archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Ilmus raamat “Liturgika” | K&T
    mõjutavad praktikud ja erinevate konfessioonide liturgia valdkonna parimad asjatundjad Autorite hulka kuuluvad Urmas Nõmmik Peeter Paenurm Mattias Palli Gustav Piir Toivo Pilli Peeter Roosimaa Vello Salo Joel Siim Kaido Soom Marko Tiitus ja Elke Unt Allikas www tyk ee Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus Saksamaa Ühinenud Evangeelne Luterlik Kirik Soome Evangeelne Luterlik Kirik Oikumeenilised organisatsioonid Eesti Kirikute Nõukogu Euroopa Kirikute Konverents Kirikute Maailmanõukogu Piibel Piibel NET Praktika Agenda EELK vanem jumalateenistuse ja talituste käsiraamat

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/07/ilmus-raamat-liturgika/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Ilmusid Luterliku Maailmaliidu reformatsiooni juubeli teemaraamatud | K&T
    teemade üle Raamatuid on soovitatud kasutada ka sisuliste diskussioonide edendamiseks partnerkirikute vahel Hetkel on teosed saadaval inglise keeles 2016 aasta algul ilmuvad tõlked saksa hispaania ja prantsuse keelde Raamatud on loetavad ja allalaaditavad ka veebis Liberated by God s Grace Salvation Not for Sale Human Beings Not for Sale Creation Not for Sale Vaata flaierit siit Flyer Reformation Booklets Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus Saksamaa Ühinenud Evangeelne Luterlik Kirik Soome Evangeelne Luterlik Kirik Oikumeenilised

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/07/ilmusid-luterliku-maailmaliidu-reformatsioonijuubeli-teemaraamatud/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • „Meie eest surnud“ – Evangeelne Kirik Saksamaal on välja andnud ristiteoloogiat käsitleva põhiteksti | K&T
    sõnumit esmajärjekorras rahulikult ja sisuliselt esitada EKD tekst loob silla Piiblist kaasaega haarates kaasa kirikulaule kannatusaja muusikateoseid ja Jeesus filme ning käsitleb neis sisalduvat ristiteoloogiat Küsimus kannatuse tähenduse kohta pole tänase päevani vaikinud ega vaiki ka tulevikus See on hea kuna see küsimus aitab vältida risti muutumist enesestmõistetavaks pelgaks alandumise sümboliks või koguni üksnes ehteasjaks mida vaadates me ei kuule enam ristilöödu surmakarjeid öeldakse tekstis Suur osa dokumendist käsitleb Jeesuse kannatamise ja surma tõlgendusi teoloogialoos keskaegse teoloogia Canterbury Anselmi satisfaktsiooniõpetus mis tõlgendab Jeesuse surma lepitusohvrina leiab käsitlemist kõrvuti Martin Lutheri arusaamaga asendavast ristisurmast kui Jumala armastuse ja halastuse väljendusest Vaatluse alla võetakse aga ka sellised valgustusaja teoloogid nagu Friedrich Schleiermacher kes näeb Kristuse surmas sisemist kaasatundmist maailma patule Jeesuse Kristuse rist teeb enam kui ükski teine märk selgeks et Jumala armastus käib sügavaima alandumise rada selleks et meil oleks elu seisab EKD tekstis Põhitekst mis töötati välja 2017 aasta reformatsioonijuubelit silmas pidades käsitleb intensiivselt ka vastavaid Piibli kirjakohti Ristisurma käsitlemine piibellike tekstide taustal lubab vabaneda kahtlusest nagu oleks Kolgatal olnud tegu jumaliku karistuvajaduse rahuldamisega Pigem on Kristuse kannatuse taga Jumala kirglik soov lepitada inimene Jumala ja teiste inimestega EKD nõukogu eesistuja piiskop Heinrich Bedford Strohm kirjutab dokumendi eessõnas Rist on kristlik märk Jumala inimsõbralikkusest ja tema lepitatusest maailmaga Ta sõnastab ülesande mis autorite arusaama kohaselt ristiteoloogiast tuleneb Kristliku teoloogia ülesandeks on ikka ja jälle uuesti selgitada ristis ilmsiks saanud Jumala armastust Allikas www ekd de Raamatut Für uns gestorben Die Bedeutung von Leiden und Sterben Jesu Christi saab lugeda ja tasuta alla laadida siit Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/04/meie-eest-surnud-evangeelne-kirik-saksamaal-on-valja-andnud-ristiteoloogiat-kasitleva-pohiteksti/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • „Kristliku vabaduse mõõtmed“. Ilmus Saksamaa Ühinenud Evangeelse Luterliku Kiriku väljaanne „Lutheri teoloogia tänasest tähendusest“ | K&T
    ja Göttingeni ülikooli süstemaatilise teoloogia professor dr Christine Axt Piscalar ja VELKD valitsuse teoloogiliste põhiküsimuste referent dr Mareile Lasogga Raamat koondab seitse kaastööd mis käsitlevad igaüks mõnda keskset Martin Lutheri kirjutist avades selles kätketud arusaama vabadusest Autorid seavad Lutheri põhiarusaamad ning reformatsiooni algupärase rõhuasetuse kõnelusse kaasaegse inimese enese ja maailmakogemusega aga ka tänapäevaste vabaduse või ka vabadusetuse teooriate küsimuseasetuste ja kriitikatega Artiklid heidavad valgust küsimusele mis tähenduses on evangeelium mõistetav alusena inimlikule vabadusele ja selle erinevatele dimensioonidele sisemisele vabadusele tegutsemisvabadusele ja poliitilisele vabadusele ning teevad nõnda nähtavaks Lutheri teoloogia ristiinimese vabaduse teoloogia olulisuse tänasel päeval Raamatut võib tellida kas näiteks siit või kirjastuse kodulehe kaudu siit Saksamaa Ühinenud Evangeelne Luterlik Kirik ühendab 7 luterlikku maakirikut kokku ca 10 miljoni liikmega Vt Martin Luther Traktaat kristlase vabadusest 1520 tlk Meelis Friedenthal kogumikus M Luther Valitud tööd koost Urmas Petti Avatud Eesti Raamat Ilmamaa Tartu 2012 299 349 Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus Saksamaa Ühinenud Evangeelne Luterlik Kirik Soome Evangeelne Luterlik Kirik Oikumeenilised organisatsioonid Eesti Kirikute Nõukogu Euroopa Kirikute Konverents Kirikute Maailmanõukogu Piibel Piibel NET Praktika

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/02/kristliku-vabaduse-mootmed-ilmus-saksamaa-uhinenud-evangeelse-luterliku-kiriku-valjaanne-lutheri-teoloogia-tanasest-tahendusest/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Gnoosis kui eksistentsiaalne allegooria. Kurt Rudolphi raamat „Gnoosis. Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu“ | K&T
    suundumust mida kohtab nii kristluses kui ka väljaspool seda Sama seisukohta esindavad ka Birger A Pearson Karl Wolfgang Tröger ning ka käesolevate ridade autor Kuigi suur osa gnostilistest allikatest on ühtlasi ka kristlikud on säilinud ka mittekristlikke gnostilisi tekste ja seepärast ei ole ühe religioosse liikumise tuletamine teisest möödapääsmatu Seevastu on aga gnoosises silmnähtav Vana Testamendi ja judaistlike pärimuste kasutamine mis sunnib küsima kas ei peaks gnoosise juuri otsima hoopis teatud varase judaismi ringkondadest Ka Kurt Rudolph on oletanud et keskkond milles gnostiline olemismõistmine antiikajal esmakordselt nähtavaks sai asub Süüria Palestiina ruumis vt lk 286 306 Samal seisukohal olid ka tema kaasaegsed Gilles Quispel Hans Martin Schenke Alexander Böhlig ja Carsten Colpe ning veel tänagi pooldab seda hulk uurijaid Birger A Pearson Jarl Fossum Phame Perkins Julia Iwersen Praeguses uurimises on aga rõhk gnoosise päritolu küsimuselt liikunud teistele küsimustele konkreetsete gnostiliste tekstide intertekstuaalsed seosed jms Võrreldes ajaga mil Rudolph kirjutas oma raamatu on meie käsutuses rohkem gnostilisi allikaid kui neid oli tollal ja ka gnostiliste koolkondade ajaloolise kujunemise küsimuses on hinnatud paljud senised seisukohad ümber uuemast uurimisseisust annab ülevaate Kurt Rudolphi raamatu lõpus olev essee Kurt Rudolph ja tema töö 20 sajandi ja 21 sajandi alguse gnoosise uurimise kontekstis lk 393 444 Radikaalselt on hinnatud ümber ka gnoosise suhted Uue Testamendi kirjutistega neid käsitleb Rudolph lk 312 320 Kui varasem uurimine nägi peaagu kõikjal Uues Testamendis v a sünoptilised evangeeliumid poleemikat gnoosisega siis tänapäeval julgevad vaid üksikud uurijad väita et mõnedes Uue Testamendi hilisemates kirjutistes nagu pastoraalkirjad või 1 Johannese kiri võidaks polemiseerida varase alles tekkeprotsessis oleva gnoosisega Ka paljud gnoosist meenutavad motiivid Uues Testamendis mida varem tõlgendati laenudena gnoosisest esindavad pigem hilisantiikaja maailmapilti üldiselt kui on spetsiifiliselt gnostilised vt selle kohta lk 415 418 Kurt Rudolph koos abikaasa Christa Maria Rudolphiga mandalaste ristimistseremoonial Reini jõe ääres Düsseldorfis 2014 a suvel Foto Ulrike Rudolph Kurt Rudolphi raamatu kõige väärtuslikum osa on kahtlemata raamatu teine osa mis annab gnoosisest süstemaatilise kirjelduse Kuigi pealiskaudsel tutvumisel võib jääda mulje et gnoosise näol on tegemist kirju konglomeraadiga erinevatest ja vastuolulistest ideedest ja müüdimotiividest peitub näiva kirjususe all kindel hulk põhiideesid mille kombinatsioonid võivad erinevates süsteemides erineda ent nende kombinatsioonide hulk on piiratud ja mis peamine need on omavahel loogilises seoses Need ideed moodustavadki selle mida Kurt Rudolph nimetab gnoosise struktuuriks Ent Rudolphi arvates ei peitu gnoosise sügavam olemus mitte teatud ideedes vaid spetsiifilises hoiakus sks Haltung inimese maailma ja kogu olemise suhtes mida iseloomustab distantseerumine materiaalsusest ning suunatus inimese tõelise mina tema sügavaima olemustuuma otsingutele mis ei kuulu materiaalsesse sfääri vaid on selle suhtes transtsendentne See inimese sügavaim olemustuum ühendab inimest jumaliku sfääriga Konkreetsed müüdimotiivid mida gnostilistes tekstides kohtab püüavad seda olemishoiakut sks Daseinshaltung üksnes illustreerida ja konkretiseerida et gnostiline põhisõnum sõnum uinuvast jumalikkusest inimeses jõuaks tekstide lugejate ja kuulajateni on kindel et nagu piiblitekstid nii olid ka gnostilised tekstid mõeldud eeskätt ettelugemiseks Sellises vaates gnostilisele religioonile esindab Rudolph ühte kindlat traditsiooni mis on mõjutatud teoloog Rudolph Bultmannist 1884 1976 ja tema õpilasest Hans Jonasest 1903 1993 Et mõista Rudolphi käsitlust gnoosisest on vaja

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/02/gnoosis-kui-eksistentsiaalne-allegooria-kurt-rudolphi-raamat-gnoosis-uhe-hilisantiikaegse-usundi-olemus-ja-ajalugu/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Religiooni kui üldmõiste rakendatavuse problemaatika: Jason Ānanda Josephson | K&T
    Kristlike kontseptsioonide tõlkimisel jaapani keelde tõlgiti nad budistliku traditsiooni keelde ning sedasi hakkas kristlus muidugi kõlama budismile õige sarnase nähtusena ühe budistliku koolkonnana isegi Kristluse kõik teised sektid on ekslikud vormis sõnum ja mõningad teised kaasnevad asjaolud põhjustas aga konflikti ning pikaks ajaks jäi Jaapanis domineerima arusaam et kristluse puhul on tegu hereetilise ja ohtliku budistliku sektiga mille levikut peab igal võimalusel piirama Tegu on õige kurioosse analoogiaga tänapäeval kasutame me Euroopas üht ideaalis neutraalselt universaalkeelt ning koloniaalaja ja globaliseerumise tõttu teeb seda ka suur osa muust maailmast mille puhul me samal ajal oleme sunnitud tõdema et suur osa selle kategooriatest on selgelt kristliku päritoluga Samas ilmneb et me pole sugugi ainukesed olnud kes sellise reha otsa on astunud Rakendades universaalsel moel Jaapani budistlikku terminoloogiat panid jaapanlased end uusajal sarnasesse olukorda Josephsoni kriitika kõnetab üht tänapäeva religiooniuuringute peamist valupunkti nimelt probleemi sellest millisele kriteeriumile peaksid vastama üldmõisted mida religiooniuuringutes kasutatakse Ühelt poolt on ju selge et üldmõistetest ei pääse ükski intellektuaalne tegevus teisalt on religiooniuuringute kui distsipliini eesmärgiks pikka aega olnud neutraalsus uurimisobjekti täpne kirjeldamine ning tõlgendamine Kui aga põhikontseptsioonid ise juba moonutavad uurimisobjekti siis ei ole nende abil võimalik saavutada ei neutraalsust ega täpset kirjeldamist Ometi hoolimata tabavast kriitikast ning religiooni uudsuse välja toomisest leidub Josephsoni järeldustes ja arutelus mitmeid probleeme mis on tegelikult tavalised seesugusele mõisteajaloolisele lähenemisele Ühelt poolt Josephson muidugi näitab et Lääne kategooriad ei ole universaalselt tõlgitavad ning Jaapanis puudusid analoogiad mitmetele neist aga eriti just religioonile Teisalt ainuüksi sellest et mingil mõistel puudub otsene tõlkevaste uuritavas kultuuris ei saa veel järeldada et nähtust ise ei eksisteeri Võrdlev lingvistiline uurimine suudaks tõenäoliselt välja tuua mitmeid näiteid materiaalseid objekte tähistavatest sõnadest millel mõnes keeles hoolimata objekti enda olemasolust ka selles geograafilises piirkonnas puudub hea tõlkevaste Vaevalt tahaks keegi sellest järeldada et seda objekti ei eksisteeri Ühiskondlike ja kultuuriliste nähtuste määratlemisel on olukord muidugi keerukam ning objekti päriselt eksisteerimise otsustamise kriteerium ebaselgem kuid sama probleem kehtib endiselt ainuüksi sellest et puuduvad analoogsed kategoriaalsed eristused ei järeldu veel mitte midagi objekti enda olemasolu kohta Seda peaks otsustama tuginedes kohaliku inimelu enda uurimisele pangem tähele sellise kriteeriumi sõnastamise raskust kui on soov vältida sõnu nagu religioon kultuur ja ühiskond Ometi uurides ja uurimistulemusi esitades peab end ikkagi väljendama keeles mis oleks mõistetav uurija enda kultuuriruumist pärit inimestele Uurija ei saa täielikult omaks võtta nn pärismaalaste positsiooni see tähendaks et temast on saanud osa nende ühiskonnast kuid ühtlasi kaasneks sellega loobumine omaenda uurija neutraalsusest mis on teadustöös üheks oluliseks kriteeriumiks Mingisugune tõlke ja kõrvalseisjamoment jääb paratamatult alles need kontseptuaalsed vaidlused käivad pigem selle ümber milline see peaks olema Ühtlasi kannatab Josephsoni religiooni konstrueerituse argument teise puuduse all mis on samuti tüüpiline suuremale osale konstrueerituse kriitikutele esitatakse ajalooline analüüs milles tuvastatakse et tänapäevaks üldkasutatavad mõisted on mingil konkreetsel ajalooperioodil mingis konkreetses kultuuris välja kujunenud ning selles nähakse esiteks hukutavat kriitikat nende mõistete neutraalsusetaotlustele ja teiseks märki sellest et tegu ei ole universaalselt rakendatavate mõistetega Ometi on selge et mingi mõiste konstrueeritusest ei järeldu veel mitte midagi tema universaalse rakendatavuse kohta Teaduses nii

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/01/religiooni-kui-uldmoiste-rakendatavuse-problemaatika-jason-ananda-josephson/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    päriselt siiski mitte selle vahele Kahtlemata on tegu ühe kõige igiammusema küsimusega ajalooteadustes üldse Kui välja jätta puhtalt formaalsed algused ehk konkreetselt mis päeval vallutati see või Religiooni kui üldmõiste rakendatavuse problemaatika Jason Ānanda Josephson Indrek Peedu 16 jaanuar 2015 Jason Ānanda Josephson The Invention of Religion in Japan 2012 Jason Josephsoni värske raamat on väga heaks jätkuks viimati käsitletud Wilfred Cantwell Smithi raamatule Tegu on ühe sellise raamatuga mis oma probleemiasetuses ja lähenemises tugineb olulisel määral küsimustele ja uurimismeetoditele millele Smith 50 aasta eest aluse pani Kui nüüd arvestada kõigi nende raamatute ja artiklite Peatükk religiooniuuringute klassikast Wilfred Cantwell Smith Indrek Peedu 19 detsember 2014 Wilfred Cantwell Smith The Meaning and End of Religion 1962 Tõenäoliselt pole liialdus väita et W C Smithi raamat on üks mõjukamaid mis 20 sajandi religiooniuuringutes üldse on ilmunud Ometi muutus selle olulisus ilmseks alles mõned aastakümned pärast tema ilmumist kuivõrd alles siis jõuti ka laiemalt tõdemuseni et juba Smithi püstitatud küsimused ja probleemid on Distsiplinaarsetest jaotumistest teoloogiast ning meditsiinist Indrek Peedu 1 november 2013 Seoses oma raamatu Kristluse ajalugu selle algusest tänapäevani avaldamisega andis Riho Saard Postimehele intervjuu See võinuks jääda igati tavaliseks intervjuuks milletaolisi erialaste raamatute avaldamisega ikka kaasneb kuid Saard ei

    Original URL path: http://kjt.ee/author/indrek-p/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Ilmus raamat „Hospiitsteenus surija toetajana“ | K&T
    hospiitsteenuse arendamise tähtsust See raamat on mõeldud tähelepanu juhtimiseks sellele et surijad saaksid igakülgset armastavat abi Raamatus keskendutakse surevate vähipatsientide igakülgsele toetamisele käsitledes seda nii meditsiini kui ka filosoofia ja teoloogia aspektist Omaette teemana käsitletakse surevate vähipatsientide lähedaste toetamist nii surmale eelneval kui ka järgneval leinaperioodil Raamatu kaasautorite hulgas on arste haiglapastoreid ja psühhoterapeute hospiitshaigla töötajaid ja vabatahtlikke Raamat on müügil SA Vähihaigete Toetusravi kontoris Tartus Tiigi tänav 11 Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/01/ilmus-raamat-hospiitsteenus-surija-toetajana/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive