archive-ee.com » EE » K » KIRMUS.EE

Total: 687

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    KM EKLA A 207 6 KM EKLA B 37 6909 KM EKLA C 84 10 KM EKLA Alb 152 56 KM EKLA C 225 593 KM EKLA C 225 598 KM EKLA C 225 979 KM EKLA Alb 152 76 KM EKLA Alb 152 77 KM EKLA Alb III 202 175 KM EKLA Alb VIII 202 115 KM EKLA Alb VIII 202 117 Matus haud 1 KM EKLA B 37

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=391&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive


  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    sai Tartu ülikoolis cand theol kraadi ning usuõpetuse kreeka ja heebrea keele ülemkooliõpetaja kutse Ta töötas koduõpetaja abipastori pastori ja Lääne Harju praostina C E Malm oli Õpetatud Eesti Seltsi liige ja auliige lisaks võttis osa Eestimaa Kirjanduse Ühingu tegevusest mille väljaannetes püüdis ühena esimestest uut kirjaviisi juurutada Suri Raplas 1 jaan 1901 Tõlkides peamiselt maailmaklassika eepilisi väikevorme näiteks J W Goethe F Schilleri ja H Heine ballaade I Krõlovi valme viis C E Malm luule tõlkimise varasema mugandamise taustal nõudlikumale tasemele Originaalilähedased rikka sõnavaraga ja tehniliselt hästi teostatud tekstid tegid temast tunnustatud tõlkija Vähem tuntud autorite värsse on ta mugandanud vabamalt mõnikord on neid raske eristada tema enda luuletustest C E Malm armastas kujutada eleegilisi loodus ja elupilte seejuures on mõni luuletus nagu eestistatud Kask Üks kask meil kasvab õues rahvaliku lauluna tänapäevalgi tuntud Lisaks kirjutas ta humoorikaid rütmikaid lastelaule C E Malmi luuletused ja luuletõlked ilmusid laulu ja jutukogus Vana ja Uut Eestirahva ajaviiteks 1870 ning koolilugemikus Laulud ja Loud I II 1874 III 1884 Tema poolt koostatud koolilugemik oli Põhja Eesti koolides kasutusel veel 20 sajandi algul Peale luuletuste ja luuletõlgete on tema sulest pärit ka vaimulikke tarbetekste ALLIKAD Rapla praust Karl Eduard Malm Nekroloog ja K

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=12&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    loomingu paremikku arvatakse novellikogu Meri 1914 Jakob Mändmets suri 25 detsembril 1930 Tallinnas ning on maetud Rahumäe kalmistule Looming jutukogud Koduküla vainult 1900 Pilpad 1902 novellikogu Meri 1914 laastukogud Isa talus 1913 Küla 1915 jutustuste kogu Läbi rädi 1927 Jakob Mändmetsa teosed e kataloogis Ester Rutt Hinrikus Seotud materjal Grupifotod 2 KM EKLA A 37 895 KM EKLA C 8 43 Elukohad 3 KM EKLA B 37 7511 KM EKLA B 37 7510 KM EKLA B 97 75 Perekond 12 Vaata kõiki KM EKLA A 8 28 KM EKLA A 8 27 KM EKLA A 8 25 KM EKLA A 8 24 KM EKLA A 8 18 KM EKLA A 8 15 KM EKLA A 8 10 KM EKLA A 8 9 KM EKLA A 8 29 KM EKLA A 8 30 KM EKLA A 8 32 KM EKLA A 8 1 Matus haud 4 KM EKLA A 8 35 KM EKLA A 8 36 KM EKLA B 37 272 KM EKLA B 116 5 Grupeerimata 69 Vaata kõiki KM EKLA A 37 96 KM EKLA A 8 48 KM EKLA A 8 26 KM EKLA A 8 23 KM EKLA A 8 22 KM EKLA A 8 21 KM EKLA A 8 20 KM EKLA A 8 19 KM EKLA A 8 17 KM EKLA A 8 16 KM EKLA A 8 14 KM EKLA A 8 13 KM EKLA A 8 12 KM EKLA A 8 11 KM EKLA A 8 7 KM EKLA A 8 6 KM EKLA A 8 5 KM EKLA A 8 4 KM EKLA A 8 3 KM EKLA A 8 33 KM EKLA A 8 31 KM EKLA A 8 34 KM EKLA A 8 49 KM EKLA A 3 306 KM EKLA A 8 2 KM EKLA B 37 183 KM

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=299&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    ja Viru Nigulas 1815 aastast kuni surmani Äksis 1821 sai temast ühtlasi Tartumaa praost Masing suri Äksis on maetud Tartu Jaani kalmistule Masing seadis nagu teisedki valgustajad oma kirjanduslikule tegevusele puhtpraktilised eesmärgid anda talupojale uusi teadmisi õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama Ta koostas kooliõpikuid ja kalendreid tõlkis eesti keelde seadusi ja ametlikke määrusi avaldas kirjutisi J H Rosenplänteri Beiträge s tegi kaastööd Tartu ja Riia saksakeelsetele ajalehtedele Tema tähtsamad teosed on Pühapäeva vahelugemised 1818 millega ta pani aluse eesti aimekirjandusele ja Maarahva Nädalaleht 1821 1823 1825 mis on eesti esimene järjepidevam ajaleht Masingu sulest pärineb ka esimene eestikeelne essee Widerlegung einer ungegründeten und ungerechten Behauptung Ühe põhjendamatu ning ebaõiglase väite ümberlükkamine mis ilmus eesti keele õppevahendiks mõeldud brošüüris Ehstnische Originalblätter für Deutsche 1816 Tema luuletustest on tuntuim valm Päts mis muudetud kujul on rahvaliku lauluna tänaseni tuttav Vändra metsas Pärnumaal Masing uuendas ka eesti kirjakeelt Ta tõi sellesse palju rahvapärast materjali võttis kasutusele uusi oskussõnu ning püüdis eesti keele ortograafiat muuta keele hääldusele lähedasemaks Ortograafiaalastest uuendustest oli tähtsaim õ tähe kasutuselevõtt Masing oli eeskuju ja keeleline autoriteet F R Faehlmannile F R Kreutzwaldile jt järeltulevatele eesti kirjameestele Otto Wilhelm Masingu teosed e kataloogis Ester Kristi Metste

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=2&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    tunnetuslik side Juhan Liivi ja Ernst Ennoni Müstiku asendi suhtes on Masingul sarnasust Inglise romantismiaja poeedi William Blake iga tunnetuslikku sidet kinnitab ka Masingu kirjutatud Blake i essee 1957 Oma ekstaatilise poeetilise keele kujundamisel on Masing kõige enam kontaktipinda saavutanud luuletajate J Masefieldi ja E A Poe ga Isikupärane luulekeele poeetika avaldub ka 1940 a Piibli tõlkes kus Masing u t õlgitud on Vana Testamendi Psalmid ja prohvetiraamatud Tema ekstaatilise visionaarse stiili algimpulsid pärinevad aga kooliajast Tallinna 2 Reaalgümnaasiumis hiljem Tallinna Linna Tehnika Ühisgümnaasium Koos koolivendadega vaimustuti dadaistidest futuristidest sürrealistidest ekspressionistidest Ekspressionistide tõlgete juurest jõudis noor Masing hiina ja jaapani aineni Vanade Idamaade ajaloo juurde 13 aasta vanuselt 1923 aastal ilmus trükis Masingu esimene luuletus Notturno Masingu luule idalikkuse lätteid võiks otsida ka Masingu Tagore i luule tõlgetest Masingu ilukirjanduslikest tõlgetest on paradoksaalsel kombel tuntuimad just need 13 aastase poisina tõlgitud Tagore i tekstid Tagasivaatavalt tundub praegu koomiline et usaldusväärsuse avaldamiseks omandasid need tõlked alles 13 aastat hiljem hinnatud raamatusarjas Nobeli Laureaadid 1936 aastal Pole liialdamine öelda et need on Eestis kujundanud terve Tagore i mõistmise paradigma Luule religioossusega on otseselt seotud Masingu keelefilosoofia mis kasvas välja üliõpilasaastatel semitistikaga tegelemisest Masing õppis Tartu Ülikoolis teoloogiat aastail 1926 1930 kus lisaks semi keeltele omandas ta heebrea aramea araabia süüria ning etioopia keele Monograafiliselt käsitleb ta oma seisukohti 1970 aastatel kirjutatud teoses Keelest ja meelest 2005 Masingu keelefilosoofia taustal võib vaadelda Masingu luulet kui tunnetuslikku rännakut omaenese taju piiridele Masingu bibliograafia ja retseptsioon on iseenesest ilmekas näide Nõukogude ühiskonnas kehtinud sõnavabaduse puudumisest ja tsensuurist Nõukogude okupatsiooni algusaegadel olid Uku Masingule suletud kõikide trükiväljaannete toimetused Ka 1950 1960 aastate luule on kirjutatud persona non grata positsioonis Pärast üksikuid esikkogu arvustusi 1935 aastal jäi Masingu luule mõtestamine sisuliselt pagulaste kätte samuti tema luulekogude trükis avaldamine Masingu luule retseptsioon kodumaal hakkas taastuma pärast poliitilise situatsiooni

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=364&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana Menningu nõuded teatrile olid kõrged näitlejate suhtes oli ta nõudlik ning repertuaaris ta publikumenu ja kunstiväärtuse vahel kompromissi tegema ei soostunud Kuna Menningu taolised hoiakud kohaliku publiku maitsega pidevalt konflikti sattusid oli ta sunnitud 1914 Vanemuisest lahkuma ning pärast seda loobus ta lavastamisest üldse Tegutses 1914 1918 Tallinnas Päevalehe toimetuses teatri ja kontserdiarvustajana seejärel alustas aktiivset poliitikatööd Menning oli 1918 1921 Eesti esindaja Skandinaavia riikides 1921 1933 saadik Saksamaal Šveitsis ja Austrias 1933 1937 Lätis 1936 valiti Menning Eesti Näitlejate Liidu auliikmeks 1937 aastast jäi Tartusse vanaduspõlve veetma suri siin 5 märtsil 1941 Maetud Raadi kalmistule Kutselise Vanemuise kunstiteatriks kujundamise nimel algatas Menning teatris rea reforme välja vahetati nii näitetrupp kui ka repertuaar Menning moodustas noortest näitlejatest uue ühtlase mängustiiliga ansambli Lavastajana järgis Menning realistliku lavakunsti nõudeid oma näitlejatelt ootas ta põhjendamatust teatraalsusest hoidumist sügavat rolli sisseelamist ja psühholoogilist usutavust Menning eelistas lavastada Eesti eluolule lähedasi näidendeid repertuaari valis ta realistlike näitekirjanike loomingut nii Eestist A Kitzberg E Vilde O Luts jt kui mujalt H Ibsen G Hauptmann jt Range kunstilise mõõdupuuga lähenes Menning ka teiste lavastustele suhtudes kriitiliselt salongiteatrisse ja odavasse meelelahutusse Valik tema kirjutisi on avaldatud raamatus Kunstiviha on niisama püha kui vaimustuski 1970 koost K Haan Peale teatriarvustuste on Menning avaldanud ka muusika ja kirjandusalaseid artikleid Menningult pärineb esimene ülevaade eesti näitekirjanduse kujunemisest Eesti näitekirjanduse ajalugu 1902 Ilmar Külveti kirjutatud näidendi Menning 1977 lavastusega avati 1990 aastal taas Vanemuise väike maja ALLIKAD Eesti kirjanike leksikon Koost Oskar Kruus ja Heino Puhvel toim Heino Puhvel Tallinn 2000 Lk 329 330 Eesti teatri biograafiline leksikon Koost Kalju Haan Heino Aassalu Vilma Paalma toim Kalju Haan Reet Neimar Mall Põldmäe Mare Põldmäe jt Tallinn 2000 Lk 380 381 Kalju Haan Karl Menning ja teater Vanemuine Tallinn 1987 Karin Kask Teatritegijad alustajad Eesti teatrilugu 1917 Tallinn

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=228&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    seejärel siirdus ajakirjandustööle Aastatel 1901 1905 oli Tallinnas ajalehe Teataja toimetuse liige 1905 aasta revolutsiooni järel läks Venemaale Töötas aastast 1906 Lõuna Venemaal õpetajana 1917 aastal töötas Tallinnas ajalehtede Kiir ja Tööline toimetuses Saksa okupatsiooni ajal oli vangis ning seejärel töötas 1924 aastani Rakveres õpetajana 1925 aastal jäi pensionile Otto Münther suri 19 veebruaril 1929 Järvamaal Nõmküla valla Alupere külas ja on maetud Uudeküla kalmistule Omandanud 19 sajandi lõpul radikaalsete sotsialistlike ringkondade vaated oli Münther üks esimesi ateismi propageerijaid Eestis ja kujunes sotsiaaldemokraatliku maailmavaatega publitsistiks Ta vähene ilukirjanduslik looming on teravalt ühiskonnakriitiline koondatud kogusse Sulejoonistused 1906 Pigem teati teda kui kriitikut ja publitsisti kes avaldas nii kodumaise kui väliskirjanduse ülevaateid ja torkas silma ühiskonnakriitilise hoiakuga Otto Müntheri opositsioonivalmidust ja vaateid väljendab esinduslikult ta kriitiline essee Uusromantismus ja Noor Eesti mis ilmus Peterburis ajakirjas Ääsi tuled 1910 aastal See vasakpoolse hoiakuga tembitud essee on vast kõige enam pidanud ajale vastu hoides huvi Müntheri vastu alal tänini Otto Müntheri teosed e kataloogis Ester Rutt Hinrikus Seotud materjal Grupifotod 1 KM EKLA B 37 2112 Elukohad 2 KM EKLA A 37 4582 KM EKLA A 37 3090 Matus haud 6 Vaata kõiki KM EKLA B 37 2117 KM EKLA B 37 2116 KM

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=315&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    Kunst Galeriid Raamatud Artiklid Heli Videod Viited Kriitika Lingikogu Eduard Nukk 1896 1978 Seotud materjal Portreed 5 Vaata kõiki KM EKLA A 1 1016 KM EKLA A 1 1017 KM EKLA A 2 1530 KM EKLA A 2 1531 KM EKLA A 118 110 Grupifotod 1 KM EKLA B 118 7 Grupeerimata 1 KM EKLA NegA 181 1785 Veebiviited 2 Eduard Nukk ERNI Eduard Nukk Vikipeedia toetajad meeskond tagasiside sisukord

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=345&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive