archive-ee.com » EE » K » KIRMUS.EE

Total: 687

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    Kunst Galeriid Raamatud Artiklid Heli Videod Viited Kriitika Lingikogu Karin Kask 1919 1998 Seotud materjal Grupifotod 3 KM EKLA B 139 113 KM EKLA B 139 114 KM EKLA B 139 115 Veebiviited 1 Karin Kask Vikipeedia toetajad meeskond tagasiside

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=385&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive


  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    KM EKLA A 37 5706 KM EKLA A 37 5707 KM EKLA A 84 423 KM EKLA A 116 9 KM EKLA B 108 8 KM EKLA B 108 9 KM EKLA B 108 10 KM EKLA B 108 11 KM EKLA NegB 183 12 Grupifotod 10 Vaata kõiki KM EKLA B 107 26 KM EKLA C 154 6 KM EKLA B 107 56 KM EKLA B 116 1 KM

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=397&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    A 37 2683 Elukohad 10 Vaata kõiki KM EKLA A 37 3595 KM EKLA A 37 3602 KM EKLA A 37 3603 KM EKLA A 37 3610 KM EKLA A 37 3611 KM EKLA A 37 3612 KM EKLA B 37 4186 KM EKLA B 37 4187 KM EKLA A 37 3596 KM EKLA A 37 3644 Perekond 3 KM EKLA A 37 2680 KM EKLA A 37 2681 KM

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=347&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    Mihklipäev 1924 Neist esimese romaani töötas Kivikas ümber ja avaldas uue pealkirja all Murrang 1925 Just see romaan on seni viimane uustrükk Albert Kivika loomingust avaldatud sarjas Eesti lugu 2009 aastal Veel on Kivikas avaldanud jutustusi näit kogumik Punane ja valge 1927 ning romaane näit Vekslivõltsija 1931 Kivikas on kogu aeg olnud ühiskondlikult aktiivne kirjanik kes on alati olnud vaeste ja rõhutute poolel Ta kuulus eluläheduslaste hulka võttis osa ajalehe Kirjanduslik Orbiit väljaandmisest 1929 1931 ja kirjutas koguteoses Põhjakaar Peateoses Nimed marmortahvlil ajalehes Uus Eesti 1935 raamatuna 1936 püüdis Kivikas mõtestada rahvuslikkuse ja klassivastuolude vahekorda ning leida kompromissi sotsialismi ja rahvusluse vahel Paguluses avaldas Kivikas võtmeromaanidena Nimed marmortahvlil teise 1948 kolmanda 1951 ja neljanda 1954 osa mis on ilmunud uustrükis ka taasiseseisvunud Eestis ALLIKAD Herbert Salu Albert Kivikas lühimonograafia Lund 1971 Albert Kivika teosed e kataloogis Ester Sirje Olesk Seotud materjal Portreed 14 Vaata kõiki KM EKLA A 3 167 KM EKLA A 37 6744 KM EKLA A 37 6745 KM EKLA A 37 6746 KM EKLA A 118 104 KM EKLA A 118 105 KM EKLA A 137 87 KM EKLA A 181 930 KM EKLA A 181 931 KM EKLA A 181 933 KM EKLA A 181 934 KM EKLA B 37 5122 KM EKLA B 37 6844 KM EKLA B 37 7436 Grupifotod 27 Vaata kõiki KM EKLA A 118 69 KM EKLA D 11 9 KM EKLA D 118 2 KM EKLA A 124 26 KM EKLA A 37 5201 KM EKLA A 37 6275 KM EKLA A 37 6350 KM EKLA A 118 49 KM EKLA A 137 13 KM EKLA A 192 384 KM EKLA Alb I 37 2 KM EKLA Alb III 37 21 KM EKLA Alb III 37 14 KM EKLA B 37 7437 KM EKLA B 37 7438 KM EKLA B

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=348&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    seal arvukalt jutte ja luuletusi millest tema eluajal anti välja luulekogud Vainulilled 1866 ja Emajõe Ööbik kaanel 1866 tegelikult 1867 ning jutukogud Eesti Postimehe Õhtukõned Peruamaa viimane Inka Martiniiko ja Korsika jm Koidula kirjutas ja lavastas Vanemuise seltsis näidendid Saaremaa onupoeg 1870 Kosjakased 1871 ja Säärane Mulk 1872 Suurem osa tema loomingust jäi kogumata ja avaldati postuumselt Pseudonüümi Koidula soovitas Lydia Jannsenile C R Jakobson 1867 Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti Pidas kirjavahetust Eestist huvitatud õpetlastega Soomes Saksamaal ja Ungaris Eesti esimesel laulupeol 1869 esitati laule tema sõnadele ta ise jäi peokülalistele meelde kui ilmutus kõrgemast maailmast Koidula abiellus 1873 arstiteaduskonna lõpetanud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna Tegi koos mehega pika reisi Saksamaale kirjutas endiselt jutte ja luuletusi mida avaldas peamiselt Eesti Postimehes Lydia Koidula suri 43 aastasena 1 augustil 1886 vähki Tema põrm maeti Kroonlinna 1946 korraldati selle ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule Koidula tähendus eesti rahvuslikus identiteedis on ülisuur tema romantiline isamaalüürika luuletused Mu isamaa on minu arm Sind surmani Jutt jpt on 150 aasta jooksul olnud eestlaste enesetunnetuslik koostisosa Koidula epistolaarsest pärandist on avaldatud kirjavahetus F R Kreutzwaldiga 1910 1911 ja 1962 Antti Almbergiga 1925 ja Koidula kirjad omakseile 1926 Koidula dramaatilisest elust on kirjutatud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid eriti näidendeid ALLIKAD Aino Kallas Tähelend Koidula elulugu Tartu 1918 1929 1959 1999 Aino Undla Põldmäe Koidulauliku valgel uurimusi ja artikleid Tallinn 1981 Eva Aaver Heli Laanekask Sirje Olesk Lydia Koidula 1843 1886 monograafiline album Tartu 1994 Lydia Koidula teosed e kataloogis Ester Sirje Olesk Seotud materjal Portreed 9 Vaata kõiki KM EKLA A 29 113 KM EKLA A 83 2 KM EKLA A 38 11 KM EKLA A 63 44 KM EKLA A 83 4 KM EKLA A 83 3 KM EKLA A 83 1 KM EKLA A 37 3152 KM EKLA

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=18&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    Belgia Kuningliku Akvarellistide ühingu liige Suri Peterburis on maetud Suure Jaani kalmistule Köler on loonud rohkesti maastikumaale portreid kompositsioone Eesti kultuurilukku on Köler läinud eesti esimese professionaalse kunstnikuna maalikunsti rajajana ja rahvusliku liikumise tegelasena Kodumaa ainestikul lõi mitu oma paremat teost Kunstniku sünnikoht Ketraja Hiiu naised kaevul ühiskondlikult tähtsad olid ka F R Kreutzwaldi portree 1864 ja allegooriline kompositsioon Ärkamine nõidusunest 1864 Kristi Metste Seotud materjal Portreed 26 Vaata kõiki KM EKLA B 42 201 KM EKLA B 71 13 KM EKLA A 4 77 KM EKLA A 80 83 KM EKLA A 80 82 KM EKLA A 3 217 KM EKLA A 11 182 KM EKLA A 37 1014 KM EKLA A 37 1322 KM EKLA A 37 2984 KM EKLA A 37 3161 KM EKLA A 73 60 KM EKLA A 80 84 KM EKLA A 133 13 KM EKLA B 42 200 KM EKLA B 42 202 KM EKLA B 82 8 KM EKLA B 133 2 KM EKLA B 133 8 KM EKLA B 133 9 KM EKLA B 133 10 KM EKLA B 133 11 KM EKLA B 133 12 KM EKLA B 133 13 KM EKLA B 181 2117 KM EKLA C 133 2 Elukohad 4 KM EKLA A 31 559 KM EKLA B 37 4116 KM EKLA B 37 4232 KM EKLA B 37 5199 Perekond 1 KM EKLA B 101 1021 Matus haud 9 Vaata kõiki KM EKLA A 37 1876 KM EKLA A 146 15 KM EKLA B 37 1536 KM EKLA B 37 2674 KM EKLA B 37 3464 KM EKLA B 37 4190 KM EKLA B 37 4191 KM EKLA B 133 14 KM EKLA C 133 3 Grupeerimata 18 Vaata kõiki Eesti Kunstimuuseum KM EKLA A 77 6 KM EKLA A 29 123 KM EKLA A 31 119

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=9&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    kui eestlaste vabaduse ja iseseisvuse prohvet ühe noore tamme istutamise puhul 1808 oli ta Võnnu kiriku meetrikaraamatusse kirjutanud et kui tulevased põlved saja aasta pärast palaval päeval selle tamme varjus puhkavad siis osutub meie rõhutud vendade eestlaste ränk ike juba ammu murdunuks Siis on nad saanud jälle vabaks iseseisvaks ja õnnelikuks rahvaks Eesti iseseisvus 1918 aastal M Körber õppis Tartu gümnaasiumis ja lõpetas 1842 Tartu ülikooli usuteaduskonna Oli seejärel kooliõpetaja Kuressaares ja pastor Ansekülas Ta asutas Ansekülas laulukoori kellega korraldas ilmalikke kontserte ja 1863 laulupeo kohalikule rahvale olles esimesi koorilaulukultuuri edendajaid Eestis Pärast pensionile jäämist 1875 asus elama Kuressaarde ja hakkas tegelema Saaremaa koduloo uurimisega Suri 17 aprillil 1893 Kuressaares on maetud sealsele Kudjape kalmistule Körberi kirjanduslik tegevus oli mitmekülgne Ta andis välja jutlusi palveraamatuid katekismuse vaimulikke ja ilmalikke laule mälestusi ajalooalaseid ja kodu uurimuslikke töid Viimastest on eriti väärtuslik Oesel einst und jetzt Saaremaa enne ja nüüd I III 1887 1899 1915 hästi süstematiseeritud koduloolise materjali ja rahvapärimuste kogu Eesti kultuurilukku on Körber jäänud peamiselt mitmehäälse koorilaulu edendajana ja saksa sentimentalistliku lauluvara vahendajana eesti keelde On arvatud et temalt pärineb 1000 ilmalikku ja vaimulikku laulu Tema luulevihikud sisaldavad laulutekste millest mõned on jäänud tänaseni eesti laulurepertuaari Vaikne kena kohakene

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=7&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    A Hermannile Jäädes edaspidi ühiskondlikust tegevusest kõrvale elas kirjanik kuni 1912 Tallinnas Talveperioodidel viibides Kõrv ravil Šveitsis kuhu asus hiljem elama alaliselt Kõrv suri 6 sept 1916 kõrges eas Bernis Waldau närvikliinikus Kirjaniku tuhk maeti 1981 Tallinna Rahumäe kalmistule Kõrvi kirjanduslik tegevus algas tõlgete ja muganduste avaldamisega 1870 aastatel Oma ajalehe Valgus väljaandmisel pööras ta ilukirjandusele suurt tähelepanu Valguse levikule mis jõudis 1890 aastate keskel kaasaja kontekstis väga suurte tiraa ideni 10 000 lugejat aitasid kaasa tõlkelised järjejutud mis küll meelitasid lugejaid kuid jäid kirjanduslikult alaväärtuslikeks Kõrvi enda tõlketööst paistavad silma A Puškini L Tolstoi N Gogoli ja J G Herderi teoste eestindused Ägeda kriitika kutsusid ajakirjanduses esile Kõrvi algupäraste eesti juttudena esitatud ent mugandusteks osutunud Luigemäe Olli F R Chateaubriand ja Kiired kosjad A Theuriet Kõrvi algupäraseks ilukirjanduslikuks peateoseks on jutustus Kindel eesmärk mis hakkas ilmuma samuti esmalt järjejutuna 1888 Teoses kujutatakse kärneripoisi teed miljonäriks stiililt ja sisult jääb teos vähenõudlikuks Sarnaselt mõjuvad tema trafaretne Tallinna ja Peterburi elust rääkiv jutustus Mehe armastus ning romaan Öö ja koit mis kujutab mõisniku ja talurahva vahelist võitlust 18 sajandi lõpul Oma kirjanduslikke seisukohti tutvustas Kõrv ka arvustajana peamiselt oma ajalehe Valgus veergudel jäädes opositsiooni 19 sajandi lõpul tärkava uue realistliku E Vilde kirjandusvooluga Tõlketegevusega seotult valmis Kõrvil Wene Eestikeelne Sõnaraamat 1889 Kõrv tegeles ka rahvaluule kogumisega Ta kirjutas üles Kodavere muistendeid avaldas Valguses Kaval Antsu ja Vanapagana lugusid ja esitas mitu rahvaluulealast ettekannet Eesti Kirjameeste Seltsis Seltsi toimetiste sarjas ilmus 1881 tema koostatud Eesti rahva muistejutud ja vanad kõned mis oli pühendatud Soome Kirjanduse Seltsi 50 aastapäevale Selles teoses on Kõrv toetunud F R Faehlmanni ja F R Kreutzwaldi eeskujudele arendades autentseid rahvajutte edasi pikemateks romantilisteks ja pseudomütoloogilisteks jutustusteks Lisaks leiduvad Kõrvi loomingus veel mõned Kalevipoja ainelised muistendid mida autor on samuti kirjanduslikult töödelnud Kõrvi muistendeid on köitvad ja heas stiilis

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=24&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive