archive-ee.com » EE » K » KATOLIKU.EE

Total: 804

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • 15. Loeng: Liturgia
    Testamendi sündmustes ning täiel määral ilmsiks Kristuse isikus ja tegudes 237 Kust on pärit sakramentaalsed märgid 1146 1152 1189 Mõned tulevad loodud asjade seast valgus vesi tuli leib vein õli teised inimeste kooselust pesemine salvimine leivamurdmine või Vana Lepingu päästmisloost paasariitused ohvritalitused käte pealepanemine pühitsemine Need märgid millest mõned on normiandvad ja muutmatud võttis Kristus üle ning tegi nendest oma päästva ja pühitseva tegevuse kandjad 238 Mis seob sakramentide pühitsemisel tegevusi ja sõnu 1153 1155 1190 Tegevused ja sõnad on sakramentide pühitsemisel omavahel väga tihedalt seotud Ehkki sümboolsed toimingud ise on juba omaette keel on siiski hädavajalik et rituaalsed sõnad saadaksid neid toiminguid ning annaksid neile elu Liturgia sõnad ja tegevused on lahutamatud kuna nad on tähenduslikud märgid ning kuna nad teevad teoks selle mida nad tähistavad 239 Mille järgi võib otsustada et laulu ja muusikat on liturgia pühitsemisel kasutatud õigesti 1156 1158 1191 Kuna laul ja muusika on tihedalt seotud liturgilise tegevusega peavad nad vastama järgmistele kriteeriumidele Nende eelistatavalt Pühakirjast ja liturgilistest allikatest pärinevad tekstid peavad vastama katoliiklikule doktriinile Nad peavad olema kaunis palveväljendus Muusika tase peab olema kõrge Laul ja muusika peavad julgustama kogudust liturgiast osa võtma Nad peavad väljendama Jumala rahva kultuurilist rikkust ning talituse pühalikku ja pidulikku iseloomu Kes laulab palvetab kahekordselt püha Augustinus 240 Mis on pühapiltide ja pühakujude mõte 1159 1162 1192 Kristuse kujutis on kõrgeim liturgiline ikoon mida võib ette kujutada Ka Maarja ja pühakute kujutised märgivad Kristust keda nendes austatakse Nad kuulutavad sama Rõõmusõnumit mida teeb Piibel sõnadega ja nad aitavad meid äratada ning toita meie usku Millal pühitsetakse liturgiat 241 Mis on liturgilise ajaarvestuse kese 1163 1167 1193 Liturgilise ajaarvestuse kese on pühapäev kogu kirikuaasta alus ja tuum Pühapäev saab oma kõrgpunkti Ülestõusmispühas pühade pühas 242 Mis on liturgilise aasta roll 1168 1173 1194 1195 Liturgilise aasta jooksul pühitseb Kirik Kristuse saladust tervikuna Lihakssaamisest aulise Taastulemiseni Seatud päevadel austab Kirik erilise armastusega pühimat Jumalasünnitajat Maarjat Jumalaema Samuti mälestab Kirik pühakuid kes pühendasid oma elu ja kannatused Kristusele ning elavad nüüd koos Temaga kirkuses 243 Mis on tunnipalve 1174 1178 1196 Tunnipalve on Kiriku avalik ja ühine palve mida Kristus palvetab üheskoos oma Ihu Kirikuga Kristuse saladus mida me pühitseme Euharistias teeb tunnipalves pühaks ja muudab teiseks kogu päeva Tunnipalve koosneb peamiselt psalmidest muudest kirjakohtadest ning kirikuisade ja vaimulike õpetajate tekstidest Kus pühitsetakse liturgiat 244 Kas Kirikul on vaja paika et liturgiat pidada 1197 1198 Jumala kummardamine tões ja vaimus Jh 4 24 Uue Lepingu ajastul pole kindlalt seotud ühegi paigaga sest Jumala tõeline tempel on Kristus Tema läbi saab kristlastest ja kogu Kirikust Püha Vaimu toimel elava Jumala koda Siiski vajab Jumala rahvas oma maises elus paiku kuhu kogudus saaks kokku tulla liturgiat pühitsema 245 Mis on sakraalhoone 1198 1199 See on jumalakoda niihästi kõnealuses paikkonnas elava Kiriku kui ka taevase Jeruusalemma sümbol Eelkõike on see palvetamise paik milles Kirik pühitseb Euharistiat ja kummardab Kristust kes on tõeliselt kohalolev kiriku tabernaaklis 246 Mis kohad on sakraalhoones erilise tähtsusega 1182 1186 Need on altar tabernaakel sakramendi hoiupaik püha kriisami ja teiste pühade

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/197-15-loeng-liturgia (2015-10-17)
    Open archived version from archive


  • 15. Loeng: Liturgia
    on sakramentide pühitsemisel omavahel väga tihedalt seotud Ehkki sümboolsed toimingud ise on juba omaette keel on siiski hädavajalik et rituaalsed sõnad saadaksid neid toiminguid ning annaksid neile elu Liturgia sõnad ja tegevused on lahutamatud kuna nad on tähenduslikud märgid ning kuna nad teevad teoks selle mida nad tähistavad 239 Mille järgi võib otsustada et laulu ja muusikat on liturgia pühitsemisel kasutatud õigesti 1156 1158 1191 Kuna laul ja muusika on tihedalt seotud liturgilise tegevusega peavad nad vastama järgmistele kriteeriumidele Nende eelistatavalt Pühakirjast ja liturgilistest allikatest pärinevad tekstid peavad vastama katoliiklikule doktriinile Nad peavad olema kaunis palveväljendus Muusika tase peab olema kõrge Laul ja muusika peavad julgustama kogudust liturgiast osa võtma Nad peavad väljendama Jumala rahva kultuurilist rikkust ning talituse pühalikku ja pidulikku iseloomu Kes laulab palvetab kahekordselt püha Augustinus 240 Mis on pühapiltide ja pühakujude mõte 1159 1162 1192 Kristuse kujutis on kõrgeim liturgiline ikoon mida võib ette kujutada Ka Maarja ja pühakute kujutised märgivad Kristust keda nendes austatakse Nad kuulutavad sama Rõõmusõnumit mida teeb Piibel sõnadega ja nad aitavad meid äratada ning toita meie usku Millal pühitsetakse liturgiat 241 Mis on liturgilise ajaarvestuse kese 1163 1167 1193 Liturgilise ajaarvestuse kese on pühapäev kogu kirikuaasta alus ja tuum Pühapäev saab oma kõrgpunkti Ülestõusmispühas pühade pühas 242 Mis on liturgilise aasta roll 1168 1173 1194 1195 Liturgilise aasta jooksul pühitseb Kirik Kristuse saladust tervikuna Lihakssaamisest aulise Taastulemiseni Seatud päevadel austab Kirik erilise armastusega pühimat Jumalasünnitajat Maarjat Jumalaema Samuti mälestab Kirik pühakuid kes pühendasid oma elu ja kannatused Kristusele ning elavad nüüd koos Temaga kirkuses 243 Mis on tunnipalve 1174 1178 1196 Tunnipalve on Kiriku avalik ja ühine palve mida Kristus palvetab üheskoos oma Ihu Kirikuga Kristuse saladus mida me pühitseme Euharistias teeb tunnipalves pühaks ja muudab teiseks kogu päeva Tunnipalve koosneb peamiselt psalmidest muudest kirjakohtadest ning kirikuisade ja vaimulike õpetajate tekstidest

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/197-15-loeng-liturgia?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 16. loeng: Mis on sakramendid?
    226 Mis side on sakramentidel Kirikuga 1117 1119 1131 Kristus usaldas sakramendid Kiriku hoolde Sakramendid on Kiriku omad kahes mõttes Nad tulevad Kiriku läbi sest neid toimetab Kirik kes ise on Kristuse tegevuse sakrament Nad on Kiriku jaoks sest nad ehitavad üles Kirikut 227 Mis on sakramentaalne pitser 1121 See on vaimulik pitserimärk mille inimene saab ristimise kinnitamise ja vaimulikuseisuse sakramentide läbi See on Jumala kaitse all olemise tõotus ja tagatis Selle pitseri läbi kujundatakse kristlane Kristuse sarnaseks ta hakkab mitmel viisil osalema Tema preestriametis ning võtma erinevate seisuste ja ülesannete kohaselt omaks Tema rolli Kirikus Nõnda on ta pühitsetud kummardama Jumalat ja teenima Kirikut Kuna selline pitser on kustutamatu siis saab sakramente mis selle hinge jätavad vastu võtta ainult üks kord elus 228 Mis seos on sakramentidel usuga 1122 1126 1133 Sakramendid mitte ainult ei eelda usku vaid ka toidavad tugevdavad ja väljendavad seda oma sõnastuse ja rituaalsete elementidega Sakramente pühitsedes tunnistab Kirik apostlite usku See seletab kust tuleb vana ütlus palve ja usu ühtsuse kohta lex orandi lex credendi s t kuidas Kirik palvetab nõnda ta usub 229 Miks toimivad sakramendid tõhusalt 1127 1128 1131 Sakramendid toimivad ex opere operato selle tõsiasja alusel et sakramentaalne tegu tehti sest Kristus ise toimib neis ja vahendab nendes tähistatavat armu Sakramendi tõhusus ei sõltu ametikandja isiku pühadusest küll aga vastuvõtja valmidusest seda vastu võtta 230 Mis põhjusel on sakramendid pääsemiseks hädavajalikud 1129 Isegi kui kõiki sakramente ei saa anda kõigile usklikele on Kristusesse uskujaile sakramendid pääsemiseks hädavajalikud sest nende läbi jõuab kohale sakramentaalne arm pattude andeksandmine Jumala lapseks võtmine ning Kristuse sarnaseks ja Kiriku liikmeks saamine Püha Vaim tervendab ja muudab neid kes sakramente vastu võtavad 231 Mis on sakramentaalne arm 1129 1131 1134 2003 Sakramentaalne arm on Püha Vaimu arm mida jagab Kristus ja mis on igale sakramendile eriomane See

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/198-16-loeng-mis-on-sakramendid (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 16. loeng: Mis on sakramendid?
    ise on Kristuse tegevuse sakrament Nad on Kiriku jaoks sest nad ehitavad üles Kirikut 227 Mis on sakramentaalne pitser 1121 See on vaimulik pitserimärk mille inimene saab ristimise kinnitamise ja vaimulikuseisuse sakramentide läbi See on Jumala kaitse all olemise tõotus ja tagatis Selle pitseri läbi kujundatakse kristlane Kristuse sarnaseks ta hakkab mitmel viisil osalema Tema preestriametis ning võtma erinevate seisuste ja ülesannete kohaselt omaks Tema rolli Kirikus Nõnda on ta pühitsetud kummardama Jumalat ja teenima Kirikut Kuna selline pitser on kustutamatu siis saab sakramente mis selle hinge jätavad vastu võtta ainult üks kord elus 228 Mis seos on sakramentidel usuga 1122 1126 1133 Sakramendid mitte ainult ei eelda usku vaid ka toidavad tugevdavad ja väljendavad seda oma sõnastuse ja rituaalsete elementidega Sakramente pühitsedes tunnistab Kirik apostlite usku See seletab kust tuleb vana ütlus palve ja usu ühtsuse kohta lex orandi lex credendi s t kuidas Kirik palvetab nõnda ta usub 229 Miks toimivad sakramendid tõhusalt 1127 1128 1131 Sakramendid toimivad ex opere operato selle tõsiasja alusel et sakramentaalne tegu tehti sest Kristus ise toimib neis ja vahendab nendes tähistatavat armu Sakramendi tõhusus ei sõltu ametikandja isiku pühadusest küll aga vastuvõtja valmidusest seda vastu võtta 230 Mis põhjusel on sakramendid pääsemiseks

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/198-16-loeng-mis-on-sakramendid?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 17. loeng: Ristimise ja kinnitamise sakramendid
    osa 1229 1245 1278 Selle sakramendi keskne osa on et ristitav kastetakse üleni vette või valatakse vett tema pähe kutsudes Isa ja Poja ja Püha Vaimu nime 257 Kes võib ristimist vastu võtta 1246 1252 Ristimist võib vastu võtta iga inimene kes ei ole veel ristitud 258 Miks Kirik ristib ka lapsi 1250 1282 Kirik ristib lapsi sest nad sünnivad pärispatu seisundis Nad tuleb vabastada Kurja võimu alt ja tuua vabaduse valda mis kuulub Jumala lastele 259 Mida nõutakse ristitavalt 1253 1255 Igalt ristitavalt nõutakse usu tunnistamist Täiskasvanu teeb seda ise lapse ristimisel aga tunnistavad usku tema vanemad ja Kirik Ka vaderid ja kiriklik kogukond kannavad vastutust nii ristimise ettevalmistamise katehhumenaadi kui ka ristimises saadud usu ja armu hoidmise ja kasvamise eest 260 Kes tohib ristida 1256 1284 Tavaliselt ristib piiskop või preester Ladina Kirikus ka diakon Hädavajaduse korral võib ristida iga inimene kui tal on sama taotlus mis Kirikul Selleks valatakse vett ristitava pähe ja lausutakse Kolmainsusele pühendamist väljendavad ristimissõnad Mina ristin sind Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel 261 Kas ristimine on pääsemiseks hädavajalik 1257 2377 Ristimine on pääsemiseks hädavajalik kõigile neile kellele on kuulutatud Evangeeliumi ning kellel on olnud võimalus endale seda sakramenti paluda 262 Kas ka ristimata inimene võib pääseda 1258 1261 1281 1283 Kuna Kristus suri kõigi päästmiseks võivad pääseda need kes surevad usu eest vereristimine samuti katehhumeenid usuõppijad ja kõik need kes ka Kristust ja Kirikut tundmata otsivad ikkagi armu mõjul siiralt Jumalat püüdes teha Tema tahtmist sooviristimine Ristimata surnud lapsed usaldab Kirik oma liturgias Jumala halastuse hoolde 263 Mis toime on ristimisel 1262 1274 1279 1280 Ristimine kustutab pärispatu kõik isiklikud patud ja patukaristused ning annab ristitule osaluse Kolmainsuse jumalikus elus See sünnib pühitseva ja õigeksmõistva armu toimel mille läbi saadakse Kristuse ja Kiriku liikmeks ning Kristuse preestriameti osaliseks Ristimine loob ka aluse osaduseks kõigi kristlastega annab jumalikud voorused ning Püha Vaimu annid Ristitu kuulub jäädavalt Kristusele Ta kannab Kristuse kustutamatut märki sakramentaalne pitser 264 Mis tähendus on ristimisega saadud nimel 2156 2159 2165 2167 See nimi on tähtis sest Jumal tunneb igaüht meist nimepidi s t meie isikute ainulaadsuses Ristimisega saab kristlane oma Kiriku nime Eelistama peaks mõne pühaku nime kes oleks ristitule pühaduse eeskujuks ja kindlustaks talle eestkoste Jumala ees KINNITAMISE SAKRAMENT 265 Mis koht on kinnitamisel Jumala päästmisplaanis 1285 1288 1315 Vana Lepingu prohvetid kuulutasid ette et Issanda Vaim jääb püsima Messia ja kogu Tema rahva peale Kogu Jeesuse elu ja missioon kulgesid täielikus Püha Vaimu osaduses Nelipühil võtsid apostlid vastu Püha Vaimu ning hakkasid kuulutama Jumala suuri tegusid Ap 2 11 Käte pealepanemisega kinkisid nad vastristituile Püha Vaimu Kirik on jäänud läbi sajandite ikka selles Vaimus elama ning seda oma lastele jagama 266 Miks nimetatakse seda sakramenti kinnitamiseks ehk salvimiseks 1289 Seda nimetakse kinnitamiseks sest ta kinnitab ja kasvatab ristimisel saadud armu Idakirikud nimetavad seda salvimiseks kr chrismation olulise talituse järgi mis kasutab püha mürri või kriisami õli 267 Mis on kinnitamistalituse keskne osa 1290 1301 1318 1320 1321 Kinnitamise keskne osa on salvimine püha kriisamiga piiskopi pühitsetud

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/199-17-loeng-ristimise-ja-kinnitamise-sakramendid (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 17. loeng: Ristimise ja kinnitamise sakramendid
    ristitavalt 1253 1255 Igalt ristitavalt nõutakse usu tunnistamist Täiskasvanu teeb seda ise lapse ristimisel aga tunnistavad usku tema vanemad ja Kirik Ka vaderid ja kiriklik kogukond kannavad vastutust nii ristimise ettevalmistamise katehhumenaadi kui ka ristimises saadud usu ja armu hoidmise ja kasvamise eest 260 Kes tohib ristida 1256 1284 Tavaliselt ristib piiskop või preester Ladina Kirikus ka diakon Hädavajaduse korral võib ristida iga inimene kui tal on sama taotlus mis Kirikul Selleks valatakse vett ristitava pähe ja lausutakse Kolmainsusele pühendamist väljendavad ristimissõnad Mina ristin sind Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel 261 Kas ristimine on pääsemiseks hädavajalik 1257 2377 Ristimine on pääsemiseks hädavajalik kõigile neile kellele on kuulutatud Evangeeliumi ning kellel on olnud võimalus endale seda sakramenti paluda 262 Kas ka ristimata inimene võib pääseda 1258 1261 1281 1283 Kuna Kristus suri kõigi päästmiseks võivad pääseda need kes surevad usu eest vereristimine samuti katehhumeenid usuõppijad ja kõik need kes ka Kristust ja Kirikut tundmata otsivad ikkagi armu mõjul siiralt Jumalat püüdes teha Tema tahtmist sooviristimine Ristimata surnud lapsed usaldab Kirik oma liturgias Jumala halastuse hoolde 263 Mis toime on ristimisel 1262 1274 1279 1280 Ristimine kustutab pärispatu kõik isiklikud patud ja patukaristused ning annab ristitule osaluse Kolmainsuse jumalikus elus See sünnib pühitseva ja õigeksmõistva armu toimel mille läbi saadakse Kristuse ja Kiriku liikmeks ning Kristuse preestriameti osaliseks Ristimine loob ka aluse osaduseks kõigi kristlastega annab jumalikud voorused ning Püha Vaimu annid Ristitu kuulub jäädavalt Kristusele Ta kannab Kristuse kustutamatut märki sakramentaalne pitser 264 Mis tähendus on ristimisega saadud nimel 2156 2159 2165 2167 See nimi on tähtis sest Jumal tunneb igaüht meist nimepidi s t meie isikute ainulaadsuses Ristimisega saab kristlane oma Kiriku nime Eelistama peaks mõne pühaku nime kes oleks ristitule pühaduse eeskujuks ja kindlustaks talle eestkoste Jumala ees KINNITAMISE SAKRAMENT 265 Mis koht on kinnitamisel Jumala päästmisplaanis

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/199-17-loeng-ristimise-ja-kinnitamise-sakramendid?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 18. loeng: Armulaua sakrament
    kahest peamisest osast mis kokku moodustavad ühe ühtse teenistuse Sõnaliturgias kuulutatakse ja kuulatakse Jumala sõna Tänuliturgias kr Eucharistia tänupalve tänutoomine tuuakse annid leib ja vein lausutakse pühitsussõnu konsekratsioonisõnu sisaldav anafoor missakaanon ja jagatakse Armulauda 278 Kes pühitseb Euharistiat 1348 1410 1411 Euharistiat pühitseb kehtivalt ametissepühitsetud preester piiskop või preester kes teeb seda Kristuse Kiriku Pea isikus ja Kiriku nimel 279 Millised ained on Euharistia pühitsemiseks olemuslikud ja hädavajalikud 1350 1412 Need olemuslikud annid on nisuleib ja viinamarjavein 280 Mil viisil on Euharistia Kristuse Ohvri mälestamine 1356 1367 1412 Euharistia on mälestamine selles mõttes et ta toob reaalselt ja tegusalt kohale Ohvri mille tõi Kristus Ristil Isale üks kord ja igaveseks kogu inimkonna eest Püha Euharistia ohverduslik olemus on ilmne selle seadmissõnades endis See on minu Ihu mis teie eest antakse See karikas on uus leping minu Veres mis teie eest valatakse Lk 22 19 20 Ristiohver ja Euharistia Ohver on üks ja seesama Ohver Ohver ja ohverdaja on sama erineb vaid ohverdamise viis verine Ristil ja veretu Euharistias 281 Mil viisil võtab Kirik osa euharistilisest Ohvrist 1368 1372 1414 Euharistial saab Kristuse Ohvrist ka Tema Ihu liikmete ohver Usklike elu nende ülistus kannatus eestpalve ja töö saavad üheks Kristuse omaga Ohvrina tuuakse Euharistia kõikide nii elavate kui surnud usklike eest nende pattude hüvitamiseks ning selleks et saada Jumalalt vaimulikke ja ajalikke hüvesid Kristuse ohvrianniga liitub ka taevane Kirik 282 Kuidas Kristus on kohal Euharistias Armulauasakramendis 1373 1375 1413 Kristus on Armulauasakramendis kohal ainulaadsel ja võrreldamatul viisil Ta kohalolek on tõeline reaalne ja substantsiaalne Tema Ihu ja Verd ning Tema hinge ja jumalikkust hõlmav Nõnda on Armulauas sakramentaalsel viisil armulaualeiva ja veini kujude all kohal kogu Kristus Jumal ja inimene 283 Mis on olemusmuutus transsubstantsiatsioon 1376 1377 1413 Olemusmuutus tähendab et leib muutub olemuselt Kristuse Ihuks ja vein Tema Vereks Neid muudab Kristuse sõnade ja Püha Vaimu toime kaanonipalves Leiva ja veini armulauaandide kujude välised omadused seejuures ei muutu 284 Kas leivamurdmine jagab Kristuse osadeks 1377 1390 Leivamurdmine ei jaga Kristust Ta on tervikuna ja täielikult olemas igas armulauaanni kujus ning nende igas osas 285 Kui kauaks jääb Kristus kohale Armulauasakramendis 1377 Kristuse kohalolek Armulauasakramendis kestab nii kaua kui on alles armulauaandide kujud 286 Millist austust tuleb osutada Armulauasakramendile 1378 1381 1418 Nii Armulaua pühitsemisel püha Missa ajal kui väljaspool seda on kohane selle sakramendi kummardamine latria ülistus mida tohib osutada ainuüksi Jumalale Kirik hoiab suurima hoolega alles pühitsetud Hostiat viib seda haigetele ja teistele kes ei saa Missal osaleda toob Ta pidulikuks kummardamiseks välja usklikele ja kannab protsessioonidel Kirik innustab sageli külastama ja austama tabernaaklis hoitud Pühimat Altarisakramenti 287 Miks on Euharistia Paasasöömaaeg 1382 1384 1391 1396 Euharistia on Paasasöömaaeg sest Kristus toob selles sakramentaalselt kohale oma paasa jagab meile toidu ja joogina oma Ihu ja Verd ühendab meid selles Ohverduses endaga ja omavahel 288 Mis tähendus on altaril 1383 1410 Altar kujutab Kristust ennast kes on kohal niihästi kui ohvriand ohverdamise altar kui ka meile kingitud taevane roog altar kui Issanda laud 289 Millal kohustab Kirik oma liikmeid Euharistias

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/200-18-loeng-armulaua-sakrament (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 18. loeng: Armulaua sakrament
    24 on pühitsenud Euharistiat alati eelkõige pühapäeval mis on Jeesuse Ülestõusmise päev 277 Kuidas pühitsetakse Euharistiat 1345 1355 1408 Euharistia koosneb kahest peamisest osast mis kokku moodustavad ühe ühtse teenistuse Sõnaliturgias kuulutatakse ja kuulatakse Jumala sõna Tänuliturgias kr Eucharistia tänupalve tänutoomine tuuakse annid leib ja vein lausutakse pühitsussõnu konsekratsioonisõnu sisaldav anafoor missakaanon ja jagatakse Armulauda 278 Kes pühitseb Euharistiat 1348 1410 1411 Euharistiat pühitseb kehtivalt ametissepühitsetud preester piiskop või preester kes teeb seda Kristuse Kiriku Pea isikus ja Kiriku nimel 279 Millised ained on Euharistia pühitsemiseks olemuslikud ja hädavajalikud 1350 1412 Need olemuslikud annid on nisuleib ja viinamarjavein 280 Mil viisil on Euharistia Kristuse Ohvri mälestamine 1356 1367 1412 Euharistia on mälestamine selles mõttes et ta toob reaalselt ja tegusalt kohale Ohvri mille tõi Kristus Ristil Isale üks kord ja igaveseks kogu inimkonna eest Püha Euharistia ohverduslik olemus on ilmne selle seadmissõnades endis See on minu Ihu mis teie eest antakse See karikas on uus leping minu Veres mis teie eest valatakse Lk 22 19 20 Ristiohver ja Euharistia Ohver on üks ja seesama Ohver Ohver ja ohverdaja on sama erineb vaid ohverdamise viis verine Ristil ja veretu Euharistias 281 Mil viisil võtab Kirik osa euharistilisest Ohvrist 1368 1372 1414 Euharistial saab Kristuse Ohvrist ka Tema Ihu liikmete ohver Usklike elu nende ülistus kannatus eestpalve ja töö saavad üheks Kristuse omaga Ohvrina tuuakse Euharistia kõikide nii elavate kui surnud usklike eest nende pattude hüvitamiseks ning selleks et saada Jumalalt vaimulikke ja ajalikke hüvesid Kristuse ohvrianniga liitub ka taevane Kirik 282 Kuidas Kristus on kohal Euharistias Armulauasakramendis 1373 1375 1413 Kristus on Armulauasakramendis kohal ainulaadsel ja võrreldamatul viisil Ta kohalolek on tõeline reaalne ja substantsiaalne Tema Ihu ja Verd ning Tema hinge ja jumalikkust hõlmav Nõnda on Armulauas sakramentaalsel viisil armulaualeiva ja veini kujude all kohal kogu Kristus Jumal ja inimene 283 Mis on olemusmuutus transsubstantsiatsioon 1376 1377 1413 Olemusmuutus tähendab et leib muutub olemuselt Kristuse Ihuks ja vein Tema Vereks Neid muudab Kristuse sõnade ja Püha Vaimu toime kaanonipalves Leiva ja veini armulauaandide kujude välised omadused seejuures ei muutu 284 Kas leivamurdmine jagab Kristuse osadeks 1377 1390 Leivamurdmine ei jaga Kristust Ta on tervikuna ja täielikult olemas igas armulauaanni kujus ning nende igas osas 285 Kui kauaks jääb Kristus kohale Armulauasakramendis 1377 Kristuse kohalolek Armulauasakramendis kestab nii kaua kui on alles armulauaandide kujud 286 Millist austust tuleb osutada Armulauasakramendile 1378 1381 1418 Nii Armulaua pühitsemisel püha Missa ajal kui väljaspool seda on kohane selle sakramendi kummardamine latria ülistus mida tohib osutada ainuüksi Jumalale Kirik hoiab suurima hoolega alles pühitsetud Hostiat viib seda haigetele ja teistele kes ei saa Missal osaleda toob Ta pidulikuks kummardamiseks välja usklikele ja kannab protsessioonidel Kirik innustab sageli külastama ja austama tabernaaklis hoitud Pühimat Altarisakramenti 287 Miks on Euharistia Paasasöömaaeg 1382 1384 1391 1396 Euharistia on Paasasöömaaeg sest Kristus toob selles sakramentaalselt kohale oma paasa jagab meile toidu ja joogina oma Ihu ja Verd ühendab meid selles Ohverduses endaga ja omavahel 288 Mis tähendus on altaril 1383 1410 Altar kujutab Kristust ennast kes on kohal niihästi

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/200-18-loeng-armulaua-sakrament?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive



  •