archive-ee.com » EE » K » KATOLIKU.EE

Total: 804

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • 24. mai on Nelipüha
    oma loodud südameid 24 mai on Nelipüha Uskuda Pühasse Vaimusse tähendab tunnistada usku et Püha Vaim on pühima Kolmainsuse kolmas isik kes lähtub Isast ja Pojast ja keda koos Isa ja Pojaga kummardatakse ja austatakse Vaim on läkitatud meie südamesse Gl 4 6 et me saaksime uue elu Jumala lastena Viiskümmend päeva pärast Ülestõusmist Nelipühade pühapäeval kallas kirgastatud Kristus külluslikult välja Püha Vaimu ning ilmutas Vaimu Jumala isikuna nii et ilmutus pühimast Kolmainsusest sai täielikuks Kristuse ja Püha Vaimu missioonist sai Kiriku missioon kes on läkitatud kuulutama ja levitama Kolmainsuse osaduse saladust Püha Vaim ehitab hingestab ja pühitseb Kirikut Armastuse Vaimuna taastab Ta ristitutes Jumala sarnasuse mis läks kaduma patu läbi ning laseb neil Kristuses osa saada pühima Kolmainsuse elust Ta läkitab nad tunnistama Kristuse tõest ja suunab nende tegemisi nii et kõik võiksid kanda Vaimu vilju Gl 5 22 Püha Vaimu ande on seitse tarkus mõistmine hea nõu meelekindlus teadmine vagadus ja jumalakartlikus Püha Vaimu viljad kui igavese kirkuse viljad on armastus rõõm rahu kannatlikus lahkus headus pikameelsus leebus ustavus tagasihoidlikkus mõõdukus karskus Allikas Katoliku Kiriku Katekismuse kompendium Viited Püha Tool News va Vatikani Raadio Vatikani TV L Osservatore Romano Rome Reports uudisteagentuur Zenit Administraruur Apostellik Administratuur Eestis Vene

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/epyhadjapyhakud/781-24-mai-on-nelip%C3%BCha (2015-10-17)
    Open archived version from archive


  • Püha Rita, 22.mai
    K Kaaber 22 mail kui seletamatu hulk roosiõisi millega inimesed kirikust välja tulevad äratab su uudishimu Miks need roosid Miks just täna Milline on nende tähendus Milline on nende lugu Küsimused millele vastuseid otsides avaneb järjekordne maailm ja viib sind kättpidi erakordse naiseni suure müstikuni kes sündis nimega Margherita Lotti ja kes õnneks siiamaani tuletab meelde et võimatu on ainus mõistlik elamise viis Rita ei olnud nõrk naine kes oma mehe loomust vaikselt talus Vastupidi ta oli veendunud oma elunägemuse jõus ja selles et vägivallast loobumine ning andestus siiras andestus oli ainus vahend et teha lõpp kohalike aadliperede jõhkrale võimuvõitlusele Vägivalda toitis hirm Tungiv vajadus tappa vastane enne kui tema sinult suutis elu võtta Lõppkokkuvõttes oli ju see vaid täiesti endastmõistetav enesekaitse Rita aga teadis et tee inimliku elu võimalikkuseni käis läbi võimatu elluviimise See ei heidutanud teda Seda enam et Rita ja Paolo vahel olid siiraimad tunded mis sest et tormilised Pärast seitsmekümnendat eluaastat hakkas Rita elusäde tasapisi tuhmuma Ta ei söönud enam ega joonud Range enesedistsipliiniga harjunud keha tundis valusid aga tema vaimusilma ees olid teised horisondid Ühel jaanuaripäeval 1457 aastal oli Ritat vaatama tulnud üks sugulastest Mida ma saaksin sinu jaoks teha küsis ta haigelt naiselt kelle kuulsus pühakuna oli juba kaugele levinud Tahaksin ühte roosi ja paari viigimarja Nähes külalise segadust sest väljas sadas lund ja polnud kusagilt võtta ei roose ega viigimarju kordas Rita oma palvet Üks roos ja paar viigimarja mu ilusast aiast Lihtsalt selleks et Rita palvet mitte kuulda võtmata jätta käis sugulane kohusetundest läbi Roccaporena aiast midagi ootamata Keset aeda sirgus aga ilus roosiõis lumega kaetud vastupidiselt igasugusele loogikale Ja loomulikult kaks viigimarja Rita jättis selle maailma päikesetõusu ajal 22 mail 1457 Üksteise järel hakkasid lööma kõik Cascia kirikukellad aga kellamehi polnud kirikutornides Cascialased kogunesid uudishimulikult tänavale ning said teada Rita lahkumisest

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/epyhadjapyhakud/780-p%C3%BCha-rita-22mai (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Kristuse Taevaminemise Suurpüha
    siis seisis nende juures kaks valgeis rõivais meest kes ütlesid Galilea mehed mis te seisate siin ja vaatate üles taevasse See Jeesus kes teilt võeti üles taevasse tuleb samal kombel nagu te nägite teda taevasse minevat Ap 1 10 11 Ja nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalemma ja olid alati pühakojas Jumalat tänades Lk 24 52 53 Kristuse taevaminemise suurpüha peetakse nelikümnend päeva pärast ülestõusmispühi Komme seda

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/epyhadjapyhakud/772-kristuse-taevaminemise-suurp%C3%BCha (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Fátima Neitsi Maarja, 13. mai
    mai Avaldatud Kolmapäev 13 Mai 2015 10 54 Prindi E post Fátima Neitsi Maarja püha teame Neitsi Maarja ilmutuse läbi mida nägid kolm last 16 korral Fátima külas Portugalis 1917 aastal maikuust kuni oktoobrini Lastele Lucia 10 aastane Francesco 9 aastane ja Giacinta 7 aastane ilmutas Maarja ja palus neil iga päev palvetada roosipärga palvetada paljude patuste eest ning nende eest kes on põrgutules Fátima Maarja ilmutus märgib samuti esimese ja teise maailmasõja ettekuulutust ning Johannes Paulus II atentaati Maarja ilmutuse tekstid avaldati ametlikult peale 1960 aastat kui Lucia lahkus siit ilmast sest see oli tema palve Peale atentaati paavst Johannes Paulus II vastu Vatikanis mis toimus täpselt Fátima Maarja päeval 13 mail 1981 paavstlikul üldaudientsil tegi paavst Johannes Paulus II visiidi Fátima sse peale oma tervenemist kus paavsti tabanud kuul paigutati Maarja krooni sisse Fátima pühamus ning seal see paikneb tänaseni 2013 aastal oktoobris toodi Portugalist Rooma see sama Fátima Maarja kuju kuhu palverändurid said tulla austust avaldama Fatima Maarjale Viited Püha Tool News va Vatikani Raadio Vatikani TV L Osservatore Romano Rome Reports uudisteagentuur Zenit Administraruur Apostellik Administratuur Eestis Vene 18 10123 Tallinn Kantselei tel 6446367 Eesti Eesti Kirikute Nõukogu Tartu Katoliku Kool Piibel NET Raadio 7 Kirikuelu

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/epyhadjapyhakud/770-f%C3%A1tima-neitsi-maarja-13-mai (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Püha Siena Katariina
    kohustust armastada iga inimest ning austada tema väärikust vajadust kaitsta Kiriku heaolu ja püüda pühaduse poole isegi keset poliitilisi konflikte ja majanduskriisi Kõik see mida kuulutas Katariina ei olnud õpitud raamatutarkus Ta ei olnud kunagi käinud üheski koolis Öeldakse et 18 aastane Katariina õppis natuke lugema ja alles kolm aastat enne surma kirjutas ta oma käega esimese mõnerealise teksti ja palve Pühimale Kolmainsusele Siena müstik oli nõdra tervisega naine kes kannatas kogu elu kõhuvalu käes Ta paastus ja tegi suretamistegusid Sõltumata sellest kiirgas temast energiat rõõmu ja jõudu Ta reisis eesliga Toskaana Latiumi ja Lõuna Prantsusmaa teedel Ühendus Jumalaga ja tarkusekool palves on selle kõige ainus võimalik seletus 1374 aasta kevadel reisis Katariina esimest korda Sienast välja Firenzesse Seal tutvus ta mitme väljapaistva poliitiku ja lihtsa käsitöölisega kellega ta jäigi sõbraks ja hakkas ühiselt tegutsema Katariina sõbraks sai näiteks Niccolò Soderini kes toetas hiljem tema missiooni Avignonis ja Firenzes ta võõrustas Katariinat oma kodus Pühaku sõpradeks said ka Francesco di Pipino ja tema naine Agnes kes said temalt väga palju kirju peaaegu sama palju kui õnnis Raimondo di Capua Esimese viibimise ajal Firenzes määrasid dominikaani ülemad Katariinale püsivaks pihiisaks ja vaimseks juhendajaks Raimondo di Capua kes oli haritud teoloog sügava siseelu ja lahke loomuga Sellest ajast peale saatis ta Katariinat kõigil tema reisidel Raimondo aitas teda raskete poliitiliste ülesannete ja apostellike ettevõtmiste juures See kestis neli aastat kuni Katariina surmani Püha naine oli veendunud et ta sai Raimondo kallilt dolce Maarjalt Ta nimetas teda oma hinge isaks ja armastatud pojaks Raimondo püüdis pärast Katariina surma kirja panna kõik oma mälestused pühakust Ta kirjutas tema eluloo Legenda maior mis on tänaseni jäänud kõige objektiivsemaks ja hõlmavamaks portreeks pühast Katariinast Koos oma uue pihiisaga tuleb Katariina 1374 aastal tagasi Sienasse ja alustab kohe intensiivset heategevust Seda tingis vajadus sest Sienas puhkes sel ajal katk Katkuepideemia suurendas ebakindlustunnet mille olid tekitanud sagedased ikaldused kaootilised relvastatud konfliktid ja alaline majanduskriis mis hakkas lõppema alles XIV sajandi lõpu poole Katariina kordas tihti Pea meeles et sa sured ja seda sa ise ei tea millal Katku ajal hoolitses Katariina haigete eest ja tänu tema palvetele toimusid mitmed tervenemised sealhulgas ka Raimondo oma Alles hiljem sügisel kui taud vaibuma hakkas sai Katariina natuke puhata Montepulciano kloostris See puhkus ja palve mida keegi ei häirinud oli viimane rahulik aeg Katariina elus Sellest ajast alates kulges tema elu juba linnamelus ohtlikel teedel kaaslaste ja ennekõike rahutuste kannatuste ja dramaatiliste pingete keskel 1375 aasta kevadel läks püha Katariina Pisasse kus ta tutvus esimest korda ristiretkede teemaga Samal ajal sai ta ühe müstilise ekstaasi ajal stigmad mis jäid tema tungival pealekäimisel ümbritsevatele inimestele varjatuks pühak ise aga tundis neid valulikult Tõenäoliselt oli Küprose saadik esimene inimene kes jutustas Katariinale Pühast Maast ja võimalusest see moslemite käest tagasi võtta Katariina pühendas nüüd kogu oma innu sellele Üleskutse sõjaretkele sai üheks püsivamaks teemaks tema kirjades mida ta saatis kuningatele vürstidele palgasõdurite juhtidele ja paavstidele Püha läbimise idee ei leidnud siiski vastukaja ei XIV sajandi Euroopas mille fookuses oli Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline konflikt ega ka killustunud ja tülitsevas Itaalias Sellel sajandil innustusid asjast ainult paavstid aga nende püüdlused olid viljatud Seda ei suutnud muuta isegi reaalne ähvardus Euroopa lõunapiirilt türklaste poolt Küprose kuningas rändas dramaatiliste abipalvetega läbi kogu Euroopa Vastu sai ta ainult lubadusi Ka hiljem sekkusid Euroopa valitsejad võitlusesse türklastega ainult lühikeseks ajaks alles siis kui viimane häda oli juba käes Katariina jaoks oli kõige tähtsam pühapaikade tagasivõtmine mittekristlaste käest Ta pidas seda kõigi kristlaste põhiliseks ja kõige pakilisemaks kohustuseks ehkki oli üldiselt teadlik sellega seotud poliitilistest raskustest Kirjades kasutas ta niihästi religioosseid kui ka poliitilisi argumente Viimased seisnesid selles et ristiretk aitaks kaasa konfliktidesse uppunud Itaalia ja Euroopa taasühinemisele Katariina juhtis valitsejate tähelepanu ka sellele et ristiretkele minek oleks vastutasu Kirikule kes oli toetanud nende valitsemist Pühaku üleskutsetele reageeriti praktiliselt täieliku ükskõiksusega mis aga ei nõrgendanud tema innukat veendumust Ainuke vili oli see et Katariina tuletas kristlastele uuesti meelde et Kristuse eluga seotud pühapaigad on olemas ja et nad vastutavad nende eest Sel ajal köitis itaallaste tähelepanu kasvav konflikt Kesk Itaalia vabariikide ja paavsti vahel Selle põhjus oli protest paheliste ja karmide paavsti legaatide vastu kes valitsesid Kirikuriigi üle Pinge puhkes sõjaks kui paavsti maavalitseja keelas teraviljaekspordi Firenze vabariiki mida kurnasid ikaldus ja taud 1375 aasta juulis sõlmis Firenze paavstivastase liiga liitlaseks ka Milano vürst Paavst saatis Apenniini poolsaarele uued väeüksused kuid nende juhi halastamatus ainult tugevdas koalitsiooni paavsti vastu Selles olukorras püüdis Katariina võita paavsti poolele vabariike mis olid jäänud erapooletuks ning jõuda rahusõlmimiseni võitlevate poolte vahel Nõnda reisis Katariina terve 1375 aasta kolme linna vahet Need olid Pisa ja Lucca mida ta püüdis hoida sõjast eemal ja Firenze mida ta püüdis veenda rahuläbirääkimistele Samal ajal saatis Katariina kirju paavstile Avignoni paludes mässajate leebet kohtlemist Kõigis kirjades kõlab sama hüüd rahu rahu rahu Ent ükski pooltest ei kuulanud piinatud Katariinat Kuna paavstivastane liiga jäi peale kasutas paavst kõige tugevamat vahendit ja pani Firenze interdikti alla märtsis 1376 Ta keelas linnas kõik religioossed tseremooniad Euroopa ei tohtinud pidada kaubanduslikke tehinguid Firenze vabariigi kodanikega Ühtlasi lubas paavst nende varandused võõrandada Seatud silmitsi majanduslike tõsiasjadega tegid firentselased kummalise otsuse nad andsid Katariinale kõik volitused juhtida nende nimel läbirääkimisi paavstiga Otsus paistab vähem kummaline kui me võtame arvesse et liiga olukord oli kriitiline ja püha Katariina sel ajal väga populaarne nii Firenzes endas kui ka kogu Toscanas Eelmine Firenze saatkonna töö Avignonis oli läbi kukkunud Nüüd läks uhke ja rikka linna nimel sinna lihtne nõdra tervisega palvesse süvenenud tertsiaar kes vaevu eristas tähti Katariina jõudis Avignoni 1376 aasta juunis koos kahekümne kolme õpilase ja sõbraga Varem oli sinna saabunud Raimondo di Capua et ette valmistada ebahariliku seltskonna visiiti suursugusesse paavstiõukonda Paavst Gregorius XI võttis Katariina vastu privaataudientsil ning pühak seletas talle Raimondo tõlkis toskaana murdekeelest ladina keelde kui tähtsad on kaks asja rahu Firenzega ja tagasipöördumine Rooma Katariina soovitas tuliselt paavstile ka leebet veenmist ja isalikku pehmust mässuliste vabariikide vastu Paavstide viibimine Avignonis on eraldi teema ehkki seotud ka sõjaga Katariina oli veendunud et paavsti tagasipöördumine Rooma kergendaks rahusõlmimist ja seega peaks see toimuma

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/epyhadjapyhakud/756-p%C3%BCha-siena-katariina (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Püha Louis-Marie Grignion de Montfort
    de Montfort Avaldatud Esmaspäev 27 Aprill 2015 21 28 Prindi E post Louis Marie Grignion de Montfort i võib pidada marioloogia suurimaks klassikuks Ta on Katoliku Kiriku pühak kes elas aastatel 1673 1716 Louis de Montfort sündis Montforti külas Prantsusmaal Rennes linna lähistel 1673 aastal ja peale hariduse saamist jesuiitide juures aastal 1700 pühitseti ta kohaliku piiskopkonna preestriks Peale seda koheselt alustas Louis de Montfort oma missionitegevust liikudes ringi kogu Prantsusmaal Tema jutlused meelitasid kirikutesse tuhandeid usklike isegi neid kelle usk oli vähenenud Tema keskmes oli Neitsi Maarja austamine ja jäljendamine leida kõikjal Neitsi Maarjat Tuntuim teos Neitsi Maarja teemal on Tõeline Pühendumine Maarjale mille ta kirjutas 1712 Samuti kirjutas ta mitmeid litaaniaid ja palveid pühendusega Neitsi Maarjale ning mitu teost Pühimast Roosipärjast Louis de Montfort oli armastatud püha paavst Johannes Paulus II poolt Ta lahkus 1716 aastal Saint Laurent sur Sevres Louis de Montfort kanoniseeriti 1947 aastal Püha Louis de Montforti raamat pühendumisest Neitsi Maarjale on ilmunud ka eesti keeles Viited Püha Tool News va Vatikani Raadio Vatikani TV L Osservatore Romano Rome Reports uudisteagentuur Zenit Administraruur Apostellik Administratuur Eestis Vene 18 10123 Tallinn Kantselei tel 6446367 Eesti Eesti Kirikute Nõukogu Tartu Katoliku Kool Piibel NET Raadio 7 Kirikuelu

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/epyhadjapyhakud/753-p%C3%BCha-louismarie-grignion-de-montfort (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 25. aprill, püha apostel ja evangelist Markus
    Välismaal Pildid Kiriku elu Lapsed Maarjamaa800 Kontakt 25 aprill püha apostel ja evangelist Markus Avaldatud Laupäev 25 Aprill 2015 00 05 Prindi E post Püha evangelist Markust tunneme Markuse Evangeeliumi järgi mis teadaolevalt pandi Markuse poolt kirja 12 aastat peale Jeesuse taevasseminemist Ta oli Evangeeliumi koostamise ajal koos Peetrusega Roomas ja tema Evangeelium kirjaldab täpselt sündmuseid mis leidsid aset Peetruse ja Jeesuse vahel Arvatavasti pani ka Peetruse sõnade järgi Markus kirja Jeesuse eluloo Peale Roomat Peetrus olevat saatnud Markuse Aleksandriasse kuhu ta rajas kiriku mis oli algkristuse üks olulisemaid kogudusi Osad allikad väidavad et Markus läks tagasi Rooma ja kohtus apostel Paulusega Peagi olevat ta tagasi aga läinud kodu koguduse juurde kus seejärel Markus suri keiser Nero ajal märtrisurma Hiljem viidi tema säilmed Aleksandriast Veneetsiasse kuhu ehitati kirik Püha Markuse basiilika Pühaku säilmeid on võimalik seal kirikus ka täna näha Loe lähemalt Evangelist Markusest Eesti Kirikus ilmunud artiklist Evangelist Markus Viited Püha Tool News va Vatikani Raadio Vatikani TV L Osservatore Romano Rome Reports uudisteagentuur Zenit Administraruur Apostellik Administratuur Eestis Vene 18 10123 Tallinn Kantselei tel 6446367 Eesti Eesti Kirikute Nõukogu Tartu Katoliku Kool Piibel NET Raadio 7 Kirikuelu Vikerraadio Copyright 2015 Katoliku Kirik Eestis All Rights Reserved Goto Top

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/epyhadjapyhakud/749-25-aprill-p%C3%BCha-apostel-ja-evangelist-markus (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Jumala Halastuse Pühapäev
    roosipärg on eestpalve mis ühendub Armulaua ohvriga Seepärast ongi seda eriti sobilik lugeda peale püha Armulauda Seda võib palvetada igal ajal kuid Issand rõhutas et eriliselt tähtis on seda lugeda üheksa päeva jooksul enne ülestõusmisaja teist pühapäeva Selle pühapäeva nimetas Jeesus Kristus oma ilmutuses Jumala Halastuse pühaks et hingedele kes teda paluvad oleks sellel päeval kõik armud erilisel viisil ülikülluslikult saavutatavad Meie Issand lubas Nende üheksa päeva noveeni ajal kingin ma hingedele kõik võimalikud armud Päevik 796 Halastuse roosipärga on sobiv palvetada ka Suure Halastuse tunnil kella kolme ajal igal pärastlõunal et meenutada Kristuse surmatundi ristil Oma ilmutuses õde Faustinale kutsub Kristus üles kõiki usklikke pühenduma sel tunnil tema kannatustele Kella kolme ajal palu minu halastust kõigile patustele liitu hetkeks minu kannatustega eriti aga minu hüljatusega surmaheitluse ajal See on suure halastuse tund kogu maailmale Sel tunnil ei keela ma midagi hingele kes minu kannatusi meenutades palves minu poole pöörab Päevik IV 59 Suurel Reedel 1937 palus Jeesus Kristus pühal Faustinal valmistuda eriliseks üheksapäevaseks palveks Jumala Halastuse noveeniks mis oleks ettevalmistuseks Halastuse pühapäevale ja kestaks kuni järgmise nädala laupäevani Nende palvete kaudu pidi püha Faustina esitlema Kristuse Pühimale südamele iga päev erineva rühma hingi ja nõnda kastma nad tema armu ookeani Jumala Halastuse noveenist sai otsekohe äärmiselt soositud palvevorm usklikud ei palvetanud noveeni mitte ainult valmistudes Halastuse pühapäevaks vaid ka teistel aegadel Meie Issanda lubadused Julgusta kõiki hingi paluma Halastuse roosipärga mille ma olen sulle andnud Päevik 1541 Kes iganes lausub seda palvet saab oma surmatunnil suure armu osaliseks Päevik 678 Kui seda palvet öeldakse surijate juures siis seisan mina oma Isa ja sureva inimese vahel mitte õiglase Kohtumõistja vaid halastava Päästjana Päevik 1541 Preestrid peavad soovitama seda patustele pääsemise viimase võimalusena Isegi kui kõige paadunuim patustaja loeks Halastuse roosipärga vaid korra saab ta armu minu lõpmatu halastuse läbi Päevik

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/epyhadjapyhakud/735-jumala-halastuse-p%C3%BChap%C3%A4ev (2015-10-17)
    Open archived version from archive



  •