archive-ee.com » EE » K » KATOLIKU.EE

Total: 804

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Tutvustus
    Neljas osa Esimene jagu PALVE KRISTLASE ELUS Kolmas osa Teine jagu KÜMME KÄSKU Kolmas osa Esimene jagu INIMESE KUTSUMUS ELU PÜHAS VAIMUS Teine osa Teine jagu KIRIKU SEITSE SAKRAMENTI Lehekülg 20 21 Algus Eelmine 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 Järgmine Lõpp Alamkategooriaid Vatikani II Kirikukogu Entsüklikad Katehhees Teised dokumendid Kirikust Palve Missa Dokumendid Paavstid Pühad ja pühakud Perekondade Sinod Viited Püha Tool News va Vatikani

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus?start=190 (2015-10-17)
    Open archived version from archive


  • Tutvustus
    Püha Roosipärg 15 august Püha Neitsi Maarja Taevavõtmise Suurpüha Piiskopi läkitused 2011 2014 35 loeng Meie Isa Palve II 34 loeng Meie Isa Palve I Lehekülg 15 21 Algus Eelmine 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 Järgmine Lõpp Alamkategooriaid Vatikani II Kirikukogu Entsüklikad Katehhees Teised dokumendid Kirikust Palve Missa Dokumendid Paavstid Pühad ja pühakud Perekondade Sinod Viited Püha Tool News va Vatikani Raadio Vatikani TV L

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus?start=140 (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Tutvustus
    18 loeng Armulaua sakrament 17 loeng Ristimise ja kinnitamise sakramendid 16 loeng Mis on sakramendid 15 Loeng Liturgia 14 loeng Surm ja igavene elu Lehekülg 17 21 Algus Eelmine 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 Järgmine Lõpp Alamkategooriaid Vatikani II Kirikukogu Entsüklikad Katehhees Teised dokumendid Kirikust Palve Missa Dokumendid Paavstid Pühad ja pühakud Perekondade Sinod Viited Püha Tool News va Vatikani Raadio Vatikani TV L Osservatore

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus?start=160 (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Tutvustus
    Kes on Kristus 7 loeng Inimene ja pattu langemine 6 loeng Maailma loomine Mees ja naine 5 loeng Jumala ilmutus ja Piibel 4 loeng Kes on Jumal Kolmainsus Lehekülg 18 21 Algus Eelmine 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 Järgmine Lõpp Alamkategooriaid Vatikani II Kirikukogu Entsüklikad Katehhees Teised dokumendid Kirikust Palve Missa Dokumendid Paavstid Pühad ja pühakud Perekondade Sinod Viited Püha Tool News va Vatikani Raadio

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus?start=170 (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Tutvustus
    Piiskopi loengud Johannes Paulus II tervitus Eesti apostellikule administraatorile 2004 Palve püha Johannes Paulus II eestkostel Vatikani Teise Kirikukogu dokumendid Entsüklikad ja kirjad Lehekülg 19 21 Algus Eelmine 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 Järgmine Lõpp Alamkategooriaid Vatikani II Kirikukogu Entsüklikad Katehhees Teised dokumendid Kirikust Palve Missa Dokumendid Paavstid Pühad ja pühakud Perekondade Sinod Viited Püha Tool News va Vatikani Raadio Vatikani TV L Osservatore Romano

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus?start=180 (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Vatikani Teise Kirikukogu dokumendid
    Humanae Inimese ja kogukondade õigusest sotsiaalsele ja kodunikuvabadusele usuasjades Gaudium et Spes Kirikust nüüdisaegses maailmas Osaliselt tõlgitud ja toimetatud Gravissimum Educationis Kristlikust Haridusest Nostra aetate Kiriku suhtumisest mittekristlikesse religioonidesse Perfectae Caritatis Orduelu kohandamisest ja uuendamisest Sacrosanctum Concilium Pühast Liturgiast Unitatis

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/evatikaniiikirikukogu/146-vatikani-teise-kirikukogu-dokumendid?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Dei Verbum
    all seda oma kuulutuses ustavalt säilitaksid seletaksid ja levitaksid Nii sünnibki et Kirik ammutab kindla veendumuse kõige üle mis on ilmutatud mitte ainult Pühakirjast Seetõttu tuleb neid kahte tunnustada ja austada samaväärse armastuse ja lugupidamisega 6 Püha Pärimus ja Pühakiri moodustavad Kiriku hoolde usaldatud Jumala Sõna ühisvara Kogu püha rahvas koos oma karjastega jääb täis poolehoidu kindlalt püsima apostlite õpetuses ja osaduses leivamurdmises ja palves vrd Ap 8 42 kreeka algtekst misläbi päritud usu hoidmise teokstegemise ja tunnistamise osas valitseb eestseisjate ja usklike vahel ainulaadne kooskõla 7 Üleskirjutatud või päritud Jumala Sõna siduvalt seletamise kohustus8 aga on usaldatud ainuüksi Kiriku elava Õpetusameti hoolde 9 kes rakendab seda meelevalda Jeesuse Kristuse nimel Õpetusamet ei seisa Jumala Sõnast kõrgemal vaid teenib Teda kusjuures ta ei õpeta midagi mida Pärimuses ei oleks edasi antud sest Jumala missiooni ellu viies ta kuulab Püha Vaimu kaasabil täis aukartust Jumala Sõna säilitab ja seletab seda ustavalt sest ta ammutab kõike mida ta Jumala kohta usu kinnituseks ilmutusest esile toob ühest ja ainsast usuvarast Seega järeldub siit et püha Pärimus Pühakiri ja Kiriku Õpetusamet on Jumala targa otsuse järgi sel määral üksteisest läbi põimunud ja kokku kasvanud et ükski nendest ei püsi teiste abita ning kõik koos igaüks omal viisil teenivad ühe ja ainsa Püha Vaimu toimel inimhingede päästmise missiooni 3 peatükk Jumala inspiratsioon ja Pühakirja seletamine Jumala ilmutus mis sisaldub Pühakirjas ja on meile kättesaadav pandi kirja Püha Vaimu sisendusel sest apostlite usu järgi on Kiriku meie püha Ema seisukohast kõik Vana ja Uue Testamendi raamatud kõikides osades pühad ja kanoonilised sest kirjutatud Püha Vaimu mõju all vrd Jh 20 31 2 Tm 3 16 2 Pt 1 19 21 3 15 16 on nende esilekutsujaks Jumal ning nad on sellistena üle antud Kiriku kätesse 1 Pühade raamatute koostamiseks valis Jumal inimesi kes pidid oma võimeid ja jõudu appi võttes2 Teda teenima kirjutades üles seda ja ainult seda mis Tema nende sees ja nende kaudu toimides3 kui tõeline Autor soovis kirjasõnas jäädvustada 4 Nõnda siis tuleb kõike mida inspireeritud autorid ehk hagiograafid esitavad tunnistada Püha Vaimu väljenduseks See kehtib Pühakirja raamatute kohta mis kindlalt ustavalt ja eksimata õpetavad tõde5 mida Jumal soovis jäädvustada pühades raamatutes meie lunastamiseks Seega iga püha kiri on Jumalast sisendatud ja kasulik õpetamiseks kasvatamiseks õiguses et Jumalale kuuluv inimene oleks valmis ja hästi varustatud igale heale teole 2 Tm 3 16 17 kreeka algteksti järgi Et Jumal on rääkinud Pühakirjas inimeste vahendusel inimeste tavade kohaselt 6 siis peab ka kirjaseletaja selgitamaks missuguse sõnumi Jumal tahtis meile teatavaks teha hoolikalt uurima mida pühad kirjutajad tegelikult soovisid ütelda ning mida Jumal kavatses nende sõnadega edasi anda Hagiograafide kavatsuste väljaselgitamiseks tuleb muuhulgas pöörata tähelepanu ka kirjandusžanritele Sest tõde antakse edasi eri tähendusis vastavalt sellele kas tegemist on ajaloolise prohvetliku või poeetilise tekstiga ehk siis mingi muu kõnevormiga Seejärel peab kirjaseletaja uurima mõtet mida hagiograaf tahtis edasi anda vastavalt oma kaasaja ja kultuuri tingimustele7 kasutades toona tavapäraseid kirjandusžanre ja mida ta ka tõepoolest väljendas Soovides õigesti mõista mida püha autor oma kirjatöös tahtis ütelda tuleb viimaks täpselt jälgida teadaolevas kultuurikeskkonnas tavalisi mõtlemise kõnelemise ja jutustamise tüüpe mis olid valitsevad autori eluajal nagu ka tüüpe mis toona olid üldlevinud inimeste igapäevases suhtlemises 8 Et Pühakirja tuleb lugeda ja seletada samas vaimus nagu ta kunagi üles kirjutati 9 nõuab pühade tekstide õige tähenduse kindlaksmääramine et kõigekülgse tähelepanuga jälgitaks Pühakirja kui terviku sisulist ühtsust pidades ühtlasi silmas katoolse Kiriku elavat Pärimust ning usu analoogiat Eksegeetide ülesandeks on nende reeglite alusel välja töötada sügavam arusaam ja selgitus Pühakirja kohta et teaduspõhise eeltöö baasil küpseks Kiriku otsustusvõime Kõik mis puudutab kirjaseletuse viisi allub viimselt Kiriku otsustuspädevusele sest Kiriku ülesanne ja teenimine tähendab et Jumalale pühendunult säilitatakse ja seletatakse Jumala Sõna 10 Kahjustamata jumalikku tõde ja pühadust tõuseb Pühakirjas esile igavikulise Tõe imeväärne allalaskumine mille kaudu me õpime tundma Jumala sõnulseletamatut inimsõbralikkust ja kogeme kuidas hoolitsusest meie soo vastu Ta laskus alla oma Sõnas 11 Sest inimkeeles formuleeritud Jumala sõnad muutusid inimkõne sarnaseks samuti nagu Igavese Isa Sõna võttes omaks inimese nõdra liha sai inimese sarnaseks 4 peatükk Vana Testament Armastav Jumal tundes muret kogu inimsoo pärast valis päästmist ette valmistades oma erilise kavatsuse järgi rahva kelle hoolde Ta tahtis usaldada oma tõotused Ta sõlmis Aabrahami vrd 1 Ms 15 8 ja Moosese vahetalitusel lepingu Iisraeli rahvaga vrd 2 Ms 24 8 Seejärel ilmutas Ta ennast sõnas ja teos sellele rahvale kelle ta oli endale kogunud kui ainus tõeline ja elav Jumal et Iisrael õpiks oma kogemuse põhjal tundma Jumala teekäimisi koos inimestega et ta aegamööda ikka täielikumalt ja selgemini mõistaks prohvetite suust kuuldud Jumala Sõna ning teeks selle üha rohkem nähtavaks rahvaste seas vrd Ps 21 28 29 95 1 3 Js 2 1 4 Jr 3 17 Õndsuslugu tõelise Jumala Sõna tähenduses nii nagu pühad autorid seda ette kuulutavad teatavaks teevad ja seletavad avaneb meile Vana Lepingu raamatutes seega on need Jumalast sisendatud kirjatööd kadumatu väärtusega Sest mis iganes enne on kirjutatud see on kirjutatud meile õpetuseks et meil kannatlikkuse ja Pühakirja julgustuse kaudu oleks lootust Rm 15 4 Jumala poolt kavandatud ajalugu Vana Lepingu ajastul seadis esmajoones sihiks prohvetikuulutuse vrd Lk 24 44 Jh 5 39 1 Pt 1 10 mis valmistas ette kõiksuse Lunastaja Kristuse saabumist ja tulevast Messia riiki ning tegi selle aimatavaks mitmesugustes tulevikupiltides vrd 1 Kr 10 11 Vana Lepingu raamatud vastavalt oludele mis iseloomustaid inimsugu enne õndsuse taastamist Kristuses avavad kõikide jaoks teadmise Jumala ja inimese kohta ning seletavad kuidas õiglane ja halastav Jumal arvab heaks inimest kohelda Kuigi need raamatud sisaldavad ka ebatäpsusi ja oma kaasajast tingitud elemente selgub neist ometi Jumala tõeline pedagoogitarkus 1 Neis leiavad väljenduse elavad arusaamad Jumalast Nende vahendusel ulatuvad meie päevini ülimad õpetused Jumala kohta inimeste õnnis elutarkus imetlusväärsed palvetekstid Viimselt on neisse jäädvustatud varjutud kujul ka meie lunastamise müsteerium Sellepärast igaüks kes usub Kristusesse võtku need raamatud aupaklikult omaks Jumal kes inspireeris nende kahe Lepingu raamatud ja on nende alusepanija soovis oma tarkuses et Uus oleks varjul Vanas ja Vana avaneks Uues 2 Sest kuigi Kristus oma Veres rajas Uue Lepingu vrd Lk 22 20 1 Kr 11 25 omandavad ja ilmutavad Vana Lepingu raamatud mis Evangeeliumi kuulutamisel täielikult üle võeti 3 alles Uue Lepingu raamides oma täie tähenduse vrd Mt 5 17 Lk 24 27 Rm 16 25 26 2 Kr 3 14 16 samuti kui needki seda valgustavad ja seletavad 5 peatükk Uus Testament Jumala sõna Jumala õndsakstegev vägi kõigile kes usuvad vrd Rm 1 16 omandab erakordse väljenduslikkuse ja mõjujõu Uue Lepingu raamatutes sest kui aeg oli käes vrd Gl 4 4 sai Sõna lihaks ja elas meie keskel täis armu ja tõde vrd Jh 1 14 Kristus rajas uuesti maa peale Jumalariigi ilmutas tegudes ja sõnades Isa ja iseennast ning oma surma ülestõusmise aulise taevasseminemise ja Püha Vaimu läkitamisega viis lõpule oma töö Tõstetuna maapinnalt üles tõmbab Ta kõik enda juurde vrd Jh 12 32 kreeka algtekst sest ainult Temal on igavese elu sõnad vrd Jh 6 68 Eelmistele sugupõlvedele ei kuulutatud veel seda müsteeriumi mis nüüd ilmutuse näol kingitakse pühadele apostlitele ja prohvetitele Pühas Vaimus vrd Ef 3 4 6 kreeka algtekst et nad kuulutaksid Evangeeliumi ärataksid usu Jeesusesse kes on Kristus ja Kyrios ning koguksid kokku Kiriku Uue Lepingu raamatud annavad selle kohta Jumala aegumatu tunnistuse Keegi ei pääse mööda tõsiasjast et kõigi kirjatööde hulgas sealhulgas Uue Lepingu raamatud on evangeeliumidel õigusega eriline koht Sest neis talletatakse peamist tõendusmaterjali selle kohta kuidas elas ja õpetas Õnnistegija kes on lihakssaanud Sõna Kirik on alati kaitsnud ja kaitseb ka praegu evangeeliumide apostlikku päritolu sest kõik see mida apostlid Kristuse käsul jutlustasid jäädvustati nende eneste ja nende apostlike kaaslaste poolt kirjalikult kui usu vundament rõõmusõnum neljal kujul Matteuse Markuse Luuka ja Johannese järgi 1 Kirik meie püha Ema järgis ja järgib ka praegu otsusekindlalt ja vankumatult põhimõtet et mainitud neli evangeeliumi mille ajaloolises tõepäras ta ei kahtle annavad usaldusväärselt edasi kõike seda mida Jeesus kui Jumala Poeg kes ise elas inimeste keskel tegelikult tegi ja õpetas inimkonna igavese õndsuse heaks kuni selle päevani millal Ta üles võeti vrd Ap 1 1 2 Kui Issand oli üles läinud taevasse andsid apostlid oma kuulajatele edasi sügavama arusaamise Tema tegudest ja ütlustest mis avanes neile Kristuse aukirkuse kogemisest ja neisse voolanud Tõe Vaimu valgusest Piibli autorid redigeerisid nelja evangeeliumi nad valisid paljude teadete hulgast välja selle mis suuliselt või juba ka kirjalikult oli edasi antud või tihendasid teisi asjaolusid ülevaatlikumaks või lisasid selgitusi Kiriku konkreetsest olukorrast lähtudes ometi säilitades kuulutuse vormi ning seda alati nii et nende teated Jeesusest püsisid tõesed ja ausad Olenemata sellest kas nad kirjutasid isiklike mälestuste järgi või otsisid tuge nende tunnistustest kes ise algusest peale on seda oma silmaga näinud ja on saanud sõna sulasteks alati oli nende sihiks et me õpiksime tundma meile õpetatud asjade usaldusväärsust vrd Lk 1 2 4 Uue Testamendi kaanon hõlmab evangeeliumide kõrval ka apostel Pauluse kirju ja apostlite teisi kirjatöid mis on koostatud Püha Vaimu sisendusel Jumala targa kavatsuse järgi leiab neis kinnitust sõnum Issandast Kristusest üha enam selgib Tema algupärane õpetus kuulutatakse õndsakstegevat väge mis sisaldub Kristuse jumalikes tegudes kõneldakse Kiriku algusajast ja tema imeväärsest laialilaotumisest ning kuulutatakse ette aega kui ta saavutab aurikka täiuse Sest Issand Jeesus jäi oma apostlite juurde nagu Ta oligi tõotanud vrd Mt 28 20 ja läkitas neile toeks trööstija Vaimu kes neid juhib kõigesse tõesse vrd Jh 16 13 6 peatükk Pühakiri Kiriku eluprotsessis Kirik on alati austanud pühasid raamatuid nagu ka Issanda enda Ihu sest esmajoones püha Liturgia kaudu võtab ta katkematult vastu eluleiba nii Jumala Sõna toidulaualt kui ka Kristuse Ihust ning ulatab seda usklikele Need kaks koos püha Pärimusega on tema silmis alati olnud usu ülim juhtnöör sest sisendatud Jumala poolt ja alatiseks kirja pandud vahendavad nad muutmatul kujul Jumala Sõna ennast ning toovad prohvetite ja apostlite kõnedest kuuldavale Püha Vaimu hääle Nii nagu kristlik religioon juba iseenesest peab ka Kiriku kuulutus otsima toitu Pühakirjast ning leidma sealt oma liikumissuuna Pühades raamatutes ruttab Isa ise kes elab taevastes armastusega oma laste poole ning astub nendega dialoogi Ja Jumala Sõna sisaldab endas jõudu ja väge mis pakub Kirikule tuge ja elu Kiriku lastele usukindlust ja vaimutoitu ning on vaimuliku elu puhas ja ammendamatu allikas Seda iseloomustavad eriti just Pühakirja sõnad Jumala sõna on elav ja tõhus Hb 4 12 temal on vägi teid üles ehitada ja anda teile pärand kõigi pühitsetute seas Ap 20 32 vrd 1 Ts 2 13 Ligipääs Pühakirjale peab olema pärani lahti igaühele kes usub Kristusesse Sel põhjusel andis Kirik juba oma algusaegadel tunnustuse ja võttis kasutusele Vana Testamendi vanima tõlke kreeka keelde mis kannab seitsmekümne järgi nime Septuaginta Teisi tõlkeid ida keeltesse ja ladina keelde eriti nn Vulgata tõlget on ta alati aupaklikult kohelnud Kuna Jumala Sõna peab olema igal ajal kättesaadav kannab Kirik emalikku hoolt et tehtaks kasutamiskõlblikke ja täpseid tõlkeid mitmetesse keeltesse eeskätt Pühakirja originaalteksti järgi Kui need tõlked teostatakse olemasolevaid võimalusi arvestades ning pälvinud Kiriku autoriteetse heakskiidu koostöös meist eraldunud vendadega siis võivad kõik ristiinimesed neid kasutada Kirik kui lihakssaanud Sõna pruut ammutades õpetust Pühast Vaimust taotleb järjest sügavamat arusaamist Pühakirjast et toita oma lapsi lakkamatult Jumala Sõnaga sellest johtuvalt edendab ta väärilisel viisil õppetööd mille aineks on Ida ja Lääne isad ning püha Liturgia Katoliku kiriku eksegeedid ja teised usuteaduse esindajad peavad tihedas koostöös ja Kiriku õpetusameti järelvalve all võttes appi sobivaid meetodeid jumalikke raamatuid uurima ja seletama viisil et võimalikult suurem hulk Sõna teenreid oleksid võimelised viljakal viisil jagama Jumala rahvale Pühakirjast vaimutoitu mis annab vaimule valgust kinnitab tahet ja paneb inimsüdamed Jumalat armastama 1 Püha Sinod julgustab Kiriku poegi tegelema piibliteadustega et õnnelikult alustatud tööd üha uuenevate jõududega sügavas andumuses jätkata 2 Püha teoloogia toetub igipõlisele alusmüürile see on kirjapandud Jumala Sõna koos püha Pärimusega Temast ammutab ta püsikindla väe ja nooreneb pidevalt kui ta usu valgusel uurib kõike tõde mis on kätketud Kristuse müsteeriumi Pühad raamatud sisaldavad Jumala Sõna ja on ka ise olles inspireeritud tõeline Jumala Sõna nii on Kirjasõna tundmaõppimine ühtaegu püha teoloogia hing 3 Ka Sõna teenimine nimelt hingehoidlik kuulutustöö katehhees ja kristlik usuõpetus milles liturgilisele homiiliale jutlus olgu pühendatud silmapaistev koht ammutab tervendavat toitu ja püha väge Pühakirja sõnast Seetõttu kõik kleerikud eriti Kristuse preestrid ning teised kes diakonite või katehheetidena pühendavad oma ülesanded Sõna teenimisele peavad pidevalt tegelema püha lugemise ja Kirja põhjaliku uurimisega et keegi nende seast ei muutuks tühjasõnaliseks ja välispidiseks Jumala Sõna jutlustajaks võtmata Teda sisimas kuulda 4 sest on ju nende kohus Jumala Sõna mõõtmatuid aardeid seda nimelt pühas liturgias edasi anda usklikele kes on usaldatud nende hoolde Samal kombel manitseb püha Sinod eriti tungivalt kõiki neid kes Kristusesse usuvad ka religioossete osaduskondade liikmeid et nad omandaksid Pühakirja sagedase lugemise teel Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse Fl 3 8 sest mitte tunda Kirja tähendab mitte tunda Kristust 5 Nad peaksid seetõttu ise heal meelel lähenema pühale tekstile esmalt Jumala Sõnast täidetud pühas liturgias siis vaga lugemisega või kasutades sobivaid institutsioone ja muid abivahendeid mis meie kaasajal on Kiriku karjaste heakskiidul ja soovitusel tänuväärselt levinud Nad pidagu silmas et Pühakirja lugemist peab saatma palve sest nii kujuneb sellest kahekõne Jumala ja inimese vahel sest Teda me kõnetame kui oleme palves Teda me kuulame kui loeme Jumala õpetussõnu 6 Kiriku eestseisjad kellel on apostlite õpetus 7 peavad õpetama nende hoolde all usklikele pühade raamatute õiget kasutamist eriti mis puudutab Uut Testamenti ja eeskätt evangeeliume soovitades kasutamiseks pühade tekstide tõlkeid mis on varustatud hädavajalike ja praktikas küllaldaste kommentaaridega et Kiriku lapsed võiksid vääramatult ja kasuga pühi raamatuid lugeda ning nende vaimust läbi imbuda Lisaks muule tuleb koostada asjalikult kommenteeritud Pühakirja väljaandeid mis on kasutuskõlblikud ka mittekristlastele ja arvestavad ka nende olukorda Nende levitamise eest peaksid arukalt ja igakülgselt hoolitsema kõigist seisustest hingehoidjad ja kristlased Sellisel viisil lugedes ja uurides pühi raamatuid Issanda sõna levib ja kirgastub 2 Ts 3 1 Seega avardagu inimeste südameid ikka enam ilmutuse aarded mis on usaldatud Kiriku kätesse Nii nagu Kiriku eluprotsess mitmekesistub jätkuvas osasaamises püha Armulaua müsteeriumist võib loota ka uusi impulsse vaimuelus kui kasvab austus Jumala Sõna suhtes kes püsib igavesti Js 40 8 vrd 1 Pt 1 23 25 See kõik üksikuna ja üheskoos mis selles dogmaatilises konstitutsioonis on avaldatud oli asjakohane ja sünnis Püha Kirikukogu isadele Ja Meie oma apostlikus meelevallas mille Meile on omistanud Kristus ühes auväärsete isadega kinnitame seda Pühas Vaimus otsustame korraldame ja käsime et see kõik Kirikukogul vastu võetuna oleks avalikuks tehtud Jumala auks Rooma linnas Peetruse kirikus 18 novembrikuu päeval 1965 aastal Mina PAULUS katoliku kiriku piiskop Järgnevad kirikukogu isade allkirjad 1 Cf Püha Augustinus De catechizandis rudibus 4 8 PL 40 316 2 Cf Mt 11 27 Jh 1 14 ja 17 14 6 17 1 3 2 Kr 3 16 ja 4 6 Ef 1 3 14 3 Epist Ad Diognetum 7 4 Funk Patres Apostolici I p 403 4 Conc Vat I Const Dogm De fide catholica Dei Filius cap 3 DENZ 1789 3008 5 Conc Araus II can DENZ 180 377 Conc Vat I l c DENZ 1791 3010 6 Conc Vat I Const Dogm de fide cath cap 2 de revelatione DENZ 1786 3005 7 Ibid DENZ 1785 et 1786 3004 et 3005 1 Cf Mt 28 19 20 ja Mk 16 15 CONC Trid Decr De canonicis Scripturis DENZ 783 1501 2 Cf Conc Trid l c Conc Vat I Const dogm de fide catolica Dei Filius cap 2 DENZ 1787 3006 3 S Irenaeus Adv Haer III 3 1 PG 7 848 Harvey 2 9 4 Cf Conc Nic II DENZ 303 602 Conc Contat IV Sess X can 1 DENZ 336 650 652 5 Cf Conc Vat I Const dogm de fide catholica Dei Filius cap 4 DENZ 1800 3020 6 Cf Conc Trid Decr De canonicis Scripturis DENZ 783 1501 7 Cf Pius XII Const Apost Munificentissimus Deus 1 Nov 1950 AAS 42 1950 p 756 collatis verbis S Cypriani Epist 66 8 SCEL 3 2 733 Ecclesia plebs Sacerdoti adunata et Pastori suo grex adhaerens 8 Cf Conc Vat I Const Dogm de fide catholica Dei Filius cap 3 DENZ 1792 3011 9 Cf Pius XII Litt Encycl Humani Generis 12 Aug 1950 AAS 42 1950 pp 568 569 DENZ 2314 3886 1 Cf Conc Vat I Const dogm de fide catholica Dei Filius cap 2 DENZ 1787 3006 Pont Comm Biblica Decr 18 iunii 1915 DENZ 2180 3629 EB 420 S S C S Officii Epist 22 dec 1923 EB 499 2 Cf Pius XII Litt Encycl Divino afflante 30 Sept 1943 AAS 35 1943 p 314 EB 566 3 In et per hominem vrd Hb 1 1 ja 4 7 in 2 Sm 23 2 Mt 1 22 et passim per Conc Vat I Schema de doctr Cath nota 9 Coll Lac VII 522 4 Leo XIII Litt Encycl Providentissimus Deus 18 nov 1893 DENZ 1952 3293 EB 125 5 Vrd S Augustinus De Gen ad litt 2 9 20 PL 34 270 271 CSEL 28 1 46 47 ja Epist 82 3 PL 33 277 CSEL 34 2 354 S Thomas De Ver q 12 a 2 C Conc Trid Decr De canonicis Scripturis DENZ 783 1501 Leo XIII Litt Encycl Providentissimus Deus EB 121 124 126 127 Pius XII Litt Encycl Divino afflante EB 539 6 Cf S Augustinus De Civ Dei XVII 6 2 PL 41 537 CSEL 40 2 228 7 Cf S Augustinus De Doctr Christ III 18 26 PL 34 75 76 CSEL 80 95 8 Cf Pius XII l c DENZ 2294 3829 3830 EB 557 562 9 Cf Benedictus XV Litt Encycl Spiritus Paraclitus 15 sept 1920 EB 469 S Hieronymus In Gal 5 19 21 PL 26 417A 10 Cf Conc Vat I Const dogm de fide catholica Dei Filius cap 2 DENZ 1788 3007 11 S Ioannes Chrysostomus In Gen 3 8 hom 17 1 PG 53 134 Attemperatio kreeka k synkata basis 1 Cf Pius XI Litt Encycl Mit brennender Sorge 14 martii 1937 AAS 29 1937 p 151 2 Cf S Augustinus Quaest in Hept 2 73 PL 34 623 3 Cf S Irenaeus Adv Haer III 21 3 PG 7 950 25 I Harvey 2 p 115 S Cyrillus Hieros Catech

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/2-uncategorised/149-dei-verbum (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Dignitatis Humanae
    organisatsioone vastavalt oma religioossetele seisukohtadele 5 Perekond niivõrd kui ta on ühiskond omaenda algupärases õiguses omab vanemate juhtimisel õigust elada oma kodust religioosset elu Lisaks sellele on vanematel õigus vastavalt oma religioossetele veendumustele otsustada millist usulist kasvatust nende lapsed peavad saama Järelikult peab valitsus tunnustama vanemate õigust vabal valikul otsustada koolide ja teiste hariduslike vahendite üle ning selle valikuvabaduse kasutamine ei tohi saada põhjuseks vanematele ebaõiglaste piirangute kehtestamisel kas otseselt või kaudselt Peale selle on vanemate õigusest üle astutud siis kui nende lapsi sunnitakse osa võtma õppetundidest või juhendamisest mis pole vastavuses nende usulist veendumustega või juhul kui üksainus haridussüsteem milles on välistatud kõik religioossed formatsioonid on kehtestatud kõigile Kuna ühiskonna üldine heaolu koosneb terviklikult sotsiaalse elu nendest tingimustest milledes inimesed tunnevad rõõmu võimalusest saavutada oma täiuslikkus ning sealjuures suhtelise kergusega siis koosneb see peamiselt inimisiku õiguste kaitsmisest ja oma kohustuste täitmisest 4 Seega mure usuvabaduse õiguse pärast kandub üle kogu kodanikkonnale sotsiaalsetele gruppide valitsusele samuti Kirikule ning teistele religioossetele kogukondadele ning seda kõigi inimeste kohustuse tõttu tegutseda üldise heaolu nimel ja seda viisil mis on igaühele sobilik Inimese vääramatute õiguste kaitsmine ja edendamine liigitub valitsuse põhiliste kohustuste hulka 5 Seepärast tuleb valitsusel enda peale võtta kõigi oma kodanike usuvabaduse tõhus kaitsmine õiglaste seaduste ja teiste asjakohaste abinõude kaudu Samuti peab valitsus aitama luua religioosset elu soodustavad tingimused et inimestele oleks tõesti võimaldatud nende usuliste õiguste rakendamine ja nende usuliste kohustuste täitmine ning samuti et ühiskond ise võiks kasu saada õigluse ja rahu moraalsetest omadustest mis saavad alguse inimeste ustavusest Jumalale ja Tema pühale tahtele 6 Juhul kui arvestades rahavaste seas kehtivate eriomaste asjaoludega tsiviilõigus annab ühiskonnale põhiseaduslikus korras erilise tunnustuse ühele religioossele kogukonnale siis on ikkagi vajalik et kõigi kodanike ja usuliste kogukondade õigus usuvabadusele oleks tunnustatud ja toimiks tõhusalt praktikas Viimaks valitsus peab hoolt kandam selle eest et kodanike võrdsust seaduse ees mis sellisena ise on üldise hüve elemendiks kunagi ei rikutaks religioossetel eesmärkidel olgu avalikult või salaja Sellest järeldub et valesti on tehtud juhul kui valitsus surub oma rahvale peale kas jõu või hirmutamise või mõnel muul moel mistahes religiooni tunnistamise või hülgamise või kui ta takistab inimestel religioosse kogukonnaga liitumast või sellest lahkumast Veelgi enam rikutakse vägivaldselt Jumala tahet ning isikute ja rahvaste perekonna pühasid õigusi siis kui mistahes viisil kasutatakse jõudu selleks et usku hävitada või maha suruda olgu siis kogu inimkonnas eraldiseisvas riigis või konkreetses kogukonnas 7 Õigust usuvabadusele rakendatakse inimühiskonnas seega selle praktiseerimine allub teatavatele reguleerivatele normidele Kõikide vabaduste rakendamisel tuleb kinni pidada isikliku ja sotsiaalse vastutuse moraaliprintsiibist Indiviidid ja sotsiaalsed grupid on moraaliseaduse kaudu kohustatud oma õiguste kasutamisel austama nii teiste õigusi kui enda kohustusi nii üksikisikute kui kõigi üldise heaolu suhtes Inimesed peavad õiglaselt ja tsiviliseeritult oma kaasinimesi kohtlema Lisaks sellele on ühiskonnal õigus kaitsta ennast võimalike kuritarvituste vastu mis oleksid toime pandud usuvabaduse ettekäändel Valitsuse eriliseks kohuseks on vastav kaitse tagada Ent valitsus ei tohi tegutseda meelevaldsel moel või erakondlikkuse ebaausas vaimus Tema tegevus peab olema juhitud juriidiliste normide poolt mis on vastavuses objektiivse moraalikorraga Need normid tulenevad kõigi kodanike õiguste tõhusa kaitsmise ja huvide konflikti rahumeelse lahendamise vajadusest samuti algupärase avaliku rahu küllaldase hoidmise vajadusest mis tekib siis kui inimesed elavad üheskoos heas läbisaamises ja tõelises õigluses ning lõppkokkuvõttes avaliku moraali kõlbliku hoolekande vajadusest Need aspektid moodustavad üldise heaolu põhilised komponendid need on need mida on silmas peetud avaliku korra poolt Mis ülejäänusse puutub siis ühiskonna tavad peavad olema oma täielikus ulatuses vabaduse tavad see tähendab inimese vabadust tuleb austada niipalju kui võimalik ja seda ei tohi piirata välja arvatud siis kui see tõepoolest vajalikuks osutub Tänapäeva inimestele avaldatakse tugevat survet kuni selleni et nad minetavad võimaluse tegutseda omal otsustusel Teisest küljest pole mitte vähe neid kes kalduvad kasutama vabaduse nimetust ettekäändena selleks et võtta naljana sõnakuulekuse kohustust ning keelduda alistumast autoriteedile Seetõttu käesolev Vatikani Kirikukogu innustab igaüht eriti neid kellele on ülesandeks tehtud teiste harimine anda endast parim et kujundada inimesi kes ühest küljest austavad moraalset korraldust ja on kuulekad seaduslikule autoriteedile ja teisest küljest on tõelise vabaduse armastajad teiste sõnadega inimesi kes omaenda otsustusvõime rakendamisel ja tõe valgel jõuavad otsusele reguleerivad oma tegevust vastutustundega ja püüdlevad tõelise ja õige poole olles alati meelsasti valmis liituma teistega ühises püüdluses Järelikult peaks usuvabadus omama täiendavat otstarvet ja eesmärki nimelt et inimesed võiksid suurema vastutustundega täita oma kohustusi kogukondlikus elus 9 Antud Vatikani Kirikukogu deklaratsioon inimese õigusest usuvabadusele põhineb isiku väärikusel kelle tungivad vajadused on saanud inimmõistusele täielikult mõistetavaks sajandite vältel omandatud kogemuse läbi Veelgi enam see doktriin vabadusest on juurdunud jumalikus ilmutuses ja seetõttu on kristlased kohustatud sellest veelgi enam lugu pidama Ilmutus küll ei kinnita rohkesõnaliselt inimese õigust puutumatusele välisest sundusest usuasjades Ometigi see paljastab inimisiku väärikuse kõigis tema dimensioonides See annab tunnistuse austusest mida Kristus näitas vabaduse vastu mille abil inimesel tuleb täita oma religioosset kohustust Jumala Sõnasse ja annab meile Vaimus õppetunde mida sellise Õpetaja jüngrid peaksid omaks võtma ja pidevalt järgima Nii on edaspidi heidetud valgust üldistele põhimõtetele millel põhineb antud usuvabaduse deklaratsiooni doktriin Konkreetsemalt öeldes usuvabadus ühiskonnas on täielikult kooskõlas kristliku usuakti vabadusega 10 Katoliikliku doktriini üks peamisi seisukohti on et inimese vastus Jumalale usus peab olema vabatahtlik seepärast ei tohi kedagi sundida vastu tahtmist omaks võtma kristlikku usku 7 See doktriin sisaldub Jumala Sõnas ja Kirikuisad on seda järjepidevalt kuulutanud 8 Usuakt on oma loomult vaba Kristuse Lunastaja poolt päästetud ja Jeesuse Kristuse läbi Jumala lapseks kutsutud Ef 1 5 inimene ei saa truuks jääda ennast ilmutavale Jumalale kui ta mitte Isa poolt kutsutuna Jh 6 44 ei vasta Jumalale mõistliku ja vabatahtliku usukuulekusega Seepärast on usu loomusega täielikult vastavuses see et usuasjades tuleks välistada igasugune inimeste poolne sundus Seega usuvabaduse põhimõte ei panusta ümbritsevale loodule mille kaudu inimesed võivad takistuseta olla kutsutud kristlikule usule selle vabatahtlikule tunnistamiseni kogu oma ellusuhtumisega 11 Jumal kutsub inimesi ennast teenima vaimus ja tões Seega nad on seotud oma südametunnistuses aga nad ei allu sundusele Jumal on arvestanud inimese väärikusega kelle Ta on loonud ja inimene peab olema juhitud omaenda otsustega ja tundma rõõmu vabadusest See tõde saavutab oma täiuse Jeesuses Kristuses kelles Jumal ilmutas iseennast koos inimestega Kristus on üheaegselt nii meie Õpetaja kui ka Issand Jh 13 13 samas leebe ja südamelt alandlik Mt 11 29 Ta oli kannatlik oma jüngreid enda pole võites Mt 11 28 30 Jh 6 67 68 Ta tegi imetegusid oma õpetuse valgustamiseks ja tõe maksma panemiseks kuid Tema eesmärgiks oli äratada usku oma kuulajates ja kinnitada neid usus ning mitte rakendada nende suhtes sundust Mt 9 28 29 Mk 9 23 24 6 5 6 9 Ta küll noomis mõningaid oma kuulajaid uskmatuse pärast kuid ta jättis kohtupäeva ootuses kättetasumise Jumalale Mt 11 20 24 Rm 12 19 20 2Ts 1 8 Kui ta läkitas oma jüngrid maailma siis Ta ütles neile Kes usub ja on ristitud see päästetakse aga kes ei usu mõistetakse hukka Mk 16 16 Ta täheldas et nisu on külvatud raihein sekka ning andis korralduse et neil mõlemal tuleb lubada kasvada kuni lõikusajani mis saabub maailma lõpus Mt 13 30 40 42 Ta keeldus olemast poliitiline Messias kes valitseb jõuga Mt 4 8 10 Jh 6 15 Ta eelistas nimetada end Inimese Pojaks kes tuli et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest Mk 10 45 Ta näitas end täiusliku Jumala sulasena Js 42 1 4 kes rudjutud roogu ei murra katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ära Mt 12 20 Ta tunnustas valitsuse väge ja õigusi kui ta käskis keisrile maksta maksu kuid Ta hoiatas selgelt et Jumala kõrgemaid õigusi tuleb hoida puutumatuna Andke nüüd keisrile mis kuulub keisrile ja Jumalale mis kuulub Jumalale Mt 22 21 Viimaks kui ta lõpetas oma lunastustöö mille läbi Ta saavutas inimeste jaoks pääste ja tõelise vabaduse viis Ta lõpule oma ilmutuse Ta andis tunnistust tõest Jh 18 37 kuid Ta keeldus seda tõde jõuga peale surumast neile kes rääkisid selle vastu Tema võim ei kehtesta oma nõudeid jõu löökide abil Mt 26 51 53 Jh 18 36 See on kehtestatud tõe kuulmise ja tunnistamise kaudu ning see levitab oma ülemvõimu armastusega mille abil ristilööduna ülendatud Kristus pöörab kõik inimesed enese poole Jh 12 32 Kristuse sõna ja eeskuju kaudu õpetust saanuna järgisid apostlid sama teed Kiriku algusaegadest peale püüdsid Kristuse jüngrid pöörata inimesi usule Kristusesse kui Issandasse siiski mitte sunduse või Evangeeliumile vääritute võtete abil vaid eelkõige Jumala sõna väe kaudu 1Kr 2 3 5 1Ts 2 3 5 Vankumatult kuulutasid nad kõigile Jumala meie Päästja kavatsust kes tahab et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele 1Tm 2 4 Siiski samal ajal näitasid nad üles austust nõrgemate vastu ehki nad olid eksituses ning tegid nõnda selgeks et igaüks meist peab endast Jumalale aru andma Rm 14 12 vt Rm 14 1 23 1Kr 8 9 13 10 23 33 ning seetõttu on kohustuslik järgida oma südametunnistust Nagu Kristus ise kuulutasid Apostlid järjekindlalt tõde Jumalast ning nad ilmutasid tõelist kartmatust kui nad kõnelesid Jumala sõna julgesti Ap 4 31 vt Ef 6 19 20 rahvaste ja nende valitsejate ees Nad hoidsid kindla usuga kinni sellest et Evangeelium on tõepoolest Jumala vägi päästeks igaühele kes usub Rm 1 16 Seepärast lükkasid nad tagasi kõik lihalikud relvad 2Kr 10 4 1Ts 5 8 9 nad järgisid Kristuse vagaduse ja lugupidavuse eeskuju ja kuulutasid Jumala Sõna täielikus veendumuses et selles maailmas valitseb jumalik jõud mis on võimeline purustama kõik Jumala vastu ülesrivistatud väed Ef 6 11 17 ja tooma inimesed usule Kristusesse ja tema teenimisse 2Kr 10 3 5 Oma Õpetaja kombel tunnustasid ka apostlid seaduspärast tsiviilautoriteeti Apostlid õpetasid et ei ole võimu mis ei oleks Jumala käest ja andsid seejärel käsu Iga hing alistugu valitsemas olevaile võimudele kes paneb vastu võimule paneb vastu Jumala antud korraldusele Rm 13 1 5 vt 1Pt 2 13 17 Samal ajal ei kõhelnud nad välja rääkimast valitsevate võimude vastu kes asetasid endid vastuollu Jumala püha tahtega Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna Ap 5 29 vt Ap 4 19 20 See on tee mida mööda märtrid ja teised ustavad on kõndinud kõikidel aegadel ja kõigis maailma paikades 12 Seepärast Kirik olles ustav Evangeeliumi tõele järgib Kristuse ja apostlite teed siis kui ta tunnustab ja toetab usuvabaduse põhimõtet mis on inimese väärikusele kohane ja kooskõlas jumaliku ilmutusega Läbi aegade on Kirik säilitanud ja edasi andnud doktriini mille ta on vastu võtnud Õpetajalt ja apostlitelt Jumala rahva elus kelle palverännak on kulgenud läbi inimkonna ajaloo on ette tulnud ka seda mis vaevu on olnud kooskõlas Evangeeliumi vaimuga või isegi olnud sellega vastuolus Sellest hoolimata on alati kindlana seisnud Kiriku õpetus et kedagi ei tohi usku sundida Nii on Evangeelium kui juuretis pikka aega inimeste teadvust mõjutanud ja sellele võlgneme suurel määral tänu tõsiasja eest et aja jooksul on inimesed üha laialdasemalt hakanud tunnustama oma väärikust isikutena ning on tugevnenud veendumus et inimest tuleb ühiskonnas usuasjades vabana hoida igat liiki sundusest 13 Neis küsimustes mis puudutavad Kiriku hüvangut ja ühiskonna heaolu maa peal mis alati peavad olema hoitud ja kaitstud kõigi vigastuste eest on eesõigus seisukohal et kirik peaks rõõmu tundma täielikust vabadusest mida ta vajab et hoolitseda inimeste õndsuse eest See on püha vabadus sest ainusündinud Poeg õnnistas sellega Kirikut mille Ta oma verega lunastas Tõepoolest see on sedavõrd Kiriku vara et tegutseda selle vastu tähendab tegutseda Jumala tahte vastu Kiriku vabadus on fundamentaalne printsiip mis puudutab Kiriku ja valitsuste ning kogu tsiviilkorralduse vahelisi suhteid Ühiskonna ja valitsuse tasandil nõudleb Kirik enesele vabadust sest oma olemuselt on ta Kristuse Issanda poolt rajatud vaimne autoriteet kelle peal jumaliku mandaadi tõttu lasub kohustus minna välja maailma ja kuulutada Evangeeliumi kõigile inimestele Mt 28 18 20 Mk 16 15 10 Samuti nõudleb Kirik enesele vabadust sest oma olemuselt on ta inimeste ühiskond kellel on õigus elada ühiskonnas kooskõlas Kristliku usu ettekirjutustega 11 Omakorda seal kus usuvabaduse printsiip on mitte üksnes sõnaliselt kuulutatud või lihtsalt sisse kirjutatud seadusesse vaid sellele on antud ka aus ja praktiline rakendus seal õnnestub Kirikul saavutada nii stabiilne õiglane olukord kui tegelik vastastikune sõltuvus mis on hädavajalik tema jumaliku misjoni täitmiseks Vastastikune sõltuvus on täpselt see mida Kiriku ametivõimud ühiskonnas nõutavad 12 Samal ajal ustavad kristlased sarnaselt kõigi teiste inimestega omavad tsiviilõigust mille järgi nad takistusteta võiksid elada kooskõlas oma südametunnistusega Seetõttu eksisteerib harmoonia Kiriku vabaduse ja usuvabaduse vahel mida tuleb tunnustada kui kõigi inimeste ja kogukondade õigust ja see peab olema põhiseaduse poolt sanktsioneeritud 14 Selleks et olla ustav jumalikule käsule õpetada kõiki rahvaid Mt 28 19 20 peab Katoliiklik Kirik kiirelt ja hoolikalt tegutsema et Issanda sõna leviks ja kirgastuks 2Ts 3 1 Niisiis kustub Kirik pühalikult üles oma lapsi anuma palvetama tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimest eest See on hea ja meeldiv Jumala meie Päästja silmis kes tahab et kõik inimesed pääseksid jõuaksid tõe tundmisele 1Tm 2 1 4 Kristlased peaksid oma südametunnistuse kujundamisel hoolikalt jälgima Kiriku püha ja tõest doktriini 13 Sest Kirik on Kristuse tahte kohaselt tõe õpetaja Tema kohuseks on esitada seisukohti ja vastuvaidlemist mittesallivalt seda tõde õpetada kelleks on Kristus ise ning samuti oma autoriteedi läbi ametlikult teatada ja kinnitada neid moraali põhimõtteid mille algupära on inimloomuses endas Lisaks kõndigu kristlased tarkuses väljapool olijate palge ees Pühas Vaimus siiras armastuses tõe sõnas 2Kr 6 6 7 ning täitku oma ülesannet laiali jaotada elu valgus usalduse ja apostelliku julgusega ja Ap 4 29 isegi oma vere hinnaga Jünger on kohustatud surmtõsise kohustuse tõttu Kristuse oma Õpetaja vastu üha täielikumalt mõistma Tema käest vastu võetud tõde ustavalt seda kuulutama ja innukalt seda kaitsma ning iial olgu see arusaadav mitte iial kasutama vahendeid mis on kokkusobimatud Evangeeliumi vaimuga Samal ajal Kristuse armastus julgustab teda armastama ja omama ettenägelikkust ja kannatlikkust nendega kes on usu suhtes kas eksituses või teadmatuses 14 Kõike alljärgnevat tuleb võtta arvesse kristlase kohustust Kristuse vastu elu andvat sõna mida tuleb kuulutada inimisiku õigusi ja Jumala poolt Kristuse läbi kingitud armu mõõtu inimestele kes on kutsutud vabatahtlikult usku vastu võtma ja seda avalikult tunnistama 15 On tõsiasi et tänapäeva inimesed tahavad vabalt tunnistada oma usku nii privaatselt kui avalikult Tõepoolest usuvabadus on juba välja kuulutatud tsiviilõiguseks enamikes põhiseadustes ja see on pühalikult leidnud tunnustamist rahvusvahelistes dokumentides 15 Teiselt poolt on tõsiasi ka see et ikka veel leidub valitsusvorme mis tegutsevad selle nimel et heidutada kodanikke avalikult usku tunnistamast ja muuta religioossete kogukondade elu väga keeruliseks ja ohtlikuks Käesolev kirikukogu tervitab rõõmuga esimest neist kahest ajastu tunnusmärgist Ometigi mõistab ta kurbusega hukka üksnes taunimist vääriva teise tõsiasja Kirikukogu õhutab katoliiklasi ja pöördub palvega kõigi inimeste poole et nad väga hoolikalt arvestaksid usuvabaduse vajalikkusega eriti ühiskonna praeguses olukorras Kõik rahvad astuvad veelgi tihedamatesse liitudesse Inimesed erinevatest kultuurilistest ja religioonidest on ühendatud lähedastes suhetes Kasvab teadlikkus isiklikust vastutusest mida iga isik omab Kõik see on silmnähtav Järelikult selleks et kogu inimkonnas võiksid olla rajatud ja kaitstud harmoonial põhinevad suhted on hädavajalik et usuvabadusele oleks kõikjal tagatud põhiseaduslik garantii ning et näidatakse üles austust inimese kõrgele kohustusele ja õigusele juhtida ühiskonnas oma usulist elu Lubagu Jumal ja kõikide andide Isa juhtuda sellel et usuvabaduse printsiibi hoolika järgimise kaudu ühiskonnas võiks inimühiskond Kristuse armu ja Püha Vaimu väe läbi olla Jumala laste ülevasse lõputusse ja aulisse vabadusse tõstetud Rm 8 21 1 Paavst Johannes XXIII entsüklika Pacem in Terris April 11 1963 AAS 55 1963 p 279 ibid p 265 Pius XII radio message Dec 24 1944 AAS 37 1945 p 14 2 Paavst Johannes XXIII entsüklika Pacem in Terris April 11 1963 AAS 55 1963 pp 260 261 Pius XII radio message Dec 24 1942 AAS 35 1943 p 19 Pius XI entsüklika Mit Brennender Sorge Märts 14 1937 AAS 29 1937 p 160 Leo XIII entsüklika Libertas Praestantissimum Juuni 20 1888 Acts of Leo XIII 8 1888 p 237 238 3Johannes XXIII entsüklika Pacem in Terris April 11 1963 AAS 55 1963 p 270 Paulus VI radio message Dec 22 1964 AAS 57 1965 pp 181 182 4 Johannes XXIII entsüklika Mater et Magistra May 15 1961 AAS 53 1961 p 417 idem entsüklika Pacem in Terris April 11 1963 AAS 55 1963 p 273 5 Johannes XXIII entsüklika Pacem in Terris April 11 1963 AAS 55 1963 pp 273 274 Pius XII radio message June 1 1941 AAS 33 1941 p 200 6 Leo XIII entsüklika Immortale Dei Nov 1 1885 AAS 18 1885 p 161 7 CIC c 1351 Pius XII allocution to prelate auditors and other officials and administrators of the tribune of the Holy Roman Rota Oct 6 1946 AAS 38 1946 p 394 idem Encycl Mystici Corporis June 29 1943 AAS 1943 p 243 8 Lactantius Divinarum Institutionum Book V 19 CSEL 19 pp 463 464 465 PL 6 614 and 616 ch 20 St Ambrose Epistola ad Valentianum Imp Letter 21 PL 16 1005 St Augustine Contra Litteras Petiliani Book II ch 83 CSEL 52 p 112 PL 43 315 cf C 23 q 5 c 33 ed Friedberg col 939 idem Letter 23 PL 33 98 idem Letter 34 PL 33 132 idem Letter 35 PL 33 135 St Gregory the Great Epistola ad Virgilium et Theodorum Episcopos Massiliae Galliarum Register of Letters I 45 MGH Ep 1 p 72 PL 77 510 511 Book I ep 47 idem Epistola ad Johannem Episcopum Constantinopolitanum Register of Letters III 52 MGH Letter 1 p 210 PL 77 649 Book III Letter 53 cf D 45 c 1 ed Friedberg col 160 Council of Toledo IV c 57 Mansi 10 633 cf D 45 c 5 ed Friedberg col 161 162 Clement III X V 6 9 ed Friedberg col 774 Innocent III Epistola ad Arelatensem Archiepiscopum X III 42 3 Friedberg col 646 9 Paul VI encycl Ecclesiam Suam Aug 6 1964 AAS 56 1964 pp 642 643 10 Pius XII encycl Summi Pontificatus Oct 20 1939 AAS 31 1939 pp 445 446 11 Pius XI letter Firmissiman Constantiam March 28 1937 AAS 29 1937 p 196 12 Pius XII allocution Ci Riesce Dec 6 1953 AAS 45 1953 p 802 13 Pius XII radio message March 23 1952 AAS 44 1952 pp 270 278 14 John XXIII encycl Pacem in Terris April 11 1963 AAS 55 1963 pp 299 300 15 John XXIII encycl Pacem in Terris April

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/2-uncategorised/150-dignitatis-humanae (2015-10-17)
    Open archived version from archive



  •