archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • In memoriam: John Martin Hull | K&T
    kogemust ning puude teoloogilist käsitlust olnud üle maailma väga mõjukad ning sellealaseid raamatuid ja artikleid on tõlgitud paljudesse keeltesse Pärast seda kui ta 1983 aastal täiesti pimedaks jäi jätkas ta tööd lõimides oma pimedaks jäämise ja pimedana elamise kogemust oma teoloogilisse mõtlemisse Näiteks raamatus Puutudes kaljut Touching the Rock kirjeldab ta pimedaks jäämist ja sellega kaasnevat maailma inimeste ja Jumala tajumise muutumist Raamatud Alguses oli pimedus In the Beginning There Was Darkness ja Nägemisest ja arusaamisest On Sight and Insigh t annavad toeka ja värske kohati väga isikliku panuse kristlikule puude teoloogiale ja ka pimedate maailma mõistmisele Oma pimedaks jäämise protsessi algusest peale pidas John Hull valusalt ausaid audiopäevikuid mille põhjal Peter Middleton ja James Spinney tegid eelmisel aastal liigutava filmi Notes on Blindness mis on võitnud mitmeid auhindu John Hull aitas kaasa projektile mis aitas katedraalidel töötada välja vahendeid mis aitavad pimedatel külastajatel tutvuda sealse arhitektuuriga Cathedrals Through Touch and Hearing Raamatutes ja filmis arutab John Hull oluliste küsimuste üle Näiteks kui kaua peab olema pime et unenäod ei oleks enam värvilised Kuidas mõjutab asjaolu et sa ei näe oma last tema naeratust ei saa kunagi temaga silmsidet suhet temaga Kuid ta läheb siit edasi mis tähendus on pimedaks olemisel See on rännaku kirjeldus kus stigmast saab stigmata Ta kõnetab viisil mis avab mõistuse ja südame uut viisi maailma nägema mõistma ja imetlema John Hull ei kirjutanud siiski ainult pimedaks olemise perspektiivist Teoloogina kritiseeris ta lääne ühiskonna materialistlikkust mida ta nimetas raha kultuuriks ning temalt on pärit väljend rahakardin mis varjutab otsuste tegemisel teised väärtused Ta käsitles teemasid mis olid ühtviisi päevakajalised ja tundlikud Nii tõi ta kasutusse mõiste religionism mille põhitunnuseks on teisti maailma tajuvatele gruppidele vastandumine Selle ületamiseks nägi Hull kahte peamist hooba esiteks lugupidavalt ja dialoogivalmilt teiste kultuuride ja religioonide tundmaõppimine ning teisalt enese ja oma juurte mõistmine Kiriku rolli üle tänapäevases maailmas arutab John Hull raamatutes Misjoni kujundatud kirik Mission shaped Church A Theological Response ja Prohvetliku kiriku suunas Towards the Prophetic Church A Study of Christian Mission Ta kritiseerib endasse kapseldunud kirikut mis ei võta tõsiselt vaesust tarbijamentaliteeti ja usupluralismi küsides kuidas oleme jõudnud olukorda kus kirik keskendub enesele mis on juhtunud jumalariigi otsingutega Ta uurib Piibli prohvetliku traditsiooni mõtlemist Kui ühes oma eelmises raamatud küsis autor mis takistab kristlasi õppimast siis siin küsib ta mis takistab kristlasi tegutsemast John Hull aitas kaasa religioonipedagoogika rahvusvahelistumisele Tema juhtimisel muutus kohaliku tähtsusega ajakiri Learning for Living pikkamööda kõrgelt tunnustatud rahvusvaheliseks ajakirjaks British Journal of Religious Education mille sisuks on kõrge akadeemilise tasemega teoreetiliste ja empiiriliste uuringute tulemused Teine oluline panus rahvusvahelise religioonipedagoogika arengusse on 1978 aastal koos John Petlinguga loodud seminar International Seminar on Religious Education and Values ISREV mis ühendab religioonipedagoogikat uurivaid teadlasi See toob iga kahe aasta tagant üle maailma kokku erialateadlased ning toimuvad elavad diskussioonid viimaste uuringute ja suundumuste kohta eri maades Seminari iseloomustab John Hulli suhtumisest inspireeritud õhustik mis on ühtviisi sõbralik vaimukas ja arendav milles nii algajad kui kogenud teadlased koostöiselt arutavad ja vaidlevad John Hull on mõjutanud väga paljusid inimesi

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/08/in-memoriam-john-martin-hull/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Siin ma seisan | K&T
    aegu s t enne loomistegu ja enne igasuguse aja algust Aeg algas koos maailma loomisega Jumal eksisteerib igaveses ajavälises alguse ja lõputa olemises Sõna igavik ei tähenda aga hoopiski lõputut aega see tähendab aja puudumist üldse mineviku ja tuleviku puudumist ainult ühte kõikehõlmavat olevikku Jumala jaoks on kõik praegu Selles Jumala igaveses olevikus sünnitab Jumal Isa oma Ainusündinud Poja igavese ja alati olemasoleva sündimisega Vaieldamatult pole kunagi olnud sellist aega mil Jumala Poega poleks veel olemas olnud Isast sündinud ja Temas oma algust omav Jumala Ainusündinud Poeg on alati olemas olnud mitteloodud igavene ja jumalik Kättesaamata peetakse kinni seutakse kinni Seda kes Aadamat needmise alt peästab Kes südamed ja sisikonnad läbi katsub seda küsitakse ülekohtusel wiisil kohtu ees Kes merele raja on ette pannud Seda pannakse wangi Kelle ees wärisedes taeva Wäed seisawad see seisab Pilatuse ees loom lööb oma käega Loojat risti surmale mõistetakse Seda kes elawate ja surnute üle kohut mõistab hauda pannakse Seda kes põrgu haua ära hukkas Oh heldesüdameline Issand kes Sa kõik seda oma armu pärast kannatad ja kõiki needmise alt peästad au olgu Sulle Paastu Triodi Raamat 1907 658 Sind ma usun Ja sinusse Ja kui Jumal sünnitab Poja siis peab Poeg olema Isa sarnane kõiges peale oma pojaseisuse fakti enda Kõik mis on Isa näeme me ilmutatuna Pojas kõik mis kuulub Pojale kuulub ka Isale sest Poeg elab tervenisti Isas ning ka Isa elab tervenisti temas Poega kes on alati Isas ei saa Temast kunagi lahutada nii nagu ei saa Vaimu lahutada Pojast kes teeb kõike Vaimu läbi Kes võtab vastu Isa võtab ühtlasi vastu ka Poja ja Vaimu Nende vahel on võimatu näha mingisugustki lahutatust või eraldatust ei ole võimalik mõtelda Pojast ilma Isata ega lahutada Vaimu Pojast Nende vahel valitseb selline ühtsus ja erinevus mis ületab sõnade ja arusaamise piirid Isikute erisus ei lõhu loomuse ühtsust olemuse ühtsus ei tähenda aga isikuid eraldavate tunnusjoonte kadumist Ära imesta kui me käsitleme Jumala olemust ühtaegu ühtsena ja eristatuna Kasutades otsekui mõistukõnet maname silme ette kummalise ja paradoksaalse erisuse ühtsuses ja ühtsuse erisuses Gregorios Nüssast Õigeusu tee 2001 29 Järelikult kui Jumal Isa on jumalik ja igavesti täiuslik tõene tark hea armastuserohke ja ärarääkimatu äraarvamatu nägematu äramõistmatu igavene muutmatu siis on ka Jumala Pojal kõik needsamad omadused Seepärast ongi Ta Valgus Valgusest tõeline Jumal tõelisest Jumalast Ja seepärast võtab väljend üheloomuline kokku kõik eelöeldu Olles alati koos Isaga kujutab Poeg endast Temaga üht elu üht tahet üht väge ja üht tegevust ilmus Ta siiski Maa peale ja ellas innimeste keskes sest pühhast Neitsist Sina üksi oh Jeesus koos oma Emaga oled igatpidi kaunis sest pole viga sinus mu Issand ega plekki sinu Emal Süüria Efraim Õigeusu tee 2001 78 Kõigepuhtam kõigepüham laitmatu Mis toome meie Sulle oh Kristus et Sa meie pärast kui inimene maa peale tulid Iga Sinust loodud loom toob Sulle tänuohwri Inglid laulu taewas tähe targad anded karjatsed imekspanemise maa koopa kõrb sõime aga meie inimesed toome Sulle Neitsi emaks Õige usu Kiriku Jumalateenistused Suurtel Pühadel 1890 94 Sinu kaitse ja varju alla põgeneme oo püha Jumalasünnitaja Ära põlga meie hädas meie palvet vaid päästa meid igal ajal kõigest hädaohust sina auväärne ja õnnistatud Neitsi vt nt Katoliku kiriku katekismus 2008 184 lihha sisse saades ja allandas ennast sullase näggu ennesele võttes ja sai meie alva ihhu Oh Issand Sa oled meie haiget loomust parandanud kui Sa oh Sõna temaga Neitsi läbi oma kõigepuhtamat Jumaliku olemist seda tõsist arstimist olid ühendanud Oktoih see on Õige usu kiriku kaheksa laulu wiisi raamat 1891 81 sees meie sarnatseks totus in suis totus in nostris Leo Suur et meid omma au kuju sarnatseks tehha Sina oh Inimesearmastaja lõid inimese oma kuju järele aga et ta üleastmise läbi oli surmale mõistetud siis lasksid Sa ennast Kolgata mäel ristilüia ja lunastasid teda ära Sind ma usun Ja sinusse Sest et ühhe innimesse läbbi pat on maailma sisse tulnud ja pattu läbbi surm siis wõttis Sinnu ainussündinud Poeg kes Sinnu Jummala se Issa sülles on ja ühhest naesest sest pühhast Jummalasünnitajast ja ikka neitsist Mariast Kõigepüham Jumalasünnitaja päästa meid sündis ja kässu alla sai sedda pattu hukka mõista omma lihha sees et need kes Adama sees ärrasurrewad sellesamma Sinnu Kristusse sees ellawaks saaksid Nii nagu ma palvetan nii ma usun vrd Evagrios Pontosest Kui sa oled teoloog palvetad tõeliselt ja kui sa tõeliselt palvetad oled teoloog Temma ellas sessinnatses ellus andis meile õnsaks teggevad kässud pööris meid ärra wallejumnala teenistustest ja tõi meid se läbbi Sinnu se tõe Jummala ja Issa tundmissele ja teggi meid omma ärrawallitsetud sugguks kunninglikkuks preestriammetiks pühhaks rahwaks Halastava inimese süda põleb kogu loodu pärast inimeste lindude loomade kurjade vaimude iga loodud asja pärast nende peale mõeldes või neid nähes täidavad rohked pisarad tema silmi Sellise inimese süda on täis kaastunnet ja ta ei suuda kuulda ega näha mingit kannatust või väiksematki muret mis looduid tabab Seepärast palub ta pisarais ka tummade loomade tõe vaenlaste ja nende eest kes talle kurja teevad et Jumal neid hoiaks ja nende peale armu heidaks Samuti palub ta ka roomajate soo eest tänu suurele kaastundele mis Jumala eeskuju järgi mõõtmatult põleb tema südames Iisak Süürlane Õigeusu tee 2001 117 Mina usun ühtainsat Jumalat kolmainsuses ja kolmainsust ühesainsas jumaluses ajamata segi isikuid ja lahutamata jumalikku põhiolemust Sest üks on Isa isik teine on Poeg ja kolmas Püha Vaim kuid Isa Poeg ja Püha Vaim moodustavad üheainsa jumaluse igavesti Samasugune nagu Isa on ka Poeg samasugune on ka Püha Vaim Loodud ei ole Isa loodud ei ole Poeg loodud ei ole Püha Vaim Mõõtmatu on Isa mõõtmatu on Poeg ja mõõtmatu on Püha Vaim Igavene on Isa Poeg ja igavene on Püha Vaim kuid sellegi poolest ei ole kolme igavest vaid üks Samuti nagu ei ole kolme loodamatut ega kolme mõõtmatut vaid üksainus loodamatu üksainus mõõtmatu Kõigeväeline on Isa kõigeväeline on Poeg kõigeväeline on Püha Vaim Ja siiski ei ole neid kolm vaid üksainus kõigeväeline Jumal on Isa Jumal on Poeg Jumal on Püha Vaim Aga siiski ei ole kolme Jumalat vaid üksainus Samuti Isa on Issand Poeg on

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/08/siin-ma-seisan/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kristlik sõnum ja religioossed otsingud | K&T
    kui kirikutes traditsioonilised leerikursused või katekumenaat Nad on kui sissepääs või ligipääs kristlikule usule kuid nende sihtrühm on mõnevõrra erinev ja kursuse lõpetamine ei eelda järgmise sammuna ilmtingimata kogudusega liitumist Saksamaa Evangeelsed Kiriku liikmeskirikud on seda töövaldkonda suunatult arendanud töötanud välja erinevaid kursusematerjale koordineerinud kursuste korraldamist ning aidanud kogudusi nende kursuste tutvustamisel et jõuda võimalikult laia huviliste ringini Selleks on kirikud avanud ühise internetiportaali mis on abivahendiks nii kogudustele kui ka kursustest huvitatutele Kursuste teemad varieeruvad kuid nad kõik puudutavad kristliku usu põhiküsimusi Kursusel osaleja jaoks on see võimalus saada mitte ainult autentset infot kristliku usu kohta n ö otsesest allikast ehk selle praktiseerijatelt vaid koguduse keskel viibides seda ka ise kogeda Väga olulisel kohal on nende kursuste juures võimalus dialoogiks küsimuste esitamiseks ja koos teiste kursusel osalejatega usu teemade üle arutamiseks Ükski osaleja jaoks relevantne küsimus ei ole vale küsimus Teemakäsitlused on väga praktilised millega inimesel on oma elukogemusest lähtuvalt lihtne suhestuda Eelteadmised usu ja kiriku kohta ei ole vajalikud ning ei takista kursusel osalemist Selletüübilised kursused ei ole tundmatud ka Eestis Kõike laiemalt levinud on Alfa kursus mida rakendatakse mitmetes vabakogudustes ka ristimisele eelneva õpetuse funktsioonis Alfa kursus on pärit Inglismaa kirikust kuid on nüüdseks levinud enamusse maailma riikidesse kus kristliku kiriku tegevus on võimalik ning seda on väga edukalt üle kantud ka mitmete teiste kristlike kirikute konteksti Teine Eestis positiivset tagasisidet leidnud kursusematerjal on nn Credo kursus varasema nimetusega Reis usumaale mille autor on dr Burghard Krause Hannoveri Evangeelsest Luterlikust Kirikust Kursuse tõid Eestisse pastorid Merike Schümers Paas ja Michael Schümers 2002 aastal ning seda on EELK Usuteaduse Instituudi ja Misjonikeskuse koostöös tutvustatud ning rakendatud paljudes EELK kogudustes Alates 2011 aastast on kursusest olemas ka noortele suunatud versioon Omamata küll täpsemaid uurimisandmeid võin isikliku kogemuse põhjal väita et meie koguduste jaoks on see olnud võimalus jõuda mitte niivõrd kirikukaugete kui just kirikust võõrandunud või kirikuga ühel või teisel põhjusel sideme kaotanud inimesteni Kuigi kursus ei kohusta osalejaid hiljem kogudusega liikuma on paljud neist siiski kursuse järel leidnud taas sideme kogudusega Sellelaadiliste kursuste suurim potentsiaal on uue ja värske perspektiivi ehk siis juhtlõnga avastamises religioossetele otsingutele Ja seda mitte ainult osaleja perspektiivist vaid ka kursust läbiviinud koguduste töötegijad kinnitavad et arutelud osalejatega on pannud ka neid usuküsimustele teise pilguga vaatama Kui aga väita et selliste kursuste eesmärk ei olegi uusi koguduseliikmeid võita siis mis peaks olema üldse kiriku huvi sellisesse tegevusse panustada Siin ongi küsimus mida peaksime endale kristlastena esitama kas meie motivatsioon kristliku sõnumi kuulutamiseks on Jeesuse isikus inimesele väga lähedale tulnud Jumala tutvustamine või kirikuliikmete andmebaasis numbrite kasvatamine Iseenesestmõistetavalt ei pea neid kahte võimalust teineteise vastu välja mängima aga vahelduse mõttes võiksime lasta lahti numbrite maagiast ning loobuda nende pidamisest ainsateks olulisteks mõõdikuteks millega hinnata kasvu või tegevuse edukust Igaüks kelle elus on evangeeliumi vabastav sõnum tõeks saanud tahab enesestmõistetavalt olla selle edasijagajaks ka inimestele enda ümber Meie püüdlustel on kindlasti oma koht Jumala plaanides kuid viimselt on ainult tema kes saab inimeses usku äratada Jumal loob kuuljad kõrvad ning vastuvõtliku südame Seda ei saa ükski

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/08/kristlik-sonum-ja-religioossed-otsingud/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    Schneider ametist tagasiastumisest mille põhjuseks oli abikaasa haigestumine vähki Ta soovib pühendada sel raskel raviperioodil oma abikaasa Annele rohkem aega mis oleks presidendi ametiülesannete täitmise kõrvalt väga keeruline Järgnevate nädalate jooksul annab ta koos abikaasaga mitmetele ajakirjandusväljaannetele intervjuusid kus avab oma otsuse tagamaid vt 15 juuli Suure Reede jutlus Mt 27 33 50 Kadri Lääs 18 aprill 2014 Ja kui nad jõudsid paika mida hüütakse Kolgataks see tähendab Pealuu paigaks andsid nad Jeesusele juua sapiga segatud veini Kui ta seda oli maitsnud siis ta ei tahtnud juua Aga kui nad tema olid risti löönud jagasid nad liisku heites ta rõivad omavahel ja istusid maha ning valvasid teda seal Ja nad panid Häda liikmete pärast Kadri Lääs 23 august 2013 Kirikuliikmeks saame ristimise läbi ja sellest vaatenurgast loe kuidas tahad aga kirikuliikmete hulk Eestimaal kahaneb Osalt on see tingitud demograafilistest muutustest eestimaalaste hulk väheneb pidevalt eriti teravalt on sellest puudutatud tõmbekeskustest kõrvalejäävad maapiirkonnad Ja nii on loogiline et see ei jäta mõjutamata ka meie kogu Eestimaad katvat koguduste võrgustikku mis seisab kohati silmitsi väga Nii nagu ka Jumal on teile andestanud Kristuses Kadri Lääs 28 juuni 2013 Praegu on televisioonis väga populaarsed mitmesugused tõsielusarjad Üks neist tegeleb ülekäte läinud koduloomade ja nende peremeestega võttes abiks teadmised psühholoogiast ja erinevad tehnikad et nii looma kui tema peremeest abistada Kord oli sellises saates abielupaar koeraga Koer oli täiesti taltsutamatu tegi nende elamises palju kahju kraapis näris lõhkus Naine tahtis koera ära anda ja loetles Ma olen tulnud otsima ja päästma kadunut Lk 19 1 10 Kadri Lääs 2 november 2012 Ja kui Jeesus jõudis Jeerikosse läks ta sealt läbi Ja vaata seal oli mees Sakkeus nimi see oli tölnerite ülem ja ta oli rikas Sakkeus püüdis näha saada milline Jeesus on aga see ei õnnestunud rahvahulga pärast sest ta oli lühikese kasvuga Siis

    Original URL path: http://kjt.ee/author/kadri-l/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Category Archive | Arvamused
    Kreeka kõrval on eelkõige küsimus pagulastes Valitsus kujundas kümmekond päeva tagasi esialgse seisukoha pagulaste vastuvõtmise küsimuses vt ERR i uudis ja ERR i uudis mis seisneb selles et õnneks ollakse valmis põgenikke vastu võtma ning hinnangus et 150 kuni 200 Sergei Stadnikovi meenutades Jaan Lahe 10 juuli 2015 Kui kuulsin Sergei Stadnikovi surmast oli see mulle täielik šokk ta ei olnud ju veel kuuekümne aastanegi vaid oli mees oma parimas loomeeas Ka ei olnud ma kuulnud et ta põeks mõnda kroonilist haigust Täpselt samamoodi tajusid teadet Stadnikovi surmast ka tema teised kolleegid kellest mõned olid suhelnud temaga veel ka päeval mis jäi Kalliskivi Jaan Tooming 3 juuli 2015 Inimesi maailmas on üle seitsme miljardi Kõik nad tahavad süüa juua ihukatet ja eluaset Ja raha raha raha et tarbida üha rohkem ja rohkem See tarbija sööb ja joob situb ja kuseb kaunistab ennast hilpudega ning pesitseb üürikorteris või eramajas Või hulgub ringi kodutuna Mida rohkem inimesi seda rohkem jäätmeid ja ikka rohkem peab tootma toitu ja Laulupidu meie rituaal meie religioon meie usk Urmas Viilma 26 juuni 2015 Juuli esimestel päevadel Tartus toimuva EELK kirikupäeva ja vaimuliku laulupeo Maarjamaa Isa maa eel muutub taas aktuaalseks küsimus laulupidude kohast meie kultuuris ning meie identiteedi kujundamisel ja hoidmisel Sellega et iga üldlaulupidu ühel või teisel moel rahva ärksamat osa puudutab ja mõjutab ning on oma hõlmavuses fenomen omaette nõustuvad peaaegu kõik vastuvaidlematult Umbes aasta Aga kas kõiki võõraid ka Pagulaste aitamisest Johann Christian Põder 26 juuni 2015 Aga kas kõiki võõraid ka Üks pagulasteemaline kommentaar sisaldas lühikest aga tabavat küsimust armastuse kohta Armasta oma ligimest jah Aga kas kõiki võõraid ka Tõepoolest kas kõiki võõraid ka Armastada abikaasat pere ja sõpru tundub hea ja õige Armastada võõraid see enam nii huvitav ja tore ei tundu Armastada vaenlast See näib pigem idiootsusena Immigrantidest pragmaatiliselt

    Original URL path: http://kjt.ee/category/arvamuslugu/page/3/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Meil on aega veel. Jutlus vana-aasta õhtuks (Nl 3:22–23) | K&T
    jäävust ka meeled ei taju Kindlasti on siin omal kohal aga küsimus et kas meil ajalike inimestena on üldse mingitki võimalust oma mõistusega hoomata aega ja ajatust Meie võimalused aega tunnetada on ju ise ajaga piiratud Ometi oleme endi jaoks teadvustanud kõige kiuste just ka ajatuse mõistet Laias laastus olemegi suutelised ajast mõtlema justkui kahes aega hõlmavas dimensioonis Esiteks ajalik aeg mis on kõige oleva loomulik kulg Ajalikul maailmal on kolm füüsilist dimensiooni ja selle loomuseks on pidev muutumine alates materiaalsete objektide tekkimisest kuni nende hävimiseni Ainult käesolev hetk on reaalne olemine Minevik ja tulevik on pelgalt meie subjektiivne aja tõlgendus olevikus Ajalikule ajale on alternatiiviks ajatus mille jaoks aja järgnevus või muutlikkus ise on üksnes illusioon Ajatus ehk igavik hõlmab endas kolme ajalist mõõdet See kätkeb endas reaalsena nii käesolevat hetke kui ka minevikku ja tulevikku Thomas Aquinost kirjutas oma Teoloogia summas et Jumal tunnetab ajalikku maailma ajatus perspektiivis Kuna Ta ise on ajatu siis ka Tema teadmine ajalikest asjadest hõlmab samaaegselt nende asjade minevikku olevikku ja tulevikku Samal ajal ei ole Jumal mitte ajaülene vaid hõlmab endas kõiki aegu Oma Teoloogia kompendiumis võrdleb Thomas Jumalale omast igavikulist vaadet ajale olukorraga kus vahitorni tipus olev inimene on võimeline nägema mööduvat karavani tervikuna nii selle algust kui lõppu Ehk kui tuua see võrdlus rohkem tänapäeva konteksti siis saaksime oma aja tunnetust võrrelda olukorraga kus seisame raudteeülesõidu tõkkepuu taga ja meie silme eest kihutab mööda nii ajas kui ruumis lõputuna näiv vaguniterivi Jumala ajatu vaade aga suudab haarata kogu rongi tervikuna Kuid kas see et me suudame oma meeltega luua pildi igavikulisest ja kõigeväelisest Jumalast kelle omaduseks on ajatus ja ühtlasi kogu ajaliku maailma ajatu kogemine saab olla meie jaoks mingil moel kõnekas Kas tähendab see seda et kui seisame Jumala ees näeb Ta samaaegselt meie minevikku olevikku ja tulevikku Kas tulevik on sellisel juhul mingilgi moel üldse meie kätes või oli ikkagi Augustinusel õigus kui ta rääkis inimhinge paratamatust ettemääratusest Keerulised on küsimused mille küüsi võime vana aasta õhtul langeda kui jääme kogemata ajast mõtisklema Ometi on ajast ja ajatusest mõtteid veeretatud enne meid ja jäädakse kindlasti veeretama seniks kuni aeg ise kestab Ja kuigi kreeka riigimees Perikles teadis väita et just aeg on kõige targem nõuandja siis ometi pole me aastatuhandete jooksul väga palju aja enda suhtes targemaks saanud Aga võibolla on tõepoolest selle kõige taga üksnes tõsiasi et evolutsioonis püsima jäämise jaoks ei olegi tõele tugineval teadmisel mingit tähtsust Loeb üksnes see mis aitab olelusvõitluses ellu jääda ehk pisutki aega juurde võita Tänapäeva teadusuuringudki on taas jõudnud arusaamiseni et usk võib anda inimesele palju suuremaid võimalusi saada jagu haigustest ja motiveerida inimest ületama eluraskusi mis uskmatu inimese elupäevi tunduvalt vähendaksid Seega ei suuda usku hävitada ega ka kinnitada ükski teaduslikult tõestatud uurimus religioonist või Jumala olemasolust Usk aitab evolutsiooni olelusvõitluses ellu jääda ja sellest peaks tema püsimajäämiseks piisama Järelikult on usule toetuval inimesel üldjuhul tõepoolest aega veel ja ilmselt ka religioon ei kao meie ajalikust maailmast kuhugi Pühakirigi kinnitab meile et Jumala halastused pole otsa lõppenud ja need

    Original URL path: http://kjt.ee/2013/12/meil-on-aega-veel-jutlus-vana-aasta-ohtuks-nl-322-23/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Valitud sugu (1Pt 2:9–10) | K&T
    ristiusule ja kõigile teistele kristlikele rahvustele või pigem nende kaasamine positiivselt oma rahvuslikku ja kultuurilisse identiteeti Kuna ärkamisajal seati just rahvustunne vastandumine sakslastele ning narratiiv seitsmesaja aastasest orjaööst meie iseolemise ja kultuuri vundamendiks siis selle murenemine uuema ajalookäsitluse valguses tundub paljudele hirmuäratav Selge on muidugi ka see et kui me ei suuda oma riigis elavate inimeste jaoks leida mõtestatud ja ühendavat sõbralikku ja positiivset ajaloolist identiteeti siis seda kergem on inimestel meie riigist päriseks lahkuda Loodus on meil kindlasti väga kaunis kuid vapustava loodusega paiku on maailmas teisigi Mart Laar kirjutab Õpetajate Lehes et vaja oleks saada lahti ideologiseeritud ajaloost ja sellest lõputust halast seitsmesaja aastase orjapõlve üle Mart Laarile sümpatiseerib Jakob Hurda maahõnguline lähenemine ajaloole Äkki tasub tõesti Hurda mõtetega taas lähemalt tutvust teha Postimehe kolumnist Ahto Lobjakas väidab aga et rahvuslus on oma poliitilises kuues tänapäeva Eestis üldse nonsenss Meie rahvuslus ei teadvat seda kuhu ta läheb ega seda mis talle hea on ega ka seda kust ta tuleb Kõige olulisemaks peab aga Lobjakas just viimast sest oma allikate asjus pime rahvuslus saab anda vaid sõgedat lootust Oma arutluses jõuab ka Postimehe kolumnist viimaks teoloogi ehk Uku Masingu kirjatööni Keelest ja meelest mille kohaselt just oma ainukordse keele kaudu ja läbi saamegi me rahvusena viimaks vabaneda hirmudest ning tunnetada uhkusega oma algupära ja oma ilma oma maailma Mõlemad hiljutised artiklid ajaloost ja rahvusest on tegelikult ju mitteteologide kirjutatud ent on ometi juhtinud meid just teoloogide Jakob Hurda ja Uku Masingu juurde Teoloogide poole kelle jaoks meie keel ja kultuur on kahtlemata olnud väga kallid ja olulised Kui kaugele saame või tohiksime me kristlastena oma rahvuse tähtsustamisega aga ikkagi minna Jeesus ise ei ole evangeeliumite pärimuse järgi rahvuste küsimust kusagil eriliselt rõhutanud Samas on ta tuntud kui rahvuslike ja sotsiaalsete piiride julge ületaja Apostel Paulus aga on Uue Testamendi autoritest ehk üldse kõige enam rahvuste teemat süstemaatiliselt puudutanud Nii kirjutab ta oma kirjas roomlastele et ei ole ju erinevust juudi ja kreeklase vahel ning et seesama Issand on kõikide Issand rikas kõikide heaks kes Teda appi hüüavad Rm 10 12 Ning nii korintlastele galaatlastele kui ka koloslastele kinnitab ta väikeste erinevustega sõnastuses ühte ja sama põhimõtet mille järgi oleme kõik ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks Kristuses Jeesuses ning et selles ühtsuses ei ole enam kreeklast ega juuti ei ümberlõigatut ega ümberlõikamatut ei umbkeelset ega sküüti ei orja ega vaba ei meest ega naist vaid kõik ja kõikides on Kristus 1Kr 12 13 Gl 3 28 ja Kl 3 11 Kas peaks see siis tähendama seda et meil polegi kristlastena kõige kohasem nii väga oma rahvust rõhutada Usun et tingimata pole põhjust ka teise äärmusesse langemiseks ja oma armastust rahvuse ja keele vastu pelgama või koguni alavääristama hakata Ei ole ju rahvustunnet kusagil Pühakirjas sõnaselgelt kurjaks või taunitavaks tundeks nimetatud Usun et kui maailmas on olemas eesti keel ja selles keeles kõnelevate ja mõtlevate inimeste omanäoline maailma ja jumalatunnetus siis tunneb Jumal sellest omanäolisusest pigem rõõmu ja selle eitamine muudaks maailma palju vaesemaks Seepärast pole meil kindlasti põhjust oma rahvuse

    Original URL path: http://kjt.ee/2013/02/valitud-sugu-1pt-29-10/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Mõõgameelevallast | K&T
    karistama ülekohut ja kaitsma vagasid Luther õigustas oma kirjutises Kas ka sõjamehed võivad õndsaks saada igati sõjamehe ametit sest sõjakoledused ja sellega kaasnev julmus teenisid viimselt ikkagi üllast eesmärki milleks oli suurema häda ärahoidmine ning rahu ja korra loomine Bellum iustum ehk traditsiooniline õpetus õiglasest sõjast seab relvade kasutamisele veelgi lisatingimusi Nii on katoliku kiriku katekismuse järgi sõjalise jõu kasutamine lubatud kui ründaja poolt põhjustatav kannatus on kauakestev raske ja kindel on ilmnenud et kõigist muudest rahumeelsetest vahenditest pole kasu väljavaated edule on hästi põhjendatud relvajõu kasutamine ei tohi põhjustada suuremat kurja kui see mida likvideerima asuti Loetletud põhimõtete teoloogilised käsitlused koos Lutheri kirjatöödega peaksid andma piisavalt mõtteainet põhjendatud kaalutluste sõnastamiseks mõõgameelevalla kasutamisest meiegi ühiskonnas Sõduri instrumentaliseerimises seevastu võib ühelt poolt küll näha sõduri jaoks teatud võimalust pidada end Jumala tööriistakski kuid see kujutluspilt ei saa kesta kaua Pole midagi parata inimene ei ole pelgalt instrument Inimene peab oma hinge ja mõistusega endas kogetud sõjakoledustega toime tulema Küll pakub just usk sõdurile reaalset võimalust kogetuga toime tulla Kristlane ei ole sunnitud end petma Sõda ja selles toimuv vägivald on kahtlemata patt mida saab lubada vaid suurema patu ärahoidmise hinnaga Kui kristlane seda pattu tunnistab ja seda südamest kahetseb siis on tal võimalik leida oma Jumalas ka viimaks lepitust ja rahu Vahel hakkab lausa kõhe kui püüda mõista et kuidas tulevad oma sõjakogemusega toime inimesed kellel usku pole Jääb ju vaid enese eest pagemine või täielik kalestumine Peame ausalt tunnistama et paraku ei ela me veel ajal mil relvad on taotud atradeks ja rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu Seepärast ei saa me ka silmi sulgeda mõõgameelevalla küsimuste ees ning vaadata mööda sõdurite hingelistest vajadustest Seda enam et praegu on riik ja ühiskond pigem avatud kiriku ja teoloogide seisukohti märkama ja kuulama Ajalugu peaks meid õpetama et nende küsimuste eiramine võib

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/10/moogameelevallast/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive