archive-ee.com » EE » K » KATOLIKU.EE

Total: 804

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Gravissimum Educationis
    füüsilisele arengule noorte assotsiatsioonid ja iseäranis koolid 5 Kõigi hariduse andmiseks vajaminevate vahendite hulgas omavad erilist tähtust koolid 19 Kooli eesmärk pole üksnes arendada erilise hoolega intellektuaalseid võimeid vaid ka kujundada suutlikkust asju õigesti hinnata anda edasi eelnenud põlvkondade kultuuripärandit kasvatada arusaamist väärtustest ja valmistada ette kutsealaseks eluks Kool edendab erinevate andide ja päritoluga õpilaste vahel sõbralikke suhteid ning valmisolekut üksteist mõista Kool loob teatud keskme mille tegevuses ja arengus peavad üheskoos osalema nii perekonnad õpetajad mitmesugused assotsiatsioonid kes edendavad kultuurilist tsiviilset ja religioosset elu kui ka tsiviilühiskond ja kogu inimkogukond Tõepoolest kaunis ja suure tähtsusega on kõigi nende kutsumus kes aitavad vanemaid nende kohustuse täitmisel ning kes inimkogukonna esindajatena võtavad enda kanda hariduse andmise koolides Antud kutsumus nõuab erilisi mõistuse ja südamega seotud andeid väga hoolikat ettevalmistust ja jätkuvat valmisolekut uueneda ja kohaneda 6 Vanemad kelle esmane ja loovutamatu õigus ja kohutus on oma lapsi harida peavad koolide valikul omama tõelist vabadust Järelikult peab riigivõim kelle kohuseks on toetada ja kaitsta kodanike õigusi tulenevalt oma huvist distributiivse õiguse järele kandma hoolt selle eest et riiklikke abirahasid eraldatakse nii et vanematel oleks tõesti vabadus valida oma südametunnistuse järgi selline kool mida nad oma lastele tahavad 20 Lisaks on riigi ülesandeks hoolitseda selle eest et kõik kodanikud saaksid parajal määral osa kultuurist ning oleksid põhjalikult ette valmistatud täitma oma kodanikukohustusi ja õigusi Seepärast peab riik kaitsma laste õigust võimetekohasele kooliharidusele Ta peab valvsalt kontrollima õpetajate oskusi ja nende väljaõppe kvaliteeti Ta peab hoolitsema õpilaste tervise eest ning üldiselt edendama koolis tehtavat tööd tervikuna Samas peab riik alati meeles pidama subsidiaarsuse printsiipi et ei tekiks mingisugust koolimonopoli Selline monopol astub vastu inimisiku kaasasündinud õigustele kultuuri arengule ja levikule kodanike rahumeelsele ühinemisele ja pluralismile mis eksisteerib tänapäeval väga paljudes ühiskondades 21 Seepärast manitseb käesolev püha Kirikukogu ustavaid andma endast parim et leida sobivad õpetamismeetodid ja õppimisprogrammid ning kujundada õpetajad kes tagasid nooretele tõelise hariduse Iseäranis lastevanemate assotsiatsioonide kaudu peaksid nad panustama koolis tehtava töö terviklikule edasiarenemisele kuid eelkõige tuleb neil kaasa aidata koolis antavale kõlbelisele kasvatusele 22 7 Kirik on teravalt teadlik oma raskest kohustusest kanda püüdlikult hoolt kõigi oma laste moraalse ja usulise hariduse eest Nende arvukate inimeste juures keda on koolitatud mitte katoliku koolides peab ta olema kohal oma erilise kiindumuse ja abivalmidusega See on võimalik tänu nende inimeste poolt antavale elavale tunnistusele kes selliseid õpilasi õpetavad ja juhendavad samuti nende kaasõpilaste apostliku tegevuse tõttu 23 kuid eelkõige nende vaimulike ja ilmikute teenimise tõttu kes annavad neile edasi õpetuse päästest nende iga ja olukorda arvestades ning pakuvad vaimulikku abi igal viisil mida aeg ja tingimused võimaldavad Kirik meenutab vanematele nende kohustust korraldada ja isegi nõuda seda et nende lapsed saaksid osa nendest Kiriku poolt pakutavatest abivahenditest ning areneksid kristlastena samavõrd kuivõrd nad edenevad sekulaarsetes asjades Seepärast kiidab Kirik väga tsiviilvõime ja ühiskondi mis arvestades kaasaegse ühiskonna pluralismiga ja austades usuvabadust abistavad perekondi nõnda et kõigis koolides võivad nende lapsed saada hariduse vastavalt iga perekonna kõlbelistele ja usulistele veendumustele 24 8 Kiriku osalust haridusmaastikul näitavad erilisel viisil katoliku koolid Mitte vähem kui teised koolid taotleb katoliku kool kultuurilisi eesmärke ning noorte inimlikku kujundamist Samas omab katoliku kool mitmeid endale iseloomulikke eesmärke ta püüab luua koolikogukonna jaoks erilise õhkkonna mida hingestab evangeeliumi vabaduse ja armastuse vaim ta püüab noori aidata nii et nende isiksuse arenguga kaasneb ka nende kasvamine uue looduna kelleks nad on saanud ristimise läbi viimaks püüab ta seostada kogu inimkultuuri päästesõnumiga et usk võiks valgustada teadmisi mida õpilased pikkamööda omandavad maailma elu ja inimese kohta 25 Ehki katoliku kool on avatud nagu ta peabki olema nüüdisaegse maailma oludele kasvatab ta oma õpilasi edendama mõjusalt maise linna head käekäiku ning valmistab nad ette teenima Jumala valitsemise levikut Nõnda muutuvad nad eeskujulikku apostlikku elu elades inimkogukonna jaoks päästvaks juuretiseks Kuna katoliku kool võib nõnda suuresti toetada Jumala rahva ülesande täitmist ning Kiriku ja inimkogukonna vahelise dialoogi edendamist mis toob kasu mõlemale osapoolele siis säilitab ta isegi meie praegustes tingimustes ülima tähtsuse Sellest tulenevalt kuulutab käesolev püha Kirikukogu taas seda õigust mida on juba lahti seletatud mitmetes Kiriku õpetusameti poolt välja antud dokumentides 26 nimelt Kirikul on takistamatult õigus asutada ja juhtida mistahes tüüpi ja mistahes tasemega koole Samas meenutab Kirikukogu seda et selle õiguse rakendamine aitab ülimal määral kaasa nii südametunnistusvabaduse ja vanemate õiguse kaitsmisele kui ka kultuuri enda arengule Õpetajad mõistku et nendest sõltub peaaegu täielikult see kas katoliku kool täidab oma eesmärgid ja ettevõtmised 27 Seetõttu tuleb nad väga hoolikalt ette valmistada et nad omaksid nõuetele vastavat kvalifikatsiooni nii sekulaarsetes kui religioossetes teadmistes ning pedagoogilisi oskusi mis kajastavad nüüdisaegse maailma avastusi Õpetajad kes on armastuses seotud üksteise ja oma õpilastega ning küllastatud apostliku vaimuga saavad oma elu ja õpetuse läbi anda tunnistust Kristusest Ainulaadsest Õpetajast Tehku nad oma tööd kui lastevanemate partnerid Üheskoos vanematega peavad nad kogu haridust andvas töös vääriliselt arvestama soolise erinevusega ning selle erilise eesmärgiga mille jumalik Ettenägelikkus on määranud kummagi soo esindajale perekonnas ja ühiskonnas Tehku nad kõik endast olenev et innustada õpilasi üles näitama isiklikku initsiatiivi Isegi peale kooli lõpetamist peaksid õpetajad jätkuvalt abistama oma õpilasi nõuannete ja sõprusega ning kutsuma ellu Kiriku tõelise vaimuga täidetud spetsiaalsed grupid Käesolev püha Kirikukogu kuulutab et selliste õpetajate teenistus on apostolaat selle sõna tõelises tähenduses mis meie ajastul on ääretult sobilik ja hädavajalik ning pakub ühiskonnale autentset teenimist Kirikukogu meenutab katoliiklastest vanematele nende kohustust panna oma lapsed katoliku kooli millal ja kus iganes see on võimalik toetada neid koole oma parimate võimete kohaselt ning teha nendega koostööd oma laste heaolu nimel 28 9 Antud käsitlusele katoliku koolist vastavad niipalju kui võimalik kõik koolid mis mingil viisil sõltuvad Kirikust ehkki katoliku koolid võivad võtta erineva kuju vastavalt lokaalsetele tingimustele 29 Seega peab Kirik oma südames väga kalliks neid katoliku koole mis rajatuna iseäranis noorte kirikute piirkonda annavad hariduse ka mitte katoliiklastest õpilastele Katoliku koole asutades ja juhtides tuleb pöörata tähelepanu nüüdisaegsetele vajadustele Ehkki algkoolide ja keskkoolide näol peab jätkuvalt edendama baashariduse andmist tuleb suurt tähtsust omistada ka nendele koolidele mis erilisel viisil vastavad nüüdisaegsetest tingimustest tulenevatele vajadustele nagu kutse30 ja tehnikakoolid institutsioonid mis on mõeldud täiskasvanute harimiseks sotsiaalabi andmise edendamiseks või arengupeetusega inimeste jaoks kes vajavad erilist hoolt ning samuti koolid mis valmistavad ette õpetajaid kes on suutelised andma nii usulist kui ka muud laadi haridust Käesolev püha Kirikukogu õhutab kirglikult Kiriku karjaseid ja kõiki ustavaid ainsatki ohvrit säästmata aitama kaasa katoliku koolide eesmärgi üha täiuslikumale täitmisele ning kandma erilist hoolt nende inimeste vajaduste eest kes on vaesed selle maailma hüvedest ilma jäetud perekonna toetusest ja armastusest või kellele usu and on võõras 10 Kiriku tähelepanu hõivavad ka kõrgema astme koolid iseäranis instituudid ja ülikoolid ühes oma fakulteetidega Sellistes temale alluvates koolides taotleb Kirik süstemaatiliselt seda et üksikuid õppeaineid uuritakse nendele omaste printsiipide ja meetodite alusel teadusliku uurimistöö juurde kuuluva vabadusega Seeläbi saavutatakse kõigis nendes valdkondades veelgi sügavam arusaamine ning siis kui tõstatatakse uued ja kaasaegsed küsimused ning uurimistööd viiakse hoolikalt läbi Kiriku doktorite iseäranis Püha Aquino Thomase31 eeskujul süveneb mõistmine sellest kuidas usk ja mõistus annavad harmoonilise tunnistuse kogu tõe ühtsusest Selle tagajärjel saavutab kristlik meelsus avaliku püsiva ja universaalse kohaolu kogu kultuuri arendamisel ning nende institutsioonide õpilastest saavad inimesed kes on tõeliselt väljapistvad oma õpingutes nõus võtma enda kanda raskeid koormaid ühiskonnas ning andma maailmas tunnistust usust 32 Katoliiklikes ülikoolides kus puudub püha teoloogia õppetool tuleb sisse seada püha teoloogia instituut või õppetool milles peetavad loengud oleksid sobilikud ilmikutest tudengite jaoks Kuna teaduse areng uurimistegevuse läbi on kõrgemale teaduslikule õppetööle eriomane siis tuleb katoliiklikes ülikoolides ja nende fakulteetides eriliselt toetada instituute mis teenivad peamiselt teadustöö arengut Käesolev püha Kirikukogu soovitab jõuliselt asutada katoliiklikke ülikoole ja nende fakulteete sobilikult erinevatesse maailma paikadesse ning teha kõik selleks et nad ei paistaks silma mitte oma arvukuse vaid akadeemiliste püüdluste poolest Samas peavad nende ülikoolide uksed avanema kergelt tudengitele kes annavad reaalset lootust ja seda isegi siis kui neil pole palju vara ning tudengitele kes pärinevad äsja esilekerkinud rahvaste hulgast Kuna ühiskonna ja Kiriku enda saatus on tihedalt seotud kõrghariduse poole püüdlevate noorte inimeste arenguga 33 siis ei tohiks Kiriku karjased kulutada oma energiat üksnes nende tudengite vaimulikule elule kes õpivad katoliiklikes ülikoolides Muret tundes kõigi oma laste vaimuliku kujunemise pärast peavad piiskopid kutsuma kokku asjakohase konsiiliumi ning kandma hoolt selle eest et isegi mitte katoliiklikes ülikoolides tegutseksid katoliku egiidi all ühingud ja keskused kus hoolikalt välja valitud ja ette valmistatud vaimulikud orduliikmed ja ilmikud annavad alalist vaimulikku ja intellektuaalset abi antud ülikoolis õppivatele noortele Nii katoliiklikes kui teistes ülikoolides tuleb suuremate võimetega noori kes paistavad sobivat õpetama või tegema teadust erilise hoolega õpetada ning julgustada neid võtma enda kanda õpetaja elukutse 11 Kirik ootab väärtuslikke tulemusi teoloogia teaduskondade vaevanõudvast tööst 34 Nende hoolde usaldab Kirik väga raske kohustuse valmistada oma tudengeid ette mitte üksnes vaimuliku teenimise jaoks vaid eelkõige just selleks et nad õpetaksid kirikliku kõrgema õppetöö toolidel edendaksid iseseisvalt teadust ning võtaksid enda peale intellektuaalse apostolaadi enam vaevanõudvamad väljakutsed Samuti on nende fakulteetide ülesandeks uurida põhjalikumalt teoloogia erinevaid distsipliine nõnda et saavutatakse üha sügavam arusaam pühast Ilmutusest tuuakse selgemalt esile meie esiisade kaudu edasi antud kristliku tarkuse pärand edendatakse dialoogi meie lahusolevate vendade ja mittekristlastega ning leitakse lahendeid õpetuse arenguga esilekerkinud probleemidele 35 Seetõttu peavad kiriklikud fakulteedid vaatama läbi oma seadused selleks et nad saaksid paremini edendada teoloogiat ja sellega seoses olevaid teadusharusid ning kaasaegseid meetodeid ja abivahendeid rakendades juhatada oma tudengi tegelema enam põhjalikuma uurimistööga 12 Nii piiskopkondlikul kui rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil muutub koostöö vaim päev päevalt üha pealetungivamaks ja mõjusamaks Kuna õpetamistöös on koostöö üldiselt hädavajalik siis tuleb kõiki vahendeid kasutades edendada sobilikku koostööd nii erinevate katoliku koolide kui katoliku koolide ja teiste koolide vahel et seeläbi arendada välja just selline koostöö mida nõuab kogu inimkonna hea käekäik 36 Eriti akadeemiliste institutsioonide valdkonnas kannab laienev koostöö ja ühine jõupingutus rikkalikumat vilja Viljakama koostöö edendamise nimel peaksid kõikide ülikoolide erinevad fakulteedid töötama üheskoos nii palju kui seda võimaldab neist igaühe eesmärk Samuti peaksid mitmesugused ülikoolid ühendama oma jõupingutused selleks et üheskoos korraldada rahvusvahelisi konverentse jaotada omavahel teadusliku uurimistöö valdkondi jagada üksteisega oma avastusi vahetada ajutiselt professoreid ning edendada isekeskis kõike seda mis iganes aitab kaasa enam tõhusamale koostööle LÕPPSÕNA Käesolev püha Kirikukogu julgustab usinalt noori endid saama teadlikuks haridustöö tähtsusest ning olema valmis õilsa vaimuga võtma see enda kanda ja seda eriti nendes maailma paikades kus õpetajate puudusel on noorte inimeste harimine sattunud ohtu Seesama püha Kirikukogu avaldab sügavat tänu nendele vaimulikele orduvendadele õdedele ja ilmikutele kes oma evangeelse enesepühendamise läbi on sidunud end hariduse andmisega ning koolidega olenemata nende tüübist ja astemest Püha Kirikukogu julgustab neid jääma suuremeelselt kindlaks tööle mille nad on enda kanda võtnud ning oma õpilasi Kristuse vaimuga täites üritama silma paista pedagoogilistes oksustes ning edasi jõudma teadmistes Nõnda toimides ei edenda nad üksnes Kiriku seesmist uuenemist vaid kindlustavad ja süvendavad ka Kiriku kasulikku mõju nüüdisaegses maailmas eriti intellektuaalses maailmas Kõik see ja iga punkt eraldi mis käesolevas määruses on esile toodud on kirikukogu isade poolt heaks kiidetud Ning meie Kristuse poolt meile antud apostelliku autoriteediga ja üheskoos kirikukogu isadega kiidame heaks määrame ja sätestame need Pühas Vaimus ning käsime et need välja kuulutataks Jumala auks Rooma Püha Peetruse juures 28 oktoobril 1965 aastal Mina Paulus Katoliku Kiriku Piiskop Järgnevad Kirikukogu isade allkirjad 1 Hariduse tähtsust illustreerivate paljude dokumentide hulgas pööra erilist tähelepanu järgmistele Benedictus XV apostellik läkitus Communes Litteras 10 04 1919 AAS 11 1919 p 172 Pius XI entsüklika Divini Illius Magistri 31 12 1929 AAS 22 1930 pp 49 86 Pius XII pidulik pöördumine Itaalia Katoliikliku Akstiooni noorte poole 20 04 1946 Discorsi e Radiomessaggi Kd pp 53 57 Pius XII pidulik pöördumine Prantsusmaa pereisade poole 18 09 1951 Discorsi e Radiomessagi Kd 13 pp 241 245 Johannes XXIII sõnum enstüklilise läkituse Divini Illius Magistri publitseerimise 30 ndal aastapäeval 30 12 1959 AAS 52 1960 pp 57 59 Paulus VI pidulik pöördumine Kiriklikule Autoriteedile Alluvate Liitunud Institutsioonide liikmete poole 30 12 1963 Encicliche e Discorsi di S S Paolo VI Kd I Rooma 1964 pp 601 603 Lisaks võib järele vaadata Acta et Documenta Concilio Oecumenico Vaticano II apparando seeria I Antepraeparatoria Kd III pp 363 364 370 371 373 374 2 Johannes XXIII entsüklika Mater et Magistra 15 05 1961 AAS 53 1961 pp 413 415 417 424 Johannes XXIII entsüklika Pacem in Terris 1 05 1963 AAS 55 1963 pp 278 jj 3 Declaration des droits de l homme 10 12 1984 heaks kiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Üldkoosoleku poolt Declaration des droits de l enfant 20 11 1959 Protocole additionnel a la convention de sauvegarde des droits de l homme et des libertés fondamentales Pariis 20 05 1952 Johannes XXIII entsüklika Pacem in Terris 11 04 1963 AAS 55 1963 pp 295 jj 4 Johannes XXIII entsüklika Mater et Magistra 15 05 1961 AAS 53 1961 p 402 Vatikani II Kirikukogu Dogmaatiline Konstitutsioon Kirikust Lumen Gentium art 17 AAS 57 1965 p 21 Vatikani II Kirikukogu Pastoraalne Konstitutsioon Kirikust Nüüdisaegses Maailmas Gaudium et Spes 1965 vt tekst tervikuna 5 Pius XII sõnavõtt raadios 24 12 1942 AAS 35 1943 pp 12 19 Johannes XXIII entsüklika Pacem in Terris 11 04 1963 AAS 55 1963 pp 259 jj Vt viites 3 loetletud dokumente 6 Pius XI entsüklika Divini Illius Magistri 31 12 1929 AAS 22 1930 pp 50 jj 7 Johannes XXIII entsüklika Mater et Magistra 15 05 1961 AAS 53 1961 pp 441 ff 8 Pius XI entsüklika Divini Illius Magistri loc cit p 83 9 Vatikani II Kirikukogu Dogmaatiline Konstitutsioon Kirikust Lumen Gentium art 36 AAS 57 1965 pp 42 jj 10 Vatikani II Kirikukogu Määrus Ilmikute apostolaadist Apostolicam Actuositatem 1965 art 12 11 Pius XI entsüklika Divini Illius Magistri loc cit pp 59 jj Pius XI entsüklika Mit Brennender Sorge 14 03 1937 AAS 29 1937 pp 164 jj Pius XII pidulik pöördumine Itaalia Katoliiklike Õpetajate Assotsiatsiooni esimese rahvusliku kongressi poole 8 09 1946 Discorsi e Radiomessaggi kd 8 p 218 12 Vatikani II Kirikukogu Dogmaatiline Konstitutsioon Kirikust Lumen Gentium art 11 ja 35 AAS 57 1965 pp 16 ja 40jj 13 Pius XI entsüklika Divini Illius Magistri loc cit pp 63jj Pius XII sõnavõtt raadios 1 06 1941 AAS 33 1941 p 200 pöördumine Itaalia Katoliiklike Õpetajate Assotsiatsiooni esimemese rahvusliku kongressi poole 1 09 1946 Discorsi Radiomessaggi Kd 8 p 218 Subsidiaarsuse põhimõte vt Johannes XXIII entsüklilin läkitus Pacem in Terris 11 04 1963 AAS 44 1963 p 294 14 Pius XI entsüklika Divini Illius Magistri loc cit pp 53 jj Pius XI entsüklika Non Abbiamo Bisogno 29 06 1931 AAS 23 1931 pp 311 jj Pius XII läkitus Riigisekretariaadile 28 nda Itaalia Sotsiaalse Nädala puhuks 20 09 1955 L Osservatore Romano 29 09 1955 15 Paulus VI pöördumine Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Üldkoosoleku poole 4 10 1965 L Osservatore Romano 6 11 1965 16 Pius XI motu proprio Orbem Catholicum 29 06 1923 AAS 15 1923 pp 327 329 Määrus Provide Sane 12 01 1935 AAS 27 1935 pp 145 152 Vatikani II Kirikukogu määrus Christus Dominus Art 13 ja 14 17 Vatikani II Kirikukogu konstitutsioon Sacrosanctum Concilium art 14 AAS 56 1964 p 104 18 Vatikani II Kirikukogu Määrus Inter Mirifica art 13 ja 14 AAS 56 1964 pp 149 jj 19 Pius XI entsüklika Divini Illius Magistri loc cit p 76 Pius XII pöördumine Baieri Katoliiklike Õpetajate Assotsiatsiooni poole 31 12 1956 Discorsi e Radiomessaggi Kd 18 p 746 20 Kolmas Cincinnati Provintsiaalne Nõupidamine 1861 Collatio Lacensis Kd II col 1240 c d Pius XI entsüklika Divini Illius Magistri loc cit pp 60 ja 63 jj 21 Pius XI entsüklika Divini Illius Magistri loc cit p 63 Pius XI entsüklika Non Abbiamo Bisogno 29 06 1931 AAS 23 1931 p 305 Pius XII läkitus Riigi Sekretariaadile 28 nda Itaalia Sotsiaalse Nädala puhul 20 09 1955 L Osservatore Romano 29 09 1965 Paulus VI pöördumine Itaalia Tööliste Kristliku Assotsiatsiooni poole 6 10 1963 Encicliche e Discorsi di paolo VI Kd I Rooma 1964 p 230 22 Johannes XXIII sõnum entsüklilise läkituse Divini Illius Magistri publitseerimise 30 nda aastapäeval 30 12 1959 AAS 52 1960 p 57 23 Vatikani II Kirikukogu Määrus Apostolicam Actuositatem skeem 1965 Art 12 ja 16 24 Vatikani II Kirikukogu Määrus Dignitatis Humanae skeem 1965 Art 5 25 Westminstri Esimene Provintsiaalnõupidamine 1852 Collatio Lacensis Kd III col 1334 a b Pius XI entsüklika Divini Illius Magistri loc cit pp 77 jj Pius XII pöördumine Baierimaa Katoliiklike Õpetajate Assotsiatsiooni poole 21 12 1956 Discorsi e Radiomessaggi Kd 18 p 746 Paulus VI pöördumine Kiriklikust Autoriteedist Sõltuvate Institutsioonide Föderatsiooni liikmete poole 30 12 1963 Encicliche e Discorsi de Paola VI Kd I Rooma 1964 pp 602 jj 26 Vt eelkõige dokumendid millele on osundatud esimeses viites 27 Pius XI entsüklika Divini Illius Magistri loc cit pp 80 jj Pius XII pöördumine Itaalia Keskooliõpetajate Katoliikliku Assotsiatsiooni poole 5 01 1954 Discorsi e Radiomessaggi Kd 15 pp 551 556 Johannes XXIII pöördumine Itaalia Katoliiklike Õpetajate Assotsiatsiooni 6 nda Kongressi poole 5 09 1959 Discorsi Messaggi Colloqui Kd I Rooma 1960 pp 427 431 28 Pius XII pöördumine Itaalia Keskkooli Õpetajate Katoliikliku Assotsiatsiooni poole 5 01 1954 loc cit p 555 29 Paulus VI pöördumine Katoliikliku Hariduse Rahvusvahelise Ametkonna poole 25 02 1964 Encicliche e Discorsi de Paolo VI Kd II Rooma 1964 p 232 30 Paulus VI pöördumine Itaalia Tööliste Kristliku Assotsiatsiooni poole 6 10 1963 Encicliche e Discorsi de Paolo Vi Kd I Rooma 1964 p 229 31 Paulus VI pöördumine 6 nda Rahvusvahelise Thomistliku Kongressi eel 10 09 1965 L Osservatore Romano 13 14 september 1965 32 Pius XII pöördumine Prantsusmaa Katoliiklike Kõrgkoolide õpetajate ja tudengite poole 21 09 1950 Discorsi e Radimessaggi Kd 12 pp 219 221 Pius XII Läkitused Pax Romana 22 le Kongressile 12 08 1952 Discorsi e Radiomessaggi Kd 14 pp 567 569 Johannes XXIII pöördumine Katoliiklike Ülikoolide Föderatsiooni poole 1 01 1959 Discorsi Messaggi Colloqui Kd I Rooma 1960 pp 226 229 Paulus VI pöördumine Milaano Katoliikliku Ülikooli Akadeemilise Nõukogu poole 5 04 1964 Encicliche e Discorsi de Paolo VI Kd II Rooma 1964 pp 438 443 33 Pius XII pöördumine Rooma Ülikooli Akadeemilise Nõukogu ja tudengite poole 15 06 1952 Discorsi e Radiomessaggi Kd 14 p 208 34 Pius XI apostellik konstitutsioon Deus Scientiarum Dominus 24 05

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/2-uncategorised/151-gravissimum-educationis (2015-10-17)
    Open archived version from archive


  • Nostra aetate
    juute tabanud Pealegi võttis Kristus nagu Kirik alati on õpetanud ja ka praegu õpetab kõigi inimeste pärast neid lõpmatult armastades vabatahtlikult enda kanda kannatuse ja surma et kõik pälviksid lunastuse Nii on Kiriku sõnakuulutuse ülesandeks jutlustada Kristuse ristist kui Jumala universaalse armastuse märgist ja kui allikast kust voolab kogu arm Me ei saaks tõetruult pöörduda Jumala meie kõigi Isa poole kui keelduksime vennalikul viisil kohtlemast igaüht kui Jumala palge järgi loodud inimest Inimese suhtumine Jumal Isasse ja kaasinimestesse nagu oma vendadesse on omavahel niivõrd tihedalt seotud et Pühakiri kinnitab Kes ei armasta see ei tunne Jumalat 1 Jh 4 8 Seega oleks võimatu põhjendada mingit teooriat või praktilist tegevust mis inimväärikuse ja sellest tulenevate õiguste osas hakkab tegema vahet inimese ja inimese ning rahva ja rahva vahel Järelikult mõistab Kirik hukka inimese igasuguse diskrimineerimise või vägivallaaktid rassi või nahavärvi ühiskondliku positsiooni või usulise kuuluvuse ettekäändel sest need on otseses vastuolus Kristuse vaimuga Kooskõlas eelöelduga kutsub Püha Sünod astudes apostlite Peetruse ja Pauluse jalajälgedes kõigest südamest ja täie tõsidusega kõiki usklikke üles elama vooruslikku elu paganate keskel 1 Pt 2 12 ning kus iganes võimalik ja kui vähegi sõltub neist endist pidama rahu kõikide inimestega jäädes nii taevase Isa lasteks tões ja vaimus Kõik see üksikult ja tervikuna mis on selles Deklaratsioonis välja öeldud oli Püha Kirikukogu Isadele meelepärane Ja Meie Meile Kristuselt antud Apostelliku meelevallaga kinnitasime jõudsime selgusele ja tegime Pühas Vaimus need otsused ühes Kõrgeauliste Isadega ning käseme selle mis nii on sünoodiliselt otsustatud Jumala auks avalikuks Roomas Peetruse kirikus 28 oktoobrikuu päeval 1965 aastal Mina PAULUS katoliku kiriku piiskop Järgnevad Kirikukogu Isade allkirjad 1 Vrd Ap 17 26 2 Vrd Trk 8 1 Ap 14 17 Rm 2 6 7 1 Tm 2 4 3 Ilm 21 23 24 4 Vrd 2 Kr 5 18 19 5 Vrd S Gregorios VII Epist III 21 ad Anazir Al Nāşir regem Mauretaniae ed E Caspar väljaandes MGH Ep Sel II 1920 I p 288 11 15 PL 148 451A 7 Vrd Rm 11 17 24 8 Vrd Ef 2 14 16 9 Lk 19 44 10 Vrd Rm 11 28 11 Vrd Rm 11 28 29 Conc Vat II Const dogm de Ecclesia Lumen Gentium AAS 57 1965 p 20 12 Vrd Js 66 23 Ps 65 4 Rm 11 11 32 13 Vrd Jh 19 6 Teated Piiskop Philippe Jourdani loeng Sinodi teemal toimub järgmisel pühapäeval 18 oktoobril Peeter Pauli kirikus Kõik on oodatud Maarjamaa konverentsi 6 september kõned ja videod on leitavad Maarjamaa 800 leheküljelt Vastseliina Püha Risti Palverännak pildid Tallinna Katedraali teated Järgmine isa Pedro tund toimub pühapäeval 25 oktoobril Johannes Paulus II saalis peale pühapäevast Missat orienteeruvalt kell 13 00 Tallinna Katedraali tegevuskava Pühapäev 11 30 Lastemissa iga kuu 1 ja 3 pühapäev eesti keeles Pühapäev 12 45 Pühapäevakool lastele eesti keeles Pühapäev 15 00 Pühapäevakool lastele poola keeles Pühapäev 16 30 Pühapäevakool lastele vene keeles Teisipäev 19 00 Neokatehhumeenide grupp Jumalasõna eesti keeles Kolmapäev 18 30 Katehhees algajatele eesti keeles Neljapäev 19 00 Piibliring vene

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/2-uncategorised/152-nostra-aetate (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Perfectae Caritatis
    kuningriiki 6 Need kes on andnud evangeelsed tõotused otsigu ja armastagu eelkõige Jumalat kes on meid enne armastanud vt 1Jh 4 10 ning edendagu igas olukorras elu mis on koos Kristusega varjul Jumalas vt Kl 3 3 Pühendumine Jumalale ju virgutab ja annab jõudu ligimesearmastusele mis aitab kaasa maailma päästmisele ja Kiriku ülesehitamisele Lisaks elustab ja suunab see armastus evangeelsete tõotuste tegelikku täitmist Toetudes kristliku vaimsuse autentsetele allikatele peavad ordude ja kongregatsioonide liikmed tarmukalt edendama nii palve vaimsust kui selle praktiseerimist Esmalt peavad nad iga päev võtma kätte Pühakirja et neid pühi kirjutisi lugedes ja nende üle mõtiskledes võiksid nad omandada Jeesuse Kristuse kõikeületava tunnetuse vt Fl 3 8 Nad peavad pühitsema püha liturgiat iseäranis püha Missaohvrit nii huulte kui südamega nagu teeb seda kogu Kirik sest liturgia on kõige rikkalikum allikas vaimuliku elu kosutamiseks Saades kosutust Jumaliku seaduse ja Jumala püha altari laual armastavad nad Kristuse liikmeid otsekui vendi ning austavad ja armastavad oma karjaseid nagu poegadele on kohane Nõnda elavad ja mõtlevad nad tihedamas osaduses Kirikuga ning pühenduvad täielikult tema misjonile 7 Nende ordude ja kongregatsioonide liikmed kes pühenduvad täielikult kontemplatsioonile annavad endid üksinduses ja vaikuses ainult Jumalale püsiva palve ja vabatahtlikult enese peale võetud patukahetsuse läbi Olenemata sellest kui pakiline on vajadus aktiivse apostolaadi järele omavad need ordud ja kongregatsioonid alati auväärset kohta Kristuse Müstilises Ihus mille liikmeil ei ole sama tegevus Rm 12 4 Nad annavad Jumalale väljapaistva kiituseohvri Nad valgustavad Jumala rahvast oma pühaduse küllusliku hiilgusega Oma eeskujuga nad motiveerivad seda rahvast ning kasvatavad teda tulemusliku ja varjatud apostolaadi kaudu Nõnda on nad Kiriku au ning taevaste armuandide allikas Ent nende eluviis tuleb üle vaadata vastavalt eelpool väljatoodud kohandamise ja uuendamise põhimõtetele ja kriteeriumitele Siiski tuleb ülima hoolikusega säilitada nende tagasitõmbumine maailmast ning kontemplatiivsele eluviisile omased praktikad 8 Kirikus on väga palju nii vaimulikest kui ilmikutest liikmeskonnaga ordusid ja kongregatsioone kes pühenduvad mitmesugustele apostellikele ülesannetele Nendele ordudele ja kongregatsioonidele on armu järgi antud erinevad annid mõned on teenimisametis teised õpetavad doktriini kolmandad julgustavad üleskutsete ja jutlustamise kaudu neljandad jagavad oma lahkuses ja viiendad viivad elurõõmu kurbadele vt Rm 12 5 8 Armuandides on küll erinevusi aga Vaim on seesama 1Kr 12 4 Nendes ordudes ja kongregatsioonides kuulub apostlik tegevus ja teenimine orduelu olemusse kuna nad peavad Kiriku poolt neile usaldatud püha teenistuse ja erilise armastusega märgistatud tööd viima ellu Kiriku nimel Seepärast peab nende liikmete kogu pühitsuselu olema läbistatud apostlikust vaimust ning kogu nende apostlik tegevus kujundatud religioosse vaimsuse poolt Selleks et nende liikmed võiksid eelkõige vastata oma kutsumusele järgida Kristust ja teenida Teda Tema liikmetes peab nende apostlik tegevus lähtuma lähedasest osadusest Kristusega Sellisel viisil edendatakse armastust ennast Jumala ja ligimese vastu Need ordud ja kongregatsioonid peavad kohandama oma tavad ja reeglid apostolaadi vajadustega millele nad on pühendunud Kuna apostlikule tegevusele pühendunud pühitsetud eluviis võtab palju vorme siis tuleb selle kohandamisel ja uuendamisel arvestada mitmekesisusega ning tagada et nende ordude ja kongregatsioonide liikmed elaksid Jumalat teenides jätkuvalt viisil mis on neile omane ja sobilik 9 Idas ja Läänes tuleb auväärse kloostrikorraldusega ordud ja kongregatsioonid hoolsalt alal hoida ning võimaldada neil oma autentse vaimuga veelgi hiilgavamalt välja paista Pika ajaloo jooksul on need ordud ja kongregatsioonid osutanud suurepäraseid teeneid Kirikule ja inimühiskonnale Munkade põhikohustus on kloostrimüüride vahel teenida Jumalikku Majesteeti ühtaegu lihtsalt ja suursuguselt Nad teevad seda kas pühendudes täielikult Jumala kummardamisele kontemplatiivse eluviisi kaudu või võttes seaduslikult enda kanda mõned apostolaadid või kristliku ligimesearmastuse osutamisele suunatud tööd Neist igaühe tõelist identiteeti säilitades tuleb kloostrites elavdada vanad traditsioonid ning kohandada need nüüdisaegsete vajadustega et kloostritest saaksid institutsioonid mis on pühendunud ristirahva valgustamisele ja kasvatamisele Mõned ordukogukonnad on vastavalt oma reeglile või põhikirjale ühendanud tihedalt apostliku eluviisi tunnipalvete ja kloostritavadega Need religioossed kogukonnad peavad kohandama oma elulaadi neile kuuluva apostolaadi nõuetega nõnda et nad säilitavad ustavalt oma eluviisi kuna see teenib Kiriku ülimat hüvangut 10 Nii ilmikutest meeste kui naiste pühitsuselu on seisund evangeelsete tõotuste täitmiseks mis on iseenesest täielik Käesolev püha sünod hindab kõrgelt sellist eluviisi mis on väga kasulik Kiriku pastoraalsele tegevusele kuna seeläbi haritakse noori põetatakse haigeid ning täidetakse Kiriku teisi ülesandeid Kirikukogu kinnitab selliseid pühitsetuid nende kutsumuses ning palub neil tungivalt kohandada oma eluviis nüüdisaegsete vajadustega Käesolev püha sünod teatab et pole ainsatki vastuväidet praktikale kus vendade ordukogukonna liikmete hulgast võetakse mõned vaimuliku seisusesse eesmärgiga varustada nende endi majad vajalike preestritega Siiski eeldab see nende generaalkapiitli otsust ning kogukonna ilmaliku iseloomu säilitamist 11 Sekulaarinstitutsioonid pole ordukogukonnad kuid maailmas täidavad nad ühes nendega tõeliselt ja täielikult evangeelsed tõotused ning on sellistena Kiriku poolt tunnustatud Sekulaarinstitutsioonidesse kuuluvad pühitsetud mehed ja naised ilmikud ja vaimulikud kes elavad maailmas Seepärast tuleb neil eeskätt täiuslikus armastuses püüda täielikult pühenduda Jumalale Need institutsioonid peavad säilitama oma tõelise ja eriomase sekulaarse iseloomu et nad suudaksid edukalt kõikjal nii maailmas kui maailmast väljas ellu viia oma apostolaadi mille jaoks nad on asutatud Siiski tuleb pidada iseenesestmõistetavaks et nii suurt ülesannet ei saa täita ilma et nende institutsioonide liikmed oleksid saanud põhjaliku ettevalmistuse jumalikes ja inimlikes asjades ning suudaksid seeläbi maailmas olla tõesti juuretiseks Kristuse ihu tugevdamiseks ja kasvatamiseks Seepärast peavad ülemad pöörama tõsist tähelepanu iseäranis liikmete vaimulikule kasvatamisele ning julgustama nende edasist arengut 12 Pühitsetute poolt taevariigi pärast Mt 19 12 täidetav karskuse tõotus väärib lugupidamist väljapaistva armuannina See vabastab inimsüdame ainulaadsel moel vt 1Kr 7 32 35 ning süütab selles suurema armastuse Jumala ja kõikide inimeste vastu Järelikult ei sümboliseeri karskus erilisel moel üksnes taevaseid hüvesid vaid ka kõige sobivamat vahendit mille läbi pühitsetud pühenduvad jagamatu südamega Jumala teenimisele ja apostolaadi jaoks vajaminevatele töödele Nõnda annavad pühitsetud kõigile Kristusele ustavatele tunnistust sellest abielust Kiriku ja Kristuse tema ainsa peigmehe vahel mis on sisse seatud Jumala poolt ning ilmneb täielikult tulevasel ajastul Seepärast peavad pühitsetud kes üritavad ustavalt täita karskuse tõotust uskuma Issanda sõnadesse ning suretama liha ja valvama oma meelte üle lootes pigem Jumalale kui iseenda jõule Samuti ei tohi nad eirata loomulikke vahendeid mis aitavad kaasa mentaalsele ja füüsilisele tervisele Selle tulemusena ei mõjuta neid valeõpetused mis põlastavad täiuslikku karskust kui inimarengule võimatut ja kahjulikku ning nad hülgavad teatud vaimuliku vaistu varal kõik mis karskust ohustab Lisaks pidagu kõik meeles eriti ülemad et karskus on kindlamalt kaitstud siis kui kogukonna ühises elus vohab tõeline vennalik armastus Kuna täiusliku karskuse järgimine puudutab lähedalt inimloomuse sügavamaid kalduvusi siis kandidaadid ei tohi ise ega või neile ka lubada anda karskuse tõotust enne kui nad on läbinud piisava katseaja ning näidanud üles vajalikul määral psühholoogilist ja emotsionaalset küpsust Neid ei tule mitte üksnes hoiatada karskusega kaasaskäivate ohtude eest vaid ka juhendada nõnda et nad suudavad võtta enese peale Jumalale pühitsetud tsölibaadikohustusega elu viisil mis toetab kogu nende isiksust 13 Kristuse jäljendamiseks vabatahtlikult omaksvõetud vaesus on eriti tänapäeval kõrgelt väärtustatud märk Viljelegu pühitsetud püüdlikult sellist vaesust ning vajadusel andku sellele uusi väljendusvorme Seeläbi osalevad nad Kristuse vaesuses kes olles rikas sai vaeseks meie pärast et ka meie saaksime rikkaks tema vaesusest vt 2Kr 8 9 Mt 8 20 Pühitsetute vaesus nõuab enamat kui hüvede kasutamist ülema tahte kohaselt liikmed peavad olema vaesed nii tegelikult kui vaimus ning koguma oma aardeid taevasse vt Mt 6 20 Kõik pühitsetud peavad oma kohust täites allutama end üldisele tööseadusele Elamiseks ja ettevõtmisteks hädavajalikku soetades peavad nad lükkama kõrvale kogu liigse mure ning usaldama end taevase Isa ettehoolduse kätte vt Mt 6 25 Oma põhikirja kohaselt võivad kongregatsioonid lubada liikmetel loobuda nii omandatud kui omandatavast pärandusest Sõltuvalt oma paikkonna tingimustest peavad ordud ja kongregatsioonid meelsasti andma ühise tunnistuse vaesusest Nad peavad rõõmsalt jagama oma vara Kiriku teiste vajaduste tarbeks ning vaeste abistamiseks keda pühitsetud on kohustatud armastama Kristuse hellusega vt Mt 19 21 25 34 46 Jk 2 15 16 1Jh 3 17 Orduprovintsid ning ordude ja kongregatsioonide majad peavad üksteisega jagama oma ajalikku vara nõnda et paremini varustatud abistavad puudusesolijaid Reeglites ja põhikirjades lubatud määral võivad ordud ja kongregatsioonid õigustatult omada kõike seda mis on vajalik nende ajalikuks eluks ja tööks Siiski peavad nad vältima iga luksust ülemäärast rikkust ning hüvede kuhjumise ilmingut 14 Kuulekuse tõotuse läbi pakuvad pühitsetud Jumalale oma täielikult loovutatud tahte Seeläbi ohverdavad nad iseenda Jumalale ning ühendavad end püsivalt ja kaitstult Jumala päästva tahtega Nõnda järgivad nad Jeesuse Kristuse eeskuju kes tuli täitma Isa tahtmist vt Jh 4 34 5 30 Hb 10 7 Ps 39 9 Võttes orja kuju Fl 2 7 õppis ta kuulekust selle läbi mida ta kannatas Hb 5 8 Pühitsetud alistuvad Püha Vaimu mõjutusel usus oma ülematele kui Jumala esindajatele kelle kaudu juhitakse neid teenima kõiki oma vendi Kristuses Nõnda tegi ka Kristus kui ta kuulekuses Isale teenis oma vendi ning andis oma elu lunahinnaks paljude eest vt Mt 20 28 Jh 10 14 18 Sellisel viisil on pühitsetud igakülgsemalt kohustatud teenima Kirikut ning töötama saavutamaks Kristuse täisea mõõdu vt Ef 4 13 Seetõttu peavad pühitsetud usu ja armastuse vaimus jumaliku tahte vastu alandlikult alistuma enda ülematele vastavalt oma reeglile või põhikirjale Mõistes et Jumala plaani kohaselt aitavad nad kaasa Kristuse ihu ülesehitamisele peavad nad kasutama nii oma mõistust ja tahet kui loomupäraseid andeid ja vaimuande et täita käske ja viia ellu neile usaldatud kohustused Sellisel viisil ei kahanda pühitsetute kuulekus inimisiku väärikust vaid avardades Jumala laste vabadust juhib selle küpsuseni Ülemad kes peavad aru andma enda hoolde usaldatud hingede kohta vt Hb 13 17 peavad oma kohustusi täites olema tundlikud Jumala tahte suhtes Nad peavad rakendama oma autoriteeti vendade teenimise vaimus ning seeläbi näitama armastust millega Jumal neid armastab Nad peavad valitsema neid kui Jumala lapsi ning austama nende inimväärikust Nõnda teevad nad alluvatele lihtsamaks oma tahte allutamise Nad peavad erilise ettevaatlikkusega austama oma alluvate vabadust asjades mis puudutavad meeleparandussakramenti ja südametunnistuse suunamist Alluvad tuleb juhtida sinnamaale et nad osalevad aktiivse ja vastutustundliku kuulekusega ettevõtmistes mida nad on juba alustanud ja nendes mis seisavad alles ees Ülemad peavad oma alamaid meelsasti kuulama ning julgustama neid isiklikult panustama ordu või kongregatsiooni ja Kiriku heasse käekäiku Ometigi ei tohi seejuures väheneda ülemate autoriteet otsustada mida tuleb teha ning anda korraldusi selle täitmiseks Kapiitlid ja kolleegiumid täitku ustavalt neile usaldatud osa valitsemiskohustuses neist igaüks peab omal kombel kandma hoolt terve kogukonna hea käekäigu eest milles osalevad kõik selle liikmed 15 Kogukonna elu eeskujuks on algkirik kus usklike kogul oli üks süda ja üks hing vt Ap 4 32 ning nad leidsid kosutust Evangeeliumi õpetusest ja pühast liturgiast iseäranis armulauast Sellist elu tuleb jätkuvalt elada palves ja osaduses sellesama vaimuga vt Ap 2 42 Pühitsetud peavad Kristuse liikmetena vennalikult üheskoos elades jõudma vastastikuses austamises üksteisest ette vt Rm 12 10 ning kandma üksteise koormaid vt Gl 6 2 Tänu Püha Vaimu poolt südametesse väljavalatud Jumala armastusele vt Rm 5 5 on religioosne kogukond tõeline perekond mis on kokku kogutud Issanda nimes ning rõõmustab Tema ligioleku üle vt Mt 18 20 Armastus on Seaduse täitmine vt Rm 13 10 ja täiuslik side vt Kl 3 14 kus on armastus seal me teame et oleme tulnud surmast ellu vt 1Jh 3 14 Tegelikult näitab vennalik ühtsus seda et Kristus on tulnud vt Jh 13 35 17 21 sellest lähtub võimas apostlik mõjujõud Selleks et tugevdada vennaliku armastuse sidet kõigi liikmete vahel tuleb igakülgselt kogukonna ellu ja tegevusse kaasata need keda nimetatakse ilmikvendadeks kaastöölisteks või keda kutsutakse mõne muu samatähendusliku nimega Kui asjade seis tõesti ei soovita teisiti siis tuleb hoolt kanda selle eest et naisordudes ja kongregatsioonides oleks ainult üks kategooria õdesid Säilitada tuleb üksnes sellised isikutevahelised eristused mis tulenevad tööde erinevustest mille jaoks õed on määratud kas Jumala poolse personaalse kutse või kutsesobivuse tõttu Meeskloostritesse ning meesordudesse ja kongregatsioonidesse mis oma loomult pole ainult ilmlikud võib vastavalt nende põhikirjale võtta vastu vaimulikke ja ilmikuid ühistel alustel ning võrdsete õiguste ja kohustustega Võrdsus ei kehti siiski nende õiguste ja kohustuste kohta mis tulenevad ordinatsioonist 16 Eranditult kontemplatiivsele elule pühendunud nunnadele mõeldud paavstlik klausuur tuleb säilitada Siiski tuleb see kohandada aja ja koha tingimustega ning eemaldada sealt iganenud praktikad Nende kohanduste osas tuleb esmalt aru pidada kõnealuste kloostritega Teised nunnad kes reegli kohaselt on määratud apostlikule tegevusele väljaspool kloostrit tuleb vabastada paavstlikust klausuurist et võimaldada neil paremini täita neile usaldatud apostlikke kohustusi Siiski peavad nad säilitama sellist laadi klausuuri mida nõuab nende põhikiri 17 Pühitsetute rõivad mis on väliseks tunnuseks Jumalale pühitsemisest peavad olema lihtsad ja tagasihoidlikud kasinad ja samas kohased Need peavad vastama tervise poolt esitatud nõuetele sobima nii aja ja koha tingimuste kui teenistusega millesse nende kandjad on kaasatud Pühitsetud meeste ja naiste rõivad mis pole nende normidega vastavuses tuleb ümber vahetada 18 Ordude ja kongregatsioonide kohandamine ja uuendamine sõltub suuresti nende liikmete väljaõppest Seetõttu ei tohi ilmikutest pühitsetud mehi ega pühitsetud naisi määrata apostlikele töödele vahetult peale noviitsiaja lõppu Nende elu ja apostolaati puudutav väljaõpe ühes harimisega õpetuslikes ja ametialastes küsimustes peab vajadusel jätkuma selleks otstarbeks asutatud majades senikaua kuni nad saavutavad nendes asjades nõutelevastava taseme Selleks et pühitsetute elu kohandamine meie ajastu vajadustega poleks ainult pinnapealne ning need kes reegli kohaselt on määratud teostama apostolaati ordust ja kongregatsioonist väljaspool võiksid seal seista oma ülesannete kõrgusel peab pühitsetuid korralikult juhendama vastavalt igaühe intellektuaalsetele võimetele ja isiklikele annetele asjades mis puudutavad nüüdisaegses sotsiaalses elus laialtlevinud toimimisviise ning ühiskonda iseloomustavaid tunnetus ja mõttevoole Taolises väljaõppes tuleb üksikud elemendid kokku segada nõnda harmooniliselt et tulem toetab pühitsetute terviklikku elu Kogu eluaja jooksul peavad pühitsetud püüdma täiustada oma vaimulikku õpetuslikku ja ametialast arengut Ülemad omakorda peavad niipalju kui võimalik tagama neile selleks vajaminevad võimalused ressursid ja aja Samuti on ülemad kohustatud hoolt kandma et moderaatorid vaimulikud õpetajad ja professorid oleksid hoolikalt valitud ja igakülgselt koolitatud 19 Kui küsimuse all on uute ordude ja kongregatsioonide rajamine siis tuleb tõsiselt kaaluda vajadust nende järele või vähemalt nende silmapaistvat kasutegurit ja laienemise võimalikkust Vastasel korral kutsutakse tarbetult ellu ordusid ja kongregatsioone mis on kasutud või millel puudub piisav elujõud Kohtades kuhu Kirik on alles hiljaaegu rajatud tuleb sisse seada ja edendada selliseid orduelu vorme mis arvestavad sealsete elanike loomupäraseid andeid ja eluviisi ning kohalikke tavasid ja tingimusi 20 Ordud ja kongregatsioonid peavad jätkuvalt alal hoidma ja täitma endale omaseid ülesandeid Lisaks peavad nad Üleilmse Kiriku ja konkreetsete piiskopkondade vajadusi arvestades kohandama need tegevused aja ja koha tarvidustega Selle eesmärgi täitmiseks tuleb neile kasutusele võtta asjakohased ja koguni moodsad tehnikad ning loobuda tänapäeval vähemolulistest tegevustest Sealjuures peavad nad arvestama oma ordu ja kongregatsiooni vaimsuse ning tõelise olemusega Ordudes ja kongregatsioonides tuleb igal juhul säilitada misjonivaimsus ning anda sellele nüüdisaegsed väljundid vastavalt iga ordu ja kongregatsiooni olemusele Nõnda on võimalik edukamalt kuulutada Evangeeliumi kõigile rahvastele 21 Kui Püha Tool pärast konsulteerimist asjassepuutuvate kohalike ordinaariustega otsustab et teatud ordud ja kongregatsioonid ning kloostrid ei oma enam mingisugust mõistlikku lootust edaspidisele arengule siis on neil keelatud noviitse tulevikus vastu võtta Võimalusel tuleb need ühendada teiste elujõulisemate ordude ja kongregatsioonide ning kloostritega kellel on sarnased eesmärgid ja vaimsus 22 Kui võimalus ja Püha Tool lubab siis võivad autonoomsed ning teatud mõttes samasse religioossesse perekonda kuuluvad ordud ja kongregatsioonid ning kloostrid moodustada liite Samuti peaksid ühinema need kelle põhikiri ja tavad on praktiliselt samad ning keda elustab sarnane vaimsus Seda tuleks neil teha iseäranis siis kui üksikuna võttes on nad liiga väikesed Liituma peaksid ka need kes osalevad samasuguse või sarnase loomusega välistes tegevustes 23 Käesolev sünod kiidab heaks Püha Tooli poolt sisse seatud tähtsamate ülemate konverentsid või konsiiliumid Need võivad suuresti aidata igal ordul ja kongregatsioonil saavutada oma eesmärk edendada tõhusamat koostööd Kiriku heaolu nimel tagada Evangeeliumi töötegijate põhjendatum jaotumine vastavas piirkonnas ja viimaks juhtida kõikide ordude ja kongregatsioonide ühiseid asjaajamisi Apostolaadi teostamisel tuleb piiskoppide konverentsidega sisse seada otstarbekas koordineerimine ja koostöö Analoogilised konverentsid võib ellu kutsuda ka sekulaarinstitutsioonide jaoks 24 Preestrid ja katoliiklastest pedagoogid peavad tegema tõsiseid jõupingutusi orduelu kutsumuse soodustamiseks et seeläbi suurendada pühitsetute hulka Kiriku vajaduste jaoks tarvilikul määral Kandidaadid tuleb valida nõuetekohaselt ja hoolikalt Korralistes jutlustes tuleb sagedamini käsitleda evangeelseid tõotusi ja pühitsetute seisust Ka lapsevanemad peavad arendama ja kaitsma oma laste südametes orduelu kustumust seeläbi et õpetavad neid käituma kristlastena Ordudel ja kongregatsioonidel on õigus levitada enda kohta teavet et soodustada inimestes kutsumust ning otsida kandidaate Sealjuures peavad nad järgima norme mis on sätestatud Püha Tooli ja kohaliku ordinaariuse poolt Pühitsetud peavad meeles pidama et nende endi eeskujulik elu on parim viis soovitada oma ordut ja kongregatsiooni ning võita kandidaate orduelu jaoks 25 Ordud ja kongregatsioonid kelle jaoks need kohandamise ja uuendamise normid on määratud peavad teenistusvalmi vaimuga vastama Jumala poolt neile edastatud kutsumusele ning oma nüüdisaegsele ülesandele Kirikus Käesolev püha sünod hindab kõrgelt nende elu karskuses vaesuses ja kuulekuses milles Issand Kristus ise on eeskujuks Kirikukogu asetab kindla tulevikulootuse nende poolt tehtavate tööde tohutule viljakusele olgu need viljad siis nähtavad või nähtamatud Seepärast levitagu kõik pühitsetud rõõmusõnumit Kristusest üle kogu maailma olles sealjuures juurdunud usus ning täidetud armastusega Jumala ja ligimese risti ja tulevase kirkuse lootuse vastu Nõnda saab nende tunnistus nähtavaks kõigile ning nad ülistavad meie taevast Isa vt Mt 5 16 Seepärast palugu nad hardalt Neitsi Maarjat armastatud Jumalaema kelle elu on eeskujuks kõigile 1 et nende hulk võiks igapäevaselt kasvada ning nende pääsemist toov tegevus kanda rohkem vilja Määrus orduelu kohandamisest ja uuendamisest on leidnud isade heakskiidu käesoleval pühimal ja üleilmsel Vatikani Teisel Kirikukogul mis on seaduslikult kokku kutsutud Meie Kristuse poolt meile antud apostelliku väe läbi üheskoos Auväärsete Isadega kiidame heaks otsustame ja kehtestame selle Pühas Vaimus ning anname käsu et kõik see mida Kirikukogul otsustati saaks teatavaks tehtud Jumala auks Roomas Püha Peetruse juures 28 oktoobril 1965 aastal 1 Püha Ambrosius De Virginitate 1 II c n 15 Teated Piiskop Philippe Jourdani loeng Sinodi teemal toimub järgmisel pühapäeval 18 oktoobril Peeter Pauli kirikus Kõik on oodatud Maarjamaa konverentsi 6 september kõned ja videod on leitavad Maarjamaa 800 leheküljelt Vastseliina Püha Risti Palverännak pildid Tallinna Katedraali teated Järgmine isa Pedro tund toimub pühapäeval 25 oktoobril Johannes Paulus II saalis peale pühapäevast Missat orienteeruvalt kell 13 00 Tallinna Katedraali tegevuskava Pühapäev 11 30 Lastemissa iga kuu 1 ja 3 pühapäev eesti keeles Pühapäev 12 45 Pühapäevakool lastele eesti keeles Pühapäev 15 00 Pühapäevakool lastele poola keeles Pühapäev 16 30 Pühapäevakool lastele vene keeles Teisipäev 19 00 Neokatehhumeenide grupp Jumalasõna eesti keeles Kolmapäev 18 30 Katehhees algajatele eesti keeles Neljapäev 19 00 Piibliring vene keeles Laupäev 19 30 Neokatehhumeenide grupp Pühapäeva eelõhtu Missa eesti keeles Info ja registreerimine kantseleist tel 644 6367 või kontaktvormi kaudu Kogudused kabelid ja kirikud TALLINN Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/2-uncategorised/153-perfectae-caritatis (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Unitatis redintegratio
    tõeliselt kristlik ei ole iial vastuolus sellega mis ususse kuulub tõepoolest see võib alati aidata Kristuse ja Kiriku müsteeriumi sügavamalt mõista Sellele vaatamata takistavad kristlastevahelised lõhenemised Kirikul saavutamast talle eriomase katoliikluse täiust nendes tema poegades kes olles küll temaga ristimise kaudu seotud on siiski eraldatud täielikust osadusest temaga Veelgi enam ka Kirikul endal on raskem tegelikus elus kõigis oma töödes oma täit katoliiklikkust väljendada Käesolev püha kirikukogu märgib rahuldusega et katoliiklaste osalemine oikumeenilises töös kasvab päev päevalt Ta soovitab piiskoppidel kõikjal maailmas seda tööd jõuliselt toetada ja targalt suunata 2 peatükk Oikumeenia praktiseerimine 5 Ühtsuse saavutamine on kogu Kiriku ühtmoodi nii usklike kui hingekarjaste mure See puudutab igaüht vastavalt tema andele ükskõik kas ta teostab seda oma igapäevases kristlikus elus või oma teoloogilises ja ajaloolises uurimistöös Juba see mure ise näitab teatud määral kõigi kristlaste vahelist vendlussidet ning on abiks selle täieliku ja täiusliku ühtsuse saavutamisel mida Jumal oma helduses tahab 6 Igasugune Kiriku uuenemine 27 rajaneb olemuslikult ustavuse kasvamisel tema enese kutsumusele Kahtlemata on just see ühtsuse poole liikumise alus Kristus kutsub Kirikut siinse maise palverännaku jooksul pidevale reformimisele Kirik vajab seda alati sedavõrd kuivõrd ta on inimeste institutsioon siin maa peal Seega kui erinevatel aegadel ja asjaoludel on esinenud puudujääke moraalivaldkonnas või kiriklikus distsipliinis või koguni Kiriku õpetuse formuleerimise viisides mida tuleb hoolega usupärandist eristada siis saab ja tuleb need sobival ajahetkel korrigeerida Kiriku uuenemisel on seega märkimisväärne oikumeeniline tähtsus Juba praegu leiab see uuenemine Kiriku elu erinevates valdkondades aset Piibli ja liturgilised liikumised jumalasõna kuulutamine ja katehees ilmikute apostolaat pühendunud elu ja abieluvaimsuse uued vormid ning Kiriku sotsiaalõpetus ja vastav tegevus kõiki neid tuleb käsitleda oikumeenia tulevase programmi tagatiste ja tunnusmärkidena 7 Ilma südame muutuseta ei saa olla mingit oikumeeniat mis seda nime vääriks Sest ühtsuse igatsus saab alguse ja areneb küpseks meie vaimu sisemise elu uuenemisest 28 enesesalgamisest ja piiritust armastusest Seepärast peaksime paluma Pühalt Vaimult armu olla teiste teenimisel tõeliselt ennastsalgavad alandlikud ja leebed ning neisse vennaliku heldusega suhtuda P Paulus ütleb Mina kes olen vang Kristuse pärast kutsun teid üles elama selle kutsumise vääriliselt millega te olete kutsutud kogu alandlikkuse ja tasadusega pika meelega üksteist sallides armastuses ning olles usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust 29 See üleskutse on suunatud eriliselt neile kes on ülendatud pühasse preestriseisusesse just selleks et Kristuse töö võiks jätkuda Tema ei ole tulnud et lasta ennast teenida vaid et ise teenida 30 Järgmised püha Johannese sõnad käivad ka täna ühtsuse vastu suunatud pattude kohta Kui me ütleme Meie ei ole patustanud siis me teeme tema valetajaks ja tema sõna ei ole meis 31 Nõnda me palume alandlikult andestust Jumalalt ja oma lahkulöönud vendadelt niisamuti nagu meiegi anname andeks nende üleastumised meie vastu Kõik ustavad peaksid meeles pidama et mida rohkem nad pingutavad et elada pühamat elu Evangeeliumi järgi seda paremini edendavad ja viivad nad ellu kristlikku ühtsust Sest mida lähedasem on nende ühtsus Isa Sõna ja Vaimuga seda sügavamalt ja kergemini saavad nad vastastikuses vennalikus armastuses kasvada 8 Sellist südamemuutust ja elu pühadust koos avaliku ja isikliku palvega kristlaste ühtsuse eest tuleb käsitleda kogu oikumeenilise liikumise hingena ning see väärib nime vaimulik oikumeenia Katoliiklaste seas on tunnustatud tavaks pöörduda Jumala poole palvega millega Päästja ise oma surma eelõhtul nii tuliselt oma Isa poole pöördus Et kõik oleksid üks 32 Teatud erijuhtudel nagu näiteks kindlaksmääratud palveteenistustel ühtsuse eest ja oikumeenilistel kogunemistel on katoliiklastel lubatud ja isegi soovitatav oma lahkulöönud vendadega palves ühineda Sellised ühised palved on kahtlemata tõhusaks vahendiks ühtsuse armu saavutamisel ning väljendavad tõeselt sidemeid mis ikka veel katoliiklasi oma lahkulöönud vendadega seovad Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos seal olen mina nende keskel 33 Ent ühisteenistust communicatio in sacris ei tohi käsitleda vahendina mida võib kristliku ühtsuse taastamisel hoolimatult kasutada On kaks põhiprintsiipi mis selliste ühisteenistuste praktiseerimist reguleerivad esiteks tunnistuse andmine Kiriku ühtsusest ja teiseks ühine osasaamine armuvahenditest Kiriku ühtsusest tunnistuse andmine keelab väga üldisel tasandil ühise jumalateenistuse ent niisugusest teenistusest lähtuv arm soosib mõnikord sellist praktikat Seda kuidas kõiki aja koha ja isikutega seotud asjaolusid arvestades toimida peab otsustama kohalik piiskop kui piiskoppide konverents oma statuudile tuginedes või Püha Tool ei ole seda teisiti sätestanud 9 Me peame oma lahkulöönud vendade vaateid tundma õppima Selle eesmärgi saavutamiseks on õppimine möödapääsmatu ning seda tuleb teha realismi ja hea tahte vaimus Katoliiklased kel juba on korralik vastav algõpetus peavad omandama adekvaatsema arusaamise meie lahkulöönud vendade vastavatest doktriinidest nende ajaloost nende vaimsest ja liturgilisest elust nende religioossest psühholoogiast ja üldisest taustast Sel eesmärgil on ülimalt väärtuslikud kahepoolsed kohtumised eriti teoloogiliste probleemide arutamiseks kus igaüks saab võrdsel alusel teistega suhestuda eeldusel et nendel kohtumistel osalejad on tõepoolest kompetentsed ja neil on piiskopi heakskiit Sellises dialoogis saab veelgi selgemalt ilmsiks missugune Katoliku Kiriku olukord tegelikult on Samuti mõistetakse sel moel paremini meie lahkulöönud vendade vaateid ja selgitatakse kohasemalt meie enda usku 10 Püha teoloogiat ja teisi eriti ajaloolise iseloomuga teadmisharusid tuleb õpetada oikumeenilise vaatenurga kohase arvestamisega nii et need vastaksid täpsemalt faktidele On ülimalt oluline et tulevased hingekarjased ja preestrid omandaksid teoloogilised teadmised mis on hoolikalt välja töötatud just sel moel ja mitte poleemiliselt eriti selles osas mis puudutab lahkulöönud vendade suhteid katoliku kirikuga See on seda olulisem et ustavate ja pühendatute õpetamine ja vaimulik koolitamine sõltub niivõrd ulatuslikult väljaõppest mille preestrid on saanud Veelgi enam katoliiklased kes osalevad misjonitöös teiste kristlastega ühistel territooriumitel peavad eriti praegusel ajal tundma oma apostolaadiga seonduvaid oikumeenilisest liikumisest johtuvaid probleeme ja eeliseid 11 Katoliku usu väljendamise viis ja meetod ei tohi kunagi saada takistuseks dialoogile meie vendadega Muidugi on olemuslikult tähtis et doktriin esitataks selgelt kogu oma terviklikkuses Miski ei ole oikumeenia vaimule võõram kui väär rahusobitamine milles katoliikliku doktriini puhtus kannatab ning selle tõeline ja kindel tähendus ähmastub Samal ajal tuleb katoliku usku sügavamalt ja täpsemalt selgitada sellisel moel ja sellistes mõistetes millest ka meie lahkulöönud vennad tõeliselt aru saavad Veelgi enam oikumeenilises dialoogis peavad katoliku teoloogid kindlalt Kiriku õpetuse juures püsides ja jumalikke müsteeriume koos lahkulöönud vendadega uurides liikuma edasi tõearmastuse vennalikkuse ja alandlikkusega Doktriine omavahel võrreldes peavad nad meeles pidama et katoliku kiriku doktriinis valitseb tõdede hierarhia kuna need varieeruvad oma suhte poolest kristliku usu vundamenti Nõnda avaneb tee millel vennaliku võistluse kaudu ärgitatakse kõiki sügavamale arusaamisele Kristuse ammendamatutest rikkustest ja nende selgemale esitamisele 34 12 Tunnistagu kõik kristlased maailma ees oma usku kolmainsasse Jumalasse kes on Jumala Pojas meie Lunastajas ja Issandas lihaks saanud Oma püüdlustes ühendatuna ja üksteist vastastikku austades andku nad tunnistust meie ühisest lootusest mis ei vii meid eksitusse Nüüdsel ajal mil koostöö ühiskondlikus sfääris on sedavõrd laiaulatuslik on eranditult kõik inimesed kutsutud töötama üheskoos seda enam kõik need kes usuvad Jumalasse ent üle kõige kõik kristlased kuivõrd nad kannavad Kristuse nime Koostöö kristlaste seas väljendab elavalt seda suhet mis neid tegelikult alati ühendab ning toob selgemalt esile Kristuse kui Sulase jooned Seda koostööd mis paljudes maades on juba alanud tuleb üha edendada sealhulgas eriti neis piirkondades kus leiab aset ühiskondlik ja tehniline evolutsioon seisnegu see siis inimisiku väärikuse õiglases hindamises rahuõnnistuse jaluleseadmises evangeeliumi põhimõtete rakendamises ühiskonnaelus kunstide ja teaduste edendamises tõeliselt kristlikus vaimus või ka erinevate abinõude rakendamises leevendamaks meie aja hädasid nagu nälg ja looduskatastroofid kirjaoskamatus ja vaesus eluasemepuudus ja rikkuse ebaühtlane jaotumine Kõik kes Kristusesse usuvad saavad selle koostöö kaudu üksteist paremini tundma õppida ning sillutada seeläbi teed kristlikule ühtsusele 3 peatükk Rooma apostellikust aujärjest eraldatud kirikud ja kiriklikud kogukonnad 13 Pöörame nüüd tähelepanu kahele peamisele lõhenemise tüübile kuna need rikuvad Kristuse jagamatut rüüd Esimene lõhenemine toimus idas kui Efesose ja Halkedoni kirikukogude dogmaatilised vormelid kahtluse alla seati ning hiljem kui ida patriarhide ja Rooma aujärje vaheline kiriklik osadus katkestati Teised lõhenemised toimusid rohkem kui neli sajandit hiljem läänes lähtudes sündmustest mida tavaliselt nimetatakse reformatsiooniks Selle tulemusena eraldusid Rooma piiskopijärjest mitmed ühendused nii rahvuslikud kui ka konfessionaalsed Nende seas kus katoliiklikud pärimused ja institutsioonid osaliselt edasi kestavad on eriline koht anglikaani kirikul Need erinevad lõhenemised erinevad üksteisest oluliselt mitte ainult oma lähteallika koha ja aja poolest vaid eelkõige usku ja Kiriku struktuuri puudutavate küsimuste iseloomu ja tõsiduse poolest Seepärast otsustab see püha kirikukogu sugugi vähendamata mitmesuguste kristlike ühenduste erisusi ning jätmata tähelepanuta sidemeid mis lõhenemistest hoolimata nende vahel eksisteerivad esitada alljärgnevad seisukohad mõistliku oikumeenilise tegevuse jaoks I Eriline tähelepanu ida kirikutele 14 Paljude aastasadade vältel järgisid ida ja lääne kirik kumbki oma eriomast teed olgugi seotuna vennalikus usuühenduses ja sakramentaalses elus nendevaheliste lahkarvamuste esile kerkides usu või distsipliiniküsimustes toimis Rooma piiskop poolte vastastikusel nõusolekul teejuhina Muude oluliste asjade kõrval tuletab käesolev kirikukogu rõõmuga kõikidele meelde et idas on palju elujõulisi osa ehk kohalikke kirikuid mille seas on esikohal patriarhaalkirikud ning mitmed neist võivad uhkusega öelda et on alguse saanud apostlitest Seetõttu on idakirikutes olnud ja on siiani esmase tähtsusega mureks nende usu ja armusidemete alalhoidmine mis peaksid sõsarkirikute vahel eksisteerima Samuti ei tohi unustada et idakirikud on algusest peale omanud varasalve liturgilises praktikas vaimulikus pärimuses ja kirikuseaduses millest läänekirik on külluslikult ammutanud Me ei tohi alahinnata ka tõsiasja et just idas peetud oikumeenilised kirikukogud määratlesid kristliku usu alusdogmad Kolmainsusest Jumala Sõnast kes sai lihaks Neitsi Maarjast Selle usu säilitamise nimel on need kirikud palju kannatanud ja kannatavad nüüdki Ometi võeti apostlite poolt edasi antud pärimus vastu erinevas vormis ja erineval viisil nii et Kiriku algaegadest peale selgitati seda eri paigus erineval moel vastavalt vaimsuse ja elutingimuste erisustele Kõik see valmistas lisaks välistele põhjustele ette teed otsustele mis lähtusid ka vastastikuse armastuse ja mõistmise puudumisest Sel põhjusel ärgitab see püha kirikukogu kõiki eriti aga neid kes kavatsevad end pühendada loodetavale täieliku ühtsuse taastamisele ida kirikute ja katoliku kiriku vahel mõtiskleda selle idakirikute lähtumise ja kasvamise eripära üle ja nende suhete iseloomu üle Rooma piiskopijärjega enne lõhenemist Nad peavad kõiki neid tegureid täiel määral arvesse võtma ja kui seda tehakse aitab see oodatavale dialoogile suuresti kaasa 15 Igaüks teab ka kui suure armastusega pühitsevad ida kristlased püha liturgiat eriti armulauda mis on Kiriku elu allikas ja tulevase au tõotus milles usklikud ühendatud oma piiskopiga pääsevad ligi Jumal Isale läbi Poja lihakssaanud Sõna kes kannatas ja on ausse läinud ning nõnda astuvad nad Püha Vaimu väljavalamises osadusse pühima Kolmainsusega olles saanud jumaliku loomuse osaliseks 35 Seega ehitatakse Jumala Kirik üles Püha Armulaua pühitsemise kaudu ja selle läbi ta ka kasvab 36 ning koospühitsemise kaudu saab ilmsiks nende omavaheline osadus Selles liturgilises jumalateenistuses osutavad ida kristlased kaunites ülistuslauludes austust Neitsi Maarjale kes Efesose Oikumeenilisel Kirikukogul pühalikult pühaks Jumalaemaks tunnistati et Kristust tuntaks vastavalt Pühakirjale olevat tõeliselt Jumala Poja ja Inimese Poja Niisamuti on palju pühakuid kellele nad kiitust laulavad nende seas üleilmse Kiriku kirikuisad Nendel kirikutel kuigi nad on meist eraldatud on tõelised sakramendid ning eelkõige apostelliku järjepidevuse läbi preestri seisus ja Armulaud mille kaudu nad on meiega ühendatud tihedaimate sidemetega Seepärast on mõningane ühine jumalateenistus communicatio in sacris sobivatel tingimustel ja kirikliku autoriteedi heakskiidul mitte ainult võimalik vaid ka soovitatav Veelgi enam idas avastame nende vaimsete traditsioonide rikkused mis leiavad erilise väljenduse kloostrielus Seal õitses pühade kirikuisade aulistest aegadest peale kloostrivaimsus mis hiljem edasi läänemaailma voolas kus sellest sai ladina kloostrielu allikas millest viimane siiani värsket jõudu ammutab Seepärast soovitame katoliiklastel end siiralt avada ida kirikuisade vaimulikele rikkustele mis ülendavad inimese tervikuna mõtiskluseks jumaliku üle Ida kirikute ülimalt külluslikku liturgilist ja vaimulikku pärimust tuleb kõigil tunda austada alal hoida ja kalliks pidada Kõik peavad ära tundma et see on kristliku pärimuse täiuse ustavaks alalhoidmiseks ning samuti ida ja lääne kristlaste omavaheliseks lepitamiseks äärmiselt oluline 16 Juba kõige varasematest aegadest peale on ida kirikud järginud kiriklike seaduste ja tavade omaenda vorme mida sanktsioneeris kirikuisade sünodite ja isegi oikumeeniliste kirikukogude heakskiit Tavade ja kommete teatud mitmekesisus kaugel sellest et olla takistuseks Kiriku ühtsusele just lisab talle sära ning nagu juba märgitud on suureks abiks tema missiooni elluviimisel Et kõrvaldada mistahes kahtluse vari kuulutab käesolev kirikukogu seega et kogu kiriku vältimatut ühtsust meeles pidades on ida kirikutel voli end valitseda vastavalt neile omasele distsipliinidele kuna need sobivad paremini nende usklike iseloomule ja tulevad nende hingele rohkem kasuks Täiuslik kinnipidamine sellest traditsioonilisest põhimõttest mis praktikas pole paraku alati õnnestunud on igasuguse ühtsuse taastamise üks olemuslikke eeltingimusi 17 See mida äsja öeldi õiguspärase mitmekesisuse kohta Kirikus kehtib ka õpetuse teoloogilise väljenduse erinevuste kohta Ilmutuse uurimisel on ida ja lääs järginud erinevaid meetodeid ning on erinevalt kujundanud oma arusaamise ja tunnistamise Jumala tõest Nii polegi üllatav kui üks traditsioon on aeg ajalt jõudnud ilmutuse müsteeriumi mingi aspekti täielikule mõistmisele lähemale kui teine või on seda paremini väljendanud Sellistel juhtudel tuleb neid erinevaid teoloogilisi väljendusi käsitleda pigem üksteist vastastikku täiendavatena kui vastandlikena Seal kus on tegemist ida kirikute autentse teoloogilise traditsiooniga peame tunnistama millisel imepärasel moel nad Pühakirjast võrsuvad ning kuidas nad liturgilisest elust kasvujõudu saavad ning selles väljenduvad Samuti ammutavad nad jõudu apostlite elavast pärimusest ning kirikuisade ja idakirikute vaimulike autorite töödest Nõnda edendavad nad kristliku elu õiget korraldust ja sillutavad tegelikult teed kristliku tõe täielikule nägemisele Kogu selle vaimsuse ja liturgia kirikuelu korralduse ja teoloogia pärandi oma traditsioonilises mitmekesisuse kuulutab käesolev püha sünod Kiriku täielikku katoliiklikku ja apostellikku iseloomu kuuluvaks Me täname Jumalat et paljud katoliku kiriku lapsed idas kes seda pärandit alal hoiavad ning seda ustavamalt ja täielikumalt oma elus väljendada soovivad elavad juba täielikus osaduses oma vendadega kes järgivad lääne pärimust 18 Pärast kõigi nende tegurite arvessevõtmist kordab see püha kirikukogu pühalikult eelmiste kirikukogude ja Rooma ülemkarjaste et ühtsuse ja osaduse taastamiseks ja alalhoidmiseks ei tohi nõuda midagi muud kui põhiolemuslikku 37 Kirikukogu pakiline soov on et Kiriku erinevates organisatsioonides ja tegevusvaldkondades tuleb teha kõik pingutused selleks et järk järgult seda ühtsust realiseerida eriti palve kaudu ning vennaliku dialoogi kaudu õpetuslausete ja meie aja pakilisemate pastoraalprobleemide üle Samuti soovitab kirikukogu katoliku kiriku karjastel ja usklikel arendada lähemaid suhteid nendega kes ei ela enam idas vaid on kodust kaugel nii et vennalik koostöö nendega võiks kasvada armastuse vaimus et vältida igasugust võistlemist ja tülitsemist Kirikukogu loodab et kui siira südamega nõnda toimitakse siis saab ida ja lääne kirikut lahutav tõke kõrvaldatud nii et lõpuks võiks olla vaid üks koda mis rajaneb kindlalt Kristus Jeesusel nurgakivil kes teeb mõlemad üheks 38 II Lahkulöönud kirikud ja kiriklikud kogukonnad läänes 19 Keskaja lõpul läänes alanud suurtes rahutustes aga samuti hilisematel aegadel eraldusid mõned kirikud ja kiriklikud kogukonnad Rooma apostellikust aujärjest Ent tänu pikkadele aastasadadele mil kristlik maailm elas üheskoos kiriklikus osaduses on nad säilitanud erilise läheduse katoliku kirikuga Kuna need kirikud ja kiriklikud kogukonnad erinevad oluliselt oma lähtumise õpetuste ja vaimuliku elu poolest mitte ainult meist vaid ka omavahel on nende adekvaatne kirjeldamine äärmiselt raske ning me ei kavatse seda siinkohal üritada Kuigi oikumeeniline liikumine ja soov saavutada rahu katoliku kirikuga ei ole veel kõikjal kanda kinnitanud loodame et oikumeeniline meelsus ja vastastikune austus kõikide seas järk järgult kasvavad Siiski tuleb tunnistada et nende kirikute ja kiriklike kogukondade ning katoliku kiriku vahel eksisteerivad olulised erinevused mitte ainult ajaloolised ühiskondlikud psühholoogilised ja kultuurilised erinevused vaid iseäranis erinevused ilmutatud tõe tõlgendamise osas Et oikumeenilist dialoogi nendest erinevustest hoolimata hõlbustada soovime esitada mõningad kaalutlused mis võivad ja tegelikult peavad selle dialoogi aluseks olema ja seda julgustama 20 Meie mõtted pöörduvad esmalt nende kristlaste poole kes avalikult tunnistavad Jeesust Kristus Jumala ja Issandana ning ainsa vahendajana Jumala ja inimeste vahel ainsa Jumala Isa Poja ja Püha Vaimu auks Me oleme täiesti teadlikud et siin eksisteerivad märkimisväärsed lahknevused katoliku kiriku õpetusest Kristuse Jumala lihakssaanud Sõna enese lunastustöö ning seega Kiriku müsteeriumi ja missiooni ning Maarja rolli osas päästekavas Ent me rõõmustame nähes et meie lahkulöönud vennad käsitavad Kristust Kiriku ühtsuse allika ja keskmena Nende igatsus ühenduse järele Kristusega inspireerib neid otsima üha lähedasemat ühtsust ning samuti maailma rahvaste seas oma usust tunnistust andma 21 Armastus ja austus Pühakirja vastu mida võiks kirjeldada ka pühendumisena ärgitab meie vendi püha teksti püsivale meditatiivsele uurimisele Sest Evangeelium on Jumala vägi päästeks igaühele kes usub juudile esmalt ja siis kreeklasele 39 Püha Vaimu appi kutsudes otsivad nad neis pühades kirjades Jumalat kui seda kes räägib nendega Kristuses keda prohvetid ette kuulutasid kes on Jumala Sõna saanud lihaks meie jaoks Nad mõtisklevad Pühakirjas Kristuse elu üle ning selle üle mida jumalik Õpetaja õpetas ja tegi meie päästmiseks eriti oma surma ja ülestõusmise müsteeriumis Ent samal ajal kui meist eraldatud kristlased tunnistavad pühade raamatute jumalikku autoriteeti erinevad nad meist mõned üht teised teistmoodi selles mis puudutab Pühakirja suhet Kirikuga Omab ju katoliku usu kohaselt Kiriku autentne õpetusautoriteet erilist kohta Jumala kirjapandud sõna tõlgendamisel ja jutlustamisel Ent Pühakiri pakub dialoogiks üliväärtusliku instrumendi Jumala vägevas käes selle ühtsuse saavutamiseks mida Päästja kõikidele pakub 22 Alati kui ristimise sakramenti Issanda poolt seatud kujul jagatakse ning see õige hingehoiakuga vastu võetakse saab isik tõeliselt ristilöödud ja ausse läinud Kristuse liikmeks ning sünnib uuesti osalemaks jumalikus elus vastavalt apostli sõnadele teid maeti koos temaga maha ristimises ja äratati ka koos temaga üles usu läbi Jumala väesse kes tema üles äratas surnuist 40 Ristimine kehtestab seega sakramentaalse ühtsusesideme mis seob kõiki kes on selle kaudu uuesti sündinud Ent iseenesest on ristimine vaid algus sissejuhatus mis on tervikuna suunatud elu täiusele Kristuses Ristimine aimab seega ette usu täielikku tunnistamist täielikku kaasamist päästesüsteemi nagu Kristus seda tahtis ning lõpuks täielikku armulauaosadusse liitmist Kuigi meist eraldatud kiriklikel kogukondadel puudub ristimisest lähtuv ühtsuse täius meiega ja kuigi me usume et nad ei ole säilitanud armulauamüsteeriumi tõelist reaalsust selle täiuses eriti preestripühitsuse sakramendi puudumise tõttu tunnistavad nad siiski Issanda söömaajas Tema surma ja ülestõusmist mälestades et see tähistab elu osaduses Kristusega ja ootavad Tema aulist tulemist Seepärast peab dialoogi teemaks saama ka õpetus Issanda Söömaajast teistest sakramentidest ja jumalateenistusest ning Kiriku teenimisameteist 23 Nende vendade kristlikku elu toidab nende usk Kristusesse ning sellele annab jõudu ristimise arm ja jumalasõna kuulamine Seda võib näha nende privaatses palves Piibli üle mõtisklemises kristlikus perekonnaelus ja Jumalat kiitma kogunenud kogukonna jumalateenistuses Veelgi enam nende jumalateenistuses ilmneb mõnikord märkimisväärselt meie kunagise ühise liturgia tunnusjooni Nende usk Kristusesse kannab vilja kiituses ja tänamises Jumala käest saadud õnnistuste eest Nende seas on ka tugev õiglustunne ja tõeline armastus ligimese vastu See tegus usk on tinginud palju ettevõtmisi vaimulike ja materiaalsete hädade leevendamiseks noorte hariduse edendamiseks sotsiaalsete elutingimuste parandamiseks ja rahu kehtestamiseks kogu maailmas Kuigi on tõsi et paljud kristlased mõistavad Evangeeliumi moraaliõpetust teistmoodi kui katoliiklased ega tunnista samu lahendusi kaasaegse ühiskonna raskematele probleemidele jagavad nad ometi meie püüdlust püsida Kristuse sõnade kui kristliku vooruse allika juures ning kuuletuda apostli korraldusele Ja

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/2-uncategorised/155-unitatis-redintegratio (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Inter Mirifica
    kohustatud õiglasel ja valvsal moel kandma hoolt et nende teabevahendite alatu kasutamine ei ohustaks tõsiselt avalikku moraali ja ühiskonna arengut See eesmärk saavutatakse seaduste sätestamise ja nende hoolika jõustamisega Riigivõimu valvsus ei piira mitte mingil viisil üksikinimeste või gruppide vabadust ja seda eriti juhul kui neid teabevahendeid ametialaselt kasutavad inimesed pole suutnud järgida adekvaatseid ettevaatusabinõusid Tuleb teha erilisi jõupingutusi et kaitsta noori sellise kirjanduse ja esitluste eest mis võivad vanust arvestades olla neile kahjulikud II PEATÜKK 13 Kõik Kiriku lapsed peavad ühest südamest ja meelest püüdma viivitamatult suurimate jõupingutustega kasutada tõhusalt sotsiaalse kommunikatsiooni vahendeid mitmesuguste apostolaadi jaoks vajalike tööde teostamisel nõnda nagu olukorrad ja ajalised tingimused seda nõuavad Nende püüdlused peavad ennetama kahjulikke ettevõtmisi ja seda eriti piirkondades kus moraalsed ja religioossed vajadused dikteerivad aktiivsema innukuse Vaimulikud karjased peavad täitma kiiresti oma seda valdkonda puudutavad kohustused mis on tihedalt seotud nende korralise kuulutamise ülesandega Ka ilmikud kes mingil moel neid teabevahendeid kasutavad peavad üritama tunnistada Kristusest eelkõige seeläbi et nad püüavad apostelliku vaimuga täita oskuslikult oma tööülesanded Samuti peavad nad igaüks omal kombel osutama otsest abi Kiriku pastoraalsele tegevusele oma tehniliste majanduslike kultuuriliste ja kunstiliste oskuste kaudu 14 Esmalt tuleb edendada head ajakirjandust Tuleb asutada ja toetada tõelist katoliku ajakirjandust et igakülgselt sisendada lugejatesse kristlikku vaimsust See ajakirjandus mida edendavad ja juhivad otseselt kiriklikud autoriteedid või katoliiklastest ilmikud peab alluma järgmisele eesmärgile see peab kujundama tugevdama ja levitama avalikku arvamust mis on kooskõlas loomuliku seadusega ning Katoliku Kiriku õpetuse ja eeskirjadega Katoliku ajakirjandus peab levitama ja õigesti selgitama Kiriku elu puudutavat teavet Peale selle tuleb ustavaid teavitada vajadusest nii lugeda kui levitada katoliku ajakirjandust et nad suudaksid anda igale sündmusele kristliku hinnangu Iseäranis nooretele mõeldud nii head meelelahutust kui kultuuri ja kunsti teenivate filmide tootmist ja näitamist tuleb kõikide tõhusate vahenditega edendada ja kindlustada nende olemasolu Katoliiklased saavad seda teha eelkõige seeläbi et nad toetavad ja isegi ühinevad nende jõudude ja ettevõtmistega milles teevad kaasa auväärsed filmide tootjad ja levitajad soovitavad vaadata kiiduväärseid filme mille nad on otsustavalt heaks kiitnud ja autasustanud praemiis toetavad tõeliste katoliiklaste ja teiste heade juhatajate poolt juhitud kinosid mis teevad hästi kui need moodustavad ühendusi Samuti tuleb anda tõhusat abi headele raadio ja televisiooni programmidele mille hulgast tuleb eelistada kogupere saateid Tuleb edendada katoliku programme milles kuulajad ja vaatajad juhitakse osalema Kiriku elus ning neile õpetatakse usulisi tõdesid Vajadusel tuleb teha jõupingutusi katoliku jaamade rajamiseks Sellisel juhul tuleb hoolt kanda et nende saated paistaksid silma professionaalse kvaliteedi ja mõjususega Lisaks tuleb pingutada et suursugune ja vana teatrikunst mida nüüd laialdaselt propageeritakse sotsiaalse kommunikatsiooni vahendite kaudu teeniks publiku kultuurset ja moraalset arengut 15 Eelpoolnimetatud vajaduste rahuldamiseks tuleb preestrid ordurahvas ja ilmikud sobivalt ette valmistada et nad endas vajalikke oskusi arendades suudaksid need teabevahendid rakendada apostellike eesmärkide teenistusse Esmalt tuleb ilmikutele anda teadmisi kunstist õpetusest ja eetikast Taoline eesmärk nõuab suuremal hulgal koole teaduskondi ja instituute kus filmirežissöörid raadios televisioonis ja teistes teabejaamades töötavad ajakirjanikud ja kõik asjaga seotud inimesed saaksid omandada korraliku kristliku vaimsusega küllastatud väljaõppe ja seda eriti asjades mis puudutab Kiriku sotsiaaldoktriini Teatrinäitlejaid tuleb koolitada ja aidata et nad võiksid oma kunsti kaudu rikastada inimkultuuri oma eriomaste annetega Viimaks tuleb anda ettevalmistus kirjandus filmi raadio ja televisioonikriitikutele ja teistes valdkondades töötavatele kriitikutele et neist igaüks võiks tunda suurepäraselt oma eriala Neid tuleb õpetada ja julgustada langetama hinnanguid milles moraali puudutavad küsimused on alati asetatud õigesse valgusesse 16 Sotsiaalse kommunikatsiooni vahendid on kättesaadavad kõikides vanuseastmetes ja erineva kultuuritaustaga inimestele Seega nõuab nende teabevahendite õige kasutamine teoreetilisi ja praktilisi juhtnööre mis on kohandatud erinevat tüüpi publiku vajadustega Seepärast tuleb soodustada rohkendada ja kristliku moraali põhimõtete kohaselt organiseerida selle eesmärgi täitmiseks kohased programmid mis on mõeldud katoliku koolide iga astme seminaride ilmikapostolaadi gruppide ja iseäranis noorte inimeste jaoks Antud ülesande hõlbustamiseks tuleb kateheetilises õpetuses teatavaks teha ja selgitada Katoliku Kiriku seda valdkonda puudutav õpetus ja kord 17 Kiriku lastele on täieti sobimatu kui nad põhjendamatult lubavad päästesõnumil vaikida ja saada takistatud tehniliste raskuste ja mistahes suurte kulutuste tõttu mis nende teabevahendite kasutamisega paratamatult kaasnevad Käesolev püha Kirikukogu meenutab neile kohustust ülal pidada ja abistada katoliiklikke ajalehti ajakirju filmiprojekte ning raadio ja televisiooni programme ja jaamu mille peamine eesmärk on levitada ja kaitsta tõde ning kasvatada inimühiskonnas kristlikku mõju Samuti kutsub Kirikukogu tõsiselt üles rahalisi ja tehnilisi võimalusi omavaid ühinguid ja üksikisikuid toetama neid teabevahendeid oma ressursside ja oskustega vabatahtlikult ja heldelt senikaua kuni need panustavad tõelisse kultuuri ja apostolaati 18 Sotsiaalse kommunikatsiooni vahenditega seotud Kiriku mitmesugune apostolaat vajab tõhusat tugevdamist Seepärast peavad kõik piiskopkonnad üle kogu maailma piiskopi juhtimisel pühitsema kord aastas päeva mil ustavaid õpetatakse täitma antud valdkonda puudutavaid kohustusi Neid tuleb kustuda palvetama nende asjade eest ning tegema annetusi mida kasutatakse Kiriku sellealalaste asutuste ja ettevõtmiste toetamiseks ülalpidamiseks ja arendamiseks vastavalt kogu katoliikliku maailma vajadustele 19 Rooma Paavst kellel lasub suurim vastutus sotsiaalse kommunikatsiooni vahendite kasutamise eest omab selle kohustuse täitmiseks enda käsutuses spetsiaalset Püha Tooli sekretariaati 20 Piiskoppide kohuseks on oma piiskopkonnas sellist laadi tööde ja ettevõtmiste üle valvata neid toetada ja juhtida sedavõrd kuivõrd need on seotud üldise apostolaadiga apostolatum publicum Piiskoppide sellelaadne kohustus hõlmab ka privilegeeritud religioossete kogukondade liikmete poolt juhitud ettevõtmisi 21 Rahvuslikul tasandil nõuab tagajärjekas apostolaat ühiseid plaane ja jõupingutusi Käesolev püha Kirikukogu otsustab ja annab käsu kõikjal maailmas asutada ja igakülgselt toetada rahvuslikke ametkondi mis tegelevad ajakirjanduse filmikunsti raadio ja televisiooniga Selliste ametkondade eriliseks kohuseks on aidata ustavatel kujundada õige südametunnistus nende teabevahendite kasutamise osas ning edendada ja koordineerida meedia valdkonnaga seotud katoliiklikke ettevõtmisi Sellise ametkonna juhtimine tuleb igas riigis usaldada erilise piiskoppide komisjoni või ühe volitatud piiskopi kätte Samas peab iga ametkond kasutama ilmikute teeneid kes on pädevad katoliku õpetuses ja kunstivaldkondades 22 Kuna nende teabevahendite mõju ületab rahvuslikud piirid ning puudutab üksikisikuid tervikliku inimühiskonna liikmetena siis peavad rahvuslikud ametkonnad tegema üksteisega koostööd rahvusvahelisel tasandil Paragrahvis 21 nimetatud ametkonnad peavad püüdlikult töötama koos nende riigis tegutsevate Rahvusvaheliste Katoliku Assotsiatsioonidega Need Rahvusvahelised Katoliku Assotsiatsioonid on Püha Tooli poolt seaduslikult heaks kiidetud ning on sellele ka allutatud Lõppsõna 23 Käesoleva püha Kirikukogu otsene tahe on et paragrahvis 19 nimetatud Püha Tooli sekretariaadi juhtimisel töötatakse välja käsitletud valdkonda puudutavad pastoraalsed juhtnöörid

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/2-uncategorised/157-inter-mirifica (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Orientalium Ecclesiarum
    kirikupühadel võtma osa jumalikust liturgiast või vastavalt oma riituse korraldustele või tavadele ka tunnipalvete pühitsemisest Selleks et ustavatel oleks lihtsam oma kohustust täita on kindlaks määratud ettekirjutuse täitmiseks mõeldud ajaperiood mis kestab vigiilia vesprist kuni pühapäeva või kirikupüha lõpuni Ustavaid keelitatakse tõsiselt nendel päevadel vastu võtma Püha Armulauda Tõepoolest neid manitsetakse seda tegema veelgi sagedamini koguni iga päev 16 Kuna ühes Idapoolses regioonis või territooriumil elevad üksteisega segunenult erinevate osaskirikute ustavad siis mistahes riituse preestrile tema hierarhi poolt antud volitus võtta vastu pihti kehtib kogu territooriumil mida haldab volituse andja See volitus kehtib ka samal territooriumil asuvates teistele riitustele kuuluvates paikades ning sealsete ustavate juures kui just paiga hierarh pole oma riitusele kuuluvate paikade suhtes otsustanud selgesõnaliselt teisiti 17 Selleks et vaimuliku seisuse sakramendi väga vana korraldus võiks Ida Kirikutes taas õitseda soovib kirglikult käesolev püha Sinod alalise diakonaadi taastamist kohtades kus sellest on loobutud Iga osaskiriku seadusandlik autoriteet peab langetama otsuse subdiakonaadi subdiaconatus ja abiliste seisuse Ordines inferiores ning nende õiguste ja kohustuste osas 18 Ennetamaks kehtetuid abielusid Ida Riituse katoliiklaste ja Rooma Katoliku Kirikusse mittekuuluvate ristutud idakristlaste vahel ning aitamaks kaasa abielu koospüsimisele selle pühadusele ja kodurahule määrab käesolev püha Kirikukogu kindlaks selle et selliste abielude pühitsemise jaoks piisab üksnes kanoonilisest vormist et need oleksid seaduslikud Nende abielude kehtivuseks piisab vaimuliku kohaolust eeldusel et täitetakse ka teisi seaduse sätteid JUMALATEENISTUS 19 Üksnes Oikumeenilisele Kirikukogule või Apostellikule Toolile kuulub õigus kõigile Idakirikutele ühiste pühade kehtestamine nende ümber paigutamine või keelustamine Mistahes üksiku osaskiriku jaoks pühade kehtestamine ümber paigutamine või keelustamine ei kuulu ainult Apostelliku Tooli vaid ka patriarhaalse või peapiiskopkondliku archiepiscopalibus sinodi kompetentsi eeldusel et arvestatakse kogu regiooni ja teiste osaskirikutega 20 Kuni selle ajani mil kõik kristlased on kokku leppinud kindla päeva ülestõusmispüha pühitsemiseks peab edendama ühes piirkonnas elavate või ühe rahva hulka kuuluvate kristlaste vahelist ühtsust Sellel eesmärgil peavad patriarhid või kohalikud kõrgeimad kiriklikud autoriteedid saavutama kõigi asjaosaliste arvamuste väljaselgitamise järel üksmeelse kokkuleppe pühitseda Ülestõusmispüha kõik ühel ja samal pühapäeval 21 Kirikukalendrit puudutava seaduse osas võivad väljaspool oma riituse ala või territooriumi elavad üksikud kristlased järgida täielikult oma elukoha kindlakskujunenud tava Kui pereliikmed kuuluvad erinevatesse riitustesse siis on neil kõigil lubatud järgida kirikukalendrit vastavalt ühe riituse seadusele 22 Ammustest aegadest alates on kõigis Idakirikutes hoitud tunnipalveid ülimas austuses Idakirikute vaimulikud ja ordurahvas peavad neid tunnipalveid pidama vastavalt oma tava poolt nõutud ettekirjutustele ja traditsioonidele Nii palju kui võimalik peaksid ka ustavad järgima oma esivanemate eeskuju ning võtma hardalt osa tunnipalvetest 23 Patriarhile ühes tema Sinodiga või iga Kiriku kõrgemale autoriteedile ühes hierarhide kolleegiumiga kuulub õigus reguleerida keele kasutamist pühades liturgilistes talitustes ning viia praktikasse probo kohaliku rahva emakeelde tõlgitud tekstid pärast seda kui Apostellik Tool on need läbi vaadanud SUHTED LAHUSOLEVATESSE KIRIKUTESSE KUULUVATE VENDADEGA 24 Rooma Apostelliku Tooliga osaduses olevatel Idakirikutel on eriline kohustus edendada kõigi kristlaste iseäranis idakristlaste vahelist ühtsust vastavalt käesoleva Püha Kirikukogu poolt välja antud oikumeenikat käsitleva määruse põhimõtetele Nad peavad seda tegema eelkõige palve ja seejärel oma eeskujuliku elu kaudu usulise ustavuse läbi vanadele Idakiriku traditsioonidele ja üksteise kohta rohkemate teadmiste omandamise läbi koostöö ja vennalikult hooliva suhtumise kaudu üksteise asjadesse ja tunnetesse 25 Kui kestahes lahus olev idakristlane peaks Püha Vaimu armu juhtimisel ühinema katoliikliku ühtsusega siis ei tohi temalt nõuda enamat kui seda näeb ette Katoliku Kiriku usu lihtne tunnistamine Idakirikute vaimulike seas on alal hoitud seaduslik preesterkond Seepärast on Katoliku Kiriku ühtsusesse astuvatel Idakiriku vaimulikel lubatud täita oma vaimuliku seisusest tulenevaid kohustusi vastavalt kompetentse autoriteedi poolt kehtestatud korraldustele 26 Jumalik Seadus keelab osaleda pühades asjades communicatio in sacris mis kahjustavad Kiriku ühtust või toovad endaga kaasa formaalse nõusoleku eksitusega või sisaldavad endas usust kõrvale kaldumise skandaali ja indiferentsuse ohtu Teisalt näitab pastoraalne kogemus selgelt et meie idakristlastest vendadele tuleb üksikisikuid mõjutavate mitmesuguste asjaolude korral vastu tulla asjades mis ei kahjusta Kiriku ühtsust ega põhjusta talumatuid riske vaid mis on erakorraliselt seotud hingede õndsuse ja nende vaimuliku hüvanguga Silmas pidades ajast kohast ja inimestest tingitud erilisi olukordi on Katoliku Kirik sageli rakendanud ja rakendab ka praegu paindlikku taktikat pakkudes kõigile päästevahendeid ja eeskuju kristlaste vahelises armastuses seeläbi et võimaldab neil osa saada sakramentidest ja teistest pühadest toimingutest ja asjadest Selleks et meie seisukohtade sententiae kalkus ei osutuks takistuseks neile kes otsivad päästet kehtestab käesolev Püha Kirikukogu eelpool öeldut silmas pidades järgmise taktika et edendada tihedamat ühendust meist lahus olevate Idakirikutega 27 Ülalmainitud põhimõtteid meenutades võib idakristlastele kes on heas usus lahus Katoliku Kirikust jagada meeleparandussakramenti Armulauda ja haigete võidmise sakramenti juhul kui nad paluvad seda omal vabal tahtel ja on õigesti meelestatud Peale selle võivad ka katoliiklased paluda neidsamu sakramente teiselt kehtivate sakramentidega mittekatoliiklike kirikute vaimulikelt nii sageli kui sellist tegevust pooldab vajadus või tõeline vaimulik hüvang ning pöördumine Katoliku Kiriku preestri poole on füüsiliselt või moraalselt võimatu 28 Taas samade põhimõtete alusel võivad katoliiklased põhjendatud ajendil osaleda koos oma lahusolevate idakristlastest vendadega ühiselt pühades talitustes asjades ja kohtades 29 See paindlikum taktika mis puudutab pühades asjades osalemist koos lahusolevatesse Idakirikutesse kuuluvate vendadega on usaldatud lokaalsete hierahide hoole ja järelvalve alla et nendevahelise ühise nõupidamise teel ning vajadusel ka lahusolevate kirikute hierarhidega konsulteerimise järel võiksid nad juhtida kristlaste vahelisi suhteid ajakohaste ja tõhusate reeglite abil LÕPPSÕNA 30 Käesolev Püha Kirikukogu tunneb suurt rõõmu viljakast ja innukast koostööst Ida ja Lääne Katoliiklike Kirikute vahel ning samas teatab kõik need seaduse direktiivid on kehtestatud silmas pidades praegust olukorda ning kehtivad ajani mil Katoliku Kirik ja lahusolevad Idakirikud astuvad täielikku osadusse Ent vahepeal on kõik kristlased nii idast kui läänest tõsiselt kutsutud iga päev paluma Jumalalt kirglikult ja pealetükkivalt seda et pühima Jumalaema abiga võiksid kõik saada üheks Palugu nad ka selle eest et Püha Vaimu vägi ja trööst laskuks rikkalikult kõikide nende väga paljude kristlaste peale mistahes Kirikust kes kannatavad ja elavad üle kaotusi oma vankumatu truuduse pärast Kristuse nimele Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad vastastikkuses austuses jõudke üksteisest ette Rm 12 10 Määrus Ida Riituse Katoliiklike Kirikute kohta on leidnud isade heakskiidu käesoleval pühimal ja üleilmsel Vatikani Teisel Kirikukogul mis on seaduslikult kokku kutsutud Meie Kristuse poolt meile antud apostelliku väe läbi üheskoos Auväärsete Isadega kiidame heaks otsustame ja kehtestame selle Pühas

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/2-uncategorised/159-orientalium-ecclesiarum (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Entsüklikad ja kirjad
    Gaudium Paavst Benedictus XVI Deus Caritas Est Spe Salvi Apostellik kiri Porta Fidei Püha Paavst Johannes Paulus II Evangelium Vitae Centesimus Annus Ecclesia de Eucharistia Apostellik kiri Rosarium Virginis Mariae Apostellik kiri perekondadele Apostellik kiri Mane Nobiscum Domine Armulaua aasta

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/eentsyklikad/139-ents%C3%BCklikad-ja-kirjad?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Evangelii Gaudium
    22 Soovijad võivad ennast kirja panna koguduse kantseleis Vene tn 18 või helistades telefonil 6446367 või registreeruda kontaktvormi kaudu Katehhees on mõeldud täiskasvanutele kes soovivad ristimist ja esimest armulauda vastu võtta katoliku kirikus või kes soovivad põhjalikult tutvuda katoliku kiriku õpetusega Olete teretulnud Pühapäevakool lastele 2015 2016 Peeter Pauli koguduse pühapäevakooli uus õppeaasta algab 20 septembril Alustame lastemissaga kell 11 30 pastoraalkeskuse kolmandal korrusel millele järgneb lastevanemate koosolek ja kohtumine piiskopiga Pühapäevakool ehk laste katehhees see ettevalmistus mida Kirik näeb ette sakramentide ristimine piht Armulaud kinnitamine vastuvõtmiseks Kuid pühapäevakool ei ole ainult kohustus see on suurepärane võimalus alustada kristlase teed ja leida häid sõpru kellega koos seda teed käia Pühapäevakool on seega mõeldud kõigile lastele nii neile kes on juba ristitud ja võtavad vastu Armulauda kui neile kes selleks valmistuma hakkavad Pühapäevakooli rühmad 2015 2016 õppeaastal Pühapäevakooli eelrühm 4 6 aastased lapsed Ettevalmistus Armulauaks vähemalt esimeses klassis käivad lapsed ettevalmistus kestab kaks aastat Pärast Armulauda kõik lapsed kes juba saavad vastu võtta Armulauda Ministrandid Ettevalmistus kinnitamiseks vähemalt 14 aastased noored alustame oktoobris Info ja registreerimine kontaktvormi kaudu Rohkem lugemist pühapäevakooli kohta leiad Katoliku Kiriku kodulehelt http katoliku ee index php et elapsed ja pühapäevakooli blogist https ppkool wordpress com Tänane Evangeelium 17 10 Lugemine püha Luuka Evangeeliumist Jeesus rääkis Aga ma ütlen teile igaüht kes mind tunnistab inimeste ees teda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala inglite ees aga see kes minu ära salgab inimeste ees salatakse ära Jumala inglite ees Igaüks kes ütleb midagi Inimese Poja kohta võib saada andeks aga kes teotab Püha Vaimu sellele ei anta andeks Aga kui teid viiakse sünagoogidesse ja ülemate ja võimumeeste ette ärge siis muretsege kuidas või mida enese eest kosta või mida öelda sest selsamal tunnil õpetab Püha Vaim teile mida te peate ütlema Pühapäevakooli teated Lastemissa iga kuu I ja III pühapäeval kl 11 30 pastoraalkeskuses Katehees lastele iga pühapäev pärast eestikeelset Missat pastoraalkeskuses Pühapäevakooli blogi lehekülg Annetajale Maksusoodustuse info nendele kes annetavad pangaülekandega Kuna annetused võimaldavad vastavalt Eesti Vabariigi seadustele tulumaksusoodustust siis on soovitav kirjutada ülekande selgitusse ka oma isikukood et kogudus saaks vastavalt seadusele teavitada maksuametit inimestest kes on annetanud nende isikukoodid ja annatatud summad Siis on info annetajale juba eeltäidetult deklaratsioonis olemas Sellel on suur tähendus nii annetajale kui annetuse saajale kui riigilt saab uue aasta märtsis raha tagasi ja uuesti annetustesse suunata Ülekanded võib teha Rooma katoliku kiriku Peeter Pauli kogudus a k EE022200001120059545 Viimati lisatud Enim loetud Halastuse kingitus Roomas kulmineerub teine Sinodi töönädal Louis ja Zélie Martin Valminud on Roosipärja audioraamat Algas Sinodi teine töönädal Roomas Mari Järvi Minu teekond Rooma Johannes Paulus II õndsakskuulutamine 1 mail 2011 Recuerdos de las dos peregrinas Kahe palveränduri meenutused Nelja Paavsti kohtumine püha Peetruse väljakul Paavst Franciscuse entsüklika Usu valgus Püha Johannes Paulus II lühike elulugu Välismaa Halastuse kingitus 17 Okt 2015 09 56 Neljapäeval 15 oktoobril tegi paavst Franciscus üllatusvisiidi kodutute keskusesse Vatikani nurgal mida peavad jesuiidid ja hoolemaja kannab nimetust Halastuse kingitus Seal keskuses elab hetkel 30 kodutut kellest enamik on itaallased Paavst andis oma õnnistuse

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/2-uncategorised/168-evangelii-gaudium (2015-10-17)
    Open archived version from archive



  •