archive-ee.com » EE » K » KIRMUS.EE

Total: 687

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    1933 kujutab Tammsaare eesti elu 19 sajandi viimasest veerandist Eesti Vabariigi esimese kümnendi lõpuni Romaani peategelaseks tõuseb mitmes suhtes autori alter egot meenutav Indrek kes kasvab talus käib koolis Mauruse Treffneri juures töötab 1905 aastal Tallinnas ajalehes ja abiellub Eesti Vabariigi algusaegadel möllavasse tõusikute seltskonda Romaan on laiahaardeline filosoofiliste allüüridega elukujutus mis kaldub kohati sügavasse pessimismi inimloomuse nõrkuse pärast kuid lõpeb siiski lunastuslike motiividega Tammsaare muust loomingust on veel oluline allegoorilis satiiriline romaan Põrgupõhja uus Vanapagan 1939 mille dramatiseeringust ja lavastusest 1979 Vanemuises Jaan Tooming kujunes eesti kõigi aegade suurimaid teatrisündmusi Tammsaare oli ka isikupärane ja viljakas publitsist ja esseist ning tõlkija Tema enda teoseid on tõlgitud samuti paljudesse keeltesse ALLIKAD Helene Siimisker A H Tammsaare Tallinn 1962 Helene Siimisker August Palm A H Tammsaare pildikroonika Tallinn 1978 Leonid Trett A H Tammsaare nagu teda tundsin Tallinn 1998 Elem Treier Tammsaare elu härra Hansenina Tallinn 2002 Elem Treier Tammsaare maailmakirjanikuna kolm välismaa Tammsaare uurijat Tallinn 2001 Mirjam Hinrikus Dekadentlik modernsuskogemus A H Tammsaare ja nooreestlaste loomingus Tartu 2011 Maarja Vaino Irratsionaalsuse poeetika A H Tammsaare loomingus Tallinn 2011 A H Tammsaare teosed e kataloogis Ester Sirje Olesk Seotud materjal Portreed 35 Vaata kõiki KM EKLA A 2 344 KM EKLA A 118 133 KM EKLA A 2 344 KM EKLA A 31 221 KM EKLA A 31 892 KM EKLA A 3 461 KM EKLA A 3 462 KM EKLA A 3 463 KM EKLA A 3 464 KM EKLA A 37 295 KM EKLA A 37 3195 KM EKLA A 37 3196 A 37 901 KM EKLA A 96 156 KM EKLA A 96 158 KM EKLA A 96 219 KM EKLA A 96 47 KM EKLA A 96 53 KM EKLA A 96 77 KM EKLA B 181 1673 KM EKLA B 181 1674 KM EKLA B 37

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=53&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive


  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    Kunst Galeriid Raamatud Artiklid Heli Videod Viited Kriitika Lingikogu Aleksander Tassa 1882 1955 Seotud materjal Portreed 1 KM EKLA A 157 12 Grupifotod 5 Vaata kõiki KM EKLA B 119 368 KM EKLA A 37 4537 KM EKLA A 118 49 KM EKLA A 192 198 KM EKLA C 37 1471 Grupeerimata 1 KM EKLA B 120 119 Veebiviited 2 Aleksander Tassa ERNI Aleksander Tassa Vikipeedia toetajad meeskond tagasiside sisukord

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=393&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    A Lättega asus korraldama Tartu muusikaelu organiseerides suurvormide ettekandeid samuti tegutses ta pianisti ja dirigendina ning kirjutas muusikakriitikat 1908 lahkus finantsraskuste tõttu Eestist tutvus Lääne Euroopa linnade muusikaeluga ning jätkas oma loometööd Pikemalt jäi Tobias peatuma 1910 aastal Berliini kus töötas organisti ja ajakirjanikuna Aastatel 1912 1918 töötas Tobias Berliini muusikaülikooli muusikateooria õppejõuna esitas ka kontsertidel oma muusikat 1911 sai Tobias Saksa Heliloojate Liidu Genossenschaft Deutscher Tonsetzer hindamiskomisjoni liikmeks ning 1914 omandas Saksa kodakondsuse Tobias suri 29 oktoobril 1918 kopsupõletikku maeti Berliini 1992 maeti Tobias põrm ümber tema kunagisse kodukohta Kullamaal Tobiast on nimetatud eesti muusikaloo esimeseks suurkujuks Igal juhul on tema teedrajavat rolli esimeste instrumentaalsete helitööde loojana eesti professionaalses muusikas raske alahinnata Tobias on kirjutanud esimesed eesti instrumentaalsed helitööd Nende hulgas on esimene sümfooniline teos avamäng Julius Caesar 1896 kantaat Johannes Damaskusest 1897 klaverikontsert Concertstück 1897 klaverisonaat 1897 keelpillikvartett 1899 oratoorium Joonase lähetamine 1909 ja programmiline instrumentaalteos Walpurgi burlesk 1910 Tobiase loomingu hulgast on esile tõstetud ka oratooriumi Sealpool Jordanit lõpetamata Eks teie tea meeskoorile orelile ja sümfooniaorkestrile 1900 ballaadi Seal ilmaneitsist ilusast sopranile ja sümfooniaorkestrile 1911 mitmeid orkestriteoseid Burlesk melodraamad Kalevipoja unenägu ja Kalevipoja epiloog oreliteoseid fuuga d moll 12 koraalprelüüdi klaveriteoseid 2 sonatiini ja kooriteoseid Psalm 42 motette laulud Varas ja Noored sepad Tobiase loomingu suurimaid mõjutajaid on olnud L v Beethoven sarnaselt Beethoveniga on tema enesegi looming jõuline paatoslik monumentaalne Tobiase looming oli selges kontrastis eesti muusikas toona valitsevate romantiliste meeleoludega Uudsena mõjusid ka ajakirjanduses ilmunud Tobiase muusikalised seisukohad Kuigi peale konservatooriumi lõpetamist elas Tobias Eestis ja lõi siin muusikat vaid neli aastat 1904 1908 on tema looming võõrsilgi küllastunud eesti motiividega tema teostes on sageli kasutatud meremotiivi just võõrsil hakkas ta looma ooperit Kalevipoeg eriti tähenduslikuks on aga peetud tema peateost oratooriumi Joonase lähetamine 1909 Oratoorium sündis suure sisemise põlemise tulemusena sellesse on kirjutatud Tobiase

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=231&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    Keskerakonda 1932 1935 Postimehest sai neil aastail Tõnissoni erakondade leht Ajakirjanik Tõnissoni Postimees sattus korduvalt konflikti teiste lehtedega Nii on tuntud aatelise Postimehe vastasseis näiteks Ado Grenzsteini Olevikuga 1890 aastate teisel poolel Oleviku ringi kuulunud Peeter Speegi sotsialistliku Uudistega ning eriarvamused Konstantin Pätsi Tallinnas ilmuva Teatajaga Suurimaks konkurendiks kujunes Postimehele ilmselt Tallinnas alates 1905 aastast ilmuv Päevaleht 1930 aastatel sattus Tõnisson vastuollu president K Pätsi üha autoritaarsema valitsusega kuni ta 1935 aastal poliitilistel põhjustel Postimehe peatoimetaja kohalt kõrvaldati Aastakümnetevältel töötas Jaan Tõnissoni juhitud Postimehe toimetuses ja kirjutas ajalehele kaastöid palju nimekaid eesti kirjanikke ja ühiskonnategelasi Anton Jürgenstein Oskar Kallas Karl Prants Peeter Põld Karl Eduard Sööt Karl August Hindrey Hugo Raudsepp Henrik Visnapuu Johannes Aavik August Gailit Rasmus Kangro Pool Friedebert Tuglas August Alle Albert Kivikas Jaan Lattik Richard Roht Oskar Luts Jaan Kärner Johannes Semper Jaan Jõgever Heinrich Laretei Eduard Vilde Hans Pöögelmann jt Paljud neist lahkusid Postimehest Mõnegi toimetuse liikme mälestuste põhjal oli Tõnisson võimukas äkiline ja rahaasjades korratu peatoimetaja samavõrd aga ka iseendagi suhtes järeleandmisi tegemata aateline põhimõttekindel ajalehetöös väsimatu ning helde noorte toetust vajavate intellektuaalide suhtes Aastatel 1935 1939 töötas Tõnisson Tartu ülikoolis ühistegevuse professorina Tõnissoni sulest on ilmunud raamatud Ühistegevuse alalt 1935 Ühiskond ja võitlus alkoholi vastu 1935 ja loengute kokkuvõtteid sisaldav Ühistegevuse üldkursus I II 1936 Alates Teise maailmasõja puhkemisest püüdis Tõnisson olukorda Eesti kasuks pöörata Ähvardava Hitleri Saksamaa ohu tõttu kohtus ta korduvalt vene agentidega ilmselt teadmata et tegemist oli spioonidega aga otsis Eesti riigile toetust ka Rootsist Soomest ja Suurbritanniast Tõnissoni välispoliitiline seisukoht oli et Venemaa ja Saksamaa mõjuväljas on võimalik riiklikult iseseisvaks jääda ainult seni kuni Vene Saksa vastasseis püsib Arvatavasti toetas Tõnissoni välispoliitilist tegevust esialgu ka K Pätsi valitsus kuni oktoobris 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel Baaside leping Peale Talvesõja algust Soomes november 1939 pettus Tõnisson Nõukogude Liidus Kui NSV Liit 1940 aasta suvel Eesti okupeeris astus Tõnisson demokraatia eest välja püüdes juulikuus toimuvateks Riigikogu valimisteks üles seada vastaskandidaate kommunistidele Detsembris 1940 Tõnisson arreteeriti vähemalt kuni 1941 aasta aprillini peeti teda kinni Tallinnas ülekuulamistel Tema edasine saatus on teadmata kuid arvatavasti lasti ta maha kas 1941 aasta kevadel või juulikuus ALLIKAD Jaan Tõnisson töös ja võitluses koguteos tema seitsmekümnenda sünnipäeva puhul Tartu 1938 Krista Aru Katse näha Jaan Tõnissoni Esitelmä Tuglas seuran järjestämässä Viron historiaa henkilökuvina luentosarjassa 28 10 1999 http www tuglas fi artikkelit Krista Aru html Krista Aru Üks kirg kolm mõõdet Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest K A Hermann J Tõnisson K Toom Tartu 2008 Juhan Peegel Venestuse surve all mõõna ja kriisiaastad Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed Tartu Tallinn 1994 Lk 173 218 Jaan Tõnissoni teosed e kataloogis Ester Pille Riin Larm Seotud materjal Portreed 28 Vaata kõiki KM EKLA B 181 1829 KM EKLA B 181 1828 KM EKLA B 181 1827 KM EKLA B 181 1826 KM EKLA B 181 1825 KM EKLA B 181 1824 KM EKLA B 181 1823 KM EKLA B 181 1822 KM EKLA B 181 1821 KM EKLA B 181 1820 KM EKLA B 181 1819 KM EKLA

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=232&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    136 KM EKLA A 176 59 KM EKLA B 37 3851 KM EKLA B 37 3852 Grupifotod 2 KM EKLA A 37 5258 KM EKLA B 37 5133 Elukohad 6 Vaata kõiki KM EKLA B 37 3094 KM EKLA B 37 3096 KM EKLA B 37 3853 KM EKLA B 37 3854 KM EKLA NegA 37 7731 KM EKLA NegA 37 7732 Varia 1 KM EKLA B 37 3099 Matus

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=351&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    Tartu seltside tuletõrje karskus heategevusselts Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts Eesti Kirjanduse Selts jt liige Oli juhtivalt tegev II ja III üldlaulupeol On jätnud jälje eesti ajakirjandusse Oli üks Eesti Postimehe väljaandjaid 1887 1893 ajakirja Linda vastutav toimetaja 1887 1888 ajakirja Oma Maa väljaandja ja vastutav toimetaja 1886 1891 Teffner suri 11 märtsil 1912 ja on maetud Tartu Uue Jaani kalmistule Et Treffner oli rohkem kõne kui kirjamees on temalt ilmunud väga vähe artikleid Ajakirjas Oma Maa ilmus tema avasõna Toimetuse poolt ja üleskutse Üles Aleksandri kooli tööle 1886 Isamaa Kalendris 1895 artikkel Mälestuse sõnad Eesti Kirjameeste Seltsi kohta Lisaks neile on tema nime all ilmunud rohkesti mitmesuguseid väiksemaid teateid Eesti Aleksandrikoolist ja Eesti Kirjameeste Seltsist kooli reklaame ja kuulutusi Kirjutanud ja tõlkinud laulude sõnu üks esimesi deklamaatoreid 1887 Treffner oli 1880 1890 aastatel eesti ühiskonna üks liidreid ja rahva hulgas väga populaarne Treffneri tähtsaim töö on Hugo Treffneri gümnaasiumi asutamine 1883 ja sellest eragümnaasiumi 1907 loomine Tegemist oli poiste progümnaasiumiga kooli õppekeeleks oli saksa keel Seal on saanud keskhariduse väga paljud talupojaseisusest eesti haritlased Lisaks oma kooli juhtimisele õpetas usuõpetust Tartu Puškini Tütarlaste Gümnaasiumis Tema pedagoogiline tegevus ja käitumine olid vastuolulised Treffneri markantne isik inspireeris A H Tammsaaret looma Mauruse kuju romaanisarja Tõde ja õigus II osas ALLIKAD Hugo Treffneri gümnaasiumi 50 aasta juubelialbum Tartu 1933 Treffoonia 110 Tartu 1994 Vello Paatsi Hugo Treffner Eesti Hugo Treffoonia toimetised I Lehekülgi ajaloost 1883 1990 Tartu 2005 Lk 56 81 Hugo Treffneri teosed e kataloogis Ester Vello Paatsi Seotud materjal Portreed 12 Vaata kõiki KM EKLA A 37 3005 KM EKLA A 80 145 KM EKLA A 181 3442 KM EKLA A 181 3443 KM EKLA Alb 166 66 KM EKLA B 133 4 KM EKLA B 181 1763 KM EKLA C 37 1174 KM EKLA NegA 6 96b KM EKLA NegA

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=329&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    kogu Juhatuseks Isikud Eesti Euroopa Sündmused Fotod Kunst Galeriid Raamatud Artiklid Heli Videod Viited Kriitika Lingikogu Paul Undritz 1854 1897 Seotud materjal Raamatud 2 Mõistlik jutustaja I Mõistlik jutustaja II toetajad meeskond tagasiside sisukord ISBN 9949 418 35 6 See

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=313&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    B 156 179 KM EKLA A 110 33 KM EKLA B 37 1074 KM EKLA B 52 306 KM EKLA B 52 305 KM EKLA C 110 12 KM EKLA A 123 59 KM EKLA A 107 19 KM EKLA C 37 1333 KM EKLA B 52 330 KM EKLA B 52 336 KM EKLA B 120 81 KM EKLA B 147 66 KM EKLA B 164 29 KM EKLA

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=379&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive