archive-ee.com » EE » K » KIRMUS.EE

Total: 687

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    22 nov 1921 Tallinnas sünnikohas Kanepis on tema mälestuseks mälestusammas E Jõesaar Kunstis peetakse A L Weizenberg koos J Köleriga eesti rahvusliku kunsti loojaks Mõlemad lähtusid oma töödes klassitsismi ideedest ent rahvuslikult meelestatuna leidub nende tööde hulgas ka eestlaseid kujutavaid ja Eesti ainelisi teoseid A L Weizenberg tuntuimad tööd on peale klassikalise kirjanduse ja piiblitegelasi ning abstraktsete ideede allegooriaid kujutavate skulptuuride eesti mütoloogia teemalised skulptuurid Kalevipoeg Linda Koit ja Hämarik Peale selle panustas skulptor eesti kunsti monumendikavandiga Vanemuisele ja portreedega rahvusliku liikumise tegelastest Eesti mütoloogia kujutamiseks sai ta otseselt tõuget kohtumistest F R Kreutzwaldiga Kirjandus nagu ka muusikategevus oli A L Weizenbergi jaoks kõrvalharrastus Tema sulest on pärit jutte näidendeid luuletusi ja meeleolupilte arutlusi ühiskonnaelu kunsti ja moraali üle A L Weizenbergi hoiak on neis kirjatöödes kristlikus vaimus õpetlik ja konservatiivne Kogumikud Vaatlused ja kõned 1901 Kirjeldused I 1914 ja Veiksed vaatlused kodumaa väljadel 1916 sisaldavad peamiselt arutlusi Saksa keeles ilmusid Ingenieur Rudi 1907 Der Pilger 1914 ja Licht und Schatten 1900 Autori kirjanduslikult vähenõudlikud sentimentaalsed näidendid lülituvad väikese hilinemisega järelärkamisaegsesse kirjandusvoolu Huvitava võttena on neisse põimitud laule Maie ja Mihkel ehk klaas veini 1895 Õnn ja töö 1901 Jõulupuu 1910 ning Sooharimine ja südameharidus 1916 A L Weizenberg oli kirjavahetuses F R Kreutzwaldi C R Jakobsoni ja M Veskega ALLIKAD Sirje Helme Jaan Kangilaski Kunst 18 sajandi lõpust 19 sajandi lõpuni Klassitsism romantism realism baltisaksa kunst ja eesti rahvusliku kunsti tärkamine Lühike eesti kunsti ajalugu Tallinn 1999 lk 68 73 Jaan Pert August Weizenberg eestilise visaduse kehastus Tallinn 1935 A L Weizenbergi teosed e kataloogis Ester Pille Riin Larm Seotud materjal Portreed 4 KM EKLA A 37 1358 KM EKLA A 64 4 KM EKLA A 64 3 KM EKLA A 64 2 Grupeerimata 3 KM EKLA A 77 13 KM EKLA A 77 6 Sündmused 9 Vaata kõiki

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=11&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive


  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    1830 1837 Lätis Miitavi Jelgava gümnaasiumis ja 1837 1857 Tallinna kubermangugümnaasiumi vanade keelte õpetaja Tallinnas hakkas tegelema keeleteadusega ja Baltimaade floora uurimisega Uurimistööd soome ugri keelte alal tõid kaasa Wiedemanni valimise Peterburi TA kirjavahetajaliikmeks hiljem erakorraliseks ja 1859 korraliseks akadeemikuks Eesti kultuurilukku on Wiedemann läinud kolme suurteosega eesti keele ja etnoloogia alal 1869 ilmus eesti saksa sõnaraamat Ehstnisch Deutsches Wörterbuch mis sisaldab hulgaliselt rahvakeelset fraseoloogiat ja murdesõnavara ning on tänaseni üks suuremaid trükis ilmunud eesti sõnavarakogusid 1875 eesti keele grammatika Grammatik der Ehstnischen Sprache ja 1876 vanasõnu kõnekäände võrdlusi mõistatusi mängude kirjeldusi uskumusi ja kombestikku sisaldav teos Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten Wiedemann suhtles eesti rahvusliku liikumise tegelastega toetas Kalevipoja avaldamist ja levitamist propageeris ühtset kirjaviisi ja redigeeris Piibli keelt Peale eesti keele uurimise jätkas Wiedemann ka akadeemikuna teiste soome ugri keelte uurimist koostas grammatikaid sõnaraamatuid aitas mitmele soome ugri rahvale soetada emakeelset kirjasõna Ta oli Tartu ülikooli audoktor 1866 ja auliige 1880 samuti mitmete teaduslike seltside auliige Wiedemann suri 17 dets 1887 Peterburis ja on sinna ka maetud F J Wiedemanni teosed e kataloogis Ester Kristi Metste Seotud materjal Elukohad 4 KM EKLA B 101 804 KM EKLA B 101 802 KM EKLA B 101 803 KM EKLA B 101 805 Käsikirjad 14 Vaata kõiki KM EKLA C 151 105 KM EKLA C 151 106 KM EKLA C 151 107 KM EKLA C 151 108 KM EKLA C 151 109 KM EKLA C 151 110 KM EKLA C 151 111 KM EKLA C 151 112 KM EKLA C 151 114 KM EKLA C 151 113 KM EKLA C 151 115 KM EKLA C 151 116 KM EKLA C 151 117 KM EKLA C 151 118 Grupeerimata 12 Vaata kõiki KM EKLA B 37 694 Alb 75 10 KM EKLA B 37 2648 KM EKLA B 37

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=6&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    ooperiteni klassikast kaasaegsete draamadeni Palju tuli lavale saksa või vene keelest tõlgitud ja mugandatud jante melodraamasid laulumänge ilunäitlusi ja kirevaid naljanäitlusi Esmakordselt Eestis tulid Vanemuises lavale W Shakespeare i Molière i jt klassikute näidendid Wiera teatris armastati mängida ka eesti algupäraseid tükke sealhulgas J V Jannseni M J Eiseni jt naiivsevõitu naljandusi A Kitzbergile on Wiera kirjutanud Jaa kirjutage mulle üks algupärane posse lõõtspilli ja lauludega siis hakkame rääkima Peale uute teoste taasetendati Lydia Koidula ja C R Jakobsoni näidendeid Wiera algatas 1883 muusika ja külalisetenduste korraldamise Samuti paistis Wiera teater silma uute anride lavaletoojana 1889 etendus Johann Straussi operett Mustlasparun 1885 Carl Maria von Weberi ooper Preziosa ehk Mustlase tüdruk Kui 1891 Tartus teatritegevus keelati sai Wiera loa anda etendusi omal kulul Trupp tegutses edasi Vanemuise seltsi juures kuni seltsimaja põlemiseni 1903 hiljem Bürgermusse laval Wiera suri 26 märtsil 1919 Wiera teatri poolkutseline trupp ei mängitud küll alati kunstiliselt silmapaistvaimaid tükke ent lavastajana kujundas Wiera välja teatri kui kunstiasutuse Tema lavastustes mängis teatris kaasa ka E Vilde kes hiljem kujunes ise silmapaistvaks dramaturgiks ja kirjanikuks ALLIKAD Kalju Haan Wiera August Eesti teatri biograafiline leksikon Tallinn 2000 lk 788 Karin Kask Teatritegijad alustajad eesti teatrilugu Tallinn 1970 Pille Riin Larm

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=29&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    Viited Kriitika Lingikogu Eduard Wiiralt 1898 1954 Seotud materjal Portreed 1 KM EKLA B 156 103 Grupeerimata 4 Tartu Kunstimuuseum EKM j 22599 G 13262 KM EKLA B 156 1208 EFA 0 137868 Veebiviited 1 Eduard Viiralt Eesti Kunstide Keskus Sündmused 7 Vaata kõiki E Viiralti teosed Viinis E Viiralti teosed Helsingis E Viiralti tööd Chicagos Eduard Viiralti näitus Tallinnas ja Tartus E Viiralti tööd Pariisis Eduard Wiiralt Pariisis E

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=199&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    ilmus Eesti Postimehe Muusiku Lisalehes 1883 millele kirjutas viisi koolivend Karl Ramm Kaunisõnaline võitlusvaimust kantud laul äratastähelepanu ning kinnistas Wulff Õie tuntuse luuletajana juba tema eluajal Nii Ööbikule kui ka kirjaniku järgnev looming on kantud järelärkamisaegsest romantilis sentimentaalsest vaimust Tüüpilised on kaunid looduspildid esiplaanile seatud tunded patriotism ja ilulemine Paraku ka ärkamisaegsete lüürikute Lydia Koidula F R Kreutzwaldi jt matkimine Lisaks on luuletustele on Wulff Õis katsetanud ka proosa draama paroodiate ja kirjanduskriitikaga Teda hinnati saksa ja vene kirjanduse tõlkija tutvustaja nt H Heine J W Goethe I Krõlov A Puškin Õrna ööbiku autori elutee lõppes kõrges eas 9 jaan 1946 tema viimaseks elukohaks oli Lõhmuse talu Otepää lähistel asuva Nüpli järve ääres kus juba üle kümne aasta on läbi viidud kirjanduslikke kevadkoolie ALLIKAD Rudolf Põldmäe Gustav Wulff Õis Õrna ööbiku autor Tartu 1973 Gustav Wulff Õie teosed e kataloogis Ester Pille Riin Larm Seotud materjal Grupifotod 6 Vaata kõiki KM EKLA B 112 58 KM EKLA B 112 61 KM EKLA B 112 62 KM EKLA A 112 2 KM EKLA B 112 48 KM EKLA B 112 52 Elukohad 5 Vaata kõiki KM EKLA A 110 16 KM EKLA A 112 9 KM EKLA B 37 3873 KM EKLA B 37 4134 KM EKLA B 112 26 Matus haud 3 KM EKLA A 37 6496 KM EKLA A 112 3 KM EKLA B 112 1 Grupeerimata 34 Vaata kõiki KM EKLA B 112 64 KM EKLA B 112 65 KM EKLA B 112 66 KM EKLA B 112 67 KM EKLA B 112 69 KM EKLA B 112 70 KM EKLA B 112 71 KM EKLA C 112 1 KM EKLA C 112 2 KM EKLA A 2 2790 KM EKLA A 29 299 KM EKLA A 37 760 KM EKLA A 37 761 KM EKLA A 37

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=46&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    Sündmused Fotod Kunst Galeriid Raamatud Artiklid Heli Videod Viited Kriitika Lingikogu A M Hagen Tartu Ülikooli peahoone Akvantia 1827 Seotud materjal Sündmused 1 Keiserlik Tartu Ülikool taastatakse ülikool Tartus Galeriid 1 Tartu ülikool toetajad meeskond tagasiside sisukord ISBN 9949 418

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=317&table=Scans (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    eesmärk on teadmiste edendamine eestlaste keelest ja rahvaluulest maa ajaloost ja olevikust Uuritakse eesti keelt ja kirjandust õpitakse tundma eestlastega asustatud alasid Korraldatakse väljakaevamisi uuritakse vanu matusepaiku ja arheoloogilisi leide kirjeldatakse ja analüüsitakse vanu ajalooürikuid uuritakse linnuste losside kloostrite ajalugu ning rahvaste põlvnemist tegeldakse etnograafia ja rahvausundi küsimustega Antakse välja saksakeelseid toimetisi kus ilmuvad nt D H Jürgensoni eesti kirjanduse ajalugu 1843 1844 F R Faehlmanni muistendid 1840 1852 ja

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=355&table=Events (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    Venestuse pealetung 1885 1893 Eestimaa kuberneriks saab äge slavofiil S Šahhovskoi Liivimaa kuberneriks M Zinovjev mõlemad agarad venestuspoliitika elluviijad Tagandatakse suur hulk kõrgemaid riigiametnikke kehtestatakse karm tsensuurikord ametiasutuste asjaajamiskeele ja kõikide koolide õppekeelena kehtestatakse vene keel Emakeelseteks jäävad vaid usuõpetus ja õpetamine vallakooli kahel esimesel õppeaastal 1889 määratakse vene keel Tartu ülikooli õppekeeleks 1893 nimetatakse Tartu ümber Jurjeviks keelatakse endise nimetuse Dorpat kasutamine ametlikes paberites Seotud materjal Grupeerimata 1 EFA

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=459&table=Events (2016-02-18)
    Open archived version from archive