archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Natike Euroopast ja Kes on surma väärt? Kaks mõtisklust | K&T
    sest ressursid pole igavesed Euroopa uneleb nüüd uuest narratiivist jah majandus ainuüksi jätab hinge tühjaks Kuid loodetakse teadlaste ja filosoofide ja kultuurinimeste peale Kunagine Euroopa põhi kristlus on välja jäetud Ei saa ju rääkida sellest kui islam vallutab Euroopat ja mošeed aina kerkivad Inimõigused ei anna õigust olla kindel kui kalju ja tunnistada kristlus Euroopa alustalaks ning jääda kindlaks oma usus Ei usku lihtsalt enam Euroopal pole on ainult majanduskasvu järele kisendamine ja euro ning vaba hulkumine mööda Euroopat Sellist maailma nähes tahab Isa paremal käel olev Kristus surra Aga võibolla on ta juba surnud ja kristlased palvetavad laiba poole Kui keegi veel palvetab Selles ilmses kriisis ei näe keegi väljapääsu ja ilmselt lõpuks seisame seina vastas millest enam läbi ei näe ega läbi ei tungi Ja Eesti Oleme pobulid rikkas Euroopas ning jääme selleks räägitagu mis tahes jõuka viie hulka jõudmisest Jääme tähtsusetuks provintsiks vaeseks Kuid me võiksime vähemalt selles vaesuses olla väärikad Hoida oma keelt toetada üksteist hädas ja olla rõõmus rõõmsatega ja nutta nutjatega Meie väiksuse päästab ainult koostöö ja üksteise respekteerimine ja kindlaksjäämine oma rahvale mitte kaasajooksmine kõigele mis trendikas ja moodne Moes on ju seksuaalsus kirjanduses moes on labasus kultuuris ja vähemused kes laamendavad tervete inimeste kukil Aga lõpuks loodame et sünnivad ka geeniused meie maal kes valgustavad meid ja maailma ning jäävad püsima ka siis kui tuhat aastat on möödas ja praegusest maailmast sellisena nagu ta on pole enam halli haisugi Kes on surma väärt I am appalled by what we all see on the news every day massacres injustices outrages of all kinds When I see what s happening I sometimes wonder if the human race desrves to survive Arthur C Clarke i intervjuust 11 juunil 2006 a Kas inimkond inimeste sugu on jõudnud piirini müüri ette kust enam edasi ei saa Milline on praegune maailma olukord Sõjad nälg katastroofid epideemiad looduse reostamine ja hävitamine harimatus iseloomustavad praegust maailma Kus on väljapääs Kas üldse on Mis iseloomustab praegust inimest 21 sajandi alguse inimest Milline peaks olema inimese ülesanne selles Jumala draamas Või on inimene koos Jumalaga surnud See imetilluke aeg mille jooksul inimkond on loonud tsivilisatsiooni võrreldes Universumi ja galaktikate elueaga on olnud üks suur rida langusi ja tõuse Nüüd oleme jõudnud punkti kus me kahtleme kas inimene on ikka arengu tipp non plus ultra kas ta on üldse Homo Sapiens Hävitaja lõhkuja rumal ei saa olla tark vaevalt ta on üldse inimene Aga kes ja kuidas on inimene Uus Testament ütleb et kõige kurja juur on rahaahnus Kuna raha valitseb praegust maailma siis järelikult on inimkond kuri Kuidas see kurja juur välja juurida Ei ole muud teed kui loobuda rahast See tähendaks aga vahetuskaubandusse langemist Praeguse üle kuue miljardi inimese puhul oleks see väga raske On muidugi maailmas kommuunid kloostrid kus ei valitse raha Need on isemajandavad üksused mis saavad hakkama väljaspool suure maailma raharinglust Joachim di Fiore ennustas kolmandat ajastut Püha Vaimu ajastut siis ei ole enam jälgegi konkurentsist ja rahast on vaimsed olendid mungad kes elavad pidevas rahus ja kontemplatsioonis

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/03/natike-euroopast-ja-kes-on-surma-vaart-kaks-motisklust/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Marcionist mõtiskledes | K&T
    juurest tulnud sünniloota Tulnukas Enne veeuputust elanud ja valitsenud Sumeri kuningad tulid kirjade järgi ka taevast olid tõelised tulnukad Alulim esimene taevast tulnud Sumeri kuningas elas ja valitses tuhandeid aastaid On kirjutatud jumalatest kes on käinud varem maa peal ja rajanud tsivilisatsioone Need on muidugi hüpoteesid kuid Marcioni Jeesus Jumal oli tõeline uus Jumal kes kuulutas kõikevõitvat armastust Ta oli halastaja Jumal Jeesuse sünniloo kaotamisega muidugi ei saa enam rääkida Maarjast Jeesuse emast Adolf von Harnack kes esimesena kirjutas pikemalt Marcionist võrdles teda Lutheriga Harnack kirjutas et kunagi teoloogia ajaloos pole esitatud sellist õpetust nagu Marcioni oma Ja nagu Lutheril oli usu keskmeks Kristus nii ka Marcionil Marcioni meelest lõi Vana Testamendi Jumal armetu inimese viletsa sureliku kes haaratav haiguste poolt nõrga inimese Ja Marcioni meelest peab inimene igati püüdma vastu panna Vana Testamendi Jumalale Lausa pilkama teda Keha ei olnud midagi Marcioni meelest Lunastatakse ikkagi hing Ja usu kaudu Marcion ei võtnud oma kogudusse abielus inimesi Tema meelest oli sünd räpane sest inimene sündis häbiväärse elundi kaudu Kuid naised võisid Marcioni kirikus ristida neid ei alavääristatud kui nad olid puhtad mitte abielus Ainult üks pikem ütlus on Marcionilt säilinud Oo ime sealpool kõiki imesid õndsus vägi ja hämmastus on see nii et keegi ei suuda öelda midagi selle armuõpetuse kohta isegi mitte taibata seda ega võrrelda ei saa seda millegagi Jah Marcion uskus et Jeesuse sõnum oli täiesti uus ja Tema kaudu oli ja on võimalik saada täiesti uueks kui usutakse Nii ka meie peaksime Jeesuse Kristuse kuulutuse leidma ikka uuena nii et ka me ise saaksime uueks uueks looduks Uues Maailmas mis ei ole siit maailmast Jaan Tooming 1946 on lavastaja ja näitleja endine Eesti Muusika ja Teatriakadeemia professor Eesti Kirjanike Liidu liige õppinud Tartu Teoloogia Akadeemias Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/12/marcionist-motiskledes/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kiriku rõõmud ja vaevad | K&T
    võib veel olla eeskujuks meie lõhkikistud maailmale Üha rohkem elatakse vabaabielus üha rohkem on üksikemasid Meie kiriku ülesanne pole laulatada see ju ei ole meie kirikus sakrament seega ei pea me ka aina enam rääkima perekonnast Kiriku ülesanne on ikkagi üksikisiku päästmine päästmine kaduvast maailmast igavesse Taevariiki Ei ole kusagil et Jeesus oleks olnud perekonna toetaja Uues Testamendis ei õnnistanud ta Kaana pulmas noorpaari vee ainult muutis veiniks et lõbu oleks rohkelt Nüüd on moes rääkida et Jeesus oli abielus Muidugi on see naeruväärne sest tema suudlus Maarjale oli ju vaimu edasiandmine mitte abielumärk Kirik ja riik on meil lahutatud usklike riik Jumala Riik ei ole sellest maailmast seega ei pea me sekkuma selle maailma asjadesse Me peaksime ikkagi piirduma sellega milleks me oleme kutsutud see on hingeõndsus Ja siin on kirikul alati tööd jagada sakramente ja pidada jutlusi jutlusi mis tõesti kantud Jumala vaimust ja mis tõstavad uskliku kõrgemale selle maailma argipäevast andes talle Uue Maailma pitseri Kurb on et meie kirikuõpetajate seas on nii vähe neid kes kirjutaksid meile raamatuid innustavaid usuraamatuid Toomas Paul Arne Hiob Urmas Petti ka Jaan Lahe kas on rohkem Jah on ilmunud jutluseraamatuid kuid kus on teoloogid meil kes astuksid uutele radadele avastustele teoloogia vallas Kus on meie vaimulik luule kirjandus mis kosutaks uskliku hinge Ei aita supiköökidest mida korraldab kirik see ju tegelikult ikkagi riigi ülesanne Heategevusele kutsub ka riik kuid tõeliselt hea on ikkagi ainult Jumal taevas nagu õpetas Jeesus Õnneks pole veel meil muudetud kirikuid kõrtsideks nagu Euroopa teistes paikades Meil on kirikud veel vaimulikud paigad kuigi üha kahanev usklike arv teeb raskeks hoonete eest hoolitsemise Aga mida raskem on aeg kirikule seda kokkuhoidvam peaks ta olema unustama kõik sisetülid ja tegema tööd vaimulikku tööd mis kunagi ei lõpe ka mitte Teises Maailmas Mai 2014 M I A Jaan Tooming

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/11/kiriku-roomud-ja-vaevad/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Vaimuvabadus | K&T
    elaval siis meile kui inimestele on antud vabadus see kood ületada mitte jääda selle koodi vangiks Loomadel on innaperiood inimesed pole piiratud innaajaga On ju selge et kui järglaste saamine on seksi eesmärk inimestel siis toimuks vahekord ainult sel korral mil tahetakse järglast saada Kuid inimene võib seksida innaajast sõltumatult Seks võib olla lihtsalt lõbu Kui seks on tungi rahuldamine siis inimene on selle tungi ori Meie kultuuri seksualiseerumine on nähtus mis välistab vaimuvabaduse Ülistame tungi nii vanade kui ka noorte seas ning oleme orjad Spermahõnguline kultuur on mandumine Inimene on alandatud tarbija tasemele Kuulutatakse tarbimise vajalikkust et majandust turgutada ning unustatakse et see inimene kes tarbib unustades enda on nende asjade mida ta ostab ori Jälle ori Ja nii me näeme et kaasaegne ühiskondlik süsteem juurutab orjandust alates pangaorjadest kuni tööorjadeni Ei mingit vabadust vaimuvabadusest ei räägi keegi sest vaimus vaba on ka vaba ühiskonnast ja materiaalse evolutsiooni protsessist ta pole enam arenenud ahvist Vaba vaimus on sõltumatu loomariigist ja ta pole enam ühiskondlik loom Olgu ta ateist Jumala eitaja ta seisab üksi ja uhkelt vaadates näkku surmale ja Universumi kaduvusele täites oma ülesannet vabatahtlikult tundes rõõmu sellest ajahetkest mis talle kingitud siin maa peal Olgu ta usklik vaba ja sõltuv ainult Jumalast Jumalast kes ei kuulu siia fenomenaalsesse maailma ta teenib Jumalat vaimus ja tões olles ise vaimne kes bioloogilistest tarvetest sõltub ainult nii palju et tõusta vaimu tasemele ning kinnitada kogu oma eluga vaimseid eesmärke Ja nii need üksikud kes on raputanud endalt geneetilise koodi ikke tõusnud Vaimumaailma kes hingavad üha rohkem saastuvat õhku mida me iga päev toodame kes leinavad puid mida hävitatakse kes leinavad puhast vett mida reostatakse ja maad mis aina enam ja enam kaob linnade alla selles maailma kaoses need üksikud hoiavad veel elavana paleust mis annab julgust neile kes hirmunutena ja nõrkadena

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/10/vaimuvabadus/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Ettemääratud vabadus – ühe rabi pretensioon tunda ära Jumala tahe (1. osa) | K&T
    mis kajastub lisaks üldisele ja konkreetsele individuaalsele eeshoolele ka näiteks üldise ja konkreetse Jumala tahtena vastavalt Toora ja või seadus ning konkreetne tahe mis ilmutatakse otse inimesele ning üldise ja individuaalse päästena lunastusena Individuaalne eeshool millest Leiner räägib seoses juudi rahvaga märgib nende erilist äravalitust Seega kui ehk tänapäeval on loomulik mõelda nagu rohkem vabadust tähendaks mingit eelisseisundit või olekut siis Leineri õpetuses on see vastupidine Leiner ei kirjelda lähemalt mittejuudirahvaste vahekorda Jumalaga mida üleüldine eeshool peaks tähendama ja millist vabadust see endas kätkeb Muidugi on ka nemad Jumala looming ning n ö alluvad talle nad ei ole iseseisev vaba element maailmas Ent Leiner mõistab individuaalset eeshoolt inimese elu jumalikku ettemääratust erilise õnnistusena mis saab osaks ainult Jumala äravalitud rahvale Vabaduse koht ettemääratud maailmas Rabi Leineri teoloogiat ei tohiks aga näha ühekülgselt ettemääratuslikuna Leiner küll väidab et kõik inimese teod ning maailma toimimine on ette määratud ent kommentaaris 1Ms 37 1 kajastub idee mõtete vabadusest Vajješe b 14a 77 Inimese mõtted on tema enda teha seega ei ole ette määratud Mõtted saavad teoks küll ainult siis kui Jumal on nii seadnud kuid vabadus mõelda ja suhestuda on põhimõttelise tähendusega Sellega on välditud inimese iseseisvuse täielik tühistamine Samuti on see vajalik seoses varem mainitud berur iga ehk oma tahte puhastamisega sest inimese eneserefleksioon toimub tema enda mõtetes Kuigi see kas inimene üleüldse on võimeline berur iks ning kas see tema elus toimub või mitte sõltub Jumala tahtest siis inimese mõtetes peab protsess ise toimuma inimesest endast lähtuvalt Me hašiloah käsitleb vabadust valdavalt kui tarvilikku illusiooni Vabaduse illusiooni ei saa mõista negatiivselt Tänu sellele tuleb inimese südamesse soov Jumalat teenida ning enda teenimist nõuab ka Jumal Qoraḥ 50b 294 295 Niisugune ortopraksia aitab inimesel jõuda sügavaima arusaamiseni maailmast ja Jumalast Samas tajub inimene ennast ikkagi vabana See illusioon aitab elada inimesel kel ei ole tõelist arusaama maailmast ja Jumalast Kui inimesel ei ole tõelisuse mõistmist on tema elu suunatud eksistentsile siin ja praegu Inimene kes ei tunne Jumalat mõistab end vabana Tema jaoks on Jumal varjatud See kelle jaoks Jumal on avalik kes mõistab kõige ja kõigi radikaalset sõltuvust ainult Jumalast on pääsenud lahti vabaduse illusiooni kütkeist ning on suuteline elama täielikult Jumalaga kooskõlas Selle jaoks ei ole tingimata vajalik ortopraksia ega Toora Leineri kommentaari põhjal võib illusiooni idee seostada ontoloogiliselt Jumalaga sest see avab Jumala olemust Nimelt on Jumal ise see kes tahab olla varjatud ning avalikuks saav Leiner ütleb et nii varjatud kui ilmne olek on mõlemad osa Jumalast Bǝšallaḥ 24a 136 Jumala varjatud olek tähendab inimese jaoks illusoorset arusaamist maailma toimimisest Tema avalikkus võimaldab inimesel tajuda maailma nii nagu see tõeliselt on ehk kõik on Jumala kätes Näiteks kirjeldab Leiner ühte berur i toimumise võimalust järgnevalt Kui ta inimene hakkas lähenema Jumalale murdsin ma Jumal tema südame oma palge varjamisega et kasvatada tema kisendamist Jumala poole ja puhastada ləbarer teda et ta saaks pääste jõuaks päästeni Tazriʻa 35a 35b 205 206 Lühidalt berur i käigus Jumal varjab end inimese eest et ta lõpptulemusena suudaks Jumalat tõeliselt mõista ja jõuda

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/07/ettemaaratud-vabadus-uhe-rabi-pretensioon-tunda-ara-jumala-tahe-1-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetaja sõnavõtt | K&T
    on teoloogia koht ülikoolis Tsiteerin Just tõeline teadus ei ole teadupärast oma asjas kindel ja nimelt mitte ainult siin ja seal vaid aluses viimsetes eeldustes Iga konkreetne teadus teab väga hästi miinust mis seisab tema sulgude ees millest ta tavatseb siis kõnelda tolle summutatud häälega mis reedab et siin on kahtlemata tegemist naelaga mille küljes kõik ripub aga ka küsimärgiga mis tuleb möödapääsmatult asetada muidu metoodiliselt ülesehitatud terviku järele Kui mõelda et need küsimärgid oleks tõepoolest viimane mis igal teadusel on öelda kui ilmne oleks siis see et näiline akadeemiline kosmos on tegelikult üksikute lehtede virrvarr mis lendlevad kuristiku kohal Ja need küsimärgid on tõepoolest kõigis teadustes viimane Ja sellepärast oma halva või pigem oma lohutust vajava südametunnistuse pärast sallib ülikool teoloogiat oma müüride vahel pisut tusasena kannatamatuse pärast millega teoloogid suunavad küsimused just nimelt viimasele millest ei kõnelda ja ometi või eksin ma salajas ka rõõmustades selle üle et keegi nõustub olema nii ebateaduslik ja säilitama valju kindla kõnelemisega mälestust just sellest viimasest sellest mittekogetavast keskmest millele kõik viitab mälestust sellest et kõigel mida seal tehakse võib olla tähendus See Barthi mõte on julgustav ning lootustandev võib olla küll paradoksaalsel viisil Nagu Barth nendib seoses ülikooliga kehtib see ka seoses üksikisikuga me saame rõõmustada selle üle et kogu meie teaduse ja akadeemilisuse kosmos või kaos viitab sellele millel on viimselt tähendus See aga annab julgust panna küsimärk selle juurde mida peame kindlaks seoses enda või ühiskonnaga See julgus on tee iseseisva olemise ning mõtlemiseni Minu kõne on tänukõne meie õppejõududele kes on meid nii kaugele aidanud ning julgustanud Olen tänulik inspireerivate loengute ning mõttevahetuste eest Eelkõige aga selle eest et olen õppinud mõõdukalt kritiseerima mõttekalt küsima ning küsivalt mõtlema Ma soovin meie üliõpilaste nimel tänada kõiki nii ülikoolist kui mujalt kes on kaasa aidanud usuteaduskonna ning tema üliõpilaste kujundamisele

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/06/tartu-ulikooli-usuteaduskonna-lopetaja-sonavott/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Ettemääratus ja vabadus antiikjuutlikus mõttemaailmas | K&T
    kõige enam n ö vaga tugevalt religioosne eluviis Sellel eesmärgil eralduti ka ülejäänud ühiskonnast Esseenide põhiidee nimelt et inimkonna eesmärk või saatus on teenida Jumalat ühildub traditsioonilise juutliku arusaamaga inimesest ent nende eripäraks jääb siiski see et Jumal varjutab rõhutatult inimese kui mingilgi määral iseseisva olendi Teise äärmusesse kalduvad saduserid kes eitavad inimese saatuse ettemääratust ning usuvad et inimesel on vaba tahe valida hea ja kurja vahel Inimesele antakse sellise vabadusega ka vastutus mille kaudu on põhjendatav kurjus maailmas Saduserid lükkavad tagasi igasuguse võimaluse et Jumal oleks võimeline tegema kurja või määrama inimesele n ö kurja halva saatuse See mis meile paistab kurjusena on Jumala õiglus õiglane karistus selle eest et inimene valib kurja kui ta saaks valida hea Kuna saduserid ei uskunud ka surmajärgsesse ellu siis saigi karistus ja heldus inimestele osaks selles elus Seda võib nimetada jumalikuks eeshooleks mida jaatasid nagu varem mainitud kõik juudi koolkonnad Seega vaatamata inimese vabadusele ei ole Jumal maailmas vähem presentne tema eeshool inimeste ja maailma eest on kooskõlas inimese vaba toimimisega Variseride kohta annab Josephus kõige rohkem ning kõige vastuolulisemat infot Just vasturääkivuste ja ebaselge terminoloogia tõttu on Josephuse uurijad tihti heitnud kõrvale võimaluse et Josephuse kirjutistest on võimalik välja lugeda ehtsaid variseride seisukohti Klawans aga väidab sellele vastu sest Josephus kajastab just variseridele omaseid õpetuslikke pingeid ja vastuolusid ning seega on Josephuse kirjeldus variseridest ülimalt oluline Klawans nimetab variseride seisukohta kompatibilistlikuks ehk mingil määral jaatatakse nii ettemääratust kui vaba tahet Josephuse põhjal võib järeldada et variseridel ei olnud ühtset seisukohta mis ja mil määral kuulub ettemääratuse või vabaduse kategooriasse Ilmselt ongi sellise teema puhul mõttetu ja või võimatu tekitada n ö kataloogi asjadest mis on ettemääratud või vabad Elatud usk ja maailma ning Jumala kogemus on see mille kaudu tajutakse mingi asja juhtumi nähtuse paratamatust või inimese võimelisust kaasa rääkida Variseride kesktee mis jaatab mõlemat nii ettemääratust kui vabadust ning eitab ühe täielikku domineerimist teise üle on nähtav ka hilisemas rabiinlikus traditsioonis See on üheks vihjeks et hilisem juutlik traditsioon on just variseride koolkonnast välja kasvanud ning kannab edasi nende õpetusi Näiteks õpetab rabi Akiva Mišna isade traktaadis Kõik on ette nähtud kuid valikuvabadus on antud Juudi traditsioon on edasi kandnud n ö kompatibilistlikku vaadet kuid muidugi võib ajaloost leida erandeid kes kalduvad ühte või teise äärmusesse Liiga tihti on aga kuulda seisukohti et juudid tunnistavad ettemääratust sest seadusega on nende elu ette määratud Segi aetakse juutide aukohustus täita seadust ning jumalik ettemääratus Sellest kumab läbi teadmatus seaduse tähendusest või laiemaltki juudi teoloogiast ning oskamatus eristada ettemääratust mida teatud tingimustel võib nimetada determinismiks Jumala tahtest Ettemääratuse vastu ei saa võidelda või kui võitledki siis on see ette määratud Jumala tahte vastu saab mässata Temale saab selja pöörata Võimalusi kuidas Jumala tahte täitmist või sellest keeldumist tõlgendada on tohutult palju ent igal juhul on inimesel selleks võimalus Täielik jumalik ettemääratus tühistab selle võimaluse või võimelisuse Variseride kesktee tunnistab nii inimese võimelisust kui võimetust Nii nagu esseenide saduseride ja variseride usk seoses vabadusega ei ole mõistetav iseeneses vaid ainult osana laiemast süsteemist nii

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/05/ettemaaratus-ja-vabadus-antiikjuutlikus-mottemaailmas/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • (Juudi) teoloogia õppimisest | K&T
    meil kõigil õigus juudi religioossest elust s t juudi usust lähtuvalt saada osa igast eluvaldkonnast See ei piirdunud sabati pidamise või sealiha söömise vältimisega Ei seda kogesin kogu elukorralduse pisiasjades mis eriti tänu imelisele Talmudi õpetajale sai kõige sügavama tähenduse Sabatil ma mitte lihtsalt ei veeda aega kogudusega vaid kummardun hingamispäeva tuleku tervituseks nagu õppisin kabala loengus jom kipúril ma lihtsalt ei riietu valgesse ja ei lähe sünagoogi vaid mõtlen tagasi oma aastale ning julgen paluda vabandust nagu õppisin artikleid lugedes oma kõnes ma ei asenda tetragrammatoni ha šemi ja E lohími E lokímiga mitte ainult austusest juudi traditsiooni vastu vaid ma mõistan tänu intensiivsetele tekstikursustele juudi mentaliteeti ning nende kahe nime taga peituvat hoomamatust Võiksin jäädagi loetlema näiteid kuidas õppisin loengutes tundma ning tunnetama traditsiooni ning kuidas traditsioon tegi teoreetilise abstraktse teksti arusaadavaks Kui tahta tõeliselt mõista usku ja traditsiooni kas sees või väljasolija vaatepunktist lähtuvalt on vaja siduda teadmine ja kogemus õppimine ja osalemine Mis meid kolmeteistkümnest eri riigist pärit eri keelt kõnelevat erinevas vanuses erineva usu ja eluteega inimest kokku tõi ja koos hoidis Akadeemiline huvi kahtlemata soov tänagi veel Euroopas taastuvaid juudi kogudusi aidata oma isade traditsiooni või teiste usku tundma õppida ning lõpmatu hulk teisi põhjuseid Meid ajendas nn siinpoolne eesmärk soov näidata Euroopa juudi koguduste elujõulisust ja tahe neid ise elujõulisemaks muuta Kuid olen kindel et kõik leidsid end mõnel hetkel olukorras kus neid rõhus või rõõmustas küsimus viimse kohta Olla tingimatult puudutatud Paul Tillich sellest millele viitavad Hillel Šammai Talmud Rambam ja kõik teised kõik erineval viisil Rabide jutud ei saa jätta puudutamata inimese südant ja mõistust Tahes tahtmata nad rohkem või vähem panevad mõistma inimese nõrkust ja sellega seoses küsima tugeva kindla järele On vaja julgust julgust siduda teoloogiaõpingud ükskõik millise usu teoloogia igapäevaeluga Teoloogia kui usust mõtlemine kui refleksioon ei saa olla lahus sellest mida reflekteeritakse Peegeldame ju seda kuidas meie oma usku elame või kuidas teised oma usku elavad Mõlemal juhul on vaja vaadata kaugemale loengusaalist ja raamatutest Kaugemale vaatamine on imperatiiv osalemine on valik Usuosaduskond ja usuteaduskond kuuluvad kokku Ülikooli teoloogia võib olla oma mõnetises abstraktsuses ja teoreetilisuses peegeldab siiski elatud usku Teoloogia on teejuht Ta võib juhatada kristluse teel e judaismi teel e või mistahes muul e viimse küsimusega seotud teel e Tõsi ta võib sellest ka välja juhatada Kuidas keegi õpitut vastu võtab või kuidas see eluteel kajastub oleneb viimaks siiski indiviidist See aga näitab et teoloogia ei sea õppija ette valmis tõde või käsku vaid küsimused ning ta õpetab vastuseid leidma Teoloogia akadeemilises kontekstist ei nõua enda kõrvale osaduskonda kuid kogukond on see mis aitab mõista paremini kogu õpitut Ei ole mind ega Sind vaid oleme meie Mina ja Sina küll arvame ning arvame ka erinevalt kuid me oleme sama asja eest väljas Nii selle siinpoolse eest kuid ka pigem mitteteadlikult selle eest millele siinne osutab Teele asudes ütlevad juudid teekonnapalve Seda võib lausuda nii lühemate kui pikemate reiside õnnistamiseks Kuigi üldiselt käib see füüsilise rännaku kohta andis Talmudi õpetaja meile võimaluse seda öelda enne meie

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/11/juudi-teoloogia-oppimisest/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive