archive-ee.com » EE » K » KATOLIKU.EE

Total: 804

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • 2.1.1. Paasamüsteerium Kiriku ajastul
    tegelikku loomust oma elu läbi väljendaksid ja teistele ilmsiks teeksid SC 2 Mida tähendab sõna liturgia 1069 Mõiste liturgia tähendab algselt avalikku tööd rahva teenimist ja rahva heaks teenimist Kristlikus Pärimuses tähendab see et Jumala rahvas osaleb Jumala töös vrd Jh 17 4 Liturgia kaudu jätkab Kristus meie Lunastaja ja Ülempreester oma Kirikus koos Kirikuga ja Kiriku läbi meie lunastamist 1070 Uues Testamendis ei tähista sõna liturgia mitte ainult jumalateenistuse pühitsemist vrd Ap 13 2 Lk 1 23 jj vaid ka Evangeeliumi kuulutamist vrd Rm 15 16 Fl 2 14 17 ja 2 30 ja ligimesearmastuse tegusid vrd Rm 15 27 2 Kr 9 12 Fl 2 25 Kõige selle juures on tegemist Jumala ja inimese teenimisega Liturgilises teenimises on Kirik teenija oma Issanda ainsa liturgi eeskujul osaledes jumalateenistuse kuulutamise ja armastusteenistuse kaudu vastavalt Kristuse preesterlikus prohvetlikus ja kuninglikus ametis 783 Seega peetakse liturgiat õigusega Jeesuse Kristuse preesterliku ameti teostamiseks selles väljendatakse nähtavate märkide vahendusel ja igale eriomaselt teostatakse inimese pühitsemist ning Kristuse Müstiline Ihu nimelt Pea koos liikmetega toimetab kogu avalikku kultust Seepärast on iga liturgiline pühitsemine Kristuse kui ülempreestri ja Tema Ihu see tähendab Kiriku töö ning on ülimalt püha tegevus mille mõjususele ja tähendusele pole Kiriku tegevuste seas võrdset SC 7 Liturgia kui elu allikas 1071 Kristuse tööna on liturgia samaaegselt ka Tema Kiriku tegevus Liturgia ehitab üles ja kuulutab Kirikut kui Jumala ja inimese osaduse nähtavat märki Kristuse läbi Ta võtab kristlased selle uue elu osadusse See eeldab et kõik osalevad selles teadlikult tegevalt ja kasu saades SC 11 1692 1072 Kogu Kiriku tegevus ei ammendu püha liturgiaga SC 11 sellele peavad eelnema evangeliseerimine usk ja pöördumine alles seejärel võib ta kristlaste elus vilja kanda uus elu Pühas Vaimus tegus panustamine Kiriku läkitusse ja tema ühtsuse teenimine Palve ja liturgia 1073 Liturgia on osalemine Kristuse palves

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/398-2-1-1-paasam%C3%BCsteerium-kiriku-ajastul (2015-10-17)
    Open archived version from archive


  • 2.1.2. Paasamüsteeriumi liturgiline pühitsemine
    Liturgiline katehhees nõuab eelkõige arusaamist sakramentaalsetest põhikorraldustest esimene peatükk Selles valguses saab ilmseks nende pühitsemise uudsus Seepärast käsitletakse selles peatükis Kiriku sakramentide pühitsemist Kõigepealt esitatakse seda mis on kõigis liturgilistes traditsioonides kõigi seitsme sakramendi pühitsemisel ühist seejärel seda milles seisneb iga sakramendi eripära See põhjapanev katehhees sakramentide liturgia osas vastab esmastele küsimustele mida kristlased selles kohta esitavad Kes pühitseb liturgiat Kuidas seda pühitsetakse Millal seda pühitsetakse Kus seda pühitsetakse Eelmine

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/399-2-1-2-paasam%C3%BCsteeriumi-liturgiline-p%C3%BChitsemine (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 2.2.1. Kristliku Sisenemise Sakramendid
    on kokku seitse ristimine kinnitamine Euharistia Armulaud meeleparandus piht haigete salvimine vaimulik seisus ja abielu Need seitse sakramenti hõlmavad kõiki kristlase elu olulisi momente nad annavad kristlase usulisele elule sünni ja kasvamise tervendamise ja läkituse Selles ilmneb ka teatud sarnasus loomuliku elu ja vaimuliku elu astmete vahel vrd p Thomas Aquinost Summa theologiae III 65 1 1113 1211 Vastavalt sellele analoogiale käsitleb Katekismus kõigepealt kolme kristliku sisenemissakramenti initsiatsioon esimene peatükk siis tervendussakramente teine peatükk ja lõpuks kristlaste osadust ja läkitust teenivaid sakramente kolmas peatükk See järjestus pole küll ainuvõimalik kuid näitlikustab et sakramendid moodustavad orgaanilise terviku milles igal sakramendil on eluliselt tähtis koht Selles organismis on Euharistial kui sakramentide sakramendil eriline koht Kõik teised sakramendid on suunatud temale kui eesmärgile p Thomas Aquinost Summa theologiae III 65 3 1374 Esimene peatükk KRISTLIKU SISENEMISE SAKRAMENDID 1212 Kristliku sisenemise sakramentide ristimise kinnitamise ja Euharistia kaudu rajatakse kogu kristliku elu põhialus Saanud kingitusena Kristuse armu osalevad inimesed jumalikus loomuses Selles on teatav sarnasus loomuliku elu saamise kasvu ja tugevnemisega Taassündinuna ristimises tugevdatakse kristlased kinnitamise läbi ja neid toidetakse Euharistias igavese elu leivaga Sel moel võetakse nad kristliku sisenemise sakramentide kaudu üha sügavamalt jumalikku ellu ja nende armastus kasvab üha täiuslikumaks Paulus VI apostellik

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/400-2-2-1-kristliku-sisenemise-sakramendid (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 2.2.2. Tervendussakramendid
    2 2 2 Tervendussakramendid Avaldatud Neljapäev 06 November 2014 22 54 Prindi E post 2 2 2 Tervendussakramendid 4 artikkel MEELEPARANDUSE JA LEPITAMISE SAKRAMENT 5 artikkel HAIGETE SALVIMISE SAKRAMENT Kõik leheküljed Lehekülg 1 3 Teine peatükk TERVENDUSSAKRAMENDID 1420 Kristliku initsiatsiooni sakramentide läbi omandab inimene uue elu Kristuses Paraku kanname me seda elu saviastjates 2 Kr 4 7 Praegu on see elu veel peidetud koos Kristusega Jumalas Kl 3 3 Me elame veel oma maises telkhoones 2 Kr 5 1 ning oleme allutatud kannatustele haigustele ja surmale Sel moel võib nõrgeneda ka uus elu Jumala lapsena ning patu tõttu võib see isegi kaduma minna 1421 Issand Jeesus Kristus meie hinge ja ihu arst kes on halvatutele patud andeks andnud ning neile taas tervise kinkinud vrd Mk 2 1 12 soovib et Tema Kirik Püha Vaimu väel Tema pühitsus ja tervendustööd jätkaks Seda vajavad ka Tema liikmed See on kahe tervendussakramendi pihi ja haigete salvimise eesmärgiks Eelmine Järgmine Viited Püha Tool News va Vatikani Raadio Vatikani TV L Osservatore Romano Rome Reports uudisteagentuur Zenit Administraruur Apostellik Administratuur Eestis Vene 18 10123 Tallinn Kantselei tel 6446367 Eesti Eesti Kirikute Nõukogu Tartu Katoliku Kool Piibel NET Raadio 7 Kirikuelu Vikerraadio Copyright 2015 Katoliku Kirik

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/401-2-2-2-tervendussakramendid (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 2.2.3. Osadust ja Missiooni Teenivad Sakramendid
    E post 2 2 3 Osadust ja Missiooni Teenivad Sakramendid 6 artikkel VAIMULIKU SEISUSE SAKRAMENT 7 artikkel ABIELUSAKRAMENT Kõik leheküljed Lehekülg 1 3 Kolmas peatükk OSADUST JA MISSIOONI TEENIVAD SAKRAMENDID 1533 Ristimine kinnitamine ja Euharistia on kristliku sisenemise sakramendid Nad rajavad aluse Kristuse jüngrite ühisele kutsumusele mis on kutsumus pühadusele ning ülesanne viia maailmale Rõõmusõnum Nad annavad hädavajalikke arme et selles elus palverännakul igavese koduni elada kooskõlas Püha Vaimuga 1212 1534 Kaks sakramenti vaimulik seisus ordinatsioon ja abielu seisavad ligimeste õndsuse teenistuses Ligimese teenimise kaudu aitavad nad kaasa ka isiklikule õndsusele Nad annavad erilise läkituse Kirikus ning teenivad Jumala rahva ülesehitamist 1535 Nende sakramentide kaudu saavad need kes on ristimise ja kinnitamise läbi pühitsetud kõigile kristlastele ühiseks preesterluseks vrd Jh 13 1 lisaks veel erilised pühitsused See kes võtab vastu vaimuliku seisuse sakramendi pühitsetakse selleks et Kristuse nimel karjatada Kirikut sõna ja Jumala armu läbi LG 11 Ka kristlikud abikaasad saavad erilise sakramendi kaudu väe ja samas justkui pühitsuse oma seisusega seotud kohustuste täitmiseks ja selle väärikuse hoidmiseks LG 48 784 Eelmine Järgmine Viited Püha Tool News va Vatikani Raadio Vatikani TV L Osservatore Romano Rome Reports uudisteagentuur Zenit Administraruur Apostellik Administratuur Eestis Vene 18 10123 Tallinn Kantselei tel 6446367

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/402-2-2-3-osadust-ja-missiooni-teenivad-sakramendid (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 2.2.4. Teised liturgilised pühitsemised
    õigesti ette valmistatud saab peaaegu kõik elus toimuv neile õnnistuseks Jumala armu läbi mis hoovab Kristuse kannatamise surma ja ülestõusmise paasamüsteeriumist millest ammutavad oma väe kõik sakramendid ja sakramentaalid Seeläbi võib igasuguste materiaalsete esemete õige tarvitamise suunata inimese pühitsemise ja Jumala kiitmise eesmärgi poole SC 61 1128 2001 Sakramentaalide mitmesugused vormid 1671 Sakramentaalide juurde kuuluvad esmajoones isikute esemete toidu või kohtade õnnistamised Iga õnnistamine kujutab endast Jumala ülistamist ja palvet Tema andide pälvimiseks Kristuses õnnistab Jumal Isa kõiki kristlasi kõige vaimuliku õnnistusega Ef 1 3 Seepärast nimetab Kirik õnnistusi jagades Jeesuse nime ning teeb sealjuures tavaliselt Kristuse risti püha märgi 1078 1672 Teatavatel õnnistustel on püsiv iseloom sest nende tulemuseks on pühitseda teatud isikuid Jumalale ning eraldada teatud esemeid ja paiku liturgiliseks kasutamiseks Isikutele määratud õnnistamiste hulka neid ei tohi ära segada sakramentaalsete pühitsustega kuuluvad kloostri abti või abtissi õnnistamine neitsite ja leskede konsekreerimine ordutõotuste andmise riitus ning õnnistused teatud teenimisametite lektorid akolüüdid katehheedid jt täitmiseks Kirikus Esemeid puudutavate õnnistamiste näiteks võib tuua kiriku või altari õnnistamise pühade õlide sakraalsete anumate ja rõivaste ning kellade õnnistamise 923 925 903 1673 Kui Kirik avalikult ja autoritatiivselt Jeesuse Kristuse nimel palvetab selle eest et teatav isik või ese oleks kaitstud kurja vaenlase rünnakute eest ning saaks vabaks tema võimu alt siis räägitakse eksortsismist Jeesus viis selliseid palveid ise läbi vrd Mk 1 25 26 ja Tema käest on Kirik saanud meelevalla ja ülesande eksortsisme läbi viia vrd Mk 3 15 6 7 13 16 17 Lihtsas vormis eksortsism viiakse läbi ristimisel Pidulikku niinimetatud suurt eksortsismi tohib läbi viia üksnes preester ja ainult piiskopi loal Sel puhul tuleb targalt toimida ning rangelt kinni pidada Kiriku poolt püstitatud reeglitest Eksortsism teenib eesmärki et deemoneid välja ajada või deemonite mõju alt vabastada ning seda vaimuliku autoriteedi väel mille Jeesus oma Kirikule usaldas Midagi hoopis muud on haigused eelkõige psüühilist laadi neid ravida on arstide asi Järelikult on oluline enne eksortsismi läbiviimist saavutada kindlus et tegemist on tõepoolest kurja vaenlase kohalolekuga ja mitte haigusega vrd CIC can 1172 395 550 1237 Rahvavagadus 1674 Katehheesis ei tule tähelepanu pöörata mitte ainult sakramentaalsele liturgiale ja sakramentaalidele vaid ka kristlaste vagadusvormidele ja rahvapärastele religioossuse väljendustele Kristliku rahva religioosne meel on kõikidel aegadel avaldunud mitmesugustes vagadusvormides mis on ümbritsenud Kiriku liturgilist elu reliikviate austamine pühapaikade külastamine palverännakud ja protsessioonid Ristitee palvused religioossed tantsud Roosipärg ja medaljonid vrd Nikaia II Kirikukogu DS 601 603 Tridenti Kirikukogu DS 1822 2688 2669 2678 1675 Need väljendusvormid avardavad Kiriku liturgilist elu kuid ei asenda seda Nad peaksid liturgilisi aegu arvesse võttes olema korraldatud selliselt et nad oleksid püha liturgiaga kooskõlas sellest teatavas mõttes välja voolaksid ning juhiksid rahvast liturgia juurde kuna see on oma loomuselt neist kaugelt üle SC 13 1676 On vaja pastoraalset eristamisvõimet et toetada ja edendada rahvavagadust ning vajaduse korral puhastada ja parandada religioosset meelt mis on selliste palvuste aluseks et need arendaksid üha sügavamalt Kristuse müsteeriumi tundmist Nende vormide praktiseerimine allub piiskoppide hoolele ja otsusele ning Kiriku üldistele normidele vrd CT 54 426 Rahvavagadus on oma olemuselt nende väärtuste kogumi

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/403-2-2-4-teised-liturgilised-p%C3%BChitsemised (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 3.1.1. Inimese väärikus
    6 11 saades nõnda osa Ülestõusnu elust vrd Kl 2 12 Kristust järgides ning Temaga ühtsuses vrd Jh 15 5 on kristlased suutelised Jumalat jäljendama nagu tema armastatud lapsed vrd Ef 5 1 ning käima armastuse teed Nad püüavad oma mõtetes kõnedes ja tegudes omandada sellist meelsust mis on Kristuses Jeesuses vrd Fl 2 5 ning toimida Tema eeskujul vrd Jh 13 12 16 1267 1695 Te olete õigeks tehtud Issanda Jeesuse Kristuse nimes ja meie Jumala Vaimus 1 Kr 6 11 pühitsetud Kristuses Jeesuses ja kutsutud pühad vrd 1 Kr 1 2 Sellistena on kristlased saanud Püha Vaimu templiks vrd 1 Kr 6 19 Poja Vaim õpetab neid Isa poole palvetama vrd Gl 4 6 Kuna Temast on saanud nende õpetaja ärgitab Ta neid tegutsema vrd Gl 5 25 et nad kannaksid ning tooksid tegusa armastuse läbi esile Vaimu vilju vrd Gl 5 22 Püha Vaim ravib patu haavad ja teeb uueks meie mõttelaadi vrd Ef 4 23 Ta valgustab ning kinnitab meid et me elaksime nagu valguse lapsed igasuguses headuses õigluses ja tões Ef 5 8 9 Kaks teed 1696 Kristuse tee viib elule vastupidine tee viib aga hukatusse Mt 7 13 14 vrd 5 Ms 30 15 20 Evangeeliumi mõistujutul kahest teest on Kiriku katehheesis kindel koht See näitab kui oluline on kõlbeline otsustus meie õndsusele On kaks teed üks elu ja üks surma tee Mõlema vahel on suur erinevus Didache 1 1 1970 Kristliku elu katehhees 1697 Katehhees peab ühemõtteliselt esile tooma millist rõõmu võib Kristuse teel leida ja milliseid nõudeid see esitab vrd CT 29 Katehhees elust uue inimesena Kristuses Rm 6 4 peab sisaldama katehheesi Pühast Vaimust Tema on meile Kristust järgiva väärika elu seesmine õpetaja armastav külaline ja sõber kes seda elu sisendab juhatab puhastab ja tugevdab 737 741 katehheesi armust sest armu läbi oleme me päästetud ning ainult armu läbi võivad meie teod kanda igavese elu vilju 1987 1995 katehheesi õndsakskiitmistest sest need on Kristuse tee kokkuvõte ainus rada igavesele õnnele mida inimese süda igatseb 1716 1719 katehheesi patust ja andestamisest Kui inimene ei taju et ta on patune ei saa ta tunda tõde enda kohta mis on õige tegutsemise eelduseks Ilma andestuse kingituseta aga ei suudaks inimene seda tõde eales taluda 1846 1848 katehheesi inimlikest voorustest mis võimaldab haarata hea poole kaldumise ilu ja ihaldusväärsust 1803 1811 katehheesi kristlikest voorustest usust lootusest ja armastusest mis võtab avali südamega eeskuju pühakutest 1812 1829 katehheesi kahekordse armastuse käsust mida arendab Dekaloog 2067 kiriklikku katehheesi sest kristlik elu saab kasvada areneda ja ennast jagada ainult mitmekesises vaimulike varade vahetuses ning pühade osaduses 946 953 1698 Selle katehheesi algus ja lõpp punkt on Kristus ise kes on tee ja tõde ja elu Jh 14 6 Kui me usus Kristusele vaatame tohime loota et Ta täidab meile antud tõotused Ning kui me Teda armastame nii nagu Tema on meid armastanud tegutseme oma väärikusele vastavalt 426 Ma palun sind mõtle sellele et meie Issand Jeesus Kristus on tõepoolest sinu Pea ning et sina oled üks Tema liikmetest

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/406-3-1-1-inimese-v%C3%A4%C3%A4rikus (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 3.1.2. inimühiskond
    nende üle kes olemas maa peal Sina Issand juhi nende meelt ilusat ja sinu ees meelepärast mööda et nad toimetades rahus ja lahkuses jumalakartlikult sinu poolt neile antud võimu leiaksid sinu heldena P Clemens Roomast Epistula ad Corinthios 61 1 2 tõlge Apostlikud isad Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2002 lk 45 2240 1901 Sellal kui võim kui selline tuleneb Jumalast seatud korrast peab valitsemise vorm ning valitsejate valik jääma sõltuma kodanike vabast tahtest GS 74 3 Erinevad valitsemisse vormid on kõlbeliselt lubatavad tingimusel et nad aitavad kaasa neid vastuvõtnud ühiskonna õiguspärasele heaolule Valitsused mille olemus on vastuolus loomuliku kõlblusseadusega avaliku korra ja isiku põhiõigustega ei suuda teostada nende rahvaste üldist heaolu kellele nad peale sunniti 2242 1902 Võimul ei ole moraalset õiguspärasust iseenese läbi Ta ei tohi käituda suvaliselt vaid peab tegutsema ühiseks hüveks nagu moraalne võim mis tugineb vabadusele ja on teadlik saadud kohustusega seotud vastutuse raskusest GS 74 2 1930 Inimlik seadus omab seaduse olemust sedavõrd kuivõrd ta on kooskõlas terve mõistusega seeläbi saab ilmseks et ta lähtub igavikulisest seadusest Kuid sedavõrd kuivõrd ta mõistusest kõrvale kaldub nimetatakse teda ebaõiglaseks seaduseks ja nõnda ei ole tal seaduse olemust vaid ta on pigem teatud vägivalla vorm p Aquino Thomas Summa Theologiae I II 93 3 ad 2 1951 1903 Võimu teostatakse õiguspäraselt vaid juhul kui ta taotleb vastava ühiskonna ühist hüve ja kasutab selle saavutamiseks moraalselt lubatud vahendeid Juhul kui võimud annavad välja ebaõiglasi või kõlbluskorraga vastuolus olevaid seadusi ei saa need südametunnistust kohustada Sel juhul lakkab võim tegutsemast võimuna ja tema asemele astub kohutav õigusetus PT 51 2242 1904 On parem kui iga võim tasakaalustatakse teiste võimude ja kompetentsivaldkondade poolt mis teda õigetes piirides hoiavad See on õigusriigi põhimõte milles valitseb seadus mitte inimlik suva CA 44 II Ühine hüve 1905 Inimese ühiskondlikule loomusele vastavalt on igaühe hüve lahutamatult seotud ühise hüvega Viimane on määratletav vaid inimisikust lähtuvalt 801 1881 Ärge iseendasse tõmbudes eralduge nagu juba õigeks mõistetud vaid teistega kokku tulnuna koos uurige seda mis üldiselt kasulik Barnabase kiri 4 10 tõlge Apostlikud isad Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2002 lk 71 1906 Ühine hüve on nende ühiskondliku elu tingimuste kogum mis võimaldab nii inimrühmadel kui ka üksikutel inimestel täielikumalt ja kergemalt saavutada oma täiuslikkus GS 26 1 vrd GS 74 1 Ühine hüve puudutab kõikide elu Igaühelt nõuab see tarkust eriti aga nendelt kellele on usaldatud võimu teostamine See rajaneb kolmel olemuslikul elemendil 1907 Esiteks eeldab see isiku kui sellise austamist Ühise hüve nimel on avalikud võimud kohustatud austama inimese võõrandamatuid põhiõigusi Ühiskond peab igale oma liikmele võimaldama tema kutsumuse teostamist Eriliselt seisneb ühine hüve selles et võimaldatakse isiklike loomulike vabaduste teostamist mis on hädavajalikud inimese kutsumuse arendamisel nagu õigus tegutseda oma südametunnistuse õige normi alusel õigus eraelu kaitsele ja õigus tõelisele vabadusele seda ka religiooni valdkonnas GS 26 2 1929 2106 1908 Teiseks nõuab ühine hüve sotsiaalset heaolu ja ühiskonna arengut Areng on kõikide sotsiaalsete ülesannete süntees Kindlasti kuulub võimule õigus ühise hüve nimel vahekohtunikuna otsustada mitmesuguste erihuvide vahel Tal tuleb aga võimaldada igaühele ligipääs kõigele sellele mis on vajalik tõeliselt inimlikuks eluks nagu toit rõivastus eluase tervishoid töö kasvatus ja haridus tõene informatsioon ja õigus rajada perekonda vrd GS 26 2 2441 1909 Ühiseks hüveks on vajalik rahu see tähendab õiglase korra püsivus ja kindlus See eeldab niisiis et võim kindlustab õiglaste vahendite abil ühiskonna ning tema liikmete julgeoleku Sellel rajaneb ka õigus isiklikuks ja kollektiivseks enesekaitseks 2304 2310 1910 Iga inimühiskond omab ühist hüve mille kaudu ta ennast kui sellist tunnetab Kõige täiuslikumalt teostub see poliitilises koosluses Riigi ülesandeks on kodanikuühiskonna tema kodanike ja vaherühmade ühise hüve kaitsmine ja edendamine 2244 1911 Inimeste vastastikune sõltuvus kasvab ning ulatub pikkamööda üle kogu maailma Inimpere ühtsus mis hõlmab ühesuguse loomuliku väärikusega inimesi eeldab üleilmset ühist hüve See nõuab rahvaid ühendavat organisatsiooni mis on võimeline inimeste kõige erinevamaid vajadusi võimaluse piires rahuldama ja seda nii sotsiaalse elu valdkondades näiteks toit tervis kasvatus ja töö kui ka eriolukordades mis siin ja seal tekkida võivad GS 84 2 näiteks põgenike aitamine ja kodutute ning nende perekondade toetamine 2438 1912 Ühine hüve on alati suunatud isikute arengule sest asjade kord tuleb allutada isikute korrale ja mitte vastupidi vrd GS 26 3 See kord põhineb tõel ehitatakse üles õigluses ning on hingestatud armastusest 1881 III Vastutus ja kaastöö 1913 Kaastöö on isiku vabatahtlik ja suuremeelne tegutsemine ühiskondlikus hüvede vahetuses Kõikidel tuleb osaleda ühise hüve edendamises vastavalt oma kohale ja rollile See kohustus on inimisiku väärikusega lahutamatult seotud 1914 Sedalaadi kaastöö seisneb kõigepealt selles et inimene tegutseb valdkondades mille eest ta võtab endale isikliku vastutuse Hoolitsedes kasvatuse eest oma perekonnas ja südametunnistusega oma tööd tehes osaleb ta kaasinimeste ja terve ühiskonna heaolu edendamises vrd CA 43 1734 1915 Kodanikel tuleb võimaluse piires aktiivselt avalikus elus osaleda Selles osalemise viis võib olla erinevatel maadel ja erinevates kultuurides erinev Kiitust väärivad need rahvuslikud korraldused mis lubavad võimalikult suurel hulgal kodanikel osaleda poliitikas tõelise vabadusega GS 31 3 2239 1916 Nagu iga eetiline kohustus eeldab kõikide koostöö ühise hüve edendamiseks ühiskonna liikmete pidevalt uuenevat pöördumist Kavalad pettused mille läbi mõned seadussätete ja ühiskondlike kohustuste täitmisest kõrvale hiilivad tuleb õigluse nõuetega vastuolus olevatena otsustavalt hukka mõista Peab hoolitsema nende institutsioonide arengu eest mis parandavad inimeste elutingimusi vrd GS 30 1 1888 2409 1917 Neil kes teostavad võimu tuleb kindlustada väärtusi mis tekitavad grupi liikmetes usaldust ja ergutavad neid end kaasinimeste teenimisele pühendama Kaastöö algab kasvatusest ja haritusest Võime õigustatult arvata et inimkonna tulevik on nende kätes kes on piisavalt tugevad et anda tulevastele põlvedele põhjus elada ja loota GS 31 3 1818 LÜHITEKSTID 1918 Ei ole võimu mis ei oleks Jumala käest olemasolevad on aga Jumala seatud Rm 13 1 1919 Iga inimlik ühiskond vajab oma säilimiseks ja arenguks võimu 1920 Poliitiline kooslus ja avalik võim põhinevad inimloomusel ning kuuluvad seega Jumala kujundatud korda GS 74 3 1921 Võimu teostatakse õiguspäraselt kui ta edendab ühiskonna ühist hüve Selle saavutamiseks peab ta rakendama kõlbeliselt vastuvõetavaid vahendeid 1922 Erinevad valitsemisvormid on õiguspärased sedavõrd kuivõrd nad aitavad kaasa ühisele hüvele 1923 Poliitilist võimu tuleb teostada kõlbelise korra piirides ning

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/407-3-1-2-inim%C3%BChiskond (2015-10-17)
    Open archived version from archive



  •