archive-ee.com » EE » K » KATOLIKU.EE

Total: 804

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • 23 loeng: Südametunnistus - vabadus
    kõlbeliselt hea 1755 1756 1759 1760 Tegu on kõlbeliselt hea kui ühtaegu on head niihästi selle objekt taotlus kui ka asjaolud Ainuüksi valitud objekt võib rikkuda kogu teo isegi selle võimalikust heast taotlusest hoolimata Ei ole lubatav teha kurja et sellest võiks tõusta head Kuri taotlus rikub teo isegi siis kui objekt on iseenesest hea Samas ei tee hea taotlus tegu heaks kui teo objekt on kuri sest eesmärk ei õigusta abinõu Asjaolud võivad tegutseja vastutust vähendada või suurendada ent ei saa muuta tegude endi kõlbelist väärtust mitte kunagi ei saa nad teha heaks tegu mis iseenesest on kuri 369 Kas leidub tegusid mis pole kunagi lubatavad 1756 1761 On tegusid mis on iseenesest alati lubamatud oma objekti tõttu näiteks jumalateotus mõrv abielurikkumine Sellise teo valimine toob kaasa tahtehäire s t kõlbelise kurja mida ei saa kunagi õigustada võimalikele headele tagajärgedele viitamisega TUNNETE KÕLBELINE VÄÄRTUS 370 Mis on tunded ld passiones 1762 1766 1771 1772 Tunded on emotsioonid meeleliigutused ja kired inimese psüühika loomuomased komponendid mis kallutavad inimese toimima või toimimata jätma sõltuvalt sellest mida kogetakse heana või kurjana Põhilised tunded on armastus ja vihkamine himu ja hirm rõõm kurbus ja viha Peamine tunne on armastus mille kutsub välja hüve ligitõmme Armastada saab ainult seda mis on hea tõeliselt või näiliselt 371 Kas tunded on kõlbeliselt head või halvad 1767 1770 1771 1772 Tunded pole meeleliigutustena iseenesest head ega halvad Nad on head kui nad aitavad kaasa heale teole ning nad on halvad vastupidisel juhul Neid võib ülendada voorustesse kaasates või väärastada pahede läbi SÜDAMETUNNISTUS 372 Mis on südametunnistus 1776 1780 1795 1797 Südametunnistus on mõistuse otsus mis käsib inimesel õigel hetkel teha head ja hoiduda kurjast Tänu südametunnistusele tajub inimene tehtava või tehtud teo kõlbelist väärtust ning saab nõnda kanda oma teo eest vastutust Võttes kuulda oma südametunnistust võib

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/205-23-loeng-s%C3%BCdametunnistus-vabadus (2015-10-17)
    Open archived version from archive


  • 23 loeng: Südametunnistus - vabadus
    objektist tõeline või näiline hüve tegutseja taotlusest eesmärk milleks tegutsetakse ja tegevuse asjaoludest kaasa arvatud teo tagajärjed 368 Millal on tegu kõlbeliselt hea 1755 1756 1759 1760 Tegu on kõlbeliselt hea kui ühtaegu on head niihästi selle objekt taotlus kui ka asjaolud Ainuüksi valitud objekt võib rikkuda kogu teo isegi selle võimalikust heast taotlusest hoolimata Ei ole lubatav teha kurja et sellest võiks tõusta head Kuri taotlus rikub teo isegi siis kui objekt on iseenesest hea Samas ei tee hea taotlus tegu heaks kui teo objekt on kuri sest eesmärk ei õigusta abinõu Asjaolud võivad tegutseja vastutust vähendada või suurendada ent ei saa muuta tegude endi kõlbelist väärtust mitte kunagi ei saa nad teha heaks tegu mis iseenesest on kuri 369 Kas leidub tegusid mis pole kunagi lubatavad 1756 1761 On tegusid mis on iseenesest alati lubamatud oma objekti tõttu näiteks jumalateotus mõrv abielurikkumine Sellise teo valimine toob kaasa tahtehäire s t kõlbelise kurja mida ei saa kunagi õigustada võimalikele headele tagajärgedele viitamisega TUNNETE KÕLBELINE VÄÄRTUS 370 Mis on tunded ld passiones 1762 1766 1771 1772 Tunded on emotsioonid meeleliigutused ja kired inimese psüühika loomuomased komponendid mis kallutavad inimese toimima või toimimata jätma sõltuvalt sellest mida kogetakse heana või kurjana Põhilised tunded on armastus ja vihkamine himu ja hirm rõõm kurbus ja viha Peamine tunne on armastus mille kutsub välja hüve ligitõmme Armastada saab ainult seda mis on hea tõeliselt või näiliselt 371 Kas tunded on kõlbeliselt head või halvad 1767 1770 1771 1772 Tunded pole meeleliigutustena iseenesest head ega halvad Nad on head kui nad aitavad kaasa heale teole ning nad on halvad vastupidisel juhul Neid võib ülendada voorustesse kaasates või väärastada pahede läbi SÜDAMETUNNISTUS 372 Mis on südametunnistus 1776 1780 1795 1797 Südametunnistus on mõistuse otsus mis käsib inimesel õigel hetkel teha head ja hoiduda kurjast Tänu südametunnistusele

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/205-23-loeng-s%C3%BCdametunnistus-vabadus?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 24. loeng: Voorused ja patt
    asjade kasutamisele õige tasakaalu 384 Mis on jumalikud teologaalsed voorused 1812 1813 1840 Jumalike vooruste puhul on vooruse allikas ajend ja otsene objekt Jumal ise Need antakse inimesele koos pühitseva armuga ning nende läbi saadakse võime elada oma elu koos Pühima Kolmainsusega Nad on kristlaste kõlbelise tegevuse alus ja tõukejõud ning nad annavad elu inimlikele voorustele Need on tagatis sellele et inimese olemises on kohal ja toimiv Püha Vaim 385 Mis voorused on jumalikud 1813 1814 Jumalikud voorused on usk lootus ja armastus 386 Mis on usk 1814 1816 1842 Usk on jumalik voorus mille läbi me usume Jumalasse ja kõigesse mida Tema on meile ilmutanud ja Kirik meile uskumiseks esitab sest Jumal on Tõde ise Usu läbi usaldab inimene end vabatahtlikult Jumala hoolde See kes usub püüab mõista ja teha Jumala tahtmist sest usk on tegev läbi armastuse Gl 5 6 387 Mis on lootus 1817 1821 1843 Lootus on jumalik voorus mille läbi me ihkame ja loodame Jumalalt igavest elu kui õndsust usaldades Kristuse tõotusi ja toetudes Püha Vaimu armu abile et püsida ustavana maise elu lõpuni ja teenida õndsus välja 388 Mis on armastus 1822 1829 1844 Armastus on jumalik voorus mille läbi me armastame Jumalat üle kõige ning Jumala armastamise pärast oma kaasinimest nagu iseennast Jeesus seab armastuse uueks käsuks mis on kogu Seaduse täitumine Armastus on täiuslikkuse side vrd Kl 3 14 alus millele on rajatud kõik teised voorused mida ta elustab innustab ja korrastab Kui mul ei oleks armastust ei oleks ma midagi ja ma ei saavutaks midagi 1Kr 13 1 3 389 Mis on Püha Vaimu annid 1830 1831 1845 Püha Vaimu annid on püsivad valmisolekud mis lasevad meil kuulekalt järgida Jumala sisendusi Püha Vaimu ande on seitse tarkus mõistmine nõu meelekindlus teadmine vagadus ja jumalakartus 390 Mis on Püha Vaimu viljad 1832 Püha Vaimu viljad on täiuslikud omadused mis on meis välja kujunenud kui igavese kirkuse esimesed viljad Kiriku Pärimuse järgi on neid kaksteist armastus rõõm rahu kannatlikkus lahkus headus pikameelsus leebus ustavus tagasihoidlikkus mõõdukus suguline karskus Gl 5 22 23 Vulgata alusel PATT 391 Mida nõuab meilt Jumala halastuse omaksvõtmine 1846 1848 1870 See nõuab meilt oma eksimuste tunnistamist ja pattude kahetsemist Jumal ise oma Sõna ja Vaimuga paljastab meie patud ning annab meile südametunnistuse tõe ja andestuse lootuse 392 Mis on patt 1849 1851 1871 1872 Patt on Igavese Seadusega vastuolus seisev sõna tegu või soov Püha Augustinus Patt on Jumala solvamine allumatusega Tema armastusele Patt haavab inimese olemust ja vigastab inimeste ühtekuuluvust Kristus näitas oma Ristikannatuses kui tõsine asi on patt ning võitis selle oma halastusega 393 Kas patte on mitmesuguseid 1852 1853 1873 On väga mitmesuguseid patte Neid võib liigitada objekti või selle järgi missuguse vooruse või käsu vastu eksitakse Nad võivad käia otseselt Jumala kaasinimese või meie endi kohta Neid võib jagada ka mõtte sõna teo või tegematajätmise pattudeks 394 Kuidas eristatakse patte raskusastme alusel 1854 Raskusastme järgi tehakse vahet surmapattude ja andestatavate pattude vahel 395 Millal on tegemist surmapatuga 1855 1861 1874 Surmapatt tehakse siis kui

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/206-24-loeng-voorused-ja-patt (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 24. loeng: Voorused ja patt
    usk lootus ja armastus 386 Mis on usk 1814 1816 1842 Usk on jumalik voorus mille läbi me usume Jumalasse ja kõigesse mida Tema on meile ilmutanud ja Kirik meile uskumiseks esitab sest Jumal on Tõde ise Usu läbi usaldab inimene end vabatahtlikult Jumala hoolde See kes usub püüab mõista ja teha Jumala tahtmist sest usk on tegev läbi armastuse Gl 5 6 387 Mis on lootus 1817 1821 1843 Lootus on jumalik voorus mille läbi me ihkame ja loodame Jumalalt igavest elu kui õndsust usaldades Kristuse tõotusi ja toetudes Püha Vaimu armu abile et püsida ustavana maise elu lõpuni ja teenida õndsus välja 388 Mis on armastus 1822 1829 1844 Armastus on jumalik voorus mille läbi me armastame Jumalat üle kõige ning Jumala armastamise pärast oma kaasinimest nagu iseennast Jeesus seab armastuse uueks käsuks mis on kogu Seaduse täitumine Armastus on täiuslikkuse side vrd Kl 3 14 alus millele on rajatud kõik teised voorused mida ta elustab innustab ja korrastab Kui mul ei oleks armastust ei oleks ma midagi ja ma ei saavutaks midagi 1Kr 13 1 3 389 Mis on Püha Vaimu annid 1830 1831 1845 Püha Vaimu annid on püsivad valmisolekud mis lasevad meil kuulekalt järgida Jumala sisendusi Püha Vaimu ande on seitse tarkus mõistmine nõu meelekindlus teadmine vagadus ja jumalakartus 390 Mis on Püha Vaimu viljad 1832 Püha Vaimu viljad on täiuslikud omadused mis on meis välja kujunenud kui igavese kirkuse esimesed viljad Kiriku Pärimuse järgi on neid kaksteist armastus rõõm rahu kannatlikkus lahkus headus pikameelsus leebus ustavus tagasihoidlikkus mõõdukus suguline karskus Gl 5 22 23 Vulgata alusel PATT 391 Mida nõuab meilt Jumala halastuse omaksvõtmine 1846 1848 1870 See nõuab meilt oma eksimuste tunnistamist ja pattude kahetsemist Jumal ise oma Sõna ja Vaimuga paljastab meie patud ning annab meile südametunnistuse tõe ja andestuse lootuse 392

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/206-24-loeng-voorused-ja-patt?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 25. loeng: Moraalsus ja inimese teod
    Seda taotlust saab rahuldada ainult Jumal ise 362 Mis on igavene õndsus 1720 1724 1727 1729 Igavene õndsus on Jumala nägemine igaveses elus kus me saame täiel määral osa jumalikust loomusest 2Pt 1 4 Kristuse kirkusest ja Pühima Kolmainsuse elu rõõmust See õnn ületab meie inimliku võimise Ta on Jumala üleloomulik kingitus mida me pole pälvinud nagu ka arm mis selleni viib See tõotatav õnn seab meid silmitsi oluliste kõlbeliste valikutega maiste hüvede suhtes ning innustab armastama Jumalat üle kõige KÕLBLUSSEADUS 415 Mis on kõlblusseadus 1950 1953 1975 1978 Kõlblusseadus on Jumala tarkuse tegu Ta kirjutab ette rajad ja käitumisreeglid mis viivad tõotatud õndsusse ning keelab rajad mis viivad Jumalast eemale 416 Milles seisneb loomupärane kõlblusseadus 1954 1960 1978 1979 See Looja poolt iga inimese südamesse kirjutatud seadus on osalemine Jumala tarkuses ja headuses Ta väljendab algset kõlbelist tunnetust mis võimaldab mõistusega teha vahet hea ja kurja vahel Ta on üldkehtiv ja muutumatu ning määrab ära aluse niihästi üksikisiku kohustustele ja põhiõigustele kui ka ühiskonnale ja tsiviilseadustele 417 Kas loomuseadust tunnevad kõik 1960 Patu tõttu ei taju kõik inimesed alati loomuseadust või siis ei tunnusta seda ühtviisi selgelt ja vahetult Sel põhjusel kirjutas Jumal käsulaudadele Seaduse mida inimesed ei osanud lugeda oma südameist Püha Augustinus 418 Mis suhe on loomuseaduse ja Vana Seaduse vahel 1961 1962 1980 Vana Seadus on ilmutatud Seaduse esimene aste Ta väljendab paljusid tõdesid milleni võib mõistusega jõuda loomulikul teel ning mida päästeleping seega kinnitab ja kehtivaks kuulutab Tema kõlblusnormid võtab kokku dekaloogi kümme käsku mis paneb aluse inimese kutsumusele kirjutab ette mis on Jumala ja kaasinimese armastamises olemuslik ning keelab ära mis sellele vastu käib 419 Mis koht on Vanal Seadusel päästmisplaanis 1963 1964 1981 1982 Vana Seadus võimaldas mõista paljusid mõistusele tabatavaid tõdesid näitas mis tuleb teha ja mis tegemata jätta ning eelkõige valmistas

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/207-25-loeng-moraalsus-ja-inimese-teod (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 25. loeng: Moraalsus ja inimese teod
    õnne järele 1718 1719 1725 Õndsakskiitmised on vastus kaasasündinud õnnepüüdlusele mille Jumal on pannud inimese südamesse et teda enda poole tõmmata Seda taotlust saab rahuldada ainult Jumal ise 362 Mis on igavene õndsus 1720 1724 1727 1729 Igavene õndsus on Jumala nägemine igaveses elus kus me saame täiel määral osa jumalikust loomusest 2Pt 1 4 Kristuse kirkusest ja Pühima Kolmainsuse elu rõõmust See õnn ületab meie inimliku võimise Ta on Jumala üleloomulik kingitus mida me pole pälvinud nagu ka arm mis selleni viib See tõotatav õnn seab meid silmitsi oluliste kõlbeliste valikutega maiste hüvede suhtes ning innustab armastama Jumalat üle kõige KÕLBLUSSEADUS 415 Mis on kõlblusseadus 1950 1953 1975 1978 Kõlblusseadus on Jumala tarkuse tegu Ta kirjutab ette rajad ja käitumisreeglid mis viivad tõotatud õndsusse ning keelab rajad mis viivad Jumalast eemale 416 Milles seisneb loomupärane kõlblusseadus 1954 1960 1978 1979 See Looja poolt iga inimese südamesse kirjutatud seadus on osalemine Jumala tarkuses ja headuses Ta väljendab algset kõlbelist tunnetust mis võimaldab mõistusega teha vahet hea ja kurja vahel Ta on üldkehtiv ja muutumatu ning määrab ära aluse niihästi üksikisiku kohustustele ja põhiõigustele kui ka ühiskonnale ja tsiviilseadustele 417 Kas loomuseadust tunnevad kõik 1960 Patu tõttu ei taju kõik inimesed alati loomuseadust või siis ei tunnusta seda ühtviisi selgelt ja vahetult Sel põhjusel kirjutas Jumal käsulaudadele Seaduse mida inimesed ei osanud lugeda oma südameist Püha Augustinus 418 Mis suhe on loomuseaduse ja Vana Seaduse vahel 1961 1962 1980 Vana Seadus on ilmutatud Seaduse esimene aste Ta väljendab paljusid tõdesid milleni võib mõistusega jõuda loomulikul teel ning mida päästeleping seega kinnitab ja kehtivaks kuulutab Tema kõlblusnormid võtab kokku dekaloogi kümme käsku mis paneb aluse inimese kutsumusele kirjutab ette mis on Jumala ja kaasinimese armastamises olemuslik ning keelab ära mis sellele vastu käib 419 Mis koht on Vanal Seadusel päästmisplaanis 1963 1964

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/207-25-loeng-moraalsus-ja-inimese-teod?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 26. loeng: Kümme Käsku: 1–3
    TEISI JUMALAID 442 Mida tähendab Jumala kinnitus Mina olen Issand sinu Jumal 2Ms 20 2 2083 2094 2133 2134 See tähendab et uskliku kohus on hoida ja kasvatada endas jumalikke voorusi ning hoiduda nende vastu patustamast Usk tähendab uskuda Jumalasse ning lükata tagasi kõik mis usule vastandub nagu tahtlik kahtlemine uskumatus hereesia väärõpetus apostaasia usust taganemine skisma allumatus Lootus tähendab oodata usaldusega Jumala õndsat nägemist ja Tema abi vältides meeleheidet või jultumust Armastus tähendab armastada Jumalat üle kõige ning jätta seepärast ükskõiksus tänamatus leigus vaimulik laiskus ning uhkusest sündiv jumalavihkamine 443 Mida tähendavad meie Issanda sõnad Kummarda Issandat oma Jumalat ja teeni ainult teda Mt 4 10 2095 2105 2135 2136 Need sõnad tähendavad Jumala kummardamist kõige oleva Issandana Tema väärilist teenimist üksinda ja kogukonnas kiituse tänu ja vajaduste Tema ette toomist palves ohverdamist Temale eelkõige oma elu toomist vaimulikuks ohvriks ühenduses Kristuse täiusliku Ohvriga ning kõige Jumalale lubatu või tõotatu täitmist 444 Kuidas rakendab inimene oma õigust teenida Jumalat tões ja vaimus 2104 2109 2137 Igal inimesel on õigus ja moraalne kohus otsida tõde eriti Jumalasse ja Tema Kirikusse puutuvas Kui tõde on teada saadud on igal inimesel õigus ja moraalne kohus see omaks võtta seda ustavalt hoida ning Jumalat õigesti teenida Samas nõuab inimese väärikus et usulistes asjades ei sunnita kedagi tegema midagi oma südametunnistuse vastast või jätma avaliku korra õiglastes raamides tegemata midagi südametunnistuse kohast See kehtib nii era kui avalikus elus nii üksinda kui koos teistega 445 Mida keelab Jumal oma käsuga Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval 2Ms 20 2 2110 2128 2138 2140 See käsk keelab mitme või ebajumalausu millegi loodu võimu raha või isegi deemonite jumaldamise ebausu kõrvalekaldumise tõelise Jumala teenimisest mis võib väljenduda selgeltnägemises maagias nõidumises spiritismis usupõlguse Jumala kiusamise sõnas ja teos pühaduseteotuse sakrileegi pühitsetud isikute ja esemete eriti Euharistia rüvetamise simoonia ehk vaimulike asjade ametite vms müütamise ateismi Jumala olemasolu eitamise mis tugineb tihti väärale arusaamale inimese sõltumatusest agnostitsismi väite et Jumalat ei saa tunnetada mis tähendab usulist ükskõiksust ja praktilist ateismi 446 Kas Jumala käsk Sa ei tohi endale teha mingit pilti või kuju Jumalast 2Ms 20 4 keelab piltide ja kujude austamise 2129 2132 2141 Vana Testament keelas selle käsuga igasuguse kujutise Jumalast kes on absoluutselt meelteülene transtsendentne Seevastu kristlikku pühapiltide ja kujude austamist õigustab Jumala Poja Lihakssaamine nagu kinnitas 787 aastal Nikaia Kirikukogu sest selle austamise aluseks on inimeseks sündinud Jumala Poja müsteerium mille läbi transtsendentne Jumal saab ka nähtavaks See ei tähenda kujutise kummardamist vaid sellel kujutatud isiku Kristuse ülipüha Neitsi Maarja inglite või pühakute austamist Teine käsk ÄRA KURITARVITA JUMALA NIME 447 Kuidas austatakse Jumala nime pühadust 2142 2149 2160 2163 Jumala nimele antakse au seda õnnistades kiites ja ülistades Seepärast on keelatud kasutada Jumala nime selleks et õigustada kuritegu Samuti on vale kasutada Jumala püha nime igasugusel sobimatul viisil nagu Jumalat needa see on loomu poolest raske patt kiruda või murda tõotust mis on antud Tema nimel 448 Miks on valevanne keelatud 2150 2151 2163 2164 See on keelatud sest siis

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/208-26-loeng-k%C3%BCmme-k%C3%A4sku-13 (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 26. loeng: Kümme Käsku: 1–3
    ARMASTA ISSANDAT OMA JUMALAT KOGU SÜDAMEST KOGU HINGEST JA KOGU MEELEST Esimene käsk MINA OLEN ISSAND SINU JUMAL ÄRGU OLGU SUL TEISI JUMALAID 442 Mida tähendab Jumala kinnitus Mina olen Issand sinu Jumal 2Ms 20 2 2083 2094 2133 2134 See tähendab et uskliku kohus on hoida ja kasvatada endas jumalikke voorusi ning hoiduda nende vastu patustamast Usk tähendab uskuda Jumalasse ning lükata tagasi kõik mis usule vastandub nagu tahtlik kahtlemine uskumatus hereesia väärõpetus apostaasia usust taganemine skisma allumatus Lootus tähendab oodata usaldusega Jumala õndsat nägemist ja Tema abi vältides meeleheidet või jultumust Armastus tähendab armastada Jumalat üle kõige ning jätta seepärast ükskõiksus tänamatus leigus vaimulik laiskus ning uhkusest sündiv jumalavihkamine 443 Mida tähendavad meie Issanda sõnad Kummarda Issandat oma Jumalat ja teeni ainult teda Mt 4 10 2095 2105 2135 2136 Need sõnad tähendavad Jumala kummardamist kõige oleva Issandana Tema väärilist teenimist üksinda ja kogukonnas kiituse tänu ja vajaduste Tema ette toomist palves ohverdamist Temale eelkõige oma elu toomist vaimulikuks ohvriks ühenduses Kristuse täiusliku Ohvriga ning kõige Jumalale lubatu või tõotatu täitmist 444 Kuidas rakendab inimene oma õigust teenida Jumalat tões ja vaimus 2104 2109 2137 Igal inimesel on õigus ja moraalne kohus otsida tõde eriti Jumalasse ja Tema Kirikusse puutuvas Kui tõde on teada saadud on igal inimesel õigus ja moraalne kohus see omaks võtta seda ustavalt hoida ning Jumalat õigesti teenida Samas nõuab inimese väärikus et usulistes asjades ei sunnita kedagi tegema midagi oma südametunnistuse vastast või jätma avaliku korra õiglastes raamides tegemata midagi südametunnistuse kohast See kehtib nii era kui avalikus elus nii üksinda kui koos teistega 445 Mida keelab Jumal oma käsuga Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval 2Ms 20 2 2110 2128 2138 2140 See käsk keelab mitme või ebajumalausu millegi loodu võimu raha või isegi deemonite jumaldamise ebausu kõrvalekaldumise tõelise Jumala teenimisest mis võib väljenduda selgeltnägemises maagias nõidumises spiritismis usupõlguse Jumala kiusamise sõnas ja teos pühaduseteotuse sakrileegi pühitsetud isikute ja esemete eriti Euharistia rüvetamise simoonia ehk vaimulike asjade ametite vms müütamise ateismi Jumala olemasolu eitamise mis tugineb tihti väärale arusaamale inimese sõltumatusest agnostitsismi väite et Jumalat ei saa tunnetada mis tähendab usulist ükskõiksust ja praktilist ateismi 446 Kas Jumala käsk Sa ei tohi endale teha mingit pilti või kuju Jumalast 2Ms 20 4 keelab piltide ja kujude austamise 2129 2132 2141 Vana Testament keelas selle käsuga igasuguse kujutise Jumalast kes on absoluutselt meelteülene transtsendentne Seevastu kristlikku pühapiltide ja kujude austamist õigustab Jumala Poja Lihakssaamine nagu kinnitas 787 aastal Nikaia Kirikukogu sest selle austamise aluseks on inimeseks sündinud Jumala Poja müsteerium mille läbi transtsendentne Jumal saab ka nähtavaks See ei tähenda kujutise kummardamist vaid sellel kujutatud isiku Kristuse ülipüha Neitsi Maarja inglite või pühakute austamist Teine käsk ÄRA KURITARVITA JUMALA NIME 447 Kuidas austatakse Jumala nime pühadust 2142 2149 2160 2163 Jumala nimele antakse au seda õnnistades kiites ja ülistades Seepärast on keelatud kasutada Jumala nime selleks et õigustada kuritegu Samuti on vale kasutada Jumala püha nime igasugusel sobimatul viisil nagu Jumalat needa see on loomu poolest raske patt kiruda või

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/208-26-loeng-k%C3%BCmme-k%C3%A4sku-13?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive



  •