archive-ee.com » EE » K » KATOLIKU.EE

Total: 804

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Katoliku Kiriku Katekismus
    aastal Käesolev versioon on nn tööversioon ja kõik kommentaarid ning keelelised märkused on teretulnud Täname kõiki kes on olnud abiks eestikeelse Katekismuse tegemise juures PROLOOG 1 25 I OSA USUTUNNISTUS 26 1065 ESIMENE LÕIK MINA USUN MEIE USUME 26 184 Esimene peatükk INIMENE ON JUMALAKÕLBLIK Teine peatükk JUMAL PÖÖRDUB INIMESE POOLE Kolmas peatükk INIMESE VASTUS JUMALALE TEINE LÕIK KRISTLIK USUTUNNISTUS 185 1065 Esimene peatükk MINA USUN JUMALASSE Teine peatükk MINA USUN JEESUSESSE KRISTUSESSE JUMALA AINUSÜNDINUD POJASSE Kolmas peatükk MINA USUN PÜHASSE VAIMUSSE II OSA RISTIUSU SALADUSE PÜHITSEMINE 1066 1690 ESIMENE LÕIK SAKRAMENDIPÕHISUS 1066 1209 Esimene peatükk PAASAMÜSTEERIUM KIRIKU AJASTUL Teine peatükk PAASAMÜSTEERIUMI LITURGILINE PÜHITSEMINE TEINE LÕIK KIRIKU SEITSE SAKRAMENTI 1210 1690 Esimene peatükk KRISTLIKU SISENEMISE SAKRAMENDID Teine peatükk TERVENDUSSAKRAMENDID Kolmas peatükk OSADUST JA MISSIOONI TEENIVAD SAKRAMENDID Neljas peatükk TEISED LITURGILISED PÜHITSEMISED KOLMAS OSA ELU KRISTUSES 1691 2557 ESIMENE LÕIK INIMESE KUTSUMUS ELU PÜHAS VAIMUS 1691 2051 Esimene peatükk INIMESE VÄÄRIKUS Teine peatükk INIMÜHISKOND Kolmas peatükk JUMAL PÄÄSTAB SEADUS JA ARM TEINE LÕIK KÜMME KÄSKU 2052 2557 TEINE LÕIK KÜMME KÄSKU Esimene peatükk ARMASTA ISSANDAT OMA JUMALAT KOGU OMA SÜDAMEGA KOGU OMA HINGEGA JA KOGU OMA MÕISTUSEGA Teine peatükk ARMASTA OMA LIGIMEST NAGU ISEENNAST Teine peatükk ARMASTA OMA LIGIMEST NAGU ISEENNAST

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/ekatehhees/katoliku-kiriku-katekismus?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive


  • Proloog
    pühad piiskopid suure osa oma hingehoidlikust teenimisest katehheesile See on ajastu mil tegutsesid püha Cyrillus Jeruusalemmast püha Johannes Chrysostomos püha Ambrosius püha Augustinus ning hulk teisi isasid kelle katehheetilised teosed on jäävaks eeskujuks 9 Katehheetiline teenimine ammutab ikka ja jälle uut jõudu kirikukogudest Tridenti Kirikukogu oli selles osas tähendusväärne näide oma konstitutsioonide ja dekreetidega andis ta katehheesile esmajärgulise seisundi Temast lähtus Rooma katekismus mida nimetatakse tridentiinlikuks ning mis kujutab endast kristliku õpetuse esmajärgulist esitust Kirikukogu andis Kirikule tõuke katehheesi tähelepanuväärseks organiseerimiseks ning juhatas pühad piiskopid ja teoloogid nagu püha Petrus Canisiuse püha Carl Borromaeuse püha Turibio de Mongrovejo ja püha Robertus Bellarminuse arvukaid katekismusi avaldama 10 Nii pole vaja imestada et pärast Vatikani II Kirikukogu mida paavst Paulus VI nägi tänapäeva suure katekismusena katehhees Kirikus endale taas tähelepanu tõmbas Seda tunnistavad üldine katehheetiline direktoorium aastal 1971 evangeliseerimist ja katehheesi käsitlev Piiskoppide Sinod 1974 ning apostellikud kirjad Evangelii nuntiandi 1975 ning Catechesi tradendae 1979 1985 aasta Erakorraline Piiskoppide Sinod ergutas koostama kogu katoliku usu ja kõlblusõpetust hõlmavat katekismust või kompendiumi Lõpparuanne II B a 4 Paavst Johannes Paulus II võttis Piiskoppide Sinodi soovi endale südameasjaks tunnistades et see soov vastab üleilmse Kiriku ning osakirikute tõelisele vajadusele kõne Piiskoppide Sinodil 7 detsembril 1985 Ta tegi kõik selleks et sinodi isade soovi täita III Katekismuse eesmärk ja adressaat 11 Käesoleva katekismuse eesmärgiks on esitada Vatikani II Kirikukogu ning üldkirikliku Pärimuse valguses orgaaniline süntees katoliikliku usu ja kõlblusõpetuse olemuslikest ja põhjapanevatest tõsiasjadest Tema põhiallikateks on Pühakiri kirikuisad liturgia ning Kiriku Õpetusamet Ta on mõeldud lähtepunktiks nendele kompendiumidele ja katekismustele mida tuleb erinevates maades koostada Piiskoppide Sinod 1985 Lõpparuanne II B a 4 12 Käesolev katekismus on mõeldud peamiselt nendele kes vastutavad katehheesi eest esmajoones piiskoppidele kui usuõpetajatele ning Kiriku karjastele Katekismus on neile abivahendiks nende ülesande Jumala rahva õpetamise täitmisel Piiskoppide kaudu on see suunatud ka katekismuste koostajatele preestritele ning katehheetidele kuid katekismus kujutab endast kasulikku lugemist ka teistele usklikele kristlastele IV Katekismuse ülesehitus 13 Katekismus on pikaajalise katehheetilise traditsiooni kohaselt jaotatud neljaks põhiosaks usutunnistus symbolum ristiusu saladuse pühitsemine elu Kristuses 10 käsku ja kristlik palve Meie Isa Esimene osa Usutunnistus 14 Inimesel kes kuulub ristimise kaudu Kristusele tuleb oma ristimisusku inimeste ees tunnistada vrd Mt 10 32 Rm 10 9 Seepärast käsitleb katekismus kõigepealt Ilmutust mille kaudu Jumal pöördub inimese poole ning kingib enese ning usku mille abil inimene Jumalale vastab esimene lõik Usutunnistus võtab kokku annid mida Jumal kõige hea Algatajana Lunastajana ning Pühitsejana inimesele kingib ning korraldab need meie ristimise kolme põhiartikli järgi Nendeks on usk Ainujumalasse kõigeväelisse Isasse Loojasse usk Jeesusesse Kristusesse Tema Pojasse meie Issandasse ja Päästjasse ning usk Pühasse Vaimusse pühas Kirikus teine lõik Teine osa Ristiusu saladuse pühitsemine 15 Katekismuse teine osa selgitab mil viisil Jumala lunastus mis on üks kord kõikideks aegadeks Jeesuse Kristuse ning Püha Vaimu läbi teoks tehtud saab kohalolevaks Kiriku liturgia pühades talitustes esimene lõik eriliselt aga seitsmes pühas sakramendis teine lõik Kolmas osa Elu Kristuses 16 Katekismuse kolmas osa näitab Jumala näo järgi loodud inimese viimset eesmärki õndsust ja esitab ka tee

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/387-proloog (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 1.1.1. Inimene on "Jumalakõlblik"
    mõttes mis lubavad jõuda kindlale veendumusele Nende Jumala juurde viivate teede lähtepunktiks on loodu materiaalne maailm ja inimene kui isiksus 32 Maailm Universumi muutumisest ja saamisest juhuslikkusest korrastatusest ning ilust võib ära tunda Jumala kui universumi algpõhjuse ja eesmärgi Püha Paulus kinnitab paganatele Sest et see mida teatakse Jumalast on nende keskel avalik Jumal on seda neile avaldanud Tema nähtamatu olemus Tema jäädav vägi ja jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav kui mõeldakse Tema tehtule Rm 19 20 vrd Ap 14 15 17 Trk 13 1 9 Ja püha Augustinus ütleb Küsi maa ilult küsi mere ilult mis end laiendab ja laotab küsi taeva ilult küsi neilt kõigilt Kõik vastavad sulle vaata kui kaunid me oleme Nende ilu on tunnistus confessio Kes on need muutumisele alluvad asjad loonud kui mitte Kaunis Pulcher kes ise muutumisele ei allu Sermo 241 2 PL 38 1134 54 337 33 Inimene Oma avatusega tõele ja ilule oma arusaamisvõimega kõlbeliselt heast oma vabaduse ning südametunnistuse häälega oma sooviga saavutada igavikulisust ning õnne esitab inimene küsimuse Jumala olemasolust Kõiges selles tajub ta märke enda hingelis vaimsest loomusest Kuivõrd igavikulisuse alget mida ta eneses kannab pole võimalik lihtsalt mateeriaga seletada GS 18 1 vrd GS 14 2 saab tema hing vaid Jumalast pärineda 2500 1730 1776 1703 366 34 Maailm ja inimene tunnistavad sellest et ei nende esmapõhjus ega lõppeesmärk ei peitu neis enestes vaid et nad lihtsalt osalevad algusetus ning lõputus olemises Neil erinevatel teedel võib inimene niisiis tunnetusele jõuda et on olemas tegelikkus mis on kõige esmane alge ja lõppeesmärk ja et seda tegelikkust nimetavad kõik Jumalaks Aquino p Thomas Summa theologiae I 2 3 199 35 Inimese võimed võimaldavad tal ära tunda isikulise Jumala olemasolu Et inimene võiks Jumalaga usalduslikku vahekorda astuda tahtis viimane end inimesele ilmutada ja anda armu et ta suudaks selle Ilmutuse usus vastu võtta Tõendid Jumala olemasolu kohta võivad juhtida inimest usuni ning jõuda tal arusaamisele et usk ei ole inimmõistusega vastuolus 50 159 III JUMALA TUNNETAMINE KIRIKU ÕPETUSE KOHASELT 36 Püha Ema Kirik kinnitab ja õpetab et Jumalat kõikide asjade algpõhjust ja lõppeesmärki võib inimmõistuse loomulikul valgusel loodud asjadest kindlalt ära tunda Vatikani I Kirikukogu DS 3004 vrd DS 3026 DV 6 Selle võime puudumisel poleks inimene suuteline Jumala Ilmutust vastu võtma Inimene on selleks suuteline kuna ta on loodud Jumala näo järgi Vt 1 Ms 1 26 355 37 Antud ajaloolistes tingimustes aga on inimesel võrdlemisi raske Jumalat üksnes oma vaimu valguse abil ära tunda Sest kuigi inimmõistus saab põhimõtteliselt omaenda loomuliku jõu ja valgusega jõuda nii oma Ettehoolduses maailma valvava ja valitseva ainsa isikulise Jumala kui ka Looja poolt meie südamesse kirjutanud loomuseaduse tõese ja kindla tunnetuseni jääb ometigi palju takistusi mis ei lase mõistusel oma loomulikku võimekust piisavalt ja viljakalt kasutada Tõed mis käsitlevad Jumalat ning suhteid Jumala ja inimeste vahel ületavad täielikult tajutava korra ja kui neid praktikas rakendada et nad mõjutaksid tegelikku elu nõuavad nad inimeselt pühendumist ja enesesalgamist Kuid kui inimmõistus on neist tõdedest teada saanud on ta meelte tegevuse ja kujutlusvõime

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/388-1-1-1-inimene-on-jumalak%C3%B5lblik (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 1.1.2. Jumal pöördub inimese poole
    Juudit ja Ester hoiavad Iisraeli päästelootust elavana Selle lootuse puhtaimaks näiteks on Maarja vrd Lk 1 38 711 1965 489 III Kristus Jeesus kogu Ilmutuse vahendaja ning täius Oma Sõnas on Jumal kõik ära öelnud 65 Jumal kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu Hb 1 1 2 Kristus inimeseks saanud Jumala Poeg on Isa täiuslik ületamatu ainusündinud Sõna Temas ütleb Isa kõik ja ei saa olema teist Sõna peale Tema Seda väljendab püha Risti Johannes valgustatult oma kirjaseletuses Hb 1 1 2 kohta Pärast seda kui Ta meile kinkis oma Poja kes on Tema ainus ja lõplik Sõna ei ole Jumal meile juurde andnud ühtki muud sõna Ta on kõik juba ära ütelnud selles ühesainsas Sõnas ning rohkem ei ole Tal midagi ütelda Sest seda mida Ta varem tükati prohvetitele rääkis rääkis Ta nüüd tervikuna andes meile kõik nimelt oma Poja Kes sellest järelduvalt nüüd veel Teda küsitleda tahab või Temalt visioone või ilmutusi soovib ei käituks mitte ainult rumalasti vaid otse solvaks Jumalat kuna ta ei taha pöörata oma silmi üksnes Kristusele nõudmata teisi või uusi asju Subida del monte Carmelo II 22 102 516 2717 Uut Ilmutust enam ei tule 66 Seetõttu ei saa kristlik päästeplaan nimelt uus ja lõplik Leping eales läbi ning uut avalikku Ilmutust pole enam oodata enne meie Issanda Jeesuse Kristuse auhiilguses taastulemist DV 4 Kuigi Ilmutus on lõpetatud pole tema sisu lõplikult ammendatud Kristliku usu ülesandeks on aastasadade vältel järk järgult selle tähendust haarata 94 67 Sajandite vältel on toimunud niinimetatud privaatilmutusi millest mõnda on kiriklik autoriteet ka tunnustanud Need ei kuulu aga usuvaramusse Nad pole selleks et Kristuse lõplikku Ilmutust täiendada vaid nad peavad teatud kindlal ajastul aitama sügavamalt kristlikult elada Kiriku Õpetusameti juhtimisel suudab usklike usuvaist eristada ja omaks võtta seda mis on sellistes ilmutustes Kristuse või Tema pühakute tõene üleskutse Kirikule Kristlik usk ei saa vastu võtta ilmutusi mis taotlevad Kristuses lõpetatud Ilmutuse ületamist või parandamist nagu see toimub teatavate mittekristlike religioonide ja sageli ka mõnede hiljuti tekkinud kristlike sektide puhul mis rajanevad sedalaadi ilmutustel LÜHITEKSTID 68 Jumal ilmutas ning kinkis end inimesele armastusest Selliselt annab Ta üliküllase ning lõpliku vastuse elu mõtte ja eesmärgi küsimustele mida inimene endale esitab 69 Jumal ilmutas end inimesele sel viisil et avaldas talle aste astmelt sõnas ja teos oma müsteeriumi 70 Peale loodud asjades peituva tunnistuse iseendast andis Jumal endast teada ka meie esivanematele Ta kõneles nendega ja pärast pattulangemist tõotas Ta neile päästmist vrd 1 Ms 3 15 ning pakkus neile oma Lepingut 71 Jumal sőlmis Noaga igavese lepingu lepingu iseenese ning kõige elava vahel Kuni kestab maailm kestab ka see leping 72 Jumal valis Aabrahami ning sõlmis tema ja tema järeltulijatega lepingu Viimastest kujundas ta enesele rahva kellele Ta Moosese kaudu Käsuseaduse ilmutas Prohvetite kaudu valmistas Ta selle rahva ette vastu võtma tervele inimkonnale määratud Lunastust 73 Jumal ilmutas ennast täielikult läkitades omaenese Poja kelles Ta sõlmis igavikulise Lepingu Kristus on Isa lõplik Sõna nõnda et uut Ilmutust enam ei tule 2 artikkel JUMALIKU ILMUTUSE EDASIANDMINE 74 Jumal tahab et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele 1 Tm 2 4 see tähendab Jeesuse Kristuse tunnetamisele vrd Jh 14 6 Seepärast tuleb Kristusest kuulutada kõigile inimestele ja rahvastele ning Ilmutus peab jõudma kõikjale maailmas See mida Jumal kõikide rahvaste päästmiseks ilmutas nõnda on Ta oma suures helduses seadnud peab igavesti rikkumatult kestma ning kõikidele sugupõlvedele kuulutatud saama DV 7 851 I Apostellik Pärimus 75 Issand Kristus kelles ülima Jumala Ilmutus on täiusele jõudnud kohustas apostleid Evangeeliumi mida prohvetid tõotasid Tema ise täide viis ning omaenese suu läbi kuulutas kõikidele jutlustama kui igasuguse õndsakstegeva tõe ja kõlbluse allikat ning neile jumalikke ande vahendama DV 7 171 Apostellik jutlus 76 Vastavalt Issanda tahtmisele toimus Evangeeliumi edastamine kahel viisil suuliselt apostlite läbi kes suulise jutluse eeskuju ning seadmiste kaudu edastasid seda mida nad Kristusega koos elades ja Tema tegusid nähes olid Tema suust kuulnud või Püha Vaimu sisendusel õppinud kirjalikult nende apostlite ning apostellike inimeste läbi kes sellesama Püha Vaimu sisendusel päästekuulutuse kirja panid DV 7 edasi kantud apostellikus järjepidevuses 77 Et Evangeeliumit Kirikus jäävalt rikkumatu ning elavana säilitada seadsid apostlid endale järeltulijateks piiskopid kellele nad oma õpetusameti üle andsid DV 7 Sest apostellik õpetus mis erilisel viisil väljendub inspireeritud raamatutes pidi katkematus järjepidevuses säilima kuni aegade lõpuni DV 8 861 78 Sedalaadi Pühas Vaimus toimuvat elavat edastamist nimetatakse erinevalt Pühakirjast mis on sellega tihedalt seotult Pärimuseks Traditsiooniks ld traditio Nõnda säilitab Kirik oma õpetuses elus ja kultuses ning edastab kõikidele sugupõlvedele kõike seda mida ta ise on ja kõike seda mida ta usub DV 8 Pühade isade ütlused annavad tunnistust Pärimuse elustavast kohalolekust mille rikkused leiavad väljenduse uskuva ning palvetava Kiriku elus ja tegudes DV 8 174 1124 2651 79 Nõnda jääb Isa enesekinkimine Tema Sõna läbi Pühas Vaimus Kirikus alati kohalolevaks ja mõjusaks Jumal kes kord kõneles ei lakka kõnelemast oma armsa Poja Mõrsjaga ning Püha Vaim kelle kaudu Evangeeliumi elav hääl kajab Kirikus ja Kiriku läbi terves maailmas juhatab usklikud kogu tõesse ning laseb Kristuse sõnal külluslikult nende seas elada DV 8 II Pärimuse ja Pühakirja omavaheline suhe Ühine allikas 80 Püha Pärimus ning Pühakiri on teineteisega tihedalt seotud ning täiendavad teineteist Nad lähtuvad samast jumalikust allikast voolavad teatavas mõttes ühte ning pürgivad samale eesmärgile DV 9 Mõlemad teevad Kirikus kohalolevaks müsteeriumi milles Kristus tõotas omade juures olla iga päev ajastu lõpuni Mt 28 20 ning muudavad selle viljakaks kaks erinevat edastamise viisi 81 Pühakiri on Jumala kõne kuivõrd ta on kirja pandud Püha Vaimu sisendusel Püha Pärimus on Jumala sõna mille Issand Kristus ning Püha Vaim apostlite hoolde usaldasid mille apostlid rikkumatult oma järeltulijatele edasi andsid et need Tõe Vaimu valgustaval juhtimisel seda oma kuulutuses ustavalt säilitaksid seletaksid ja levitaksid DV 9 113 82 Sellest järeldub et Kirik kellele sai usaldatud Ilmutuse edasiandmine ja tõlgendamine ei saa kindlat selgust kõikide ilmutatud tõdede osas mitte ainuüksi Pühakirjast Seepärast tuleb mõlemad vastu võtta võrdse aupaklikkuse ja tänuga ning hoida neid võrdses aus DV 9 Apostellik ja kiriklik Pärimus 83 Pärimus millest me siin kõneleme lähtub apostlitest ning edastab seda mida nad omandasid Jeesuse õpetusest ja eeskujust ning kuulsid Pühalt Vaimult Kristlaste esimesel põlvkonnal polnud ju veel kirjapandud Uut Testamenti ja Uus Testament ise tunnistab elava Pärimuse toimimisest Neist tuleb eristada aja jooksul kohalikes kirikutes tekkinud teoloogilisi distsiplinaarseid liturgilisi või religioosseid pärimusi mis kujutavad endast suure Pärimuse erinevatele paikadele ja aegadele kohandatud väljendusviise Neid võib selle valguses ning Kiriku Õpetusameti juhtimisel kas alal hoida muuta või isegi kõrvale heita 1202 2041 2684 III Usupärandi tõlgendamine Usuvaramu on tervenisti Kiriku hoolde usaldatud 84 Pühakirjas ja Pärimuses sisalduva püha usuvaramu depositum fidei vrd 1 Tm 6 20 2 Tm 1 12 14 usaldasid apostlid terve Kiriku hoolde Temast sõltudes püsib terve püha rahvas oma karjastega ühendatuna jätkuvalt apostlite õpetuses ning leiva murdmise ja palve vennalikus osaduses nõnda et päritud usus püsimises selle teostamises ja tunnistamises tekib ainulaadne vaimuühtsus hingekarjaste ning usklike vahel DV 10 857 871 2033 Kiriku Õpetusamet 85 Jumala pärimusliku või kirjapandud sõna tõepärase seletamise ülesanne on usaldatud ainuüksi Kiriku elavale Õpetusametile see tähendab piiskoppidele ühenduses Peetruse järeltulija Rooma piiskopiga kes teostab oma meelevalda Jeesuse Kristuse nimel DV 10 888 892 2023 2040 86 Seega pole Õpetusamet Jumala sõnast kõrgemal vaid teenib sõna õpetades vaid seda mis on päritud kuna ta ju seda Sõna Jumala ülesandel ja Püha Vaimu toetusel armastusega kuulab pühalt säilitab ning ustavalt seletab ning kõike mida ta Jumala ilmutatuna uskumiseks esitab sellest ainsast usuvaramust ammutab DV 10 688 87 Usklikud meenutavad Kristuse sõnu apostlitele Kes teid kuulda võtab see võtab kuulda mind Lk 10 16 1 Tm 6 20 2 Tm 1 12 14 ning võtavad alandlikult vastu õpetused ja juhised mida karjased neile mitmesugustes vormides esitatavad 1548 2037 Usutõed dogmad 88 Kiriku Õpetusamet teostab Kristuselt saadud meelevalda täiel määral siis kui ta defineerib usutõdesid see tähendab juhul kui ta kohustuslikus vormis esitab kristlikule rahvale muutmatuks usuliseks heakskiitmiseks selliseid tõdesid mis sisalduvad jumalikus Ilmutuses või on sellega hädavajalikult seotud 89 Meie vaimuelu on usutõdedega eluliselt seotud Dogmad on meie usuteel valgusallikateks mis seda valgustavad ja sellele kindluse annavad Kui me elame õiget elu on meie mõistus ja süda avatud võtmaks vastu usutõdede valgust vrd Jh 8 31 32 2625 90 Dogmade vastastikune seos ning nende sisemine kooskõla sisaldub Kristuse müsteeriumi Ilmutuses tervikuna Tuleb silmas pidada et usutõdede erisugused seosed kristliku õpetuse fundamentaalsete tõdedega määravad katoliikliku õpetuse tõdede hierarhilise korrastatuse UR 11 114 158 234 Üleloomulik usuvaist 91 Kõik usklikud saavad osa ilmutatud tõe mõistmisest ning edasiandmisest Nad on vastu võtnud võidmise Pühalt Vaimult kes neid õpetab vrd 1 Jh 2 20 27 ja kogu tõesse juhatab vrd Jh 16 13 737 92 Usklike kogu ei saa usus eksida ja see eriline omadus avaldub terve rahva üleloomuliku usuvaistu kaudu siis kui nad alates piiskoppidest kuni viimase uskliku ilmikuni usu ja kõlbluse küsimustes üksmeelt ilmutavad LG 12 785 93 Tänu sellele usuvaistule mille äratab ja mida hoiab Tõe Vaim püsib Jumala rahvas püha Õpetusameti juhtimisel vankumatult kord pühakutele edastatud usus süveneb sellesse õige otsustuse alusel üha enam ning rakendab seda üha kindlamalt oma elus LG 12 889 Kasvamine usu mõistmises 94 Tänu Püha Vaimu abile võib arusaam nii usuvaramus sisalduvate tõdede tegelikkusest kui ka sõnastustest Kiriku elus edeneda neid oma südames kaalutlevate usklike mõtiskluste ning uurimise alusel DV 8 eriliselt peab teoloogiline uurimine püüdlema ilmutatud tõe üha sügavama mõistmise poole GS 62 7 vrd GS 44 2 kogetud vaimsetest asjadest sügavama seesmise arusaamise alusel DV 8 Divina eloquia cum legente crescunt jumalikud sõnad kasvavad koos lugejaga Gregorius Suur Hom in Hes I 7 8 PL 76 843 D nende inimeste õpetuse alusel kes piiskopiameti järjepidevusega on saanud kindla tõe karisma DV 8 66 2651 2038 2518 95 Niisiis on näha et püha Pärimus Pühakiri ning Kiriku Õpetusamet on Jumala ülimalt targa nõu kohaselt nõnda üksteisega seotud ning üksteisest sõltuvad et üks ei saa ilma teisteta püsida ning et nad kõik koos igaüks omal viisil aitavad Püha Vaimu tegevuse läbi mõjusalt kaasa hingede päästmisele DV 10 3 LÜHITEKSTID 96 Selle mille Kristus oma apostlite hoolde usaldas edastasid need Pühast Vaimust inspireeritutena oma jutlustes ning kirjalikult kõigile järeltulevatele põlvedele kuni Kristuse taastulemiseni auhiilguses 97 Püha Pärimus ning Pühakiri moodustavad ühtse Kiriku kätte usaldatud Jumala Sõna varamu DV 10 Selles näeb palverännakul olev Kirik nagu peeglis Jumalat kõigi Kiriku varade allikat 98 Nõnda säilitab Kirik oma õpetuses elus ja kultuses ning edastab kõikidele järeltulevatele põlvedele kõike seda mis ta ise on ja kõike seda mida ta usub DV 8 99 Tänu üleloomulikule usuvaistule võtab kogu Jumala rahvas pidevalt vastu jumaliku Ilmutuse andi haarab üha sügavamalt selle mõtet ja elab temas üha täielikumalt 100 Jumala Sõna siduva tõlgendamise ülesanne sai usaldatud ainuüksi Kiriku Õpetusametile s t paavstile ning temaga ühenduses olevate piiskoppide kogule 3 artikkel PÜHAKIRI I Kristus Pühakirja ainus Sőna 101 Ilmutamaks end inimestele kõneleb Jumal oma vastutulelikus headuses nendega inimkeeli Jumala inimkeeli väljendatud sõnad on saanud sarnaseks inimkõnele nii nagu kord Isa igavikuline Sõna võtnud vastu inimliku nõdra liha on saanud sarnaseks inimestele DV 13 102 Pühakirja sõnade paljususe kaudu lausub Jumal vaid üheainsa Sõna oma ainusündinud Sõna kelles Ta iseennast täielikult väljendab vrd Hb 1 1 3 Üks ning sama Jumala Sõna ulatub läbi kogu Pühakirja üks ja sama Sõna kõlab kõikide pühade kirjanike suus Kuna alguses oli Ta Jumal Jumala juures ei vaja Ta silpe kuna Ta pole ajast tingitud p Augustinus Enarratio in Psalmos 103 4 65 2763 426 429 103 Sel põhjusel on Kirik on alati pühasid Kirju austanud nii nagu ta austab Kristuse Ihu ennast Ta ulatab usklikele lakkamatult Eluleiba mida ta võtab Jumala Sõna ning Kristuse Ihu laualt vrd DV 24 1100 1184 1378 104 Kirik leiab Pühakirjast endale pidevalt toidust ja väge vrd DV 24 kuna ta ei võta sealt vastu mitte ainult inimlikku sõna vaid seda mida Pühakiri endast tegelikult kujutab Jumala Sõna vrd 1 Ts 2 13 Pühades raamatutes tuleb Isa kes on Taevas oma lastele armuküllaselt vastu ning peab nendega kahekõnet DV 21 II Pühakirja inspiratsioon ning tőde 105 Jumal on Pühakirja autor Jumala ilmutatud tõde mis on Pühakirjas kirja pandud ja väljendatud on kirja pandud Püha Vaimu sisendusel Püha Ema Kirik peab apostelliku usu alusel nii Vana kui Uue Testamendi raamatuid tervikuna ning kõigis nende osades pühadeks ja kanoonilisteks kuna nad on kirja pandud Püha Vaimu sisendusel nende autoriks on Jumal ning sellistena on nad Kirikule edasi antud DV 11 106 Jumal inspireeris Pühakirja inimestest autoreid Pühade raamatute kirjapanemiseks valis Jumal välja inimesed kes pidid oma isiklikke võimeid ja oskusi kasutades Teda teenima et nad tõeliste autoritena vahendaksid kirjalikult kõike seda ja ainult seda mida tahtis Tema ise kes tegutses nendes ja nende läbi DV 11 107 Inspireeritud raamatud õpetavad tõde Kunakõike seda mida inspireeritud autorid või hagiograafid tunnistavad tuleb pidada Püha Vaimu poolt kinnitatuks peab Pühakirja raamatute kohta tunnistama et nad õpetavad kindlalt ustavalt ja eksimatult tõde mida Jumal tahtis meie päästmiseks pühadesse Kirjadesse üles kirjutada DV 11 702 108 Kuid kristlik usk ei ole raamatuusk Kristlus on Jumala Sõna religioon mitte kirjapandud tumma sõna vaid inimeseks saanud elava Sõna usk Clairvaux püha Bernard Homilia super missus est 4 11 PL 183 86 B Kristusel elava Jumala igavikulisel Sõnal tuleb Püha Vaimu läbi avada meie vaim kirju mõistma Lk 24 45 et need ei jääks surnud kirjatäheks III Püha Vaim on Pühakirja seletaja 109 Pühakirjas kõnetab Jumal inimest inimese kombel Pühakirja seletamiseks tuleb seega tähele panna mida inimesest autor tegelikult öelda tahtis ning mida Jumal tema sõnade kaudu meile ilmutada soovis vrd DV 12 1 110 Selle mõistmiseks mida Kirja autorid öelda tahtsid tuleb arvesse võtta nende ajastu ja kultuuri eripärasid antud ajajärgul kasutatavaid kirjandusliike ja toona käibinud mõtte kõne ja jutustamisvorme Sest tõde väljendatakse ja esitatakse ajaloolistes prohvetlikes ja poeetilistes või teist laadi tekstides igas ühes erineval moel DV 12 2 111 Kuna Pühakiri on inspireeritud eksisteerib veel teine eelmisest mitte vähem tähtis õige seletamise põhimõte ilma milleta Pühakiri jääks surnud kirjatäheks Pühakirja tuleb lugeda ja seletada samas Vaimus milles see on kirja pandud DV 12 3 Kirja seletamiseks vastavalt selle kirjutamist inspireerinud Vaimule annab Vatikani II Kirikukogu kolm kriteeriumi vrd DV 12 3 112 1 Pöörata suurt tähelepanu kogu Pühakirja sisule ja terviklikkusele Kui erinevad temas sisalduvad raamatud ka ei oleks on Pühakiri siiski terviklik Jumala tervikliku plaani tõttu mille südameks on Jeesus Kristus ja mis on avatud alates paasapühadest vrd Lk 24 25 27 44 46 Kristuse südame vrd Ps 22 15 all tuleb mõista Pühakirja mis lubab mõista Kristuse südant See süda oli suletud enne kannatust sest Pühakiri oli ebaselge Kuid pärast kannatust on Pühakiri avatud et need kes seda nüüd mõistavad teaksid ja eristaksid kuidas seletada prohvetlikke ettekuulutusi Aquino p Thomas Expositio in Psalmos 21 11 128 368 113 2 Pühakirja tuleb lugeda kogu Kiriku elavas Pärimuses Kirikuisade mõttetera kohaselt Sacra Scriptura principalius est in corde Ecclesiae quam in materialibus instrumentis scripta Pühakiri on kirjutatud pigem Kiriku südamesse kui pärgamendile Kirik säilitab ju oma Pärimuses elavat mälestust Jumala Sõnast ja Püha Vaim annab Pühakirjale vaimuliku tõlgenduse secundum spiritualem sensum quem Spiritus donat Ecclesiae vaimse mõtte kohaselt mille Vaim Kirikule kingib Origenes Homilia in Leviticum 5 5 81 114 3 Tähele tuleb panna usu analoogiat vrd Rm 12 6 Usu analoogia all mõistame usutõdede seost omavahel ning kogu ilmutusplaaniga 90 Pühakirja mõte 115 Iidse pärimuse kohaselt võib eristada Pühakirja kahesugust mõtet sõnasõnalist ja vaimset Viimane võib omakorda olla allegooriline kõlbeline ja anagoogiline Nende nelja mõttesisu sügav kooskõla tagab Kirikus Pühakirja elava lugemise kogu selle rikkuses 116 Sõnasõnaline mõte väljendub Pühakirja sõnades ning selle mõtte avab õige kirjaseletuse reeglitest lähtuv eksegees Omnes sensus sc Sacrae Scripturae fundentur super litteralem Igat liiki Pühakirja mõte põhineb sõnasõnalisel mõttel Aquino p Thomas Summa theologiae I 1 10 ad 1 110 117 Vaimne mõte Jumala plaani terviklikkuse tõttu ei või märgilise tähendusega olla mitte ainult Pühakirja tekst vaid ka tegelikkused ja sündmused millest ta kõneleb 1101 1 Allegooriline mõte Me saame sündmusi sügavamalt mõista kui saame aru millist tähendust nad omavad Kristuses Nii märgib Punase mere läbimine Kristuse võitu ning seeläbi ka ristimist vrd 1 Kr 10 2 2 Kõlbeline mõte Sündmused millest Kiri kõneleb peavad meid innustama õigele tegutsemisele Nad on juhtunud näite pärast ning on kirjutatud hoiatuseks meile 1 Kr 10 11 vrd Hb 3 1 4 11 3 Anagoogiline mõte Me võime teatud tegelikkusi ning sündmusi näha nende igavikulises tähenduses kui nad juhivad kreeka anagoge meid igavesse kodusse Nõnda on maapealne Kirik taevase Jeruusalemma märgiks vrd Ilm 21 1 22 5 118 Keskaegne distihhon võtab nelja mõttesisu tähenduse kokku selliselt Littera gesta docet quid credas allegoria Moralis quid agas quo tendas anagogia Kirjatäht õpetab sündmusi mida sul uskuda tuleb õpetab allegooria moraal seda mida sul teha tuleb anagoogia seda kuhu sa pürgima pead 119 Eksegeesi ülesandeks on nende reeglite alusel tungida sügavamalt Pühakirja mõttesse ning seda sügavamalt seletada et Kiriku otsustus küpseks teaduslikule eeltööle põhinedes Sest kõike seda mis hõlmab kirjaseletuse viisi peab otsustama Kirik kellel on jumalik ülesanne ja käsk Jumalasõna hoida ja seletada DV 12 3 Ma ei usuks isegi Evangeeliumi kui katoliku Kiriku autoriteet mind selleks ei ajendaks p Augustinus Contra epistolam Manichei quam vocant fundamenti 5 6 PL 42 176 IV Pühakirja kaanon 120 Apostellik Pärimus võimaldas Kirikul eristada millised kirjad võtta pühade raamatute nimekirja vrd DV 8 3 Seda täielikku nimekirja nimetatakse Pühakirja kaanoniks Selle kohaselt koosneb Vana Testament neljakümne kuuest neljakümne viiest kui Jeremia ja Nutulaulud üheks lugeda ning Uus Testament kahekümne seitsmest raamatust Vana Testament Genesis Exodus Leviticus Numeri Deuteronomium vastavalt 1 5 Moosese raamat Joosua Kohtumõistjad Rutt kaks Saamueli raamatut kaks Kuningate raamatut kaks Ajaraamatut Esra ja Nehemja Ester Iiob Psalmid Õpetussõnad Koguja Ülemlaul Jesaja Jeremia Nutulaulud Hesekiel Taaniel Hoosea Joel Aamos Obadja Joona Miika Nahum Habakuk Sefanja Haggai Sakarja Malaki Juudit Saalomoni Tarkuseraamat Toobit Jeesus Siirak Baaruk kaks Makkabite raamatut Uus Testament Matteuse Markuse Luuka ning Johannese evangeeliumid Apostlite teod Pauluse kiri roomlastele kaks kirja korintlastele galaatlastele efeslastele filiplastele koloslastele kaks kirja tessalooniklastele kaks kirja Timoteusele Tiitusele Fileemonile heebrealastele Jaakobuse kiri kaks Peetruse kirja kolm Johannese kirja Juuda kiri ning Johannese Ilmutusraamat 1117 Vana Testament 121 Vana Testamendi päästeplaan oli eelkõige suunatud sellele et ette valmistada Kristuse

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/389-1-1-2-jumal-p%C3%B6%C3%B6rdub-inimese-poole (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 1.1.3. Inimese vastus Jumalale
    H Newman Apologia pro vita sua 2088 158 Usk püüdleb mõistmisele p Anselm Canterburyst Proslogion proemium PL 153 225 A Kes tõeliselt usub püüab seda kellesse ta usub paremini mõista ning Tema ilmutatust paremini aru saada Sügavam tunnetus omakorda kutsub esile tugevama üha enam armastusest hingestatud usu Usu arm avab südame silmad Ef 1 18 et mõista elavalt Ilmutuse sisu see tähendab tervet Jumala nõu ja usu müsteeriumi nende seoseid omavahel ja Kristusega ilmutatud müsteeriumi keskmega Et Ilmutusest arusaamine üha süveneks täiustab Püha Vaim usku pidevalt oma andide läbi DV 3 Sel moel teostub see mida ütles püha Augustinus Ma usun et mõista ja ma mõistan et paremini uskuda Sermo 43 7 9 PL 38 258 2705 1827 90 2518 159 Usk ja teadus Hoolimata sellest et usk ületab mõistuse ei saa eales usu ja mõistuse vahel olla tõelist vastuolu sest seesama Jumal kes ilmutab saladusi ja kingib usu on inimese vaimu asetanud mõistuse valguse Jumal ei saa aga iseendale vastu rääkida ega tõde eales tõega vastuolus olla Vatikani I Kirikukogu DS 3017 Seepärast ei saa ükski teadus kui ta tõesti tegutseb teaduslikul kombel ja kõlbelisi norme järgides Jumalale tõeliselt vastanduda kuna nii ilmalikud kui ka usulised asjad lähtuvad mõlemad ühest ja samast Jumalast See kes alandlikult ja püsivalt asjade saladusi uurida püüab võetakse ka siis kui ta ise sellest teadlik pole Jumala käekõrvale kes kõiki olendeid kannab ja teeb nad selleks kes nad on GS 36 2 283 2293 Usu vabadus 160 Et usk oleks kooskõlas inimliku loomusega peab inimene oma usuga vabatahtlikult Jumalale vastama seepärast ei tohi kedagi vastu tema tahtmist sundida usku vastu võtma Sest usuakt on tema enese loomuse kohaselt vabatahtlik DH 10 vrd CIC can 748 par 2 Jumal kutsub inimest oma teenistusse tões ja vaimus ning ta saab selle kutse läbi süümekohustuse mitte aga sunni See on aga täiuslikult avaldunud Jeesuses Kristuses DH 11 Kristus kutsus küll usule ja meeleparandusele kuid mingil juhul ei sundinud selleks Ta andis tunnistust tõest kuid sellegipoolest ei tahtnud Ta seda neile kes Talle vastu rääkisid vägivaldselt peale sundida Tema Riik kasvab armastuse väel kus Kristus ristil ülendatuna inimesi enese juurde tõmbab DH 11 1738 2106 616 Usu hädavajalikkus 161 Uskuda Jeesusesse Kristusesse ja sellesse kes Ta meie õndsuse pärast läkitas on õndsusele jõudmiseks hädavajalik vrd Mk 16 16 Jh 3 26 6 40 Aga ilma usuta on võimatu olla Jumalale meelepärane Hb 11 6 ning jõuda Tema laste seisusesse kellelegi pole eales ilma usuta õigeksmõistmist osaks saanud ja keegi ei saa igavesse ellu kui ta ei pea usus lõpuni vastu vrd Mt 10 22 24 13 Vatikani I Kirikukogu DS 3012 vrd Tridenti Kirikukogu DS 1532 432 1257 846 Püsimine usus 162 Usk on armu kingitus mille Jumal inimesele annab Me võime selle hindamatu kingi kaotada Püha Paulus juhib sellele Timoteose tähelepanu et sa võitleksid head võitlust säilitades usku ja puhast südametunnistust mille mõned on enesest ära tõuganud ja nende usulaev on läinud põhja 1 Tm 1 18 19 Et elada usus olla valvas ja lõpuni püsima jääda

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/390-1-1-3-inimese-vastus-jumalale (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 1.2.1. Mina usun Jumalasse
    génitum non factum consubstantiálem Patri per quem ómnia facta sunt qui propter nos hómines et propter nostram salútem descéndit de cælis et incarnátus est de Spíritu Sancto ex María Vírgine et homo factus est crucifíxus étiam pro nobis sub Póntio Piláto passus et sepúltus est et resurréxit tértia die secúndum Scriptúras et ascéndit in cælum sedet ad déxteram Patris et íterum ventúrus est cum glória iudicáre vivos et mórtuos cuius regni non erit finis Credo in Spíritum Sanctum Dóminum et vivificántem qui ex Patre Filióque procédit qui cum Patre et Fílio simul adorátur et conglorificátur qui locútus est per prophétas Et unam sanctam cathólicam et apostólicam Ecclésiam Confíteor unum Baptísma in remissiónem peccatórum Et exspécto resurrectiónem mortuórum et vitam ventúri sæculi Amen 185 See kes ütleb Mina usun ütleb Ma nõustun sellega mida meie usume Osadus usus vajab ühist usukeelt mis on kõigile siduv ning ühendab kõiki ühe ja sama usu tunnistamises 171 949 186 Algusest peale väljendas ja edastas apostellik Kirik oma usku lühikestes kõikidele siduvates täpsetes sõnastustes vrd nt Rm 10 9 Peatselt tahtis aga Kirik oma usus olulist koondada ka orgaanilistesse liigendatud kokkuvõtetesse mis olid määratud peamiselt ristitavatele Seda usu kokkuvõtet ei koostanud inimlik meelevaldsus vaid võeti kokku terves Pühakirjas sisalduvad olulisemad õpetused koondades nad ühte usuõpetusse Nagu tillukeses sinepiivas peitub hulgaliselt võrseid sisaldab ka usu kokkuvõte vähestes sõnades kõiki Vana ja Uue Testamendi usulisi tunnetusi p Cyrillus Jeruusalemmast Catecheses illuminandorum 5 12 PG 33 521 524 187 Usu lühikokkuvõtteid nimetatakse usutunnistusteks kuna nad võtavad lühidalt kokku usu mida kristlased tunnistavad Neid nimetatakse ka kreedodeks kuna nad algavad ladina keeles tavaliselt sõnaga Credo Mina usun Neid nimetatakse ka ususümboliteks 188 Kreeka sõna symbolon tähistab pooleksmurtud eseme näiteks pitsati üht poolt ning seda kasutati tunnusmärgina Mõlemad osad pandi kokku tuvastamaks omaniku isikut Ususümbol on seega usklike äratundmise ja osaduse märk Symbolon tähendab sel juhul ka kogumikku kokkuvõtet ülevaadet Ususümbolis on kokku võetud põhilised usutõed Seetõttu on ta katehheesi esmaseks pidepunktiks ja alustekstiks 189 Usutunnistust tunnistatakse esimest korda ristimisel Ususümbol on eelkõige ristimise tunnistus Kuna ristimist jagatakse Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse Mt 28 19 liigendatakse ristimisel tunnistatavad usutõed kolmeks vastavalt nende seostele püha Kolmainsuse kolme isikuga 1237 232 190 Seega on ususümbolil kolm põhiosa Esimeses osas tuleb juttu Jumala esimesest isikust ja Tema imelisest loomistööst teises osas räägitakse teisest isikust ning inimese lunastamise saladusest kolmandas osas kõneldakse kolmandast isikust meie õndsuse algatajast ning allikast Catechismus Romanus 1 1 4 Need on meie ristimispitseri kolm osa p Irenaeus Demonstratio apostolica 100 191 Need kolm põhiosa erinevad üksteisest ent on omavahel seotud Võrdluse järgi mida tihti kasutasid kirikuisad nimetame me neid artikliteks liikmeteks Nõnda nagu keha erinevad osad üksteisest erinevad nimetame ka usutunnistuses iga üksikut lauset mida meile uskumiseks esitatakse täiesti sobilikult artikliks Catechismus Romanus 1 1 4 Iidse traditsiooni alusel millest tunnistab juba püha Ambrosius vrd Explanatio Symboli 8 PL 17 1158 D loendatakse tavaliselt 12 kreedo artiklit et apostelliku usu tervikut näitlikustada apostlite arvuga 192 Vastavalt erinevate ajastute nõuetele koostati aegade jooksul arvukalt usutunnistusi või sümboleid

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/391-1-2-1-mina-usun-jumalasse (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 1.2.2. Mina usun Jeesusesse Kristusesse, Jumala ainusündinud Pojasse
    vrd 1 Jh 4 2 424 Juhitud Püha Vaimu armust ning Isa kutsututena usume ja tunnistame Jeesuse Kristuse kohta Sina oled Messias elava Jumala Poeg Mt 16 16 Sellele püha Peetruse poolt tunnistatud usu kaljule rajas Kristus oma Kiriku vrd Mt 16 18 p Leo Suur Sermones 4 3 PL 54 151 51 1 PL 54 309B 62 2 PL 54 350C 351A 83 3 PL 54 432A 683 552 Kuulutada Kristuse äraarvamatust rikkusest Ef 3 8 425 Kristliku usu edasiandmine seisneb eelkõige Jeesuse Kristuse kuulutamises mis peab juhatama Temasse uskumisele Algusest peale oli esimestel jüngritel tuline soov kuulutada Kristusest Meil on ju võimatu jätta rääkimata seda mida me oleme näinud ja kuulnud Ap 4 20 Ning nõnda kutsusuvad nad inimesi kõikidel ajastutel astuma Kristusega ühesolemise rõõmu Mis algusest peale on olnud mida me oleme kuulnud mida me oleme oma silmaga näinud mida me oleme vaadelnud ja mida meie käed on katsunud seda me kuulutame Elu Sõnast Jah Elu on saanud avalikuks ja me oleme näinud ja me tunnistame ja kuulutame teile igavest elu mis oli Isa juures ja on saanud meile avalikuks Mida me oleme näinud ja kuulnud seda me kuulutame ka teile et teilgi oleks osadus meiega Meie osadus on osadus Isaga ja tema Poja Jeesuse Kristusega Ja me kirjutame seda et meie rõõm oleks täielik 1 Jh 1 1 4 850 858 Kristus on katehheesi kese 426 Katehheesi keskmes näeme me olemuslikult üht isikut Jeesust Naatsaretist Isa ainusündinud Poega kes kannatas ja suri meie eest ja kes nüüd ülestõusnuna elab igavesti koos meiega Katekismuse õpetamine tähendab avaldada Kristuse isikus kogu Jumala igavikuline plaan mis Temas täide läheb See tähendab püüdu mõista Kristuse tegusid ja sõnu ning aru saada Tema seatud märkidest CT 5 Sedalaadi katehheesi sihiks on viia inimene ühendusse Kristusega ainult Tema võib juhatada Pühas Vaimus

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/392-mina-usun-jeesusesse-kristusesse,-jumala-ainus%C3%BCndinud-pojasse (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 1.2.3. Mina usun Pühasse Vaimusse
    tuleb meile vastu ning äratab meis usu Ristimise usu esmase sakramendi väes kingitakse meile Poja kaudu elu mille esmaallikas on Isas ja mida Kirik Püha Vaimu läbi sügavalt ning isikuliselt meile edasi annab 424 2670 152 Ristimine annab meile Poja läbi Pühas Vaimus armu taas sündida Jumal Isas Need nimelt kes omavad Jumala Vaimu juhatatakse Sõna see tähendab Poja juurde Poeg aga esitleb neid Isale ja Isa kingib neile kadumatuse Ilma Vaimuta pole niisiis võimalik näha Jumala Poega ja ilma Pojata ei suuda keegi läheneda Isale sest Poeg on Isa tunnetus ja Jumala Poja tunnetamine toimub Pühas Vaimus p Irenaeus Demonstratio apostolica 7 249 684 Oma armu läbi on Püha Vaim meie usu esimene ärataja ja teejuht uude ellu mis seisneb selles et tunnetada ainsat tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust kelle Jumal on läkitanud Jh 17 3 Püha Kolmainsuse isikute ilmutamisel on Püha Vaim aga see kes saab viimasena ilmutatud Püha Gregorius Nazianz ist Teoloog seletab sellist järjestust jumaliku armastuse pedagoogikaga 236 Vana Testament kuulutab Isast avalikult Pojast enam varjatumalt Uus Testament ilmutab meile Pojastja ning lubab aimata Vaimu jumalikkust Nüüd elab Vaim meie seas ja võimaldab meil Teda ennast selgemalt näha enda Kuni Isa jumalikkust veel ei tunnistatud poleks ju olnud arukas kuulutada avalikult Pojast ja kuni Poja jumalikkust veel ei tunnistatud Püha Vaimuga lisada uut koormust et kui tarvitada veidi julget väljendust Ainult järk järgulise edasipürgimisega auhiilguselt auhiilgusele hakkab Kolmainsuse valgus üha enam kiirgama neile kes on juba valgustatud Orationes theologicae 5 26 PG 36 161C 685 Seega tähendab usk Pühasse Vaimusse tunnistamist et Püha Vaim on üks pühima Kolmainsuse isikutest Isa ja Pojaga olemusühtne keda koos Isa ja Pojaga kummardatakse ja austatakse Niikaiea Konstantinoopoli usutunnistus Sel põhjusel oli Püha Vaimu jumalikust saladusest juttu juba triniteedi teoloogias Siinkohal tuleb aga jutuks Püha Vaimu koht Jumala õndsusnõus 236 686

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/393-1-2-3-mina-usun-p%C3%BChasse-vaimusse (2015-10-17)
    Open archived version from archive



  •