archive-ee.com » EE » K » KATOLIKU.EE

Total: 804

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Esimene osa. Esimene jagu „MINA USUN” – „MEIE USUME”
    siduvad sõnastused Õpetusameti pädevus laieneb ka nendele tõdedele mis on vahetult Ilmutusega seotud 17 Kuidas on omavahel seotud Pühakiri Pärimus ja Õpetusamet 95 Pühakiri Pärimus ja Õpetusamet on üksteisega nii tihedalt seotud et ükski neist ei püsi ilma teisteta Ü heskoos igaüks omal viisil aitavad nad Püha Vaimu toimel tõhusalt kaasa hingede päästmisele PÜHAKIRI 18 Mispärast õpetab Pühakiri tõde 101j 105 108 134 136 Sest Jumal ise on Pühakirja autor Seepärast räägitakse Pühakirjast kui inspireeritud raamatust mis õpetab eksimatult meie pääsemiseks hädavajalikke tõdesid Püha Vaim inspireeris inimesi kes kirjutasid üles selle mida Jumal tahtis meile õpetada Ristiusk ei ole siiski raamatureligioon vaid Jumala sõna religioon mille aluseks pole mitte tumm kirjatäht vaid inimeseks saanud elav Sõna Clairvaux püha Bernard 19 Kuidas lugeda Pühakirja 109 119 137 Pühakirja tuleb lugeda ja tõlgendada Püha Vaimu abiga ja Kiriku Õpetusameti juhatust mööda pidades silmas kolme põhimõtet 1 kogu Pühakirja sisu ja ühtsuse arvestamine 2 Kiriku elava Pärimuse raames püsimine 3 usu analoogia s t usutõdede endi vahel valitseva sisemise harmoonia arvestamine 20 Mis on Pühakirja kaanon 120 138 Pühakirja kaanon on täielik nimekiri pühadest kirjutistest mida Kirik on hakanud tunnustama apostelliku Pärimuse alusel Kaanon koosneb 46 Vana Testamendi ja 27 Uue Testamendi raamatust 21 Mis tähtsus on kristlaste jaoks Vanal Testamendil 121 123 Kristlased austavad Vana Testamenti kui tõelist Jumala sõna kõik raamatud selles on Jumala inspireeritud ning neil on püsiväärtus Nad annavad tunnistust Jumala päästva armastuse kasvatustööst Need raamatud pandi kirja eelkõige selleks et valmistada ette Kristuse kõiksuse Päästja tulemist 22 Mis tähtsus on kristlaste jaoks Uuel Testamendil 124 127 139 Uus Testament mille keskmeks on Jeesus Kristus toob meile lõpliku tõe Jumala Ilmutusest Uue Testamendi raames moodustavad Pühakirja südamiku neli evangeeliumi Matteuse Markuse Luuka ja Johannese evangeelium sest nad on Jeesuse elu ja õpetuse peamine tunnistus Sellisena on neil Kirikus eriline koht 23 Mis laadi ühtsus valitseb Vana ja Uue Testamendi vahel 128 130 140 Pühakiri on üks sest on olemas ainult üks Jumala sõna ainult üks Jumala päästmisplaan ja ainult üks Jumala inspiratsioon mõlemas Testamendis Vana Testament on Uue ettevalmistus ning Uus viib lõpule Vana kumbki heidab valgust teisele 24 Milline osa on Pühakirjal Kiriku elus 131 133 141 Pühakiri annab Kiriku elule tuge ja jõudu Kiriku lastele on ta usu kinnitus hinge toit ja vaimuliku elu allikas Pühakiri on teoloogia ja usukuulutuse hing Psalmilaulja ütleb Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal Ps 119 105 Seetõttu manitseb Kirik Pühakirja tihti lugema Kes Kirju ei tunne ei saa tunda ka Kristust püha Hieronymus 3 ptk INIMENE VASTAB JUMALALE MINA USUN 25 Kuidas vastab inimene Jumalale kes ennast ilmutab 142 143 Jumala armu toel vastab inimene Jumalale usukuulekusega mis tähendab enda täielikku allutamist Jumalale ja Tema tõe omaksvõtmist sest selle tagab Tema ise kes on Tõde 26 Kes on usukuulekuse peamised tunnistajad Pühakirjas 144 149 Selliseid tunnistajaid on palju Kaks peamist nende hulgas on Aabraham kes uskus Jumalat Rm 4 3 kui teda proovile pandi ja jäi alati ustavaks oma kutsumusele nii et tema kohta hakati ütlema kõikide isa kes usuvad Rm 4 11 18 ning Neitsi Maarja kes kogu oma maise eluga kehastas täiuslikult usukuulekust Fiat mihi secundum verbum tuum Mulle sündigu Sinu Sõna järgi Lk 1 38 27 Mida see konkreetselt tähendab et inimene usub Jumalasse 150 152 176 178 See tähendab et ta seob ennast Jumalaga usaldab ennast Temale ja võtab täielikult omaks kõik tõed mis Jumal on ilmutanud sest Jumal on Tõde See tähendab uskuda ühteainsasse Jumalasse kolmes isikus Isasse Pojasse ja Pühasse Vaimusse 28 Millised on usu tunnused 153 165 179 180 183 184 Usk on pääsemiseks hädavajalik üleloomulik voorus Ta on Jumala kingitus mis on kättesaadav kõigile kes seda alandlikult otsivad Usuakt ld actus fidei on inimese seisukohavõtt s t Jumala toetatud tahte algatusel tehtud inimmõistuse vabatahtlik otsus võtta Jumala tõde vabatahtlikult omaks Usk on ka kindel sest ta tugineb Jumala sõnale ta on tegus armastuse läbi Gl 5 6 ja kasvab pidevalt Jumala sõna kuulmise ning palve väel Usus võib juba praegu ette aimata taevalikke rõõme 29 Miks ei ole vastuolu usu ja teaduse vahel 159 Ehkki usk seisab mõistusest kõrgemal ei saa usk ja teadus olla kunagi vastuolus sest mõlemad lähtuvad Jumalast Jumal ise on see kes annab meile niihästi mõistuse kui ka usu valguse Ma usun selleks et mõista ja mõistan selleks et uskuda Püha Augustinus MEIE USUME 30 Miks on usk ühtaegu isiklik ja samas ka kiriklik akt 166 169 181 Usk on isiklik akt inimese vaba vastus ennast ilmutavale Jumalale Samas on ta ka Kiriku akt mida väljendab tunnistus Meie usume Tegelikult usub Kirik ta käib Püha Vaimu armust iga kristlase usu eel sünnitab ja toidab seda Sellepärast on Kirik Ema ja Õpetaja Keegi ei saa nimetada Jumalat oma Isaks kui Kirik ei ole tema Ema Püha Cyprianus 31 Mispärast on olulised usutõdede sõnastused 170 171 Sõnastatud usutõed on olulised sest nad võimaldavad usutõdede väljendamist nende õppimist ülistamist ja üksteisega jagamist ühises keeles 32 Mil moel on Kiriku usk üks 172 175 182 Kirik koosneb küll inimestest kes erinevad üksteisest nii keele kultuuri kui ka riituse poolest ent ometi tunnistab ta ühel häälel ühtainsat Issandalt saadud ja apostellikust Pärimusest kantud usku Ta tunnistab ühtainsat Jumalat Isa Poega ja Püha Vaimu ning näitab ühtainsat pääseteed Seepärast usume ühest südamest ja hingest kõike mida sisaldab Kiriku poolt Jumala Ilmutusena esitatud Jumala sõna olgu suuliselt edastatud või kirjapandud kujul Teated Piiskop Philippe Jourdani loeng Sinodi teemal toimub järgmisel pühapäeval 18 oktoobril Peeter Pauli kirikus Kõik on oodatud Maarjamaa konverentsi 6 september kõned ja videod on leitavad Maarjamaa 800 leheküljelt Vastseliina Püha Risti Palverännak pildid Tallinna Katedraali teated Järgmine isa Pedro tund toimub pühapäeval 25 oktoobril Johannes Paulus II saalis peale pühapäevast Missat orienteeruvalt kell 13 00 Tallinna Katedraali tegevuskava Pühapäev 11 30 Lastemissa iga kuu 1 ja 3 pühapäev eesti keeles Pühapäev 12 45 Pühapäevakool lastele eesti keeles Pühapäev 15 00 Pühapäevakool lastele poola keeles Pühapäev 16 30 Pühapäevakool lastele vene keeles Teisipäev 19 00 Neokatehhumeenide grupp Jumalasõna eesti keeles Kolmapäev 18 30 Katehhees algajatele eesti keeles Neljapäev 19 00

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/49-cet/tutvustus/katehhees/kompendium/120-esimene-osa-esimene-jagu-%E2%80%9Emina-usun%E2%80%9D-%E2%80%93-%E2%80%9Emeie-usume%E2%80%9D (2015-10-17)
    Open archived version from archive


  • Teine osa. Esimene jagu. SAKRAMENDIPÕHISUS
    ja pidulikku iseloomu Kes laulab palvetab kahekordselt püha Augustinus 240 Mis on pühapiltide ja pühakujude mõte 1159 1162 1192 Kristuse kujutis on kõrgeim liturgiline ikoon mida võib ette kujutada Ka Maarja ja pühakute kujutised märgivad Kristust keda nendes austatakse Nad kuulutavad sama Rõõmusõnumit mida teeb Piibel sõnadega ja nad aitavad meid äratada ning toita meie usku Millal pühitsetakse liturgiat 241 Mis on liturgilise ajaarvestuse kese 1163 1167 1193 Liturgilise ajaarvestuse kese on pühapäev kogu kirikuaasta alus ja tuum Pühapäev saab oma kõrgpunkti Ülestõusmispühas pühade pühas 242 Mis on liturgilise aasta roll 1168 1173 1194 1195 Liturgilise aasta jooksul pühitseb Kirik Kristuse saladust tervikuna Lihakssaamisest aulise Taastulemiseni Seatud päevadel austab Kirik erilise armastusega pühimat Jumalasünnitajat Maarjat Jumalaema Samuti mälestab Kirik pühakuid kes pühendasid oma elu ja kannatused Kristusele ning elavad nüüd koos Temaga kirkuses 243 Mis on tunnipalve 1174 1178 1196 Tunnipalve on Kiriku avalik ja ühine palve mida Kristus palvetab üheskoos oma Ihu Kirikuga Kristuse saladus mida me pühitseme Euharistias teeb tunnipalves pühaks ja muudab teiseks kogu päeva Tunnipalve koosneb peamiselt psalmidest muudest kirjakohtadest ning kirikuisade ja vaimulike õpetajate tekstidest Kus pühitsetakse liturgiat 244 Kas Kirikul on vaja paika et liturgiat pidada 1197 1198 Jumala kummardamine tões ja vaimus Jh 4 24 Uue Lepingu ajastul pole kindlalt seotud ühegi paigaga sest Jumala tõeline tempel on Kristus Tema läbi saab kristlastest ja kogu Kirikust Püha Vaimu toimel elava Jumala koda Siiski vajab Jumala rahvas oma maises elus paiku kuhu kogudus saaks kokku tulla liturgiat pühitsema 245 Mis on sakraalhoone 1198 1199 See on jumalakoda niihästi kõnealuses paikkonnas elava Kiriku kui ka taevase Jeruusalemma sümbol Eelkõike on see palvetamise paik milles Kirik pühitseb Euharistiat ja kummardab Kristust kes on tõeliselt kohalolev kiriku tabernaaklis 246 Mis kohad on sakraalhoones erilise tähtsusega 1182 1186 Need on altar tabernaakel sakramendi hoiupaik püha kriisami ja teiste pühade õlide säilituspaik piiskopi tool kateeder või preestri tool ambo pult ristimisvaagen ja pihitool LITURGIA MITMEKESISUS MÜSTEERIUMI ÜHTSUS 247 Miks pühitseb Kirik Kristuse üht müsteeriumi mitme liturgilise traditsiooni järgi 1200 1204 1207 1209 Kristuse müsteeriumi põhjatut rikkust ei suudaks üksainus liturgiline traditsioon ammendada Eri rahvad ja kultuurid on leidnud seepärast algusest peale sellele rikkusele eri väljendusvorme mis on imeliselt erisugused ja üksteist täiendavad 248 Mille alusel säilib mitmekesisuse juures ühtsus 1209 Ühtsuse tagab ustavus apostellikule Pärimusele s t apostlitelt päritud usu ja sakramentide osadusele Selle osaduse tunnuseks ja tagatiseks on apostellik järjepidevus Kirik on katoliiklik üleüldine seepärast suudab ta oma ühtsusse lõimida kõik tõelised kultuuririkkused 249 Kas liturgias püsib kõik muutumatuna 1205 1206 Liturgias eriti sakramentide osas on muutumatuid koostisosi mis on sellised oma jumaliku päritolu poolest Kirik on nende ustav hoidja Samas on olemas ka liturgia koostisosi mida Kirikul on meelevald ja mõnikord kohus kohandada eri rahvaste kultuuridele vastavaks Teated Piiskop Philippe Jourdani loeng Sinodi teemal toimub järgmisel pühapäeval 18 oktoobril Peeter Pauli kirikus Kõik on oodatud Maarjamaa konverentsi 6 september kõned ja videod on leitavad Maarjamaa 800 leheküljelt Vastseliina Püha Risti Palverännak pildid Tallinna Katedraali teated Järgmine isa Pedro tund toimub pühapäeval 25 oktoobril Johannes Paulus II saalis

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/49-cet/tutvustus/katehhees/kompendium/122-teine-osa-esimene-jagu-sakramendip%C3%B5hisus (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Neljas osa. Esimene jagu. PALVE KRISTLASE ELUS
    meile Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse Fl 3 8 Kiriku liturgia mis kuulutab toob kohale ja vahendab päästmise müsteeriumi jumalikud voorused ning igapäevased elujuhtumid sest nendes me kohtame Jumalat Issand ma armastan Sind ja ainus arm mida ma Sinu käest palun on armastada Sind igavesti Mu Jumal kui ka mu keel igal silmapilgul ei suuda öelda et Sind armastan korraku mu süda seda igal hingetõmbel Püha Jean Marie Vianney Ars i küree PALVE TEE 559 Kas Kirikus on mitmeid palvetamise viise 2663 Tulenevalt erisugusest ajaloo ühiskonna ja kultuuri taustast leidub Kirikus erinevaid palvetamisviise Kiriku Õpetusameti ülesanne on otsustada selle üle kas need palveviisid vastavad apostlite usu Pärimusele Hingekarjaste ja usuõpetajate ülesanne on selgitada nende tähendust mis osutab alati Jeesusele Kristusele 560 Kes on meie palve tee 2664 2669 2680 2681 Meie palve tee on Kristus sest palve on küll suunatud Jumal Isale ent Temani jõuame üksnes siis kui palvetame Jeesuse nimel isegi kui teeme seda vaikimisi Jeesuse Kristuse inimloomus ongi ainus tee mida mööda Püha Vaim õpetab meid Isa paluma Seepärast lõpevad liturgilised palved väljendiga Jeesuse Kristuse meie Issanda nimel 561 Mis osa on palves Pühal Vaimul Kuna Püha Vaim on kristliku palve sisemine õpetaja ning meie ise ju ei tea kuidas palvetada nõnda nagu peab Rm 8 26 siis kutsub Kirik meid Teda igal võimalusel appi hüüdma ja anuma Tule Püha Vaim 562 Kuidas on kristlik palve maarjalik palve 2673 2679 2682 Maarja koostöö Püha Vaimu tegevusega oli ainulaadne Seepärast armastab Kirik palvetada Maarja poole ning Maarjaga kes on täiuslik palvetaja ning ülistada ja anuda Issandat koos temaga Maarja näitab meile kätte Tee kes on tema poeg Jeesus meie ainus Vahendaja 563 Kuidas pöördub Kirik Maarja poole 2676 2678 2682 Eelkõige Ingli tervituse Lk 1 26 38 palvega milles Kirik küsib Neitsi eestpalvet Maarjapalved on ka Roosipärg hümn Akathistos Paraklees ning suur hulk muid erinevate kristlike pärimuste hümne ja vaimulikke palvelaule PALVETAMISE TEEJUHID 564 Kuidas on pühakud teejuhiks palve juurde 2683 2684 2692 2693 Pühakud on meile palvetamises eeskujuks Me palume neil ka kosta meie ja kogu maailma eest Pühima Kolmainsuse ees Pühakute eestpalved on nende kõrgeim Jumala kavatsuste teenimise viis Pühade osaduses on nad Kirikus aegade jooksul arendanud erisuguseid vaimsusi mis õpetavad meid kuidas palvetada ja palves elada 565 Kes saab meid õpetada palvetama 2685 2690 2694 2695 Esimene koht palve õppimiseks on kristlik perekond Eriti soovitab Kirik igapäevast perepalvet sest see on lastele esmane tunnistus Kiriku palveelust Ka usuõpetus palvetamise rühmad ja vaimulik juhtimine on palvetamise kool ja abi 566 Millised paigad soodustavad palvetamist 2691 2696 Palvetada saab kõikjal ent kohase paiga valimine ei ole palvetamise puhul vähetähtis asi Liturgilise ühispalve ja adoratsiooni õige paik on pühakoda Palvetada aitavad muudki paigad palvenurk kodus klooster või palverännupühamu 3 ptk PALVEELU 567 Millised ajad sobivad palveks 2697 2698 2720 Palvetada võib igal ajal kuid Kirik soovitab usklikele kindlat palverütmi mis toetaks pidevat palvetamist hommiku ja õhtupalve palve enne ja pärast söömist tunnipalved pühapäevane Missa Roosipärg kirikupühad Me peame mõtlema Jumalale sagedamini kui hingame Nazianzi püha Gregorius 568 Mis väljendusviisid on palveelul 2699 2721 Kristlik Pärimus on alles hoidnud kolm palve väljendamise ja palves elamise viisi suulise mõtiskleva ja sisekaemusliku palve Nende kõigi ühine joon on südame keskendumus PALVEVÄLJENDUSED 569 Mis iseloomustab suulist palvet 2700 2704 2722 Suulises palves ühineb keha südame sisemise palvega Suulise palveta ei tule toime ka kõige sügavaim sisim palve Igal juhul peab palve lähtuma palvetaja isiklikust usust Meie Isa palve näol õpetas Jeesus meile suulise palve täiusliku vormi 570 Mis on mõtisklev palve meditatsioon 2705 2708 2723 Mõtisklev palve on palveline järelemõtlemine mille lähtekoht on eelkõige Jumala sõna Piiblis See palveviis rakendab mõistust kujutlusi tundmusi ja igatsusi et süvendada meie usku pöörata meie südant ning kinnitada meie tahet Kristust järgida Mõtisklev palve on esimene samm armastuse osaduse poole meie Issandaga 571 Mis on sisekaemuslik palve kontemplatsioon 2709 2719 2724 Sisekaemuslik palve on lihtne pilk Jumalale vaikuses ja armastuses See on Jumala and puhta usu hetk mil palvetaja otsib Kristust annab end Isa armastava tahte alla ning üleni Püha Vaimu käsutusse Avila püha Teresa sõnul on sisekaemuslik palve lähim sõbrasuhe milles võtame sageli aega et olla Jumalaga omavahel teades et Ta meid armastab PALVEVÕITLUS 572 Miks on palvetamine võitlus 2725 2752 Palve on Jumala armu and ent eeldab alati meie otsusekindlat vastust sest palvetaja peab võitlema iseenda ümbruse ja eelkõige Kiusajaga kes teeb kõik mida suudab et teda palvest eemale eksitada Palvevõitlus on lahutamatu edenemisest vaimses elus Me palvetame nagu elame kuna me elame nagu palvetame 573 Mis on vastuväited palvetamise vastu 2726 2728 2753 Peale selle et esineb palju väärkäsitusi palvest arvavad paljud et neil pole palveks aega või et palvest pole kasu Palvetajaid võivad heidutada raskused ja näiline edutus Nende takistuste ületamiseks läheb tarvis alandlikkust usaldust ja visadust 574 Missuguseid raskusi tuleb ette palvetamisel 2729 2733 2754 2755 Üks sagedasemaid raskusi on hajameelsus See viib meietähelepanu Jumalalt kõrvale ning võib meile paljastada kus on meie tegelikud huvid Siis peame oma südames alandlikult Jumala poole tagasi pöörduma Sageli ahistab palvet hingeline põud Selle raskuse ületamine lubab meil jääda usus Issanda juurde ka siis kui me ei leia sellest mingitki lohutust Üks vaimulaiskuse vorme mis tuleneb vähenenud valvsusest ja südame ükskõiksusest on tüdimus 575 Kuidas kinnitada oma lapselikku usaldust 2734 2741 2756 Lapseliku usalduse paneb proovile mõte et meie palveid ei võeta kuulda Siis tuleb endalt küsida kas Jumal on tõesti Isa kelle tahtmist ma püüan täita või hoopis vahend minu tahtmise täitmiseks Kui meie palve on ühenduses Jeesuse omaga siis teame et Tema annab meile palju enam kui selle või teise kingituse Me saame Püha Vaimu kes teeb uueks meie südamed 576 Kas palvetada on võimalik kogu aeg 2742 2745 2757 Palvetamine on alati võimalik sest aeg on kristlasele ülestõusnud Kristuse aeg kes on meie juures iga päev Mt 28 20 Seepärast on palve ja kristlik elu lahutamatud Alati on võimalik innukalt palvetada nii turuplatsil üksi ringi jalutades kui oma poes istudes ostmise ja müümise koguni toidukeetmise ajal Püha Johannes Chrysostomos 577 Mis on Jeesuse tunnipalve 2604 2746 2751 2758 Jeesuse tunni palveks nimetatakse Jeesuse

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/49-cet/tutvustus/katehhees/kompendium/126-neljas-osa-esimene-jagu-palve-kristlase-elus (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Neljas osa. Teine jagu. ISSANDA PALVE – MEIE ISA
    tuleb Jumala suust Mt 4 4 siis käib see pöördumine ühtlasi ka nälja kohta nii Jumala sõna ja Armulaual pakutava Kristuse Ihu kui ka Püha Vaimu järele Suure usaldusega palume neid ande tänapäev Jumala täna ning saamegi need kõigepealt Euharistias mis annab aimu Jumalariigi tulevasest pidusöömaajast 594 Miks ütleme anna meile andeks meie võlad nagu meiegi andeks anname oma võlglastele 2838 2839 2862 Jumal Isalt andekspalumisega me tunnistame Tema ees et oleme patused Samas kuulutame Tema halastust sest Tema Pojas ja sakramentide läbi on meil Lunastus ja pattude andeksandmine Kl 1 14 Siiski võetakse meie palumist kuulda alles siis kui oleme enne ise omalt poolt andeks andnud 595 Kuidas on andeksandmine võimalik 2840 2845 2862 Halastus pääseb meie südamesse ainult siis kui me ise oleme õppinud andeks andma ka oma vaenlastele Isegi kui sellise nõudmise täitmine näib olevat võimatu suudab enda Pühale Vaimule avanud süda siiski Kristuse eeskujul armastada lõpuni muuta oma haavad kaastundeks ja haiget saamised eestpalveks Andeksandmine on osalemine Jumala halastuses ja kristliku palvetamise kõrgpunkt 596 Mida tähendab ära saada meid kiusatusse 2846 2849 2863 Me palume Jumal Isa et Ta ei jätaks meid üksi ega kiusatuse kätte Me palume Püha Vaimu et Ta aitaks meil mõista kuidas teha vahet sellel mis on katsumus ja mis on kiusatus ning mille poolest erinevad kiusatuse talumine ja kiusatusega nõustumine Katsumus kasvatab headust kiusatus viib pattu ja surma See palve ühendab meid Jeesusega kes võitis kiusatuse palvega Me palume endale valvsust ja lõpuni kindlaks jäämist 597 Miks ütleme Meie Isa palve lõpus vaid päästa meid ära Kurjast 2850 2854 2864 Kuri märgib Saatana isikut kes hakkab Jumalale vastu ja eksitab kogu ilmamaad Ilm 12 9 Kristus saavutas täieliku võidu Saatana üle nüüd me palume et kogu inimsugu vabastataks Saatana ja tema tegude käest Samuti palume kallist rahu andi ja armu püsida ustavalt Kristuse tulemise ootuses kes meid lõplikult Kurjast päästab 598 Mida ütleb palve viimane sõna aamen 2855 2856 2865 Sa ütled palvet lõpetades aamen Sõnaga aamen mis tähendab nõnda sündigu paned sa käe alla kõigele sellele mis Jumala õpetatud palves seisab Jeruusalemma püha Kyrillos Teated Piiskop Philippe Jourdani loeng Sinodi teemal toimub järgmisel pühapäeval 18 oktoobril Peeter Pauli kirikus Kõik on oodatud Maarjamaa konverentsi 6 september kõned ja videod on leitavad Maarjamaa 800 leheküljelt Vastseliina Püha Risti Palverännak pildid Tallinna Katedraali teated Järgmine isa Pedro tund toimub pühapäeval 25 oktoobril Johannes Paulus II saalis peale pühapäevast Missat orienteeruvalt kell 13 00 Tallinna Katedraali tegevuskava Pühapäev 11 30 Lastemissa iga kuu 1 ja 3 pühapäev eesti keeles Pühapäev 12 45 Pühapäevakool lastele eesti keeles Pühapäev 15 00 Pühapäevakool lastele poola keeles Pühapäev 16 30 Pühapäevakool lastele vene keeles Teisipäev 19 00 Neokatehhumeenide grupp Jumalasõna eesti keeles Kolmapäev 18 30 Katehhees algajatele eesti keeles Neljapäev 19 00 Piibliring vene keeles Laupäev 19 30 Neokatehhumeenide grupp Pühapäeva eelõhtu Missa eesti keeles Info ja registreerimine kantseleist tel 644 6367 või kontaktvormi kaudu Kogudused kabelid ja kirikud TALLINN Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus Ukraina Kreeka katoliku Kiriku Kolme Käe Jumalaema kogudus Birgitiinide kloostri kabel

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/49-cet/tutvustus/katehhees/kompendium/127-neljas-osa-teine-jagu-issanda-palve-%E2%80%93-meie-isa (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Kiriku õpetuse lühivorme
    Birgitiinide kloostri kabel Dominikaani Vendade Ordu Püha Katariina kloostri kabel TARTU Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kogudus PÄRNU Püha Apostel Johannese kogudus VALGA Püha Vaimu kogudus LÄÄNE ja IDA VIRUMAA Ahtme Püha Joosepi kogudus Narva Püha Antoniuse kogudus Sillamäe Püha Jüri Georgi ja p Adalberti kogudus Rakvere Püha Peaingli Miikaeli kogudus Kiviõli Püha Clara kirik Katehhees täiskasvanutele 2015 2016 Katehhees süstemaatiline õpetus tutvustab kristlust ja Kristuse õpetust Pühakirja roomakatoliku kiriku õpetuse ja Kiriku traditsiooni alusel Katehhees puudutab usu põhitõdesid Jumal maailm inimene Kiriku liturgiat ja sakramente moraaliõpetust ning palveelu mis on palve palveviisid ja palvekombed 2015 2016 aasta katehees täiskasvanutele algab 23 septembril 2015 Tunnid toimuvad Vanalinna Hariduskolleegiumi ruumides Vene tn 22 Soovijad võivad ennast kirja panna koguduse kantseleis Vene tn 18 või helistades telefonil 6446367 või registreeruda kontaktvormi kaudu Katehhees on mõeldud täiskasvanutele kes soovivad ristimist ja esimest armulauda vastu võtta katoliku kirikus või kes soovivad põhjalikult tutvuda katoliku kiriku õpetusega Olete teretulnud Pühapäevakool lastele 2015 2016 Peeter Pauli koguduse pühapäevakooli uus õppeaasta algab 20 septembril Alustame lastemissaga kell 11 30 pastoraalkeskuse kolmandal korrusel millele järgneb lastevanemate koosolek ja kohtumine piiskopiga Pühapäevakool ehk laste katehhees see ettevalmistus mida Kirik näeb ette sakramentide ristimine piht Armulaud kinnitamine vastuvõtmiseks Kuid pühapäevakool ei ole ainult kohustus see on suurepärane võimalus alustada kristlase teed ja leida häid sõpru kellega koos seda teed käia Pühapäevakool on seega mõeldud kõigile lastele nii neile kes on juba ristitud ja võtavad vastu Armulauda kui neile kes selleks valmistuma hakkavad Pühapäevakooli rühmad 2015 2016 õppeaastal Pühapäevakooli eelrühm 4 6 aastased lapsed Ettevalmistus Armulauaks vähemalt esimeses klassis käivad lapsed ettevalmistus kestab kaks aastat Pärast Armulauda kõik lapsed kes juba saavad vastu võtta Armulauda Ministrandid Ettevalmistus kinnitamiseks vähemalt 14 aastased noored alustame oktoobris Info ja registreerimine kontaktvormi kaudu Rohkem lugemist pühapäevakooli kohta leiad Katoliku Kiriku kodulehelt http katoliku ee index php et elapsed ja pühapäevakooli blogist https ppkool wordpress com Tänane Evangeelium 17 10 Lugemine püha Luuka Evangeeliumist Jeesus rääkis Aga ma ütlen teile igaüht kes mind tunnistab inimeste ees teda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala inglite ees aga see kes minu ära salgab inimeste ees salatakse ära Jumala inglite ees Igaüks kes ütleb midagi Inimese Poja kohta võib saada andeks aga kes teotab Püha Vaimu sellele ei anta andeks Aga kui teid viiakse sünagoogidesse ja ülemate ja võimumeeste ette ärge siis muretsege kuidas või mida enese eest kosta või mida öelda sest selsamal tunnil õpetab Püha Vaim teile mida te peate ütlema Pühapäevakooli teated Lastemissa iga kuu I ja III pühapäeval kl 11 30 pastoraalkeskuses Katehees lastele iga pühapäev pärast eestikeelset Missat pastoraalkeskuses Pühapäevakooli blogi lehekülg Annetajale Maksusoodustuse info nendele kes annetavad pangaülekandega Kuna annetused võimaldavad vastavalt Eesti Vabariigi seadustele tulumaksusoodustust siis on soovitav kirjutada ülekande selgitusse ka oma isikukood et kogudus saaks vastavalt seadusele teavitada maksuametit inimestest kes on annetanud nende isikukoodid ja annatatud summad Siis on info annetajale juba eeltäidetult deklaratsioonis olemas Sellel on suur tähendus nii annetajale kui annetuse saajale kui riigilt saab uue aasta märtsis raha tagasi ja uuesti annetustesse suunata Ülekanded võib teha Rooma

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/49-cet/tutvustus/katehhees/kompendium/129-kiriku-%C3%B5petuse-l%C3%BChivorme (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Piiskopi loengud
    Jumala ilmutus ja Piibel 41 18 6 24 6 Maailma loomine Mees ja naine 41 10 59 65 71 7 Inimene ja pattu langemine 42 34 66 78 8 Kes on Kristus 40 30 79 110 9 Missa seletus 44 48 10 Mis on Kirik 41 38 147 176 11 Paavst ja paavstlus 41 14 177 193 12 Kiriku ajalugu 41 24 13 Pühade osadus Maarja 41 36 194 199 14 Surm ja igavene elu 41 09 202 216 II OSA RISTIUSU SALADUSE PÜHITSEMINE 15 Liturgia 42 07 233 249 16 Mis on sakramendid 41 55 224 232 17 Ristimise ja kinnitamise sakramendid 43 16 252 270 18 Armulaua sakrament 42 41 271 294 19 Meeleparanduse sakrament 43 42 296 312 20 Abielusakrament 42 39 337 350 21 Vaimuliku seisuse sakrament 41 37 322 336 22 Haigete salvimise sakrament matused 41 33 313 320 351 356 ELU KRISTUSES 23 Südametunnistus vabadus 42 28 363 376 24 Voorused ja patt 43 23 377 400 25 Moraalsus ja inimese teod 43 12 358 362 415 421 26 Kümme Käsku 1 3 43 17 434 454 27 Kümme Käsku 4 42 24 455 465 28 Kümme Käsku 5 43 38 466 486 29

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/ekatehhees/epiiskopiloengud?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 1. loeng: Sissejuhatus
    Peetruse ja Pauluse kogudus Ukraina Kreeka katoliku Kiriku Kolme Käe Jumalaema kogudus Birgitiinide kloostri kabel Dominikaani Vendade Ordu Püha Katariina kloostri kabel TARTU Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kogudus PÄRNU Püha Apostel Johannese kogudus VALGA Püha Vaimu kogudus LÄÄNE ja IDA VIRUMAA Ahtme Püha Joosepi kogudus Narva Püha Antoniuse kogudus Sillamäe Püha Jüri Georgi ja p Adalberti kogudus Rakvere Püha Peaingli Miikaeli kogudus Kiviõli Püha Clara kirik Katehhees täiskasvanutele 2015 2016 Katehhees süstemaatiline õpetus tutvustab kristlust ja Kristuse õpetust Pühakirja roomakatoliku kiriku õpetuse ja Kiriku traditsiooni alusel Katehhees puudutab usu põhitõdesid Jumal maailm inimene Kiriku liturgiat ja sakramente moraaliõpetust ning palveelu mis on palve palveviisid ja palvekombed 2015 2016 aasta katehees täiskasvanutele algab 23 septembril 2015 Tunnid toimuvad Vanalinna Hariduskolleegiumi ruumides Vene tn 22 Soovijad võivad ennast kirja panna koguduse kantseleis Vene tn 18 või helistades telefonil 6446367 või registreeruda kontaktvormi kaudu Katehhees on mõeldud täiskasvanutele kes soovivad ristimist ja esimest armulauda vastu võtta katoliku kirikus või kes soovivad põhjalikult tutvuda katoliku kiriku õpetusega Olete teretulnud Pühapäevakool lastele 2015 2016 Peeter Pauli koguduse pühapäevakooli uus õppeaasta algab 20 septembril Alustame lastemissaga kell 11 30 pastoraalkeskuse kolmandal korrusel millele järgneb lastevanemate koosolek ja kohtumine piiskopiga Pühapäevakool ehk laste katehhees see ettevalmistus mida Kirik näeb ette sakramentide ristimine piht Armulaud kinnitamine vastuvõtmiseks Kuid pühapäevakool ei ole ainult kohustus see on suurepärane võimalus alustada kristlase teed ja leida häid sõpru kellega koos seda teed käia Pühapäevakool on seega mõeldud kõigile lastele nii neile kes on juba ristitud ja võtavad vastu Armulauda kui neile kes selleks valmistuma hakkavad Pühapäevakooli rühmad 2015 2016 õppeaastal Pühapäevakooli eelrühm 4 6 aastased lapsed Ettevalmistus Armulauaks vähemalt esimeses klassis käivad lapsed ettevalmistus kestab kaks aastat Pärast Armulauda kõik lapsed kes juba saavad vastu võtta Armulauda Ministrandid Ettevalmistus kinnitamiseks vähemalt 14 aastased noored alustame oktoobris Info ja registreerimine kontaktvormi kaudu Rohkem lugemist pühapäevakooli kohta leiad Katoliku Kiriku kodulehelt http katoliku ee index php et elapsed ja pühapäevakooli blogist https ppkool wordpress com Tänane Evangeelium 17 10 Lugemine püha Luuka Evangeeliumist Jeesus rääkis Aga ma ütlen teile igaüht kes mind tunnistab inimeste ees teda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala inglite ees aga see kes minu ära salgab inimeste ees salatakse ära Jumala inglite ees Igaüks kes ütleb midagi Inimese Poja kohta võib saada andeks aga kes teotab Püha Vaimu sellele ei anta andeks Aga kui teid viiakse sünagoogidesse ja ülemate ja võimumeeste ette ärge siis muretsege kuidas või mida enese eest kosta või mida öelda sest selsamal tunnil õpetab Püha Vaim teile mida te peate ütlema Pühapäevakooli teated Lastemissa iga kuu I ja III pühapäeval kl 11 30 pastoraalkeskuses Katehees lastele iga pühapäev pärast eestikeelset Missat pastoraalkeskuses Pühapäevakooli blogi lehekülg Annetajale Maksusoodustuse info nendele kes annetavad pangaülekandega Kuna annetused võimaldavad vastavalt Eesti Vabariigi seadustele tulumaksusoodustust siis on soovitav kirjutada ülekande selgitusse ka oma isikukood et kogudus saaks vastavalt seadusele teavitada maksuametit inimestest kes on annetanud nende isikukoodid ja annatatud summad Siis on info annetajale juba eeltäidetult deklaratsioonis olemas Sellel on suur tähendus nii annetajale kui annetuse saajale kui riigilt saab uue

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/52-cet/tutvustus/katehhees/piiskopi-loengud/174-1-loeng-sissejuhatus (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 2. Loeng: Jumala olemasolu
    Jumala Poja Lihakssaamise ja Püha Vaimu väljavalamiseni jäi see kättesaamatuks ka Iisraeli usule Selle saladuse mis on kõigi teiste ususaladuste algallikas ilmutas alles Jeesus Kristus 46 Mida ilmutas Jeesus Kristus Isa saladusest 238 242 262 Jeesus Kristus ilmutas meile et Jumal on Isa mitte ainult kõiksuse ja inimese Loojana vaid eelkõige seetõttu et Ta sünnitas oma sisimas igavikuliselt Poja kes on Tema Sõna tema kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju Hb 1 3 Teated Piiskop Philippe Jourdani loeng Sinodi teemal toimub järgmisel pühapäeval 18 oktoobril Peeter Pauli kirikus Kõik on oodatud Maarjamaa konverentsi 6 september kõned ja videod on leitavad Maarjamaa 800 leheküljelt Vastseliina Püha Risti Palverännak pildid Tallinna Katedraali teated Järgmine isa Pedro tund toimub pühapäeval 25 oktoobril Johannes Paulus II saalis peale pühapäevast Missat orienteeruvalt kell 13 00 Tallinna Katedraali tegevuskava Pühapäev 11 30 Lastemissa iga kuu 1 ja 3 pühapäev eesti keeles Pühapäev 12 45 Pühapäevakool lastele eesti keeles Pühapäev 15 00 Pühapäevakool lastele poola keeles Pühapäev 16 30 Pühapäevakool lastele vene keeles Teisipäev 19 00 Neokatehhumeenide grupp Jumalasõna eesti keeles Kolmapäev 18 30 Katehhees algajatele eesti keeles Neljapäev 19 00 Piibliring vene keeles Laupäev 19 30 Neokatehhumeenide grupp Pühapäeva eelõhtu Missa eesti keeles Info ja registreerimine kantseleist tel 644 6367 või kontaktvormi kaudu Kogudused kabelid ja kirikud TALLINN Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus Ukraina Kreeka katoliku Kiriku Kolme Käe Jumalaema kogudus Birgitiinide kloostri kabel Dominikaani Vendade Ordu Püha Katariina kloostri kabel TARTU Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kogudus PÄRNU Püha Apostel Johannese kogudus VALGA Püha Vaimu kogudus LÄÄNE ja IDA VIRUMAA Ahtme Püha Joosepi kogudus Narva Püha Antoniuse kogudus Sillamäe Püha Jüri Georgi ja p Adalberti kogudus Rakvere Püha Peaingli Miikaeli kogudus Kiviõli Püha Clara kirik Katehhees täiskasvanutele 2015 2016 Katehhees süstemaatiline õpetus tutvustab kristlust ja Kristuse õpetust Pühakirja roomakatoliku kiriku õpetuse ja Kiriku traditsiooni alusel Katehhees puudutab usu põhitõdesid Jumal maailm inimene Kiriku liturgiat ja sakramente moraaliõpetust ning palveelu mis on palve palveviisid ja palvekombed 2015 2016 aasta katehees täiskasvanutele algab 23 septembril 2015 Tunnid toimuvad Vanalinna Hariduskolleegiumi ruumides Vene tn 22 Soovijad võivad ennast kirja panna koguduse kantseleis Vene tn 18 või helistades telefonil 6446367 või registreeruda kontaktvormi kaudu Katehhees on mõeldud täiskasvanutele kes soovivad ristimist ja esimest armulauda vastu võtta katoliku kirikus või kes soovivad põhjalikult tutvuda katoliku kiriku õpetusega Olete teretulnud Pühapäevakool lastele 2015 2016 Peeter Pauli koguduse pühapäevakooli uus õppeaasta algab 20 septembril Alustame lastemissaga kell 11 30 pastoraalkeskuse kolmandal korrusel millele järgneb lastevanemate koosolek ja kohtumine piiskopiga Pühapäevakool ehk laste katehhees see ettevalmistus mida Kirik näeb ette sakramentide ristimine piht Armulaud kinnitamine vastuvõtmiseks Kuid pühapäevakool ei ole ainult kohustus see on suurepärane võimalus alustada kristlase teed ja leida häid sõpru kellega koos seda teed käia Pühapäevakool on seega mõeldud kõigile lastele nii neile kes on juba ristitud ja võtavad vastu Armulauda kui neile kes selleks valmistuma hakkavad Pühapäevakooli rühmad 2015 2016 õppeaastal Pühapäevakooli eelrühm 4 6 aastased lapsed Ettevalmistus Armulauaks vähemalt esimeses klassis käivad lapsed ettevalmistus kestab kaks aastat Pärast Armulauda kõik lapsed kes juba saavad vastu võtta Armulauda

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/52-cet/tutvustus/katehhees/piiskopi-loengud/184-2-loeng-jumala-olemasolu (2015-10-17)
    Open archived version from archive



  •