archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Põgus sissejuhatus Uue Testamendi tekstikriitikasse | K&T
    bütsantsi ehk koinee tekst Vaatleme neid gruppe eraldi A Egiptuse rühma iseloomustab tema väga kõrge vanus Sellesse rühma kuulub enamik vanimaid UT käsikirju s t papüürusi ning nagu näitavad mitmed leiud oli see tekstirühm Egiptuses levinud juba 2 saj Egiptuse rühma esindavad veel Codex Sinaiticus Codex Vaticanus 4 saj Codex Ephraemi rescriptus 5 saj Codex Regius 9 saj ja osaliselt ka Codex Alexandrinus 5 saj Egiptuses tegutsenud kreeka kirikuisad Origenes ja Aleksandria Klemens ning UT koptikeelsed tõlked tähtsaimad neist on sahiidi ja bohaiirimurdeline tõlge Egiptuse rühma kuuluvad tunnistajad ei esinda neutraalset teksti nagu arvasid Westcott ja Hort sest on ilmne et seegi tekstiperekond on tekkinud progresseeruva tekstipuhastamise tulemusena Ta ei esinda ka UT algteksti ent on kindel et ta viib algtekstile lähemale kui teised tekstivormid Seepärast on sellesse rühma kuuluvatel tunnistajatel suur kaal B Lääne tekstirühm oli levinud eeskätt Rooma riigi lääneosas Seda tekstirühma esindavad Codex Basileensis 8 saj Codex Boernerianus 9 saj ja Codex Augiensis 9 saj ladinakeelsed UT tõlked ning ladina kirikuisad Tertullianus Cyprianus Ambrosius jt Koos egiptuse tekstirühmaga iseloomustab ka lääne tekstirühma kõrge vanus seegi tekstirühm oli levinud juba 2 saj ja mitte ainult Põhja Aafrikas Itaalias ja Gallias vaid ka Egiptuses On koguni oletatud et tegelikult tekkiski nn lääne tekstirühm Rooma riigi idaosas ja levis sealt läände Conzelmann Lindemann 2000 31 Seepärast ei tohi võtta nimetust lääne tekst liiga kitsalt Egiptuse tekstist eristavad lääne teksti laiendused mõnikord aga ka väljajätmised mis on teadliku ületöötamise tulemus Seepärast puudub tal kaal kohtades kus egiptuse tekst ja lääne tekst lahknevad See ei tähenda aga üldsegi seda et paljudel puhkudel ei võiks ka lääne tekstiperekond pakkuda lugemisviise mis lähevad algtekstile väga lähedale C Bütsantsi ehk koinee tekstirühm on olemasolevatest tekstiperekondadest kõige levinum seda esindab evangeeliumide osas koodeks Codex Alexandrinus ning enamik minuskelkäsikirju Samas on see tekstiperekond aga ka kõige noorem esmakordselt esineb ta alles Johannes Chrystostomuse u 350 407 teostes Koinee tekst kujutab endast pideva redaktsioonitöö tulemust mille eesmärk on olnud teksti keeleliste konaruste silumine stiili parandamine ja erinevate lugemisviiside lepitamine Seetõttu on koinee teksti väärtus tekstikriitika jaoks väiksem kui kahe eelpool nimetatud tekstiperekonnal Kuid sellele vaatamata võib vahel ka koinee tekstis leiduda kohti kus erinevalt teistest perekondadest võib olla säilinud algsem lugemisviis Üldised põhimõtted on erinevate tekstiperekondade kaalumisel järgmised kui ühe lugemisviisi kasuks kõnelevad nii egiptuse kui ka lääne tekstiperekonda kuuluvad tunnistajad mis erinevad ühest koinee tekstiperekonda kuuluvast tekstist tuleb otsustada kahe esimese kasuks Kui ühe lugemisviisi poolt kõnelevad nii egiptuse kui koinee tekstiperekonda kuuluvad tunnistajad mis lähevad lahku lääne teksti omadest tuleb eelistada esimesi Küllalt sageli võidakse egiptuse tekstiperekonnast pärinevate tunnistajate poolt kaitstud lugemisviisi eelistada ka lääne ja koinee grupi poolt ühiselt tõendatud lugemisviisile sellal kui lääne või ka koinee grupp üksinda pakub harva eelistatavat lugemisviisi Sellest reeglist on erandeid kuid see vaid kinnitab reeglit 4 reegel tuleb jälgida paralleeltekstide mõju ja VT tsitaatide puhul Septuaginta edaspidi LXX teksti mõju analüüsitava kirjakoha sõnastusele Paralleeltekstide sissetungimist võib täheldada eriti sünoptilistes evangeeliumides Paralleeltekstide abil on püütud teksti arusaadavamaks teha ja harmoniseerida teda paralleelperikoopidega Nii on näiteks Mt 19 9 esinev

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/10/pogus-sissejuhatus-uue-testamendi-tekstikriitikasse/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Sa äratasid minus igatsuse lennata: Laudatio Toomas Paulile tema 75. sünnipäevaks | K&T
    olen suutnud pisut sellest mis Sa mulle oled andnud anda edasi ka oma õpilastele ja üliõpilastele Kui me esmakordselt vestlesime olin ma kuulanud Su jutlusi juba ligi aasta Püüdsin igal korral kui Sa jutlustasid olla koos Veikoga kirikupingis kuni Veiko läks Saaremaale teenima Sinu vanu kogudusi Kord pärast jumalateenistust võttis Veiko mind kaasa ja me läksime kantseleisse et ma võiksin Sinuga rääkida Mäletan et ma pabistasin väga sest ametlikult polnud ma sel ajal ju veel isegi teoloogiatudeng Mu küsimus puudutas Uue Testamendi apokrüüfe ja Sa andsid mulle nõu mida lugeda ja kuidas nendega edasi minna Manitsesid mind veel olema hästi kriitiline Seda ma olen ka olnud ja usun et sellest on olnud abi Olen nüüdseks juba pikka aega uurinud Uut Testamenti apokrüüfe ja Rooma keisririigi usundilugu ja mul on olnud selles vallas mitmeid õpetajaid sealhulgas rahvusvaheliselt tuntud teadlasi Ometi olen ma kindel ühes ma ei oleks seal kuhu olen jõudnud kui ei oleks olnud Sind ja Sa ei oleks mind innustanud oma loengute jutluste ja raamatutega Olen tänulik Sulle selle eest Oleme tundnud üksteist kaua ja on olnud perioode mil oleme puutunud kokku rohkem ja aegu mil oleme kohtunud vähem Nagu Veikot omal ajal nii on mindki töö vaimulikuna viinud Jaani kogudusest ja seega ka Sinust eemale Meie viimaste aastate kohtumised on jäänud põgusateks Aga ometi oled Sa mul alati meeles ja ma mõtlen Su peale tihti Me ei ole kõiges ühte meelt vastupidi on küsimusi milles me oleme lausa eri meelt ja vahel tajun ma seda nii tugevalt et mõtlen kas tohingi üldse enam pidada end Su õpilaseks ja kas Sina mind veel selleks pead Aga ehk ei peagi õpetaja ja õpilane kõiges sama meelt olema Sa ise oled ju ka öelnud oma Õpetaja Uku Masingu kohta et Sa ei jaga tema arvamusi selles mis puudutab näiteks naisi ja indogermaani teoloogiat Kui see on nii ehk võivad siis meiegi seisukohad mitmetes maailmaasjades erineda mis osaliselt on tingitud ilmselt juba sellest et me kuulume erinevatesse põlvkondadesse ja seetõttu on paljuski erinevad ka meie elukogemused Sa ju ka ise oled õpetanud et paljud olulised asjad on meile elu poolt ette antud ega sõltu meist Aga vaatamata kõigele on jäänud mulle omaseks üks joon mille ma olen kindlasti õppinud Sinult soov haarata võimalikult suurt osa tegelikkusest ja soov mõista seda sügavamalt ning mõista ka seda mis jääbki öeldamatuks See ei pruugi alati õnnestuda aga ma ei suuda ka leppida ebaõnnestumisega ja nõnda ma pingutan et natukegi suuta Üks meie kunagine ametivend on öelnud et kui Sa oled näinud Kölni katedraali ei saa sa enam öelda et see vilets küla palvemaja käib ka Sina oled olnud minu jaoks selleks Kölni katedraaliks pärast mida ma ei saa enam lugeda pealiskaudseid eksegeese ega kuulata viletsaid jutlusi Ma ei tea kas mul on tiibu et lennata nii kõrgel nagu lendad Sina aga küllap on õigus William Blake il kui ta ütleb et lendamist tuleb õppida kotkastelt ja mitte varestelt Olen Sulle tänulik Toomas et äratasid minus igatsuse kõrguste järgi kus vihiseb Jumala tuul ja et mul

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/10/sa-aratasid-minus-igatsuse-lennata-laudatio-toomas-paulile-tema-75-sunnipaevaks/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    palju kõigist neist valdkondadest Kuid tema kirjutiste hulk jaguneb erinevate valdkondade ja teemade vahel ebaproportsionaalselt Kui usundiloo valdkonnas on ta kirjutanud palju olulisemate töödena olgu siin nimetatud Eesti usund Masing 1995b Polüneesia usund 2004 Budismist 1995a Kohanemisvõimeline kristlus 2 osa Jaan Lahe 4 juuli 2014 Ristiusu ajaloos leidis kreeka rooma kultuuriruumis levimise ajal aset veel üks radikaalne muutus eraldumine oma emareligioonist judaismist Kuigi Gerd Theissen on näidanud et juba Jeesuse enda kuulutuses ja veel enam tema tegevuses on eos olemas tendents ületada judaismi piirid vt Theissen 2003 võib kuni pagankristlike 1 koguduste tekkimiseni 1 sajandi 40 ndatel ja 50 ndatel aastatel vaadelda kristlust siiski Kohanemisvõimeline kristlus 1 osa Jaan Lahe 26 juuni 2014 Ta Kristus on avaldanud end suurtele nagu suur Ta on avaldanud end väikestele nagu väike Ta on avaldanud end inglitele nagu ingel ja inimestele nagu inimene Filippose evangeelium NHC II 3 105 33 106 2 1 Sest ehk ma küll olen kõikidest sõltumatu hakkasin ma kõikide teenriks et saada kätte nii suurt palka kui võimalik Ja ma olen saanud Laudatio Kurt Rudolph 85 tugev inimene on suurem oma ajast ja oludest Jaan Lahe 4 aprill 2014 1929 aasta on sünniaastaks kolmele Saksamaa tuntud teoloogile ja religiooniloolasele Hans Martin Schenkele Carsten Colpele ja Kurt Rudolphile Tänaseks on neist kaks esimest lahkunud ajast igavikku Kurt Rudolph tähistas aga 3 aprillil oma 85 sünnipäeva Kuigi isiksustena erinevad ühendab neid kolme meest peale selle et nad on olnud põlvkonnakaaslased ja on ka isiklikult üksteist Teie lunastus läheneb Jutlus 1 advendipühapäevaks Lk 21 25 28 Jaan Lahe 29 november 2013 Ja päikeses ja kuus ja tähtedes on siis tunnustähti ja maa peal on rahvastel meelekitsikust nõutuses mere kohisemise ja veevoogude pärast Inimesed jäävad oimetuks nende asjade kartmise ja ootamise pärast mis tulevad ilmamaa peale sest taeva vägesid kõigutatakse Ja siis nad näevad

    Original URL path: http://kjt.ee/author/jaan-l/page/2/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Magnificat – tõlge ja seletus, 3. osa | K&T
    teenijanna madaluse peale Samas südamed mis on meelsasti nii madalad ja tühised ega püüa olla kõrged on kindlasti ka alandlikud Ülendamist ei tule nüüd mõista nagu tõstaks Jumal nad troonidele nende asemel kelle Ta maha tõukas Jumalakartlike vastu helde olles ei pane ta neid mitte kõrgesti õpetatute see tähendab kõrkide asemele vaid annab neile palju enam Nad ülendatakse kõikjal Jumalas ja vaimselt kõrgemale troonidest võimust ja õpetatud kohtunikest kuna nad teavad enam kui kõik õpetlased ja vägevad Kuidas see aga täpselt toimub on ära seletatud eelpool esimese teo juures mistõttu seda pole vaja siinkohal korrata Kõik see on öeldud kannatajatele lohutuseks ja türannidele kohutuseks kui meil oleks vaid nii palju usku et seda tõeks peaksime Viies ja kuues tegu TA ON NÄLJASED HEADE ANDIDEGA TÄITNUD JA RIKKAD TÜHJALT MINEMA SAATNUD Eelpool sai öeldud et madalateks ei tohi hüüda neid kes on väliselt tähtsusetu põlatud olekuga vaid neid kes ise seda meelsasti on või olla tahavad eriti kui neid Jumala Sõna või õiguse pärast rõhutakse Samuti ei mõelda siinkohal näljaste all neid kel on vähe või pole sugugi süüa vaid neid kes rahuliku meelega puudust kannatavad eriti kui neid selleks vägivallaga sunnitakse Jumala või tõe pärast Kes on veel madalam tühisem ja puudustkannatavam kui kurat ning hukkamõistetud samuti kuriteo pärast piinatud surnuks näljutatud ja tapetud ja kõik vastu tahtmist madalad ning puudustkannatajad Neid ei aita miski kõik üksnes rohkendab ja suurendab nende viletsust Jumala ema ei kõnele neist vaid nendest kes on üks Jumala ja Jumalale kuuluvaga kes Temasse usuvad ja Teda usaldavad Teistpidi mil moel takistas nende rikkus pühasid isasid Aabrahami Iisakit ja Jaakobit Mil moel takistas Taavetit tema kuningatroon Taanieli tema võim Babüloonias ja kuidas takistab varandus kõiki neid kes olid või on praegu kõrges seisuses või suures rikkuses kui nende süda sellest midagi ei pea ega otsi omakasu Saalomon ütleb Õp 16 2 Jumal katsub vaimud läbi See tähendab Ta ei mõista kohut mitte välise lugupidamise ja hoiaku järgi olgu see rikas vaene kõrge või alam vaid selles oleva vaimu järgi Sellised erinevad hoiakud ja isikud on maise elu osa aga süda ei tohi klammerduda ega põgeneda ei tohi klammerduda kõrge ja rikka külge ega põgeneda madala ja vaese juurest Nii ütleb ka Ps 7 10 12 Jumal katsub läbi südame ja neerud seepärast on Ta õiglane kohtunik Inimesed aga mõistavad kohut välimuse järgi ning eksivad seepärast sageli Need Jumala teod sünnivad jällegi nagu eelpool nimetatud varjatult nii et keegi ei tunne neid lõpuni Rikas mees ei taipa enne surmatundi või muidu hukka minekut omaenese tühisust ja viletsust Alles siis ta näeb kui tühine on kogu tema omand olnud nagu kirjeldab Ps 76 6 Nad on uinunud see tähendab surnud ja seal nad avastavad et rikkail meestel on tühjad pihud 10 Näljastel seevastu ei ole aimu neid ees ootavatest külluslikest andidest enne kui nende maine elu on lõppenud Siis leiavad nad Kristuse sõna Lk 6 21 Õndsad on näljased ja janused sest neile antakse küllaga Siit leiame Jumala ema lohutava lubaduse Ta on näljased täitnud heade andidega Kuidagi pole võimalik et Jumal laseb kellelgi kes Teda usaldab ihulikult nälga surra enne tulevad kõik inglid ja toidavad teda Eelijat toitsid kaarnad 11 ja peotäie jahuga toideti nii teda kui Sarepta lesknaist kaua aega 12 Jumal ei hülga neid kes teda usaldavad seepärast ütleb Taavet Ps 37 5 Ma olin noor ja olen saanud vanaks aga ma pole iial näinud õiget hüljatuna või tema lapsi leiba kerjamas Aga kes Jumalat usaldab ongi õige Samuti ütleb Ps 34 11 Rikkad on puuduses ja näljas aga kes Jumalat otsivad ei tunne headest andidest puudust Ja Saamueli ema püha Hanna ütleb 1Sm 2 5 Kes olid enne küllastunud ja täidetud peavad leivapalukese saamiseks sulasena teenima aga näljased on heade andidega täidetud Vana vastik uskmatus on aga igal ajal jalus mistõttu Jumal ei saa meis selliseid tegusid teha järelikult ei saa ka meie neid kogeda ega tunda Me tahame pigem et kõht oleks täis ja kõiki asju küllaga mitte et tuleksid nälg ja puudus ja me muretseme endale varusid tulevase näljahäda ning puuduse puhuks et me kunagi ei vajaks Jumalat ja Tema tegusid Mis usk see on mis usaldab Jumalat samal ajal kui sa tunned ja tead varusid millega sa ennast ise aidata saad Uskmatuse tõttu näeme Jumala Sõna tõe ja õiguse alla jäämist ning ülekohtu võitu ja me vaikime rahumeeli ei sõdi vastu ega kõnele sellest ei kaitse Jumal tõde vaid laseme asjadel isevoolu teed minna Miks Oleme mures et ka meile võidakse kallale tungida ja me jääme oma varandusest ilma mistõttu kardame nälga surra või igavesse alandusse sattuda See tähendab aga ajaliku vara Jumalast kõrgemaks pidamist ning selle Jumala asemel ebajumalaks tõstmist Siis pole me väärilised kuulma ega mõistma Jumala lohutavat lubadust et Ta madalad ülendab ja kõrged alandab vaesed heade andidega täidab rikkad tühjade kätega jätab ning nii ei jõua me kunagi ka Tema tegude tundmiseni selleta pole aga õndsust ja me peame igaveseks jääma neetuiks nagu ütleb Ps 28 5 Neil pole mingit arusaamist Jumala tegudest ega mõista nad Tema käte tööd Seepärast kisud sa nad maha ega ehita enam kunagi üles Ja seda õigusega kuna nad ei usu Tema lubadust suhtuvad Temasse kui kergemeelsesse valelikku Jumalasse ei usalda Tema sõnu ega oska nendega midagi peale hakata Nad ei pane Tema tõde millekski Jumala sõnad tuleb aga läbi katsuda ja kaalule panna sest Maarja ei ütle Ta täitis heade andidega need kellel on endalgi küllaga ja ülendas kõrged vaid Ta täitis näljased heade andidega ülendas madalad Sa pead keset nälga hädas olema ning kogema mis on nälg ja häda et sul pole varusid ega abi sinust endast ega teistest inimestest vaid üksnes Jumalast et tegu mis on kõigile teistele võimatu on üksnes Jumalast Niisamuti pead sa mitte üksi mõtlema ja kõnelema madalaks tegemisest vaid selleni jõudma pigis olema ilma igasuguse abita et ainuüksi Jumal saaks tegutseda või pead sa seda vähemalt soovima ega tohi kahetseda kui asi tegelikult nõnda kaugele ei jõua Seepärast olemegi kristlased ja meil on evangeelium mida kurat ja inimesed ei talu et võiksime seeläbi jõuda viletsuse ja alanduseni ning nõnda jõuaks ka Jumal meis oma tegudeni Mõtle ise kui Ta sind enne näljutamist täidaks või enne alandamist ülendaks siis käituks Ta pelgalt silmamoondajana ega suudaks oma lubadusi täita mistõttu Tema teod oleksid üksnes rahvale pilgata Ometi on Ps 111 7 kirjutatud Tema teod on tõde ja tõsi Kui Ta aga kohe alguses sinu häda ja alandust leevendaks või sind juba väikeses hädas ja alanduses aitaks siis oleksid need Jumala meelevalda ja suursugusust silmas pidades liiga väikesed teod ent Ps 111 2 ütleb Jumala teod on suured ja välja valitud Tema äranägemise järgi Vaadakem ka teist poolt kas Ta peaks kõrged ja rikkad põrmustama enne nende kõrgeks ja rikkaks saamist ja kuidas peaks Ta seda tegema Nad peavad enne ikka väga kõrgeks ja rikkaks saama et nii nemad ise kui ka teised inimesed mõtleks jah see ongi päriselt nii et keegi ei saa neid hävitada ega suuda takistada Nad on oma asjas kindlad ja ütlevad sama mida Jesaja 47 8 9 kõneleb nii neist kui Baabülonist Kuule sa õrnake kes sa endas nii kindel oled ja oma südames ütled siin ma olen ja keegi ei saa mulle midagi teha Ma olen kindel et mina ei jää leseks või lastetuks see tähendab kindlustunde või toeta Heakene küll ühel päeval juhtuvad sinuga need mõlemad Siis saab Jumal neis oma tegusid teha Nii lasi ta vaaraol end ülendada Iisraeli laste üle ja neid rõhuda nagu Jumal ise ütleb tema kohta 2Ms 9 16 Seepärast ülendasin ma sind kõrgeks et ma sinu kallal näitaksin oma tegu ja sellest minu kiitust kuulutataks terves maailmas Piibel on täis selliseid näiteid mis ei õpeta muud kui Jumala tegusid ja sõnu heites kõrvale inimeste teod ja sõnad Nüüd aga pane tähele kindlat lohutust mitte inimene vaid Jumal mitte üksnes ei anna näljastele miskit söödavat vaid ka täidab nad küllastumiseni Siia lisab Maarja heade andidega See tähendab et niisugune täitmine on kahjutu tarvilik ja õnnis tehes head nii ihu kui hinge kosutades Aga see näitab ka et nad on enne kõigist andidest tühjad ning kõiksugu puudust täis Sest nagu eelpool öeldud mahuvad siin rikkuse mõiste alla kõik ajalikud varad ja ihulikud naudingud millest ka hing rõõmustab Samuti peab nälg siinkohal tähendama vastupidist mitte üksnes toiduse vaid kõigi ajalike varade puudumist Seda enam et inimene võib mõnda aega kõigist asjust puudust tunda aga mitte toidust nii et peaaegu kõik varad on olemas toidu pärast Ilma söögita ei saa keegi elada kui ka ilma rõiva maja raha vara ja kaaslasteta saab hakkama Seepärast võtab Pühakiri siin kõige suurema vajaduse ja tarviduse ning kõige väljakannatamatuma puuduse alla kokku kogu ajaliku vara nimetades ihnuskoisid ja ajaliku vara järele ahneid kõhu orjadeks ning Paulus ütleb et nende jumal on kõht 13 Kuidas saaks nüüd miski veel vägevamalt ja lohutavamalt keelitada vabatahtlikult nälgima ja vaene olema kui need Jumala ema tabavad sõnad et Jumal täidab andidega kõik näljased Keda need sõnad ja selline au ning auhind ei keelita vaesuses elama on kindlasti usu ja usalduseta nagu pagan Teiselt poolt kuidas saaks miski veel enam süüdistada rikkust ja kohutada veel hullemini rikkaid kui teadmine et Jumal nad tühjalt minema saadab Kuis küll on mõlemad nii suured ja mõõtmatud asjad nii Jumala poolt heade andidega täitmine kui ka Jumala poolt kõigist hüvedest ilma jätmine Kuidas saaks siin mingi loodu üldse nõu anda või aidata Inimene kohkub kuuldes et isa temast lahti ütleb või et isand on tema vastu armutu Aga meie kõrged ja rikkad ei kohku kuuldes et Jumal meist lahti ütleb jah mitte üksnes ütleb lahti vaid ka ähvardab meid hävitada alandada ja kõigest ilma jätta Teisalt rõõmustab see kui isa on helde ja isand armuline mõni loodab sellele nii väga et jätab selle hooleks oma ihu ja vara Meil aga on siin selline Jumala lubadus nii kindel lohutus ja meie ei oska seda kasutada ega tarvitada ka mitte selle eest tänada ega sellest rõõmustada Oh sina haletsusväärne uskmatus kui puupäine ja kivikõva sa oled et sääraseid suuri asju ei tunne Sellega on Jumala kuuest teost küllalt kõneldud TA VÕTTIS VASTU IISRAELI OMA SULASE MEENUTADES OMA HALASTUST Olles kõnelnud Jumala tegudest endas ja kõigis inimestes tuleb Maarja tagasi alguse ning esimese teo juurde ja lõpetab Magnificat i Jumala kõigist tegudest peamise teoga Jumala poja inimesekssaamisega Ta tunnistab siin vabatahtlikult et on kogu maailma ümmardaja ning teenijanna et temas täide viidud tegu pole sündinud üksnes tema vaid kogu Iisraeli hüvanguks Iisraeli jagab ta omakorda kaheks osaks ning tõstab esile üksnes Jumalat teeniva osa Jumalat ei teeni aga keegi muu kui see kes laseb tal olla Jumal ja Tema tegudel endas toimida nagu eelpool öeldud Ometigi on sõnakesele jumalateenistus antud kahjuks nii võõras tähendus ja kasutusviis et see kes seda kuuleb ei mõtle üldse Jumala tegudele vaid hoopis kellade helistamisele kirikute kivile ja puidule viirukinõule küünalde leegile lobisemisele kullale siidile koorirüüde ja missarõivaste kalliskividele karikatele ja monstrantsidele orelitele ja piltidele protsessioonidele ja rongkäikudele ning peamiselt lõugade laksutamisele ja palvehelmeste klõbistamisele Jumala teenimine on kahjuks jõudnud niikaugele et me teame vaid seda mis üldse asjasse ei puutu Laulame küll iga päev kõva hääle ja suure toredusega Magnificat i ent mida aeg edasi seda enam vaikime maha selle õige viisi ja tähenduse Tekst ise aga kinnitab vägevalt kui me Jumala tegusid ei õpeta ega salli siis pole ka mingit jumalateenistust Iisraeli armu halastust ega Jumalat kui me end ka kirikutes surnuks laulaksime ja leelotaksime ning kogu maailma vara sinna annaksime Jumal pole midagi sellist käskinud seepärast pole Tal ka sellest hea meel ütleb käesoleva teksti autor ilma igasuguse kahtluseta Kristuse inimesekssaamine tuleb kasuks üksnes sellisele Iisraelile kes Jumalat teenib See on tema enda armas rahvas kelle pärast ta inimeseks sai et nad lunastada kuradi patu ja surma meelevallast ning tuua õiglusesse igavesse ellu ja õndsusesse See on vastuvõtmine millest Maarja siin laulab ja millest Paulus ütleb Tt 2 14 et Kristus andis end meie eest et ta endale puhastaks pärisrahva Ja püha Peetrus 1Pt 2 9 Teie olete püha rahvas Jumala enda rahvas kuninglik preesterkond See on Jumala põhjatu halastuse rikkus mille me vastu võtsime mitte mingi teene eest vaid sulaselgest armust Seepärast ütleb Maarja Ta meenutas oma halastust ega ütle Ta meenutas meie teeneid ja väärilisust Me küll elasime viletsuses aga olime täiesti vääritud Seetõttu tulebki kiita ja austada Jumalat ent vaigistada iseenese kiitlemine ja uhkeldamine Jumala silmade jaoks polnud midagi mis oleks teda liigutanud kuid sellest hoolimata tundis Ta halastust Sellest nimest Halastaja pidi Teda tuntama Miks ütleb Maarja aga Ta meenutas oma halastust mitte Ta vaatas oma halastuse peale Seepärast et Jumal oli seda ammu lubanud nagu ütleb järgmine salm aga viivitas lubaduse täitmisega nii kaua et võis jääda mulje nagu oleks Ta halastamise ära unustanud nagu näib kõigi Tema tegude puhul et Ta on meid unustanud Tema tulekuga sai aga selgeks et Ta pole midagi unustanud vaid mõtles lakkamatult oma lubaduse täitmisele Tõsi on muidugi et sõnakesega Iisrael peetakse silmas üksnes juute ja mitte meid paganaid Ent kuna juudid ei tahtnud endale Jumalat valis ta mõned nende seast välja et Iisraeli nimi säiliks ja lõi siitpeale vaimse Iisraeli Sellele viidatakse 1Ms 32 25 32 kui püha patriarh Jaakob võitles ingliga ja see halvas tema puusa näitamaks et tema lapsed ei tohi edaspidi uhkustada lihaliku päritoluga nagu juudid seda teevad Sellest sai ta ka nime et edaspidi peab teda hüütama Iisraeliks kui patriarhi kes oli mitte üksnes lihalike laste isa Jaakobina vaid ka vaimsete laste isa Iisraelina Sõnake Iisrael tähendab sobivalt Jumala isand 14 See on väga kõrgeauline püha nimi ning kätkeb endas seda suurt imet et üks inimene on Jumala armust saanud justkui võimu Jumala üle nii et Jumal teeb inimese tahtmise järgi Samamoodi näeme ka kuidas kristlus on Kristuse kaudu Jumalaga ühendatud nagu pruut peigmehega nõnda et pruudil on õigus ja võim peigmehe ihu ja kõige talle kuuluva üle Kõik see sünnib usus Usu läbi teeb inimene mida Jumal tahab ning Jumal jällegi mida inimene tahab seega on Iisrael jumalanäoline ja jumalaväeline inimene kes on isand kõiki asju tegema ja suutma Jumalas Jumalaga ja Jumala abiga Vaata seda tähendab Iisrael heebrea sõna sar tähendab vürsti el aga Jumalat Pane need heebrea kombel kokku ja saadki Iisraeli Sellist Iisraeli armastab Jumal Seepärast ütles Jumal Jaakobile kui see oli ingliga maadelnud ja võitnud Sind peab kutsutama Iisraeliks Sest kui sa oled vägev Jumalaga oled sa vägev ka inimestega Sellest oleks veel palju kõnelda sest Iisrael on erakordselt suur müsteerium NAGU TA ON KÕNELENUD MEIE ISADELE AABRAHAMILE JA TEMA SEEMNELE IGAVESTI Siin lebavad põrmus kõik teened ja kogu ülbus ning on ülemaks seatud Jumala ehe arm ja halastus sest Jumal võttis Iisraeli vastu mitte tema teene vaid omaenese tõotuse tõttu Puhtalt armust ta tõotuse andis puhtalt armust ta selle ka täitis Seepärast ütleb püha Paulus Gl 3 17 18 et Jumal andis Aabrahamile tõotuse nelisada aastat enne Moosesele seaduse andmist et keegi ei saaks uhkustada ega öelda et ta on seaduse või seaduse tegude abil sellise armu ja halastuse välja teeninud või ise selleni jõudnud Neid tõotusi kiidab ja ülistab Jumala ema siin ka üle kõige ning omistab Jumala inimesekssaamise teo üksnes lubadusele mille Jumal oli Aabrahamile andnud puhtast armust ja teenimatult Jumala tõotus Aabrahamile seisab kirjas eelkõige 1Ms 12 2 3 ja 1Ms 22 16 18 sellele viidatakse ka paljudes teistes kirjakohtades ning see kõlab nõnda Ma andsin tõotuse iseenese juuresolekul sinu seemnes õnnistatakse kõiki suguvõsasid ehk rahvaid maa peal Püha Paulus rõhutab eriliselt neid Jumala sõnu ja samuti teevad õigusega kõik prohvetid Neist sõnadest sai õndsaks Aabraham koos kõigi oma järeltulijatega ja ka meie saame neist õndsaks sest neis on varjul ja nende läbi on tõotatud Kristus kogu maailma Päästja See ongi Aabrahami süli 15 milles on hoitud kõik enne Kristuse sündi õndsaks saanud Nende sõnadeta poleks keegi õndsaks saanud kui ta ka kõik head teod oleks ära teinud Seda me vaatame lähemalt Esiteks järeldub neist Jumala sõnadest et väljaspool Kristust on kogu maailm kõigi oma tegude ja teadmisega patus hukatuses ja needuses Sest kui Jumal ütleb et mitte mõned vaid kõik rahvad saavad õnnistatud Aabrahami seemnes siis pole ühelgi rahvas õnnistust ilma Aabrahami seemneta Miks oleks Jumal pidanud suure tõsiduse ning kalli vandega tõotama õnnistust kui õnnistus mitte üksnes needus juba oleks Sellest ütlusest on prohvetid palju tuletanud ja järeldanud näiteks et kõik inimesed on kurjad tühised valetajad võltsid lühidalt jumalatud mistõttu pole mingi eriline au olla Pühakirjas inimeseks nimetatud Jumala ees ei maksa see nimetus enam kui et kedagi maailma ees valetajaks ja truudusetuks nimetatakse Inimene on Aadama langemisega nii üdini rikutud et needus on talle kaasa sündinud olles lausa tema loomus ja olemus Teiseks järeldub et see Aabrahami seeme ei saa loomulikul viisil sündida mehest ja naisest sest see sünd oleks neetud ning kannaks vaid neetud vilja nagu just öeldud Et kogu maailm saaks Aabrahami seemnes needusest lunastatud ja õnnistatud Jumala sõnade ja tõotuse kohaselt peab seeme olema eelnevalt õnnistatud ega ei tohi olla puudutatud või rüvetatud needusest vaid peab olema puhas õnnistus täis armu ja tõde Teisalt kui Jumal kes ei valeta on kõnelenud ja tõotanud et see on Aabrahami loomulik seeme see tähendab loomulik ja tegelik laps kes sünnib tema lihast ja verest siis peab see seeme olema Aabrahami lihast ja verest sündinud õige ja loomulik inimene Nüüd aga on üks seatud teise vastu Aabrahami loomulik liha ja veri ning ometi mitte loomulikul teel mehest ja naisest sündinud Seepärast kasutab Jumal sõna sinu seeme ja mitte sinu laps et oleks täiesti selge ja kindel et see peab olema tema enda liha ja veri nagu seeme ju on Laps võib ju olla ka kasulaps nagu teada Kes suudaks siinkohal kuldset keskteed leida nii et Jumala Sõna ning tõotus tõeks jääksid kui sellised vastandid põrkuvad Jumal ise on seda teinud Tema suudab oma lubaduse täita kuigi keegi seda ei mõista enne selle sündimist Seepärast ei vaja Tema Sõna ega tegu mitte mõistusega põhjendamist vaid vaba selget usku Vaata kuidas ta need kaks tükki ühendas Ta teeb Aabrahamile seemne loomuliku poja ühest tema tütrest puhtast neitsist Maarjast Püha Vaimu läbi ilma mehe teota Seetõttu pole loomulikku sündi ega eostamist needusega kuna see ei saanud seemet puudutada Ometigi on siin tegu Aabrahami

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/08/magnificat-tolge-ja-seletus-3-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Magnificat – tõlge ja seletus, 2. osa | K&T
    inimesed surres mungarüüsse riietuma väites et kes sellises pühas rõivas sureb saab kõikidest pattudest lahti ja õndsaks Nad on hakanud inimesi lisaks võõrastele tegudele ka võõraste rõivastega õndsaks tegema Ma pelgan et kui sellele tähelepanu ei pöörata viib kuri vaim nad veel nii kaugele et inimesi hakatakse taevasse saatma kloostritoitude kongide ja haudadega Tule Jumal appi milline ilmne vaimupimeduse märk on mu meelest arvata nagu võiks mungarüü teha vagaks ja õndsaks Milleks siis usku vaja läheb Saagem kõik munkadeks või surgem kõik mungarüüs Sellisel juhul kulub mungarüüks küll palju kalevit Hoia end Hoia end sääraste lambanahas huntide eest 8 Nad kisuvad su lõhki ja viivad eksiteele Mõtle sellele et Jumal toimetab ka sinuga ja et sa võid oma õndsuse rajada vaid tegudele mis Jumal üksnes sinus põhjustab ja ei kellegi teise omadele nagu sa näed ka neitsi Maarjat tegemas Kui sa aga lased end abistada teiste inimeste eestpalvete läbi on ka see õigesti ja hästi tehtud Me kõik peame üksteise eest palvetama ja üksteist tegudega aitama Aga keegi ei tohiks loota teise tegudele enese jumaliku teota vaid kogu usinusega teadvustama enese ja Jumala tegu seda nõnda nagu oleksid tema ja Jumal üksi taevas ja maa peal ning nagu poleks Jumalal kellegagi peale tema tegemist Alles seejärel tuleb vaadata teiste tegusid Teiseks õpetab Maarja et igaüks peab tahtma olla esimene Jumala ja temas sündinud Jumala tegude ülistamisel ning seejärel Jumalat ka teiste tegudes ülistama Nii loeme et Paulus ja Barnabas kuulutasid apostlitele oma jumalategusid ja nood omakorda enda omi 9 samamoodi tegid nad Kristuse ülestõusmisjärgsete ilmumiste puhul 10 Seal tõuseb Jumala poole ühine rõõm ja kiitus kus igaüks ülistab teise armu ja ometi enese oma esmajärjekorras ka siis kui see teise omast pisem on ja igatseb olla esimene või esirinnas mitte andide vaid Jumala austamise ja armastamise poolest Sest neile piisas ainuüksi Jumalast ja Tema puhtast armust ükskõik kui väike oli and Nii täiuslikult lihtne on Maarja süda Seevastu kasuahned ja isekad vaatavad kõveriti ja kõõrdi aru saades et nad pole andide saamisel mitte kõrgeimad ja parimad Kiitmise asemel nad nurisevad et on teistega võrdsed või pisemad mitte et Jumal oleks neile ülekohut teinud vaid et Ta on neid päevatasu maksmisel teistega samale pulgale asetanud 11 Samuti leidub praegu palju Jumala headuse kiitmisest keeldujaid kuna nad ei näe endil olevat samaväärselt ande püha Peetrusega mõne muu pühaku või kellega tahes maa peal Nad mõtlevad et kui neil ka nõnda palju oleks küll nad siis Jumalat austaksid ja armastaksid peavad seda piskuks et neid on üle puistatud Jumala andidega mida nad ei taju nagu ihu elu mõistus vara au sõprus ja päikese ning kogu loodu teenistus Ja kui neil oleksid ka kõik Maarja annid ei tunneks ega kiidaks nad ometi Jumalat Sest nagu ütleb Kristus Lk 16 10 Kes on ustav väheses ja piskus see on ustav ka suures ja paljus kes on truudusetu väheses see on truudusetu ka paljus Seepärast on nad väärt et palju ja suur neile osaks ei saa kuna nad põlastavad piskut ja vähest Kui nad aga kiidaksid Jumalat vähese eest saaks neile ka suur rikkalikult osaks kuid nad vaatavad endast üles ja mitte allapoole Kui nad vaataksid allapoole leiaksid nad paljugi mis pole pooltki nendesarnane ent mis on ometi Jumalaga rahul ja Teda kiidab Lind laulab ja on rõõmus oma lauluoskuse üle ega nurise et ei suuda kõneleda Koer kargleb rõõmsalt ja on rahul kuigi tal pole mõistust Kõik loomad on rahul ja teenivad Jumalat armastuse ja austusega Üksnes inimese isekas silm on täitmatu ega käitu ometi kunagi nõnda et seda võiks rahuldada See tuleb tema tänamatusest ja kõrkusest et ta tahab kõige tipus istuda ja parim olla ega taha mitte Jumalat austada vaid hoopis ise Tema poolt austatud olla Ühes loos jutustatakse et Konstanzi kirikukogu ajal 12 nägid kaks kardinali väljal ratsutades üht karjast seismas ja nutmas Üks kardinalidest oli heasüdamlik mees ega saanud mööda ratsutada ilma meest lohutamata Ta ratsutas karjase juurde ning küsis mis tal viga on Karjus aga nuttis valjult ega tahtnud kaua midagi ütelda nii et kardinal hakkas juba muretsema Viimaks tõstis karjane pilgu ja näitas ühele kärnkonnale öeldes Ma nutan sellepärast et Jumal on mind loonud säärase õilsa olendina ja mitte sellise näotuna mõne tõuguna aga mina pole seda kunagi hinnanud ega Teda tänanud ja kiitnud Selle sõna peale lõi kardinal iseennast ja kohkus nii väga et kukkus muula seljast maha ja ta tuli ära kanda Ning ta hüüdis Oo püha Augustinus kui õigesti sa ütlesid et harimatud tõusevad üles ning võtavad meilt taeva ja meie oma kunstiga rändame lihas ja veres 13 Nüüd juhin ma tähelepanu sellele et karjane polnud ei rikas ilus ega vägev aga nägi Jumala ande ometi nii selgelt ja tänas et leidis temas enam kui pilguga haarata suutis Maarja tunnistab esimest Jumala tegu eneses see on tähelepanu osaliseks saamine Tähelepanu on ka Jumala tegudest suurim sellest sõltuvad ja lähtuvad kõik teised teod Sest kui jõutakse niikaugele et Jumal pöörab oma palge kellegi poole et tema peale vaadata siis on see puhas arm ja õndsus millele järgnevad muud annid ja teod Nii loeme 1Ms 4 4 5 et Jumal vaatas Aabeli ja tema ohvri peale aga Kaini ja tema ohvri peale ei vaadanud ta mitte Nüüd tulevad meelde need rohked palved Psaltris et Jumal pööraks oma palge meie poole ega peidaks seda vaid laseks sellel paista meile üle ja muud sarnased kirjakohad Maarjagi peab seda suurimaks anniks ning näitab seda öeldes Vaata et mind on tähele pandud kiidavad mind õndsaks inimlapsed Pane tähele sõnastust Maarja ei ütle et temast räägitakse palju head ülistatakse tema voorust tõstetakse esile tema neitsilikkust või alandlikkust või lauldakse tema tegudest mõnda laulukest vaid kuna Jumal on tema peale vaadanud siis öeldakse et ta on õnnis Seega antakse puhtaimal võimalikul viisil Jumalale au Sellepärast viitab Maarja vaatamisele ja ütleb Ecce enim ex hoc Vaata nüüdsest kiidavad mind õndsaks See tähendab et sellest ajast alates kui Jumal vaatas minu tühisuse peale kiidetakse mind õndsaks Sellega ei kiideta mitte teda vaid talle osaks saanud Jumala armu Jah teda põlatakse ja ta põlgab ennast ka ise öeldes et Jumal vaatas tema tühisuse peale Seepärast uhkustab ta ka oma õndsusega enne kui hakkab jutustama tegudest mis Jumal talle on teinud ja omistab need kõik asjaolule et Jumal tema tühisust tähele pani Sellest võime õppida õiget viisi Maarja austamiseks ja teenimiseks Kuidas tuleb tema poole pöörduda Vaata neid sõnu need õpetavad sind nõnda ütlema Oo õnnis neitsi ja Jumala ema sind on peetud tühiseks väikeseks ja põlatuks Ja ometi vaatas Jumal su peale läbinisti armuliselt ja heldelt ning tegi sulle suuri asju Sa pole olnud neist ühegi vääriline ning rikkalik mõõtmatu Jumala arm sinus on kaugelt ja kõrgelt üle kõigi su teenete Ole tervitatud Õnnistatud oled sina kes sa sellise Jumala leidsid siit igavikuni Pole vaja arvata nagu ei meeldiks talle kuulda et teda ei peeta sellise armu vääriliseks Sest Maarja kindlasti ei valetanud tunnistades ise oma vääritust ja tühisust millele Jumal vaatas mitte tema teene vaid puhtalt armu tõttu Ta ei kuula meelsasti kasutuid lobisejaid kes sõnaohtralt jutlustavad ja kirjutavad tema teenest tahtes nõnda oma kõneosavust tõestada ega pane tähelegi kuidas nad Magnificat i eiravad Jumala ema valega karistavad ja Jumala armu pisendavad Sest nii palju kui Maarjale lisatakse suuri teeneid sama palju vähendatakse Jumala armu ja kahandatakse Magnificat i tõde Ka ingel tervitab Maarjat sõnadega õnnistatud ja Issand on sinuga seega ta on õnnistatud kõigi naiste seas Seepärast pole need kes Maarjale nii palju kiitust ja au peale suruvad kaugel sellest et teha temast ebajumal just nagu oleks tema puhul peamine et teda austatakse ja kõige heaga varustatakse Tegelikult ei viita Maarja hoopiski iseendale vaid ta tahab et temas Jumalat kiidetaks ja igaüks võiks tema kaudu jõuda Jumala armu usaldamiseni Seega kes tahab Maarjat õigesti austada ei tohi vaadata mitte üksnes Maarjat vaid peab ta asetama Jumala ette nii et ta jääb Jumalast kaugele allapoole ja laskma tal seal seista ilustamata vaatama teda tema tühisuses nagu Maarja ise ütleb seejärel imestama Jumala määratu armu üle kes sellise väeti tühise inimese peale nii heldelt ja armuliselt vaatab teda embab ja õnnistab See vaatepilt liigutaks sind ja sa varustaksid end kõige heaga sellise Jumala ees kes väeti põlatud tühise inimese peale nii armuliselt vaatab kuid ei põlasta teda Sellest saab sinu süda kinnitust usus armastuses ja lootuses Jumalasse Mis sa arvad kas Maarjale saaks olla miski armsam sinu jõudmisest Jumala juurde tema kaudu Temalt õpid Jumalat usaldama ja Tema peale lootma ka siis kui oled põlatud ja murest murtud Ta ei taha et sa kas elusalt või surnult tema juurde tuleksid vaid et sinu tee viiks tema kaudu Jumala juurde Edasi pead sa õppima kartma eelkõige kõrk olemist seejärel inimesi jälgima teades et Jumal isegi oma emas ei leidnud ega tahtnudki leida midagi eriti kõrget ja austust väärt Aga need maalikunstnikud kes meile õndsast neitsist selliseid pilte maalivad ja teda kujutavad nõnda nagu polekski temas midagi põlastusväärset vaid ainuüksi suurepärased õilsad omadused nad toovad meie ette üksnes Jumala ema jättes ta Jumala ette asetamata Sellega näitavad nad meid rumalatena ning äpardunutena ja varjavad meie eest lohutust pakkuva Jumala armu kujutava pildi nii nagu tehakse altaripiltidega paastu ajal Nii ei jää enam ühtegi eeskuju millega me ennast lohutada saaksime Maarja aga tõstetakse kõrgele üle kõigi eeskujude kuigi ta tegelikult peaks ja meelsasti tahaks olla kõige eeskujulikum näide Jumala armust et veenda kogu maailma usaldama Jumala armu seda armastama ja austama Nii jõuaksid kõik südamed tema kaudu sellisesse suhtesse Jumalaga ja võiksid täie usaldusega öelda Oh õnnis neitsi ja Jumala ema kuis küll Jumal näitas sinus nii suurt lohutust sellega et Ta vaatas sinu väärituse ja tühisuse peale nii armuliselt et meile nüüdsest meenutatakse Ta ei põlga meid vaeseid tühiseid inimesi sinu eeskuju järgi vaid vaatab meid armuliselt Kas sa arvad et kui Taavet püha Peetrus püha Paulus püha Maarja Magdaleena ja teised nende sarnased vääritud on suure armu läbi saanud eeskujuks et lohutada kõiki inimesi ja kinnitada nende lootust ja usku Jumalasse siis ka õnnis Jumala ema poleks meelsasti ja õigusega selline eeskuju tervele maailmale Nüüd ei saa ta seda aga olla nende ülearuste kiidujutlustajate ning kasutute lobisejate tõttu kes selle salmi alusel ei oska näidata kuidas Maarjas kohtub Jumala mõõtmatu rikkus neiu sügava vaesusega Jumala au tema tühisusega Jumala väärikus tema põlatusega Jumala suurus tema väiksusega Jumala heldus tema teeneteta olemisega Jumala arm tema vääritusega Sellest võrsuvad rõõm ja armastus Jumala vastu täies usalduses Just seepärast pannaksegi kirja nii tema kui kõigi pühakute elulood ja teod Praegusel ajal leidub väga palju neid kes Maarja kui Jumala juurest abi ja lohutust otsivad nõnda et ma kardan praegu maailmas rohkem ebajumalateenimist olevat kui kunagi varem Selleks korraks aitab Ladinakeelse omnes generationes tõlkisin ma inimlapsed kuigi otseselt tähendab see kõik sugupõlved See on aga nii segaselt öeldud et mõned on siin kurja vaeva näinud näitamaks kuidas on see võimalik et kõik sugupõlved Maarjat õndsaks nimetavad kui ometi juudid ja paljud kurjad kristlased teda pilkavad või vähemalt keelduvad õndsaks nimetamast See tähendab et nad mõistavad sõnakest sugupõlv kõigi inimeste tähistajana aga siin tähendab see pigem suguvõsa pidevat uuenemist loomuliku sünni teel nii nagu nad üksteise järel sünnivad isa poeg pojapoeg ja nõnda edasi Iga liiget selles järgnevuses nimetatakse sugupõlveks ja neitsi Maarja peab silmas et tema ülistamine kestab samuti ühest sugupõlvest teise selles mõttes et pole mingit aega mil teda ei ülistataks Just sellele viitab ta öeldes Vaata nüüdsest alates kõik sugupõlved see tähendab nüüd see algab ja kestab kõik sugupõlved jõudes kõigi inimlasteni Sõnake makariusi hõlmab ka rohkem tähendusi kui õndsaks kiitma ja tähendab õnnistama või õndsaks tegema See aga ei saa sündida üksnes lausete või sõnade ütlemisega mütsi maha võtmise pildi tegemise või kirikute ehitamisega mida ka õelad teevad vaid kõiges väes ja täies tões See sünnib kui süda vaadeldes Maarja tühisust nagu ülal öeldud ja Jumala armu leiab selle kaudu õnne ja rõõmu Jumalast ning ütleb või mõtleb kogu südamest Oo sina õnnis neitsi Maarja Selline õnnistamine on tema õige austamine SEST TA ON MULLE TEINUD SUURI ASJU TEMA KES ON VÄGEV JA PÜHA ON TEMA NIMI Siin laulab Maarja veel kord kõigist tegudest mis Jumal on talle teinud ja järgib selles õiget korda Eelmises salmis laulis ta sellest et Jumal paneb tähele ning Tema tahe on armuline mis on ka kogu armu suurim nagu juba öeldud ja peamine osa Nüüd laulab ta tegudest ja andidest Kuigi Jumal oma ande rahva sekka heites annab paljudele rohkelt hüvesid ja ehib inimesi heldelt nagu Luciferi taevas ei vaata Ta seepärast veel nende peale Hüved on vaid ajalikult kestvad kingitused aga arm ja tähele panemine on igikestvad pärandid Nagu ütleb püha Paulus Rm 6 23 Arm on igavene elu Hüvedes annab Ta enda oma tähele panemises ja armus annab Ta iseennast Hüvedes võetakse vastu Tema käsi aga armulises tähele panemises võetakse vastu Tema süda vaim meel ja tahe Seepärast seab õnnis neitsi suurimaks ja esimeseks tähele panemise ega ütle esiteks mitte kõik inimlapsed õnnistavad mind kuna ta on mulle teinud suuri asju millest kõneleb vaatluse all olev salm vaid hoopis ta on vaadanud minu tühise ja minu tühisuse peale millest kõneles eelmise salm Kus on armuline tahe seal on ka annid aga mitte vastupidi andide juures pole armulist tahet Nii ongi see salm loogiliseks ja õigeks jätkuks eelmisele Nii loeme ka 1Ms 25 5 6 et Aabraham tegi oma liignaiste lastele kinke aga Iisakile oma õigele pojale õigest naisest Saarast andis ta kogu pärandi 14 Samamoodi tahab Jumal et tema õiged lapsed ei lohutaks end mitte Tema hüvede ja kingitustega olgu need kuitahes suured ja rohked vaimsed või ihulikud vaid Tema armu ja Tema endaga põlgamata samas ande Maarja ei loetle ka üksikuid ande vaid võtab need ühe sõnaga kokku ja ütleb Ta on mulle suuri asju teinud See tähendab kõik mis Ta mulle on teinud on suur Nõnda õpetab ta meile et mida hardunum on vaim seda vähem teeb ta sõnu Maarja tunneb ära et seda pole üldse võimalik sõnadega haarata kuigi ta sooviks seda heameelega teha Seepärast on need vaimu vähesed sõnad alati nii suured ja sügavad et neid ei mõista keegi peale selle kes kasvõi natukenegi seda vaimu tunneb Vaimuvaeste jaoks aga kes paljude sõnade ja suure kisaga oma asja ajavad on säärased sõnad päris pisikesed ja täiesti mõtte ning sisuta Nii õpetab ka Kristus Mt 6 7 et me ei tohi palvetades teha palju sõnu sest seda teevad uskmatud kes arvavad et neid võetakse kuulda paljude sõnade tõttu Praegu võib kõikides kirikutes kuulda kõva kellade helistamist pillimängu laulu kisamist ja ettelugemist aga kardetavasti üsna vähe Jumala kiitmist kes siiski tahab olla kiidetud vaimus ja tões nagu Ta ütleb Jh 4 24 Saalomon ütleb Õp 27 14 Kes oma ligimest kiidab valju kisaga ja vara tõuseb seda tuleb pidada laimajaks Sest ta teeb asja kahtlaseks nii et igaüks mõtleb et ta tahab kurja asja ilustada Kui ta seda nii tuliselt teeb ajab ta asja üksnes hullemaks Teisalt kes oma ligimest suure häälega sajatab ja vara tõuseb see tähendab ta pole laisk vaid teeb seda suure usinusega seda tuleb pidada sarnaseks kiidukõnelejaga Sest siis mõeldakse et see ei saa tõsi olla ja et ta teeb seda viha ja kurja südamega Sellega teeb ta enda olukorra hullemaks ning ligimese oma paremaks Kui nüüd võetakse Jumalat paljude sõnade kisa ja kellade helinaga kiita jäetakse tegelikult mulje nagu oleks Ta kurt või täielikus teadmatuses ning meie tahaksime Ta üles äratada ja Teda juhendama hakata Säärane meeletus sarnaneb pigem Jumala pilkamisele ja häbistamisele kui Tema kiitmisele Aga kes Tema jumalikud teod sügaval südames heaks kiidab ja neid imetluse ning tänuga vaatleb nii et ta innukusest enesest välja läheb enam õhkab kui kõneleb ja sõnad iseenesest voolates mitte valmismõeldult ega varem ritta seatult välja purskuvad vaim niiöelda kaasa kobrutab ja sõnad muutuvad elusaks neile tekivad käed ja jalad ja kui kogu ihu terve elu ning kõik liikmed meelsasti kaasa kõnelda tahavad seda nimetatakse õigeks Jumala kiitmiseks vaimus ja tões Siis täidab sõnu puhas tuli valgus ja elu Nagu ütleb Taavet Ps 119 Issand sinu ütlused on väga tulised ja Minu huultelt kobrutagu Sinu ülistuslaul 15 nii nagu vesi suurest kuumusest kobrutama hakkab ja üle keeb Nii on ka kõik selle õndsa neitsi sõnad vähesed kuid ometi suured ja sügavad selles laulus Selliseid inimesi nimetab püha Paulus Rm 12 11 kes vaimselt põlevad ja kobrutavad ning õpetab meid olema nende sarnased Suured asjad tähendavad tema saamist Jumala emaks Selle teoga on talle kingitud väga palju mõistetamatult suuri ande Neist lähtub kogu kirkus ja õndsus ning tõsiasi et ta on terves inimsoos ainulaadne ja kõigist üle olev inimene kelle sarnane pole keegi kuna tal on taevase isaga täiesti eriline laps Ja ta ise ei oska sellele mingit nime panna anni mõõtmatu suuruse pärast ning peab piirduma sellega et see temas üle keeb ja kobrutab kuna need on sõnulseletamatult ja mõõtmatult suured asjad Seepärast võetakse kogu tema aulisus kokku tema nimetamisega Jumala emaks Keegi ei saa Maarja kohta või Maarjale midagi veel suuremat öelda ka siis kui tal oleks ka sama palju keeli kui on puudel lehti ja maas rohuliblesid tähti taevas ja liiva mererannas Jumala emaks olemine tähendab ka südamega mõtlemist Maarja omistab oma oleku Jumala vabalt antud armule mitte enese teenetele Sest kuigi ta oli patuta polnud ta kuidagi vääriline saama sellisel määral kõike ületava armu osaliseks Kuidas võikski loodu olla vääriline saama Jumala emaks Kuigi mõned kirjatsurad vatravad palju tema väärilisusest selliseks emaduseks usun mina Maarjat enam kui neid Maarja ütleb et tema tühisust pandi tähele kuid Jumal ei tasunud talle mitte tema teenete eest vaid tegi mulle suuri asju Jumal tegi seda oma tahtest ilma minupoolsete teeneteta Polnud ju Maarja elu seeski Jumala emaks saamisest mõelnud veelgi vähem ennast selleks ette valmistanud või end selle mõttega harjutanud Sõnum tuli talle täiesti ootamatult nagu kirjutab Luukas 16 Teene tegija aga ei ole oma tasu üle üllatunud on see ju tasu pärast kavatsetud ja osutatud Et Regina caeli laetare s 17 lauldakse sa olid ära teeninud kandma 18 ja teises kohas sa olid väärt kandma ei tõesta veel midagi Samu sõnu lauldakse ju ka püha risti kohta mis ometi oli puutükk ega saanud midagi ära teenida 19 Samuti tuleb aru saada et kui Maarjast pidi saama Jumala ema siis pidi ta olema naine veelgi enam Juuda soost neitsi ja uskuma ingli toodud läkitust mis tõendas et ta on selleks kõlbulik nagu ütleb tema kohta Pühakiri Nagu puutükil pole muud teenet ega muud Jumala poolt seatud väärtust peale ristiks kõlbamise nii polnud ka Maarjal sellise emadusega seoses muud väärtust kui et ta oli selleks kõlbulik ja seatud Nii et kui Maarjale liiga palju antakse ilma et Jumala armust kiitusest ja aust midagi ära võetaks on see puhas arm ja mitte mingi tasu Parem on liiga palju ära võtta Maarjalt kui Jumala armult Maarjalt ei saagi liiga palju võtta kuna ta on ju loodud eimiskist nagu kogu loodu Aga Jumala armult võib kergesti liiga palju ära võtta ja see on ohtlik Sel juhul ei saa Maarjale mingi armastuse osaliseks Tõepoolest on vaja mõõdutunnet et nimetades teda taevakuningannaks ei mindaks liiale Kuigi see on tõsi pole ta ometi mingi andjast ja aitajast ebajumal vastupidiselt nende arvamustele kes pöörduvad enam Maarja kui Jumala poole ja tema juurest varjupaika otsivad Tema ei anna midagi seda teeb üksnes Jumal nagu järgnevalt näidatakse Tema kes on vägev Selle lausega võtab Maarja kogu loodult väe ja võimu ning annab selle ainuüksi Jumalale On see alles suur julgustükk ja röövellik teguviis sellise noore ja väikese neiu poolt Üheainsa sõnaga teeb ta kõik vägevad nõdraks kõik suured tegijad äbarikeks kõik targad narrideks kõik kuulsused häbistatuiks ning omistab üksnes Jumalale kogu väe teo tarkuse ja kuulsuse Sest lausega Tema kes on vägev öeldakse tegelikult pole kedagi teist kes midagi teeks Samuti ütleb püha Paulus Ef 1 11 üksnes Jumal teeb kõike kõiges ja kogu loodu teod on Jumala teod Me ütleme ka usutunnistuses Mina usun Jumalasse kõigeväelisse Isasse Tema on kõikvõimas seega kõigis ja kõigi läbi ning üle kõigi toimib üksnes Tema vägi Nii laulab ka Saalomoni ema püha Hanna 1Sm 2 9 Ükski mees pole küllalt vägev tegema midagi üksnes omaenese väest Ja püha Paulus ütleb 2Kr 3 5 Me pole iseenesest suutelised midagi leiutama vaid kõik mida me suudame on Jumalast See on väga oluline ja tähendusrikas õpetuslause milles tallatakse järsult põrmu kogu kõrkus upsakus jultumus kuulsus ja võlts usaldus ning ülistatakse üksnes Jumalat See näitab tõesti kätte põhjuse miks tuleb üksnes Jumalat ülistada teeb ju Tema kõik asjad Seda on kerge öelda aga raske uskuda ja ellu rakendada Seda rakendavad aga täiesti rahumeelsed tasakaalukad ja lihtsad inimesed kes ei nõua midagi teades hästi et miski ei kuulu neile vaid Jumalale Esitagem nüüd püha Jumala ema arvamus nende sõnadega kõikides neis asjades ja suurtes andides pole midagi minu oma vaid see kes ainsana kõik asjad teeb ja kelle vägi ainsana kõiges toimib on mulle teinud selliseid suuri asju Sõnake vägev ei tähista siin mitte vaikselt puhkavat väge nii nagu öeldakse ajaliku kuninga kohta et ta on vägev kui ta ka vaikselt istub ja midagi ei tee vaid toimivat väge ja pidevat tegevust mis raugematu hooga tegutseb ja toimetab Sest Jumal ei puhka vaid toimetab lakkamatult nagu ütleb Kristus Jh 5 17 Minu Isa tegutseb tänaseni ja ka mina tegutsen Sarnasel moel ütleb püha Paulus Ef 3 20 Tema on vägev enam korda saatma kui me palume See tähendab Ta teeb alati rohkem kui me palume See on Tema viis ja nii toimib Tema vägi Seepärast ma ütlesingi et Maarja ei taha olla ebajumal Maarja ei tee midagi Jumal teeb kõik asjad Maarja poole tuleb pöörduda et Jumal tema tahte läbi annaks ja teeks mida me palume Samuti tuleb kõikide teiste pühakute poole pöörduda nõnda et tegemise au jääks alati üksnes Jumalale Seepärast jätkab Maarja öeldes Ja püha on Tema nimi See tähendab et nii nagu me ei omista endale tegu nii ei omista me endale ka nime ja au sest au ja nimi kuuluvad üksnes sellele kes teo teeb Pole kohane et üks teeb teo ja keegi teine võtab nime ning laseb end selle eest austada Mina olen ainult Jumala töötuba ega ole midagi teo tegemise heaks teinud Seepärast ei peaks mind keegi ka kiitma ega mulle au andma et minust sai Jumala ema vaid minus tuleks austada ja kiita üksnes Jumalat ja tema tegu Aitab sellestki et koos minuga rõõmustatakse ja mind õndsaks kiidetakse selle eest et Jumal on mind tarvitanud oma tegude tegemiseks Tuleb tähele panna Maarja pühendumust kõik asjad Jumalale omistada kuidas ta ei taotle enesele ainsatki tegu ei mingit au ega kuulsust Ta käitub samamoodi nagu varem kui tal neid ande ei olnud ei küsi rohkem kui enne ei kelgi ei ülenda ennast ei kuuluta kuidas temast sai Jumala ema Ta ei nõua mingit austamist läheb ja talitab majapidamises nagu varem lüpsab lehmi valmistab toitu peseb nõusid koristab täidab majateenija või perenaine kohustusi tehes lihtsaid ja põlatud töid nagu ei hoolikski ta mõõtmatutest andidest ja armust Teda ei peeta teiste naiste ja naabrite seas tähtsamaks kui varem Ta pole seda ka taotlenud vaid jäi edasi vaeseks linnakodanikuks alama rahva hulgas Milline lihtne ja puhas süda see on Milline imeline inimene Millised suured asjad on varjul selles tagasihoidlikus kujus Kui palju inimesi teda puudutas temaga kõneles koos temaga sõi ja jõi teda võib olla põlastas ja tavaliseks vaeseks ning lihtsaks linnakodanikuks pidas kuid kes oleksid Maarja ees kohkunud kui nad oleksid temast selliseid asju teadnud Seda tähendabki Jumala nime pühaks nimetamine Sest püha tähendab seda mis on eraldatud Jumala omandisse antud mida keegi ei tohi puutuda ega rüvetada vaid peab au sees hoidma Mõiste nimi tähendab head mainet kuulsust kiitust ja au Niisiis peab Jumala nimest eemale hoidma seda ei tohi puutuda ega enesele omistada 2Ms 30 on näitlikult kirjeldatud kuidas Mooses valmistas Jumala käsul hinnalise püha võideõli ja keelas rangelt et ükski inimene sellega oma ihu ei võiaks 20 See tähendab et Jumala nime ei tohi keegi endale omistada kuna meie uhkeldamine või end austada laskmine tähendaks Jumala nime pühaduse teotamist Kui me heameelt tunneme ja uhkustame ülejäänud maailma kombel lakkamatult oma tegude ja andidega siis teotame ja rüvetame niimoodi kõik üheskoos ka Jumala nime Sest nii nagu teod kuuluvad ainuüksi Jumalale peab ka nimi üksnes Talle jääma Ja kõik kes Tema nime nõnda pühitsevad ning enese austamisest ja kuulsusest eemale hoiavad peavad Teda õigesti au sees Seepärast pühitsetakse ka neid nagu kirjutatakse 2Ms 30 hinnaline võideõli oli nii püha et pühitses kõike mida puudutas 21 See tähendab et Jumala nime austatakse õigesti siis kui me seda pühaks peame ega omista sellest enesele mingit tegu kuulsust ega tunne sellest isiklikku heameelt Siis ta puudutab ja pühitseb meidki Seepärast tuleb olla tähelepanelik sest maa peal ei saa me hakkama Jumala andideta ja seega ka tema nime ning auta Kui keegi meid kiidab ja hea nimega nimetab siis peame Jumala ema eeskuju järgima ning olema valmis selle salmiga vastama au ja kiitust õigesti vastu võtma ning avalikult või vähemalt südames ütlema Issand minu Jumal siin kiidetud ja austatud tegu on Sinu ja jäägu Sulle ka Sinu nimi Mitte mina vaid Sina Issand kes Sa kõiki asju vägevalt teed tegid seda ja püha on Sinu nimi Nii ei pea kiitust ja au mitte salgama nagu oleks see ülekohtuselt saadud või põlgama nagu poleks see miski Seda ei tohi lihtsalt enesele kahmata vaid see tuleb ülimalt õilsa ning hinnalise asjana kanda Tema taevasesse koju Vaata seda õpetab see õilis salm Sellega on vastatud küsimus kas siis kunagi ei tohi teist inimest austada Ka püha Paulus ütleb Rm 12 10 et me peame vastastikuses austuses üksteisest ette jõudma Seejuures ei tohi keegi austamist enesestmõistetavalt vastu võtta ega tohi seda ka enesele jätta vaid ta peab seda pühitsema ning Jumala ette kandma kelle oma see ka on nagu iga austust väärt and ja tegu Sest keegi ei pea autult elama Et saaks au vääriliselt elada peab austus ka olema Aga nii nagu austust vääriv elu on Jumala and ja tegu nii olgu ka Tema nimi ainsana püha ja puutumatu inimlikust rahulolust Seda palume meieisapalves pühitsetud olgu sinu nimi JA TEMA HALASTUS KESTAB SUGUPÕLVEST SUGUPÕLVE NEILE KES TEDA KARDAVAD Me peame harjuma Pühakirjaga kus sugupõlveks nimetatakse loomulikku sigitamise ja sünnitamise järgnevust et üks inimene teisest ikka ja jälle sünnib nagu eelpool öeldud Seepärast pole ka saksakeelne sõna sugupõlv 22 piisav aga ma ei tea ühtegi paremat Sest meie nimetame sugupõlvedeks hõimkondi ja tervet veresugulust aga siinkohal tähendab see loomulikku järgnevust isast lastelasteni nii et iga järgnevat liiget nimetatakse sugupõlveks 23 Seepärast arvan et ei tohiks olla väga vale tõlkida nõnda Ja tema halastus kestab lapsest lapseni neile kes teda kardavad Niisugune kõnelemisviis on Pühakirjas väga tavaline Selle allikaks on Jumala Sõna kui Ta kõneles Siinai mäel esimest käsku andes Moosesele ja kogu rahvale Mina olen sinu Jumal vägev ja väsimatu kes nuhtleb isade patud laste kätte kolmanda ja neljanda sugupõlveni neile kes mind vihkavad ja osutan heldust mitmete tuhandete sugupõlvede jooksul neile kes mind armastavad ja minu käske peavad 24 Nii nagu Maarja seni endast ja oma jumalaandidest laulis ja Jumalat kiitis käib ta nüüd läbi kõik Jumala teod mida Ta salaja kõigis inimestes teeb ja laulab neist õpetades meid õigesti tundma Jumala tegusid ja nende toimimise viisi loomust ja tahet Seda küsimust on käsitlenud ka paljud targad inimesed ja filosoofid soovides teada mida Jumal endast ometi kujutab Nad on Temast palju kirjutanud üks niimoodi teine naamoodi aga nad kõik on pimedusega löödud ega ole õige arusaamani jõudnud Jumala õigesti tundmine kui see kellelegi osaks saab on tõepoolest suurim asi taevas ja maa peal Jumala ema õpetab siin väga hästi igaüht kes teda mõista tahab nii nagu ta on meid juba eelpool enese põhjal õpetanud Kuidas saab aga Jumalat paremini tunda kui Tema tegude läbi Kes Tema tegusid tunneb ei saa eksida ka Tema loomuses tahtes südames ega kavatsuses Seepärast on Tema tegude tundmine suur kunst Kokkuvõtvalt loetleb Maarja neis neljas järgnevas salmis kuut Jumala tegu kuut sorti inimestes jagades maailma nõnda kaheks osaks et mõlemal poolel on kolm tegu ja kolme sorti inimesed nii et üks osa vastandub alati teisele Niiviisi näitab ta kuidas Jumal mõlemal pool toimib kujutades Teda nii hästi et enam paremini pole võimalik Tema tegevust kirjeldada Jagamine on hästi ja korralikult läbi mõeldud ning mitmete kirjakohtadega põhjendatud Näiteks Jr 9 22 23 ütleb Jumal Ärgu ükski tark inimene hoobelgu oma tarkusega Ükski vägev ärgu hoobelgu oma vägevusega Ükski rikas ärgu hoobelgu oma rikkusega Kes aga hoobelda tahab hoobelgu et ta tunneb ja teab mind et mina olen Jumal kes teeb maa peal halastust õigust ja õiglust Selline meeldib mulle ütleb Jumal See on õilis tekst ja sobib kokku Jumala ema lauluga Siin näeme ka kuidas Jumal jagab kõik maailmas oleva kolme ossa tarkus võim ja rikkus Ta teeb need maatasa öeldes et ärge hoobelge nendega sest te ei leia Teda sealt Talle ka ei meeldi need Ta seab nende vastu teised kolm osa halastus õigus ja õiglus Seal ma olen ütleb ta jah mina teen need kõik Ma olen nii lähedal ega tee neid mitte taevas vaid maa peal Sealt mind ka leitakse Kes mind sellisena ära tunneb see võib küll uhkeldada ja hoobelda Niisiis kui ta pole mitte targa vaid vaese vaimuga siis on minu halastus temaga Kui ta pole mitte vägev vaid rõhutud siis on kohal minu õigus ja ma päästan ta Kui ta pole mitte rikas vaid vaene ja puuduses siis olen ma seda enam temaga oma õigluse pärast Tarkuse all võtab ta kokku kogu vaimse vara ja kõik kõrged annid mille poolest inimene võib teistele meeldida olla kuulus ja lugupeetud näiteks aru mõistus teravmeelsus oskused vagadus vooruslikkus hea elujärg Lühidalt mitte milleski mis on jumalikuks ja vaimseks nimetatud hingel olemas olgu need annid kuitahes uhked pole Jumalat ennast Võimu all võtab ta kokku kõik valitsused aadli sõbrad väärikuse ja au mis annavad meelevalla kas ajaliku või vaimuliku vara ja rahva üle kuigi Pühakirja järgi pole mingit vaimulikku valitsust ega võimu vaid üksnes teenimine ja allumine koos kõigi õiguste vabaduste privileegide ja muu seesugusega Rikkuse all on kokku võetud tervis väljanägemine rõõmsameelsus jaks ja kõik hea mis ihule võib väliselt osaks saada Nende vastas seisavad teised kolm vaimus vaesed rõhutud ja ihuhädas vaevlejad Nüüd vaatame neid kuut tegu ja osa järjekorras Esimene Jumala tegu halastus Sellest kõneleb salm Tema halastus kestab lapsest lapseni neile kes teda kardavad Maarja alustab ülimast ja suurimast nimelt vaimsest sisemisest varast millest sünnivad kõige kõrgimad uhkemad ja kangekaelsemad inimesed maa peal Ükski rikas mees ega ükski vägev isand pole nii ülespuhutud ja meeletu kui säärane tarkpea kes mõtleb ja arvab et tal on õigus et ainult tema mõistab asja ülihästi ja on targem kui teised inimesed Eksides või nähes et tal pole õigus läheb ta nii jultunuks ja jumalakartmatuks et hakkab uhkeldama nagu tema ei saakski eksida kuna Jumal on temaga ja kõik teised on kuradi jagu Ta väidab end toetuvat Jumala õigusele ning kui tal on vägi ja võim laseb ta muudkui edasi kasvõi peaga läbi seina kiusab mõistab kohut laimab tapab jahib ja hävitab kõik kes talle vastu astuvad ning ütleb seejärel et teenis ja austas Jumalat Ta on nii kindel ja kõikumatu uskudes pälvivat suure tänu ja teene Jumala ees et ka inglid taevas vaevalt nii kindlad suudavad olla Milline upsakus Kui sageli kõneleb Pühakiri säärastest inimestest Kui hirmsasti ähvardab ta neid Aga nemad tunnevad seda vähem kui alasi tunneb sepa haamrilööke See teema on suur ja lai Selliste kohta ütleb Kristus Jh 16 2 Tuleb aeg mil need kes teid tapavad ja jälitavad arvavad et teevad Jumalale suure teene Ja Ps 10 5 6 ütleb sama seltskonna kohta Ta saab võimuse kõigi oma vastaste üle ning ütleb mulle ei sünni mingit kurja Ta tahaks justkui öelda Mul on õigus Ma teen hästi Jumal annab mulle selle eest suure tasu Selline oli Moabi rahvas kelle kohta ütlevad Jesaja 16 6 ja Jeremija 48 29 Me oleme Moabi kohta kuulnud et see on üle mõõdu kõrk rahvas nende kõrkus ülespuhutus häbematus kurikuulsus ja viha on suuremad kui nende vägi Nõnda me näeme et sellised inimesed on suurest upsakusest võimelised tegema enam kui võib ette kujutada Sellise rahvana toimisid juudid Kristuse ja apostlite suhtes Sellised inimesed olid püha Iiobi sõbrad kes mõõtu pidamata tema vastu kõnelesid ja samas Jumalat väga kõlavalt kiitsid ja kuulutasid Sellised inimesed ei kuula teisi ega lase endale midagi öelda pole ju võimalik et nemad eksiksid või kõrvale kalduksid Ikka läbi seina varisegu või maailm kokku Pühakiri ei suuda sellist eksinud rahvahulka küllalt karistada küll nimetatakse seda maoks kes topib oma kõrvad kinni et midagi ei kuuleks 25 kord võitmatuks ükssarvikuks 26 kord raevukaks lõviks 27 kord suureks liikumatuks kaljuks 28 kord loheks 29 ja veel paljuks muuks Kusagil aga pole seda paremini kujutatud kui Iiobi 40 ja 41 Seal annab ta sellele rahvahulgale nimetuse Behemot 30 Behema tähendab üks loom Behemot aga hulk loomi see tähendab rahvast kellel on looma aru ja kes ei lase Jumala vaimul enda sees valitseda Jumal kirjeldab neis peatükkides kuidas selle looma silmad on kui koidupuna tema kavalus on mõõtmatu ja tema nahk on nii paks et talle teeb ainult nalja kui teda tulistatakse või torgatakse See tähendab kui nende vastu jutlustatakse naeravad nad selle välja sest nende õigus on puutumatu Edasi üks soomus on teise peale kleebitud nõnda et õhk ei käi vahelt läbi nad hoiavad kindlalt ühte et Jumala vaim ei saaks neisse tulla Nende süda ütleb Jumal on kõva nagu sepa alasi See on kuradi ihu seepärast ütleb ta selles kirjakohas seda kõike kuradi kohta Meie ajal on selliseks rahvaks ennekõike paavst oma kambaga ja on seda olnud juba kaua aega Nemad käituvad just nõnda ja veel hullemini kui kunagi varem nende juures ei ole mingit kuulda võtmist ega järele andmist ei aita ükski ütlemine ükski nõuandmine ükski palumine ega ükski ähvardamine Ühesõnaga miski enam ei aita Sest meil on õigus ja nii see jääb kõigi teiste kiuste isegi kui kogu maailm vastu oleks Kui keegi aga ütleb kuidas see kõlbab kas ei tuleks õigust alal hoida Kas tõest võib loobuda Kas pole mitte kästud õiguse ja tõe pärast surma minna Kas pühad märtrid ei kannatanud mitte evangeeliumi pärast Kas ka Kristus ei tahtnud mitte õigust alal hoida Muidugi juhtub et neil inimestel on mõnikord ilmselgelt ja nagu nad pläravad Jumala ees õigus ning nad käituvad hästi ja targalt Mina vastan on aeg avada silmad ja vaja on näha et siinsamas ongi raskuskese millest sõltub kõik et õigesti õpetataks lause kellelgi on õigus tähendust On küll tõsi et tõe ja õiguse nimel peab kõike taluma ega tohi neid maha salata ükskõik kui tähtsusetud need ka ei paistaks Ka võib olla et paavstimeelsetel on mõnikord õigus Aga see läheb raisku kui nad ei tarvita õigust õiguspäraselt ega tunne selle suhtes aukartust ega hoia Jumalat silme ees Nad arvavad sellest piisavat et nii on õige soovides ja tahtes omaenese meelevallast toimetada ja asja äärmuseni viia millega nad oma õiguse ülekohtuks muudavad isegi kui neil põhimõtteliselt õigus on Veelgi ohtlikum on aga see kui nad arvavad et neil on õigus kuid nad ei tea kindlalt kuidas mõistetakse õigust kõrgete Jumalat ja tema õigust puudutavate asjade puhul Meie aga tahame kõigepealt kõnelda lihtsakoelisest inimlikust õigusest ja ühe lihtsa ning kergestimõistetava näite tuua Kas pole tõsi et raha vara ihu au naine lapsed ja sõbrad on hüved mis Jumala enda poolt loodud ja antud Kui need on aga Jumala annid ja mitte sinu omand ning Ta tahaks sind proovile panna kas sa suudaksid neist Tema pärast loobuda ja pigem Tema kui nimetatud andide küljes rippuda Ta saadab sinu juurde vaenlase kes võtab need annid sinult täiesti või osaliselt ja teeb sulle kahju või sa jõuad sellesse olukorda teisiti surma või laostumise tõttu Kas sa arvad et sul oleks siis igati põhjust nuriseda ja vihastada neid ande jõu ja väevõimuga tagasi tuua või rahulolematu olla kuni sa nad tagasi saad Sa õigustad ennast et need on head asjad ja Jumala loodu Tema enda kätetöö ja et kuna kogu Pühakiri nimetab sääraseid asju heaks pead sina Jumala Sõnast kinni pidama ning sellist vara ihu ja hingega kaitsma ja tagasi tooma või vähemalt mitte vabatahtlikult nendeta läbi ajama ega neist leplikult loobuma Kas pole see peen silmakirjatsemine Kui sa tahad siin tõesti õigesti käituda ei tohi sa peaga vastu seina joosta Mida siis teha Sa pead Jumalat kartma ning

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/07/magnificat-tolge-ja-seletus-2-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Magnificat – tõlge ja seletus, 1. osa | K&T
    ja on end neile tunda andnud nii et nad Teda armastada ja ülistada võivad Nii teeb siin ka hell Kristuse ema kes õpetab meid oma kogemuse varal ja sõnades kuidas Jumalat tunda armastada ja ülistada Kuna ta siin rõõmust kepsleva vaimuga ülistab ja kiidab Jumalat et Ta on tema peale vaadanud kuigi ta on madal ja eimiski peab uskuma et ka tema vanemad olid vaesed põlatud ja tühised Meil tuleb see kujutluspilt lihtsate inimeste jaoks arusaadavaks teha kindlasti olid Jeruusalemma ülempreestrite ja raehärrade tütred rikkad ilusad noored õpetatud au sees hoitud ja lugupeetud tervel maal nagu praegu kuningate vürstide ja rikaste tütred Sama kehtis paljudes teistes linnades Ka Naatsaretis Maarja enda linnas polnud ta mitte ülemate valitsejate vaid tavalise vaese pürjeli tütar keda keegi eriliselt ei austanud ega tähelegi pannud Naabrite ning nende tütardegi seas oli ta üks lihtne neiu kes talitas laudas ja majas Kindlasti polnud ta enamat vaesest teenijatüdrukust kes teeb mis kästakse Sest nii kuulutas Jesaja 11 1 2 Jesse 16 kännust tõuseb võsu ja tema juurest kasvab õis millel hingab Püha Vaim Känd ja juur on Jesse ehk Taaveti suguvõsa õieti neitsi Maarja võsu ja õis on Kristus Nii nagu on ettearvamatu ja uskumatu et kuivanud kõdunud kännust ja juurest võrsub ilus võsu ja õis nii polnud ka ette näha et neitsi Maarjast saab sellise lapse ema Sest ma arvan et teda nimetatakse kännuks ja juureks mitte üksnes seepärast et ta sai emaks rikkumatus neitsilikkuses nagu võsu võrsumine surnud puuklotsist on üleloomulik vaid ka seepärast et kuninglik Taaveti juur ja sugu mis kord haljendas ja õitses suures aus väes rikkuses ja õnnes Taaveti ja Saalomoni aegadel oli ka maailma silmis suur asi Aga lõpuks kui Kristus tuli olid preestrid selle au enesele kahmanud ning valitsesid ise Taaveti kuninglik sugu oli vaene ja põlatud nagu surnud puuklots enam polnud lootust ega mõtet arvata et sellest võiks taas tulla kuningas suures aus Ja kui jõutakse sellise äärmiselt tähelepandamatu kujuni tuleb Kristus ja sünnib põlatud tüvest tühisest vaesest plikast Võsu ja õis võrsuvad seega isikust keda isandate Hannase ja Kaifase tütred poleks pidanud vääriliseks olema nende kõige tähtsusetum teenijanna Nii lähevad Jumala tegu ja pilk sügavusse inimese pilk ja tegu ikka kõrgusse See on ajend Maarja kiidulauluks mida nüüd tahame sõna sõnalt kuulata MINU HING ÜLISTAB JUMALAT ISSANDAT See sõna lähtub suurest innust ja tohutust rõõmust milles kogu Maarja meel ja elu seesmiselt vaimus ülendub Seepärast ei ütle ta mitte Mina ülistan Jumalat vaid Minu hing ülistab Jumalat Nagu tahaks ta ütelda Minu elu ja kõik mu meeled hõljuvad Jumala armastuses ülistuses ja suures rõõmus nii et ma enese üle meelevalda omamata olen enam ülendatud kui ma ise suudaksin ülenduda Jumala ülistamiseks Nagu sünnib kõigile neile kes on täidetud jumaliku magususe ja vaimuga et nad tunnevad enam kui suudavad sõnul seletada Sest rõõmuga Jumala ülistamine pole mingi inimese tegu see on pigem rõõmus kannatamine ja üksnes Jumala tegu mida ei saa sõnadega õpetada vaid üksnes läbi isikliku kogemuse tunda Nagu ütleb Taavet Ps 34 9 Maitske ja vaadake kui magus on Jumal Issand Õnnis on inimene kes teda usaldab Esimesele kohale seab ta maitsmise siis vaatamise sest Teda ei saa tunda isikliku kogemuse ja osalemiseta milleni ei jõua keegi muidu kui Jumalat kitsikuses ja hädas kogu südamest usaldades Seepärast lisab ta kärmelt Õnnis on inimene kes usaldab Jumalat Säärane inimene kogeb iseeneses Jumala tegu ja jõuab talle osaksaanud magusa kogemuse läbi kogu mõistmise ja tundmiseni Nüüd tahame üht sõna teise järel vaagida Esiteks minu hing Pühakiri jagab inimese kolmeks osaks Nii ütleb püha Paulus 1Ts 5 23 Jumal kes on rahu Jumal pühitsegu teid läbi ja läbi nii et kogu teie vaim ja hing ja ihu oleks karistamatult hoitud meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemiseks Igaüks neist kolmest nagu kogu inimenegi jagatakse ka teisel viisil kaheks nimelt vaimuks ja lihaks ja seda mitte inimese olemuse vaid omaduste alusel See tähendab et olemusel on kolm osa vaim hing ja ihu ja need kõik võivad olla kas head või kurjad See tähendab kas vaimu või liha millest praegu pole jutt Esimene osa vaim on inimese kõrgeim sügavaim õilsaim osa millega ta suudab hoomata mõistetamatuid nähtamatuid igavesi asju See on lühidalt öelduna hoone milles elab seesmisel moel usk ja Jumala Sõna Selle kohta ütleb Taavet Ps 51 12 Issand loo minu sees õige vaim see tähendab siiras ja vankumatu usk Seevastu uskmatutest ütleb Ps 78 37 Nende süda polnud õigesti Jumala küljes ja nende vaim ei olnud usus Jumalasse Teine osa hing on olemuse poolest seesama vaim aga siiski teise ülesandega Ta nimelt teeb ihu elavaks ja toimib selle abil ning seda nimetatakse Pühakirjas sageli eluks endaks Vaim saab küll ihuta elada aga ihu ei ela ilma vaimuta Sellest osast näeme kuidas vaim ka magamise ajal lakkamatult elab ja tegutseb Tema ülesandeks pole mitte mõistetamatuid asju hoomata vaid neid mida mõistus suudab taibata ja mõista Mõistus on nimelt valguseks selles hoones ning kui vaim ei valitse mõistuse valgust usu kui kõrgema valgusega ei suuda mõistus kunagi eksimatu olla sest ta on liiga nõder jumalike asjadega tegelemiseks Nendele kahele osale omistab Pühakiri palju asju nagu sapientia ja scientia tarkus omistatakse vaimule 17 ja tunnetus hingele 18 nagu ka vihkamine armastus himu jälestus ja muu sarnane Kolmas on ihu oma liikmetega mille ülesanne on vaid harjutamine ja tarvitamine vastavalt sellele mida hing tunnetab ja vaim usub Selleks toome ühe võrdpildi Pühakirjast Mooses tegi tabernaakli 19 kolme erineva hoonega Esimest nimetati sanctum sanctorum 20 seal elas Jumal ja ses ruumis polnud mingit valgust Teine oli sanctum seal sees seisis lühter seitsme haru ja lambiga Kolmandat hüüti atrium õu mis oli lageda taeva all avatud päikesevalgusele 21 Selles võrdpildis on kujutatud ka ristiinimest tema vaim on sanctum sanctorum Jumala eluase pimedas usus ilma valguseta sest ta usub mida ei näe ega tunne ega mõista Tema hing on sanctum seal on seitse valgust mis tähistavad igasuguste ihulike nähtavate asjade mõistmist eristamist teadmist ja tunnetamist Tema keha on atrium see on igaühele avatud nii et on näha mida ta teeb ja kuidas elab Nüüd palub Paulus Jumal kes on rahu Jumal pühitsegu meid mitte ainult ühes osas vaid tervenisti läbi ja lõhki et vaim hing ja ihu ja kõik oleks pühitsetud Sellise palve põhjustest võiks palju kõnelda Lühidalt kui vaim pole enam püha siis pole miski püha Nii on suurimaks tülikohaks ja suurimaks ohuks üksnes paljas selges usus seisnev vaimu pühadus kuna vaim ei tegele mõistusega hoomatavate asjadega nagu öeldud Sestap tulevad valeõpetajad ja hakkavad vaimu välja meelitama Üks pakub ühte teine teist tegu õigeks saamiseks Kui siin vaimu ei kaitsta hoita ega olda targad langeb vaim ära ja lõpuks taandub asi välistele tegudele ja tarkusele mille läbi arvatakse õigeks saavat Seepeale on usk kadunud ja vaim Jumala ees surnud Sellest tulenevalt tekivad siis mitmesugused sektid ja ordud et ühest saab kartuuslane 22 teisest paljasjalgne 23 Keegi tahab paastumise keegi palvetamise üks selle teine tolle teoga õndsaks saada Ometi on kõik need ise valitud ent mitte kunagi Jumala poolt kästud vaid üksnes inimeste välja mõeldud teod ja ordud Nende najal võetakse usku üha vähem tõsiselt ja õpetatakse üha enam tegudele tuginema kuni viimaks nii sügavale langetakse et selle üle riidu minnakse Igaüks tahab olla parim ja põlgab teist nagu praegu meie observandid 24 uhkeldavad ja kelgivad Selliste tegudepühakute ja näivalt vagade õpetajate vastu palubki siin Paulus ja ütleb Jumal on rahu ja ühtsuse Jumal kelle omad sellised riiakad ja rahutud pühakud ei suuda olla ega jääda kuni nad oma asjast lahti ütlevad ja kõik vaimus ning usus kokku tulevad ja taipavad et teod tekitavad üksnes erinevust pattu ja lahkmeelt Üksnes usk aga teeb vagaks ühtseks ja rahumeelseks Nagu Ps 68 7 Jumal paneb meid ühtselt majja elama Ja Ps 133 1 Oh kui hea ja tore et vennad üheskoos elavad Rahu ei tule muidu kui õpetatakse et mitte mingi tegu ega muu väline viis vaid üksnes usk see tähendab kindel usaldus Jumalast meile tõotatud nähtamatu armu vastu teeb vagaks õigeks ja õndsaks Sel teemal olen ma palju kõnelnud Heades tegudes 25 Kus usku pole sinna tulevad riburada teod neist tekib riid ja lõhenemine ning nii ei jää enam mingit Jumalat Seepärast ei piirdu püha Paulus siin ütlemisega teie vaim teie hing jne vaid kogu teie vaim millest sõltub kõik Ta kasutab siin peent kreekakeelset väljendit to olokleron pneuma emon mis tähendab teie vaim millele kuulub kogu pärandus Nagu tahaks ta öelda ärge laske end mingist tegudeõpetusest eksitada usklikule vaimule üksi kuulub kõik Õigeksmõistmine sõltub ainult vaimu usust Sedasama vaimu millele kuulub kogu pärandus palun minagi Varjaku teid Jumal valeõpetuste eest mis tegude kaudu tahavad tekitada usaldust Jumala vastu Need annavad eksliku südametunnistuse kuna ei raja sellist usaldust pelgalt Jumala armule Kui nüüd see vaim millele kuulub kogu pärandus alles hoitakse jäävad seejärel ka hing ning ihu eksituse ja kurja teota Kui vaim on usuta pole võimalik et hing ja kogu elu poleks vale ega läheks hukka isegi kui tuuakse ettekäändeks hea mõte ja hea kavatsus ning sellest omamoodi hardust ja rahuldust tuntakse Sellise hinge eksituse ja vale kavatsuse tõttu on ka kõik ihu teod kurjad ning kõlvatud isegi kui keegi end surnuks paastuks ja kõikide pühakute tegusid teeks Seepärast on hädavajalik et Jumal hoiaks esmalt vaimu seejärel hinge ja ihu et me ilmaasjata ei tegutseks ega elaks ja saaksime pühaks vaid õigekstehtuina mitte üksnes avalikest pattudest vaid veel enam vääratest ja näiliselt headest tegudest Sel korral sai küllalt öeldud nende kahe sõna hing ja vaim selgituseks kuna need on Pühakirjas väga sagedased Seejärel seisab sõnake magnificat Selle tähendus on suureks tegema ülendama ja väga lugu pidama kellestki kes suudab oskab ja tahab teha palju suuri ja häid asju nagu järgneb selles kiidulaulus Sõna magnificat näitab niisiis justkui raamatu pealkirjana kätte millest seal kirjutatakse Nii näitab ka Maarja selle sõnaga millest laulab tema kiidulaul nimelt Jumala suurtest tegudest ja töödest meie usu tugevdamiseks kõikide väikeste inimeste kinnitamiseks ja suurte kohutamiseks maa peal Kiidulaul kõnelebki neist kolmest kasust või kasutusviisist ja meil on vaja mõista et Maarja ei laulnud ainuüksi endale vaid meile kõigile et meie koos temaga laulaksime Ei saa olla et keegi sellistest Jumala suurtest tegudest kohkub või lohutust leiab üksnes usust Jumala võimesse ja oskusse teha suuri asju Ta peab lisaks uskuma et Jumal tahab nii teha ja et Tal on armastus selle tegemiseks Ei piisa ka uskumisest et Jumal tahab teha suuri asju teistele aga mitte sulle ja sa nõnda ennast sellest jumalikust teost kõrvale jätad nagu teevad need kes ei karda Jumalat Tema meelevallas ja kimbatuses pelglikult lootuse kaotavad Säärane usk on eimiski ja täiesti surnud see sarnaneb muinasjutust pärineva meelepettega Sina pead aga vankumatult igasuguse kahtluseta Tema tahet sinu kohta ette kujutama et sa kindlasti usuksid Ta saab ja ka tahab minuga suuri asju teha Selline usk elab ja liigutab see läbistab ja muudab kogu inimest See sunnib sind kartma kui oled kõrge ja leidma lohutust kui oled madal Ja mida kõrgem sa oled seda enam pead kartma mida enam oled madalasse surutud seda enam leiad lohutust mida nende usk ei suuda Kuidas sa käitud surmahädas Seal pead sa ju mitte pelgalt uskuma et Jumal suudab ja oskab vaid et Ta ka tahab sind aidata kuna peab sündima täiesti kirjeldamatult suur asi et sinust saaks lunastatuna igavesest surmast igaveseks päästetu ja Jumala pärijalaps Selline usk suudab kõike nagu ütleb Kristus 26 see üksi jääb püsima see jõuab jumaliku töö kogemise ja seeläbi jumaliku armastuse ja nõnda jumaliku ülistamise ja lauluni et inimene peab Jumalat suureks ja Ta tõesti suureks teeb Sest Jumalat kes on muutumatu ei tehta meie poolt suureks mitte tema loomuses vaid meie taipamises ja kogemises see tähendab kui me temast palju peame ja teda suureks arvame eelkõige tema headuse ning armu poolest Seepärast ei ütle püha ema mitte minu hääl või minu suu ka mitte minu käsi ka mitte minu mõtted ka mitte minu mõistus või tahe teeb Issanda suureks Sest neid on palju kes Jumalat suure häälega kiidavad oivaliste sõnadega jutlustavad Temast palju kõnelevad disputeerivad kirjutavad ja maalivad palju kes Temast mõtlevad ja mõistusega Tema poole püüdlevad ja spekuleerivad lisaks palju kes võltsi harduse ja tahtega Teda ülistavad Aga Maarja ütleb nõnda Minu hing teeb Ta suureks See tähendab kogu mu elu ja liikumine meel ja vägi peavad Temast palju Nii et Maarja on samaaegselt Jumalas joovastunud ja tunneb et on üles tõstetud Tema armulises heas tahtes nagu näitab järgmine salm Sarnasel viisil näeme et kui keegi teeb meile midagi eriti head liigub kogu meie elu tema poole ja me ütleme oo ma pean temast palju mis tähendab tegelikult minu hing teeb ta suureks Kui palju enam liigutab selline elav erutus end siis kui kogeme Jumala headust mis on Tema tegudes nii mõõtmatult suur et kõik meie sõnad ja mõtted on liiga väikesed ning kogu elu ja hing peavad laskma end liigutada nagu tahaks kõik mis meis elab täiel rinnal laulda ja kõnelda On kahesuguseid valevaime kes ei suuda Magnificat i õigesti laulda Esimesed ei ülista Jumalat muidu kui Ta neile head teeb nagu ütleb Taavet Nad kiidavad sind kuni sa neile head teed 27 Nad paistavad küll väga Jumalat kiitvat aga kuna nad ei taha iial taluda rõhumist ja kitsikust ei saa nad ka iial päriselt taibata Jumala tegusid ega suuda seepärast ka iial Jumalat päriselt armastada või ülistada Nii on praegu kogu maailm täis jumalateenistusi ja ülistamist laulude jutluste orelite ja vilepillidega ning ka Magnificat i lauldakse jumalikult Seejuures on aga haletsusväärne et sellise oivalise laulu ettekandel pole tegu ega nägu kuna me ei laula enne kui meil käsi hästi käib Kui aga halvasti läheb on laulmisel kriips peal siis ei peeta Jumalast enam midagi Siis arvatakse et Jumal kas ei suuda või ei taha meie heaks midagi teha seega jäägu ka Magnificat ära Teised valevaimud on veel ohtlikumad need kes kalduvad teisele poole ja ülendavad ennast Jumala andide abil mida nad ei taha üksnes Jumala heldusele omistada Nad tahavad neist andidest osa saada tahavad olla austatud ja ka seda et neid teistest inimestest paremaks peetaks Nad vaatavad kogu selle hea peale mida Jumal neis on teinud klammerduvad selle külge võtavad seda kui enda oma ning peavad end nende suhtes kel midagi taolist pole millekski eriliseks See on tõesti libe ja ebakindel tee Jumala annid põhjustavad lausa iseenesest südamete kõrkust ja enesega rahulolu Seepärast on siin hädavajalik tähele panna viimast sõnakest Jumal Sest Maarja ei ütle mitte Minu hing ülendab ennast või peab endast palju Ta ei tahtnudki midagi enesest pidada vaid teeb üksnes Jumala suureks Temale ainuüksi ta annab Temast võtab ja kannab kõik tagasi Jumalale kellelt ta selle saanud on Sest kuigi ta tundis endas sellist mõõtmatut Jumala tegu oli ja jäi ta ometi seda meelt et ei pidanud end paremaks ka kõige tühisemast inimesest maa peal Ja kui ta oleks seda teinud oleks ta koos Luciferiga põrgu põhja langenud 28 Ta mõtles hoopis nii kui mõni teine teenijatüdruk oleks saanud Jumalalt sellised annid olnuks ta samuti rõõmus ja soovinuks sedasama kadeduseta teiselegi oleks pidanud üksnes ennast sellise au vastuvõtjana väärituks ja kõiki teisi väärilisteks Ning oleks ka siis täiesti rahul olnud kui Jumal oleks need annid temalt ära võtnud ja tema silme all kellelegi teisele andnud Nii ei pidanud ta sellest kõigest midagi enese omaks ja jättis Jumala annid täiesti vabaks priiks ja Jumala enda omaks Ta pole olnud enamat kui selle külalise rõõmuküllane ulualune ja hakkaja võõrustaja seepärast jäid talle kõik need annid ka igaveseks Vaata seda tähendabki üksnes Jumala ülimaks pidamine ainult Teda peetakse suureks ja meist ei arvata midagi Sellest nähtub kui suures langemise ja patustamise ohus Maarja seisis Niisiis pole sugugi väike ime et ta suutis hoiduda kõrkusest ja ülbusest kui talle sellised annid osaks langesid Kas sa ei arva et see on imeline süda Ta leiab end Jumala emana ülendatuna üle kõigi inimeste ning jääb ometi nii lihtsaks ja loobuvaks 29 et ei pidanud ühtegi teist teenijannat enesest vähemaks Oh me vaesed inimesed kui meil on pisutki vara väge või au isegi kui oleme teistest pisut ilusamad ei suuda me enam ennast vähemaga võrdseks pidada ja me kõrkusel pole mingit mõõtu Mida me veel siis teeksime kui meil oleks suured ja uhked annid Seepärast lasebki Jumal meil jääda vaeseks ja õnnetuks kuna meie ei jäta Tema kalleid ande rikkumata Me ei suudaks enam samamoodi käituda kui varem vaid laseksime julgusel üha kasvada ja kahaneda vastavalt sellele kuidas annid tulevad või lähevad Aga Maarja süda seisab kindlana ja samasugusena igal ajal ta laseb Jumalal eneses toimida Tema tahte kohaselt hoides alati alles lohutuse rõõmu ja usalduse Jumalasse Nii peaksime ka meie tegema See oleks õige viis laulda Magnificat i JA MINU VAIM RÕÕMUSTAB JUMALAS MINU PÄÄSTJAS Mis on vaim sai nüüd öeldud nimelt see mis mõistetamatuid asju haarab usus Seepärast nimetab ka Maarja Jumalat oma Päästjaks või Õnnistegijaks keda ta küll ei olnud näinud ega tundnud vaid üksnes usaldas kindlas lootuses et Jumal on tema Päästja ning Õnnistegija See on usk mille ta võttis vastu tulenevalt Jumala teost temas Ja ta tegutseb tõesti korrakohaselt nimetades Jumalat kõigepealt oma Issandaks siis Päästjaks ja enne oma Päästjaks ning alles seejärel hakkab jutustama Tema tegudest Sellega õpetab ta meile kuidas me peame õige korra kohaselt üksnes Jumalat armastama ja austama ega tohi Temas otsida midagi mis on meile omane Niisiis see armastab ja austab ainuüksi ning õigesti Jumalat kes Teda vaid seepärast austab et Ta on hea kes ei hooli muust kui üksnes Tema headusest millest ta ka õnne ja rõõmu leiab Niisugune ülev ehe ja õrn armastuse ja austuse viis on vägagi kohane sellisele üllale õrnale vaimule nagu sellel neitsil Ebapuhtad ja kergemeelsed armastajad kes pole muud kui vaid nautlejad ja otsivad Jumalas enese oma armastavad ja austavad mitte Tema ehedat headust vaid peavad üksnes ennast silmas ning panevad tähele üksnes seda kui hea on Jumal nende vastu ehk kui palju Ta neile tajutavalt oma heldust osaks saada laseb ja nende heaolu tagab Nad peavad Temast palju on rõõmsad laulavad ja kiidavad Teda kuni selline tunne püsib Kui Jumal aga end varjab ja oma headuse sära endasse tagasi tõmbab nii et nad on paljad ja viletsad siis lõppevad kohe ka armastus ja austus Nad ei suuda enam armastada ega austada Jumalas varjatud tajumatuid hüvesid

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/07/magnificat-1-osa-2/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Saalomoni oodide mõttemaailmast | K&T
    valmistas vilju Issandale Vrd Rm 2 29 Õige ümberlõikamine on südame ümberlõikamine mis toimub vaimu ei mitte kirjatähe tõttu Lisaks Piibli teemadele ja motiividele leidub oodides ka rohkesti motiive mis on iseloomulikud Süüria askeetlikule kirjandusele Askeesi tähtsuse rõhutamine on olnud varase Süüria kristluse üks iseloomulikumaid jooni 8 Nii kohtab näit 38 oodis püha pulma motiivi mille aluseks on kujutlus Kristusest kui peigmehest viimase aluseks on Jeesuse sõnad Mk 2 19 par ja Ilm 19 5jj kus on juttu Talle pulmadest ja inimhingest kui mõrsjast kes igatseb oma taevase peigmehe järele 9 Inimhinge müstilist ühinemist Kristusega nimetatakse süüria kristluses pulmakambriks 10 Askeetliku vaateviisi järgi on askeedi hing juba maa peal Kristusega kihlatud ja ühineb temaga pärast surma taevases pulmakambris Lihalik abielu arvati olevat takistuseks hinge kihlusele abielule Kristusega millega põhjendati seksuaalse askeesi vajalikkust Saalomoni oodides leidub ka motiive millele leidub paralleele Uue Testamendi apokrüüfides 11 ja varastel kirikuisadel Nii öeldakse näit 13 oodis 1 2 Ennäe meie peegel on Issand avage silmad ja nähke teda seal Ja saage teada milline on tema nägu On ilmne et siinsel peegli motiivil on seos Johannese Teod 28 29 nimetatud peegliga kuid paralleele sellele leidub ka Piiblis näit Trk 7 26 kus Jumala Tarkuse kohta öeldakse et see on Jumala väe plekitu peegel või siis Jk 1 22jj kus Jumala sõna võrreldakse peegliga Kõigil neil puhkudel esineb peegel mis edastab kujutisi ilmutaja ilmutuse metafoorina Mõned kujundid mida me oodides kohtame tunduvad kummalised ja nad on väga mitmeti mõistetavad Nii kohtab 19 oodis s d 1 5 pilti Isast kes toidab rinnaga nagu ema Kruus piima toodi mulle ja ma jõin seda Issanda lahkuse magususes Poeg on kruus ja see keda lüpsti on Isa ja tema lüpsja on Püha Vaim Sest ta rinnad olid täidetud ja ei olnud vaja et asjatult saaks välja kallatud tema piim Püha Vaim avas oma üsa ja valas kokku piima kahest Isa rinnast Ja ta andis segu maailmale nende teadmata ja nemad kes võtsid on tema rahus paremal käel Sellele grotesksele pildile Bauer on paralleeliks näiteks Aleksandria Clemensil leiduv väljend Kristuse piim millega Clemens mõtleb Kristuse sõna Paidagogos I 35 3 Teises kohas I 43 3 nimetab Clemens Poega Isa piimaks ja Paidagogos I 46 1 räägib ta ka Isa rinnast millest juuakse piima kusjuures piim sümboliseerib siin Jumala Sõna On ilmne et nende piltide aluseks on teatud uustestamentlikud väljendid nt 1Kr 3 2 ja 1Pt 2 2 Siin on kujutatud tervet Kolmainsust kuid tähelepanuväärne on et Püha Vaimu kujutatakse siin naissoost olendina Püha Vaim avas oma üsa mille aluseks on tõik et süüria keeles on sõna vaim ruha naissoost erinevalt kreeka keelest kus ta on kesksoost ja kopti keelest kus ta on meessoost Püha Vaim varases Süüria kristluses meenutab väga muistse ida emajumalatare kuid võib arvata et tema taga peitub VT tarkuskirjandusest tuttav Tarkuse kuju keda samuti kujutatakse naisolendina Paljud Iisraeli usundi uurijad oletavad et viimane on tekkinud muistse ida emajumalate mõju all ja võimalik et isegi viimaste asendamiseks Varane Süüria Kolmainsus meenutab nõnda Muistse Ida jumalikke perekondi kus on Isa Ema ja Poeg vrd Osiris Isis ja Horos Egiptuse mütoloogias Püha Vaim on 19 oodis jumaliku piima vahendaja usklikele see toiming leiab aset ilmselt ristimisel mistõttu oodi Sitz im Leben võikski olla ristimistalitus Viimases oli tegev seega terve Kolmainsus sest ristitakse ju Isa Poja ja Püha Vaimu nimesse Piima seos ristimisega on tõendatud ka varakristlikus liturgilises pärimuses vastristitutele ulatati karikas piimaga või piima ja meega mis ei sümboliseerinud ainult neile osaks saavat vaimulikku toitu vaid ka seda et vastristitud on uuestisündinud ja seepärast on neile ka kohane imikute toit Nagu eelpool juba nimetatud on osa uurijaid väitnud Saalomoni oodide gnostilist päritolu Bultmanni õpilane Hans Jonas kes lähtus Bultmanni seisukohast et gnostiline müüt Lunastajast oli olemas juba eelkristlikul ajal ja kanti Uue Testamendi autorite eeskätt Pauluse ja Johannese evangeeliumi autori poolt Jeesusele üle väidab oma kuulsas monograafias Gnosis und spätantiker Geist Gnoosis ja hilisantiikaja vaimsus I Göttingen 1934 et Saalomoni oodides on äratuntavad kõik Lunastaja müüdi elemendid Need on järgmised Lunastaja allatulek taevast ja ülesminek taevasse 22 1 11 Tema võõraksolek maailmas 17 6 28 10 41 8 Tema näiv allajäämine pimeduse jõududele 28 7 42 10 Jumalik abi 22 5jj 41 9 Põrgu võitmine 42 11jj Usklike äratamine 42 14jj Usklike vabastamine 17 8jj Lunastaja tagasipöördumine maailmast 21 2 38 1jj Teine Bultmanni õpilane Helmut Köster lisab neile motiividele juurde terve rea pilte mille kohta ta ütleb et need on selgelt gnostilised Need on juba eelpool nimetatud pilt Issandast kui peeglist 13 ood pilt gnoosisest kui võimsast veevoolust 6 ood pilt maisest rõivast lahtirõivastumisest ja rõivastumisest taevasesse valgusrõivasse 11 ood kirjeldus hinge taevarännakust 35 ood kirjeldus alumisest maailmast kui näivusmaailmast 34 ood ja pilt tõest kui teejuhist taevasseminekul 38 ood Kösteri arvates on gnostiline ka idee Lunastaja ja lunastatute identsusest mis avalduvat kõige selgemini 17 oodis S Schulz väidab et 42 oodis on äratuntav koguni esmakordselt Richard Reitzensteini poolt postuleeritud Lunastatud Lunastaja müüt 12 kuigi see ei avalduvat siin nii selgelt kui Pärlilaulus 13 Naasseenide hümnis 14 või manihheistlikus kirjanduses 15 Kurt Rudolph on näidanud et paljud pildid mida Saalomoni oodides kohtab mängivad suurt rolli ka mandalaste kirjanduses 16 Nii on nii oodides kui ka mandalaste tekstides oluline valguse ja veesümboolika Kuna valgusest ja veest on palju juttu ka Johannese evangeeliumis siis kuuluvad Bultmanni arvates Saalomoni oodid Johannese evangeelium ja mandalaste kirjandus tihedalt kokku Ta seletab seda hüpoteesiga mille järgi ühendab kõiki nimetatud tekste gnostiline mõttemaailm Johannese evangeeliumi koostaja pärines Bultmanni arvates Ristija Johannese jüngerkonnast mis olevat võtnud omaks gnostilised ideed Ristija Johannes kui taevase valgusemaailma saadik jne Mandalased on Bultmanni arvates nende Ristija Johannese jüngrite järeltulijad kuid Ristija Johannese rühmitusest pärinevat ka Johannese evangeeliumi autor Viimane olevat kuulunud nende Johannese jüngrite hulka kes lõid teistest jüngritest lahku väites et mitte Johannes vaid hoopis Jeesus on taevase valgusemaailma saadik Johannese evangeeliumi proloogis võib leiduda küll poleemikat arusaamaga et Johannes on jumaliku valguse kandja Jh 1 8 kuid mandalaste pärinemine Ristija Johannese ümber tekkinud rühmitusest ei ole leidnud tõestamist Kuigi Ristija Johannese kuju on mandalaste kirjanduses oluline on ta seal

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/04/saalomoni-oodide-mottemaailmast/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Sissejuhatus Rudolf Bultmanni teoloogiasse (1. osa) | K&T
    iseendas vaid näeb maailma ja inimest suhtes Jumalaga Seepärast ongi iga lause Jumala kohta samal ajal lause inimese kohta ja vastupidi 25 Küsimust asjakohasest kõnest Jumala kohta puudutame veel alapeatükis XII mis käsitleb demütologiseerimist V Inimene Rääkides inimesest kasutab Bultmann meelsasti mõistet eksistents Existenz Eksistents ei ole lihtsalt olemasolemine Vorhandensein vaid inimesele spetsiifiliselt omane olemisvorm Seinsform ilma milleta inimene ei oleks inimene 26 Eksistentsi mõiste võtab Bultmann üle Kierkegaard ilt 27 kuid seda on tugevasti mõjutanud ka Martin Heideggeri filosoofia Selles et Bultmann kasutab oma teoloogias filosoofiast laenatud mõisteid ei ole midagi erakordset ka paljud varasemad teoloogid on kasutanud filosoofilisi mõisteid ja ideid ristiusu seletamiseks Nii kasutas juba apostel Paulus stoikute mõisteid ja kontseptsioone Aquino Thomas Aristotelese omi jne Tuleme aga tagasi eksistentsi mõiste juurde mis on Bultmanni teoloogias keskne Eksistents ei ole Bultmanni käsitluses staatiline vaid on dünaamiline antus mis on seotud valimise ja otsustamisega Inimene on võimalus iseenda võimalus Ta võib otsustada oma eksistentsi poolt või vastu Tal on võimalus ikka ja jälle valida ennast kui oma võimalust 28 Eksistents on seega midagi mida tuleb ikka ja jälle uuesti saavutada ja seda saavutatakse isikliku vastutamise ja otsustamisega 29 Seega ei ole inimene juba ja alati tema ise vaid ta saab selleks ikka ja uuesti elu konkreetsetes situatsioonides Schmithals võtab Bultmanni eksistentsimõistmise kokku järgmiste sõnadega Inimene ei ole tõeliselt inimene mitte selles et tal on võimalused vaid selles et ta otsustustes võimaluste üle mis tal on otsustab enda üle Seda mõtleb Bultmann kui ta ütleb et inimene on tema enda võimalus Ka loomal on võimalused aga tal ei ole võimalust valida ennast Ta inimene J L on võimalus see tähendab et tema tõeline olemine seisab igal silmapilgul tema ees ja ta ei tea täna kui ta eksisteerib tõeliselt kes ta homme tegelikult on mida ta homme konkreetselt teeb Selle üle saab ta otsustada alles homme ja tema otsustus mis teostub lõplikult kõigis konkreetsetes otsustustes käib selle kohta et jääda avatuks tulevikule ja mitte otsustada midagi lõplikult peale ainsa eksisteerimise see tähendab tahta olla inimene kes on tingimusteta avatuses selle suhtes mida ta parajasti kohtab 30 Bultmann teeb vahet kahel eksistentsi mõistel tõelisel eksistentsil eigentliche Existenz ja ebatõelisel eksistentsil uneigentliche Existenz Esimene tähistab eksistentsi mida määrab Jumala tõelisus eksistentsi usus teine aga eksistentsi mida ei määra Jumal eksistentsi uskmatuses Inimene eksisteerib aga igal juhul olgu usus olgu uskmatuses sest eksistents on tema olemus Wesen Jeesuse kuulutus kutsub Bultmanni sõnul inimest otsustama Jumala ja Tema valitsuse poolt Kuigi Uus Testament kirjeldab Jumala valitsuse saabumist kosmiliste katastroofidega saabuva ajas ja ruumis aset leidva sündmusena ei huvita Jeesust Bultmanni sõnul mitte selle tulemise viis vaid see et Jumala riigi tulek kutsub inimest üles otsustama Ka Jeesuse kuulutus rõhutab inimese vajadust otsustada otsustada kas tõelise eksistentsi poolt mida määrab Jumal või selle vastu mis tähendab ebatõelise Jumala poolt mittemääratud eksistentsi kasuks otsustamist 31 Jeesuse kuulutatud Jumala riik on seega identne esimese eksisteerimise viisiga ja pildid mida Jeesus selle tulekust rääkides kasutab on vaid müütiline vorm selles väljendatud inimeksistentsi puudutava ja seega eksistentsiaalse sisu jaoks Piibli keele kui müütilise keele probleemi vaadeldakse lähemalt alapeatükis XII VI Patt Bultmann kasutab patust rääkides mõistet ebatõeline eksistents uneigentliche Existenz Selle mõiste on ta laenanud Heideggerilt kes näeb nagu Bultmanngi inimliku olemise Dasein olemust eksistentsis inimene seisab võimalustes nii et viimselt on ta ise see kes nendes võimalustes mängus on Oma otsustuses valib inimene mitte selle või teise vaid mida ta eales konkreetselt ka ei vali valib ta iseenda kui oma võimaluse Kui inimene on omaenda võimalus siis võib ta enda võita aga ka kaotada Teiste sõnadega ta võib eksisteerida tõelisel või ebatõelisel viisil Tõeline eksistents on eksistents milles inimene saavutab enda hoiab ennast keset maailma igapäevasust avatuna tulevikule kohtumistele mis talle osaks saavad ja milles ta ennast ikka ja jälle tõeliselt saavutab Tõelises eksistentsis hoiab ta kinni endast kui võimalusest ja on seega tema ise Heideggeri järgi on olemine Dasein aga faktiliselt juba endast ära langenud ja langenud maailma kätte Olemine loovutab ennast maailmale Ta assimileerub sellega Ta laseb ennast määratleda lobisemise uudishimu ja kahemõttelisuse poolt Ta langeb saagiks igapäevasusele avalikkuse diktatuurile mis on siiski eikeegi Niemand nivelleerivale keskpärasusele Durchschnittlichkeit milles igaüks on teine der Andere ja keegi pole tema ise selbst See kõik toimub hirmu Angst mõjul milles inimesele avaneb tema olemise tähendusetus ja maailma tühisus Et inimene peab oma langemist tõeliseks eksistentsiks on veendumus mis ohustab olemist Dasein ennast ja võõrandab inimese endast Bultmann leiab et midagi sarnast on kirjeldatud ka Uues Testamendis ainult selleks kasutatakse seal teisi mõisteid Kui Heidegger ütleb et olemine Dasein on ära langenud endast kui tõelisest võimalusest olla tema ise Selbstseinkönnen ja langenud maailma kätte siis ei anna ta olemisele veel negatiivset hinnangut vaid iseloomustab üksnes inimliku eksistentsi põhistruktuuri Tõsiasjast et ta on langenud järeldab Heidegger et inimene võib langeda et see on niisiis tema oma võimalus Rohkem ei ütle Heiddeger midagi Uus Testament läheb Heideggerist kaugemale nimetades inimese ebatõelisust Uneigentlichkeit patuks annab ta sellele negatiivse hinnangu Kuigi Uus Testament näeb inimest Jumala looduna on inimesel seal eriline positsioon loodud olendite hulgas ja nõnda seisab ta Jumala ja muu loodu vahel 32 Tal on side nii Looja kui ka looduga ja tal on võimalus otsustada kas rajada oma elu Loojale kes ei ole nähtav käsutatav ega kontrollitav või loodule mis on nähtav käsutatav kuid kaduv Tõeline eksistents on Uue Testamendi järgi eksistents milles otsustakse Jumala kasuks ollakse radikaalselt avatud Tema pakutavale tulevikule ja võetakse kogu elu kui kingitust mis tuleb Jumala käest Inimene püüab rajada oma elu loodule sest see on käsutatav ja kontrollitav kuid sellega langeb ta ise loodu kontrolli alla allutatakse kaduvusele ja ta minetab oma tõelise olemise 33 See ongi see mida Uus Testament nimetab patuks On tähelepanuväärne et Bultmann räägib patust peaaegu alati ainsuses Nii teeb seda ka apostel Paulus kes kõneleb patust müütiliselt otsekui kosmilisest väest või olendist kes valitseb inimeste üle ja maksab inimestele oma orjadele tasuks enda teenimise eest surmaga 34 Nagu Paul Tillichi jaoks ei ole pattulangus vaid kord ajaloos aset leidnud sündmus millel on fataalsed tagajärjed alginimese järeltulijatele vaid miski mis toimub

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/06/sissejuhatus-rudolf-bultmanni-teoloogiasse-1-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive