archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Reaalsust ei eksisteeri enne selle mõõtmist | K&T
    Seisatuda nagu öeldakse Hing sul on tagavaraks palju häid asju mitmeks aastaks puhka söö joo ja ole rõõmus Olla näiteks kristlane Ja tuleb deemon koi ja deemon rooste ja deemon varas koos oma käsilastega kelle vastu Sa pead ennast kaitsma ja kelle vastu Sa pead võitlema Sul on Su vara ma olen kristlane Sa oled seda taotlenud saanud kasvatanud ja kindlustanud Ja Sa kaitsed seda nagu öeldakse mu kullakallis Sa tahad elada Olla rahulikult kristlane ja surra selle eest olla ristil nagu öeldakse Ja ometi Sa ei sure vaid võitled iseenda eest Oma õiguse eest olla kristlane Sa võitled iseenda eest Ja ometi on öeldud et võta oma rist ja löö iseennast sinna surnuks ja Sa saad elama See et keegi teine Sind risti lööb see on selle maailma asi me lihtsalt lööme teineteist risti Las see olla Sina unusta oma mina ja järgne Jeesusele Lihtsalt järgne Jeesusele Ära kummarda ära austa Ära tee Jeesusest kullakest vara Kas Sa saad järgneda Jeesusele kui Sul on alles Su mina Su vara Kas saad On ju öeldud Teie ei saa orjata Jumalat ja mammonat Ei saa Kristlane ei saa kunagi öelda et ta on kristlane sest ta on ju surnud Ja ennäe ta on elav Elav inimene Lihtsalt inimene Rohkem kui inimene Elusam nagu öeldakse Sind ei päästa see et oled luterlane Sind ei päästa see et oled õigeusklik Sind ei päästa see et oled katoliiklane Sind ei päästa Kui keegi tahab käia minu järel siis ta ärgu unustagu oma mina luterlikku õigeusklikku katoliiklikku jne vaid võtku oma dogmaatika tõekspidamised maailmavaade seisukohad jne ja kummardagu ihulised ja vaimsed kummardused ülistuslaulud pildid muusika hooned kuld hõbe jne mind Te saate orjata nii Jumalat kui ka mammonat Koguge endile aardeid maa peale kus koi ja rooste neid rikub ja kuhu vargad sisse murravad ja

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/07/reaalsust-ei-eksisteeri-enne-selle-mootmist/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Jumal on liblikas | K&T
    ei mitte ainult kild vaid kogu minu oma mina nii hoiduja kui püüdleja ja hoidja Tollel päeval ja sellel hetkel Mida hakkan ma oma eluga peale Kuidas küll elada Elada Tollel päeval ma läksin ja langesin Jeesuse ette Ja häda mu sees Nutsin tollel päeval ma nutsin Viivuks see oli nutt milles polnud hädaldamist ega enesehaletsust Ja viivuks mul oli rahu Aga ainult viivuks Ja siis seda enam polnud sest see oli viiv Aga ma tahtsin seda tagasi seda hoida ja mu mõttesse tuli mõte et nutt mulle rahu annab ja ma siis pingutasin nutta mis oli enesehaletsus ja eneseimetlus selline mõte mu mõttesse tuli Ja nutuga püüdsin pressida välja rahu Jumala ees Tollel päeval ma siis istusin Ja istusin Ja seisin Ja lamasin Ja kõndisin Tollel päeval ma olin väsinud Jumala poole hüüdmast ja hoidumast ja püüdlemast ja hoidmast Ja Jumalast kes on tugevam kui nutumüür Ma olen selle ees koogutanud tuhat aastat tuhat aastat Koos palveraamatu ja selle põimumistega Ja sundisin Jumala nendesse palvesõnadesse ja otsisin Jumalat nendes palvesõnades Ja kõik läks läägeks tollel päeval Lögaks Tollel päeval mind paisati maha Murti maha Murti mu kondid ja luud Mu mõistus tehti rumalaks silmad pimedaks kõrvad kurdiks keel tuimaks kehaliikmed lõdvaks Mind torgati läbi ja ma vajusin kuhugi Kuhugi mille kohta ei saa öelda elu Tollel päeval ma sõin kõhu täis ja mu mõte läks kõhule mis täis Ma ei saa öelda et lahkus ta jumalike asjade juurest sest ma pole kindel et mu mõte üldse jumalike asjade juures käib või on mingil hetkel Et mu mõte mis loob mu oma iseenda tehtud mina käib Jumala juurde sest tollel päeval tuli mõte mu mõttesse kas ei ole mitte nii et seesama mu mõte mis mu mõttesse käib ja loob mu mina mitte ei loo ka Jumalat Mu iseenda oma loodud Jumalat Tollel päeval ma vaikisin tollel päeval ei olnud ma enam hoiduja ega püüdleja ega hoidja Ja üldse lakkasin Jumalast Ja Jumal tuli mu ümber tollel päeval Ja jäi mu juurde Seesama Jumal kes hauast tõuseb Tollel päeval on elu Elu kus pole hoidumist ega püüdlemist ega hoidmist Elu mis pole suremine Jeesus palveta koos meiega Palun palveta koos meiega Jeesus kas Sa palvetad koos meiega Kas meie vaim on Sinu vaim Jeesus kas Sa palvetad koos meiega Jeesus kas me palvetame Su poole Kas me palvetame Sind Jeesus kas Sa palvetad meid Jeesus ülestõusnud Jeesus Jeesus mõrvatud Jeesus Jeesus Sa kõndisid hauast välja tuul vihisemas Suu haavadest läbi Munadest mille kärbes Su haavadesse munes lendasid välja liblikad Jeesus kas ma tunnen Sind Sind liblikate Jumal Jeesus kas Sa oled meie palvetes Jeesus palveta meid Ei mitte meid Jeesus meie mõrvatud Jumal Me mõrvame Sind ja samal ajal ülistame Sind Ei mitte meid Palveta palveta Sa oled vaba meie palvetest Vaba ja üles tõusnud on meie Jumal Meie ta mõrvasime ja üles tõusnud Ta on Ja käime Su mõrvapaikades Su haavu imetlemas ja austamas hüüdes Kristus on üles tõusnud Meie kiuste Ta tõuseb meie Ei mitte kiuste Tema elab

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/04/jumal-on-liblikas/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Verega ja vereta ehk võimalikust patustamisest Püha Vaimu vastu ehk ühest võimalikust vaatenurgast | K&T
    arvamusloo pealkirjas valetamine Pühale Vaimule ehk patustamine Püha Vaimu vastu See nimetatud palve on suunatud Jumal Isale kuid ka Jumal Pojale ning Jumal Püha Vaimule Oma teoloogilise loogika tõttu on jumalikus liturgias eriliselt esile toodud Kolmainsuse Isikute erinevus ja ühtsus ning oma ühtsuse tõttu pole Isikud lahutatavad Seda mida üteldakse Isale seda sama öeldakse nii Pojale kui ka Vaimule Siit saab järeldada et pattu tehes Poja või Isa vastu patustatakse ühtlasi Püha Vaimu vastu Ja seda nagu Kiri ütleb andeks ei saa Siin peaks küsima et kas valetamine Pühale Vaimule on patt Püha Vaimu vastu Kui võtta valetamist Pühale Vaimule patuna siis saab öelda et valetades patustatakse Püha Vaimu vastu Aga kas see on patt Püha Vaimu vastu See küsimus jäägu praegu siia ja seisku Oluline on siinse loogika kohaselt et ilma vereta Jumalale ei ligineta Verega palvetamisega ühildub vähemalt veel üks aspekt Nimelt see et tänapäeval ja ka minevikus hävitatakse jumaliku liturgia läbiviimiseks loodust Meie elu on korraldatud selliselt ja ise me seda korraldame et teisiti me ei saa Looduse verevalamisest saame tänapäeval rääkida sest peaaegu igaüks tööstuslikus linnastunud maailmas saab näha oma ihusilmaga selle hävinemist tunda oma kehas seda ja elada seda Ja kui olla aus kirjutatud mõte lõpuni mõelda siis ei saa inimene öelda Jumalale et ta toob talle vereta teenistust Me oleme käsist ja jalust seotud verevalamisega määrdunud verega sellest läbi imbunud Seda kõike saab kirjutada just selles võtmes sest seda võimaldab praegune olukord Eestis ja maailmas Nende ridade kirjutamise ajal valmistutakse esimese advendi oikumeeniliseks jumalateenistuseks sõjaväebaasis Rahuvürsti kiitmiseks sõjalennukite taustal See tähendab ka seda et Eesti on sõjas kaevikutes on alati jumalateenistusi tehtud Eesti Vabariik kuulub Euroopa Liitu mis on kapitalistlik liit ehk rikastumine kellegi arvelt Eesti rikkamaks saades ei saa rikkamaks ega toidetumaks kõige vaesem inimene maailmas See on kohutav reaalsus ja eelnevat loogikat aluseks võttes on veelgi kohutavam et selle eest palvetatakse Eesti Vabariik vajab nagu näha enda eksisteerimiseks sõjalist nimetatud kaitseks organisatsiooni NATO Ma saan öelda et mu käed on määritud inimverega Ja nende kätega preestrina või üldse õigeusulisena palvetades kodus või kirikus puudutan ma Jeesuse Ihu ja Verd Preester kes on tapnud või kelle süü läbi on inimene surnud ei saa õigeusu kirikus enam jumalikku liturgiat toimetada Kui panna see seadus ja võimalik eelnev loogika kõrvuti siis osutub see seadus naeruväärseks Ja ka kogu jumalik liturgia Kordaksin üle mõtte et Eesti Vabariik vajab oma eksisteerimiseks inimese vägistamist sandistamist ja mõrvamist ehk vägivalda ehk sõda Reaalajas Eesti Vabariik otseselt nähtavalt ei sõdi kui välja jätta välismissioonid kuid mõttes see toimub Ja selle eest palvetatakse Et seda veel kujutletavamaks teha olgu esile toodud tekstikatkeid jumalikust liturgiast Vanasti keisri aegadel palvetati nõnda Meie pallume weel omma õiget usku wagga Issewallitseja se suure Herra kõige Wenne riigi Keisri eest et Issand temmale annaks wägge wõitu pitka igga rahhulikku wallitsust terwist ja lunnastust ja et Issand meie Jummal tedda isseärranis kõikis asjus juhhataks ja aitaks ja igga waenlast ja wastast temma jalge alla heidaks Õige ussu Kirriku Jummalateenistusse Ramat 1883 89 Kui siin nüüd mõelda venestamise

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/01/verega-ja-vereta-ehk-voimalikust-patustamisest-puha-vaimu-vastu-ehk-uhest-voimalikust-vaatenurgast/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Pühakute päevaks | K&T
    Ja nüüd saame siia lisada kiriku kes armastab siiski korrata Vana Testamendi lauset olge pühad nagu teie taevane Isa on püha Arusaadavalt oli see mõte Jeesuse suus teise tähendusega kui kiriku omal kellel siiski on normid ja piirid Taevale Vaimule Jumalale ja tema riigile Just seda taevast ära taha ja seetõttu pole sul vaja karta ka põrgut mis on seotud selle taevaga Otsi soovi ihka otsi üles tuul Jumala Vaim Jumala riik Jumal See ülesanne on võimatu Kes on näinud mind see on näinud Isa pluss niisama on kõigiga kes on sündinud Vaimust Jeesus sündis Vaimust ja järeldada saab et Isa Jumal ja ka Jeesus jääb tabamatuks seletamatuks Ütles talle Thomas Meister üldse mu suu ei suuda lausuda kellega sarnaned TE 13 Sellega ühildub lugu Kong zi st kes näinud Lao zi d lausub Draakon aga ma ei mõista kuidas ta tuult ja pilvi pidi taevasse kandus Täna nägin ma Lao zid Ta on kui draakon Jumalariigiotsija tuule tallaja ning tuule tallata kui nii võiks öelda ei saa võidelda oma ega teiste pattudega sest need on seotud ette antud kirjeldatud seletatud taevaga Ja seoses sellega saab väga kõnekaks väljend pecca fortiter Ja ka mõte et viimne autoriteet saab olla ainult Jumalal ja ei mitte paavstil või kirikukogul Ja kui lisada siia Masingu viidatud Sk 4 6 ei mitte väe ega võimuga vaid Jahve vaimuga see tähendab mitte juudi käsuusundi meetodite varal vaid täiesti teiste meetoditega Tähendab nagu Luther rõhutas õndsaks ei saa käsku täites ei Jumala ega kiriku Pääsemisele ei aita kaasa askees hommiku ega õhtupalved see tähendab et Jumala riiki ei pääse palve ja paastuga Pole teoloogiat tehnikat ega ideoloogiat mis aitaks selles sest need kõik on seotud ainult teadaolevaga Palve ja paast ei saa olla vahendid sest puuduvad vahendid seoses Jumala riigiga Ja seetõttu pole mõtet võidelda patu kuradi ega maailmaga Ainuke mida teha saame on tallata tuult otsida soovida ihata lausa ihaleda teist mitte aga karta põrgut pattu kuradit ja maailma ja tahta taevast mis on kiriku raamatusse kirja pandud Palve ja paast ehk askees on armastustegu Jumala vastu seda õpetab Luther ja iga normaalne ristiinimene Askees ei ole munkade pärusmaa Kui askees on suunatud Jumalale inimese vastus Jumalale siis on see õige Kas sellele ka tulemusi on seoses Jumala riigiga see jääb kuni lõpuni teadmata me saame ainult ainult koristada oma toa südame ja pesta akna aga akent või ust me lahti teha ei oska ega suuda Seda teeb ainult ja ainult Püha Vaim See on satanism kui askees on suunatud pattude kuradi lausa kuraditega ja maailmaga võitlemisele Siis me kummardame teenime ja austame pattu kuradit ja maailma ehk tegeleme satanismiga Askees on armatsemine Jumalaga Selles pole võitlust mida Masing pidevalt rõhutab ja esile toob Meie ei pea võitlema Me ei pea võitlema ka näiteks nn traditsioonilise perekonna eest Ainus mida saame teha on otsida ihaleda armastada armatseda Jumalaga Talle anduda Taotleda Püha Vaimu kes meie jaoks on haaramatu käsitlematu seletamatu mõistetamatu Ära taha saada pühakuks Ole püha Ära võitle patuga Armasta Jumalat Usalda tuult kui

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/11/puhakute-paevaks/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Pecca fortiter | K&T
    mitte et ta nüüdsest peale oleks patuta vaid tal on õigus ja võimalus ikka ning jälle kahetsejana astuda oma Isa ette ja võtta temalt vastu andeksandmist ja armu Ta toetub usuisa Pauluse mõttekäigule Rm 7 14 25 Paulus on seda õigesti mõistnud kirjeldades ennastki inimesena kes on alles teel lõppeesmärgi poole Siin võiks nüüd ju ironiseerides järeldada et Paulus püüdles oma lihaliku surma poole Aga ei Vaadakem hoopis mida ütleb selle kirjakoha kohta usuisa Masing Viimati tuleb rõhutada et Paulus kõneleb juutidele juudina See mida ta kirjeldab siin ei ole normaalse kristlase elu vaid normaalse juudi Niisiis kui jõhkralt kokku võtta siis jääb ja on iga kristlane kuni oma surmani Jumala suhtes jätis kellele Luther ütleb sed fortius fide et gaude in Christo Niisiis inimene ei sünni uuesti vaid võtab endale lisaks Uue Aadama nii et Vana Aadam jääb alles Jälle see arv kaks sellest pole pääsu Inimene tehakse kaheks Lihaks ja vaimuks Ja liha lunastajaks on surm Usuisa Masing hüüatab Jumal ei suuda inimest muuta kurat küll Kurat küll kas tõesti on Jumal päästnud ainult inimese vaimu kuid liha mitte Tõesti kui inimene ei oleks dualismi ori mis on kindlasti patt ta teoloogia oleks hoopis teistsugune Aeg on edasi läinud mateeria ja vaim on saanud üheks jälle ma arvan Ja sellesse sobib paljude usuisa Lutheri usutunnistus mis väljendub mõttes patusta julgesti Liha ja vaimu Aadamate vaheline võitlus on kadunud Vähemalt uuestisündinute jaoks Nad on tervikuna uueks saanud Aadam ei võta endale lisaks Aadamat vaid on ainult üks Aadam Kas kristlane elab patus Ei Aga me ju patustame ütleme Kui me teeme seda siis pole me kristlased Miks küll arvab end usklikuks pidav inimene et ta on usklik ja kristlane Tuleb üles tõusta minna kirikus kantslisse ja öelda iseendale ning kuulajaskonnale et meie kes endid kristlasteks nimetame ei ole kristlased Me pole uuesti sündinud Usuisa Lutheril on õigus patusta julgesti sest iga su hingetõmme südametukse on patt mööda elamine Igal hetkel ja igas kohas oleme valel ajal ja vales kohas Pole mõtet välja tuua eraldi oma patte ja patukesi sest kogu meie elu on patt Jumal näeb seda ja ei mürista Miks ta peaks meiesuguseid narre karistama Ta halastab meie pääle ja räägib igaühega üha uuesti ja uuesti Armulikult Patusta julgesti Sa oled patt ja patt ei tee midagi muud kui patustab Ära karda põrgut mida sulle lubatakse ja ära taha taevasse mida sulle esitletakse Ela julgesti Ole reformaator iseendale igal hetkel Iga oma mõte Jumalast iga oma pilt Jumalast sea sel samal hetkel kahtluse alla Nii nagu usuisa Paul Tillich ütles enda kohta Minu anastas see paradoks et see kes tõsiselt salgab Jumalat jaatab teda Selleta ma poleks suutnud jääda teoloogiks Ja sama tunnistuse andis enda kohta usuisa Masing ja põrutas otsa Ma soovin et nõnda juhtuks nendegagi kes nimetavate lastena viibivad selles maailmas kuigi nimetavad end usklikeks ja veel sagedamini tõeliselt tõsiusklikeks Nad ei usu ja enamasti nad ei tahagi Teist Maailma Sest Teises Maailmas pole kuulsust pole jõukust pole endakindlust pole käsku ehk põhimõtteid Sa sünnist uuesti

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/10/pecca-fortiter/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • In memoriam Jukka Taneli Thurén (30.6.1930–10.5.2015) | K&T
    kohtab ju palju kultuurikuulsusi kuid kultuuri keskel oli ta harjunud Tema Turu kodus mis on samuti väike puumaja rikkaliku puu ja juurviljaaia sees on seinal vana perekonnapilt millel mõnigi Soome tuntud kultuuriisiksus Liisa ja Jukka Thurén on suutnud anda paremad püüdlused edasi ka oma lastele ning enamgi veel tema tütred pojad miniad ja väimehed see on nagu Noa laev teaduskraadidega Tema lastelaste arvu ma ei mäleta kuid piltide järgi seinal otsustades on neid palju Soomes tuntakse Jukka Thuréni väga selge profiiliga kristlasena Maailmas ainulaadse pietistlike liikumiste tööjaotuse kohaselt annavad lestadiuslased kirikule muusikud ärganud pastorid ja evangeelsed teoloogid Jukka Thurén kuulub evangeelsesse äratusliikumisesse ja oli tuntuim nende teoloogidest olles pikaaegne Åbo Akademi ülikooli professor Soome keeles on Jukka Thurénil oma piiblikommentaaride sari Neist eesti keelde on tõlgitud Galaatia kirja Rooma kirja ja Johannese evangeeliumi kommentaarid Autor on kord ise öelnud et tema kommentaaride eestikeelsed tõlked on paremad kui soome algtekstid sest kirjutades soome keeles pidi autor pidevalt seletama mida on soome uusim piiblitõlge valesti teinud Eesti 1997 aasta piiblitõlge oli Jukka Thuréni meelest piisavalt hea tõlke enese kommenteerimise ruumi võib kokku hoida ning minna otse sisu juurde Jukka Thurén jõudis kõikjale Ta reisis jutlustas Ta osales mh ka tegevuses Venemaa suunal juba raudse eesriide ajal Soome kirik oli tol korral väga huvitatud teoloogilistest kõnelustest Vene õigeusu kirikuga Jukka Thurénil oli neil osaleda kerge tundis ta ju ka vene muidu nõrga teoloogia üht tugevaimat haru patristikat väga hästi Temalt on ilmunud töid patristika ja ka luterlike usutunnistuskirjade teemadel Jukka Thurén oli ka Akadeemilise Teoloogia Seltsi auliige Jukka oli kodupaiga patrioot Kord veel viisakorra ajal kutsus ta mind enesele külla Mina otsustasin ühendada selle reisi naisevõtureisiga ning hilinesin tema meelest Turgu mitme päeva võrra Küll seletas ta mulle et tee Elvast Turgu ei käi Lapimaa kaudu Tahtsin teda lepitada helistades veel tänavatelefonilt Tampere

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/05/in-memoriam-jukka-taneli-thuren-30-6-1930-10-5-2015/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Piiskopiametist Uues Testamendis ja algkristluses | K&T
    esimeses kirjas korintlastele Seejuures peab viitama et karjasekirjad esindavad piiskopiameti arengu üht keerukamaks muutunud perioodi nimelt aega mil piiskoppide ja diakonite kirikukord nagu see on levinud kreekalikes kogudustes oli kokku kasvanud idast tuleva juudimõjulise kirikukorraga kus kogudust juhtisid ühiselt vanemad ehk presbüterid Seetõttu kirjutataksegi tekstides sageli viidates koguduse vanematele keda tuleb austada ning kui minnakse konkreetsemaks siis räägitakse diakonitest ja piiskoppidest Seega näeme et piiskopiameti tekkekoha küsimus viib meid selgelt kreeka kultuuri keskele Kreeka ühingutes seltsides tänapäeva mõistes mittetulundusühingutes antiikse juriidilise terminiga collegium ites oli piiskop varade üle valitseja Algkogudusel polnud palju varasid polnud ka väljaminekuid kuid vaatamata sellele ning ilmselt näljaste ja kodutute toetamiseks mõeldi ka koguduse varalisele küljele Me ei tunne siiski piiskopi tööde loetelu Pealegi tuleb tekstides piiskopiga võrdselt esile diakon Ka diakoni tööd olid umbes sarnased Töö nimi on tuletatud laua ääres teenimisest kuid ilmselt oli üsna algusest peale diakoni amet pigem liturgiline ja vaimulik mitte niivõrd halastustöö Seejuures torkab silma et piiskopiameti tekke kohta on selgeid märke ka juutlusest Kirjutasin ülal et juudikristlikud kogudused mis olid kristluse algseim vorm tundsid üksnes vanemate mitte piiskoppide ega diakonite institutsiooni Juudikristlikud kogudused kasvasid ja levisid kreeka ja rooma kultuuri aladele kas sunnitult sõdade või ka avanevate teenimisvõimaluste tõttu või ka vabatahtlikult Lisaks võeti juudi mõjusid kristlusesse ka hea meelega üle tunnetati end ju sarnaselt neile ikkagi püsivat Vana Testamendi alusel Usulised mõtted liikusid Vahemere piirkonnas ikka idast läände nagu keskaja Euroopas lõunast põhja Seegi andis juutluse mõtetele loomuliku eelise kreeka keskkonda tungimisel Teadmine piiskopiameti juudikristluse juurtest sünnibki selge filoloogilise tõestuse põhjal et sõna piiskop episkopos tuleneb tegusõnast episkeptomai katsuma tulema ülevaatajaks olema heebrea keeles pāqad See tähendab nii heebrea kui kreeka piiblitekstides Jumala tegevust kas halastavana või karistavana Jumal tuleb oma kogudust katsuma see on nii ähvardus patusele kogudusele kui eshatoloogiline tõotus ootavale kogudusele Mõnikord on see ühendatud rahva juhi karjase mõtetega näiteks Hs 34 kus kasutatakse verbi biqqēr külastama Siit edasi näeme Uue Testamendi kohtades mis räägivad piiskopiametist meie tõlgetes ülevaatajaametist kordumas neidsamu sõnu mis Vanas Testamendis esinevad Jumala kui rahva ülevaataja või ka rahva juhi kui karjase kohtades Seal räägitakse katsumatulekust karjast lammastest karjatamisest Piiskopi kui koguduse juhi ametit ei nimetata aga juutluses kunagi selgelt Seda ei juudikristluses ega juutluse teistes koolkondades Erandiks selles juutluse presbüterikesksuses on üks juudi allikas Damaskuse kiri Seda on ekslikult peetud kristluse eelkäijaks tekstiks kuna see sisaldab tähelepanuväärseid kristlikke mõisteid Tegelikult ei ole selles midagi kristlikku sest tekst on pigem Qumrani käsikirjadest tuntud mõtteviiside esindaja See kogudus polnud mitte Kristuse kogudus vaid ilmselt esseenide kogudus Kuid juutlus on mitmepalgeline ning ka Qumrani käsikirjades torkab silma tähelepanuväärne vaimne uuenemine Damaskuse kiri kirjeldab et selle usulahu koguduses on olemas ametimehed mǝbaqqēr sõna nagu Hs 34 biqqēr kes on pāqad seatud saadetud vaadatud kogudust juhtima Selles märkame väga selget seost kreekakeelse sõnaga episkeptomai Nii jõuamegi selge kokkupuuteni kristlusega sest aeg on sama ja sõnavara on sama Siiski seletab sarnasust kristlusega nagu ka muid Damaskuse kirja sarnasusi mõlema tuginemine Vana Testamendi mõttemaailmale Verb vaatama tulema katsuma tulema selle vaimuelu ülesehitav tähendus karja teema hoolsuse ja

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/03/piiskopiametist-uues-testamendis-ja-algkristluses/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Peetruse viletsus (Ap 12:1–11) | K&T
    Jeesus oli risti löödud Järelikult pidi ta olema kurjategija Ja kui Jeesus oli kurjategija pidid ka tema jüngrid olema kuriteo kaasosalised Selline maine levis Juba Uus Testament räägib evangeeliumi häbenemisest usu häbenemisest Millest üldse selline mõte häbeneda usku See tuleb sellest et mõeldes Kristuse ristisurmale on usk ebaõnnestumine seotud kindla kuupäeva ja kohaga Selleks oli Kolgata paasapühad Keiser Tiberiuse 16 aastal Kes nüüd elas ülestõusnud Kristuses oli maailma silmis ikkagi selle ebaõnnestumise vaeva ja häbi kandja Jaakobus tapeti siis kui Kristuse jünger Ta tapeti kui Jeesuse Kristuse kuriteo kaasosaline ja küllap ka kui Jumala teotaja kes ütleb et Jeesus on Jumala Poeg Ja kui teised kristlased seda hukkamist nägid või sellest kuulsid pidid nad kartma Igaühega võib juhtuda nii Nii pidi mõtlema ka Peetrus On hirm võimu ees hirm vangla ja seal sündiva ees Nii et Jeesuse jünger nägi palju viletsust Kõike seda läbi tehes sai Jaakobus Ristija Johannese sarnaseks Temagi oli vanglas teisel pool Jordanit ning ta ei tulnud sealt elusalt välja Paistab et pühad inimesed jagavad saatust Kuid miks peab see olema nii raske Ega vastust inimese elusaatuse kohta ei oskagi öelda Näeme et Jeesus suri pärast väga lühiajalist vangistust Tuleb Peetruse järg minna vanglasse Kuid siin hakkab rääkima Piibel helgemast saatusest Peetrusel oli ees veel pikk misjoniteekond see vangistus lõppes ootamatult Jumal saatis vanglasse ingli Ingel ütles Peetrusele tõuse pane jalga ja selga mine Peetrus ei uskunud et pääseb Siis avanes rauduks tema ees iseenesest Uksed ei oska avaneda uksed pole elusolendid kuid nii kirjutab Piibel Lehekülg edasi loeme uksest mis ei avanenud Vanglast pääsenud Peetrus oli oma sõprade ukse taga Need olid mures et Peetrus on vanglas Peetrus aga koputas nende ukse taga kaua aga keegi ei tule vaatama Siis tuli üks tüdruk imestas jooksis ukse juurest eemale rääkis et Peetrus on seal ukse taga Siis arutleti et see ei ole Peetrus tema on ju vanglas Peetrus aga koputas ikka veel uksele mille taga olid koos palvetajad Vanglauks avanes iseenesest kirikuuks aga mitte Piibel kirjutab seda huumoriga Nii võib minna misjonitööl Kuid nii võib mina ka argiaskeldustes Kord hakkasin sõitma Elvast jalgrattaga Tartusse loengusse ja nägin üht kristlikku venda suure autoga väravast väljumas Mõtlesin et ta läheb Tartusse tööle et ta võiks mind koos jalgrattaga Tartusse viia Kuid tema ütles et mul on kiire pean tööle minema ja nii me läksime Tartu poole üks autoga teine jalgrattaga Endal peas mõtted et jalgratas on bussist poolteist kuni kaks korda aeglasem autost kolm neli korda aeglasem Ka jalgratas jõuab kuid auto liigub kuidagi stiilsemalt Ja siis tundus elu vilets Viletsus tundub olevat meie elu põhikoostisosa Kandes Jeesuse risti ja ebaõnnestumist oma elus enesega kaasas võime mõelda kas meie usk ei ole üks vilets asi mis meid tugevatest ja tublidest eristab Kuid kui mõelda sügavamalt mida kannavad endas need tugevamad ja tublimad Ega neilgi ei ole midagi vägevat Nad on sunnitud muutma oma sõnastust kui räägivad omaenda tublidusest ja tegususest Meie usk kogu oma viletsuses on püsivam kui maailma vägevus Meie usu viletsus on vaid kogu aeg nii selgesti

    Original URL path: http://kjt.ee/2013/09/peetruse-viletsus-ap-121-11/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive