archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Apokatastasis. Christoph Wrembeki apoloogia Jumala armastusele | K&T
    Piibli mitmed algselt hoopis erinevad kujutluslikku ja kommunikatiivset tähendust vahendanud mõisted nagu šeol gehenna abyssos hades ja mitte vähem tähtsana aiōn ning hōlām Nende mõistete ajaloolise tausta avamine on tehtud nii ladusalt et selles osas tuleb Wrembeki raamatut soovitada kõigile piiblihuvilistele lugejatele ja see sobib suurepäraselt ka õppematerjaliks teoloogiat õppivatele tudengitele piibliajalooga seotud kursusel Kommunikatiivses plaanis kinnitab autor siinkohal muuhulgas et ei Jeesus ega Paulus kuulutanud igavest hukatust vaid kasutasid karistuse kujundeid pigem pedagoogilistel eesmärkidel samas 29 36 37 47 Üks stiilialane probleem on siin siiski nimelt eristatakse selles analüüsis nn autentsed Jeesuse ütlused mitteautentsetest hilisematest lisandustest aga ei põhjendata millisel alusel Piibliajaloolasest lugeja on sellise protseduuriga muidugi harjunud ja see mida tema tahaks näha on põhjendused On ju teada et ühe või teise teksti autentsuseni jõuavad erinevad eksegeedid eri viisidel ja mis kõige tähtsam tegelikult puudub uurijatel siinkohal konsensus nii selles mis siis õieti on autentne ja mis pole ning ka selles kuidas selle autentsuseni jõuda Ilmikust lugejat ajab see kõik aga lihtsalt segadusse tal pole siinkohal teha muud kui autorit usaldada ja seda olukorras kus autor püüab teda ümber veenda ühes üpriski kaalukas kogu kristlikku usku ja piiblitõlgendust puudutavas küsimuses Jeesuse sõnumi pedagoogilise elemendi juurde tagasi tulles tahab Jeesus muidugi väga tõsiselt öelda ärge võtke küsimust oma elust ja Jumala riigist liiga kergelt Ärge elage valmistumata nagu rumalad Pingutage Õppige loobuma Kristliku usu mõistmine ja Kristuse õiguse elluviimine nõuab esmalt pingutust nõuab iga inimese EGO ümberpöördumist SINA ks enesearmastusest isemeelsusest isiklikest huvides välja hüppamist Loyola Ignatius Selle elu tõsiduse seega elu seadmise armastuse teiste poole pöördumise ja temale järgnemise mõõdupuu järgi seab Jeesus täie rangusega ikka ja jälle selgesõnaliselt silme ette kuna ta meid armastab Esimesena ja viimasena Ta ei pakkunud meile mõnusat jüngerlust poputavat kursust logelejatele kes üksnes naudivad ega suuda vastutust kanda Ja ta ei ole ka lahe vend kelle kõrval võib läbi tühise elu lonkida ilma et peaks millegi kohta aru andma samas 47 48 Siinkohal tasub rõhutada et selle tsitaadi autor on jesuiidist preester kellele enesedistsipliin on elu lahutamatuks osaks Ehk teisisõnu ei ole autorile midagi võõramat kui soov lahjendada evangeeliumi ja teha see tänapäevasele inimesele mugavaks idee mis ad nauseam esineb erinevate fundamentalistide keelepruugis markeerimaks iga mõtet mis eristub ütleja arusaamadest Eksegeetiliste kaalutlustega on iga uurija puhul paratamatult nii et need saavad sisuliselt tähenduslikuks teatud laiemas referentsraamis perspektiivis mis määratleb uurija sõnastatud ja sõnastamata eeldused Wrembeki puhul on selleks laiemaks raamiks tema teoloogiline arusaam inimvabadusest ja Jumala armastuse olemusest ja just selles plaanis on tema apoloogia eriti jõuline Kõigepealt ei ole inimvabadus ja Jumala jumalik armastus võrreldavad suurused Seda teesi on muidugi rõhutanud paljud teisedki teoloogid Katoliiklastest sobib siinkohal võrdluseks tsitaat ühelt teiselt jesuiidilt Karl Rahnerilt Kinnitades oma usku igavesse ellu Apostellikus usutunnistuses väidame me et maailm ja inimkond tervikuna saab olema õnnistatud ja leiab Jumala armu kaudu oma positiivse täitumise Jeesuses Kristuses Põrgu doktriiniga hoiame me alal igavese kaotuse võimaluse igale indiviidile igaühele meist sest muidu oleks vaba ajaloo tõsidus tühistatud Kuid see avatud võimalus ei ole kristluses paratamatult doktriin kahest paralleelsest

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/01/apokatastasis-christoph-wrembeki-apoloogia-jumala-armastusele/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • 400 aastat Thomas Helwyse „Ülekohtu saladusest“, 2. osa | K&T
    ja meie peame olema tema sulased Groves ed 1998 33 Valmidus teenida kuningat kõigis sõja ja rahu asjades tähendas niisiis läbinisti positiivset suhtumist riigivõimu ja valmisolekut osaleda riigiteenistuse kõigil tasanditel Välja arvatud üks asi usk Helwys võttis omaks luterliku õpetuse kahest riigist maisest ja spirituaalsest Maiseis asjus on kuningal täielik meelevald kõiges kuid spirituaalses riigis ei ole valitsusel mingit meelevalda ainus kuningas on siin Kristus Kas meie kuningas ei tea et Jumalate Jumal ja Isandate Isand on enda alluvana teinud ta maiseks kuningaks ja andnud talle kogu maise võimu ja et ta on hoidnud enesele taevase kuningriigi kuningriigi mis ei ole sellest maailmast samuti ei ole ka tema kuningriigi alamad sellest maailmast Ja siiski oli see kuningas maailmas ja tema alamad on maailmas ja et selle kuningriigiga ei ole meie isandal kuningal miskit pistmist oma kuningavõimu poolest vaid ta on ise alam ja ainult Kristus on Kuningas ainuüksi ainus ülempreester ja ülempiiskop ja ei ole kuningat peapiiskoppi metropoliiti ülemvaimulikku vaid ainult Kristus Groves ed 1998 29 Kontseptsiooni kahest riigist toetab Helwyse arusaam hingevabadusest iga inimese hing on unikaalses ja vahetus suhtes Jumalaga Ja just sellel pinnal osutub usu ja südametunnistuse vabadus võtmetähtsusega küsimuseks Enimtsiteeritud lõik Ülekohtu saladusest on see Me tunnistame vabalt et meie isandal kuningal ei ole nende 3 südametunnistuse üle rohkem võimu kui meie südametunnistuse üle ja see on et tal pole üldse mitte mingisugust võimu meie isand kuningas on vaid maine kuningas ja kui kuninga inimesed on kuulekad ja õiged alamad kes järgivad kõiki kuninga poolt antud inimlikke seadusi siis ei saa meie isand kuningas nõuda enamat Sest inimeste usk Jumalasse on Jumala ja nende endi vaheline asi Kuningas ei vastuta selle eest ja nii ei või ka kuningas olla Jumala ja inimese vaheliseks kohtunikuks Olgu nad hereetikud türklased juudid või kes iganes maise võimu juurde ei kuulu nende karistamine kõige vähemalgi määral Groves ed 1998 53 Usu ja südametunnistuse vabadus laieneb kõigile nii neile keda Helwys sellessamas teoses teravalt kritiseerib kui ka hoopis kaugemale moslemite ja juutideni välja Uudne on siinkohal just selle visiooni kõikehõlmavus sest vabadust ei nõuta ainult endale nagu tegid paljud vaid kõigile Kristuse spirituaalse riigi võim maiste inimeste üle ei ole erinevalt maise kuninga võimust sundiv See on n ö pehme võim kuulutades lunastuse võimalust ja meeleparanduse vajadust enne viimset kohtupäeva käesoleva maailmakorralduse lõpus Arminiaanlike vaadetega Helwys uskus et iga inimene on loodud süümelt vabaks evangeeliumi kutsele vastama ja vastutab ise Jumala ees Usuvabadus maises kuningriigis oli seejuures ülimalt oluline kuna selle puudumine tõi kaasa vähemalt teoreetilise võimaluse et inimene usub formaalselt õigesti aga ta teeb seda lihtsalt truualamlikkusest maisele kuningale Ent säärasel juhul osutub õigesti uskumine taevase kuninga ees tegelikult uskmatuseks sest see inimene pole saanud Kristuse järgijaks Kristuse enese pärast vaid teistel motiividel Usu ja südametunnistuse vabaduse nõue kuulus Helwyse jaoks seega usu tsentraalsete mitte perifeersete küsimuste juurde See arusaam laienes ka juutidele ja moslemitele neile tuleb lihtsalt evangeeliumi kuulutada Ja õieti võib neis seostes ka tema Ülekohtu saladust pidada just kuningale suunatud personaalseks evangeeliumikuulutuseks Ta saatis oma teose kuningale

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/12/400-aastat-thomas-helwyse-ulekohtu-saladusest-2-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • 400 aastat Thomas Helwyse „Ülekohtu saladusest“, 1. osa | K&T
    1603 aastal oli troonile tõusnud kuningas James I kellele puritaanid ja separatistid esialgu suuri lootusi panid Aga ainus mööndus mille kuningas tegi oli nõusolek et Inglismaa vajab uut piiblitõlget valmis aastal 1611 Samas võttis kuningas vastu uued seadused mis keelasid täiendavalt igasuguse kõrvalekaldumise The Book of Common Prayer ist Clayton 1973 4 Smythi tegevus oli äratanud tähelepanu ja võimud võtsid ette rakendada Kuninganna alamate kohases kuulekuses hoidmise akti Separatistide esimeseks sammuks oli lahutada kogudus kaheks ühte jäi juhtima Smyth teist Richard Clifton Sellest siiski ei piisanud nii Smyth kui Helwys ekskommunikeeriti anglikaani kirikust Towns 2010 83 Just siit algas vaimne teekond mis nende mõlema jaoks kulmineerus usuvabaduse idee omaksvõtu ja põhjendamisega ehkki eri viisidel Kui Smyth oli veel veendunud puritaan oli ta igasuguse tolerantsuse veendunud vastane Paljude uskude sallimine andis tema arvates kuradile võimaluse lükata jumalariik uksest välja Magistraadid peaksid sundima kõiki inimesi tõelist Jumalat teenima või karistama neid vastasel korral vangistuse vara konfiskeerimise või surmaga nii nagu kaasuse sisu nõuab Estep 1996 286 Helwyse varasematest sellekohastest mõtetest meil teateid ei ole ent uurijad on üksmeelel selles et ta astus siin Smythi jälgedes 1607 aastal põgenes suurem osa Smythi ja Helwyse kogudusest Amsterdami Hollandis 10 Helwys kui jõukas inimene finantseeris seda reisi Ilmselt pidid inimesed lahkuma mitmes laines ent ainult esimesel grupil läks see õnneks Vahetult pärast Smythi ja Helwyse lahkumist arreteeriti Joan Helwys ja mitmed koguduseliikmed Joan veetis kolm kuud Yorki vanglas Early 2009 19 17 sajandi Hollandis ei olnud riigiusku ja tegutseda lubati kõigil kes ei riku avalikku korda Teiste hulgas olid tolereeritud ka anabaptistid Grupp leidis endale ulualuse kahekorruselises Ida India pagariäris ja neljas väikeses müüriga ümbritsetud majas mis kuulusid Waterlandi mennoniidile Jan Munterile 11 Kogudus elas selles paigas kolm aastat Teiste sarnaste gruppidega küll suheldi kuid ei ühinetud 12 Üheks eripäraseks koguduse elu tunnusjooneks oli suhtumine kirjutatud tekstidesse Kuna need tuletasid meelde The Book of Common Prayer iga seonduvat ranget ja sunniviisilist reglementeeritust siis hüljati jumalateenistusel kõik tekstid Sest nelipüha päeval ilmusid tulised lõhestatud keeled mitte tulised lõhestatud raamatud põhjendas Smyth Smyth 1990 17 Piiblit siiski loeti ja uuriti hoolsasti aga jumalateenistusevälisel ajal Seejuures olid eelistatud algkeelsed tekstid sest tõeliselt inspireerituks tuleb Piiblist lugeda ainult heebrea ja kreeka väljaandeid Ükski tõlge ei saa väljendada kõike võimalikku pühades algtekstides ega tuhandeid asju grammatikas retoorikas keele iseloomus samas ptk 8 Separatistide kogudus oli isiklikul usul põhinev kogudus Juba oma Lincolni linnavaimuliku päevil oli Smyth leidnud võimaluse korraldada asjad nõnda et tema ei peaks beebisid ristima sest ta ei leidnud et see oleks õige McBeth 1987 33 Ent asju loogiliselt läbi mõeldes jõudis ta järgmise veelahkmeni ning üllatas 1609 aastal oma kogudust tõdemusega et puhta kiriku aluseks saab olla ainult täiskasvanute usuristimine Smyth veenis oma järgijaid et kogudus tuleb formaalselt laiali saata ning rajada usuristimisel põhinev uus kogudus Nii tehtigi Siit kasvas välja aga järgmine probleem kuna Inglise kirik kust nad kõik pärit olid oli valekirik siis ei saanud selles varem toimetatud ristimised maksvad olla ja järelikult olid nad kõik ristimata paganad Smyth ristis end kõigepealt ise siis Thomas

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/11/400-aastat-thomas-helwyse-ulekohtu-saladusest-1-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Jeesus ajaloo ja usu pingeväljas, 2. osa | K&T
    kahte tüüpi ajalugu Esimest tüüpi ajalugu on mäletatav ajalugu teatud asjad millest evangeeliumides juttu on juhtusid tõesti Jeesus tõesti tegi mõningaid neist tegudest ja ütles mõningad neist sõnadest mida evangeeliumid talle omistavad Teist tüüpi ajalugu nimetab Borg aga metaforiseeritud ajalooks toetudes tänapäevasele arusaamale metafoori olemusest Ta defineerib metafoori üsna laialt see hõlmab nii sümbolit kui lugu Nii on selle kategooria all üksikmetafoorid sellised nagu Jeesus on maailma valgus ja ka metafoorsed narratiivid mille puhul terve jutustus toimib metafoorina Metafoorikeel on oma olemuselt sõnasõnalist tähendust ületav selle keskne protseduur on kirjeldatav fraasiga nägemine nagu st see näeb midagi nagu midagi muud Ütlus et Jeesus on maailma valgus ei tähenda et ta oleks sõnasõnaliselt valgus vaid et me näeme teda nagu maailma valgust Metafoor jaatab ja eitab samaaegselt x on y ja x ei ole y Borg tunnistab et siin nõustub ta Paul Ricoeriga kes on käsitlenud metafoori kui religioosse kogemuse esmast keelt mille puhul kontseptuaalsus on alles teine tasand Metafoori keel ei pruugi siis olla sõnasõnaliselt tõsi kuid samas võib see jõuliselt edastada tõde mittesõnasõnalise tähenduse tasandil Metaforiseeritud ajalugu on evangeeliumides mitmesugune Mõnikord võib jutustus kombineerida nii mäletatud kui metaforiseeritud ajaloo Nii on üsna tõenäoline et Jeesus tõesti tegi mõned pimedad nägijaks Kuid viis kuidas need lood edastatakse evangeeliumides kannab ühtlasi ka metafoorset tähendust Nii käsitleb Markuse evangeeliumi keskne lõik Mk 8 27 10 45 Jeesuse teed ja seda mida tähendab tema järgimine See lõik on raamistatud pimeda tervendamisega Betsaidas Mk 8 22 26 ja pimeda Bartimeuse tervendamisega Mk 10 46 52 Raam viitab kinnitusele et Jeesuse tee nägemine on nagu nägemise tagasisaamine Nii on Markuse materjaliarranžeeringu tagajärjeks metaforiseeritud ajalugu seda isegi siis kui neil lugudel võib olla alus mäletatud ajaloos muidugi võib metaforiseeritud ajalugu sisaldada ka jutustusi sündmustest mis ei juhtunudki Niisiis kokkuvõtteks veelkord evangeeliumid mitte ainult ei jutusta Jeesusega ajaloos juhtunust vaid nad ka metaforiseerivad seda Marcus J Borg ülestõusmiseeelne Jeesus ja ülestõusmisejärgne Jeesus Järgmiseks tuleb meil meeles pidada üht eristust mis on tänapäevase piibliteaduse jaoks fundamentaalne Nimelt omab nimi Jeesus kaht erinevat denotaati Ühelt poolt viitab see nimi inimisikule minevikust Jeesusele Naatsaretist 1 sajandi Galilea juudile Teiselt poolt viitab see nimi aga kristlikus teoloogias ja pieteedis jumalikule figuurile olevikus ülestõusnud elavale Kristusele kes on Jumalaga üks Neid kaht denotaati on uurijate poolt erinevalt nimetatud Kõige tuntum on ülalkirjeldatud eristus ajaloolise Jeesuse ja usu Kristuse vahel Borg võtab kasutusele oma isikliku terminoloogia esimene on ülestõusmiseeelne Jeesus ja teine on ülestõusmisejärgne Jeesus Ülestõusmiseeelne Jeesus on muidugi Jeesus oma ajaloolises elus Galilea juudi talupoeg täisvereline minevikukuju See Jeesus on surnud ja läinud mitte et siin oleks ülestõusmist eitatud vaid et seda Jeesust lihtsalt enam ei ole Ülestõusmisejärgne Jeesus on aga Borgi poolt defineeritud kui see milleks Jeesus sai pärast oma surma See tähendab Jeesust kes on tuntud vähemalt kahel fundamentaalselt olulisel tasandil esiteks kristliku traditsiooni tasandil ja teiseks inimkogemuse tasandil Kristliku traditsiooni tasand hõlmab traditsiooni arengut ja kõiki selle astmeid Teine on Jeesus keda tema järgijad kogesid tema surma järel jätkuvalt kui elavat spirituaalset ja viimselt jumalikku reaalsust Ja tuleb kindlasti öelda et inimkogemuse tasandil on Jeesus enamat kui lihtsalt usuartikkel ta on miljonitele inimestele vahetu kogemusreaalsus Ülestõusmisejärgne Jeesus on religioonifenomenoloogiline ja kultuuriline fakt Selle eristuse juures peatub Borg pikemalt kuna see on tema nägemuse kohaselt ülioluline mitte ainult piibliteaduse vaid ka tänapäevase kristliku spiritualiteedi seisukohalt Nimelt on tavapärane praktika ju see et kirikuliige lihtsalt kombineerib kõik lood evangeeliumidest teistest Uue Testamendi tekstidest kirikulauludest ja jutlustest ühtseks Jeesus pildiks mida võiks nimetada kogum Jeesuseks Tavapäraselt juhtub siis nõnda et see Jeesus on rohkem jumalik kui inimlik kuna selline Jeesus pilt võtab sõnasõnalt kõike mida Uus Testament ja usutunnistused temast ütlevad Jumala Poeg Jumala Sõna Tarkus Messias Jumal Jumalast sündinud enne kõiki aegu olemuselt ühtne Isaga kolmainsuse teine isik Ja muidugi eeldatakse et Jeesus teadis ka ise kõiki neid asju enese kohta Selline Jeesus pidi olema olnud teadvuselt ja väelt Jumal Just oma jumalikkuse tõttu teadis ta teiste salaasju ja võis kõnelda meelevallaga Oma jumalikkuse tõttu võis ta teha spektakulaarseid imetegusid paljundada leibu ja kalu kõndida vee peal Ent just sellest olukorrast kerkivad esile murepunktid Esiteks ei ole selline kogum Jeesus enam tajutav reaalse inimolendina me ei suuda enam tajuda kui tähelepanuväärne ja põnev inimene oli ülestõusmiseeelne Jeesus Ja teiseks nii kummaline kui see ka ei tunduks võib meil kaotsi minna ka ülestõusmisejärgne Jeesus täpsemini just ülestõusmisejärgse Jeesuse olevikulisus Kuna see Jeesus kellest me Uuest Testamendist loeme on kuju iidses ajaloos siis muutub ka jumalik Jeesus minevikukujuks Ta oli siin korra kuid mitte enam Kolmkümmend aastat kõndis ta maa peal siis läks taevasse ja on praegu seal Isa paremal käel Ühel päeval tuleb ta jälle kuid vahepealsel ajal täna teda siin meie keskel ei ole Borg teeb kokkuvõtte kui me ei suuda teha vahet ülestõusmiseeelse ja ülestõusmisejärgse Jeesuse vahel siis kaotame mõlemad Kui me aga selle eristuse teeme siis saame me mõlemad Nicholas Thomas Wright usk ja ajalugu täiendavad teineteist Ka Tom Wright tõdeb et on kaks viisi kuidas me Jeesusest midagi teame usk ja ajalugu 9 Kuid läänemaailma viimase kolme sajandi arengute tagajärjeks on et inimesed püüavad sageli üht teise arvel hüljata ja loevad usu ja ajaloo kombinatsioonid kompromissiks Taustaks on siin mitmesugused valgustusajast pärit arengud religioon on lahutatud poliitikast Jumal on aetud kaugesse taevanurka ja inimesed jäetud omapäi kusjuures religiooni defineeritakse üsna üldiselt kui midagi mida inimesed üksinduses harrastavad Wright kirjutab et ka ta ise kasvas üles peidetud lõhega oma maailmavaates Asjad hakkasid aga muutuma siis kui ta oma uustestamentlase karjääris pöördus Pauluse uurimise juurest Jeesuse uurimise poole ja hakkas ühtlasi huvituma judaismist Siin tuleb täpsustada judaism mis Wrighti paelus ei olnud see idealiseeritud juutlus mis sageli tekib siis kui Uut Testamenti lugevad inimesed puutuvad kokku mitmesuguste Uue Testamendi teoloogia taustaküsimustega ja milles Wrighti sõnutsi Piibli aegsed inimesed käisid ringi pead täis abstraktseid ideid ja ootusi Juutlus millest Wright huvitus oli lihtsakoeline makkabeide ja Heroodese 1 ja 2 sajandi aegsete juudi sõdade juutlus Qumrani ja Masada juutlus Wright kõneleb siin sellest et ta hakkas lugema selle ajastu kirjandust läbi ajaloolase prillide huvitudes mitte niivõrd tekstide ideedemaailmast vaid neis väljenduvast sotsiaalsest

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/jeesus-ajaloo-ja-usu-pingevaljas-2-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Jeesus ajaloo ja usu pingeväljas, 1. osa | K&T
    Dogmaatika ülesandeks oli selle järel siis ajaloouuringute tulemuste mõtestamine kiriku kaasaegses kontekstis 12 Gableri eristuse intentsioon oli praktiline eristada tekstides väljendatud ajatud ja universaalsed ideed piibliteksti autori ajastule iseloomulikest kontekstuaalsetest ideedest st teha selgeks mis kõlbab dogmaatikas kasutada ja mis mitte Ta tõdes et kui vaadata teoloogiat siis on dogmaatika läbi aegade olnud väga varieeruv ja pakkus sarnaselt Spinozale üheks selle olukorra olulisemaks põhjuseks puuduliku hermeneutika tõlgendajad on oma ideid teksti sisse lugenud See pole siiski ainus põhjus sest dogmaatika nimelt peabki olema tõlgendav ja piiblitõdesid tänapäeva aktualiseeriv distsipliin Nii pidi piibliteoloogia andma dogmaatikale ühtse ja kindla teadusliku aluse Seejuures toimus aga veel üks eristus tuleb vahet teha Vana ja Uue Testamendi perioodide vahel sest erinevad piiblitekstide autorid kuulutavad erinevaid religioonivorme 13 Gableri ideed osutusid mõjukaiks ning üheks tagajärjeks oli seejuures ajalooteadusena mõistetud piibliteoloogia täiendav jagunemine eri uurimisharudeks 14 Gableri programmi puhul tuleb tõdeda et see saab konstruktiivselt töötada ainult eeldusel et ajaloo teadus mis peab dogmaatilist teoloogiat informeerima esitab oma töö tulemusena enam vähem ühtse süsteemse teadmise kusjuures see teadmine peab olema dogmaatiku jaoks kasutuskõlblik Teisisõnu eeldab Gableri programm mõistuse ja usu põhimõttelist harmooniat Philip Esleri hinnangul tuleb Gableri teadusoptimismi mõista 18 sajandi luterliku teoloogia probleemide kontekstis Gabler uskus et tema ajastu kõige kriitilisemaks probleemiks oli protestantlik ortodoksia mis oli kõigest paari sajandi vältel pärast Martin Lutheri surma välja arendanud keskaegse katoliiklusega samaväärselt rõhuvana tajutud skolastilise süsteemi 15 Ajalooteadus pidi siin appi tulema Ent positsioon mille kohaselt teaduse ülesanne on teoloogiat informeerida selle võimalusist ehk tugevamas sõnastuses ette kirjutada teoloogiale mida võib ja mida mitte ei ole eriti kirikutes kuigi head vastuvõttu leidnud Siinkohal ei ole asi usklike informeerimatuses ja sellest tulenevais eelarvamusis vaid probleem on tõsisem Nii olid 19 sajandi lõpuks mitmed teoloogid hakanud tajuma et ajalooline uurimismeetod ise on oma olult teravas vastuolus teoloogilise dogmaatilise meetodiga Kõige selgemini väljendub see Ernst Troeltschi 1898 aastal avaldatud artiklis Ajaloolisest ja dogmaatilisest meetodist teoloogias Ma olen otseselt osutanud palju sügavamale lähtepunktile millest saab alguse kristliku ideedemaailma lagunemine Ma viitan ajaloolisele meetodile iseeneses kristluse ja ajaloo probleemile Viimast ei tule mõista kristluse kaitsmisena ajaloolise kriitika konkreetsete tulemuste eest vaid pigem kui mõju mida moodne ajalooline metodoloogia avaldab kristluse kontseptsioonile tervikuna Niipea kui piibliuuringutele ja kirikuloole rakendatakse ajaloolist meetodit saab see juuretiseks mis muundab kõik kuni see viimaks lõhkab varasema teoloogiliste meetodite vormi 16 Troeltschi kohaselt iseloomustavad ajaloolis kriitilist meetodit kolm üksteisega lahutamatult seotud printsiipi mis on vastuolus dogmaatilise meetodiga kriitika analoogia ja korrelatsiooni printsiibid Esimene neist sedastab et ajaloos on meil tegu alati ainult tõenäosusotsustega mitte aga absoluutselt tõese või väära kohaste väidetega Religioossele traditsioonile rakendatult tähendab see et ajaloolane ei saa seda traditsiooni jaatada absoluutide kategooriates Usk aga just seda teebki kristluses ripub kõik ära Jeesuse Kristuse surma ja ülestõusmise ning tema Jumala ilmutuseks olemise tingimatust jaatamisest Usutunnistust öeldes ütleb inimene Mina usun mitte Ma arvan et on tõenäoline et Ja ka dogmaatika lähtub ikka usust mitte tõenäosusest Ajaloolise kriitika teine printsiip sedastab et selle töömeetodiks ehk instrumentaalsuseks on analoogiate rakendamine Ajaloolane töötab luues analoogiate abil seoseid erinevate sündmuste vahel Me mõistame võõrast tuttava kaudu Viimane aga tähendab et ajalugu eeldab kõigi ajaloosündmuste põhimõttelist sarnasust mitte samasust Nii mõistame me ka nt Piibli imelugusid analoogilistena teiste sarnaste lugudega üle maailma Kõik see kokku tähendab aga et ajalukku ei mahu tegelikult midagi täiesti unikaalset nt Jeesuse Kristuse ülestõusmise tegelikkus ei sobitu põhimõtteliselt ajaloo uuringute sisse Kolmas korrelatsiooniprintsiip kinnitab et ajaloos on kõik sündmused omavahel seotud neile eelnevate põhjuste ja neile järgnevate tagajärgede ahelasse ajaloosündmused on läbinisti kontekstuaalsed Sellega kaasneb tõdemus et ka kõik see mida me tajume unikaalsena on mõistetav ainult seda ümbritseva totaalsuse kaudu 17 Jeesus Kristust ei ole võimalik ajaloost välja rebida ja teda ajaloo üle asetada Viimast aga dogmaatiline meetod just teebki Kokkuvõttes viib ajalugu meid põhimõttelisse relativismi mis on dogmaatika absoluudile orienteeritusega otseses vastuolus 18 Siin ja sealpool kraavi Linnemann ja Lüdemann Ülaltoodu jätkuvat aktuaalsust näitlikustab ilmekalt alljärgnev 1985 aastal kirjutas professor Eta Linnemann saatesõnas oma raamatule Ajalooline piiblikriitika metodoloogia või ideoloogia järgmised read Ma pean kõike mida ma õpetasin ja kirjutasin enne kui ma usaldasin oma elu Jeesusele pühkmeiks Ma tahan kasutada siinset võimalust märkimaks et olen minema visanud oma kaks raamatut Gleichnisse Jesu ja Studien zur Passionsgeschichte koos mu kaastöödega ajakirjadele antoloogiatele ja juubelikogumikele Mis iganes neist kirjutustest minu valduses olid viskasin nad 1978 aastal omaenda kätega prügi hulka Ma palun teid siiralt teha sedasama nende kõigiga kui nad juhtuvad teie raamaturiiulil olema 19 See Linnemanni pauluslikus toonis mõtteavaldus vrd Fl 3 7 8 võtab kokku tema usulise pöördumise loo 20 Saksa teoloogia suurkujude Rudolf Bultmanni Ernst Fuchsi Friedrich Gogarteni ja Gerhard Ebelingi õpilasest Linnemannist sai Braunschweigi Tehnikaülikooli teoloogia ja religioonipedagoogika professor ta nimetati ka Marburgi ülikooli Uue Testamendi auprofessoriks Honorarprofessorin ja võeti vastu Studiorum Novi Testamenti Societas liikmeks Tema esialgne intellektuaalne rahulolu piibliuuringute ajaloolis kriitilise meetodiga hakkas murenema siis kui ta tõdes et teaduslik piibliuurimine ei suuda produtseerida tõsikindlat tõde Ja kui ta esialgu oli arvanud et tema töö on ühtlasi ka kasuks evangeeliumi kuulutamisele siis hiljem veendus ta vastupidises Mitmete kriiside järel toimunud usuline pöördumine veenis Linnemanni Piibli sõnasõnalises tões Jumala armu kaudu kogesin ma Jeesust kui teda kelle nimi on üle kõigi nimede Mul lubati mõista et Jeesus on Jumala Poeg neitsistsündinu Ta on Messias ja Inimese Poeg neid tiitleid ei omistatud talle hiljem pelgalt inimkaalutluste tulemusena Esmalt mõistusega kuid seejärel elulisel kogemuslikul teel sain ma aru et Pühakiri on inspireeritud 21 Fundamentalistliku maailmavaate omaks võtnud Linnemannist sai seejärel üks teravamaid piibliuuringute ajaloolis kriitilise meetodi kriitikuid Nii vaidlustab ta oma teoses Piiblikriitika kohtupingis 22 kujutelma ajaloolis kriitilisest meetodist kui eriliselt teaduslikust ettevõtmisest Linnemann võtab ette piibliuuringutes enamkasutatud hüpoteesid ja uurimismeetodid Q allika postuleerimine ja sünoptiline probleem sõnavarauuringud Pauluse kirjades ja Uues Testamendis laiemalt kirjade jaotamine ehtsateks ja ebaehtsateks ning demonstreerib kuidas need kohati üsna keerukad ja tehnilised uurimismeetodid praktikas siiski üsna valikulist rakendust leiavad Ja mis peamine nende abil saavutatud järeldusi aktsepteeritakse teadustöös usu tasandil 23 Täiesti vastupidise religioonist teadusesse pöördumise loo jutustab meile aga Göttingeni ülikooli professor Gerd Lüdemann oma raamatus Suur pettus 24 Nimetatud teose eessõnas lausub autor K äesolev

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/jeesus-ajaloo-ja-usu-pingevaljas-1-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kas on liiga hilja?! | K&T
    pole lootustki et rahvas ühineks tõeliseks vendade ja õdede kogukonnaks Jah oleme inimlikust maailmast kaugele eksinud rääkimata täiuslikust inimesest ja täiuslikust Jumalast Ja kui nüüd tsiteerida ühte 19 sajandi lõpu jutlust mille pidas Rõuges tolle aja kuldsuu ja üks targemaid mehi õpetaja Rudolf Kallas siis oleme ilmselt lausa ehmunud Vanemad ning koolmeistrid kui teie oma lastele neid kolme müüri sõnakuulmist palvet ning töötegemist püüate ümber ehitada siis teadke et see ei ole mitte ühe päeva töö vaid Jeesus õppis seda enam kui kolmkümmend aastat siin maa peal olge truud ning ärge andke seda mitte teiste hooleks Ärge pidage mitte suuri pikki kõnesid vaid ütelge lühidalt seda sa teed seda sa jätad tegemata ning ärge ise ka mitte nurisege nende vastu kelle sõna teie peate kuulama ja kes teie ülemad on Kui siis niisugune poiss koolist lahti saab siis ei tunne tema kolme nädala pärast oma koolmeistrit mitte enam kes teda oma hingega on toitnud ning ei mõista enam teda kui vastu tuleb teretada ja mütsi peast maha võtta Kõige vaguramad olge valvama et kõige väiksemad käsud silmapilk saavad ära täidetud ja mitte ärge kannatage vastuarutamist Kui ema saadab mine too mulle puid Ja poiss vastu ei mul pole aega Ei peab minema silmapilk ja kui vastu pannakse siis võta kepp ahju otsast appi ning kõverda oma poja selga õigel ajal Ja isa pea kübar peas kuni elad laste seas Lapsed peavad sööma mis laua peale pannakse ei tohi mitte helpida aga ilma palveta ei pea nemad kunagi mitte sööma Ära unusta iial mitte oma laste eest palvet teha ning iga päev juhata neid Jeesuse juurde sest nemad on ju ristimisest saadik tema päralt Kui sa oma lapsi Jeesuse juurde ei vii siis oled sa nende tapja ning röövel Jaan Tooming 1946 on lavastaja ja näitleja endine Eesti Muusika ja Teatriakadeemia

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/09/kas-on-liiga-hilja/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kalliskivi | K&T
    veel küllalt aega ehk leiaksime tõesti enne tee välja sellest universumi tapamajast enne kui kõik elav hukkub Aga me hävitame ennast enne kui kosmiline hukk tuleb Ei ma ei taha Ma nutan ma nutan oh Jumal Aastas tuleb praegu ilmale 80 miljonit inimest 12 aastaga miljard inimest Ikka rohkem ja rohkem Ja oleme loonud ühiskonna kus pasundatakse edust kasumist ja konkurentsist Kuhu me oleme jõudnud Jeesus rääkis mõistuloo pärlist Veel on taevariik kaupmehe sarnane kes otsis ilusaid pärleid Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli läks ta ja müüs maha kõik mis tal oli ning ostis selle Mt 13 45 46 Mis või kes on siis see pärl Maailmas on mungad ja nunnad neid ei ole palju kuid nad ei mõtle laste saamisele nad tahavad teenida Jumalat Nemad ei otsi edu kasumit ei konkureeri Kes on munk Targemad pead on öelnud ja ütlevad ka praegu et kui me tahame säilitada ökoloogiliselt puhta maailma siis ei mahu maa peale rohkem kui pool miljardit inimest seega 6 5 miljardit on liigsed Mina olen liigne sina oled liigne Kes on need pärlid kalliskivid kes peaksid asustama maad Üheks lahenduseks oleks kui me hakkaksime munkadeks ja nunnadeks 6 5 miljardit munka ja nunna Pool miljardit ilmalikku kel kaks last üks laps kloostrile üks endale varsti stabiliseeruks rahvaarv sest mungad nunnad ei sünnita kasvatavad järeltulijaiks ilmalikelt saadud lapsed Jah see oleks lahendus aga kas võimalik või ulmeline Või peaks kasutama sunnimeetodit kui inimesed mõistusele ei tule Sest kui me midagi radikaalset ette ei võta siis kaome nagu paha hais maa pealt sest palju on juba tagasipöördumatult vussi keeratud nt süsinik dioksiidi paiskamine õhku milles peasüüdlased on Ameerika Ühendriigid ja Hiina ja Venemaa See süsinikdioksiid jääks ka siis hirm kauaks püsima kui me ka koheselt lõpetaksime praegu selle õhku levitamise Muutust on vaja mitte iluravi

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/07/kalliskivi/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kooliõpetaja ja kirikuõpetaja | K&T
    õpetlane seega igati tark inimene kes tunneb inimese psühholoogiat ja oskab aidata usklikke Preester ei vaja õpetatust talle piisab lambukese võitmisest Jumalale ja seda võib ta lugeda enda teeneks Ja meie jumalateenistus on muudetud missaks eestlase jaoks võõrsõna mille tähendust preestrihärrakesed peavad oma karjale selgitama Ja jälle võib tulla aeg mil missa saab sarnaseks katoliku kiriku missaga kus ainult preester saab Jeesuse verd lambukesed ainult Jeesuse ihu armulauateenistusel Eestipärane kirik on muudetud taas ladina nimetustega tohuvabohuks kus kõik on segi nagu pudru ja kapsad Ka koolis on rasked ajad Pidevalt otsitakse seda õiget koolisüsteemi mis rahuldaks kõiki ja annaks meie lastele hea hariduse Pidevad reformid on juba ära väsitanud koolides töötavad õpetajad ning ei näi tulevat lõppu sellele reformidega katsetamistele Ja nii kaob lõpuks kooli peamine funktsioon kasvatada lastest targad ja õnnelikud inimesed sest sügavate teadmistega ja tark inimene on kõikidele välistele tingimustele vaatamata õnnelik Meie riik kahjuks sellest ei hooli Ta ei panusta haridusse vaid mõtleb neile aladele kus on näha silmanähtav kasum Kuid kooliõpetaja austamine rahva ja riigi poolt peaks olema esmatähtis sinna tuleks panna nii suured summad raha et kõik õpetajad oleks tasustamisega rahul ja koolid varustada kõikide vahenditega et oleks võimalik anda teadmisi kõige kõrgemal tasemel Koolide raamatukogud peaksid olema ülitargalt komplekteeritud et õpilasel oleks võimalik end pidevalt harida õpetaja suunamise abiga ning kõik tehnilised vahendid kõige moodsamal järjel Kui me ei panusta haridusse siis on selge et sureme lõpuks välja sest ainult sügavalt haritud inimesed tunnevad oma rahva käekäigu vastu huvi püüavad luua uut ja annavad kogu jõu meie maa arengusse Ja seepärast on ka eriti vajalik anda prioriteet õpetajate ettevalmistamisele anda neile eelisseisund paljude muude elukutsete hulgas Anda perspektiiv et ka mehed oleksid rõõmsasti valmis hakkama õpetajateks ning annaksid oma mõistuse ja südame noorte kasvatamisse Tegelikult peaks olema tasakaal mees ja naisõpetajate vahel koolides mitte nagu nüüd kus enamik õpetajatest on naised Muidugi naised meie ajaloos on olnud tõeline maa sool kuid ikkagi on vaja ka meespoolust eriti poiste ja noorukite õpetamisel Õpetajate haridus peaks olema laiahaardeline avar et neist kõigepealt areneksid targad õpetajad kes teavad oma kohta kes teavad et nende ülesanne ühiskonnas on ülitähtis ja kes tunnevad et ka ühiskond hindab neid Riigist rääkimata Ainult tark õpetaja on võimeline olema autoriteet ka õpilastele nagu tark kirikuõpetaja võib ka oma koguduse viia tasemele kus ainult ei määgita vaid ka kiidetakse Jumalat tões ja vaimus sest Jumala Tarkus on killukesena nende õpetajas olemas Jah tarkus peaks ühendama praegusel ajal nii kooliõpetajat kui ka kirikuõpetajat rumaluse väljaajamine endast see on nagu kurja vaimu väljaajamine pidev ja raske töö pidev enesetäiendamine ja süvenev keskendumine sellele mis kõikse olulisem jumalamehel Jumala Riigile ja targale kogudusele kooliõpetajal Tarkusele mis juhib õpilased vabadusse ja õnne sest vabadus on piiride tundmine ja õnn see mida on meeldiv teha antud juhul õppida targa õpetaja käe all Jaan Tooming 1946 on lavastaja ja näitleja endine Eesti Muusika ja Teatriakadeemia professor Eesti Kirjanike Liidu liige õppinud Tartu Teoloogia Akadeemias Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/04/kooliopetaja-ja-kirikuopetaja/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive