archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • K&T | Author Archives
    rahva ja riigi jaoks üks olulisemaid sündmusi See on pühalik rituaal mis meid jälle kokku toob meie vaimu uuendab mis aitab meil edasi minna Tuletab meelde kes me oleme kust kohast me tuleme ja kuhu me läheme Sümboolne on meie noore riigi ajaloos fakt et just Julgus usus 2Kr 1 3 10 Katri Aaslav Tepandi 26 juuni 2014 Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal Tema julgustab meid igas meie ahistuses et me suudaksime julgustada neid kes on mis tahes ahistuses julgustusega millega Jumal meid endid julgustab Sest otsekui meil on küllaga Kristuse kannatusi nõnda on meil küllaga ka julgustust Kristuse kaudu Kui meid nüüd Ravimine sõna ja müüt Katri Aaslav Tepandi 9 mai 2014 Inimese elu üks alusjõudusid on tema tervis nii ihuline vaimne kui ka hingeline kui kasutada inimese kui terviku määratlemisel piibellikku kolmikjaotust Kaasaegses terminoloogias kõlaks see vastavalt psühhofüüsiline või psühhosomaatiline tervislik seisund Inimkond on kõigil ajastuil otsinud haiguste ravimise allikaid vahendeid vastavalt oma kultuurilisele arengule ja eripärale religioonile otsinud sidet jumalatega jumalusega jumalaga jumala väega vaimudega Jõulud ja vabadus Fl 4 4 Katri Aaslav Tepandi 13 detsember 2013 Olge ikka rõõmsad Issandas Taas ma ütlen Olge rõõmsad Fl 4 4 Advendiaeg 2013 Jeesuse Kristuse sündimise ootus Jõuluootus On ütlemata loomulik et saame jõule oodata tohime jõuludest rääkida jõulupühasid tähistada jõululaule laulda jõulupühadel kirikusse minna See oleks nagu kogu aeg nõnda olnud Inimene võtab loomupäraselt omaks loomulikud asjad ja hakkab neid kiiresti harjumuspärasteks iseenesest mõistetavateks Mea culpa ehk minu süü Mõtisklusi seoses Sirbiga Katri Aaslav Tepandi 29 november 2013 Üks sündmus hingedeajal mis pani mõtlema ühiskonna ja ühe selle osakese minu eetiliste hoiakute üle oli ajalehe Sirp sees ja ümber toimuv osalisteks Eesti kultuuriinimesed ja kultuuriametnikud Täpsemalt tegutsemise järjekorras kultuuriametnikud ja kultuuriinimesed Ma ei ole selle lehega ametialaselt otseselt

    Original URL path: http://kjt.ee/author/katri-a/page/2/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Reformides diakooniat – avades konviviaalsuse võimalusi | K&T
    olla nendega kes on meiega rohkem sarnased See on nähtav näiteks naabruskondade segregatsioonis ja sõprussuhete loomisel Ühiselt elamise kunst nõuab teadvustatud õppeprotsessi Me peame lõhkuma müürid mille oleme ehitanud erinevate inimeste ja maailmavaadete vahele See nõuab väga sageli mugavustsoonist väljumist Tänapäeva muutuvates ühiskondades tuleb ühiselt elamise kunsti ja praktikat õppida On kerge öelda et me oleme liiga erinevad et koos elada Inimesed ei saa jätkata barjääride püstitamist Me oleme kõik loodud Jumala mitmekülgse näo järele ning üksteisega tutvudes ning ühiselt elades oleme osalised Jumala loomistöös Selleks on vaja uudishimu ja soovi üksteiselt õppida Sõna solidaarsus annab konviviaalsuse kontseptsioonile veelgi laiema perspektiivi Solidaarsus tähendab jagamist ja minakesksusest lahtiütlemist See ei ole heategevus Heategevus võib kergesti sisaldada kontrolli dimensiooni Solidaarsus viitab ühisele soovile luua paremat keskkonda ühiseluks Solidaarsus tähendab ka ühistegevust ühise eesmärgi saavutamiseks Selle läbi mõistame paremini nii enda kui ka teiste motiive ja lootusi Koosõppimise protsessid võivad aidata kaasa ühiste arusaamade ja erinevuste kindlakstegemisele mis omakorda aitavad luua paremat kogukonda ja teadvustada olulisi küsimusi On teada et tähenduslikud kohtumised on erilised sest need hoiavad ära eelarvamusi ning kasvatavad empaatiat Kasvõi ühe sinust erineva inimese tundmine aitab mõista ning aktsepteerida teisi erinevaid Konviviaalsuse kontseptsioon on seotud interaktiivsete protsesside läbielamisega Me suudame paljud probleemid lahendada kohtumiste kaudu mis aitavad luua samasustunnet Kui tajume et meid ühendab ühine eesmärk saame ka muudest erinevustest üle Taolisi ühiseid tunnuseid või teemasid on kogukonnas lihtne leida kui alustame koostööd või võitleme olukorra parandamise nimel Seetõttu on oluline tõdeda et konviviaalsus on seotud inimestevahelise atmosfääri ja tunnetega Jagamine ja üheskoos õppimine viib kogukonnas paratamatult ka selle ühisele tähistamisele Diakoonia ning ka üldisem kirikutöö peab olema avatud ja vastuvõtlik sotsiaalsetele nähtustele nagu vaesus ja marginaliseerumine ehk tõrjutus mis mõjutavad paljusid inimesi ja isegi terveid kogukondi ning regioone Me peaksime kirikuliikmetena elama inimeste keskel nagu kirik ning töötama koos nendega soovitavate sotsiaalsete muutuste nimel Diakoonilisel kirikul on võimalik algatada muutusi mis ehitavad sildu kogukondade ja erinevat päritolu inimeste vahel Diakooniline kirik suudab luua ühiselu õppimiseks vajaliku ruumi Ta suudab vabatahtlikku kogukonnatöösse kaasata ka kogukonna ülesehitamisest kõrvalejäänud Diakoonilise kiriku juured on motivatsioonis kohalolus ja osalemises mis lähtuvad kogemusest omavahelistest suhetest ja usust Oma töörühmas täheldasime et diakoonia refleksioon ja tegevus toetuvad neljale eelpoolnimetatud teemale kutsumus õiglus inimväärikus ja konviviaalsus Ühelt poolt tuleb kutse sellele tööle Jumalalt teiselt poolt aga nendelt kes kannatavad Selleks et tunda ära teisi ja erinevaid olusid on vaja teadlikkust mis võimaldab meil alustada koostööd kohalike inimestega muutuste nimel Solidaarseks ühiseluks on vaja lugupidavat suhtlemist ning üksteisega arvestamist Kiriku töötajate ja vabatahtlikena kohtume diakooniatöö käigus paljude inimestega kes maksavad kallist hinda sotsiaalse ebaõigluse eest Üks diakoonia eesmärkidest on töötada võrdsuse ja õigluse nimel See tähendab et me ei tohi diskrimineerida puudust kannatavaid inimesi ja peame olema ettevaatlikud et me ei väärkasutaks suhetes või otsuste tegemisel oma võimu Peame leidma alternatiivseid viise kuidas jõuda puuduse leevendamiseni Diakooniline toimimisviis asetub alati nende poolele kes on kõige haavatavamad Kogukonnadiakoonia ümberkujundamise lähtepunkt on kohalik olukord Meie diakooniline kutsumus põhineb kohalikul kiriku ja kogukonnaelul Konviviaalne toimimine kaasab ka kõrvaletõrjutud inimesed Üheskoos solidaarsuses

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/09/reformides-diakooniat-avades-konviviaalsuse-voimalus/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    aastal LML i väljaandes Uuendusprotsess sai alguse Järvenpääl Soomes aastal 2011 Seejärel on ligi 30 inimeseline rühm erinevatest Euroopa luterlikest kirikutest seda teemat iga aastaselt edasi käsitlenud Pärast Järvenpääd kohtusime Odessas Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki

    Original URL path: http://kjt.ee/author/usiirto/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kierkegaard – aktuaalne ka täna | K&T
    seni uurimise keskmes seisnud aastakümnel Thonhauser avas esmalt põhjusi miks Heidegger pidas Kierkegaardi hegeliaaniks Teiseks näitas ta aga et Heideggeri Kierkegaardist eemaldumine ei olnud seotud tema lähenemisega Nietzschele 1930ndatel kehtisid mõlemad tema jaoks mõistatuslike märkidena Alles tema olemisajaloolise mõtlemise hilisem transformatsioon tõstis Nietzsche kui metafüüsika lõpule jõudmise Vollendung esile Thonhauseri Kierkegaardi ja Heideggeri käsitlev raamat ilmub tuleva aasta veebruaris Das Verhältnis von Martin Heidegger und Søren Kierkegaard Kierkegaard Studies Monograph Series 33 De Gruyter ca 672 lk Konverentsil tõdeti et eksistentsiaalne lähenemine mis paljudele tundus juba vanamoodne ja ületatud leiab taas suuremat tähelepanu ning vajab süstemaatilist taasmõtestamist Nõnda on ka järgneval suvel toimuv konverents pühendatud samale teemale Tähelepanu keskmes on seejuures Kierkegaardi eksistentsiaalse lähenemise retseptsioon filosoofias nt poststrukturalismis hermeneutikas poliitilises filosoofias teoloogias psühholoogias ja kirjandusteoorias n ö eksistentsiaalsed teemad nagu esimese isiku perspektiiv meeleheide hirm vabadus autentsus ja enesepettus aga ka meetodit puudutavad küsimused Konverents andis hästi tunnistust asjaolust et Kierkegaardi uurimine on viimastel aastakümnetel toimunud uue hoo ja tähelepanuga Olulise tähendusega on siin kahe 20 sajandil levinud tõlgenduse kriitiline revideerimine uuemas retseptsioonis ja uurimises Kierkegaardi on peetud esiteks tihti irratsionalistiks kes püstitab vastuolulisi väiteid ning kelle puhul justkui ei ole mõtet eeldada kontseptuaalset hoolikust Uuema uurimise ja retseptsiooni valguses on saanud paremini nähtavaks et Kierkegaardi mõistuse või ratsionaalsuse kriitika on seotud spetsiifilise mõistuse käsitlusega mõistusega mis arvab iseendast ja oma võimalustest liialt palju olgu siis fundatsionalistlikult või totaliseerivalt Viimase kriitika ei pea olema sugugi seotud irratsionalismi või teistes konstellatsioonides nihilismiga vaid võib taotleda n ö alandlikumat tagasihoidlikumat meie inimlikku eluvormi paremini iseloomustavat ratsionaalsus t e käsitlust Teiseks on Kierkegaardi tihti peetud maailmast ja kaasinimesest mööda vaatava puhtalt individualistliku inimesekäsitluse esindajaks Ka siin on olukord muutunud ja praeguseks on valdav arusaam et Kierkegaardi rõhuasetus üksikule on suunatud mh kriitiliselt teatud inimelu probleemsete sotsiaalvormide vastu nt hulk või mass kätkeb aga samas sotsiaalselt tundlikku relatsionaalset arusaama subjektist Nõnda on Kierkegaard huvitav dialoogipartner nt sotsiaalontoloogiale ja kriitilisele sotsiaalteooriale aga ka tänasele eetilisele diskussioonile Kierkegaardi uuem uurimine hõlmab väga erinevaid rõhuasetusi suundi ja erialasid See rikkalikkus vastab Kierkegaardi elutöö erakordsele mitmetahulisusele ja mitmetähenduslikkusele Üks oluline rõhuasetus uuemas uurimises ongi olnud Kierkegaardi pärandi iseloomu ja ülesande avamine ja mõistmine Ning jällegi selle küsimuseasetuse mitmetine vastamine on ärgitanud ja soodustanud Kierkegaardi uurimise kasvamist ja süvenemist erinevates distsipliinides nt teoloogia filosoofia kirjandusteooria psühholoogia sotsiaalteadused Rikkalikkus valitseb ka Kierkegaardi uurimise metoodiliste lähenemiste osas Palju tänuväärset tööd on tehtud Kierkegaardi elu ja pärandit mõista aitavate mõjude allikate ja konteksti avamisel Teine oluline lähenemine on Kierkegaardi pärandi retseptsioonilugu hõlmates nii erinevaid geograafilisi piirkondi kui ainelisi valdkondi Eriti põnevad ja inspireerivad on viimaks muidugi süstemaatilised ja kontseptuaalsed analüüsid ja küsimuseasetused See puudutab Kierkegaardi põhimõistete tähendusi ja varjundeid ning tema mõtlemise ja kirjutamise strateegiat seda just ka tänaseid teoloogilisi filosoofilisi kirjandusteoreetilisi jne probleemiasetusi silmas pidades Lõpetuseks tahan osutada kolmele olulisele Kierkegaardi uurimiskeskusega seotud saavutusele ilma milleta ei ole täna süvendatud ja informeeritud Kierkegaardi uurimine võimalik Esimesena olgu nimetatud Kierkegaardi pärandi uus mahukalt kommenteeritud ajaloolis kriitiline väljaanne Søren Kierkegaards Skrifter milles on 28 köidet Kierkegaardi kirjutistega ja 27 köidet Kierkegaardi tekste mõista

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/09/kierkegaard-aktuaalne-ka-tana/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    ja religioosse pluralismi tingimustes Moodsad ühiskonnad sisaldavad väga erinevaid religioonide ja maailmavaateliste traditsioonide fragmente uusreligioosseid liikumisi pseudo ja surrogaatreligioone Pluralistliku situatsiooni teeb keerukaks asjaolu et seda iseloomustab kaks vastandlikku ent üksteist tingivat tendentsi nii maailmavaateliste traditsioonide siduvuse nõrgenemine koos ükskõikse ja harmoniseeriva relativismiga kui ka antagonistliku iseloomuga fundamentalistlik traditsionalism ja Mõista mõista mis see on Elu mõistatuse ambivalentsuses Johann Christian Põder 30 mai 2014 Alljärgnevate mõtete ajendiks on kaks kirikuhoonetega seotud mõistatust Esimene on saanud vähemalt osaliselt lahenduse hoolimata tugevalt kulunud kirjatähtedest suutis ajaloolane Anu Mänd tuvastada et Harju Ristil Püha Risti kiriku kooriruumis paiknev hauaplaat kuulub raehärra ja linnapea Johan van Gresti tütrena sündinud kaupmeheproua Gertrudile surnud 1531 Mõistatuse lahendus oli mitmes mõttes tähelepanuväärne eriti seetõttu kuna meie teadmised Palimplastid ja teodiike Johann Christian Põder 20 detsember 2013 Teodiike usu fundamentaalküsimus Me kogeme maailmas nii head kui kurja Meie olukord on ambivalentne Ideoloogiaks sulgunud pessimismile ja nihilismile leidub piisavalt komistuskive selleks on mõtte headuse ja ilu algupärased kogemused mis kannavad ja inspireerivad meid tegelikult ka siis kui me nende reaalsust eitame Siiski kannatuse ja mõttetuse kogemus on justkui veritsev haav meie Ja mina annan teile hingamise Kolm vanglajutlust Johann Christian Põder 22 november 2013 JA MINA ANNAN TEILE HINGAMISE Tulge minu juurde kõik kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise Mt 11 28 Elada ei ole lihte ja kerge Muidugi on hetki mil asjad laabuvad Hetki mil oleme rõõmsad ja täis julgust kogeme usaldust ja sõprust armastust ja avatust Ilma selleta ei oleks elu võimalik Kui meie Kierkegaardi armastus Johann Christian Põder 30 august 2013 Homo amans armastav inimene Järgnevas tahaksin puudutada kahte küsimust või aspekti esiti tutvustada armastuse mõistet Kierkegaardi mõtlemises lõpetuseks osutada aga lühidalt küsimusele miks peaksime kui üldse peaksime armastama Kierkegaardi Armastus on teema millele erinevad mõtlejad on pühendanud erineval määral tähelepanu Mõne

    Original URL path: http://kjt.ee/author/johann-c/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Elatud usust ja õpiku usust | K&T
    usu uurijaid huvitab milline on tavalise inimese naise lapse jne kogetud ja väljendatud usk nende igapäevases elus Kuidas ta iseennast ja oma usku sõnastab ja mõtestab Keskendutakse tihti sõnades väljendamatule kuidas inimene kogeb oma religioosse maailma reaalsust See et miski on sõnastamata ei pruugi alati tähendada et see on vähetähenduslik Kuna elatud religioon põhineb praktikal mitte niivõrd ideedel pole ta alati loogiliselt ega teoloogiliselt korrektne pigem praktiliselt koherentne ta peab olema tähenduslik inimese igapäevaelus olema efektiivne ja töötama Võtmeküsimus on mida inimesed teevad usuliste idioomidega kuidas nad neid kasutavad mida nad enda ja oma maailmaga nende abil peale hakkavad Elatud usu uurijad näevad religiooni olemuslikult pidevas muutumises ja arenemises olevana mitmetahulise ja segasena isegi vastuoluliste uskumuste ja praktikate kogumina Religioonid on elavad organismid mis muutuvad jagunevad ja ühinevad Usulisel sümbolil võib olla mitmeid üksteisele vasturääkivaid tähendusi mis võivad ajas ja ruumis muutuda et seda kohandada maailma ja iseendaga oma lootuste ja mälestustega Elatud religiooni uurimine ei keskendu tegevusele ideede asemel vaid ideedele tegevustele kujutlustele kui selle maailmaga suhestumise vahenditele Mida see tähendab kooli kontekstis Keeleõppes on laias laastus kaks lähenemist Esimest nimetatakse võõra keele õppimiseks mis tähendab keelestruktuuri selgeksõppimist ja sõnavara omandamist õpiku abiga Teist lähenemist nimetatakse teise keele õppimiseks mida rakendatakse otse keelekeskkonnas ning millega õpitakse keelt kogu selle rikkuses ja selle kultuurilises kontekstis Brian Bocking kirjeldab et sarnaselt saab õppida ka religiooni kahel viisil võõra religiooni õppimise ja teise religiooni õppimise teel Esimese puhul õpitakse võõra traditsiooni kohta kasutades selleks õpiku iseende ja õpetaja kultuurile omast ning tuttavat mõtteraamistikku Teises lähenemises leiab õpilane ennast religioonist ümbritsetud alal kogu selle autentsuses elavas ja muutlikus mitmekesisuses nagu see elus ette tuleb Elatud religiooni dimensiooni sissetoomiseks võib kasutada näiteks Eestiski käinud Robert Jacksoni interpreteerivat lähenemist Ta soovitab kooli kontekstis kasutada lisaks õpikule ka etnograafilistel meetoditel põhinevat lähenemist See võimaldab õppijail avardada arusaamu tähele panna kuidas inimesed oma igapäevases toimimises usulisi märgisüsteeme kogevad ja mõtestavad Nõnda võib ühe tavalise inimese pöördumislugu saada sama oluliseks kui Pauluse pöördumine Ernst Nipkow on küsinud ka kui elulisena tunnetavad noored inimesed traditsioonilist religiooni käsitlust Budistlik kaheksaosaline tee seitse katoliku sakramenti viis islami alussammast kui need sügavalt teoloogilised kontseptsioonid pole seotud tähenduse küsimustega lahterdub noorte jaoks kogu õpetus vaid mõttetuseks kasutuks lalinaks Neutraalsus ja objektiivsus on üldhariduses kindlasti olulised kuid kui õpitut kogetakse kui liiga neutraalset impersonaalset kirjeldavat ja kiretut on see kõike muud kui huvitav ja kaasahaarav Nipkow soovitab selle asemel keskenduda religioonide õppimisel küsimusele mis on vastava religiooni jaoks olulised teemad praegu religioonile kui elatud usule millest osalised vaimustavad ja mille pärast muretsevad Näiteks judaismi puhul tuleks käsitleda selliseid küsimusi nagu juutide holokausti interpreteerimine juudi riigi poliitiline ja usuline tähendus juutide ja mittejuutide vaheline abielu ümberlõikamise problemaatika Taoline fookus laseb mõista religiooni nähtusena mis tegeleb suurte ja oluliste eluküsimustega Elatud usku on õpetajad püüdnud oma õpetusse tuua külastades neid kohti kus usku elatakse ja kutsudes tundi külalisi kes on valmis oma usust mõjutatud elust kõnelema Therese Halvarson Britton on uurinud ekskursioonidel õpitut Ta tõi välja et õpilased hindasid ekskursioonide juures kõrgelt seda et nad said

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/09/elatud-usust-ja-opiku-usust/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    Hull PhD LittD 22 04 1935 28 07 2015 80 aasta vanuselt suri religioonipedagoog teadlane ja mitmete mõjukate raamatute autor John Hull Sõbrad ja kolleegid kõikjal maailmas mäletavad teda kui hinnatud ja armastatud inimest kes oskas kuulata ning tundis oma kolleegide vastu huvi Tema teravat intellekti asjakohaseid küsimusi sügavat kaasaelamist ja tundlikku huumorimeelt energilisust ja pühendumist jäädakse Usulisest kirjaoskusest Olga Schihalejev 8 november 2012 Pew uuringukeskus korraldas 2010 aastal Ameerikas küsitluse Selle tulemustest järeldati et ameeriklaste sealhulgas end usuliselt määratlenud inimeste teadmised uskudest ja ka oma usust olid pehmelt öeldes tagasihoidlikud vt http www pewforum org U S Religious Knowledge Survey aspx Kellel inglise keele oskus on küllalt hea võib võrrelda enda teadmisi uuringus osalenute omadega vastates samadele küsimustele aadressil http features pewforum org quiz us religious knowledge Usuline kirjaoskus ei tähenda aga mitte ainult Millist usundiõpetust vajaks Eesti kool tänapäeval Olga Schihalejev 16 märts 2012 Usundiõpetuse arengust 1980 aastate lõpust tänapäevani Usundiõpetuse vajalikkusest või mõttetusest koolis selle eesmärkidest ja sisust on räägitud kirjutatud vaieldud kogu Eesti taasiseseisvumise järgse aja vältel Sel perioodil on valminud ka mitu ainekava versiooni Neis kirjeldatud aine on aastate jooksul läbi teinud olulisi sisulisi ja kontseptuaalseid muudatusi mida põhjalikult lahkas 2011 aastal valminud lõputöös Olev

    Original URL path: http://kjt.ee/author/olga-s/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Keskkonnaeetika põhimõtted Piiblis | K&T
    loomset toitu pruukida anti alles pärast veeuputust 1Ms 9 2 3 Toidu kõrval on inimesele oluline hoida kehasooja mille jaoks on vaja riideid Eedeni olukorra kirjeldusest jääb aga mulje et seal polnud vajadust rõivastuse järele Ka mitte teatud kehaosade katmiseks kuna nad olid alasti ning ei tundnud seejuures mingit häbi ega muud ebamugavustunnet Milles siis võis alistamine ja valitsemine seisneda Selles kontekstis on alista mõistetav kui Jumala juhis Aadamale jätkata sellega mida Jumal on loonud kooskõlas Jumala eesmärkide ja viisidega Patuta Aadamale kelle jaoks Jumala tahte vastu astumine oli veel võõras polnud see ilmselt raske Van Dyke et al 1996 91 Aadama esimeseks alistamise teoks võib ilmselt pidada ülesannet kõigile loomadele nimi panna 1Ms 2 19 20 kuna selle läbi osales inimene loomade korraldamises maailmas Westermann 2004 20 Usundilooliselt võib siin näha ka uskumust mille järgi nimi annab võimu olendi või asja üle Nime andmine kõneles autoriteedist ja ülimusest ning tähendas asja või olendi allutamist Hamilton 1990 176 Wenham pöörab tähelepanu sellele et käsk alistada maa ja valitseda selle ning seal elavate loomade üle on antud selleks et inimene täidaks Jumala kuju ja olemuse kandja rolli maa peal Kui inimesele oli antud korraldus täita maa siis oli talle antud ka selleks võimalus ja Jumala õnnistus Inimese roll on olla Jumala esindaja koheldes Jumala loodut nii nagu Jumal seda teeks hoolivalt Wenham 1987 33 Sõna kābaš mida heebrea tekstis alistamise kohta kasutatakse võib viidata jõu kasutamisele Selles kontekstis võib maa alistamine viidata põlluharimisele olles semantiliseks paralleeliks 1Ms 2 15 öeldule kus Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma Hamilton 1990 137 Wolfhart Pannenberg kommenteerib et looduse valitsemise käsu tõlgendamine piiramatu inimvalitsemisena looduse üle tuli esile alles 18 sajandi alguses kui modernne inimene oma valgustusaegses enesemõistmises lõikas läbi sidemeid Piibli Looja Jumalaga Pannenberg 2004 78 Seega hakkas inimene minetama arusaamist oma rollist Jumala looduse vastutustundliku haldajana siis kui nõrgenes tema suhe Looja endaga Vähem on tähelepanu pööratud sellele et juba vahetult pärast loomist ja enne pattulangust oli inimese osaks maad harida 1Ms 2 15 näitab et inimese kohustuseks oli juba Eedenis aeda harida ja hoida Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma Heebrea sõna ābad tähendab teenimist ning on tihti kasutatud põlluharimise kontekstis Wenham 1987 67 Teise verbi šāmar põhitähenduseks on suurt hoolt üles näitama kuni valmisolekuni seda vajadusel kaitsta Siit on selgelt näha et füüsiline töö ei ole patu tagajärjeks vaid on olnud inimesele omane loomisest peale Hamilton 1990 171 Jumala põhimõtete järgi see kes valitseb teenib Lk 22 25 27 Nii on inimesed kutsutud maad valitsema seda teenides ja säilitades Van Dyke et al 1996 93 Harimine viitab kultiveerimisele mis näitab et inimesele on antud voli mitte ainult loodu s t vastutustundlikult hallata vaid ka seda edendada Nii võib seda võtta kui vihjet teatud looduskultuuri näiteks aianduse ja vastava elukultuuri edasiarendamisele Mõistagi on looduse kultiveerimiselgi oma lubatavuse ja lubamatuse piir nagu näitab hea ja kurja tundmise mõõdupuu Eedeni aias Siiski lubab Looja meil tegeleda mitte ainuüksi loodushoiuga vaid ka looduskultuuri ja selle kultiveerimisega Meego Remmel e kirja teel 9 5 2015 Väljendit harima ja hoidma on kasutatud ka preestriteenistuse tekstides Jumala teenimise tähenduses Nii võib esmase inimese ülesannet maad harida käsitleda kohustusena Jumala ees Igal juhul ütleb piiblitekst ühemõtteliselt et töö oli inimese elu loomulikuks osaks juba algusest peale enne pattulangust ning see ei olnud talle vaevaks Wenham 1987 67 Kõiki Piiblis leitavaid looduskeskkonda käsitlevaid tekste kategoriseerides võib inimese rolli ja kohustusi iseloomustada järgnevate märksõnadega elu hoidja haldaja maa ressursside haldaja majapidaja asehaldur teenija vastutaja Jumala ees maad harida ja hoida rentnik loomadele nime andja Selle kategooria üldnimetuseks võiks olla looduse haldaja Inimene on ka väärtusotsustuste tegija otsustaja Ka on mainitud inimest seadusalusena mitteomanikuna ning korra tuleb märksõnana esile koostöö Kaudselt võib ka neid märksõnu seostada Jumala antud vastutusega Kui tänapäeva lääne sekulaarne inimene tajub enda rolli eelkõige tarbijana ja ka Piiblis on see roll nähtav siis on tähelepanuväärne et neli korda rohkem on neid salme kus on juttu inimese vastutusest Jumala looduse haldajana Ja mõistagi on inimese rolliks olla Jumala kummardaja ülistaja tänaja palvetaja kutsutud osadusse ning selliselt on inimene ise otseselt Jumala erilise hoole all olev väärtuslik kirjakohtades kus juttu on looduskeskkonnast 3 Koondavalt võib tõdeda et välja joonistuvad kolm suuremat kategooriat 1 inimene kui Jumala looduse haldaja ja vastutaja 2 inimene Jumalaga osaduses olevana ja väärtuslikuna Jumala hoole all ning 3 inimene kui tarbija Siinjuures on huvitav märkida et uurimistöös sõelale jäänud kümmekond kirjakohta osaduse teemal tulid esile looduse kontekstis Kui Piiblist otsida spetsiaalselt kohti inimese ja Jumala osaduse kohta siis nende arv osutub mitu korda suuremaks Ainuüksi otsingusõna osadus toob lemmatiseeritud 4 tekstiotsinguga 36 piiblisalmi Siia tuleks lisada mõistagi need ilmselt sajad kohad kus Jumala ja inimese lähedasest suhtest on Piiblis sisuliselt juttu ilma sõna osadus kasutamata Piibliteksti analüüs nii kvantitatiivne kui kvalitatiivne 5 näitas et kõige enam iseloomustab inimese rolli looduse suhtes majapidaja ehk haldaja mõiste Loomisest alates on inimesele antud vastutus ja töö mis on seotud loodusega Nagu loomisloo analüüs näitab anti inimesele ülesanne loodut hallata Siia alla kuulus nii loomastiku kui ka maa eest hoolitsemine Töö ei olnud inimesele vaevaks kuni pattulanguseni kust algasid probleemid Patu tagajärjel muutus maaharimine vaevaliseks kuna see hakkas kasvatama kibuvitsu ja ohakaid 1Ms 3 18 Jeesuse tähendamissõna talentidest Mt 25 14 30 annab väga kujundlikult edasi ootused mis Issandal inimese suhtes on Inimese osaks on vastutustundlikult ja proaktiivselt kanda hoolt kõigi ressursside eest mis Jumal tema käsutusse on usaldanud mille alla võivad kuuluda nii meie vaimuannid võimed oskused teadmised energia aeg raha materiaalsed väärtused kui ka loodusressursid kõige laiemas tähenduses Kuna oluliseks inimese kätte usaldatud ressursiks on kahtlemata loodus siis võib öelda et nii meie anded võimed oskused teadmised energia aeg raha kui ka materiaalsed väärtused tuleks rakendada looduskeskkonna vastutustundlikuks haldamiseks Mõistagi pole loodus ainus inimesele usaldatud väärtus ja ülesanne kuid see on esimene millest Piiblis on juttu ning kahtlemata oluline Kristlaste seas esineb ka vaadet et oluline on vaid inimhinge päästmine ning kaduva looduse eest hoolitsemisele oma aja ja energia pühendamine oleks liigne luksus Selline see või

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/08/keskkonnaeetika-pohimotted-piiblis-2/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive