archive-ee.com » EE » K » KIRMUS.EE

Total: 687

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    sai aastateks 1909 1914 ja 1915 25 Estonia lavastaja ning näitleja aastast 1919 direktor Aastatel 1914 1915 oli Jungholz Pärnu Endla teatri juht Jungholz on korraldanud näitemängukursuseid Tallinnas Narvas Viljandis jm 1917 oli Näitlejate Liidu asutajate seas valiti selle esimeheks On osalenud Tallinna Meestelaulu Seltsi Tallinna Maleklubi ja Eesti Soome Ungari Liidu tegevuses Asutas teatriajakirja Valge Raamat 1918 ning on kirjutanud teatriartikleid ilmunud raamatus Estonia teater 1906 1924 I 1924 Jungholz on pälvinud tunnustavaid teenetemärke Soomelt ja Prantsusmaalt Jungholz suri 26 nov 1925 Tallinnas maetud Tallinna Siselinna kalmistule Estonia teatri näitleja Paul Pinna on oma mälestustes Jungholzi iseloomustanud kui teatriteoreetikut kes ikka kõrgemates sfäärides hõljus Ka lavastajana oli Jungholzil selge arusaam missugune näidendis kujutatav välja nägema peab ta taotles oma lavastustes tegelaste psühholoogia ja neid ümbritseva olustiku täpset edasiandmist Tema lavastuste nimekiri on pikk olgu nimetatud W Shakespeare i Othello 1910 Kuningas Lear 1911 ja Hamlet 1913 A Kitzbergi Püve talus 1911 Tuulte pöörises 1911 ja Libahunt 1915 E Vilde Tabamata ime 1925 välisautoritelt G Verdi Aida 1923 F Schilleri Wilhelm Tell 1921 H Ibseni Rahvavaenlane 1909 Nora 1904 1910 1914 1916 Hedda Gabler 1914 jpm ALLIKAD Eesti teatri biograafiline leksikon Koost Kalju Haan Heino Aassalu Vilma Paalma toim Kalju Haan Reet Neimar Mall Põldmäe Mare Põldmäe jt Tallinn 2000 Lk 147 148 Karin Kask Teatritegijad alustajad Eesti teatrilugu 1917 Tallinn 1970 Ants Lauter Käidud teedelt Mälestusi ja sõnavõtte Koost Helvi Einas Karin Kask Lea Tormis Tallinn 1982 Paul Pinna Minu eluteater ja teatrielu 1884 1944 Tallinn 1995 Hugo Raudsepp Estonia draamanäitleja kutselise teatri esimesil aastakümneil Teatrielu 1995 Tallinn 1996 Lk 197 215 Karl Jungholzi teosed e kataloogis Ester Pille Riin Larm Seotud materjal Portreed 10 Vaata kõiki KM EKLA AlbII 11 2 KM EKLA AlbV 84 6 KM EKLA A 25 18 KM EKLA A 25 19 KM EKLA

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=322&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive


  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    Eesti Euroopa Sündmused Fotod Kunst Galeriid Raamatud Artiklid Heli Videod Viited Kriitika Lingikogu Dietrich Heinrich Jürgenson 1804 1841 Seotud materjal Grupeerimata 1 KM EKLA A 37 950 Veebiviited 1 Dietrich Heinrich Jürgenson EEVA toetajad meeskond tagasiside sisukord ISBN 9949 418

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=363&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    alustas ajakirjanduslikku tegevust Aastast 1898 oli ta ajakirja Linda toimetaja ja vastutav väljaandja 1906 sai Jürgensteinist tartlane Postimehe toimetuse töötaja hiljem aastatel 1923 1929 ka vastutav väljaandja Jürgenstein suri Tartus 21 veebr 1933 ta on maetud Tartu Raadi kalmistule Kirjanduskriitika ja kultuurilooliste kirjatööde kirjutamise kõrval esines Jürgenstein vestekirjanikuna tõlkis muu hulgas ka Goethe Fausti I osa 1920 Ta ilukirjanduslikke pürgimusi esindavad vestekogu Vändra jutumees 1883 ja värssnäidend Juta 1886 20 sajandi esimestel kümnenditel oli Jürgenstein üks aktiivsemaid alahoidlikku suuna kriitikuid muuhulgas opositsioonis kirjandust radikaalselt uuendava Noor Eesti ja Siuruga Jürgensteini kriitika paremik ilmus raamatus Arvustuslised kirjatööd 1919 Tähelepandavad on Anton Jürgenseini memuaarid Minu mälestused I ja II 1926 1927 Rohkesti memuaarset ainet sisaldavad ka tema kuuriloolised tööd Postimees 1857 1907 1909 Carl Robert Jakobsoni elu ja töö 1925 jpt Jürgenstein oli vanema põlvkonna ajakirjanduskorüfee kellel oli suur osa ka Postimehest kultuurilembelise rahvusliku ajalehe kujundamisel Anton Jürgensteini teosed e kataloogis Ester Rutt Hinrikus Seotud materjal Grupifotod 1 KM EKLA A 37 4689 Grupeerimata 18 Vaata kõiki KM EKLA A 3 125 KM EKLA A 31 82 KM EKLA A 37 698 KM EKLA A 37 748 KM EKLA A 37 2295 KM EKLA A 37 3142 KM EKLA A 37 3143

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=39&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    Kriitika Lingikogu Aira Kaal 1911 1988 Seotud materjal Grupifotod 10 Vaata kõiki KM EKLA B 101 1228 KM EKLA B 52 344 KM EKLA A 192 239 KM EKLA A 192 240 KM EKLA A 192 242 KM EKLA B 174 10 KM EKLA B 174 11 KM EKLA A 37 2290 KM EKLA A 110 124 KM EKLA B 101 415 Grupeerimata 1 KM EKLA B 131 41 Veebiviited

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=371&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    1928 eesti k 1929 mis inglise saksa ja muudes tôlgetes on sageli koondatud ühise pealkirja alla Surmav Eros Kirjutanud ka näidendeid Mare ja ta poeg Patseba Saaremaal jt reisikirju Kiirtepild Maroko vôlus esseesid ja avaldanud kirjandusülevaateid nii soome kui eesti lehtedes Tôlkinud eesti kirjandust soome keelde Aino Kallase tuntuim teos on tema viie osaline päevik mis haarab aastaid 1897 1931 ja mida on Soomes korduvalt välja antud Nôukogude Eestis oli päevik keelatud see on avaldatud paguluses aastatel 1954 1960 ja Eesti Vabariigis 1993 1996 Ainult soome keeles on ilmunud tema mälestusteraamatud Kanssavaeltaija ja ohikulkijoita millest eesti keelde on J Aavik tôlkinud valiku sümboolse pealkirjaga Mu saatuse maa 1947 Aino Kallase elu on inspireerinud kirjanikke ja rezhissööre Mati Unt M Petäjäniemi H Mäkelä tema looming taas heliloojaid T Pylkkänen ja E Tubin Tema elu ja loomingus pôhjalt on kaitstud mitmeid väitekirju K Laitinen M Leskelä Kärki K Melkas L Kurvet Käosaar Kirjandus Kai Laitinen Aino Kallas uurimus Aino Kallase loomingu peateemadest ja taustast 1997 Sirje Olesk Seotud materjal Portreed 10 Vaata kõiki KM EKLA B 85 175 KM EKLA B 85 156 KM EKLA A 181 732 KM EKLA A 181 733 KM EKLA B 181 491 KM EKLA B 181 490 KM EKLA D 1 2049 KM EKLA A 181 736 KM EKLA A 181 735 KM EKLA A 181 734 Grupifotod 3 KM EKLA B 123 3 KM EKLA A 85 281 KM EKLA H 29 512 Elukohad 17 Vaata kõiki KM EKLA B 101 1054 KM EKLA B 101 1053 KM EKLA B 101 1052 KM EKLA B 101 1051 KM EKLA B 101 1012 KM EKLA B 101 809 KM EKLA B 101 808 KM EKLA B 101 807 KM EKLA B 85 187 KM EKLA B 85 186 KM EKLA B 85 185 KM EKLA B

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=290&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    oli Kallase sihiks eesti muuseumi rajamine Eesti Rahva Muuseum alustas tööd 1909 ja Kallasest sai selle esimene direktor Ta pani aluse ERMi tegevusprintsiipidele muuseumi etnograafilisele osakonnale ja arhiivraamatukogule Mitmekülgse tegevuse juures oli Kallas ka eestlaste pikaajalise Soome ihaluse võrdkuju Soomest olid pärit mitmed eeskujud rahvuskultuuri ülesehitamiseks samuti abikaasa Aino Kallas snd Krohn nimekas soome eesti kirjanik Aastatel 1918 1922 oli Kallas Eesti Vabariigi saadik Soomes 1922 1934 Suurbritannias ja 1923 1934 Hollandis 1929 sai Kallas Tartu Ülikooli audoktoriks Kallas oli paljude kodu ja välismaiste seltside kirjavahetaja või auliige Aastast 1934 oli pensionil Sõja ajal 1943 aastal viis perekond ta Soome 1944 põgeneti Rootsi Oskar Kallas suri 1946 Stockholmis Urn on maetud Helsingis Krohnide perekonna hauaplatsile Oskar Kallase teosed e kataloogis Ester Rutt Hinrikus Seotud materjal Portreed 21 Vaata kõiki KM EKLA A 2 621 KM EKLA A 37 4534 KM EKLA A 37 7082 KM EKLA A 71 74 KM EKLA A 85 60 KM EKLA A 85 311 KM EKLA A 181 741 KM EKLA A 181 742 KM EKLA Alb 28 2 KM EKLA Alb 38 95 KM EKLA B 37 7117 KM EKLA B 181 496 KM EKLA B 181 497 KM EKLA B 181 498 KM EKLA B 181 499 KM EKLA B 181 500 KM EKLA B 181 501 KM EKLA C 85 3 KM EKLA D 1 2050 KM EKLA Alb 38 97 KM EKLA Alb 184 77 Grupifotod 15 Vaata kõiki KM EKLA A 85 281 KM EKLA B 37 6681 KM EKLA C 11 2 KM EKLA B 85 121 KM EKLA A 85 68 KM EKLA A 85 69 KM EKLA B 38 3 KM EKLA F186 M184 1 lk179 267 KM EKLA F186 M154 1 lk356 608 KM EKLA A 4 602 KM EKLA A 85 55 KM EKLA A

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=354&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    kalmistule Kampmaa oli väga mitmekülgsete huvidega Kõige jäävama väärtusega on Kampmaa tegevus kirjandusloolasena Ta on esimesena kogunud väga suure kirjandusloolise materjali Esimese teosena ilmub Eesti vanem ilukirjandus 1908 Tema peateos on Eesti kirjanduse peajooned I IV 1912 1913 1923 1936 kordustrükid I köitest 1920 1924 1938 ja II köitest 1921 1933 Kuigi Kampmaa kirjanduslugu on hinnatud eklektiliseks ja ajastu kriitika hinnanguid refereerivaks on tunnustatud selle kapitaalsust ja andmete hulka Kampmaa tegeles viljakalt pedagoogika teoreetiliste küsimuste ja õppekirjanduse loomisega Oli reformpedagoogika töökooli pooldaja Tema koolikirjanduse tuntuim raamat on Kooli Lugemiseraamat I 1905 8 tr 1920 ja II 1907 7 tr 1920 Esimese Eesti Vabariigi algul töötas ta lugemiku ümber uue kooli vajadustele Eesti lugemik I VI 1922 1936 ilmus paljudes kordustrükkides Kampmaa on kirjutanud ka aabitsaid Koduõpetus 1905 6 tr 1921 Uus aabits 1929 4 tr 1936 Tema teene on mitmete uute ideede rakendamine õppetöös Nii toob ta kooli kodumaa tundmise põhimõtte mis seab õppimise keskmesse koduümbruse ja kodumaa ning sõna maastik ja annab esimese Eesti maastikulise liigestuse raamatus Kodumaatundmise õpeviis 1917 Selle jätkuks võib pidada koduloolist koguteost Eesti kodumaa I II 1918 1921 Kampmaa kasvatusteaduslik peateos on Didaktika põhijooned 1932 esimene eesti didaktikaõpik On avaldanud tagasihoidliku luulekogu Kandlehääled 1896 Ta on kirjutanud ka teose Eestlase iseloom ja laad 1902 loogika ja ajalooõpiku piibliloo metoodika põllumajandusalaseid raamatuid Pseudonüümid Collaborator M K mpm a jt ALLIKAD Kristi Metste Mihkel Kampmaa tubli pioneer Traditsioon ja pluralism Tartu Tallinn 1998 Lk 108 114 Mihkel Kampmaa ja tema pärand Artikleid Kampmaast ja tema bibliograafia Koost Vaike Birk Tallinn 2007 K rlis Ozoli š Valkas Valmieras skolot ju semin rs 1894 1919 Semin ra v sture R ga 1936 Lk 98 Mihkel Kampmaa teosed e kataloogis Ester Vello Paatsi Seotud materjal Portreed 10 Vaata kõiki KM EKLA A 11 108 KM EKLA A 37 1373 KM

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=221&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    Põltsamaa Teatajas 1927 1930 Kamsen on kasutanud Amaalie Maasiku Lilly Riimimäe Frieda Kamseni jt pseudonüüme Kamseni loomingus on valdav loodus ja kodulüürika Autor annab romantilises võtmes edasi kauneid looduspilte ning vahendab eleegilisi tundeelamusi Tuntav on poolehoid eesti talurahvale Kamseni isamaaluule sisendab optimismi ja kinnitab autori usku eestlaste tulevikku F Tuglas on aga kriitiliselt märkinud et kuigi Kamsen kaasaegsed väljaanded oma loominguga lausa üle ujutas üldiselt kehtivat šablooni seejuures ei ületanud Ta leiab et ainus Kamseni sulest pärinev väärtteos on luuletus Murede maa 1907 milles loogiline mõttearendus ja plastiline vorm lausa üllatavat selle eest on aga Kamsen tänu võlgu G Suitsule Lahja põld ja kadakane karjamaa sääl mu vanemate muremaa alet sääl põletas asuja kurbusest küdeva rinnaga Lahja põld ja kadakane karjamaa tuksuval südamel viskan ma uudsevilja seemet vaosse musta muremaa mullasse Lahja põld ja kadakane karjamaa ah millal helendab kullana valmind viljade väljade viir sirpidel sirendab päikese kiir Kuna Kamseni luule aina juba tuntud pilte kirjeldab ja midagi uut ei keeleliselt ega värsitehniliselt paku ei ole ta eesti luule arengut tõepoolest oluliselt mõjutanud Küll aga teeb Kamseni oluliseks tema suur populaarsus kaasajas 1901 hakkas Kamsen tegema kaastööd Lastelehel e hilisemas eas avaldaski peamiselt lastele mõeldud tekste Mõned Kamseni lastelaulud on saanud viisistatuna üldtuntuks nt Küll on kena kelguga Ainus raamat mille väljaandmiseni Kamsen jõudis oli illustreeritud vihik lastelaule Küll on kena kelguga 1947 Hiljem on R Krusten koostanud valikust Kamseni proosast ja lastevärssidest kogumiku Kodukoppel 1992 ALLIKAD Eesti kirjanike leksikon Koost Oskar Kruus ja Heino Puhvel toim Heino Puhvel Tallinn 2000 Lk 173 E S Lahja põld ja kadakane karjamaa Vestlus meie järelärkamisaja luuletaja Reinhold Kamseniga Postimees 1943 2 okt nr 227 lk 6 http dea nlib ee R Kamsen Kuidas minust sai luuletaja Postimees 1944 12 aprill nr 84 lk 4 http dea nlib ee Sõnarine Eesti luule antoloogia

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=310&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive