archive-ee.com » EE » K » KIRMUS.EE

Total: 687

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    EKLA B 52 2 KM EKLA B 140 10 KM EKLA B 52 150 KM EKLA A 37 4745 KM EKLA A 192 99 KM EKLA A 192 100 KM EKLA A 192 102 KM EKLA A 192 345 KM EKLA C 36 26 KM EKLA A 192 424 KM EKLA A 200 2 KM EKLA B 156 250 KM EKLA B 37 358 Matus haud 1 KM EKLA A

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=390&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive


  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    Otepääle 1880 siirdus ta Peterburi suure eesti Jaani koguduse õpetajaks Hurt suri Peterburis 13 jaan 1907 tema toodi kodumaale ja maeti Tartu Raadi kalmistule Hurt oli aktiivselt tegev juba Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis Ta esines programmilise kõnega I üldlaulupeol 1869 kus õhutas neljandale käsule toetudes eestlasi mitte oma rahvust maha salgama Juhtis Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli Peakomiteed On kirjutanud ka luuletusi ja kalendrijutte ning kokkuvõtliku ajalookäsitluse Pildid isamaa sündinud asjust 1878 Kaitses 1886 Helsingi ülikoolis doktorikraadi keeleteaduses Hurda suurimaid teeneid on massiivse rahvaluulekogumise algatamine ja läbiviimine alates 1880 st Saadetud materjalide põhjal alustas Hurt eesti regivärsiliste rahvalaulude seeria Vana Kannel väljaandmist toimetades trükki Põlva 1875 1886 ja Kolga Jaani 1884 1886 kihelkondade laulud ning Setukeste laulud I III 1904 1907 ALLIKAD Rudolf Põldmäe Noor Jakob Hurt Tallinn 1989 Mart Laar Raamat Jakob Hurdast Tartu 1995 Mart Laar Rein Saukas Ülo Tedre Jakob Hurt 1839 1907 Tallinn 1989 Jakob Hurda teosed e kataloogis Ester Sirje Olesk Seotud materjal Portreed 9 Vaata kõiki KM EKLA A 31 67 KM EKLA A 34 4 KM EKLA B 28 10 KM EKLA B 37 1826 KM EKLA A 11 177 KM EKLA A 37 349 KM EKLA A 37 686

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=14&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    EKLA A 37 6403 KM EKLA A 137 20 KM EKLA B 37 5854 KM EKLA B 37 5907 KM EKLA C 181 498 KM EKLA E 137 1 KM EKLA A 9 33 KM EKLA A 37 2698 KM EKLA AlbI 84 48 KM EKLA A 5 83 KM EKLA A 37 6393 KM EKLA A 37 6515 KM EKLA A 37 6517 KM EKLA A 37 6519 KM EKLA A 37 6520 KM EKLA A 37 6523 KM EKLA B 37 7545 KM EKLA B 37 7546 KM EKLA B 181 393 KM EKLA C 37 1471 KM EKLA A 5 156 KM EKLA A 96 71 Perekond 9 Vaata kõiki KM EKLA A 37 6380 KM EKLA A 37 6516 KM EKLA A 37 6518 KM EKLA A 37 6521 KM EKLA A 37 6522 KM EKLA A 37 6524 KM EKLA A 37 6525 KM EKLA A 37 6526 KM EKLA A 137 82 Varia 1 KM EKLA NegB 37 5628 Teosed 14 Vaata kõiki KM EKLA A 63 1192 KM EKLA A 63 1193 KM EKLA A 63 1194 KM EKLA A 63 1195 KM EKLA A 63 1196 KM EKLA A 63 1197 KM

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=346&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    Jannsenit Ostis 1874 Vändra metsade sisse Kurgjale suure talu millest tahtis luua eeskujulikku majapidamist Nüüd on selles tema talumuuseum Kirjutas pseudonüümi all luuletusi Lauliku C R Linnutaja laulud 1870 on avaldanud ka näidendi Suri juhusliku külmetamise tagajärjel 19 märtsil 1882 noorelt ja on maetud Kurgjale Jakobsoni matus oli ülemaaline sündmus kus kõik rahvuslikud seltsid oma delegatsioonidega suurt rahvameest ära saatma tulid ALLIKAD Friedebert Tuglas Eesti Kirjameeste Selts tegevusolud tegelased tegevus Tartu 1932 Ea Jansen Rudolf Põldmäe Carl Robert Jakobson Tallinn 1969 Rudolf Põldmäe Carl Robert Jakobsoni teedest ja töödest 1985 Carl Robert Jakobsoni teosed e kataloogis Ester Sirje Olesk Seotud materjal Grupifotod 4 KM EKLA B 42 138 KM EKLA B 42 227 KM EKLA C 42 1 KM EKLA C 42 2 Grupeerimata 57 Vaata kõiki KM EKLA A 37 5075 KM EKLA A 71 69 KM EKLA A 71 70 KM EKLA A 82 4 KM EKLA A 31 68 KM EKLA B 42 134 KM EKLA A 77 5 KM EKLA A 3 112 KM EKLA A 3 114 KM EKLA A 3 114a KM EKLA A 11 175 KM EKLA A 25 15 KM EKLA A 29 80 KM EKLA A 29 81 KM EKLA A 31 69 KM EKLA A 37 39 KM EKLA A 37 304 KM EKLA A 37 331 KM EKLA A 37 704 KM EKLA A 37 705 KM EKLA A 37 706 KM EKLA A 37 1142 KM EKLA A 37 1308 KM EKLA A 37 2981 KM EKLA A 37 3139 KM EKLA A 37 3140 KM EKLA A 37 4912 KM EKLA A 42 26 KM EKLA A 42 45 KM EKLA A 42 46 KM EKLA A 63 26 KM EKLA A 73 51 KM EKLA A 77 25 KM EKLA A 82 5 KM EKLA A

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=17&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    1885 ja saksakeelse valikkogu Die Hirtenflöte aus dem estnischen Blumenthal 1895 mis sisaldab luuletõlkeid ka teistelt autoritelt Jakobsoni järelromantilised luuletused on vormilt lihtsad argielulised ja usutavad Tema luuletoodang on laiali tollaste tähtsamate ajalehtede nagu Postimees Valgus Virulane Sakala veergudel Aastail 1886 1899 ilmus temalt ajakirjanduses umbes 300 värsistust Tõi eesti luulesse sõjateema Vähesel määral leidub Jakobsonil ka lasteluulet millest tuntuim on Vastla laul Täna liugu laseme Tema luuleloomingut on mõjutanud H Heine F Schiller J W Goethe M Lermontov Kõige õnnestunumad on Jakobsoni näidendid Koit ja Hämarik 1884 Udumäe kuningas ehk kroonitud voorus 1888 millega ta rajab pseudomütoloogilise ja romantilis sentimentaalse suuna eesti näitekirjanduses Tuntud olid ka tema karskusteemaline naljamängud Kustas kosib Mihklit 1895 ja Kihlakaart ehk suured sekeldused 1899 Ajastu näitekirjanduse tagasihoidliku taseme taustal lavastati Jakobsoni näidendeid üsna palju ja need olid menukad Tema luule ja näidendid on võitnud mitmel korral Eesti Kirjameeste Seltsi võidupidude auhindu Jakobsoni jutulooming on mahult tagasihoidlik Eraldi raamatuna on ilmunud Vene Türgi sõda ja armastusteemat käsitlevad Romaan ja Dudora 1880 faksiimile 1971 ning Öövahi tütar 1882 ja hiljem Ta on tulnud 1899 Jutukirjanikuna pole Jakobson tunnustust leidnud On koostanud koolidele ajalooõpiku Ajalugu Eesti alamatele koolidele 1885 volituste testamentide vekslite ja muude tarbekirjade koostamise juhendi Kirjakirjutaja 1883 ning kombejuhte noortele Pärast Jakobsoni surma avaldati tema raamat Minu sõjamälestused 1901 mis oli esimesi teoseid eesti memuaarkirjanduses Peeter Jakobson on kasutanud pseudonüümi Viru Mikk ALLIKAD Peeter Jakobson Minu elulugu Linda 1889 28 veebruar nr 2 lk 85 86 http dea nlib ee Rudolf Põldmäe Kingsepast võrsunud kirjamees Keel ja Kirjandus 1966 nr 5 lk 274 283 nr 6 lk 334 343 Peeter Jakobsoni teosed e kataloogis Ester Vello Paatsi Seotud materjal Portreed 5 Vaata kõiki KM EKLA A 31 70 KM EKLA A 37 287 KM EKLA A 37 5486 KM EKLA A 37 5746 KM EKLA

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=31&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    on loonud ka Eesti hümni Mu isamaa mu õnn ja rõõm teksti Jannsen oli ka menukas proosakirjanik Temalt on teada 224 teost nende hulgas on ülekaalus külajutud ja jutustused ajaloolistest isikutest enamuses mugandused aga on ka algupärandeid Jutte avaldas ta ilukirjanduslikus aastaraamatus Sannumetoja I VII 1848 1860 kalendrites mõlemas ajalehes ja nende lisades eri raamatuna Püssipappa essimessed Külla Juttud külla rahwale 1854 Vanemuise seltsis etendamiseks on kirjutanud ka kolm naljamängu Jannseni lopsakas rahvalikus keeles jutud olid rahva hulgas väga populaarsed tema teostel oli suur tähtsus rahva lugemisharjumuse aga ka eesti proosastiili kujundamisel Johann Voldemar Jannseni teosed e kataloogis Ester Kristi Metste Seotud materjal Portreed 26 Vaata kõiki KM EKLA B 42 194 KM EKLA C 37 60 KM EKLA A 3 116 KM EKLA A 6 42 KM EKLA A 6 43 KM EKLA A 11 176 KM EKLA A 25 17 KM EKLA A 29 85 KM EKLA A 29 86 KM EKLA A 37 268 KM EKLA A 37 285 KM EKLA A 37 314 KM EKLA A 37 703 KM EKLA A 37 1886 KM EKLA A 37 2325 KM EKLA A 37 3141 KM EKLA A 37 3287 KM EKLA A 37 3786 KM EKLA A 77 27 KM EKLA A 80 50 KM EKLA A 80 51 KM EKLA A 81 8 KM EKLA A 81 9 KM EKLA C 38 1 KM EKLA C 38 2 KM EKLA C 70 1 Elukohad 13 Vaata kõiki KM EKLA A 31 902 KM EKLA A 78 3 KM EKLA B 37 1886 KM EKLA B 37 1887 KM EKLA B 37 1920 KM EKLA B 37 2162 KM EKLA B 37 2352 KM EKLA B 37 2855 KM EKLA B 37 2856 KM EKLA B 37 2857 KM EKLA B 37 2858 KM EKLA B 63

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=8&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    Oma osa võis siin olla ka võistlevate lehetoimetajate J Kõrvi ja A Grenzsteini pealekaebustel Järv saadeti sotsialismiideede levitamise eest kaheks aastaks Baltimaadest välja Pärast naasmist Eestisse 1890 aastal tegeles Järv kalakaubandusega ning püüdis ka ajakirjanduslikku tööd jätkata 1905 õnnestus tal Virulase ilmumine uuesti käima saada leht ilmus ka nimede Täht Sädemed ja Õigus all Muutunud oludes tundusid Järve seisukohad vananenud ja varasemat populaarsust leht ei saavutanud 1912 siirdus Järv elama Moskvasse ning sealt edasi 1919 Samaara kubermangu kus hukkus 1920 märtsis jäälagunemise aegu Djoma jõel Ajakirjaniku ja kirjanikuteed alustas Järv noore koolmeistrina 1872 aastal saates kaastöid ajalehtedele Tema esimene luulekogu Lillekimbukene ilmus 1873 aastal Sakalas töötamise perioodil loodud näidendit Õiguse kasu ja ülekohtu kahju mängiti Viljandi seltsi Koit laval Hiljem avaldas Järv nii luulet kui jutustusi peamiselt oma ajalehe Virulane lisas Tema loomingut iseloomustab südamlikkus kaastunne vaeste suhtes ja tugevalt ühiskonnakriitiline mõisnikevastane hoiak Kirjanikuna sai Järv tuntuks ennekõike ajalooliste jutustustega Tema teost Vallimäe neitsi 1885 peetakse eesti esimeseks romaaniks Teose tegevus toimub Põhjasõja päevil Tallinnas Jutustus Ristitütar 1891 kajastab reformatsiooniliikumist Karolus 1892 käsitleb Jüriöö ülestõusu Romantilised ja põnevad olid need jutustused menukad ja süveneval venestusperioodil tähenduslikud kuigi kunstiliselt kesised Lisaks ilukirjandusele peab on Järv avaldanud kirikuvastase brošüüri Itaalia tõetunnistaja Filoteo Giordano Bruno 1883 valgustuslikku publitsistikat ja brošüüre 1890 tel Vanemas eas hakkas Järv tegelema müstitsismi ja spiritismiga Kirjandusloo jaoks jääb hindamatuks Järve tegevus Virulase toimetajana eelkõige tema demokraatlik eesti keele ja kultuuri õigusi kaitsev hoiak eesti algupärase ilukirjanduse ning kirjandusarvustuse avaldamise toetamine Virulase toimetuses töötasid oma kujunemisaastatel näiteks ka tulevased kirjanikud E Vilde ja J Liiv Toimetuses valitsenud õhkkonda on kommenteerinud G Suits Habemik leheomanik kallas oma juhtkirjades ja värsikestes ohkavat haledust noorem ja elurõõmsam toimetusliige pidi võimalikult palju nalja lehte torkama ALLIKAD Otu Ibius Jaak Järve väljasaatmine ja Virulase sulgemine Keel ja Kirjandus 1967 nr 7 8 lk 407

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=26&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb
    Eesti Kirjandus millest 1908 sai EKS i kuukiri Peale Jõgeveri olid ajakirja esimesi toimetajaid V Grünthal Ridala ja J V Veski Jaan Jõgever suri Tartus 6 nov 1924 maetud Raadi kalmistule Jõgever on avaldanud jutustuse Ärkamisel Oma Maa 1884 raamatuna 1889 mida on võrreldud tema kaasaegse tunnustatud kirjaniku J Pärna proosaga Raamat käsitleb peategelaste elu kõrval ka sakslaste ja eestlaste vahelisi suhteid 19 sajandi II poolel Teose retseptsioon kujunes vastuoluliseks Suurema menuta jäi Jõgeveri luulekogu J Jõgeveri kirjatööd I Laulud 1898 Järgmise raamatu jutukogu Õnneotsijad ehk rahutumad vaimud 1902 avaldas Jõgever J Saare varjunime all kuid seegi ei pälvinud menu Mitu juttu ja kaks romaani Tartu üliõpilaste elust jäid Jõgeveril avaldamata Enam kui ilukirjanikuna on Jõgever tunnustust pälvinud keeleteadlase tõlkija ning kultuuriloolasena Jõgever on eesti keelde tõlkinud Aischylose Kinnineeditud Prometheuse 1908 F Schilleri Orleani neitsi 1912 ja Homerose Iliase I VI laulu käsikirjas Samuti on Jõgever välja andnud F R Faehlmanni Kirjatööde kogu I Tartu 1915 eesti mütoloogia kogumiku Eesti Muinasaeg I Tartu 1887 EKmS i aastaraamatute lisadena 1889 1890 ja Eesti Kirjanduses eesti rahvajutte 1908 raamatutena ilmusid neist Eesti muinasjutud vaimud 1915 ja Eesti muinasjutud koolidele 1924 1914 andis Jõgever Eesti Kirjanduse lisana välja kordustrüki Boecleri ja Forseliuse 1865 avaldatud raamatust Lihtsate eestlaste ebausu kombed viisid ja harjumised lisades sellele eestikeelse tõlke ja eessõna Keeleteaduslikult tähtis on Jõgeveri uurimus Eesti keele häälikute ajalugu 1918 Samuti on ta koostanud eesti keele õpikuid koolidele ning avaldanud kirjutisi eesti keele ja kirjanduse kohta ajakirjas Eesti Kirjandus kogumikus Eesti Kultura jm ning laia levikuga venekeelsele Brockhaus Jefroni entsüklopeediale Kultuurilooliselt on oluliseks hinnatud Jõgeveri eesti ja venekeelset päevikut seni käsikirjas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis katkendid Keel ja Kirjandus 1960 nr 6 ALLIKAD Eesti kirjanike leksikon Koost Oskar Kruus ja Heino Puhvel toim Heino Puhvel Tallinn 2000 Lk 149 M J Eisen Jaan Jõgever

    Original URL path: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=317&page_start=&table=Persons (2016-02-18)
    Open archived version from archive