sellele et on elanud oma elu tublilt olnud tugev ja seetõttu saanud rikkaks Jaan Kärner on kirjutanud ühes raamatus ühe provintsiprominendi Juhan Madjaku kohta lause millega see tegi endale valimisreklaami Volikogude peassi valima serätse mehe kes iks asju mõistap aada ja serände miis ole Elvan mina Volikogusse peaks valima sellise mehe kes ikka asju oskab ajada ja selline mees olen Elvas mina Rikas mees võis tunda oma kasvavat rikkust ja inimeste heakskiitu otsekui õigustust oma eluviisile Ja maine korralikkus peaks viima otse edasi taevasse sest kui Jumal õnnistab maises elus peaks ta õnnistama ka taevas Kuid rikka mehe elus ununes miski mida ka maailmas elades unustada ei saa Rikkus on muutlik ja kaduv Pealegi kui sa loodad oma rikkusele ja tublidusele siis loodad sa iseendale ja mitte Jumalale Lootus iseenesele on lootus kellelegi kes usaldust võib olla ei väärigi Oled ju ekslik Vaene lootis ka millelegi millelegi hoopis muule Tema lootis et keegi märkab ja aitab Ta ootas veidi toidujäätmeid Võib olla rõõmustas ta vaikselt selle kõige viletsama üle nimelt et mis teistele süüa ei kõlba kõlbab temale ikka veel Kuid viletsus võtab meilt inimese näo Vaene ei saanud olla kindel et ta ka kord tõuseb Oodates almuseid kaotab inimene tunde et ta tiivad kannavad teda Inimühiskonnas on nii elada raske Kiusatus võib viia pattu Nüüd aga tuli Jeesus Laatsarus kanti isa Aabrahami sülle Kes oli lootuseta sai lootuse Vana Testament ütleb et Jumal on see kes ülendab viletsa tuhaasemelt pannes neid istuma õilsate juurde Peale olukorra pöördumist kui vaene oli esiisa juures ja rikas oli viletsuses pidi rikas mõtlema kas on veel midagi millele loota Kaks asja oma edukus ja see et keegi märkab oli jäänud minevikku Jumala riigi tulek pani küsima kas oleks midagi millele veel loota et mitte sattuda teisel pool surmapiiri ebaõnnestujate hulka Rikkal mehel tekkis oma vendadele mõeldes üks lootus Ta arvas et inimesel on vaja mingit selget märki Jumalast ja inimese saatusest Oleks vaja midagi veenvat ning põrgust võiksid rääkida need kes põrgut ise näinud Vaja oleks eriliselt veenvat sõnumit mis kinnitatud imedega Kuid seegi on vilets lootus Elu meie ümber on täis sensatsiooni kuid see ei muuda midagi Elu meie ümber on täis kuulujutte kuid needki ei muuda midagi Ühe lööva kuulujutu asemele tuleb teine Ja kui te kuulete et kusagil linnas meist kaugel on jutlustaja kes teeb imesid äratab surnuid paneb jalutud käima siis me võime kohe oletada et oma kodulinnas on ta hoopis tundmatu Kui keegi tuleks põrgust ja räägiks kuidas seal oli unustataks ta pea tuleks uus rääkija ning kõik korduks Aga rikas mees ikkagi tahtis et need kes elavad veel maa peal lõbusat elu ega tea karistuseohust võiksid saada midagi millele loota Ja rikkale mehele

    Original URL path: http://kjt.ee/2013/05/lootuseta-ja-lootusega-lk-1619-31/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Ja me nägime Tema au… (Mt 3:13–17) | K&T
    see ei aita neid vähemalt nad tunnevad nii Usuõpetus ja selle teadmised on midagi kõrget ja püha meie aga oleme patused Nad tulevad prohveti juurde Mis on prohveti sõnas nii eriline meie patuste jaoks On see tunne et inimene seisab meie ees ja räägib armust ning andeksandmisest Ta on tulnud just meie eluajal selles eluolukorras See prohvet on Johannes Ta kutsub inimesed Jordani vette Siin kuulutab ta patu karistust siin kuulutab ta armu Armusaanud astuvad vette Mitte vesi ei puhasta neid seda teeb Jumala sõna Vesi on vaid nähtav märk selle teo juures Johannese kohta on öeldud et ta on suurim naisest sündinute hulgas kuid väikseim Jumala riigis on suurem kui tema Seda ütles Jeesus ja mõttevõrrandina on ütlus keeruline Sellega näitab Jeesus meile siiski selgelt et Johannes kuulub Vana Testamendi juurde Tema on Vana Testamendi hääl ja Vana Testament on tõde Vana Testament ütleb oma otsuse iga inimese kohta inimene on Jumala loodud kuid langenud pattu teinud elusolend Miks on Johannes suurim naisest sündinuist Tema suurus ei seisne selles et ta oleks kuulutanud midagi erilist Õieti ei tunne me tema kuulutust eriti teame vaid kohtusõnu ning Jumala riigi ootust Sageli lähevad tema sõnad segi Jeesuse sõnadega On see kahe mehe haruldane üksmeel või on see ajalookirjutaja asjade lihtsustamine seda me ei tea Johannese suurus seisneb hoopis selles et temal on eesõigus kuulutada Jumala riiki just sel ajal kui Jumala riik tuleb Temale andis Jumal ajaloolise võimaluse rääkida Jeesusest ja näidata samas siin ongi Jeesus Kristus Inimesed tunnevad Johannese juures Jumala aulisust Kui nad lähevad välja Jordani äärde tunnevad nad nagu oleksid nad Jordanit ületamas ja jõudmas tõotatud maale Nad ei ole mahajääjad ega hilinejad Iisraeli Jumala au paistab nende peale Nad on teadnud et Jumal nõuab meilt palju tegusid nõuab enese hoidmist roojusest Nüüd saavad nad teada et Jumal tahab lunastada päästa Jumala au on hakanud paistma nende kohal Johannese juurde tuleb Jeesus kuid mitte Johannese töö ülevõtjana kellenagi kes teeb ja teab paremini vaid ühe ristitavana Sellest tekib ristimise juures vaidlus kes on kõrgem kes peab ristima kes ristitud saama Kumbki peab ennast madalamaks teist kõrgemaks Johannes peab end madalamaks sest ta on ainult prohvet mitte Jumala Poeg On ju Jumala Poeg see kes toob Jumala riigi ka temale surelikule Jeesus omakorda peab end madalamaks sest Johannes esindab Vana Testamenti Jumala korda mille alla on antud kogu inimkond Ja Jeesus on tulnud maailma inimeseks saanud Jumala käsu alla nagu kes tahes patune Seetõttu tuleb teda ristida ühes patustega Jeesus tõuseb veest Jumal ütleb tema kohta taevast oma otsuse See on minu armas Poeg Läbi aegade on Eesti kirikutes öeldud just siis kui pakane kõige kõvemini paugub ja jõulud ning kolmekuningapäev on läbi Me nägime tema au kui Isast ainusündinud Poja au täis armu ja tõtt Ega Piibel sõnu ei pilla Iga sõna on loetud ja oma õige koha peal Seda et Jeesus on Jumala Poeg öeldakse sõnaselgelt siin siis veel teiseks mäel kus Jeesus elab läbi imelise kirgastumise ning kolmandaks kui Jeesus on ristil Kolm korda Jumala Poeg

    Original URL path: http://kjt.ee/2013/01/ja-me-nagime-tema-au-mt-313-17/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Reformatsiooni jääv väärtus | K&T
    sellest kuidas meelt parandatakse ning Jeesuse ja tema jüngrite eluviisi on hea väljendada kolmikpõhimõttega vaesus kasinus kuulekus Ning kui juba nii paljud on leidnud tee kloostrisse siis on hea ka näidata neile kes on maailmas kloostriinstitutsiooni najal kõrgemat õigust Eelkõige aga võib vaimulike elueeskirjaks teha munga eluviisi Teades et mungad võitlevad ränka usuvõitlust iseenese ja maailma eest tuleb järeldada et kloostrivande rikkumine on patt mida ei ole võimalik anda andeks Või teine näide Piibel räägib vahel midagi andeksandmatust patust patust surmaks Ka räägib Piibel midagi ülimast seadusest kümnest käsust ja kogu seadusest Kuid kiriku traditsioon on selles küsimuses palju järjepidevam kui Piibel loetledes kristlikud voorused usk lootus armastus ning surmapatud Neid vooruseid on 3 12 surmapattusid aga seitse ning kõik on selge Sellise traditsioonimõistega läks luterlus vastuollu Luterlus pani selle vastu teistsuguse lähenemise kristluse allikatele Tänapäeval võiksime öelda et see on allikate hindamine ja tõlgendamine lähtudes nende oma ajastust Nii loeme me Uut Testamenti või Augustinust lähtudes nende ajast mitte lähtudes nende hilisemast tõlgendusest kiriku traditsioonis Reformatsioon pani kiriku loobuma valest traditsioonimõistest Luterlus tegi seda näidates et traditsioon mis räägib Jumalast peab olema just see algtraditsioon mis ei või muutuda see mis pärineb apostlitelt ning mis on jälgitav 1 saj tekstides s t Uues Testamendis Selle kõrvale ei saa luua mingit traditsiooni Nii on tõlgendatud ka kirikuisade tekste näidates et need räägivad oma ajast Need ei pruugi olla eksimatud kuid näitavad et selline oli usk ajal pärast Uut Testamenti ning enne katoliikluse kujunemist On ootuspärane et luterlik reformatsioon on andnud otsustavad impulsid teoloogia kui teaduse tekkeks ja arenguks Allikate tõlgendamine ajaloolistena mitte metafüüsilistena on luterluses algusest peale olnud liikumapanevaks jõuks Seetõttu võib vastata ka küsimusele kas Tartu Ülikooli usuteaduskond on konfessionaalne õppeasutus pigem jaatavalt Selle teadusharude struktuur ning Piibli filoloogiline ning ajalooline tõlgendamine vastab luterlikele põhimõtetele ning mõtlemisvormidele Piibli teaduslikus uurimises on olnud veel pool sajandit tagasi tunda see et ka muud konfessioonid võivad teha head piibliteadust selgeim näide selle kohta on roomakatoliku kirik alates 1950 aastatest kuid see kõik on ikkagi sündinud luterliku teaduse saavutuste ülevõtmise järel Ent reformatsioon polnud mitte lihtsalt renessansi filoloogia ning kriitiline ajalooteadus Reformatsioon on omas kodus ikkagi kirikus selle kuulutuses Reformatsioon luues ja kujundades kiriku nähtavat elu võitles keskaegse kirikumõistega Enne reformatsiooni oli kirikuorganisatsioon ülendatud pühasse sfääri andes mõista et preester on püha altar on püha ning sellega seoses on kõik mis sellega kokku puutub kuidagi maisest kõrgem Reformatsioon kaotas preestrimõiste ning kirikuga seotud esemete erilise pühaduse kujutluse Kiriku hierarhia ei ole reformatsiooni järgi enam õpetusamet ja tõe sõnastaja sest kiriku esindaja on alati ka ise tõe kuulaja Piibli sõnumi kaudu ning seega lihtkristlasega samal tasemel On ju iga kristlane Jumala sõna tõe kuulja Reformatsioon kaotas hierarhia Teatud kõrgemad ja madalamad kirikuametid võisid ju jääda kuid enam ei mõistetud neid Jumala seatutena mil oleks kindel ja muutumatu sisu Nii ei ole võimalik teha vahet preestril ja diakonil nagu see on katoliikluses kus üks talitab sakramenti teine teenib jumalateenistuse juures madalamate ülesannetega Luterluses on peetud sageli vajalikuks anda diakonile armulaua jagamise õigus mõistes tema ametit

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/10/reformatsiooni-jaav-vaartus/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Rahvad ja keeled (1Ms 10:1–11:9) | K&T
    kombel minna välismaale kuulutama 1Ms loetleb siin kirjakohas palju erinevaid rahvaid kes on hargnenud ja täidavad maa Loetelu võib olla meie jaoks pikk ja igav kuid pidagem meeles siin püüeldakse täielikkuse ja täiuslikkuse poole Piibel kirjeldab pea kogu tuntud maailma ja erinevalt meist kes me mõtleme eelkõige Atlandi randadele kui kultuuri levialale vaadatakse siin laia ala Eufrati ja Tigrise valgaladel mereranda Vahemere ning Punase mere ümber teisisõnu maailma kultuuri hälli Rahvaste loetelus pannakse rahvad ka rühmadesse nagu tänapäeva teaduseski kuid antud loetelus pannakse rahvad mõnikord kokku meelevaldselt Nii ei ole näiteks Kaanan Egiptuse keelesugulane tegelikult on Kaanan just semi rahvaste ka juutide sugulane Kuid Kaananimaa hõivanud Iisrael tunnetab Kaananit võõrana ehkki kõrgekultuurilisena pidades meeles Egiptuse Kaanani vanu poliitilisi suhteid Nende keele ülevõtmine on paratamatu kirjutavad ju aramealasedki teinekord foiniikia keeles nagu Hurda eelsed ja ka tema aegsed eestlased kirjutasid saksa keeles sest foiniiklastel on kiri Kuid foiniiklased on meile võõrad ütleb Piibel Samuti ei ole Eelam üks Iraani rahvas Seemi laps ning Assuri ja Arami vend Kuid tegevus kolmnurgas Eelam Paabel Assur paneb teinekord nii kujutlema Seosed tekivad peale teaduse ka poliitika põhjal Kui Eestis tuli käibele Euro kiitis üks Saksa ajaleht Eesti majandusedu ning pildil oli Eesti rahandusminister seismas Neeva Aleksandri Peakiriku taustal Siit edasi küsimus eesti keel meenutab vene keelt eks ole II Loetelus puudub Iisrael Iisrael pole mitte ainus puudu on ka üks suurimaid rahvaid kaldealased kes olid Babüloonia suurim rahvusrühm Iisrael puudub ehk seepärast et selle ajaloo kirjeldamisele ju põhiliselt keskendutakse ning on tuletatav täpsemast genealoogiast Noast Aabrahamini Iisraeli esiisa Aabram kutsutakse Kaldeamaalt Iisraeli kutsumine on Piiblis suuremaks teemaks siin loendatakse aga lakooniliselt maailma rahvaid Iisraeli ümber Loetelu kajastab pühakirjasõna esimeste lugejate jaoks minevikku ja tänapäeva Piibel on Iisraeli keskne Piibel räägib et Iisrael on Jumala pärand Iisrael on rahvas kelle Jumal on valinud et anda sellele rahvale õige jumalateenistus et hoida seda rahvast Iisraelil üksi on usklikud esiisad Jumala käsud prohvetid ohvrid Selle kõige aluseks on Jumala leping Iisraeliga mida on uuendatud ja täiustatud sedamööda kuidas rahvas arenes rahvaks saamise poole Leping oli Aabrahamiga kes nägi rahvast oma järglaskonnana oma unistustes leping oli Moosesega kes nägi rahvast suure ja arvukana Muud rahvad on uskmatud paganad kes kummardavad valejumalaid Muud rahvad ei tunne Jumala tahet mis on kõlbluskäskudes Kuid siiski vaatab Vana Testament sageli ka nende rahvaste sisse nähes muulastes inimesi Nii näiteks räägitakse liigutavat perekonnalugu headest Moabi naistest Rutist ja Noomist kes Iisraeli meeste miniatena võtavad kõiges osa Iisraeli rahva kui oma meeste rahva elust Joona raamatus kirjeldatakse võõral kauge maa laeval jumalakartlikke ja palvemeeles meremehi palumas Jumalat või kõikvõimalikke jumalaid et torm lakkaks kui samas Jumala kutse saanud iisraellane norutab ja lepib kõigi inimeste surmaga Ja Jesaja kuulutab ette aega mil rahvad tulevad Jeruusalemma otsima Jumalat kes on kõigi rahvaste valgus III Piibel ei ütle siin sagedast väljendit rahvad hõimud ja keeled selle asemel üksnes suguvõsad ja rahvad Põhjuseks ilmselt see et keeled alles pidid lahku kasvama seni veel oli kõigil üks keel Ja kohe seletatakse et keeled segati Paabelis Õieti ei segatud hoopis

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/rahvad-ja-keeled-1ms-101-119/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Preesterlusest | K&T
    koguduses taas preestriamet Traditsiooniliselt on peetud selle eeskujuks Vana Testamendi preestriametit Pühakirjas on see ju koguduse silme ees Siiski on Jeruusalemma preesterluse langemise ja kiriku preesterluse tekke vahel pikk aeg Seetõttu ei ole võimalik näha VT preesterlust eeskujuna Preestrimõte ei ole Piiblist Eeskujuks ei saa olla ka kreeka või rooma usund Polüteistlikus ja tsiviilreligioonis oli preester liiga politiseeritud Ka ei olnud preestriteenistuses pühendumust ja korrapära Preester oldi vaid pühade puhul ja korraga võis olla mitme usundi preester Tõenäoliselt on kristliku preestri eeskujuks saanud egiptuse preestriamet Egiptuse preestrid olid seotud templiga Preestritel oli olemas pärandatav preestritarkus just nagu kirikus püha traditsioon Preestripärimus reguleeris kultuslikes kohtades käitumist kultusesemete kasutamist Preestritel oli ette nähtud eriline liturgiline riietus Egiptusest on alguse saanud mitu kristluses suunda näitavat arengut 3 4 sajandil näiteks muuhulgas preestrid linnas ja mungad kõrbes Need kaks on loomulikult ammutanud antiikaja vaimuvaradest ning saanud keskaja suurmõjutajateks Reformatsioon on toonud siia olulise mõtteskeemimuutuse Muutus on seda sügavam mida sügavamale on tunginud inimeste mõtteviisidesse preesterlus ja munklus kui Jumala läheduse sümbolid Reformatsioon on läinud tagasi allikate juurde Piibli juurde Nii luterlikus kui ka reformeeritud kirikus kaotati preestriamet luues selle asemele Jumala sõna ameti Selle kohasel pole amet sakramentaalne ega hierarhiline See on seatud vaid Jumala sõna kuulutamiseks ning sakramentide talitamiseks Luterlik ametimõiste ütleb et ameti olemuse ja korra kohta ei ole Jumal seadnud muud kui vaid seda et amet on Jumal ei ole otsustanud missugune kuidas seatud missuguste hierarhiliste suhetega on amet See on kirikute loodud kord mis on igas kirikus ja igal ajal erinev kuna on inimeste kujundatud Jumal annab vaid oma sõna mis on muutumatu Reformatsiooniaja tekstides nimetatakse mõnikord preestriteks ka luterliku kiriku jutlustajaid Sõna preester oli tol ajal vana harjumuspärane mõiste see oli kasutusel ka Rooma kirikus millega suheldi ning polemiseeriti Luterlikus kirikus taandub preestrimõiste järjekindlalt kuna Piibli järgi on see lõppenud seal kus lõppes Jeruusalemma templi preestritöö Reformatsioon pole alati selles osas järjekindel olnud Inglise reformatsioonis hoiti preestri mõiste alal lisades mõnes teoloogilises tekstis seletusena et tegemist pole siiski päris preestriametiga Skandinaavia luterlikus reformatsioonis on preester jäänud alles see esineb nii rahvakeeles kui ametlikes tekstides Teoloogiliselt oli see algselt põhjendamata kuid alates kõrgkiriklikust liikumisest on püütud seda seletada ka teoloogiliselt Seletusi jutlustajaameti preesterlikkusele on leitud eelkõige müstika valdkonnast kiriku preester nimelt jäljendavat oma liturgilises tegevuses Jeesust Kristust Ülempreestrit ka on võetud kasutusele Pauluse mõtteid kus ta võrdleb misjonitööd mida ta rahvaste keskel teeb ohvritalituse läbiviimisega mida tehti templis Eesti alal toimunud reformatsioonis kadusid nii preester kui ka ida poolt tulnud papp Papiks nimetatakse luterluse kontekstis ebajumalate preestreid näiteks Piibli jutustused Paali pappidest või ka rahvausundi esindajaid Urvaste Pikse papp Saksa kultuuri pärandina said eesti ja läti rahvas tegelikult kõik luterlikud kirikud Eestist Ungarini puhtama reformatsiooni tõlgenduse lahus riigikirikute reformatsioonitõlgendusest Skandinaaviamail Vaimuliku nimetus on selle järel olnud muutlik Saksa sõnade Pastor karjane ning Pfarrer kreeka ladina segu pastor parochialis kihelkonnakarjane kõrval kujunes eestikeelne õpetaja Kohalikud sakslased kasutasid pastorit See tõrjus kõrvale kunagise rootsipärase kirikhärra tegemist on rootsi kyrkoherde kirikukarjase ülevõtmisega sõna kõla mitte tähenduse järgi Mõiste õpetaja tekke juures on oluline

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/preesterlusest/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Antiookia Ignatiuse kirjade ja Rooma Clemensi kirja koht suktsessiooniõpetuse kujunemisel (2. osa) | K&T
    tõestada ei saa 1Clem 40 5 on nähtud viitena sellele kuid see ei ole nii Vormilt on see küll kolmeosaline neljaosaline kuid see on Vana Testamendi näide ametiastmetest Muu kirja sisu näitab midagi muud Antud kohas aga on ülempreestril tema leitourgia teenistus Clemens kasutab järjekindlalt Uue Testamendi ja Ignatiuse diakonia asemel seda sõna preestril oma topos tähendab ametit või seisundit koguduses esineb Damaskuse kirjas Uues Testamendis Ap 1 25 ja Ignatiusel Smyrn 6 1 Nauck 1957 213 ja leviidil diakonia selle sõna ainus esinemine 1Clem ja ilmikul ilmiku reeglid Siin pole seoste otsimine Ignatiuse kolme ameti funktsioonidega õigustatud Ilmiku all võib olla mõeldud Vana Testamendi aja iisraellast Ilmik ei ole Clemensil alavääristav sõna Nagu ka Ap 6 2 5 15 12 30 ja Ignatius Magn 6 1 kasutab ta sõna plethos hulk kusjuures see on nagu ka Ap otsustuse tegemisel osalev kogu 1Clem 54 1 J Fischer 1956 15 väidab et vahe ilmikute ja ametikandjate vahel on siiski oluline Õieti tundub 1Clem olevat ilmikutekeskne raamat kuna siin kõnetatakse ilmikuid Ilmselt on Clemensi järgi ilmik ja ametikandja teineteisele üsna lähedal 1Clem 17 1 Ka loodab Clemens nagu Pauluski ilmikute otsustusvõimele Mässulistele järgnemist hindab 1Clem kui eetiliselt laidetavat tegu 1Clem 14 1 mis peab olema selge kogu kogudusele Mitte ametikandjad ei pea ilmikuid valeõpetajaist eemal hoidma nagu seda näeb Ignatius Efes 7 2 9 1 vaid ilmikud mõistavad ise mis on sobilik mis mitte Clemensi ilmikutekesksust näitab hästi mõni tähelepanek kirja laadis See algab tervitusega Jumala kogudus mis asub Roomas Jumala kogudusele mis asub Korintoses Jumala tahtel meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi kutsutud pühadele Lõpu poole kirjutab autor meie vormis ning usub et tema läbi kirjutab Jeesus Kristus 1Clem 59 1 või Püha Vaim 1Clem 63 2 Sellist enesekindlust ei või seletada millegi muu kui sellega et ta teab kogu kogudus on temaga kirjutamises ühel meelel Amet mis Clemensil ju võib ka olla ei annaks seda kindlust ja eneseteadlikkust Kirjutaja taga on kogu kogudus keda esindavad ehk just need kolm kristlikku venda kes kirja Korintosesse viivad ja keda tõstetakse esile nende eluviisi mitte ameti poolest 1Clem 63 3 65 1 Rooma Clemensi koht suktsessiooniõpetuse tekke juures Kui vaadata 1Clem 42 1 44 3 sisu siis me märkame et see pole päriselt kooskõlas muu kirjaga Nimelt on kogu muus kirjas nimetatud kiriku ametikandjatena vanemaid ja juhatajaid siin aga on tegemist piiskoppide ja diakonitega kellest muidu kiri vaikib Seda võib seletada kas sellega et siin on üks Rooma ja Korintose koguduse erinevus või sellega et nendes peatükkides sisalduv ei ole autoril omandatud mitte tema igapäevaelust Rooma kirikukorrast vaid mingist kirjalikust allikast Ka sarnasus Apostlite tegude raamatuga selle apostlimõistes mis on neis peatükkides võib olla seletatav selle tundmatu allikaga See allikas ei saa olla Ap ise kuna Ap ei räägi piiskoppidest ja diakonitest vaid vanematest nagu 1Clem Siiski on 1Clem 40 44 kirja sisuline kese Kas sellega võiks tõestada suktsessiooniõpetuse olemasolu ja koguni keskset kohta kirjas See pole kindel kuna ameti korra ja järgnevuse teema viis kirja teemaderingi keskmesse selle kirja eesmärk lõpetada mäss vanemate

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/01/antiookia-ignatiuse-kirjade-ja-rooma-clemensi-kirja-koht-suktsessiooniopetuse-kujunemisel-2-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    Ignatius kelle eluteest on teada vaid lühike lõik enne tema märtrisurma Roomas umbes aastate 100 ja 120 vahel Vangiteekonnal Rooma on ta kirjutanud vahepeatuste ajal Smürnas ja Troojas kuus kirja eri kogudustele ja Next Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise

    Original URL path: http://kjt.ee/author/vallo-e/page/2/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Surmast ja koiduvalgusest | K&T
    kutsutakse Kui suudame tunnistada et võime homme surra oskame enam väärtustada tänast päeva Keskajal mil surma peeti elu lahutamatuks osaks mis võis inimest tabada igal ajahetkel oli surmaks ettevalmistamine tavapärane Surmaks valmistumise toimingute hulka kuulus testamendi tegemine hinge usaldamine Jumala ja pühakute hoolde annetused kirikule perekonna tuleviku eest hoolitsemine Selleks et inimene võiks maisest elust rahuliku meelega lahkuda olid vajalikud sakramendid piht ja patukahetsus viimane armulaud ja viimne võidmine Mänd 2013 Aastal 1519 kirjutas Martin Luther kahekümnest soovitusest koosneva jutluse surmaks valmistumise teemal Luther lähtus sellest et inimene peab enne oma surma nii oma maised nt vara jagamine testament kui ka vaimsed asjad suhted Jumala ja inimestega enne surma ära korraldama et seejärel oma mõte ja meel üksnes Jumalale suunata Enne surma soovitab Luther korralikult pihtida sakramente austada Kristusest kinni hoida ning paluda Jumalalt õiget usku viimseks tunniks Luther 2012 Tähendusrikkad kannatused Mõiste mis on surmaga tihedalt seotud on kannatus Kannatus on midagi mida tänapäeva inimene üldjuhul vältida püüab kui see just ei teeni inimese enda poolt seatud eesmärke Samas pole kannatus nagu ka surm piibelliku arusaama kohaselt läbinisti negatiivne kannatused pole tähenduseta Kannatuse tuumaks on millegi kaotus millele aga kristlikus kontekstis lisandub millegi hoopis olulisema ja suurema saavutamine Luuletaja ja filosoof Rabindranath Tagore tõdeb Meie suurim lootus on see et on olemas kannatus Sest kannatlikkus on ebatäiuslikkuse keel Kannatus on pannud inimesi koputama oma palvega lõpmatu jumaliku väravale endas ilmutades nii oma sügavaimat instinkti oma kahlematut usku selle ideaali tegelikkusse usku mida on näha ta valmisolekus surmaks ta loobumises kõigest mis kuulub minale Jumala elu mis voolab eneseandmisena välja on puudutanud inimese elu Tanatoloog David Dempsey arvates on sekulariseerunud ühiskond kõrvaldanud surma tema traditsioonilisest religioossest kontekstist kõrvaldanud usu et surm on osa elu loomulikust käigust Kui surma enam teoloogiliselt vaadeldi kui kannatus oli vaimulikuks puhastumiseks kui inimesed uskusid mingisugust hauatagust elu mis õigustas kannatust siis oli surm ka enam vastuvõetav Dempsey 1977 17 Jeesuse Kristuse kannatust tuletab meile meelde kannatusaeg vaikse nädala ja Suure Reede sündmustik mil võime ka tänapäeval paar tuhat aastat pärast Jeesuse Kristuse ristilöömist Tema surma uuesti ja uuesti oma inimlikus piiratuses läbi elada Kui see inimajaloo ilmselt üks tuntuim ohvri surm toimus avalikult tunnistajate juuresolekul siis tänapäeval seostub suremine arenenud ühiskondades esmajoones meditsiinisüsteemi haigla ja mitmesuguste juriidiliste protseduuridega Kõivupuu 2010 110 1 suremine on lükatud igapäevaelu äärealale sageli eemale surija kodust ja lähedastest mis omakorda on kinnitus ajas muutuvatest surmakäsitlustest Samas on surmaks valmistumine suremine matused ja leinamine iga kultuuri olemuse väga kõnekad kirjeldajad Ka oma kultuuris võime märgata et surmaga seotud uskumustesse ja kommetesse on iga ajajärk ladestanud oma arusaamad ja tavad mis on kas varasematega põimunud või eelmised välja tõrjunud Lang 2004 77 Mida üksikisikukesksemaks ja surmast võõrdunumaks muutub ühiskond seda üksildasemaks ja personaalsemaks näib muutuvat ka suremine Luuletaja Jürgen Rooste küsib artiklis Kas surmakultuuri on asendanud elukultuur Rooste 2012 kas pole me surmast kaugenedes ka elu enese sügavusest miskit kaotanud See näiliselt lakooniline küsimus haakub ka siinkirjutaja arusaamaga sellest et kaugenemine surmast või sellest moonutatud kuvandi omamine ei võimalda hoomata elu tegelikkust

    Original URL path: http://kjt.ee/2013/03/surmast-ja-koiduvalgusest/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive