archive-ee.com » EE » K » KESKKONNAINFO.EE

Total: 315

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Õhku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest saasteallikatest
    Eestis Materjalid EMAS sertifikaadi taotlejale Muud EMAS materjalid Metsakorraldustööde teostajate atesteerimine Väljaanded ja ülevaated Väljaanded ja ülevaated Raamatukogu andmebaas Riiklik metsainventeerimine SMI Esita andmed Jäätmed Metsandus Riikliku keskkonnaseire aruanded Ulukiseire vaatluslehed ja ankeedid Vesi Välisõhk Teabenõue Kontaktid Registrid ja infosüsteemid Juhul kui teie veebilehitseja annab infosüsteemi sisenedes sertifikaadi certificate veateate palume lugeda juhendit millega tutvumiseks klõpsake siia Avalikku infot sisaldavad infosüsteemid Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku veebileht EELIS infoleht Ehitusala sobivuse hindamise teenus Kalanduse infosüsteem Keskkonnalubade infosüsteem Keskkonnaregistri avalik teenus Keskkonnaseire veebileht Kütuseseire andmebaas Loodusvaatluste andmebaas Metsaregistri avalik veebiteenus Saasteainete heite ja ülekanderegister Parooliga kaitstud infosüsteemid E metsateatis eraisikule ettevõttele E kava atesteeritud metsakorraldajatele Jäätmearuandluse infosüsteem Probleemtooteregister Riiklik pakendiregister Õhu saasteallikate infosüsteem Ohtlike jäätmete saatekirjade register Heitveeanalüüside infosüsteem Veekasutuse infosüsteem Avalikud infopäringud Jäätmete infopäring Digitaalsete andmete Metsaregistrile esitamise infosüsteem E kava Probleemtooteregister Jäätmearuandluse infosüsteem Riiklik pakendiregister Õhu saasteallikate infosüsteem Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku veebileht EELIS infoleht Ehitusala sobivuse hindamise teenus Kalanduse infosüsteem Keskkonnalubade infosüsteem Keskkonnaregistri avalik teenus Keskkonnaseire veebileht Kütuseseire andmebaas Loodusvaatluste andmebaas Metsaregistri avalik veebiteenus Heitveeanalüüside infosüsteem Ohtlike jäätmete saatekirjade register Loodusvaatluste andmebaas Skip to content Õhku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest saasteallikatest Väljaanne Paiksetest saasteallikatest välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused aastail 2008 2010 on ülevaade paiksetest saasteallikatest välisõhku eraldunud heitkogustest Ülevaade põhineb aruannetel

    Original URL path: http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/component/content/article/656 (2014-02-05)
    Open archived version from archive


  • Õhku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest ja hajussaasteallikatest
    Muud EMAS materjalid Metsakorraldustööde teostajate atesteerimine Väljaanded ja ülevaated Väljaanded ja ülevaated Raamatukogu andmebaas Riiklik metsainventeerimine SMI Esita andmed Jäätmed Metsandus Riikliku keskkonnaseire aruanded Ulukiseire vaatluslehed ja ankeedid Vesi Välisõhk Teabenõue Kontaktid Registrid ja infosüsteemid Juhul kui teie veebilehitseja annab infosüsteemi sisenedes sertifikaadi certificate veateate palume lugeda juhendit millega tutvumiseks klõpsake siia Avalikku infot sisaldavad infosüsteemid Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku veebileht EELIS infoleht Ehitusala sobivuse hindamise teenus Kalanduse infosüsteem Keskkonnalubade infosüsteem Keskkonnaregistri avalik teenus Keskkonnaseire veebileht Kütuseseire andmebaas Loodusvaatluste andmebaas Metsaregistri avalik veebiteenus Saasteainete heite ja ülekanderegister Parooliga kaitstud infosüsteemid E metsateatis eraisikule ettevõttele E kava atesteeritud metsakorraldajatele Jäätmearuandluse infosüsteem Probleemtooteregister Riiklik pakendiregister Õhu saasteallikate infosüsteem Ohtlike jäätmete saatekirjade register Heitveeanalüüside infosüsteem Veekasutuse infosüsteem Avalikud infopäringud Jäätmete infopäring Digitaalsete andmete Metsaregistrile esitamise infosüsteem E kava Probleemtooteregister Jäätmearuandluse infosüsteem Riiklik pakendiregister Õhu saasteallikate infosüsteem Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku veebileht EELIS infoleht Ehitusala sobivuse hindamise teenus Kalanduse infosüsteem Keskkonnalubade infosüsteem Keskkonnaregistri avalik teenus Keskkonnaseire veebileht Kütuseseire andmebaas Loodusvaatluste andmebaas Metsaregistri avalik veebiteenus Heitveeanalüüside infosüsteem Ohtlike jäätmete saatekirjade register Loodusvaatluste andmebaas Skip to content Õhku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest ja hajussaasteallikatest Väljaanne 1990 2009 aastal välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest ja hajusallikatest Eestis on ülevaade heitkogustest mis pärinevad nii paiksetest kui ka hajusallikatest Ülevaade on

    Original URL path: http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/component/content/article/655 (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Ilmunud on "Ulukite jäljevihik"
    SMI Esita andmed Jäätmed Metsandus Riikliku keskkonnaseire aruanded Ulukiseire vaatluslehed ja ankeedid Vesi Välisõhk Teabenõue Kontaktid Registrid ja infosüsteemid Juhul kui teie veebilehitseja annab infosüsteemi sisenedes sertifikaadi certificate veateate palume lugeda juhendit millega tutvumiseks klõpsake siia Avalikku infot sisaldavad infosüsteemid Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku veebileht EELIS infoleht Ehitusala sobivuse hindamise teenus Kalanduse infosüsteem Keskkonnalubade infosüsteem Keskkonnaregistri avalik teenus Keskkonnaseire veebileht Kütuseseire andmebaas Loodusvaatluste andmebaas Metsaregistri avalik veebiteenus Saasteainete heite ja ülekanderegister Parooliga kaitstud infosüsteemid E metsateatis eraisikule ettevõttele E kava atesteeritud metsakorraldajatele Jäätmearuandluse infosüsteem Probleemtooteregister Riiklik pakendiregister Õhu saasteallikate infosüsteem Ohtlike jäätmete saatekirjade register Heitveeanalüüside infosüsteem Veekasutuse infosüsteem Avalikud infopäringud Jäätmete infopäring Digitaalsete andmete Metsaregistrile esitamise infosüsteem E kava Probleemtooteregister Jäätmearuandluse infosüsteem Riiklik pakendiregister Õhu saasteallikate infosüsteem Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku veebileht EELIS infoleht Ehitusala sobivuse hindamise teenus Kalanduse infosüsteem Keskkonnalubade infosüsteem Keskkonnaregistri avalik teenus Keskkonnaseire veebileht Kütuseseire andmebaas Loodusvaatluste andmebaas Metsaregistri avalik veebiteenus Heitveeanalüüside infosüsteem Ohtlike jäätmete saatekirjade register Loodusvaatluste andmebaas Skip to content Ilmunud on Ulukite jäljevihik Kes on lumel käinud Vastust aitavad leida Keskkonnaagentuuri poolt koostatud ja välja antud Ulukite jäljevihik ning selle alusel Tartu Ülikoolis valminud nutitelefoni rakendus Kes käis Jäljevihikus ja rakenduses on põhitähelepanu fotodel mis annavad realistliku pildi erinevates lumeoludes leitavatest jälgedest Mõõtude paremaks tajumiseks on jälgede kõrval tikutoosid Lisatud on lühike kirjeldus loomade elupaiga ja toidueelistustest Kokku on käsitletud 24 ulukiliiki ning lisaks veel kassi ja koera Ulukite jäljevihik on allalaetav aadressil http www keskkonnainfo ee failid Ulukite jaljevihik 2011 pdf Rakendus sobib nutiseadmetele iPhone iPod Touch ja iPad ning Android süsteemil töötavatele seadmetele Kes käis on leitav AppStore st http itunes apple com ee app kes kais id492565774 mt 8 Android süsteemiga seadmetele on see saadaval Android Market is aadressil https market android com search q Kes käis c apps Kui rakendust otsida iTunes i või AppStore rakendusega või Android Marketi veebilehelt siis tuleb

    Original URL path: http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/component/content/article/642 (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Loobu jõgi Loobu pais
    sobivuse hindamise teenus Kalanduse infosüsteem Keskkonnalubade infosüsteem Keskkonnaregistri avalik teenus Keskkonnaseire veebileht Kütuseseire andmebaas Loodusvaatluste andmebaas Metsaregistri avalik veebiteenus Saasteainete heite ja ülekanderegister Parooliga kaitstud infosüsteemid E metsateatis eraisikule ettevõttele E kava atesteeritud metsakorraldajatele Jäätmearuandluse infosüsteem Probleemtooteregister Riiklik pakendiregister Õhu saasteallikate infosüsteem Ohtlike jäätmete saatekirjade register Heitveeanalüüside infosüsteem Veekasutuse infosüsteem Avalikud infopäringud Jäätmete infopäring Digitaalsete andmete Metsaregistrile esitamise infosüsteem E kava Probleemtooteregister Jäätmearuandluse infosüsteem Riiklik pakendiregister Õhu saasteallikate infosüsteem Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku veebileht EELIS infoleht Ehitusala sobivuse hindamise teenus Kalanduse infosüsteem Keskkonnalubade infosüsteem Keskkonnaregistri avalik teenus Keskkonnaseire veebileht Kütuseseire andmebaas Loodusvaatluste andmebaas Metsaregistri avalik veebiteenus Heitveeanalüüside infosüsteem Ohtlike jäätmete saatekirjade register Loodusvaatluste andmebaas Skip to content Loobu jõgi Loobu pais Loobu pais asub Lääne Virumaal Kadrina vallas Loobu külas Projekt käsitleb Loobu jõel kalade rändetee avamist ning paisjärvede settest puhastamist Loobu jõgi kuulub keskmise suurusega Soome lahe vesikonna jõgede hulka Jõe pikkus on 62 km valgala on suhteliselt väike 308 km 2 ja kitsas Lisajõgesid on vähe olulisemateks on Udriku oja Vohnja peakraav ning Läsna jõgi Jõe ülem ja keskjooks asuvad Lääne Virumaal alamjooks jääb Lääne Virumaa ja Harjumaa piirile jõe suudme eelne osa Harjumaa territooriumile Jõe ametlikuks alguseks on Jõepere külas asuv Pundi järv Rakverest 12 km edela poole kuid madalvee perioodidel püsiv väljavool järvest puudub Püsiva toite saab jõgi allikasoost 0 5 1 km allpool Pundi järve Jõe ülemjooks paikneb Pandivere kõrgustikul keskjooks läbib Kõrvemaa kirdeosa ning alamjooks jääb Põhja Eesti rannikumadalikule Loobu pais mõjutab jõge ülesvoolu ca 1 km ulatuses Paisjärveline jõeosa milles jõgi on püsivalt väljunud oma looduslike kallaste vahelt moodustab sellest 500 600 m Looduslik jõesäng paisjärve kohal on olnud küllalt suure languga jõeosa Paisjärves on vana jõesängi kohal säilinud vooluosa kaldavöönd on enamasti madalaveeline sinna on toimunud täiendav setete kogunemine ning kinnikasvamine veesisese suurtaimestikuga Järvelise eluviisiga ning suurtele paisjärvedele omastest kalaliikidest sobib Loobu paisjärv

    Original URL path: http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/component/content/article/579 (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Pirita jõgi Nehatu, Loo ja Paritõkke paisud
    2 Tähtsamad lisajõed on Kuivajõgi Tuhala jõgi Angerja oja ja Leivajõgi Jõe ülemjooks asub Kõrvemaal keskjooks ja enamik alamjooksust Põhja Eesti lavamaal ning suudme eelne osa Põhja Eesti rannikumadalikul Looduslike eelduste poolest on Pirita jõgi väga hea füüsilise kvaliteediga Jõe alamjooksul ja suuremal osal keskjooksust on säilinud looduslik säng jõe alamjooks on väga suure languga ning seal on rohkesti kärestikke ja kiirevoolulisi kivise kruusase põhjaga jõelõike See loob head elutingimused lõhelastele lõhe meriforell jõeforell ja teistele kalaliikidele võldas trulling lepamaim vimb jõe ja ojasilm Jõe keskjooksul on lang väike kuid säilinud on palju vanajõgesid ja kevadeti üleujutatavaid luhtasid Seal on head elutingimused karplastele haugile ja ahvenale Probleemiks on eelkõige jõe rikutud hüdroloogiline režiim piisava vooluhulga puudumine madalvee perioodidel ning tõkestatus paisudega mis ei lase kalastikul sooritada rändeid sigimis toitumis ja talvituspaikade vahel Nehatu pais asub Pirita jõe 12 km l valgala 786 km 2 ning Tallinn Narva maanteesillast 80 m ülesvoolu Nehatu pais on ehitatud Iru Elektrijaama tehnoloogilise veepumpla veehaarde tarbeks Betoonpais on 24 m laiuses jõesängis sulgedes selle osaliselt 18 m laiuselt paremkalda sambast Paisu kohal tõuseb jõepõhi 1 7 m võrra 19 20 7 m 50 60 m pikkusel lõigul Pais on laialäveline ülevoolu pikkusega 7 8 m harja kõrgus on 20 96 m absoluutkõrgus Paisu vasakpoolse otsa ja jõe vasakkalda nõlva vahelisse sängi on ehitatud kividest kärestik Jõgi on tavaliselt paisutatud 1 m võrra ja paisutusulatus on 0 5 km Ramp tüüpi kärestiku astangud on allosas kõrged ca 0 3 m täide madal keskmine kiirus kärestikul on suur üle 1 m s Nõrga ujumisvõimega kalad ei suuda seda kärestikku läbida Üle paisu harja voolab vett ka madalvee ajal peibutades ülesvoolu rändavad kalad kes kärestikuvoolu pole leidnud paisu alla umbsoppi Ehitustööd toimuvad paisu juures paremal kaldal vasaku kalda nõlvajalamil jõe sängis ja paisul Kalapääsu ümberehituseks vajaminev ehitusmaterjal kivi klibu asub jõesängis Jõe kaldad on järsu nõlvaga ja kõrgus jõepõhjast kuni 9 m Betoonpais jääb puutumata Praegune kõrgete astmetega kalaramp tüüpi kalapääs rekonstrueeritakse Kalapääsu põhi süvendatakse ja laiendatakse suurema veeläbilaskvuse saavutamiseks Kalapääsu säng kindlustatakse kogu pikkuses Kärestiku kividest laotakse 12 uut madalama kõrgustevahega 0 1 m läbivoolu astet mis ühendavad sujuvalt jõe ala ja paisutatud ülaveepinda kõrguste vahega 1 2 1 5 m sõltuvalt vooluhulgast 2 Pirita jõgi Loo Pais Loo pais asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Loo alevikus Pirita jõe 16 km l valgala 760 km 2 ning Lagedi sillast ca 2 km allavoolu Pais on lagunenud Säilinud on betoonist 3 avaline laialäveline paisülevool kahe jõesambaga kaldasammaste vahel Läbivooluavade kogulaius on 25 m läve pikkus 5 m ja läve harja kõrgus 30 3 30 5 m absoluutkõrgus Paisu sammaste kõrgus lävest on 2 5 m Üle sammaste kulgeb 3 m laiune lagunenud puitsild terastaladel Madalvee ajal on paisutus 0 5 m üla ja alaveepind on vastavalt 30 5 m ja 30 m Paisutuse mõju ulatub 0 3 km ülesvoolu Kiire ja madal 0 2 m veevool üle paisuläve takistab kalade rännet ülesvoolu Paisu betoonpinnad on pragunenud kohati lagunenud ja vajavad remonti Ehitustööd toimuvad paisu juures paremal kaldal vasaku

    Original URL path: http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/component/content/article/584 (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Õhne jõgi Leebiku ja Tõrva pais
    pais Õhne jõgi pikkus 94 km valgala 573 km 2 kuulub Võrtsjärve vesikonna suuremate jõgede hulka Jõgi algab Veisjärvest ning suubub Võrtsjärve lõunaossa Jõe algus ja suudme eelne osa jäävad Viljandimaa enamik jõest Valgamaa piiresse Lühike osa jõe keskjooksust paikneb Läti territooriumil Maastikuliselt asuvad jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa Sakala kõrgustiku lõunaosas keskjooksu alumine osa ja alamjooks Võrtsjärve nõos Pinnamoe iseärasustest tulenevalt on Õhne jõe voolutee Võrtsjärve väga pikk See on haagikujuline ja kulgeb ümber Sakala kõrgustiku kaguosa ümber Taagepera Holdre kõrgustiku lõunaotsa Tähtsamad lisajõed on Pokardi oja Helme ja Jõku jõgi Majanduslikult kasutatavateks liikideks Õhne jões on alamjooksul haug angerjas särg turb teib säinas roosärg linask latikas luts ahven tõenäoliselt ka nurg ja koha Jõeforelli esineb vaid Tõrva paisust Jõku jõe suudmeni Kutseline püük jõel puudub harrastuspüük on lubatud kogu jõe ulatuses Võrtsjärve suubuva jõena on Õhne jõel tähtsus siiski ka kutseliste kalurite jaoks Õhne jõgi on kude ja noorjärkude kasvualaks mitmetele Võrtsjärves elunevatele kalaliikidele latikas säinas teib turb haug jt samas rändab osa Võrtsjärve asustatavatest angerjatest Õhne jõkke Jõe kesk ja ülemjooksul püügikalad praktiliselt puuduvad ning selle jõeosa kalanduslik väärtus on praegu väga väike Looduslike tingimuste poolest on keskjooks forelli harjusejõe tüüpi kuid mõlemad liigid on sealt praeguseks hävinud Rändeteede avamine koos kudepaikade parandamisega aitab kaasa mõlema liigi asurkondade taastamisele Tõrva hüdrosõlm koosneb liigveelasust paisust ja veskikanalist koos veskihoonega Üle paisjärve 250 m pikkuse tammi kulgeb Veski tänav Rajatised on heas ehituslikus seisukorras Paisu kunagise rajamise ajal käivitati veejõul töötavad saeveski ja jahuveski Saeveski hoone ja kanal on hävinud Veski rajamise ajaga võrreldes on tammi ja liigveelasu asukohta 1950 ndate aastate lõpus toimunud rekonstrueerimise käigus muudetud Kunagise silla ja liigveelasu varemed paiknevad praegusest sillast 20 m allavoolu Puistaimestik likvideeritakse 4 hektarilt Rajatakse kalapääs ja allavoolurände kanal Paisjärv puhastatakse mudast ja süvendatakse nii et vee sügavus oleks normaalvee taseme korral vähemalt 2 5 m Liigveelasu ees kujuneb vee sügavuseks peale sängi puhastamist 3 5 m ja kaugemal kunagises voolusängis 3 0 m Väljakaevatavast mineraalpinnasest osa kasutatakse kalapääsu ümbruse liigveelasu juures paikneva saare ning kunagisest jõesängi ja pargi vahelise ala täitmiseks Täidetud alad haljastatakse ja on hiljem kasutatavad puhkeotstarbel Kalapääsu kaldale kujundatakse jalgtee Paisjärve veepeegli pindalaks jääb peale rekonstrueerimistöid 2 7 ha ja keskmiseks sügavuseks 2 25 m Elektrijaama sissevoolust põhjapoole jääva paisjärve sopi veevahetuse parandamiseks avatakse kunagine läbivool ja poolsaar kujundatakse saareks Saarele pääsemiseks paigaldatakse jalakäijate sild Elektrijaama sissevoolu ja liigveelasu vahel paiknev poolsaar kujundatakse saareks Töö on vajalik järve osa veevahetuse parandamiseks Veski tänavalt paisjärve suubuv sajuveetorustik suunatakse ümber alumisse bjeffi Torustikule paigaldatakse liiva õlipüüdur Fotod Foto 1 Veski tn äärne paisjärve ala 01 06 2011 Foto 2 Veski tn äärne paisjärve ala 13 09 2011 Foto 3 Vaade üle Kellavõrendiku linnavalitsuse suunas 01 06 2011 Foto 4 Vaade üle Kellavõrendiku linnavalitsuse suunas 13 09 2011 Foto 5 Vaade Veski tn suunas kaarsillalt 01 06 2011 Foto 6 Vaade Veski tn suunas kaarsillalt 13 09 2011 Foto 7 Vaade Kellavõrendikule kaarsillalt 01 06 2011 Foto 8 Vaade Kellavõrendikule kaarsillalt 13 09 2011 Foto 9 Linnavalitsuse alune 01

    Original URL path: http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/component/content/article/582 (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Kunda jõgi Estonian Cell-i pais
    esitamise infosüsteem E kava Probleemtooteregister Jäätmearuandluse infosüsteem Riiklik pakendiregister Õhu saasteallikate infosüsteem Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku veebileht EELIS infoleht Ehitusala sobivuse hindamise teenus Kalanduse infosüsteem Keskkonnalubade infosüsteem Keskkonnaregistri avalik teenus Keskkonnaseire veebileht Kütuseseire andmebaas Loodusvaatluste andmebaas Metsaregistri avalik veebiteenus Heitveeanalüüside infosüsteem Ohtlike jäätmete saatekirjade register Loodusvaatluste andmebaas Skip to content Kunda jõgi Estonian Cell i pais Kunda jõgi on Lääne Virumaal paiknev Soome lahe vesikonna jõgi pikkus 64 km valgala 530 km 2 Jõe ülemjooks asub Pandivere kõrgustiku idaservas keskjooks ja enamik alamjooksust Kirde Eesti lavamaal ning suudme eelne osa Põhja Eesti rannikumadalikul Tähtsamad lisajõed on Ädara jõgi Voore oja ja Vaeküla oja Jõe lähe asub Roela aleviku lähedal Ülemjooksu ülemises osas lähtest kuni Küti külani umbes 13 km pikkuselt voolab jõgi Paasvere Mõdriku oosi idanõlva all loogeldes põhjaloodesse Küti küla kohal käändub jõgi järsult itta ja suundub selles sihis 7 5 km peaaegu kuni Ädara jõe suubumiskohani Seal pöördub jõgi põhjaloodesse ning voolab samas üldsuunas kuni suubumiseni Kunda lahte Keskjooksul Sae ja Põlula küla vahemikus teeb jõgi siiski ühe sügava ja teise lameda kaare kirdesse leidmaks läbipääsu Männikvälja mõhnastikust ning alamjooksul Lammasmäe piirkonnas kaare itta et mööduda Kunda Aru kõrgsoost Keskjooksul Voore oja ja Sämi silla vahemikus suubub jõkke palju allikavett Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 90 m ja suudmes 0 m Jõe keskmine lang on 1 41 m km Suurim on lang jõe alamjooksul suudme eelsetel kilomeetritel kus jõgi läbib Balti klindi Alamjooksult alates on jõel järgmised paisud kaugus suudmest km Kunda hüdroelektrijaama pais 2 AS Estonian Cell veehaarde pais 2 5 Kunda tsemenditehase pais 3 Kunda mõisa pais 5 Aravuse pais 50 Looduslike eelduste poolest on Kunda jõgi lõhelistele üheks parimaks elupaigaks Eestis kuid jõe suurepäraseid eeldusi on kahjustanud jõele rajatud paisud Seetõttu on hävinud suurem osa jõe alamjooksu väga headest kärestikest ning tõkestatud siirdekalade rändetee jõe

    Original URL path: http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/component/content/article/581 (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Mustoja jõgi Vihula alumine pais
    atesteerimine Väljaanded ja ülevaated Väljaanded ja ülevaated Raamatukogu andmebaas Riiklik metsainventeerimine SMI Esita andmed Jäätmed Metsandus Riikliku keskkonnaseire aruanded Ulukiseire vaatluslehed ja ankeedid Vesi Välisõhk Teabenõue Kontaktid Registrid ja infosüsteemid Juhul kui teie veebilehitseja annab infosüsteemi sisenedes sertifikaadi certificate veateate palume lugeda juhendit millega tutvumiseks klõpsake siia Avalikku infot sisaldavad infosüsteemid Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku veebileht EELIS infoleht Ehitusala sobivuse hindamise teenus Kalanduse infosüsteem Keskkonnalubade infosüsteem Keskkonnaregistri avalik teenus Keskkonnaseire veebileht Kütuseseire andmebaas Loodusvaatluste andmebaas Metsaregistri avalik veebiteenus Saasteainete heite ja ülekanderegister Parooliga kaitstud infosüsteemid E metsateatis eraisikule ettevõttele E kava atesteeritud metsakorraldajatele Jäätmearuandluse infosüsteem Probleemtooteregister Riiklik pakendiregister Õhu saasteallikate infosüsteem Ohtlike jäätmete saatekirjade register Heitveeanalüüside infosüsteem Veekasutuse infosüsteem Avalikud infopäringud Jäätmete infopäring Digitaalsete andmete Metsaregistrile esitamise infosüsteem E kava Probleemtooteregister Jäätmearuandluse infosüsteem Riiklik pakendiregister Õhu saasteallikate infosüsteem Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku veebileht EELIS infoleht Ehitusala sobivuse hindamise teenus Kalanduse infosüsteem Keskkonnalubade infosüsteem Keskkonnaregistri avalik teenus Keskkonnaseire veebileht Kütuseseire andmebaas Loodusvaatluste andmebaas Metsaregistri avalik veebiteenus Heitveeanalüüside infosüsteem Ohtlike jäätmete saatekirjade register Loodusvaatluste andmebaas Skip to content Mustoja jõgi Vihula alumine pais Vihula pais asub Lääne Viru maakonnas Vihula vallas Vihula külas Mustoja asub Lääne Virumaal oja pikkus 28 km valgala 135 km 2 Oja lähteks on 2 km Vatku külast idapool olevalt soiselt alalt algav magistraalkraav Oja suubub Soome lahte Altja oja ja Vainupea jõe Võsu ja Kunda linna vahelisel alal Tähtsamad lisaojad on Annikvere ja Areda oja Looduslike eelduste poolest on Mustoja üks paremaid lõheliste elupaiku Eestis Väga hea hüdromorfoloogiline kvaliteet on säilinud oja alamjooksul 6 8 km pikkusel lõigul suudmest kuni Vihula mõisa paisuni Sellel ojalõigul on väga suur lang mis tähendab et ojal on rohkesti kärestikke ja kiirevoolulisi kivise kruusase põhjaga jõelõike Piisava allikalise toite olemasolu tagab et ojas säilib piisavalt vett ja kalade sobivaid elupaiku ka madalvee perioodidel mis tihti on Eesti jõgedes üks olulisemaid kalastikku limiteerivaid tegureid

    Original URL path: http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/component/content/article/580 (2014-02-05)
    Open archived version from archive



  •