archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Et tunneksime ära tõelise (1Jh 5:20) | K&T
    1j Jumala Poeg on tulnud ja ilmutanud on andnud mõistmise Võrreldes tavalises koolis või ülikoolis pakutavaga teeb selle mõistmise eriliseks tõik et Jumala Poeg ilmutab Jumala valitsuse seaduspärasusi Kirja autor ütleb et me tunneksime ära Tõelise Kas see elu ei ole juba tõeline Kas õpitavad teadmised ja oskused pole tõelised Kas see argipäeva igapäevane elu pole küllalt tegelik ja tõeline Kas pole mitte tõeline pigem tegelemine ebamaisega Ma ei näe et kirja autor eitaks tavaelu reaalsust ja selle mõistmise vajadust Kuid on näha et ta mõtleb kõige keskmele Ta mõtleb Tõelisele kui isikule Millisest vaatekohast meie oma elu vaatleme millisest keskmet lähtudes me õpitavale läheneme Et me tunneksime ära Tõelise et tunneksime ära Jumala ja tema tahte elu kõigis valdkondades Sellest sõltub meie tulemus Jah väga palju sõltub vaatekohast Kas inimene lähtub arvamusest et Jumalat ei ole või seab ta Jumala oma elu keskmesse Võib olla on lihtsam mõista erineva vaatekoha mõju kui mõtleme ühelt poolt vaba inimese teisalt orjameelse inimese pingutustele õppida ja tööd teha Või mõtleme peremehe ja palgalise suhtumisele Pingutuse raskus võib olla sama kuid inimese kogemus on erinev Tänapäeval on väga tähtsale kohale kerkinud inimeste elamuslik külg See on saanud valdavaks Valdavaks ka moraali mõjutama Kuid kas see peaks olema see kese millest lähtudes me kõike vaatleme ja oma elu korraldame Kirja autori soov oli et tunneksime ära Tõelise Elaksime tema armus ja juhtimise all Hea kuulaja mis on sinu elu kese Kirja autor jätkab Ja meie oleme Tõelises tema Pojas Jeesuses Kristuses Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu Lause on üsna raskesti mõistetav Siin võime aimata et me ei saagi kõike taibata Tegemist on suure saladusega jumaliku olemusega Kirjakohta võib tõlkida ka Ja meie oleme koos Tõelisega tema Poja Jeesuse Kristusega Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu Tähtis on et Jumal on seda ilmutanud Seda on ilmutatud Jumala Pojas Jeesuses Kristuses Ilmutusse on vaja süveneda Ilmutust on tarvis uurida Siin on koht nii kirikul kui ka usuteaduslikel õppeasutustel Teiste hulgas ka Tartu Ülikooli Usuteaduskonnal Tunda Kristust Jeesust võimaldab taibata Tõelist taibata Jumalat Taibata elu ja selle väärtuste tõelist keset Keset millest või parem kellest lähtudes tuleks muud vaadata uurida paika seada Seesama on igavene elu Tollel ajal ei mõistetud igaviku all mitte niivõrd ajalist mõõdet kui just selle kvaliteeti Igavene elu elu koos Jumalaga tema pere liikmena Seda juba siin ja praegu Tark Koguja kes süvenes elu mõtte otsingutesse jõudis järeldusele Elu kese on Jumalas Lõppsõna kõigest mida on kuuldud Karda Jumalat ja pea tema käske sest see on iga inimese kohus Sest Jumal viib kõik teod kohtusse mis on iga salajase asja üle olgu see hea või kuri Kg 12 13j Siia sobib lisada Õp 4 23 mõte Hoia oma südant enam kui kõike muud mida tuleb hoida sest sellest lähtub elu Hea kuulaja Uus Testament toob sõnumi Jumala Pojast Kristusest Jeesusest kelle ilmutuse kaudu astub Jumal meile võrratult lähedale Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise et me tunneksime ära Tõelise Soovin et uuel õppeaastal oleks meie tähelepanu pööratud Jumalale

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/09/et-tunneksime-ara-toelise-1jh-520/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kas Jeesus oli abielus? Kära väikese papüüruse ümber | K&T
    on sellel näha ilmselgeid vananemise lagunemise jne jälgi Kiri peaks seetõttu olema kahjustatud analoogselt materjali lagunemisele aga ta on hoopis kirjutatud vana papüüruse peale s t üle lagunenud pinna Kriminaaltehniline uurimine võiks siin veel rohkemgi selgust tuua Käekiri ei vasta eriti 4 sajandi kopti kirjutaja omale vaid pigem kaasaegse kirjutaja käekirjale kes püüab õpitud kirjatehnika abil kopti 4 sajandi raamatukirja imiteerida Mõned kopti keeles sageli esinevad tähed nagu my või epsilon esinevad silmatorkavalt ebatüüpilisel kujul Võtmesõna tahime minu naine on eriti rasvases kirjas justkui oleks kirjutaja juba oodatava ahaa efekti ootuses tugevamalt kirjutusvahendile vajutanud Papüürus sisaldab lisaks võtmekohale minu naine väga vähe teksti ja seegi koosneb peamiselt tavapärastest koptikeelsetest fraasidest Teiselt poolt on väljend minu naine kontekstis kus mees kõneleb oma abikaasast kolmandatele isikutele antiikses tekstis pigem ebaharilik nagu on tabavalt märkinud Gesine Schenke Robinson isiklikult autorile See sobitub pigem moodsa aja mõtlemisega ei ole leitav Nag Hammadi tekstides ja sahiidi Uues Testamendis esineb see ainult Lk 1 18 seal ta shime aga mitte lause alguses Esimene lause Minu ema andis mulle elu esineb peaaegu sõna sõnalt ka Tooma evangeeliumis EvThom 101 3 kurjade inimeste paisteminek 6 reas vastab sellele kuidas Papiase poolt kujutatakse Juudast Küllaltki ebaharilik on antiiksete raamatukäsikirjade puhul ka asjaolu et fragmendi tagakülg on peaaegu tühi Juhtumisi peaks olema siis tegemist koodeksi viimase või mis veelgi ebatõenäolisem esimese lehega Tõenäolisemalt peab paika oletus et võltsija suutis juba kõik tema jaoks olulise nimelt Jeesuse abikaasa recto le ehk esiküljele ära paigutada ja üritas nii palju kui võimalik vältida verso le ülearuste jälgede nagu grammatikavead jätmist Samuti puudub usutav seletus asjaolule miks fragmendi ülemine serv on lõigatud ja mitte rebitud Kas Jeesus oli abielus See küsimus on küllaltki huvipakkuv ja sellele on raske lahus käesoleva papüüruse ehtsuse küsimusest vastata Samas ei sõltu sellest ka suurt midagi võib olla ainult mõnede Vatikani ideoloogide jaoks Meie vanimad allikad Uue Testamendi Pauluse kirjad ja vanimad evangeeliumid kaasa arvatud Tooma evangeelium vaikivad sellest ja seda mõlemas suunas Nad ei räägi Jeesuse abikaasast ega rõhuta ka tema võimalikku abielutut eluviisi Paulus kaitseb oma abielutust kui erilist andi erandina apostlite hulgas kes olid abielus nagu Peetrus 1Kr 9 5 aga ei toetu seejuures Jeesuse eeskujule mida oleks ju võinud kasutada Juudi rabid olid reeglina abielus Seega oli abielusolek normaaljuhtum Paulus peab kaitsma oma erilist eluviisi nagu Talmudis Aasai poeg Jevamot 63b Jeesuse vaidlustes variseride ja saduseridega ei tule aga tema abieluline staatus kunagi kõne alla Võimalik et ta esindas sarnaselt esseenidega ühe abielu põhimõtet ja alustas avalikku tegevust alles pärast oma naise surma Me ei tea seda Kirjutatud Kirik Teoloogiale tõlkinud Kadri Lääs Uwe Karsten Plisch 1965 on sündinud Wittenbergis Õppinud 1985 1990 teoloogiat Berliini Humboldti ülikoolis ning kaitsnud 1994 doktoriväitekirja Uue Testamendi teaduse valdkonnas Ta töötab Evangeelses Üliõpilaskoguduses Evangelische Studierendengemeinde teoloogia kõrghariduse ja soopoliitika referendina Plisch kuulub Berliin Brandenburgi Evangeelsesse Kirikusse ta on Berliini Humboldti ülikooli juures tegutseva koptikeelsete gnostiliste kirjutiste uurimisrühma liige ning Saksamaa üks tuntumaid ja tunnustatumaid koptolooge ning koptikeelsete tekstide tõlkijaid Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/10/kas-jeesus-oli-abielus-kara-vaikese-papuuruse-umber/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Sergei Stadnikovi meenutades | K&T
    religioonidest müstikast ajaloost ja paljust muustki mis mind tollal huvitas Kord kutsus aga Udam mind üritusele kus ma nägin esimest korda Stadnikovi ja vestlesin temaga See oli Hermann von Keyserlingile pühendatud konverents Raikkülas kus ettekanne oli ka Udamil Stadnikoviga oli mul võimalik vestelda nii teel Raikkülla konverentsi vahepausidel kui ka tagasiteel bussis Kui me kohtusime ei rääkinud ma temaga kui võrdne võrdsega See ei olnud lihtsalt võimalik sest mina olin kõigest koolipoiss tema aga kõrge renomeega teadlane ja minu suur iidol Tundsin Stadnikovi suhtes kohutavat aukartust ja usun et see võis jätta talle päris kentsaka mulje Ometi ei suhtunud ta minusse üleolevalt vaid oli kannatlikult valmis mu võhiklikele küsimustele vastama ja minuga maailma asju arutama Suhtlesin Udamiga tihedalt palju aastaid ja sageli istusime koos kolmekesi Stadnikov Udam ja mina Tegime seda entsüklopeedia toimetuses vahel ka mõnes kohvikus ja kord ka Udami Hiiul asunud kodus Sergei Stadnikov armastas rääkida väga erinevatel teemadel Mõnel juhul näiteks poliitikast või usust rääkides ta määratles end õigeusklikuna võis ta muutuda väga kirglikuks ja vahel lausa ägedaks Aga sain aru et sama kirega suhtub ta tegelikult ka oma uurimisvaldkonda Vana Egiptusesse millega ta oli tegelenud suure osa oma elust ja tegeles kuni surmani Eriti köitis Stadnikovi kõik Muinas Egiptuse usundiga seotu Stadnikov on iseloomustanud seda usundit kui optimistlikku ja elujaatavat Ta rõhutas et kuigi ühe Vana Egiptuse kohta levinud stereotüüpse ettekujutuse järgi oli egiptlaste elukäsitlus sünge ja eeskätt sealpoolsusele suunatud ei vasta see tegelikult tõele Stadnikov rõhutas et egiptlased armastasid maist elu nii väga et nad ei raatsinud sellest loobuda ka pärast surma sellega on seletatavad nende hauakambrite seintel leiduvad pildid tööst ja meelelahutustest ning maagilised vahendid mille abil püüti ka surnule tagada maise eluga võimalikult sarnast täisväärtuslikku elu Samade sõnadega millega Stadnikov iseloomustas egiptlaste religiooni ja elukäsitlust võiks iseloomustada ka tema eluhoiakut see oli optimistlik ja elujaatav Paljudele vagalastele omane maiseid rõõme alavääristav hoiak oli talle võõras Stadnikovi iseloomustas tohutu elurõõm ja seda vaatamata kurvale tõsiasjale et ükski Eesti Vabariigi akadeemiline institutsioon ei suutnud talle pakkuda väärilist töökohta kuigi oma eriala ainsa eksperdina Eestis oleks ta seda väärinud Aga ta ei kurtnud selle üle Ta tegeles ikka teda huvitavate uurimisteemadega soovimata neid vahetada kasulikumate ja päevakohasemate teemade vastu korraldas reise nii Egiptusesse kui ka teistesse Vahemeremaadesse ja nagu ma tean neil reisidel osalenute käest lummas ta reisijaid oma eruditsiooniga ja oskusega seda ka veetlevalt edasi anda Ka minul on olnud võimalik kuulata Tallinna Orientaalklubis ja hiljem ka Tallinna Ülikoolis mõningaid Stadnikovi loenguid ja need olid tõeliselt nauditavad Jeesus ütleb Mina olen ülestõusmine ja elu Kes minusse usub see ei sure vaid temal on igavene elu Sergei Stadnikov teadis neid sõnu ja uskus neisse ning ma usun et nüüd ongi tal elu mis ei hävi ja kodu mis jääb Ja jääb ka jälg mille ta jättis oma tööga meie kultuurilukku Veel sellel aastal peaks Tallinna Ülikooli kirjastuses ilmuma tema Vana Egiptuse kultuuriloo täiendatud uustrükk Stadnikovi tähendus meie kultuurile ei piirdu üksnes ta arvukate teadustööde ja tõlgetega vanaegiptuse keelest vaid on sellest oluliselt laiem Stadnikovil ei olnud

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/07/sergei-stadnikovi-meenutades/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Sinus elavad meie lahkunud. Jutlus surnuiapühaks (Jh 14:1–4) | K&T
    mõelda oma lahkunutele Me keegi ei tea miks on olemas surm aga Piibel ütleb et Jumal ei taha seda Tema ei ole surma teinud ja surm on inimese vaenlane kes kord siit maailmast kõrvaldatakse Jumal ei taha inimese kannatusi pisaraid ega meeleheidet ta ei taha et inimesed kes teineteist armastavad ja kes peaksid olema koos on teineteisest surma läbi lahutatud ja kannatavad Surm kuulub nagu kurjuski pattulangenud maailma juurde ja on osa sellest Seepärast ei pea me surmaga leppima nagu me ei pea leppima patugagi Seepärast on meil põhjust ka keset surma ja leina otsida teed mis viib meid sellest välja Just sellest teest kõneleb meile tänane evangeelium Ka siin räägib Jeesus surmast kui lahusolekust kuid lahusolekust mis kestab vaid pisut aega See ei tähenda et me ei peaks surma tõsiselt võtma Vastupidi peame Peame mõtlema ka enda kaduvuse peale sest üksnes oma ajalikkust teadvustades mõistame me elu ja meile elamiseks antud aja väärtust mis võiks aidata meil elada oma elu sügavamalt rikkamalt ja intensiivsemalt kui me elaksime seda teadvustamata Ela iga päeva nõnda nagu sa teaksid et see oleks viimane See antiikne tarkus on aidanud korrastada ja mõtestada oma elu ka paljudel kristlastel Ometi läheb Jeesus tänases evangeeliumis sellest kaugemale ja kõneleb teest mis viib surmast ja kaduvusest kaugemale Jumala juurde kes on sealpool surma ja kaduvust Jeesus ütleb Minu Isa majas on palju asupaiku Me ei peaks siin hakkama fantaseerima selle üle millised need asupaigad täpselt on sest see mis jääb teisele poole aja ja ruumipiire ületab ka meie kujutlusvõime piirid Oluline on vaid teadmine et need kes on olnud Jumala omad maises elus jäävad Tema omaks ka sealpool surma ja hauda Mõelgem siis oma lahkunutest mitte kui hävinutest vaid ikka veel olevatest Olevatest mitte ainult meie mälestustes vaid Jumalas kes ühendab aega ja igavikku Mõtelgem nende peale armastuse ja hellusega ja palvetagem nende eest Ja mõelgem nende peale eriliselt kui me üheskoos pühitseme Püha Õhtusöömaaega Juba iidsetest aegadest peale on kristlased pühitsenud seda söömaaega just lahkunute haudadel Miks Aga sellepärast et nii nagu meie praegu sellest sakramendist osa saame on sellest osa saanud ka meie lahkunud Sellel sakramendil on kadumatu vägi mis ühendab meid nii Jumalaga teineteisega kui ka nendega kes on sealpool surma See vägi on Kristuse armastus ja Paulus ütleb Ma olen veendunud et ei surm ega elu ei inglid ega peainglid ei praegused ei tulevad ei väed ei kõrgus ei sügavus ega mistahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest mis on Kristuses Jeesuses meie Issandas Jeesus ütleb et ta läheb meile aset valmistama oma Isa majja Ja kui ta on meile aseme valmistanud võtab ta meid enese juurde et seal kus on tema oleksime meiegi Ta tuletab meile meelde et me oleme rändurid teel kaduvusest kadumatusese poolikusest täiusesse Palugem siis et Jumal ei lubaks meil nõrkeda ka siis kui meie tee on raske ja et Ta annaks meile uut jõudu kui me nõrkeme Et Ta annaks rõõmu ja rahu meie lahkunutele kes elavad edasi Temas ja teeks meilegi kui meie viimne tund tuleb

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/06/sinus-elavad-meie-lahkunud-jutlus-surnuiapuhaks-jh-141-4/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Uskuda ja mõista. Laudatio Randar Tasmuthile 60. sünnipäevaks | K&T
    As a Part of the Johannine Question The Role of Papias in the Search for the Authoritative Author of the Gospel of John Autoriteet autorsus ja apostellikkus kui johannesliku küsimuse osa Papiase roll Johannese evangeeliumi autoritatiivse autori uurimises Tasmuth 2007 26 42 Ta on huvitunud Uue Testamendi teaduse ajaloost Tasmuth 1999 1188 1998 Nag Hammadist leitud Tooma evangeeliumist kuna see sisaldab paralleele ka sünoptilistest evangeeliumidest tuntud Jeesuse ütlustele mis on antud edasi aga kanoonilistest evangeeliumidest erinevas sõnastuses Tasmuth 2000 111 118 Samuti on Tasmuth tegelenud evangeeliumi mõiste ja evangeeliumi kui kirjandusžanri kujunemislooga vt Tasmuth 2005 333 342 Tasmuth 2006 113 121 Tasmuth 2009b 108 119 Tasmuth 1996 9 12 Juba pikemat aega on Randar Tasmuth uurinud aga algkristluse käsitlust inimesest Uus Testament ei räägi meile Jumalast nii nagu Ta on iseeneses vaid nii nagu Ta on ilmutanud end meile Sellisena ei saa me rääkida Temast väljaspool meie suhet Temaga vrd Bultmanni tsitaadiga eespool Just seda peab silmas Bultmann kui ta ütleb et Pauluse teoloogia on samal ajal ka antropoloogia Bultmann 1984 192 Randar Tasmuth on uurinud apostel Pauluse antropoloogiat ja eraldi Paulusel leiduvat mõistet sisemine inimene Tasmuth 2010a 3 17 Tasmuth 2010b Tasmuth 2012 16 35 Tasmuth 2014a 24 44 Tasmuth 2014b 45 65 Tasmuth 2014c 25 44 ning Luuka evangeeliumi antropoloogiat Tasmuth 2008a 209 226 Tasmuth 2008b 244 368 Tasmuth 2009a 79 110 Algkristluse inimesekäsitlus oli tema peamine uurimisteema ka tema möödunud aastal lõpule jõudnud uurimisprojektis Algkristlikku ideoloogiat kujundavad tegurid sünkretistlikus Rooma impeeriumis milles oli võimalus osaleda ka nende ridade autoril Kokkuvõtte uurimigrupi tööst annab äsja ilmunud Usuteadusliku Ajakirja erinumber mida tutvustab peatselt Eesti Kirikus ilmuv artikkel Siinsel kirjutajal oli hiljuti au tutvustada seda erinumbrit koos Randar Tasmuthiga Usuteaduse Instituudis Olen tänulik Randar Tasmuthile et ta on olnud mulle innustajaks ja suunanäitajaks akadeemilisel teel ning arvan et ilma Tasmuthi toeta ei oleks minust saanud ka Uue Testamendi teadlast Loodan et ühiselt käidud akadeemiline tee ei saa läbi lõpule jõudnud uurimisprojektiga vaid et see jätkub veel ka tulevikus Siinkohal olgu aga Randar Tasmuthile kes on ka ajakirja Kirik Teoloogia kaasautor edasi antud südamlikud õnnesoovid Kirik Teoloogia toimetuse poolt Viidatud kirjandus Bultmann Rudolf 1984 Theologie des Neuen Testaments 9 Aulfage durchgesehen und ergänzt von Otto Merk Tübingen Mohr Siebeck Bultmann Rudolf 2013 Mis mõtet on kõnelda Jumalast tlk Toomas Paul Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid koost Wilfried Härle ja Thomas Andreas Põder Tartu Ilmamaa 323 337 Tasmuth Randar 1999 Eessõna J Drane Jeesus Tallinn EELK Usuteaduse Instituut 9 12 Tasmuth Randar 1999 Uue Testamendi teoloogia eile täna homme Akadeemia 6 123 1188 1198 Tasmuth Randar 2000 Johannes küll aga kes siiski Usuteaduslik Ajakiri 47 1 1188 1198 Tasmuth Randar 2000 Tooma evangeeliumi problemaatikast Mente et corde Tallinn Logos 111 118 Tasmuth Randar 2004 The Disciple with Many Faces Martin Hengel s and James H Charlesworth s theories conserning the Beloved Disciple Helsinki Tasmuth Randar 2005 Where the Gospel comes from and how it was taken into use A Hiob U Nõmmik A Tuhkru Toim Geburtstag Zum vollen Mass der Fülle Christi Tallinn

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/05/uskuda-ja-moista-laudatio-randar-tasmuthile-60-sunnipaevaks/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • „Expolians principatus et potestates…“ Jeesuse ristisurma tähendusest Kl 2:13–15 valguses | K&T
    on kirjutanud võlgnik ise ja vastavalt ka tõlgitud Võlakirjale näib vihjavat ka siin kustutamiseks tõlgitud verb exaleipho mis on olnud võlgadega seoses kaupmeeste terminus technicus Hübner 1997 85 Võla ja patu samastamine on algkristlikus keelepruugis tavaline vt nt Meie Isa palves Mt 6 12 ja seepärast on kindel et siingi tuleb mõista seda piltlikult metafoorselt ürikus on kirjas salmis 12 nimetatud eksimused On spekuleeritud pildi religiooniloolise tausta üle Nii oletavad Lohse Dibelius Gnilka Pokorny ja Wolter et pilti võib olla mõjutanud judaistlikes tekstides Sefanja apokalüps 4 2 11 1 3 Slaavi Eenok B 53 3 leiduv kujutlus taevasest raamatust kuhu pannakse kirja inimeste süüteod Viimses kohtus langetab Jumal otsuse selle raamatu põhjal Analoogiline kujutlus sisaldub ka Koraanis milles inglid täheldavad üles inimeste patte aga ka heategusid mille põhjal toimub kohtumõistmine Teine võtmeküsimus on mida on mõeldud salmis 14b määrustega kr dogmata mis olid meie vastu On oletatud et need võivad olla Kolossa eksiõpetajate nõutavad elureeglid ent Wolteri meelest muudab imperfekti kasutamine sellise tõlgenduse küsitavaks kuna vihjab lõpetatud sündmusele minevikus Wolter 1993 136 137 On kindel et nimetud määrused on seotud eelpool mainitud ürikuga st need on normid mis fikseerivad inimese süü võla Lähtudes Pauluse teoloogiast võiks määruste all mõelda Vana Testamendi käske ja keelde st Seadust kuid siis oleks sõna dogmata hapax legomenon kuna Paulus ise ei kasuta sellist sõna kunagi ühenduses Seadusega Ka mujal Uues Testamendis ei kasutata määrusi seoses Vana Testamendi käskudega Seetõttu arvab nt Schweitzer et mõeldud on ikkagi eksiõpetajate nõutud elureegleid Ent määruste seos eksimustega paraptomata lubab oletada siiski ka vihjet Vana Testamendi käskudele Ka käesoleva artikli autor on seisukohal et määrused võivad siin tähendada nii Vana Testamendi käskusid kui Kolossa eksiõpetajate nõudeid Ta peab ka võimalikuks P Pokorny hüpoteesi mille järgi algselt võis olla mõeldud määrustega Moosese Seaduse sätteid ent Kl autor laiendas seda ka eksiõpetajate esitatud nõuetele Pokorny 1990 116 Kirja autori väide oleks seega et igasuguse reeglitest ja normidest tuleneva süüga on Kristusest alates lõpp Koos eksimuste andestamisega on andestatud ka süü Määrused dogmata on eemaldatud kõrvaldatud Jumala ja inimese vahelt ning naelutatud ristile Taoline pilt on Uues Testamendis ainulaadne ja sellele ei leidu paralleele Pildi taust ei ole selge Ilmselt on seda mõjutanud erinevad motiivid Nii oletab Blanchette et pildis on võlakiri lihtsalt identifitseeritud Kristusega Tõenäolisem tundub siiski Pokorny ja Wolteri oletus et motiivis võib peegelduda pärimus mille järgi Jeesuse ristile kinnitati kiri Jeesus Naatsaretlane juutide kuningas Mt 27 37 Lk 23 38 Jh 19 19 Pokorny 1990 117 Wolter 1993 137 Hukatava süüd teadustava titulus e kinnitamine ristile ei olnud siiski levinud komme nagu väidab Schweitzer sest selle kohta pole mingeid andmeid väljastpoolt Uut Testamenti Kuhn 1982 734 Ent sel juhul oleks pildi mõte et meie võlakiri kõrvaldati seeläbi et sellest sai Jeesuse võlakiri Wolter 1993 137 Tõenäoliselt on pilti mõjutanud ka Pauluse mõte et inimlik süü pandi Kristuse peale ja löödi koos temaga risti nii et ta sai neetuks või süüks meie eest Gl 3 13 2Kr 5 21 Schweitzer 1980 115 Salm 15 1 Tekstikriitiline märkus Mõnedes käsikirjades nt

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/04/expolians-principatus-et-potestates-jeesuse-ristisurma-tahendusest-kl-213-15-valguses/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Peetruse apoloogia. Jutlus Kristuse kannatusaja 1. pühapäeval (Invocavit) (Lk 22:31-34) | K&T
    kõuepojad Ja vähe sellest nad tahtsid seda saada veel teiste jüngrite selja taga Aga nii suhtudes teeme me neile liiga Sebedeuse poegade soov oli väga inimlik Mõelgem vaid nad olid Jeesuse pärast jätnud kõik riskinud kõigega ja nüüd kui nad olid veendunud et Jeesus alustab Jeruusalemmas viimaks võimu ülevõtmist palusid nad et nad saaksid oma loobumise ja järgimise eest ka mingi tasu Ka Peetrust hukka mõistes toimiksime me ülekohtuselt Meil ei ole mingit alust kahelda tema siiruses Samas on täiesti selge miks Peetrus nii toimis tal hakkas lihtsalt hirm Ta kartis et ta vangistatakse ja hukatakse nagu tema õpetajagi ning arvestades sündmuste loogikat oleks see olnud ka väga tõenäoline Kuid kes meist ei kardaks surma ja kannatusi Paljud inimesed eriti noored armastavad kelkida sellega et nad ei karda surma Aga ma olen absoluutselt kindel et kui need inimesed satuvad olukorda kus neil tuleb tõepoolest surmaga silmitsi seista valdab neist enamikku hirm Inimene lihtsalt ei ole võimeline hindama kuidas ta käitub ekstreemses situatsioonis Õpetlik on lugeda mälestusi sõjaaeagadest Neis ei ole peategelasteks mingid psühhopaatidest julmurid vaid tavalised normaalsed inimesed kellel on perekonnad kes teevad normaalset tööd Ja siis ühel hetkel paisatakse nad sõtta kus nad ei hakka lihtsalt tapma nagu see on sõjaolukorras paratamatu vaid võivad saata korda ka tegusid mille julmus võib meid lihtsalt jahmatada Miks see nii on Aga sellepärast et inimene on küll mõistuslik olend nagu õpetasid juba vanakreeka filosoofid aga ta ei ole ainult mõistuslik olend Peale mõistuse kannab ta oma hingesügavustes tohutut hulka kõikvõimalikke hirme himusid ihasid kirgi ja soove milledest ta teadvustab enesele vaid ühte osa Teine osa neist jääb talle varjatuks Need hirmud ihad ja soovid elavad inimese hinges otsekui omaenese elu aga samas mõjutavad need meie igapäevast elu ja käitumist meie suhteid oma kaasinimestega ja meie käitumise tõelisi motiive Mitmed kirikuisad on neid varjatud jõude võrrelnud piltlikult erinevate loomadega kes elavad inimese hinges Ja meist keegi ei tea mis hetkel üks või teine neist oma pea tõstab ja meie üle võimust võtab Meist keegi ei ole nende eest kaitstud ja seepärast ei tohiks me mõista hukka ka Peetrust kes oli täis siirast tahet järgneda oma sõbrale ja õpetajale Jeesusele ükskõik siis kuhu too ka läheks kuid keda otsustaval hetkel haaras totaalne surmahirm Kui me nüüd sellega lõpetaksime teeksime me põhimõttelise vea sest ristiusk ei ole moraaliõpetus vaid lunastusõpetus Moraali lugemine ei sünni kirikukantslisse ja kõige vähem sobib see sinna alanud Kristuse kannatusajal See on aeg mil me peaksime küll tavalisest rohkem mõtisklema patu ja kannatuste üle kuid mitte moralistlikult vaid eksistentsiaalselt Patt pole pahe mida saab endast tahtejõu ja treeninguga välja juurida Kui see oleks nii ei vajaks me sündmusi mida meenutab kannatusaeg Jumal ei sündinud inimeseks ja ei surnud ristil selleks et teha meist natuke paremaid kodanikke vaid et meid lunastada patust mis ei ole eeskätt üks või teine tegu vaid hoiak ja meelelaad mis pimestab meie silmad nii et me ei näe kannatuste ja kurjuse taga armastust ega headust mis on viimselt suurem kui mistahes kurjus Kannatusaja rõõmusõnum nii paradoksaalne kui

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/02/peetruse-apologia-jutlus-1-kristuse-kannatusaja-puhapaeval-invocavit-lk-2231-34/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Verbum caro factum est: Hümn Kristusele, inimeseks sündinud jumalikule Sõnale (Jh 1:1–14) | K&T
    ei tohi unustada nende kahe mõiste olulisust Vanas Testamendis vt nt Ps 36 10 Sest sinu juures on eluallikas sinu valguses me näeme valgust Kuigi juba Aleksandria Philon oli samastanud logos e valgusega seostavad üksnes Johannese evangeelium ja teised varakristlikud tekstid elu ja valgust inimeseks sündinud logos e s t Kristusega Väljendit inimeste valgus kr phōs tōn anthrōpōn võiks sisuliselt tõlkida valgus inimestele inimeste jaoks Seos Deuterojesaja nn Jahve Sulase lauludes esineva väljendiga rahvastele valguseks Js 42 6 49 6 on ilmne Ilmne on ka seos loomisloos 1Ms 1 3 mainitud valgusega Johannese proloogis mainitud valgus ei ole lihtsalt jumalik kvaliteet vaid tal on tunnetuslik funktsioon Juba Aleksandria Philon oli tõlgendanud 1Ms 1 3 nimetatud valgust intellektuaalse valgusena Seos maailma loomisel loodud algvalguse ja Kristuses ilmunud valguse vahel kajastub ka Uues Testamendis vt nt 2Kr 4 6 Valgus on siin Jumala ilmutuse võrdpilt Jumala ilmutus Kristuses siseneb inimeste maailma otsekui valgus pimedusse ja muudab nähtavaks kõik mis oli kuni selle hetkeni varjatud Salmis 5 vastandatakse esmakordselt valgust kr phōs ja pimedust kr skotia See vastandmõistete paar läbib järgnevalt kogu Johannese evangeeliumi Analoogilised vastandite paarid on evangeeliumis veel tõde kr alētheia ja vale kr pseudos Jh 8 44 elu kr zōē ja surm kr thanatos Jh 11 25 ülevalt kr ek tōn anō ja alt kr ek tōn katō Jh 8 23 Jumalast kr ek tou theou ja kuradist kr ek tou diabolou Jh 8 42jj Bultmann nägi Johannese dualismides sarnasust gnostilise mõtlemisega Bultmann 1950 1967b 1967a 1984 367jj kuid tänaseks on Johannese dualismi erinevus gnostilisest dualismist üldtunnustatud vt Conzelmann Lindemann 2000 219j Lahe 2007 Kuigi Johannese evangeeliumis ja nii juba proloogis esindab valgus jumalikkust mis ei pärine sellest maailmast ei ole seal kusagil juttu et valgus oleks sattunud maailma kr kosmos eksikombel või röövitud pimedusejõudude poolt nagu gnoosises Ka ei samastu pimedus Johannese e vangeeliumis materiaalse olemisega vaid sümboliseerib pigem uskmatust s t suletust Kristuses aset leinud Jumala ilmutusele Tähelepanuväärne on ka ajavormi muutumine kui seni on kasutatud imperfekti osutatakse salmis 5a olevikule valgus helgib kr phainei pimeduses See on andnud alust diskussiooniks kas sal mis on juttu veel preeksistentsest või juba pimeduses ilmunud s t inimeseks saanud Sõnast Bauer 1933 14 Schulz 1978 20j Esmapilgul jääb mulje et salmis 5a käib jutt juba inimeseks saanud Sõnast kuid sellele võib esitada vastuargumente millest olulisim on salmis 5b esinev aoristi vorm katelaben s t preesens phainei ja aorist esinevad vaheldumisi mistõttu jääb lahtiseks millist sündmust on salmis 5a mõeldud Käesoleva tõlke autor toetab J Schneideri tõlgendust mille järgi preesensis esitatud verb on sisuliselt mõeldud pigem ajatuna s t jumaliku valguse olemuse juurde kuulub et see paistab alati pimeduse olemuse juurde kuulub aga et see ei näe jumalikku valgust Schneider 1976 57 sarnaselt ka Bultmann 1950 28 teisiti näeb asja Schnaken burg vt 1979 221j Teine probleem peitub verbi katelaben aorist verbist katalambanō mitmetähenduslikkuses mis väljendub ka tõlgetes Nii tõlgib Thor Helle 1739 P immedus ei votnud sedda wasto 1968 a tõlge P imedus ei ole seda võtnud omaks Paul P imedus ei ole seda taibanud Verb katalambanō võib tähendada 1 kinni kätte haarama võtma võitma omandama oma valdusse võtma 2 aru saama mõistma Varasemad uurijad kes tõlgendasid Johannese proloogi gnostilisest müüdist lähtudes kasutasid esimesse rühma kuuluvaid tõlkevasteid pimedusejõud ei saanud jumalikku valgust või saadikut kätte s t oma valdusse kuid kuna on ilmne et Johannese proloogi eelduseks ei ole gnostiline müüt pimedus on Johannese evangeeliumis identne Jumalast võõrdunud maailmaga kr kosmos ning seda ei kehasta isikulised pimedusejõud ja jutt käib Sõna valguse ilmumisest maailmas peab käesoleva tõlke autor asjakohasemaks teise rühma kuuluvaid tõlkevasteid Viimaste kasutamist toetab ka salmis 10 esinev väljend ouk egnō ei ole taibanud Käesoleva tõlke autori pakutud vaste ei ole ära tabanud püüab ühest küljest rõhutada Sõna valguse ilmumise tunnetuslikku aspekti pimedus ei ole ilmunud Sõnale valgusele pihta saanud teisest küljest aga vältida sõna sidumist kitsalt vaid intellektuaalse tunnetusega ära tabamine võib olla mitte ainult intellektuaalne vaid ka intuitiivne kogemuslik Salmi tähendus on seega et Jumalast võõrdunud maailm ei hooma temas olevat Jumala valgust Johannese tähenduses võib seda olukorda samastada uskmatusega vt Bultm ann 1984 385jj Salmid 6 8 Kui salmide 1 5 ülesehitus keel ja stiil viitavad selgelt pärimusele mille evangelist on omaks võtnud siis salmid 6 8 näitavad selgelt et need ei kuulu tollesse pärimusse Salmid 6 8 on proosalaused mis on kiilutud hümni salmide 1 5 ja 9 14 vahele Silmatorkav on lausete vanatestamentlik jutustamisstiil vrd Jh 1 6 ja 1Sm 1 1 Septuaginta järgi ning ka nende struktuur kolm finiitset pealauset moodustavad koos kolme kõrvallausega lauseperiood i Pronoomenid houtos ja ekeinos jätkavad iga kord eelnevat perioodi kusjuures salmi 7a lõpulauset peri tou phōtos korratakse salmis 8b Hümni stiil asendub jutustava stiiliga Salmid 6 8 tuginevad kindlasti evangeeliumi koostaja redaktsioonile Salmis 6 juhatatakse sisse uus teema Ristija Johannes Teda eristatakse Jeesuses t kolme aspekti kaudu 1 ta on küll Jumala saadik aga üksnes inimene 2 Johannes astub üles Jeesuse tunnistajana et äratada oma tunnistuse kaudu usku Jeesusesse 3 Johannes ei ole eshatoloogiline lunastuse tooja Schnelle 1998 37 On ilmne et salmid polemiseerivad arusaamaga et Johannes oli Lunastaja Võib arvata et Ristija Johannese kaasaegsete hulgas oli neid kes pidasid teda Messiaks ent ainus piibliväline allikas kus seda kujutlust kohtab on Pseudo Clemensi teos Recognitiones 1 60 mille ajaloolist usaldusväärsust ei hinnata aga eriti kõrgeks vt Lahe 2006 1262j Bultmanni teooria gnostikuteks muutunud Ristija Johannese jüngritest kes käsitasid Johannest valguse maailma saadikuna nagu mandalased tänapäeval ei ole hilisemas uurimises leidnud kinnitust teooria kohta vt Lahe 2012 88 90 Ristija Johannes roll Johannese evangeeliumis on veelgi tagasihoidlikum kui sünoptilistes evangeeliumides seal on Johannes Jeesuse eelkäija Johannesel aga vaid tema tunnistaja Bultmann 1950 30 kellena me kohtame teda ka nt 1 19 28 1 35jj Salmis 9 jätkub salmiga 5 katkenud hümn Adjektiiv tõeline kr alēthinos mille vastand on v ale võlts on Johannesele väga iseloomulik Jeesus on tõeline viinapuu Jh 15 1 Tema Isa annab tõelist leiba taevast Jh 6 32 jne Kõik mis on seotud Jumala või Jeesusega on tõeline Väitega et maailma tulnud valgus valgustab kõiki

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/12/verbum-caro-factum-est-humn-kristusele-inimeseks-sundinud-jumalikule-sonale-jh-11-14/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive