archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vaata, su pääste tuleb! (Js 62:10–12) | K&T
    pole maha jäetud Mis tähendab Siion see täna meile arusaamatu nimi Kes on Siioni tütar Need on olulised mõisted milles kaudu avaneb prohveti sõnum Siion on Jeruusalemm templilinn Taaveti linn Jahve linn Issanda linn see on Iisraeli Püha Siion See on Jumala troon Jahve poolt endaga liidetud Jahve poolt armastatud Ja on ka Jumala kohtu linn Siioni tütar on Iisraeli rahvas Salm lõpeb Jumala tõotusega Siion on linnaks mis pole maha jäetud See on kinnitus et Jumal päästab Iisraeli rahva Jumala rahva Jumal tõotab anda lunastavat armu kustutada süü ja patt neil kes Jumalat ootavad teda hüüavad Jumalale meelepärast elu elavad Siion on kui uus Jeruusalemm see on rahva uuestisünd kel on uus suhe Jumalaga ning Jumal annab oma uuesti sündinud rahvale tasuks majandusliku õitsengu rikkuse külluse rahu ja õigluse Tõotus et Iisraeli rahvas näeb rõõmuaega mil taas kogutakse kokku laialpaisatud rahvas kes saabub Iisraeli kaasas kulda ja hõbedat ja viirukit Vägivald lõpeb leinapäevad lõpevad algab rahuaeg tõotab Issand See on prohveti julgustus päästesõnum eksiilist tagasipöördunud ja tagasipöörduvale Iisraeli rahvale kelle illusioonid on purunemas ja usk kõikumas Uus olukord nõudis uut lootust uut usku Jumalasse Issand ei jäta sind maha ta saadab sulle pääste See oli pooltuhat aastat enne Kristuse tulekut maailma advent pääste ootuse aeg enne Kristust Jesaja kuulutamise aja ning Jeesuse kuulutamise aja vahel oli ligi viissada aastat Iisraeli rahvas oli üle elanud erinevad okupatsioonid vabadusvõitlused ning Jeesuse tuleku ajaks oldi Rooma ülemvõimu all ränkade koormistega küll teatavate vabadustega ning tempel oli taas üles ehitatud Oodati Messiat Päästjat Keskajast pärineva kirikliku traditsiooni kohaselt loeti esimesel advendil kirjakohti Jeesuse tulekust Jeruusalemma Jeesus ei saabu Jeruusalemma uhke ja võimukana sõjaratsul ta tuleb alandlikuna eeslisälu seljas Ja mida teeb Jeesus teda juubeldades vastuvõtvat rahvahulka nähes ta nutab Jeruusalemma pärast ta ennustab Jeruusalemma hukku ränki kannatusaastaid ja viletsust oma rahvale Jeesuse sõnul ei ole tema rahvas ära tundunud soosinguaega Jumala poolt antut Ei ole ära tundnud Teda Jumala Poega ei ole teda vastu võtnud Oodati jah Messiat Päästjat Jumala poolt saadetud üleloomulikku kuju oodati imelist ja vägevat kuningat Taaveti soost See oli okupeeritud riigi rahva ootus et tuleks see kes viiks rahva Rooma ülemvõimu alt kes taastaks oma riigi tooks rahvale kaotatud vabaduse hiilguse ja au õigluse ja õiguse Jeesust ei tuntud ära et tema ongi see et tema ongi Messias prohvetite poolt tõotatud Jumala poolt saadetud Päästja Lunastaja Advendile annavad uue värvingu küsimused kas meie tunneme ära Tema Keda me ootame ja mida me ootame Mida on meil ära tunda nende jõuluhullude päevade ja odavate jõulumüükide ja šokolaadiga advendikalendrite keskel Ja kas need tõsised küsimused mahuvad ootusaja rõõmsasse meelsusesse Jeesuses ei tuntud ära Jumala Poega Messiat ehk Kristust ei tuntud ära tema armastuse sõnumit Oodati midagi erilist suurt ja võimast mingit unistuste Messiat mis muudaks kohe radikaalselt kogu rahva elu annaks kohe kätte rikkuse heaolu ja õnne Tuli lihast ja luust inimene kes kuulutas jumalariigi saabumist kes nõudis usku päris usku mitte usurituaali mitte kombetäitmist Nõudis armastusekäsu täitmist halastust mitte kohtumõistmist Oli kaasinimeste silmis inimene lihtsalt inimene Kui püüda end mõelda

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/11/vaata-su-paaste-tuleb-js-6210-12/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Toimus Eesti Lähis-Ida ja islamiuuringute hetkeseisu tutvustav konverents | K&T
    ühiskonda defineeriva tegurina Konverentsi eesmärk oli tutvustada kuulajale islamiga seotud aktuaalseid uurimisteemasid mida esitasid uurimistööde autorid Konverentsi esimeses pooles kõnelesid PhD Elo Süld Islami uuringud Eestis mag Janek Järva Islamiusuliste radikaliseerumine mag Helen Gersman Terrorismi ideoloogia mag Heleri Kivi Islami õigus tänases maailmas Kairi Hunt Türgi ja kurdide suhted Georg Lassur Islami revolutsioon Iraanis Maarja Rooni Tänapäeva Iraan peatatud liberalismikatsed ja mag Alver Aria Islami pangandus Konverentsi teise poole esinejad olid mag Kerli Käiro Naise roll islamieelses Araabias Kristiina Kalistru Naise roll islami ühiskonnas Kristiina Soosaar Ajutine abielu Muhamedi ajal ja šiiitlikus traditsioonis Liine Toomse Inimese kujutamine islami arhitektuuris Eva Liisa Roht Sufismi psühholoogia ja erbu maalimine Ege Lepa Islam Eestis ja PhD Vladimir Sazonov Islami uuringute tuleviku teemad ja perspektiivid Eestis Konverents korraldati baasfinantseeringu nr PFLKU15910 Islamisisesed konfliktid Lähis Idas ja nende ajaloolised ning kultuurilised lätted Süüria ja Iraagi kodusõdade näidetel toetusel Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus Saksamaa Ühinenud Evangeelne Luterlik Kirik Soome Evangeelne Luterlik Kirik Oikumeenilised organisatsioonid Eesti Kirikute Nõukogu Euroopa Kirikute Konverents Kirikute Maailmanõukogu Piibel Piibel NET Praktika Agenda EELK vanem

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/11/toimus-eesti-lahis-ida-ja-islamiuuringute-hetkeseisu-tutvustav-konverents/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Mälu, sümbol ja sõnum (nr 206/ 20.11.2015) | K&T
    kultuuriline mälu võib võtta hävitavaid vorme näitasid meile kohutava reaalsusena hiljutised Pariisi terrorirünnakud Usulisest traditsioonist pärit sümbolid võivad perverteeruda muutuda vägivaldsete ihaluste ja hävituse instrumendiks nagu ISIS e puhul apokalüptiline pildikeel Antropoloog ja Soome päevalehe Helsingin Sanomat ajakirjanik Jukka Huusko avab kuidas ISIS e propagandas põimuvad religioossed vägivaldselt tõlgendatud lõpuaja fantaasiad maailmapoliitiliste sündmustega Kultuurilise mälu füüsiliselt hiiglaslik sümbol Rio de Janeiro Jeesuse kuju saab ka meie jaoks kõnekaks aga Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Piiri jutluses Jeesuse suurlinna poole pööratud pale on sarnaselt Pühakirja Mäejutluse loole sõnum õndsusest Mäejutluses näidatakse meile Jeesuse tõelist palet ja tõelist kristlikku elu Ühtlasi antakse selles jutluses meile vastus meie inimlikule õnneotsingule ning õnnetaotlusele mis on meie kui inimeste kõigi südameis ja soovides Head lugemist Tänases numbris Piret Pintman Hellaste Kirikumeened kristliku sõnumi kandjatena Jukka Huusko Maailmalõpuootusest on saanud ISIS e kinnisidee Gustav Piir Õndsad ja õnnelikud on kes Lisaks täiendus rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist 2017 reformatsioon 500 leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid mis on ilmunud 2010 2015 ajakirjas Kirik Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik Vaata ka 2011 2014 aasta sisukorda ja registrit autorite järgi Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/11/malu-sumbol-ja-sonum-nr-206-20-11-2015/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kirikumeened kristliku sõnumi kandjatena | K&T
    suurema projekti rahastamiseks Kirikumeenete väljapanekuks kohandatud laud müügilett mõnes kirikus ka eraldi ruum on sisse seatud kõige käidavamas kohas peaukse lähedal Sihtgrupiks kellele meeneid pakutakse on koguduse ja kogukonna liikmed jumalateenistusele tulijad ja kiriku külalised suvised sise ja välisturistid ning ekskursandid Suure osa meenelaudade väljapanekust moodustavad vaimuliku sisuga trükised raamatud kirikukalendrid infovoldikud postkaardid ja ajakirjad mida võimalusel ka tasuta jagatakse Eriti hinnatavad on kirikuga seotud temaatilised esemed meened mis on kaasaegse disainiga ja atraktiivsed Kogemuste põhjal tuleb välja et rohkem nõutud on väiksemad ja odavamad esemed Jõulude ajal on nõudlus kirikukalendrite ja erinevate inglikujude järgi Suveperioodil kui on liikvel rohkem turiste on suurem nõudlus piirkondlikku eripära rõhutavate meenete järgi pildiga suveniirtaldrikud magnetid käsitöö ja ehted Kohalike vaatamisväärsuste rõhutamist meenekujunduses peetakse olulisemaks maapiirkonna kirikutes Linnakirikud selliste esemete väljatoomist nii oluliseks ei pea sest suveniiripoodides pakutav valik on seal juba piisavalt suur Tähtsamaks peetakse kristlikku sõnumit ja oma kirikut tutvustava sümboolika kujutamist Mitmed suuremad linnakogudused on iseloomulikku sümboolikat järgides kujundanud unikaalseid ja omanäolisi kirikumeeneid Esiletoomist väärivad Tallinna Püha Vaimu ja Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik Muuseum kirikutena on nende väljapanek suunatud valdavalt välisturistidele ja mõlemal on olemas oma sümboolikaga suveniirid Püha Vaimu kirikul on tornikiivri plekist valmistatud tuvikujuline ripats Püha Vaimu sümbol ja ainulaadne Ackermanni kella kujutisega parkimiskell Neid sümboleid on kujutatud ka muudel ripatsitel märkidel ja postkaartidel Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkiriku meenevalikus on liiliaga Maarja sümbol keraamilised kellukesed ja liiliaga peekrid Väljapanekust leiab keraamilise kirikumaketi kiriku pildiga seinataldriku vanast katuseplekist ristikujulise ripatsi ja mitmeid muid esemeid ning kirjandust Tallinna Kaarli kiriku väljapanekus pööratakse suurt tähelepanu lastele suunatud esemete valikule väikesed värvilised magnetiga kujukesed pusled pildid Tallinna Jaani kirik eristub teistest mitmekesise vaimuliku kirjanduse väljapanekuga millest suur osakaal on oma õpetajate teostel Oma kirikumuusikute CD plaate pakutakse Püha Vaimu kirikus Tartu Jaani ja Tartu Pauluse kogudustel on suveniirid ja kirikumeened eraldi selleks spetsiaalselt sisse seatud ruumis Tartu Pauluse Raamatupood OÜ suurest väljapanekust saavad oma meenelaudadele täiendust ka mitmed teised Eesti kogudused kristlik kirjandus eraldi laste ja noortekirjandus CD d palvehelmed ristid küünlad keraamilised ja magnetiga inglikujud kirikutarbed jms Esemete valikul jälgitakse et need oleks luterlastele sobivad On asju mis on vastuvõetavad ka katoliiklastele ja õigeusklikele Tartu Jaani kiriku käsitööpoes on välja pandud kohalike meistrite ja koguduseliikmete looming kirikuhoone 700 aastasest vundamendipalgist valmistatud seinakellad Jaani kiriku nimelised käsitööseebid kruuside valik sallid kindad sõled Suuniseid kirikumeenete kujundamiseks Nagu küsitlusest selgus on mitmed kogudused mõelnud päris oma meenete väljatöötamisele Suuniseid ja ideid mida edasi arendada leiab nii keskaegsetest kui tänapäevastest meenetest rinnamärgid ripatsid palvehelmed kaelakeed ja helmed käevõrud peekrid kukrud rännukotid vööd jalutuskepid sandaalid Eesti kontekstis pastlad kootud kirikukindad mütsid kuivatatud taimed teesegud Lihtne ja väike meene võiks omada praktilist väärtust pedagoogilist väljundit sobida kingituseks ja mälestusesemeks Kirikumeenetele annab suurt lisaväärtust nende omanäolisus ja seos piirkondliku identiteediga Selleks võib olla kohalik rahvusornamentika risti ja taimemotiivid kiriku ja omavalitsuse ühendatud sümboolika mida kasutatakse vappidel ja logodel Kujunduses võib kasutada kirikuruumis olevate kunstiteoste või hoone arhitektuuri iseloomulikke fragmente mis tekitaks äratundmisrõõmu ja positiivseid mälestusi Kõige suurem hulk Eesti luterlikest kirikutest on pühitsetud Neitsi Maarjale Järgnevad

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/11/kirikumeened-kristliku-sonumi-kandjatena/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Maailmalõpuootusest on saanud ISIS-e kinnisidee | K&T
    Islam võttis kristlusest omaks ka õpetuse Jeesuse teisest tulemisest Islami järgi aitab Jeesus islami messial Mahdil võita lahingus kurja väed Mahdi rajab võiduka lahingu järel maa peale islami ideaalühiskonna Lõpuaja käsitlused on islami peasuundades peaaegu kokkulangevad aga lõpuaegade ootamisel ei ole Hämeen Anttila sõnul islami peavoolus väga märkimisväärset rolli Eskatoloogia on kujunenud teatud ajalooperioodidel Näiteks ristisõdade ajal toodeti palju eskatoloogilist kirjandust eelkõige Süürias Ka kolonialismi perioodil tõusis esile eskatoloogilisi liikumisi Iraani maal 19 sajandist AD kujutab viimset kohtumõistmist Enne viimset kohut võidab islami messias Mahdi Jeesuse abil antikristuse Üks tuntumatest oli Sudaani mahdistlik liikumine 19 sajandil Sudaani usundiõpetlane ja müstik Muhammad Ahmad kuulutas toona ennast Mahdiks ehk islami messiaks ja juhtis relvastatud ülestõusu Türgi Egiptuse valitsejate ja brittide vastu Relvastatud liikumistele sobib hästi eskatoloogiline retoorika sest selles on võitlus kesksel kohal ütleb Hämeen Anttila Hea ja kurja võitlusele lisaks on islami eskatoloogilises liikumises ära kasutatud hidžra lugu ehk prohvet Muhammedi ja tema pooldajate lahkumine Mekast Mediinasse aastal 622 Hidžra kõnedega on õhutatud tõsiusklikke hülgama laostunud islamit või paganate maad ja minema uuele ja puhtale islami tõotatud maale Seda retoorikat kasutas Sudaani mahdistlik liikumine 1880ndatel aastatel Sama skeemi kordab ISIS kutsudes moslemeid kogu maailmas oma islami riiki Kas ISIS on islami maailmalõpu usulahk Selle arusaama poole kaldub Kanada ajakirjanik Graeme Wood kelle mahukas artikkel What Isis Really Wants avaldati ameerika kvaliteetajalehe The Atlantic märtsi numbris Maailmalõpuootus on juhtiv teema Isise propagandas kirjutab Wood See joon eristab ISIS t muudest islami pinnalt tõusnud tänapäevastest militaarsetest liikumistest nagu al Qaida Wood toetab oma väiteid vestlustega ISIS e organisatsiooni toetavate äärmuslike moslemitega Paistab et intervjueeritavad usuvad sellesse et ISIS e esilekerkimine on seotud lõpuaegade prohveteeringutega Nad pooldavad isegi ISIS e äärmuslikku julmust nagu tsiviilisikute hukkamised sest neid tegusid nähakse lõpuaegade sissejuhatusena Wood juhib tähelepanu sellele et ISIS on juba aastaid rääkinud islami kalifaadi tagasitoomisest prohvetlike meetoditega ISIS e propaganda järgi ennustas juba organisatsiooni esimene juht Ühendriikide pommitamise tagajärjel Iraagis aastal 2006 surnud Abu Musab Zarqawi et leegid ei kustu enne kui need on Dabiqis ära põletanud ristisõdijate armeed Kui ISIS on prohvetlikku stsenaariumit orjalikult järgiv usulahk on selle sõjaline alistamine lihtne ütleb Wood Vastatakse lihtsalt üleskutsele ja kohtutakse ISIS ega Dabiqi rohumaadel ISIS e relvajõud on tühised võrreldes vastaste ühinenud relvajõududega ISIS e vääramatu ja alandav lüüasaamine Dabiqis oleks vaieldamatu viide sellele et ISIS ratsutab valel ilmutusel Hämeen Anttila suhtub sellesse mõttesse kahtlevalt Tema meelest ei ole ISIS ehtne maailmalõpu usulahk Organisatsioon vaid kasutab maailmalõpuretoorikat oma rivide tugevdamiseks ja hirmutava mõju tekitamiseks Mis siis ikkagi on ISIS See on äärmusfundamentalistlik liikumine mis on puhkenud õitsele vägivaldses kontekstis kus sõda on kestnud viimased viisteist aastat Hämeen Anttila tuletab meelde et ISIS e sünnihällis Iraagis ei olnud selle aastatuhande alguses üldsegi mitte mingit islami terrorismi probleemi Alles 2003 aastal toimunud Ühendriikide rünnaku järel sai Iraagist terrorismi keskus Kui on tõestatud et lääneriikide sõjaline sekkumine tugevdab islami radikalismi siis oleks naiivne mõelda et nii ei juhtu see ka tulevikus Mingil määral on ISIS e propaganda olnud juba edukas See on läänes suutnud ISIS est luua absoluutse kosmilise

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/11/maailmalopuootusest-on-saanud-isis-e-kinnisidee/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Õndsad ja õnnelikud on kes? | K&T
    olid ülekohtused rikkurid ning kaasajooksikud ja korruptandid Jeesus lähenes neile teistel põhjustel kui vaestele kellel vara polnud Näeme siin Jeesuse skandaalset avatust ja just selle avatuse tõttu võib esimest õndsakskiitmist pidada sissejuhatuseks kõigile järgnevatele õndsakskiitmistele ja neist tulenevatele üleskutsetele Me näeme Jeesuse juures kahte mõttelaadi mis olid tol ajal ja on tänagi aktuaalsed Esimest võime nimetada võitjate mõttelaadiks Selle vastandiks on olukord kui tuntakse end elus ilmajäetuna seda võiksime pidada kaotajate ehk luuserite küüniliseks põlgamiseks Tänapäeva lääne kultuur kui ka Jeesuse aegne Kreeka Rooma kultuuriruumis olev maailm ütles õndsad on tugevad kellel on sõjavõidud Õndsad on jõukad kellel on otsuste tagamiseks vägi meelevald ja vara Õndsad on võidukad vabastajad ning kultuurse valitsuse toojad Kas on siis võimalik et sellises olukorras saab tõsiselt võtta sõna et õndsad või õnnelikud on need kes on kaotajate poolel Kas saab tõesti öelda et õndsad on õnnetud või väljendades teisiti et Jumala ees õnnetud on õnnelikud Kord on üks jutlustaja meie ilmaliku maailma õndsakskiitmisi kirjeldanud järgmiselt olen ka ise tänapäevast siia lisanud Õnnelikud on hoolimatud küünarnukkidega tõuklejad sest nemad jõuavad selles maailmas edasi õnnelikud on kõva südamega inimesed sest nad ei saa elus iialgi haiget õnnelikud on need kes hädaldavad ja kaebavad valju häälega sest nad saavad lõppude lõpuks oma tahtmise õnnelikud on selle maailma targad sest nad oskavad olukordadest puhtana ja juriidiliselt korrektsena ehk jokk välja tulla õnnelikud on tülitegijad ning pidevalt protestijad sest kõik panevad neid tähele õnnelikud on need kes oskavad rääkida musta valgeks sest naiivsed neid usaldavad ning peavad tõeks iga sõna mis poetub nende suust sulest või sotsiaalmeediast Selliste ilmalike ja kaasaegse väärtuste tunnustamine ning rakendamine ei tähenda ainult rikaste ja vaeste isandate ja sulaste võitjate ja kaotajate saavutajate ja lüüasaanute ilusate ja vigaste tervete ja haigete noorte ja eakate eristamist vaid ka loomulikuna näiva brutaalse olelusvõitluse õigustamist nende väärtuste ning väärtushinnangute alusel Vastandina sellele mõtleb Jeesus elus varju jäänutele ning ühiskonna poolt ääremaile tõugatuile ning kuulutab nad õndsaks Kuid nad pole õndsad oma vaesuse hädade ja nõrkuste tõttu vaid nad on õndsad sest Jumal hoolitseb nende õiguse eest ja nõuab õiglust On loomulik et kristlikku moraali võidakse mõista aegunud tagurliku ning nõrkade moraalina Kuid see polnud Jeesuse mõte õpetus ega suhtumine Jeesus tahtis vaeseid kurbi näljaseid januseid ning hädalisi aidata see on päästa aga mitte lihtsalt lohutada ja poputada See tähendab et õndsakskiitmiste tõotusi ei saa ega tohi lükata igaviku poole kaugele tulevikku ja veel kaugemalegi Mäejutluse õndsakskiitmised on sama realistlikud ja tõsiselt võetavad nagu Piibli üleskutse vaenlasi armastada võõraid vastu võtta leskede ning orbude eest hoolt kanda alasti olijaid riietada ja vangis olijaid külastada Kindlasti ületavad õndsakskiitmised inimeste loomulikke võimeid kuid samas kõnelevad nad Jumala suurusest ja tahtest Jumala tahte täitmine ootab meid mitte ainult taevas see ootab ning nõuab ka maapealset teostamist Mäejutluses näidatakse meile Jeesuse tõelist palet ja tõelist kristlikku elu Ühtlasi antakse selles jutluses meile vastus meie inimlikule õnneotsingule ning õnnetaotlusele mis on meie kui inimeste kõigi südameis ja soovides Meie inimlikke püüdlusi saab viimselt rahuldada vaid Jumal ise Jumal mitte ainult ei näita elu

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/11/ondsad-ja-onnelikud-on-kes/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Luterlik Maailmaliit mõistab hukka Beiruti ja Pariisi rünnakud | K&T
    ei tohiks heidutada usklike katseid töötada ühiselt rahu ja õigluse edendamise nimel ning eitasid otsustavalt religioossete motiivide kasutamist vägivalla õigustamiseks Younan ja Junge kinnitasid usklike inimeste osa sellistes olukordades See on aeg kirikutel sünagoogidel ja mošeedel palvetada ja töötada veelgi rohkem rahu nimel oma kogudustes ning teha seda koos kus iganes võimalik Allikas https www lutheranworld org news lwf decries massive loss lives beirut and paris attacks Vt ühisavalduse kogu teksti siit Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/11/luterlik-maailmaliit-moistab-hukka-beiruti-ja-pariisi-runnakud/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Tag Archive | K&T 2011.-2014. aasta SISUKORD
    Usundiõpetus ja kirik Ergo Naab Inimeseksolemise raske koorem Mare Palgi Üksindusest Johann Christian Põder Eksimus ja uus elu Mt 3 1 2 Urmas Nõmmik Üks uus Iisraeli usundiloo käsitlus Nr 2 23 12 2011 Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise

    Original URL path: http://kjt.ee/tag/kt-2011-2014-aasta-sisukord/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive