archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Saksamaal ilmus luterlike usutunnistuskirjade uus teaduslikult kommenteeritud väljaanne | K&T
    ja välismaistest teadlastest koosnev töörühm Saksamaa Evangeelse Kiriku sinodi aseesimees Günther Beckstein osutas Augsburgis teose väljaandmise puhul toimunud pidulikul esitlusel iseäranis Augsburgi usutunnistuse Confessio Augustana olulisusele Luterlikud vaimulikud annavad tänini ordinatsioonil vande millega kohustuvad kinni pidama Augsburgi usutunnistusest Samas on see usutunnistus ka õhtumaise kristluse lõhenemise ja roomakatoliku kirikust lahkulöömise tähiseks rõhutas Beckstein oma kõnes Luterike usutunnistuskirjade uus väljaanne rajaneb 1580 aasta Konkordiaraamatul mis sisaldab lisaks Augsburgi usutunnistusele ka teisi olulisi õpetuslikke traktaate ja dokumente nagu Suur ja Väike Katekismus Schmalkaldia artiklid ja 1577 aastal koostatud Konkordiavormel mis kajastab erinevate luterlike positsioonide vahel saavutatud konsensuslikke seisukohti Usutunnistuskirjade põhiköidet täiendavat kaks lisamaterjali sisaldavat köidet tekstikriitiliste märkuste ja Confessio Augustana erinevate väljaannetega nagu ka valikut Lutheri lauakõnede tekstidest ja lauludest Allikas ekd de Vt uusväljaande lähemat tutvustust ja köidete sisukordi kirjastuse kodulehel 1 2 3 Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus Saksamaa Ühinenud Evangeelne Luterlik Kirik Soome Evangeelne Luterlik Kirik Oikumeenilised organisatsioonid Eesti Kirikute Nõukogu Euroopa Kirikute Konverents Kirikute Maailmanõukogu Piibel Piibel NET Praktika Agenda EELK vanem jumalateenistuse ja talituste käsiraamat Eesti Kiriku kalender Inglise Kiriku abimaterjalid

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/12/saksamaal-ilmus-luterlike-usutunnistuskirjade-uus-teaduslikult-kommenteeritud-valjaanne/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Peatükk religiooniuuringute klassikast: Wilfred Cantwell Smith | K&T
    ta et loobuda tuleks religiooni mõiste kasutusest sellest ka end of religion raamatu pealkirjas Teisalt aga soovib Smith esile tõsta mõningaid kategooriad mille abil tema arvates on parem mõtestada religioosseks peetavat inimese eluolus Nendeks kategooriateks on usk ning kumulatiivne traditsioon Asja mõte on selles et Smith soovib vabaneda valgustusajal domineerivaks saanud lähenemisest mis nägi religioonis iselaadset tõetaotlusega väidete kogumit Sellele vastandudes leiab ta et erinevaid traditsioone oleks õiglasem ja täpsem tõlgendada nähes neis pigem individuaalse usupüüde ning kogunenud traditsioonipagasi kombinatsiooni Smithi kahepoolse lahenduskatse saatus järgneva 50 aasta jooksul on olnud õige huvitav Ühest küljest on sellesse sisse kirjutatud selge vastuolu Smith kritiseerib üldmõistete kasutamist kuid siis soovitab ise kasutusele võtta teised üldmõisted Ent ühtlasi on ju ka selge et Smithi soovitust religiooni kontseptsioonist loobuda pole keegi tõsiselt võtnud Samavõrd vähe on üritatud rakendada ka Smithi soovitatud usu ja kumulatiivse traditsiooni kontseptuaalset skeemi Tõsi on see et religiooni tõlgendamisest usuväidete kogumina on religiooniuuringutes tänapäevaks loobutud kuid selleski arengus ei tuleks Smithis niivõrd näha algimpulssi kui lihtsalt üht kaasarääkijat laiema kandepinnaga arengus Seda huvitavam on vaadelda neid küsimusi mis on välja kasvanud Smithi raamatus esile tõstetud probleemiasetuse tulemusena Tuginedes tihtipeale märkimisväärsel määral just Smithile on alates 1980 aastatest muutunud äärmiselt levinuks kõiksugu religiooniuuringute põhimõistete ajalooline analüüsimine ja kritiseerimine Iga mõiste ideedeajalooline ja distsiplinaarne kujunemine on põhjalikult läbi uuritud ning aina enam on hakatud rääkima kogu kontseptuaalse pagasi konstrueeritusest Täpsed argumendid on autoriti erinevad enim tähelepanu saanutena võib mainida Jonathan Z Smithi Imagining Religion From Babylon to Jonestown University of Chicago Press 1982 ja Talal Asadi Genealogies of Religion Discipline and Reasons of Power in Christianity and Islam The Johns Hopkins University Press 1993 kuid usundiloo kontseptuaalse süsteemi ajaloo teadvustamine on viinud religiooniuuringud arusaamani et nende põhilised tööriistad s t mõtteskeemid ja kategooriad ei ole sugugi neutraalsed sel moel nagu eelkõige Ninian Smarti The Science of Religion and the Sociology of Knowledge Princeton University Press 1973 esitatud arusaama järgi peaksid religiooniuuringud neutraalsed olema Niiviisi on lõpuks jõutud kogu distsipliini enda õigustatavuse küsimuseni selles on tugevalt kaheldud võib mainida Timothy Fitzgeraldi The Ideology of Religious Studies Oxford University Press 2003 ja Russell T McCutcheoni Manufacturing Religion the Discourse on Sui Generis Religion and the Politics of Nostalgia Oxford University Press 1997 sellekohaste argumentide eestvedajatena Neid erinevaid liine kokku võttes on Smithi raamat religiooni tähendusest ja lõpust osutunud väga aktuaalseks kuna tema mõju tulemusena on distsiplinaarsete arutelude keskmesse tõusnud uurimissuuna enda ajalugu mille puhul on saanud selgeks et too pole distsipliini taotluslike eesmärkide suhtes sugugi nii neutraalne nagu pikka aega on arvatud Sellest tingituna on õhku jäänud terve hulk erinevaid küsimusi Mõningad neist esitan järgnevaga Kas asjaolust et religiooniuuringute mitmel põhimõistel on küllaltki ideoloogiline ning kultuurispetsiifiline taust järeldub midagi möödapääsmatut nende mõistete kasutatavuse kohta Lihtsalt sellest asjaolust et mõistel endal on konkreetne ajalooline taust ei saa ju veel järeldada et tema kasutusega ilmtingimata kaasneks uurimisobjekti moondumine Seda peaks otsustama empiirilise uurimismaterjali olgu see siis kirjalik antropoloogiline või visuaalne läbitöötamise kaudu Ometi on mõisteajaloolised uuringud näidanud et mitmed põhimõisted pole sugugi tulenenud uurimismaterjalist endast nagu see

    Original URL path: http://kjt.ee/2014/12/peatukk-religiooniuuringute-klassikast-wilfred-cantwell-smith/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Category Archive | Raamatud
    juhatab teoloogia juurde teoloogia tegemise kaudu ja kutsub lugejatki seda katsetama keskendudes arutlustele kristliku teoloogia pilgu läbi Ta kirjeldab lühidalt teoloogia ja religiooniuuringute distsipliini positsiooni tänapäevases religioosses ja akadeemilises situatsioonis esitab teoloogilise mõtlemise näiteid mõnede väljavalitud oluliste probleemide kohta ning analüüsib teoloogilise mõtlemise Ilmus Luterliku Maailmaliidu publikatsioon psalmide tõlgendamisest Toimetus 18 juuli 2014 Hoolimata oma rikkusest seavad psalmid meie ette tõlgenduslikke küsimusi Kuidas peaksime mõistma lauseid milles tervitatakse vaenlaste hävitamist Kas peaksime neid ignoreerima ja arvestama ainult nende kohtadega mis meid vaimulikult ehitavad kosutavad Luterlik Maailmaliit kirjastas koostöös Leipzigis asuva Evangelische Verlagsanstaltiga kogumiku milles rahvusvaheliselt tuntud teadlased ja koguduseõpetajad analüüsivad just taolisi küsimusi pidades silma nii ajaloolist kui Ilmus luterlike usutunnistuskirjade esimene eestikeelne väljaanne Toimetus 20 juuni 2014 24 mail esitleti EELK Usuteaduse Instituudis pärast 14 aastast ettevalmistust esimest korda eesti keeles ilmunud luterlike usutunnistuskirjade väljaannet Luterlikud usutunnistuskirjad koosnevad vanakiriklikest usutunnistustest ja 1529 77 kujunenud luterlikest usutunnistuskirjadest mis koguti 1580 kokku nn Konkordiaraamatusse Liber Concordiae Konkordiaraamatu osad on apostlik Nikaia Konstantinoopoli ja Athanasiose usutunnistus Augsburgi usutunnistus Augsburgi usutunnistuse apoloogia Schmalkaldeni artiklid Traktaat paavsti võimust ja Ilmus raamatusarja Piibel kontekstis I osa Iiobi raamat Toimetus 31 jaanuar 2014 Iiobi raamatu uustõlke saatesõna ja põhjaliku kommentaari autoriks on Tartu Ülikooli dotsent Kiriku Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Urmas Nõmmik Iiobi raamatu eksistentsiaalne ja teoloogiline sügavus ning mõju teoloogia ajaloole ja maailma kultuurile on väga suured Iiobi raamatu lugemine ei jäta kunagi külmaks See puudutab igaühte meist sest kannatus ning eksistentsiaalne küsimus miks ei lähe meist Apokatastasis Christoph Wrembeki apoloogia Jumala armastusele Ain Riistan 3 jaanuar 2014 Põrgu olemasolus saab kahelda vaid väga noor ja väga õnnelik inimene kõlas hiljuti mõte mis öeldi välja teoloog Toomas Pauli ja astrofüüsik Jaan Einasto vahelises vestluses Põrgut võib maises elus mõista nii inimese hingeseisundina kui füüsilise kannatusena siit edasi jääb see aga valdkonda mida kompab vaid usk Ja

    Original URL path: http://kjt.ee/category/raamatud/page/2/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Sihid silmapiirist kõrgemal (nr 205/ 13.11.2015) | K&T
    õp Margit Nirgi Teinekord võib selleks olla teistele teenäitajaks olemine oma kaasteeliste tõstmine kõrgemale nende tavapärasest horisondist nende maailma avardamine Eestis on üheks selliseks teenäitajaks teiste kergitajaks olnud Uku Masing kellest mõtiskleb Jaan Tooming Hea tegude eest tasu mitteootamisest ja sellest kuidas see tänapäeva inim laste jaoks üha tundmatumaks näib muutuvat mõtiskleb tänases jutluses õp Kristiina Jõgi Kasule ja tasuvusele suunatud ühiskonnakorralduse keskel seame ka küsimuse Jumala teenimisest samale kaalule Me kalkuleerime igapäeva pisiasjade juures kuni tähtsate valikuteni välja siia kuulub ka küsimus igavikust Nagu Moosese raamatus öeldakse ma panen sinu ette elu ja surma vali nüüd elu Kas on kasulik valida elu Head lugemist Tänases numbris Margit Nirgi Katkeid Johan Kõpu märkmetest Jaan Tooming Ühele geniaalsele hulkurile mõeldes Kristiina Jõgi Kas on kasulik valida elu Lisaks täiendus rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist 2017 reformatsioon 500 leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid mis on ilmunud 2010 2015 ajakirjas Kirik Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik Vaata ka 2011 2014 aasta sisukorda ja registrit autorite järgi Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/11/sihid-silmapiirist-korgemal-nr-205-13-11-2015/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kes on Jumal, kes on inimene? (nr 204/ 6.11.2015) | K&T
    Egiptusest mis koos Ugariti ja Surnumere kirjanduse avastamisega muutis piibliteadusi 20 sajandil revolutsiooniliselt Nag Hammadi käsikirjad on aga pannud uurijad suurte küsimuste ette nagu näiteks kes neid käsikirju kirjutasid Kas tegemist on gnostilise identiteedikirjandusega või teoloogilis filosoofilise raamatukoguga Kuidas saada hakkama väga mitmekesise pildiga varakristlusest mida Nag Hammadi leiud on ainult süvendanud Pärast paari tuhandet aastat kristluse ajalugu on ikka palju arusaamu ja tõlgendusi Kristuse sündmusest ning Jumala ja inimese suhtest Karin Kallas juhib oma arvamuslooga meie tähelepanu inimese kesksuse loomulikule kohale kristlikus usus ja teoloogilises mõtlemises Ta ei unusta selgitamast ohte mida inimese kesksuse valestimõistmine võib tekitada Loodu kesksus ei pea tähendama Jumala kesksusest eristumist või Jumalalt fookuse pöördumist Kristlikus teoloogias on aukohal Jumala ja inimese suhe Looja ja loodu suhe mitte küsimus sellest kas õige on teo või antropotsentrilisus Ja lõpuks puudutab Orenti Kampus meid sellega et suunab isadepäevale pühendatud mõtiskluses sarkasmitule meie egotsentrilisuse pihta Oma enese kesksusega mis ongi tõeline uskmatuse probleem ei näe me sedagi et sunnime oma lapsi oma egosse Kasvatame uusi egosid mis inimesele ei keskendu seega siis ka Jumalale Meil on võimalus olla teisiti niisiis Jumal on isa Tänases numbris Jaan Lahe Nag Hammadi raamatukogu varase kristluse kontekstis Karin Kallas Kristuse tsentriline theos ja anthropos Orenti Kampus Ainult Jumal Lisaks täiendus rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist 2017 reformatsioon 500 leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid mis on ilmunud 2010 2015 ajakirjas Kirik Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik Vaata ka 2011 2014 aasta sisukorda ja registrit autorite järgi Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/11/kes-on-jumal-kes-on-inimene-nr-204-6-11-2015/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Reformatsioon ja haritus (nr 203/ 30.10.2015) | K&T
    sellele järgnevalt võib näha teda ka eeskujuna Olgu siinkohal meenutatud ka Urmas Petti koostatud Lutheri kirjutiste kogumikku Valitud tööd Avatud Eesti Raamat Ilmamaa 2012 ning osutatud sel kuul Akadeemias Thomas Andreas Põderi sulest ilmunud käsitlusele Evangeeliumile keskenduv usupuhastus mis aitab toda mahukat valimikku lugeda Tartu Ülikooli usuteaduskonna patristika ja klassikaliste keelte õppejõud Marju Lepajõe mõtiskleb usupuhastuspühal Lutheri ja hariduse üle On huvitav et Luther on nii tuntud Baltikumis Põhjamaades ja mujal aga usu puhtuseni jõudmiseks soovitab ta kuidagi rasket teed Ta nõuab nimelt heebrea kreeka ja ladina keele õppimist piiblifiloloogiat et Piibli sõnad elustuksid Kas sellised kulutused Piibli elustamisele on mõistlikud Veel rohkem nõuab ta keelteoskust jutlustajatelt Ta väidab et siis ei jää inimesed jutlust kuulates tüdimusest ja väsimusest magama ning et usk on siis uus ja värske Kui aga jutlustajatelt hakata sellist värskust tahtma siis me ei jõua iialgi magistriprogrammide ühildamiseni teiste instituutidega Värskus võiks tulla lihtsalt liikumisest spordist Kõige problemaatilisem on küllap Lutheri seisukoht mida ta esitab korduvalt ja jälle keerukalt et jumalasõnaga tegelemine vajab Piibli tõlkimist justkui Piibel ei oleks tõlgitud ning see omakorda üldist emakeelset haridust vanadele keeltele veel lisaks Veel hullem ta seostab jumalatunnetuse sügavuse emakeele tundmise sügavusega Usupuhastuspüha jutluses kirjutab Elva koguduse õpetaja Valga praostkonna praost ja Usuteaduse Instituudi piibliteaduste lektor Vallo Ehasalu Väsinud oli keskaeg kiriklike kommete täitmisest ja kirikuõigusest Allikate juurde kõlas üha selgemalt Martin Luther näitas allikat Jumala sõna Johann Sebastian Bach näitas allikat Jumala sõna Kumbki kirjutas selle omal kombel lahti omas keeles Issand Jumal on andnud mulle õpetatud keele et ma oskaksin vastata väsinule virgutada teda sõnaga see sõna käib ka reformatsiooni ja luterliku konfessiooni kuulutajate luuletajate ja heliloojate kohta Tänases numbris Martin Luther Väike õpetus sellest mida evangeeliumites otsida ja oodata Marju Lepajõe Lihtsatest võimalustest Vallo Ehasalu Jutlus usupuhastuspühaks Js 62 6 7 10 12 Lisaks täiendus rubriiki

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/10/reformatsioon-ja-haritus/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Maa sool (nr 202/ 23.10.2015) | K&T
    eriline hoidev puhastav ja säilitav väärtuslik and mis meile on kingitud et me ei peaks enam olema nn usunomaadid Oluline on siinkohal meeles pidada et sool nii vaimses kui ainelises tähenduses on meie elus hädavajalik Seepärast soovib jutluse autor et meil oleks piisavalt soola nii endale kui teistele jagamiseks Vaid nii on lootust olla maa soolaks ja maailma valguseks nii nagu Jeesus seda oma jüngritelt nõuab Värskes numbris toome teieni kaks arvamuslugu Lavastaja ja näitleja Jaan Tooming mõtiskleb teistest täpsemalt maavälistest olenditest maavälisest elust Tooming usub et ilmselt ootab meid ees pöörane tulevik kui me ennast ise ei hävita ökokatastroofis või sõja läbi Kuid me võime ka oletada et teisest universumist on tulnud meie juurde olendid kes on täiesti erinevad nad on sündinud loodud või tekkinud meile täiesti arusaamatul viisil Võib olla pole neil aju mõtteid ega teadvust ehk suhtlevad nad omavahel täiesti teisiti nende eesmärgid ja teod on täiesti erinevad meie omadest Ja võib olla on nad nähtamatutena juba meiegi hulgas Tahavad nad meiega suhelda või mitte Kõik see on muidugi hüpotees kuid võimatult salapärane kõiksus võib pakkuda meile üllatusi millest me undki ei näe veel vähem suudame ette kujutada ja unistada David Vseviov ajaloodoktor ja Eesti Kunstiakadeemia professor vaatleb usu ja hirmu omavahelisi seoseid lähtudes teadmisest et siinses kultuuriruumis on sajandeid olnud headus ja kurjus lakkamatus võitlusseisundis Ning pole mingit kahtlust et sellel inimhingede eest peetava võitluse lahinguväljal oli kurjuse poolt üheks enim kasutatud relvaks ahvatlus Vseviovi huvitab mis aitab meid tänapäeval ahvatlustele vastu seista kui näib et kunagine selgejooneline piir headuse ja kurjuse vahel on ähmastunud ning selle tuvastamine pole enam kaugeltki kerge On kadunud eeskujud ja kriteeriumid Ning mis paistab olevat veelgi olulisem kaduma on läinud hirm Hirm mis tulenes paljuski usust Usust igavesse ellu Usust reaalselt eksisteerivasse paradiisi ja põrgusse Tänases artiklis tutvustab Kadrioru kunstimuuseumi kuraator usuteaduse magister Kerttu Männiste religioonidega seotud pärandi eksponeerimist ja kasutamist muuseumides Ta räägib muuseumi muutunud rollist võrreldes ajaloolise pildiga üha enam on tegemist mitmekülgset haridust pakkuvate õpi ja diskussiooniplatvormidega mille eesmärgiks on muu hulgas aidata kaasa sidusa ja informeeritud kogukonna kujunemisele Pidades silmas religiooni rolli inimkonna ajaloos aga ka tänastes ühiskondades ja rahvusvahelises olukorras on muuseumide üheks kohustuseks selgitada sekulaarsetes ühiskondades religiooni olemust ja selle motiveerivat olemust Muuseumid peaksid aitama meeles pidada et on kogukondi milles religioon on inimese elu teljeks Eksponeeritud esemete kaudu peaks ekspositsioon väljendama tõdemust et ehkki religioonid ja praktikad võivad erineda on religioossed objektid eelkõige seotud siiski inimestega samasuguste inimestega nagu objekte vitriinis uudistav muuseumikülastaja Head lugemist Tänases numbris Kerttu Männiste Enam kui esemed Religioonidega seotud pärandi eksponeerimine ja kasutamine muuseumides David Vseviov Usk ja hirm Jaan Tooming Teised Kristel Engman Olgu teil soola enestes ja pidage rahu omavahel Mk 9 50 Mt 5 13 16 Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist 2017 reformatsioon 500 leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid mis on ilmunud 2010 2015 ajakirjas Kirik Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik Vaata ka 2011 2014 aasta

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/10/maa-sool-nr-202-23-10-2015/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Hariduseusust ja olemise alusest (nr 201/ 16.10.2015) | K&T
    liikme Katri Aaslav Tepandi artikli Logos Johannese evangeeliumi algushümnis Jh 1 1 18 avaldamist Pärast johannesliku logose vaatlemist Vana Testamendi ja sünoptiliste evangeeliumite taustal jõuab autor logos hümni kulminatsioonini mis sõnastab kogu evangeeliumi tuuma Ja sõna sai lihaks Jh 1 14 Preeksistentne Sõna mis oli olemas enne alguste algust mis on kogu meie olemise ja loodu alus ning Jumalaga olemuselt üks sündis ühel kindlal ajaloolisel hetkel füüsilisse maailma Jeesus Kristusena See on sõnum mida kutsusid skandaalseks juba antiiksed kreeklased ja mis pole oma skandaalsusest midagi minetanud Küll on ta aga jätkuvalt usu ja lootuse allikaks miljonitele Harju Madise koguduse õpetaja Joel Siim arutleb vastutuse üle mis on kirikuliikmetel oma kodukoguduse ja kiriku ees Ta meenutab et koguduste aktiivsus sõltub suuresti sellest kui palju koguduseliikmed on valmis oma kogudusse panustama Jumal on meid kutsunud oma varaaitade haldajaks Hea ja perspektiivitundega haldaja hoolib olemasoleva tarbimise kõrval ka sellest et tulevikuski aidast midagi leida oleks Head lugemist Tänases numbris Katri Aaslav Tepandi Logos Johannese evangeeliumi algushümnis Jh 1 1 18 2 osa Triin Käpp Miks on kooli vaja Joel Siim Igaühelt kellele on antud palju nõutakse palju Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist 2017 reformatsioon 500 leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid mis on ilmunud 2010 2015 ajakirjas Kirik Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik Vaata ka 2011 2014 aasta sisukorda ja registrit autorite järgi Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/10/hariduse-usust-ja-olemise-alusest-nr-201-16-10-2015/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive