archive-ee.com » EE » K » KATOLIKU.EE

Total: 804

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • 10. loeng: Mis on Kirik?
    puhastanud vees pesemisega sõna läbi Ef 5 26 ja teha temast kõigi Jumala lasteviljakas Ema Ihu mõiste rõhutab Pea ühtsust ihuliikmetega sõna Mõrsja toob esile kahe poole erinevuse selles isiklikus suhtes 159 Miks Kirikut nimetatakse Püha Vaimu templiks 797 798 809 810 Kirikut nimetatakse nõnda kuna Püha Vaim elab Ihus kes on Kirik nii tema Peas kui ka liikmetes Lisaks ehitab Ta Kirikut armastusega sõna sakramentide vooruste ja karismade väel Mida hing on inimese ihule seda on Püha Vaim Kristuse liikmetele see tähendab Kristuse Ihule kes on Kirik Püha Augustinus 160 Mis on karismad 799 801 Karismadeks nimetatakse Püha Vaimu erilisi ande mis kingitakse konkreetsetele inimestele kaasinimeste hüvanguks maailma vajaduste heaks ning eriti Kiriku ülesehitamiseks Karismade üle otsustamine kuulub Kiriku Õpetusameti pädevusse Kirik on üks püha katoliiklik ja apostellik 161 Miks on Kirik üks 811 815 866 Kirik on üks sest tema allikas ja eeskuju on isikute ühtsus kolmainsas Jumalas sest Kiriku asutajana ja Peana taastas Jeesus Kristus kõigi rahvaste ühtsuse ühesainsas Ihus Kiriku hingena ühendab Püha Vaim Kristuse osaduses kõiki usklikke Kirikul on üksainus usk üksainus sakramentaalne elu üksainus apostellik järjepidevus üks ühine lootus ning üks ja sama armastus 162 Kus on Kristuse üks Kirik 816 870 Kristuse üks Kirik kui maa peal asutatud ja üles ehitatud kogukond on olemas subsistit in katoliku Kirikus keda juhib Peetruse ametijärglane koos temaga osadust jagavate piiskoppidega Üksnes selle Kiriku kaudu pääseb täiel määral pääsemise vahendite juurde sest Issand usaldas kõik Uue Lepingu hüved ainuüksi Apostlite Kogu hoolde kelle pea on Peetrus 163 Kuidas suhtuda kristlastesse kes ei ole katoliiklased 817 819 Kirikutest ja kiriklikest kogukondadest mis on lahutatud täielikust osadusest katoliku Kirikuga võib leida hulgaliselt pühaduse ja tõe elemente Kõik need hüved tulevad Kristuse käest ja juhivad katoliiklikku see tähendab üleilmsesse ühtsusse Ristimise läbi on nende kirikute ja kiriklike kogukondade usklikud ühinenud Kristusega ning seega tunnistame me neid kui vendi 164 Kuidas edendada kristlaste ühtsust 820 822 Soov taastada kõigi kristlaste ühtsus on Kristuse and ja Vaimu kutse See soov hõlmab kogu Kirikut ning teostub meeleparanduse palve üksteise vennaliku tundmaõppimise ja teoloogilise mõttevahetuse kaudu 165 Mil viisil on Kirik püha 823 829 867 Kirik on püha kuna tema rajaja on pühimast püham Jumal Kristus andis oma elu et Kirikut pühitseda ja teha temast pühitseja Püha Vaim annab Kirikule elu armastuses Kirikus võib leida kõik pääsemisvahendid Pühadus on iga Kiriku liikme kutsumus ning kõigi Kiriku tegevuste eesmärk Kirik loeb oma liikmeks Neitsi Maarjat ja suurt hulka pühakuid kes on Kirikule eeskujuks ja eestkostjaks Kiriku pühadus on pühitsusallikaks tema lastele kes tunnistavad maa peal et nad patustena vajavad pidevalt meeleparandust ja puhastust 166 Miks nimetatakse Kirikut katoliiklikuks 830 831 868 Kirik on katoliiklik see tähendab üleüldine kuna temas on kohal Kristus Kus on Kristus Jeesus seal on ka katoliku Kirik Antiookia püha Ignatius Kirik kuulutab täiel määral kogu usku Talle kuuluvad kõik päästevahendid ja ta jagab neid Kristus on ta läkitanud missioonile kõigi inimeste juurde mis hõlmab kõiki ajastuid ja kultuure 167 Kas osakirik on katoliiklik 832 835 Iga osakirik piiskopkond diötsees ehk eparhia

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/192-10-loeng-mis-on-kirik (2015-10-17)
    Open archived version from archive


  • 10. loeng: Mis on Kirik?
    armastab Kirikut ning on ta endaga sidunud igavese Lepingu läbi Ta on enda loovutanud Kiriku pärast et teda pühitseda olles ta puhastanud vees pesemisega sõna läbi Ef 5 26 ja teha temast kõigi Jumala lasteviljakas Ema Ihu mõiste rõhutab Pea ühtsust ihuliikmetega sõna Mõrsja toob esile kahe poole erinevuse selles isiklikus suhtes 159 Miks Kirikut nimetatakse Püha Vaimu templiks 797 798 809 810 Kirikut nimetatakse nõnda kuna Püha Vaim elab Ihus kes on Kirik nii tema Peas kui ka liikmetes Lisaks ehitab Ta Kirikut armastusega sõna sakramentide vooruste ja karismade väel Mida hing on inimese ihule seda on Püha Vaim Kristuse liikmetele see tähendab Kristuse Ihule kes on Kirik Püha Augustinus 160 Mis on karismad 799 801 Karismadeks nimetatakse Püha Vaimu erilisi ande mis kingitakse konkreetsetele inimestele kaasinimeste hüvanguks maailma vajaduste heaks ning eriti Kiriku ülesehitamiseks Karismade üle otsustamine kuulub Kiriku Õpetusameti pädevusse Kirik on üks püha katoliiklik ja apostellik 161 Miks on Kirik üks 811 815 866 Kirik on üks sest tema allikas ja eeskuju on isikute ühtsus kolmainsas Jumalas sest Kiriku asutajana ja Peana taastas Jeesus Kristus kõigi rahvaste ühtsuse ühesainsas Ihus Kiriku hingena ühendab Püha Vaim Kristuse osaduses kõiki usklikke Kirikul on üksainus usk üksainus sakramentaalne elu üksainus apostellik järjepidevus üks ühine lootus ning üks ja sama armastus 162 Kus on Kristuse üks Kirik 816 870 Kristuse üks Kirik kui maa peal asutatud ja üles ehitatud kogukond on olemas subsistit in katoliku Kirikus keda juhib Peetruse ametijärglane koos temaga osadust jagavate piiskoppidega Üksnes selle Kiriku kaudu pääseb täiel määral pääsemise vahendite juurde sest Issand usaldas kõik Uue Lepingu hüved ainuüksi Apostlite Kogu hoolde kelle pea on Peetrus 163 Kuidas suhtuda kristlastesse kes ei ole katoliiklased 817 819 Kirikutest ja kiriklikest kogukondadest mis on lahutatud täielikust osadusest katoliku Kirikuga võib leida hulgaliselt pühaduse ja tõe elemente Kõik need hüved tulevad Kristuse käest ja juhivad katoliiklikku see tähendab üleilmsesse ühtsusse Ristimise läbi on nende kirikute ja kiriklike kogukondade usklikud ühinenud Kristusega ning seega tunnistame me neid kui vendi 164 Kuidas edendada kristlaste ühtsust 820 822 Soov taastada kõigi kristlaste ühtsus on Kristuse and ja Vaimu kutse See soov hõlmab kogu Kirikut ning teostub meeleparanduse palve üksteise vennaliku tundmaõppimise ja teoloogilise mõttevahetuse kaudu 165 Mil viisil on Kirik püha 823 829 867 Kirik on püha kuna tema rajaja on pühimast püham Jumal Kristus andis oma elu et Kirikut pühitseda ja teha temast pühitseja Püha Vaim annab Kirikule elu armastuses Kirikus võib leida kõik pääsemisvahendid Pühadus on iga Kiriku liikme kutsumus ning kõigi Kiriku tegevuste eesmärk Kirik loeb oma liikmeks Neitsi Maarjat ja suurt hulka pühakuid kes on Kirikule eeskujuks ja eestkostjaks Kiriku pühadus on pühitsusallikaks tema lastele kes tunnistavad maa peal et nad patustena vajavad pidevalt meeleparandust ja puhastust 166 Miks nimetatakse Kirikut katoliiklikuks 830 831 868 Kirik on katoliiklik see tähendab üleüldine kuna temas on kohal Kristus Kus on Kristus Jeesus seal on ka katoliku Kirik Antiookia püha Ignatius Kirik kuulutab täiel määral kogu usku Talle kuuluvad kõik päästevahendid ja ta jagab neid Kristus on ta läkitanud missioonile kõigi

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/192-10-loeng-mis-on-kirik?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 11. loeng: Paavst ja paavstlus
    talle missiooni 182 Mis on paavsti missioon 880 882 936 937 Paavst kui Rooma piiskop ja püha Peetruse ametijärglane on Kiriku ühtsuse jääv ja nähtav allikas ja alus Ta on Kristuse asemik piiskoppide kolleegiumi pea ja kogu Kiriku ülemkarjane Jumalast seatuna kuulub paavstile kõrgeim täielik otsene ja üleüldine võim kogu Kiriku üle 183 Mis kuulub piiskoppide kolleegiumikompetentsi 883 885 Piiskoppide kolleegium kannab Kirikus samuti kõrgeimat ja täielikku võimu ent alati koos paavstiga ja mitte kunagi ilma temata 184 Kuidas täidavad piiskopid oma õpetamisülesannet 888 890 Kuna piiskopid on ühenduses paavstiga apostlite usu õiged tunnistajad ja neil on Kristuselt saadud meelevald on nende kohus kuulutada kõikidele Evangeeliumi ustavalt ja autoriteetselt Üleloomuliku usutunnetuse ajel ja Kiriku elava õpetusameti juhtimisel jääb Jumala rahvas usule kõikumatult truuks 185 Millal toimib Õpetusamet eksimatult 891 892 Eksimatult toimib Õpetusamet siis kui paavst Kiriku ülemkarjase ameti jõul või piiskoppide kolleegium üheskoos paavstiga eriti ühiselt kokkukutsutuna oikumeenilisel kirikukogul kuulutavad lõpliku otsustuse vormis välja mingi õpetuse usu või kõlbluse osas Ta on eksimatu ka juhul kui paavst ja piiskopid oma korralises õpetusametis esitavad mingi õpetuse üksmeelselt lõplikul kujul Iga uskliku kohus on sellised õpetused usukuulekuses omaks võtta 186 Kuidas teenivad piiskopid oma pühitsemisametis 893 Nad pühitsevad Kirikut Kristuse armu jagamisega sõna ja sakramenditeenistuses eriti Euharistias nagu ka oma palve eeskuju ja tööga 187 Kuidas teostavad piiskopid oma juhtimisametit 894 896 938 Piiskoppide kolleegiumi liikmena kannab iga piiskop hoolt kõigi osakirikute ja kogu Kiriku eest kollegiaalselt koos teiste piiskoppide ja paavstiga Piiskop kelle juhtida usaldatakse üks osakirik juhib seda omaenda korralise ja otsese püha meelevalla alusel Kristuse Hea Karjase nimel osaduses kogu Kirikuga ja Peetruse ametijärglase juhtimisel 188 Mis on ilmikute kutsumus 897 900 940 Ilmikutest usklike eriline kutsumus on otsida Jumalariiki mõtestades ja korraldades ajalikke asju Jumala kava kohaselt Nõnda realiseerivad nad kõigile ristituile ühist kutset pühadusele ja apostolaadile

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/193-11-loeng-paavst-ja-paavstlus (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 11. loeng: Paavst ja paavstlus
    on ka isikuline sest vaimulikuseisuse sakramendi alusel kannab iga ametikandja isiklikku vastutust Kristuse ees kes on teda kutsunud isiklikult ja andnud talle missiooni 182 Mis on paavsti missioon 880 882 936 937 Paavst kui Rooma piiskop ja püha Peetruse ametijärglane on Kiriku ühtsuse jääv ja nähtav allikas ja alus Ta on Kristuse asemik piiskoppide kolleegiumi pea ja kogu Kiriku ülemkarjane Jumalast seatuna kuulub paavstile kõrgeim täielik otsene ja üleüldine võim kogu Kiriku üle 183 Mis kuulub piiskoppide kolleegiumikompetentsi 883 885 Piiskoppide kolleegium kannab Kirikus samuti kõrgeimat ja täielikku võimu ent alati koos paavstiga ja mitte kunagi ilma temata 184 Kuidas täidavad piiskopid oma õpetamisülesannet 888 890 Kuna piiskopid on ühenduses paavstiga apostlite usu õiged tunnistajad ja neil on Kristuselt saadud meelevald on nende kohus kuulutada kõikidele Evangeeliumi ustavalt ja autoriteetselt Üleloomuliku usutunnetuse ajel ja Kiriku elava õpetusameti juhtimisel jääb Jumala rahvas usule kõikumatult truuks 185 Millal toimib Õpetusamet eksimatult 891 892 Eksimatult toimib Õpetusamet siis kui paavst Kiriku ülemkarjase ameti jõul või piiskoppide kolleegium üheskoos paavstiga eriti ühiselt kokkukutsutuna oikumeenilisel kirikukogul kuulutavad lõpliku otsustuse vormis välja mingi õpetuse usu või kõlbluse osas Ta on eksimatu ka juhul kui paavst ja piiskopid oma korralises õpetusametis esitavad mingi õpetuse üksmeelselt lõplikul kujul Iga uskliku kohus on sellised õpetused usukuulekuses omaks võtta 186 Kuidas teenivad piiskopid oma pühitsemisametis 893 Nad pühitsevad Kirikut Kristuse armu jagamisega sõna ja sakramenditeenistuses eriti Euharistias nagu ka oma palve eeskuju ja tööga 187 Kuidas teostavad piiskopid oma juhtimisametit 894 896 938 Piiskoppide kolleegiumi liikmena kannab iga piiskop hoolt kõigi osakirikute ja kogu Kiriku eest kollegiaalselt koos teiste piiskoppide ja paavstiga Piiskop kelle juhtida usaldatakse üks osakirik juhib seda omaenda korralise ja otsese püha meelevalla alusel Kristuse Hea Karjase nimel osaduses kogu Kirikuga ja Peetruse ametijärglase juhtimisel 188 Mis on ilmikute kutsumus 897 900 940 Ilmikutest usklike eriline kutsumus

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/193-11-loeng-paavst-ja-paavstlus?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 13. loeng: Pühade osadus - Maarja
    omad See osadus põhineb armastusel mis ei otsi omakasu 1Kr 13 5 vaid õhutab usklikke et neil kõik oleks ühine Ap 4 32 isegi sel määral et oma aineline vara antakse vaeste teenistusse 195 Mida pühade osadus veel tähendab 954 959 961 962 See väljend viitab ka osadusele pühade isikute sancti vahel s t nende vahel kes armu läbi on ühendatud surnud ja ülestõusnud Kristusega Mõned käivad alles maist rada teisi siit elust lahkunuid puhastatakse ja neid aitavad ka meie palved Kolmandad saavad juba osa Jumala kirkusest ning paluvad meie eest Kõik koos on nad Kristuse üks pere Kirik kolmainsa Jumala auks ja kiituseks Neitsi Maarja Kristuse Ema Kiriku Ema 196 Mis mõttes on ülipüha Neitsi Maarja Kiriku Ema 963 966 973 Ülipüha Neitsi Maarja on Kiriku Ema Jumala armust sest ta tõi ilmale Jumala Poja Jeesuse kes on Kiriku kui Issanda Ihu Pea Ristil hinge heites andis Jeesus oma Ema oma jüngrile öeldes Vaata see on sinu ema Jh 19 27 197 Kuidas abistab Neitsi Maarja Kirikut 967 970 Pärast Poja Taevasseminekut toetas Maarja oma palvetega Kiriku algatamist Ka taevassevõetuna jätkab ta oma laste eest kostmist annab kõigile eeskuju usus ja armastuses ning mõjutab neid päästvalt tuginedes Kristuse külluslikele teenetele Usklikud näevad Maarjas neid ees ootava ülestõusmise võrdpilti ja eelkuju ning kutsuvad teda appi eestkostja aitaja heategija ja vahendajana 198 Millist laadi austust osutatakse pühale Neitsile 971 See on ainulaadne austamine mis erineb olemuslikult üksnes Pühimale Kolmainsusele osutatavast kummardamisest Maarjale suunatud austamine leiab erilise väljenduse Jumalaemale pühendatud liturgilistes pühades samuti Maarjapalvetes näiteks Roosipärjas mis on kogu evangeeliumi kokkuvõte 199 Mil viisil on Neitsi Maarja Kiriku eshatoloogiline ikoon 972 974j Vaadates Neitsi Maarja peale kes on täiesti püha ning ihu ja hinge poolest juba kirkuses näeb Kirik temas niihästi seda mida ta ise on kutsutud maailmas tegema kui ka seda

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/195-13-loeng-p%C3%BChade-osadus-maarja (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 13. loeng: Pühade osadus - Maarja
    vara antakse vaeste teenistusse 195 Mida pühade osadus veel tähendab 954 959 961 962 See väljend viitab ka osadusele pühade isikute sancti vahel s t nende vahel kes armu läbi on ühendatud surnud ja ülestõusnud Kristusega Mõned käivad alles maist rada teisi siit elust lahkunuid puhastatakse ja neid aitavad ka meie palved Kolmandad saavad juba osa Jumala kirkusest ning paluvad meie eest Kõik koos on nad Kristuse üks pere Kirik kolmainsa Jumala auks ja kiituseks Neitsi Maarja Kristuse Ema Kiriku Ema 196 Mis mõttes on ülipüha Neitsi Maarja Kiriku Ema 963 966 973 Ülipüha Neitsi Maarja on Kiriku Ema Jumala armust sest ta tõi ilmale Jumala Poja Jeesuse kes on Kiriku kui Issanda Ihu Pea Ristil hinge heites andis Jeesus oma Ema oma jüngrile öeldes Vaata see on sinu ema Jh 19 27 197 Kuidas abistab Neitsi Maarja Kirikut 967 970 Pärast Poja Taevasseminekut toetas Maarja oma palvetega Kiriku algatamist Ka taevassevõetuna jätkab ta oma laste eest kostmist annab kõigile eeskuju usus ja armastuses ning mõjutab neid päästvalt tuginedes Kristuse külluslikele teenetele Usklikud näevad Maarjas neid ees ootava ülestõusmise võrdpilti ja eelkuju ning kutsuvad teda appi eestkostja aitaja heategija ja vahendajana 198 Millist laadi austust osutatakse pühale Neitsile 971 See

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/195-13-loeng-p%C3%BChade-osadus-maarja?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 14. loeng: Surm ja igavene elu
    siis me ka elame koos Temaga 2 Tm 2 11 MINA USUN IGAVEST ELU 207 Mis on igavene elu 1020 Igavene elu on see elu mis algab kohe pärast surma Tal ei ole lõppu Igal inimesel eelneb sellele isiklik kohtumõistmine mida toimetab Kristus elavate ja surnute Kohtumõistja Selle erilise kohtumõistmise otsuse kinnitab Viimne Kohtumõistmine 208 Milles seisneb isiklik kohus 1021 1022 1051 1052 See on kohtuotsus millega igaüks saab Jumalalt pärast surma oma surematule hingele kohese õiglase tasu vastavalt oma usule ja tegudele See tasu on kas pääs Taeva õndsusse otsekohe või pärast kohast puhastumist või sisenemine Põrgu igavesse hukatusse 209 Mida mõeldakse sõna Taevas all 1023 1026 1053 Taeva all mõeldakse ülimat ja jäädavat õnne Need kes surevad Jumala armus ega vaja lisapuhastamist kogutakse kokku Jeesuse ja Maarja inglite ja pühade ümber Nõnda moodustavad nad taevase Kiriku milles nad näevad Jumalat palgest palgesse 1Kr 13 12 Nad elavad armastusosaduses Pühima Kolmainsusega ning kostavad meie eest Elu oma olemuses ja tegelikkuses on Isa kes Poja läbi ja Pühas Vaimus valab kõige peale ilma erandita välja oma taevased annid Oma headuses tõotab Ta tõesti ka meile inimestele nagu me oleme igavese elu jumaliku aarde Jeruusalemma püha Kyrillos 210 Mis on purgatoorium Purgatoorium ehk puhastustuli on nende seisund kes surevad Jumala sõpruses ja on kindlad igaveses pääsemises aga kes vajavad Taeva õndsusse sisenemiseks veel puhastamist 211 Kuidas saame meie abistada purgatooriumis puhastatavaid hingi 1032 1055 Alles maisel teel käivad usklikud võivad pühade osaduse alusel abistada puhastuses viibivaid hingi nende eest palvetades eriti aga nende eest Missaohvrit tuues Neid saab aidata ka almuste indulgentside ja meeleparandustegudega 212 Milles seisneb Põrgu 1033 1035 1056 1057 Põrgu seisneb nende igaveses hukatuses kes surevad vabatahtlikult surmapatus Põrgu suurim kannatus on igavene lahusolek Jumalast ainsast kelles võib meil olla elu ja õndsus mille jaoks me oleme loodud

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/196-14-loeng-surm-ja-igavene-elu (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 14. loeng: Surm ja igavene elu
    seega võimalik teha omaenda surmast Isale allumise ja Tema armastamise akt Ustav on see sõna Kui me oleme surnud koos Temaga siis me ka elame koos Temaga 2 Tm 2 11 MINA USUN IGAVEST ELU 207 Mis on igavene elu 1020 Igavene elu on see elu mis algab kohe pärast surma Tal ei ole lõppu Igal inimesel eelneb sellele isiklik kohtumõistmine mida toimetab Kristus elavate ja surnute Kohtumõistja Selle erilise kohtumõistmise otsuse kinnitab Viimne Kohtumõistmine 208 Milles seisneb isiklik kohus 1021 1022 1051 1052 See on kohtuotsus millega igaüks saab Jumalalt pärast surma oma surematule hingele kohese õiglase tasu vastavalt oma usule ja tegudele See tasu on kas pääs Taeva õndsusse otsekohe või pärast kohast puhastumist või sisenemine Põrgu igavesse hukatusse 209 Mida mõeldakse sõna Taevas all 1023 1026 1053 Taeva all mõeldakse ülimat ja jäädavat õnne Need kes surevad Jumala armus ega vaja lisapuhastamist kogutakse kokku Jeesuse ja Maarja inglite ja pühade ümber Nõnda moodustavad nad taevase Kiriku milles nad näevad Jumalat palgest palgesse 1Kr 13 12 Nad elavad armastusosaduses Pühima Kolmainsusega ning kostavad meie eest Elu oma olemuses ja tegelikkuses on Isa kes Poja läbi ja Pühas Vaimus valab kõige peale ilma erandita välja oma taevased annid Oma headuses tõotab Ta tõesti ka meile inimestele nagu me oleme igavese elu jumaliku aarde Jeruusalemma püha Kyrillos 210 Mis on purgatoorium Purgatoorium ehk puhastustuli on nende seisund kes surevad Jumala sõpruses ja on kindlad igaveses pääsemises aga kes vajavad Taeva õndsusse sisenemiseks veel puhastamist 211 Kuidas saame meie abistada purgatooriumis puhastatavaid hingi 1032 1055 Alles maisel teel käivad usklikud võivad pühade osaduse alusel abistada puhastuses viibivaid hingi nende eest palvetades eriti aga nende eest Missaohvrit tuues Neid saab aidata ka almuste indulgentside ja meeleparandustegudega 212 Milles seisneb Põrgu 1033 1035 1056 1057 Põrgu seisneb nende igaveses hukatuses kes surevad vabatahtlikult

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/52-katehhees/piiskopi-loengud/196-14-loeng-surm-ja-igavene-elu?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive



  •