archive-ee.com » EE » K » KATOLIKU.EE

Total: 804

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Rooma-Katoliku Kirik
    Saada see link oma sõbrale Sulge aken Saaja Sinu nimi Sinu e post Pealkiri Saada Loobu

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/component/mailto/?tmpl=component&template=shaper_helix_ii&link=1063788e92d3e81af3002fb297a45443bf51d2f2 (2015-10-17)
    Open archived version from archive


  • Ilmus Katoliku Kiriku Katekismus
    Sinodi erakorraline istungjärk ja avaldamisküpseks tunnistas paavst Johannes Paulus II 1992 aastal Ta esitles Katekismuse teksti kui alusteksti usu elavatel allikatel uuendatud katehheesi tarbeks Fides depositum 11 10 1992 Soovitame Katekismust lugeda ning lahkelt jagada Kiriku Õpetust teistele Katekismuse kaudu Käesolev Katekismuse tekstiversioon on nn tööversioon ja kõik kommentaarid ning keelelised märkused on teretulnud Täname kõiki kes on olnud abiks eestikeelse Katekismuse tegemise juures Katekismuse terviktekst asub www katoliku ee

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/esyndmused/euudised/445-ilmus-katoliku-kiriku-katekismus (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Ilmus Katoliku Kiriku Katekismus
    Katoliku usu selge ja põhjaliku ülevaate Käesolev Katoliku Kiriku Katekismus sai alguse Vatikani II Kirikukogust ning mille esitas 1985 aastal Piiskoppide Sinodi erakorraline istungjärk ja avaldamisküpseks tunnistas paavst Johannes Paulus II 1992 aastal Ta esitles Katekismuse teksti kui alusteksti usu elavatel allikatel uuendatud katehheesi tarbeks Fides depositum 11 10 1992 Soovitame Katekismust lugeda ning lahkelt jagada Kiriku Õpetust teistele Katekismuse kaudu Käesolev Katekismuse tekstiversioon on nn tööversioon ja kõik kommentaarid

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/esyndmused/euudised/445-ilmus-katoliku-kiriku-katekismus?tmpl=component&print=1&layout=default&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Rooma-Katoliku Kirik
    Saada see link oma sõbrale Sulge aken Saaja Sinu nimi Sinu e post Pealkiri Saada Loobu

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/component/mailto/?tmpl=component&template=shaper_helix_ii&link=ba6023ed639448f59aa21c3e19102cd219e20c79 (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Entsüklika Usu valgus
    54 Prindi E post Paavst Franciscuse entsüklika Usu valgus on katoliku ee veebilehel saadaval eesti keelsena täies mahus Loe entsüklikat siit LUMEN FIDEI Raamatu kujul on võimalik soetada entsüklikat Katoliku kiriku kantseleist ning hästivarustatud kauplustest Viited Püha Tool News va Vatikani Raadio Vatikani TV L Osservatore Romano Rome Reports uudisteagentuur Zenit Administraruur Apostellik Administratuur Eestis Vene 18 10123 Tallinn Kantselei tel 6446367 Eesti Eesti Kirikute Nõukogu Tartu Katoliku Kool Piibel

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/esyndmused/euudised/436-ents%C3%BCklika-usu-valgus (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Entsüklika Usu valgus
    November 2014 22 54 Prindi Paavst Franciscuse entsüklika Usu valgus on katoliku ee veebilehel saadaval eesti keelsena täies mahus Loe entsüklikat siit LUMEN FIDEI Raamatu kujul on võimalik soetada entsüklikat

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/esyndmused/euudised/436-ents%C3%BCklika-usu-valgus?tmpl=component&print=1&layout=default&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • LUMEN FIDEI
    ja võtab arvesse Jumala käe kes jääb ustavaks oma lepingule ja oma tõotustele 25 Võttes arvesse tõekriisi meie ajastul tuleb praegu rohkem kui iial varem meelde tuletada sidet usu ja tõe vahel Kaasaegses kultuuris kaldume me ainsaks reaalseks tõeks lugema tehnoloogilist tõde tõde on see mida meil õnnestub kokku panna ja mõõta teadusliku oskusteabe abil tõde on see mis töötab ja mis teeb elu lihtsamaks ja mugavamaks Tänapäeval tundub see olevat ainus tõde mis on kindel ainus tõde mida saab jagada ainus tõde mida saab kasutada arutelu või ühise ettevõtmise alusena Ent skaala teises otsas tahame me lubada indi viidi subjektiivseid tõdesid mis sisaldavad truudust oma sügavaimatele veendumustele ent need on tõed mis kehtivad ainult selle indiviidi jaoks ega tarvitse sobida teistele jõupingutuses ühise eesmärgi nimel Kuid Tõde ennast tõde mis selgitab põhjalikult meie elu indiviidi dena ja ühiskonnas vaadatakse kahtlusega Kindlasti on see sedasorti tõde kuuleme me öeldavat mida nõuti eelmise sajandi suurte totalitaarsete liikumiste poolt tõde mis kehtestas oma maailmavaate et maha suruda indiviidide tegelikud elud Lõpuks jääb meile relativism milles universaalse tõe küsimus ja lõpptulemusena tähendab see Jumala küsimust ei ole enam relevantne Sellest vaatenurgast oleks loogiline püüda läbi lõigata side religiooni ja tõe vahel sest see tundub asuvat fana tismi juurel mis osutub rõhuvaks igaühe jaoks kes ei jaga samu tõekspidamisi Kuid siin saame rääkida siiski ulatuslikust amneesiast meie kaasaegses maailmas Tõe küsimus on tegelikult mälu sügava mälu küsimus sest see tegeleb millegagi mis on olnud enne meid ja suudab meid ühendada viisil mis ületab meie väikese ja piiratud individuaalse teadvuse See on küsimus kõige olemas oleva päritolu kohta mille valguses me saame näha oma ühise elu eesmärki ja seega tähendust Tõe tundmine ja armastus 26 Kas kristlik usk saab sel juhul aidata ühiskonnal aru saada milline on õige viis tõe tundmiseks Et sellele küsimusele vastata tuleb vaadelda mis liiki teadmine on seotud usuga Siin saab meid aidata püha Pauluse ütlus südamega usutakse Rm 10 10 Piiblis on süda inimese tuumaks kus kõik tema erinevad dimensioonid lõikuvad keha ja hing seespidisus ja avatus maailmale ja teistele intellekt tahe ja tunded Kui süda suudab hoida kõik need dimensioonid koos siis sellepärast et see on koht kus me oleme avatud tõele ja armastusele kus me laseme neil end puudutada ja sügavalt muuta Usk muudab ini mest täpselt sel määral kui palju on ta avatud armastu sele Usu ja armastuse segunemise kaudu hakkame me nägema seda liiki teadmist mida usk kaasa toob tema veenmisjõudu ja tema võimet valgustada meie samme Usk teab sest ta on seotud armastusega ja armastus ise toob valgustuse Usu kaudu mõistmine sünnib kui me saame Jumala tohutu armastuse mis muudab meid sees miselt ja laseb meil näha tegelikkust uute silmadega 27 Selgitus usu ja kindlustunde vahelise seose kohta mille on esitanud filosoof Ludwig Wittgenstein on üldtuntud Wittgensteini jaoks saab uskumist võrrelda armumise kogemusega see on midagi subjektiivset mida ei saa pakkuda igaühe jaoks kehtiva tõena 19 Tõepoolest enamik inimesi ei pea tänapäeval armastust mingil moel seotuks tõega Armastust nähakse kui kogemust mis on ühendatud kiirelt mööduvate tunnete maailmaga mitte enam tõega Kuid kas see on piisav armastuse kirjeldus Armastust ei saa taandada üürikeseks emotsiooniks Tõsi see haarab kaasa meie tunded kuid selleks et avada neid armasta tule ja seeläbi rajada teed mis viib eemale enesekesk susest ja teise inimese poole et ehitada kestvat suhet armastus sihib armastatute liidu poole Siin hakkame nägema kuidas armastus nõuab tõde Ainult sel määral mil armastus põhineb tõel saab ta vastu pidada ajale saab ületada mööduva hetke ja olla piisavalt tugev et alal hoida jagatud elu Kui armastus ei ole seotud tõega lan geb ta heitlike tunnete ohvriks ega pea vastu aja proo vile Tõeline armastus teiselt poolt ühendab meie isiku kõik elemendid ja muutub uueks valguseks näidates teed suurele ja rikkale elule Ilma tõeta ei suuda armastus rajada kindlat sidet ta ei saa vabastada meie isoleeritud egot ega päästa teda mööduva hetke eest selleks et luua elu ja kanda vilja Kui armastus vajab tõde siis ka tõde vajab armastust Armastus ja tõde on lahutamatud Ilma armastuseta muutub tõde külmaks ebaisikuliseks ja rõhuvaks ini meste igapäevaelus Tõde mida me otsime tõde mis annab tähenduse meie eluteele valgustab meid iga kord kui meid puudutab armastus See kes armastab mõis tab et armastus on tõe kogemine ning see avab meie sil mad et näha tegelikkust uuel viisil ühiselt oma armas tatuga Selles mõttes sai püha Gregorius Suur kirjutada et amor ipse notitia est armastus on ise teatud liiki tead mine oma loogikaga 20 See on maailma nägemise suhte line viis mis muutub seejärel jagatud teadmise vormiks nägemiseks läbi teise silmade ja kõige olemasoleva jaga tud nägemiseks St Thierry William järgib seda tradit siooni keskajal kui ta kommenteerib Ülemlaulu värssi kus armastaja ütleb armastatule Su silmad on tuvid Ül 1 15 21 Kaks silma ütleb William on usuga täide tud mõistus ja armastus mis saavad üheks Jumala üle mõtiskledes mil meie teadmine muutub valgustatud armastuse teadmiseks 22 28 Armastuse avastamine teadmise allikana mis on iga mehe ja naise ürgse kogemuse osa leiab autoriteetse väljenduse piibli arusaamises usust Maitstes armastust millega Jumal neid valis ja neist rahva tegi hakkas Iisrael mõistma jumaliku plaani üleüldist ühtsust Usk kui tead mine kuna see on sündinud Jumala lepingulisest armas tusest on teadmine mis süütab elutee valguse See tõttu käivad piiblis tõde ja ustavus koos tõeline Jumal on truuduse Jumal kes täidab oma tõotused ja laseb aja jooksul oma plaani sügavamalt mõista Läbi prohvetite kogemuse pagenduse valu ja lootuses lõplikult naasta pühasse linna hakkas Iisrael nägema et jumalik tõde ulatus kaugemale oma ajaloo piiridest haarates kogu maailma ajaloo alates loomisest Usk kui teadmine hei dab valgust mitte ainult ühe kindla rahva saatusele vaid loodud maailma ajaloole algusest kuni selle lõpliku teos tumiseni Usk kui kuulmine ja nägemine 29 Just seetõttu et usk kui teadmine on seotud lepin guga ustava Jumalaga kes sõlmib armastussuhte inime sega ja ütleb talle oma sõna esitab piibel seda kui kuul mist see on seotud kuulmismeelega Püha Paulus annab valemi mis on saanud klassikaks fides ex auditu usk tuleb kuulutusest Rm 10 17 Sõnaga seotud teadmine on alati isiklik teadmine see tunneb ära rääkija hääle avab end vabatahtlikult rääkijale ja järgib teda kuu lekuses Nõnda sai Paulus rääkida usu kuulekusest vt Rm 1 5 16 26 23 Usk on ka teadmine mis on seotud 23 Jumalale kes ennast ilmutab tuleb osutada sõnakuulmist usus Rm 16 26 vrd Rm 1 5 2 Kr 10 5 6 Sel kombel usaldab inimene ennast vabatahtlikult Jumala meelevalla hoolde kusjuures ta nii mõis tuse kui tahte poolest alistub täielikult ennast ilmutavale Jumalale ja aja kulgemisega sest sõnade ütlemine võtab aega ning see on teadmine mida saab omaks võtta ainult jüngri tee jooksul Kuulmine kui protsess toob seega selgemalt välja sideme teadmise ja armastuse vahel Mõnikord kui asi puudutab tõe tundmist vastandatakse kuulmist nägemisele on väidetud et nägemise rõhuta mine oli iseloomulik kreeka kultuurile Kuigi valgus teeb võimalikuks mõtisklemise kõige üle mille poole inim kond on alati püüelnud ei tundu ta jätvat ruumi vabadu sele sest ta tuleb taevast alla otse silma ega oota vastust Ta tundub ka nõudvat teatavat staatilist mõtisklust mis asub kaugel ilmaelust koos selle rõõmude ja kannatus tega Sellest seisukohast oleks piibli arusaamine tead misest vastandlik kreeka arusaamisele kuivõrd viimane sidus teadmise nägemisega püüdes saada ammendava arusaamise reaalsusest See väidetav antitees ei vasta siiski piibli sisule Vana Testament ühendab mõlemat liiki teadmised sest Jumala sõna kuulmisega kaasneb soov näha tema nägu Seega oli pinnas valmis dialoogiks hellenistliku kultuuriga dialoo giks mis on olemas pühakirja südames Kuulmine rõhu tab isiklikku kutset ja kuulekust ning tõsiasja et tõde paljastub aja jooksul Nägemine annab visiooni kogu on meeleldi nõus tema ilmutusega Selline usk ei teostuks kui puu duks Jumala ennetav ja abistav arm ning Püha Vaimu sisemine tugi mis puudutab südant ja pöörab selle Jumala poole avab arusaamise silmad ning peab igaühele kergeks tegema tõe tunnistamise ja usku mise Seesama Vaim täiustab usku järjekestvalt oma andide kaudu ning nõnda süveneb arusaamine ilmutusest üha suuremal määral Teine Vatikani oikumeeniline kirikukogu Dogmaatiline konstitut sioon Jumala ilmutusest Dei Verbum 5 30 Side nägemise ja kuulmise vahel usk teadmises on kõige ilmsem Johannese evangeeliumis Neljanda evan geeliumi jaoks tähendab uskuda mõlemat kuulda ja näha Usu kuulmine ilmub kui armastusele omane tead mine see on isiklik kuulmine mis tunneb ära Hea Kar jase hääle vt Jh 10 3 5 see on kuulmine mis kutsub jüngriteele nagu see oli esimeste jüngritega Ja mõle mad jüngrid kuulsid mida ta ütles ja läksid Jeesusega kaasa Jh 1 37 Kuid usk on seotud ka nägemisega Jee suse töö märkide nägemine viib mõnikord usuni nagu Laatsaruse ülestõusmise puhul hakkasid Jeesusesse uskuma paljud juudid kes olid tulnud ja näinud mis ta oli teinud Jh 11 45 Teinekord viib usk ise sügavama nägemuseni Kui sa usuksid näeksid sa Jumala kirkust Jh 11 40 Lõpuks puutuvad usk ja nägemine kokku Kes minusse usub see ei usu minusse vaid temasse kes minu on saatnud ja kes mind näeb see näeb teda kes minu on saatnud Jh 12 44 45 Koos kuulmisega muutub nägemine Kristusele järgnemiseks ja usk on kui vaatamise protsess milles meie silmad harjuvad tungima sügavustesse Nõnda liigub ülestõusmispüha hommik Johanneselt kes seistes varahommikuses häma ruses tühja haua ees nägi ja uskus Jh 20 8 Maarja Magdaleenale Pärast Jeesuse nägemist vt Jh 20 14 ja soovi tema külge klammerduda palutakse naisel vaadata kuidas ta Isa juurde üles läheb Ja lõpuks annab Maarja Magdaleena täieliku tunnistuse jüngrite ees Ma olen näinud Issandat Jh 20 18 Kuidas jõuda sünteesini kuulmise ja nägemise vahel See saab võimalikuks läbi Kristuse isiku keda saab näha ja kuulda Tema on lihakssaanud Sõna kelle kirkust me oleme näinud vt Jh 1 14 Usu valgus on palge valgus milles nähakse Isa Neljandas evangeeliumis on tõde mille usk saavutab Jumala ilmutamine Pojas tema lihas ja tema varajastes tegudes tõde mida saab defineerida kui Jeesuse valgusega täidetud elu 24 See tähendab et usk teadmine ei suuna meie vaadet puhtalt seesmise tõe poole Tõde mille usk meile ilmutab keskendub Kristu sega kohtumisele tema elu vaatlusele ja tema kohaloleku teadvustamisele Püha Thomas Aquinas räägib apostlite oculata fides est usust mis näeb ülestõusnud Issanda keha juures 25 Oma silmadega nägid nad ülestõusnud Jeesust ja nad uskusid ühesõnaga nad suutsid sügavalt tungida sellesse mis nad nägid ja tunnistada oma usku Jumala Pojasse kes istub Isa paremal käel 31 Ainult sel viisil lihaks saades ja jagades meie inim sust sai armastusele omane teadmine kanda täielikult vilja Sest armastuse valgus sünnib kui puudutatakse meie südameid ja me avame end seesmisele armastatule kes laseb meil tunda oma saladust Siis saame me aru miks püha Johannes räägib koos kuulmise ja nägemi sega usust kui puudutusest nagu ta ütleb oma esimeses kirjas Mida me oleme kuulnud mida me oleme oma silmaga näinud ja mida meie käed on katsunud seda me kuulutame Elu Sõnast 1Jh 1 1 Lihakssaamise ja meie hulka tulemisega on Jeesus meid puudutanud ja sakramentide kaudu jätkab ta meie puudutamist isegi täna muutes meie südameid laseb ta peatumatult ennast tunda ja tunnistada kui Jumala Poega Usus saame me teda puudutada ja saada tema armu jõudu Kommen teerides kirjeldust veritsustõve käes kannatavast naisest kes puudutas Jeesust ja sai terveks vt Lk 8 45 46 ütles püha Augustinus Puudutada teda oma südamega see tähendab uskuda 26 Rahvahulk tungib Jeesuse poole kuid nad ei jõua temani oma isikliku usupuudutusega mis mõistab saladust et ta on Poeg kes ilmutab Isa Ainult siis kui me oleme valmis seatud Jeesuse jaoks saame me silmad mida vajame tema nägemiseks Dialoog usu ja mõistuse vahel 32 Kuulutades Jumala täieliku armastuse tõde ja ava des meid selle armastuse väele tungib kristlik usk meie inimlikkuse südamesse Igaüks meist tuleb valguse kätte armastuse pärast ja igaüht meist kutsutakse armastu sele et jääda valguse kätte Ihates panna kogu tegelikkus särama Jumala armastusega mis manifesteerus Jeesuses ja soovides armastada teisi samasuguse armastusega leid sid esimesed kristlased tõe järele janunevas Kreeka maa ilmas ideaalse dialoogipartneri Evangeeliumi sõnumi kohtumine antiikmaailma filosoofilise kultuuriga sai otsustavaks sammuks kõikide rahvaste evangeliseerimisel ja ergutas viljakat vastastikust mõjutamist usu ja mõis tuse vahel mis on jätkunud läbi sajandite meie ajani välja Õnnis Johannes Paulus II näitas oma entsüklikas Fides et Ratio kuidas usk ja mõistus kumbki tugevdas teist 27 Kui me kord avastame Kristuse armastuse täie liku valguse siis saame aru et iga armastus meie elus on alati sisaldanud selle valguse kiirt ja me mõistame selle ülimat eesmärki Tõsiasi et meie inimelud sisaldavad seda valguskiirt aitab meil näha kuidas kogu armastus on osaduses Jumala Poja täieliku eneseandmisega meie eest Selles ringkäigus annab usu valgus sära kõikidele meie inimsuhetele mida saame elada sel viisil ühtsuses Kristuse õrna armastusega 33 Püha Augustinuse elus leiame tähendusrikka näite protsessist kus mõistus koos ihaga tõe ja selguse järele integreeriti usu horisonti ja sellega saavutati uus tead mine Augustinus aktsepteeris Kreeka valguse filosoofiat mis rõhutas nägemise olulisust Kohtumine neoplatonis miga tutvustas talle valguse paradigmat mis laskudes ülaltpoolt et valgustada kogu tegelikkust on Jumala sümbol Augustinus hakkas nõnda tunnistama Jumala transtsendentaalsust ja avastas et kõikidel asjadel on tea tav läbipaistvus mis laseb neil peegeldada Jumala hea dust See arusaamine vabastas ta varasemast manihheis mist mis oli pannud ta arvama et headus ja kurjus on pidevas konfliktis segaduses ja põimuvad Arusaam et Jumal on valgus andis Augustinusele uue suuna elus ja lasi tal tunnistada oma patusust ning pöörduda headuse poole Sellegipoolest ei olnud Augustinuse usutee otsustavaks momendiks nagu ta meile ütleb Pihtimustes Jumala nägemine ülalpool ja üle meie maailma vaid kuulmine Aias kuulis ta häält ütlemas Võta ja loe Siis võttis ta kätte raamatu mis sisaldas püha Pauluse jutlusi ja hakkas lugema kolmeteistkümnendat peatükki kirjast roomlastele 28 Sel viisil ilmus talle piibli isikuline Jumal Jumal kes suudab meiega rääkida tulla alla et meie keskele asuda ja saata meie eluteed andes endast teada kuulmise ja vastamise kaudu Ent see kohtumine Jumalaga kes räägib ei viinud Augustinust valguse ja nägemise hülgamisele Ta integ reeris kuulmise ja nägemise kaks perspektiivi pidevalt juhituna Jumala armastuse ilmutusest Kristuses Nõnda arendas Augustinus välja valguse filosoofia mis hõlmab nii sõnale omast vastastikkust kui ka valguse poole vaa tamisest sündivat vabadust Nii nagu sõna vajab vaba tahtlikku vastust nii leiab valgus vastuse kujutises mis seda peegeldab Augustinus saab seega ühendada kuul mise ja nägemise ja rääkida sõnast mille sära tuleb esile seespidiselt 29 Valgusest saab nii öelda sõna valgus sest see on isikulise palge valgus valgus mis isegi kui see meid valgustab vajab meid ja tahab saada peegeldust meie nägudelt ja sära meie seest Ent meie igatsus näha tervikut ja mitte pelgalt elu fragmente jääb ja see täide takse lõpuks kui nagu Augustinus räägib me hakkame nägema ja me hakkame armastama 30 Mitte sellepärast et me suudame endale saada kogu valguse mis jääb alati ammendamatuks vaid sellepärast et me siseneme täieli kult sellesse valgusesse 34 Usule omane armastuse valgus saab aidata leida vas tuseid meie aja küsimustele tõe kohta Tõde on tänapäe val tihti taandatud indiviidi subjektiivsele autentsusele mis kehtib ainult selle indiviidi elu kohta Ühine tõde heidutab meid sest me samastame teda totalitaarsete süsteemide leppimatute nõudmistega Kuid kui tõde on armastuse tõde kui see on tõde mis avaneb kohtumises Issandaga ja teistega siis vabaneb ta suletusest indiviidi des ja muutub osaks ühiskonnast Armastuse tõena ei ole ta selline mida saab jõuga peale suruda ta ei ole tõde mis lämmatab indiviidi Kuna ta on sündinud armastu ses saab ta tungida südamesse iga mehe ja naise isik likku olemusse Usk ei ole seega leppimatu vaid kasvab aupaklikus kooseksiteerimises koos teistega See kes usub ei saa olla ülbe vastupidi tõde viib alandlikkusele sest uskujad teavad et mitte meie ei oma tõde pigem on tõde see mis haarab ja omab meid Olles kaugel meie muutmisest paindumatuks suunab usu kindlustunne meid teele ta laseb tunnistada ja dialoogi pidada kõigiga Samuti ei asu usu valgus ühendatuna armastuse tõega väljaspool materiaalset maailma sest armastust elatakse välja kehas ja hinges usu valgus on kehastunud valgus mis kiirgab Jeesuse helendavast elust See valgustab ka materiaalset maailma usaldab oma seesmist korda ja teab et ta kutsub meid üha laienevale harmoonia ja mõistmise rajale Teaduslik pilk saab seega usult kasu usk julgustab teadlast jääma pidevalt avatuks reaalsusele kogu selle ammendamatus rikkuses Usk äratab kriitilise meele takistades uurimistööl rahulduda omaenda vale mitega ja aitab tal mõista et loodus on alati suurem Stimuleerides huvi loomise sügava müsteeriumi vastu avardab usk mõistuse horisonte et anda suuremat val gust maailmale mis avab ennast teaduslikuks uurimiseks Usk ja Jumala otsimine 35 Usu valgus Jeesuses näitab teed ka kõigile neile kes otsivad Jumalat ning annab erilise kristliku panuse dialoogi erinevate religioonide järgijatega Kiri heeb realastele räägib nende õiglaste tunnistusest kes enne lepingut Aabrahamiga juba otsisid Jumalat usus Eenok oli saanud tunnistuse et ta on olnud Jumalale meele pärane Hb 11 5 mis on võimatu ilma usuta sest kes tuleb Jumala juurde peab uskuma et tema on olemas ja et ta annab palga neile kes teda otsivad Hb 11 6 Me näeme siin et religioosse inimese rada läheb läbi Jumala tunnistamise kes hoolib meist ja keda pole või matu leida Millist muud tasu saab Jumal anda nendele kes teda otsivad kui lasta ennast leida Veelgi varem kohtame Aabelit kelle usku kiideti ja kelle annid ja ohv rid oma karja esmasündinud vt Hb 11 4 olid seepärast meelepärased Jumalale Religioosne inimene püüab näha Jumala märke igapäevastes elutoimingutes aastaaegade tsüklis maa viljakuses ja kosmose liikumises Jumal on valgus ja teda saavad leida need kes otsivad teda siira südamega Selle otsimise kujundit võib näha tarkades keda täht juhatas Petlemma vt Mt 2 1 12 Nende jaoks ilmus Jumala valgus teekonnana mis tuli ette võtta tähena mis juhatas nad avastamise rajale Täht on märk Jumala kannatlikkusest meie silmade suhtes mis vajavad harju mist tema heledusega Religioosne inimene on teekäija ta peab olema valmis laskma end juhatada ennast üle tama ja leidma pidevate üllatuste Jumala See austus Jumala poolt meie inimlike silmade vastu näitab et kui me ligineme Jumalale ei lahustu meie inimvalgused tema tohutus valguses nagu koidik ujutab üle tähe vaid säravad seda heledamalt mida lähemale nad jõuavad ürgsele tulele nagu peegel mis heidab valgust tagasi Kristlik usk Jeesusesse maailma ainsasse Päästjasse kuu lutab et kogu Jumala valgus on kontsentreeritud temas tema helendavas elus mis paljastab ajaloo alguse ja lõpu 31 Ei ole ühtegi inimtoimingut ega teekonda Jumala juurde mida ei saa ette võtta valgustada ja puhastada selle valgusega Mida rohkem kristlased end Kristuse valguse ringi kastavad seda paremini suudavad nad mõista ja käia iga mehe ning naise rada Jumala poole Kuna usk on tee tuleb tal tegelda ka nende meeste ja naiste eludega kes kuigi mitte usklikud siiski soovivad uskuda ja jätkavad otsimist Kui nad on siiralt avatud armastusele ja alustavad teed valgusega mida nad suu davad leida on nad enda teadmata juba rajal mis viib usu juurde Mõnikord püüavad nad käituda nagu Jumal eksisteeriks sest nad mõistavad tema olulisust kindla kompassi leidmisel ühiskonna jaoks või nad tunnevad iha valguse järele pimeduse keskel kuid ka seetõttu et tajudes elu suursugusust ja ilu tunnevad nad intuitiiv selt et Jumala kohalolu muudab kõik veelgi ilusamaks Püha Irenaeus räägib kuidas Aabraham enne Jumala hääle kuulmist oli teda juba otsinud oma südame põleva ihaga ja käis läbi kogu maailma küsides endalt kus leida Jumalat kuni Jumal halastas talle kes täiesti üksinda oli teda otsinud vaikuses 32 Igaüks kes asub teistele head tegema läheneb juba Jumalale ja saab juba temalt abi sest jumalikule valgusele on iseloomulik meie silmadele sära anda mil iganes me kõnnime armastuse täiuse poole Usk ja teoloogia 36 Kuna usk on valgus tõmbab see meid enda sisse ja kutsub üha täielikumalt avastama horisonti mida ta val gustab et oma armastuse objekti veel paremini tunda Kristlik teoloogia on sündinud sellest ihalusest Teo loogia on ilmselgelt võimatu ilma usuta ta on usu kui protsessi osa mis otsib üha sügavamat mõistmist Jumala eneseilmutamisest mis kulmineerub Kristuses Sellest tulenevalt on teoloogia rohkem kui lihtsalt inimmõis tuse püüd analüüsida ja aru saada eksperimentaaltea duste piirides Jumalat ei saa taandada objektiks Ta on subjekt kes annab endast teada ja tunda isikutevahelises suhtlemises Õige usk suunab mõistust end avama val gusele mis tuleb Jumalast nii et mõistus juhituna tõe armastusest saab sügavama teadmise Jumalast Suured keskaja teoloogid ja õpetajad arvasid õigesti et teoloogia usuteadusena on osalemine Jumala teadmises tema enda kohta See ei ole ainult meie arutlus Jumala üle vaid esmalt ja eelkõige on see sõna vastuvõtmine ja püüdlus sügavama mõistmise poole sõnast mida Jumal meile iseenda kohta ütleb Sest tema on ühinemise igavene dialoog ning ta laseb meil sellesse siseneda 33 Teoloo gia nõuab seega alandlikkust et lasta end puudutada Jumala poolt tunnistades enda piiratust müsteeriumi ees ja püüdes samas uurida mõistuslikult selle müsteeriumi ammendamatuid rikkusi Teoloogia on osa usu kiriklikust toimimisest tema val gus on uskuva subjekti valgus milleks on Kirik See tähendab ühelt poolt et teoloogia peab olema kristlaste usu teenistuses peab töötama alandlikult et kaitsta ja süvendada igaühe usku eriti tavaliste uskujate oma Tei sest küljest kuna teoloogia ammutab oma elujõu usust ei saa ta pidada paavsti ja temaga ühtsuses olevate piis koppide õpetusametit millekski väliseks oma vabaduse piirajaks vaid pigem üheks oma seesmiseks koostisosaks sest õpetusamet tagab meile kontakti ürgse allikaga ja annab nõnda kindluse jõuda Kristuse sõnani kogu selle terviklikkuses 3 PEATÜKK MA OLEN TEILE EDASI ANDNUD SEDA MIDA MA KA ISE OLEN VASTU VÕTNUD vt 1Kr 15 3 Kirik meie usu ema 37 Need kes on oma südamed avanud Jumala armas tusele on kuulnud tema häält ja tundnud tema valgust ei saa seda andi endale hoida Kuna usk on kuulmine ja nägemine antakse see ka edasi sõna ja valgusena Pöör dudes korintlaste poole kasutas püha Paulus just neid kahte kujundit Ühest küljest ütleb ta Aga et meil on sellesama usu vaim millest on kirjutatud Ma usun seepärast ma räägin siis meiegi usume ja ka räägime 2Kr 4 13 Sõna kui see on kord vastu võetud muu tub vastuseks usutunnistuseks mis levib teistele ja kut sub neid uskuma Paulus kasutab ka valguse kujundit Meid kõiki kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas muudetakse samasuguseks kujuks 2Kr 3 18 See on valgus mis peegeldub näolt näole nii nagu Mooses kandis Jumala kirkuse peegeldust pärast temaga rääkimist Jumal on hakanud särama meie südames et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isi kus olevast Jumala kirkusest 2Kr 4 6 Kristuse valgus särab kristlaste näos nagu peeglis selle levides tuleb see meie peale nii et ka meie saame osaleda selles nägemu ses ja peegeldada valgust teistele samamoodi kui üles tõusmisliturgias süütab paasaküünla valgus loendamatu arvu teisi küünlaid Võime öelda et usk antakse edasi kontakti teel ühelt isikult teisele nii nagu üks küünal süüdatakse teisest Oma vaesuses istutavad kristlased seemne mis on nii rikas et temast saab suur puu mis suudab täita maailma oma viljaga 38 Usu edasikandumine toob valgust meestele ja nais tele igal pool lisaks reisib ta läbi aja liikudes ühelt põlv konnalt teisele Kuna usk on sündinud kohtumisest mis toimub minevikus ja valgustab meie eluteed läbi aja tuleb seda edasi anda igal ajastul Läbi tunnistajate katkematu ahela hakkame me nägema Jeesuse nägu Aga kuidas on see võimalik Kuidas saame olla kind lad pärast kõiki neid sajandeid et me oleme kohtunud tõelise Jeesusega Oleks me vaid isoleeritud indiviidid oleks meie lähtekoht lihtsalt meie enda individuaalne ego mis otsib iseendas alust absoluutselt kindlaks tead miseks siis oleks seda liiki kindlustunne võimatu Ma ei saa kuidagi endale tõestada midagi mis toimus nii kaua aega tagasi Kuid see pole ainus viis kuidas me hangime teadmisi Inimesed elavad alati suhetes Me tuleme teis test me kuulume teistele ja meie elud arenevad läbi koh tumise teistega Isegi meie enda teadmised ja enesetead vus on suhtelised nad on seotud teistega kes on läinud meie ees kõigepealt meie vanemad kes andsid meile meie elu ja meie nime Keel ise sõnad mille abil me saame aru oma elust ja maailmast meie ümber tuleb meile teistelt säilitatuna teiste elavas mälus Enesetead vus on võimalik ainult siis kui me osaleme suuremas mälus Sama kehtib usu puhul mis toob inimliku aru saamise selle täiusse Usu minevik Jeesuse armastuse tegu mis tõi maailmale uue elu jõuab meie juurde läbi teiste tunnistajate mälu ja hoitakse elus selles ühes mäletavas subjektis milleks on Kirik Kirik on Ema kes õpetab meile usu keelt Püha Johannes toob selle välja oma evangeeliumis ühendades tihedalt usu ja mälu ning seostades mõlemad Püha Vaimu tegevusega kes nagu Jeesus ütleb tuletab teile meelde kõik mida mina teile olen öelnud Jh 14 26 Armastus kes on Püha Vaim ja elab Kiriku sees ühendab kõik ajastud teeb meid Jees use kaasaegseteks ja muutub sel viisil meie usutee juhiks 39 Võimatu on uskuda üksinda Usk ei ole ainult indi vidualne otsus mis tehakse uskliku südame põhjas ega täiesti privaatne suhe uskliku mina ja jumaliku Sina vahel autonoomse subjekti ja Jumala vahel Usk avab ennast loomulikult meile Kirikuna ja on alati temaga osaduses Seda meenutatakse meile ristimisliturgia usu tunnistuses mida esitatakse dialoogina Meie usk annab vastuse kutsele kuuldud sõnale mis ei ole meie oma see on dialoogi osa ega ole indiviidist alguse saanud kutse Me saame vastata ainsuses mina usun vaid see tõttu et oleme osa suuremast kogukonnast seetõttu et ütleme ka meie usume Meie avatus Kirikule peegel dab Jumala armastuse avatust mis pole ainult suhe Isa ja Poja vahel mina ja Sina vahel vaid on Vaimus ka meie inimeste osadus Seetõttu need kes usuvad ei ole kunagi üksinda ja sellepärast on usul kalduvus levida kui ta kutsub teisi oma rõõmust osa saama Need kes saavad usu leiavad oma elus avaramad horisondid tänu uutele rikastavatele suhetele Tertullianus näitab seda ilmekalt kui ta kirjeldab katehhumeene keda pärast puhastust mis annab uue sünni tervitatakse nende ema majas perekonna liikmetena ja uue pere osana palvetavad nad Meie Isa koos oma vendade ja õdedega 34 Sakramendid ja usu edasiandmine 40 Kirik nagu iga perekond annab lastele edasi kogu oma mälestuste varamu Aga kuidas on võimalik et usupärandis ei lähe midagi kaduma vaid kõik muutub pigem paremini mõistetavaks Apostellik traditsioon mida Kirik hoiab Püha Vaimu abiga hoolitseb selle eest et me saame nautida elavat kontakti põhjapaneva mäluga Apostlite poolt meile jäetu nagu ütleb II Vati kani kirikukogu sisaldab kõike seda mis aitab Jumala rahval elada pühaduses ja kasvada usus Oma õpetuse eluviiside ja kultuse kaudu kannab Kirik endas läbi aegade kõike seda mis ta ise on ja kõike millesse ta usub ning annab selle üle sugupõlvelt sugupõlvele 35 Usk vajab tegelikult keskkonda kus teda saab tunnistada ja edasi anda vahendit mis talle sobib ja vastab tema vajadustele Pelgalt õpetuse edastamiseks piisaks võib olla ideest või raamatust või sõnumi kordamisest Kuid see mida Kirikus vahendatakse ja tema elavas traditsioo nis edasi antakse on uus valgus mis on süttinud koh tumisest tõelise Jumalaga valgus mis puudutab meie olemust ja haarab kaasa meie mõistuse tahte ja tun ded avades meid suhetele mida elatakse osaduses Selle täiuse edasiandmiseks on erivahend mis suudab kaasa haarata kogu inimese tema keha ja hinge seesmise elu ja suhted teistega Selleks vahendiks on sakramendid mida pühitsetakse Kiriku liturgias Sakramendid vahen davad kehastunud mälu mis on seotud meie elu aja ja kohaga ning kõigi meie meeltega nendes on inimene täielikult kaasatud kui elava subjekti liige ja kogukond liku suhetevõrgustiku osa Kuna sakramendid on tõesti usu sakramendid 36 siis võib ka öelda et usk ise on sakra mentaalne Usu tärkamine on seotud uue sakramentaalse meele tekkimisega meie kui inimese ja kui kristlase elus milles ilmsetest ja materiaalsetest asjadest nähakse kau gemale edasi igaviku müsteeriumini 41 Usu edasiandmine toimub kõigepealt ja eelkõige ristimisel Mõned võivad arvata et ristimine on lihtsalt usutunnistuse sümboliseerimine pedagoogiline töövahend nende jaoks kes vajavad kujundeid ja märke kuid iseenesest täiesti ebavajalik Püha Pauluse tähele panek ristimise kohta tuletab meile meelde et nii see ei ole Paulus ütleb et me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi nõnda võime ka meie käia uues elus Rm 6 4 Ristimises saame me uueks looduks ja Jumala adopteeritud lasteks Apos tel jätkab öeldes et kristlased on usaldatud õpetus standardile týpos didachés millele nad nüüd südamest kuuletuvad vt Rm 6 17 Ristimises saame nii õpetuse mida kuulutada kui ka erilise eluviisi mis nõuab ini meselt täielikku pühendumist ja juhib meid headuse rajale Need kes on ristitud asetatakse uude konteksti usaldatakse uude keskkonda uude ja ühisesse tegevusse Kirikus Ristimine paneb meid nägema et usk ei ole pri vaatne individuaalne saavutus see ei ole tegu mida saab ellu viia üksinda vaid midagi mis saadakse ühinedes kirikliku osadusega mis annab edasi Jumala anni Keegi ei risti ennast ise nii nagu keegi ei tule maailma üksinda Ristimine on midagi mille me saame 42 Millised on ristimise elemendid mis tutvustavad meile seda uut õpetusstandardit Kõigepealt öeldakse katehhumeenile Kolmainsuse nimi Isa ja Poeg ja Püha Vaim Nii antakse kohe alguses usutee süntees Jumal kes kutsus Aabrahami ja lasi end kutsuda tema Juma laks Jumal kes avaldas oma nime Moosesele Jumal kes andes meile oma Poja ilmutas täielikult oma nime sala duse kingib nüüd ristitavale uue lapseidentiteedi Seda on selgelt näha ristimises endas vettekastmises Vesi on korraga nii surma sümbol mis kutsub meid läbima enesemuutumise uueks ja paremaks inimeseks kui ka elu sümbol üsa sümbol milles me taassünnime järg nedes Kristusele tema uues elus Vettekastmise kaudu räägib ristimine usu lihakssaamisest Kristuse töö tungib meie sisemusse ja muudab meid radikaalselt tehes meist Jumala adopteeritud lapsed ja andes meile jumaliku loo muse Nõnda muudab see kõiki meie suhteid meie osa selles maailmas ja universumis ning avab need osadu sele Jumala enda eluga Muutus mis leiab aset ristimi ses aitab meil hinnata katehhumenaadi erilist tähtsust uue evangeliseerimise jaoks Just katehhumenaadi kaudu õpib nüüd üha rohkem täiskasvanuid tundma ristimise sakramenti isegi iidsete kristlike juurtega ühiskondades See on ettevalmistus ristimiseks kogu meie elu muutu miseks Kristuses Et hinnata ristimise ja usu vahelist seost meenutame prohvet Jesaja teksti mis puudutas ristimist varakristli kus kirjanduses ligipääsmatud kaljud on temale varjupaigaks temale on vesi kindlustatud Js 33 16 37 Ristitud olles päästetud surmavetest pandi nüüd ligi pääsmatutele kaljudele sest nad leidsid kindla ja usal dusväärse aluse Surmaveed muudeti nõnda eluveteks Rääkides kindlustatud veest kasutab kreeka tekst sõna pistós ustav Ristimise veed on tõepoolest ustavad ja usaldusväärsed sest nad voolavad Kristuse armastuse jõuga olles kindlustunde allikaks meie eluteel 43 Ristimise struktuur selle vorm taassünnina milles me saame uue nime ja uue elu aitab meil hinnata väike lapse ristimise tähendust ja olulisust Lapsed ei ole või melised usku vastu võtma vaba tahte aktina samuti ei ole nad veel suutelised seda usku kuulutama ise seetõttu kuulutatakse usku nende vanemate ja ristivanemate poolt nende nimel Kuna usk on reaalsus mida elatakse Kiriku koguduse sees osa ühisest meiest saavad lapsi toetada teised nende vanemad ja ristivanemad ning neid tervi tada nende usus mis on Kiriku usk seda sümboliseerib küünal mille lapse isa süütab paasaküünlast Ristimise struktuur demonstreerib seega Kiriku ja perekonna vahelise koostöö määravat osa usu edasiandmisel Lapse vanemaid kutsutakse nagu püha Augustinus kord ütles lapsi mitte ainult maailma tooma vaid neid ka Jumala juurde tooma nii et nad läbi ristimise taassünniksid kui Jumala lapsed ja saaksid usu anni 38 Sel viisil antakse las tele koos eluga fundamentaalne suund ja tagatakse hea tulevik see suund saab veelgi tugevdatud kinnitamise sakramendis Püha Vaimu pitsatiga 44 Usu sakramentaalne iseloom leiab oma kõrgeima väljenduse armulauas Armulaud on hinnaline toit usu jaoks kohtumine Kristusega kes on tõeliselt kohal oma ülimas armastusteos andes ennast elu jaoks Armulauas leiame usu kahe dimensiooni kokkupuutepunkti Ühest küljest on seal ajalooline aspekt euharistia on meenuta mine tuues meieni müsteeriumi milles minevik nagu surm ja ülestõusmine näitab oma võimet avada tulevik kuulutada ette aegade lõppu Liturgia rõhutab seda korrates sõna hodie tänane päev pääsemismüsteeriu mides Teisest küljest leiame seal dimensiooni mis viib nähtavast maailmast nähtamatusse Armulauas õpime me nägema reaalsuse kõrgusi ja sügavusi Leib ja vein muu tuvad Kristuse ihuks ja vereks Minnes üles Isa juurde on Kristus reaalselt kohal see tõmbab meid ihu ja hingega kogu loodu liikumisse kuni tema täitumiseni Jumalas 45 Sakramentide pühitsemisel annab Kirik edasi oma mälu eriti usu kuulutamise kaudu Usutunnistus ei tähenda lihtsalt nõusoleku andmist abstraktsetele tõde dele selle lugemisel tõmmatakse kogu elu kaasa teekon nale täieliku osaduse poole elava Jumalaga Võib öelda et usutunnistuses kutsutakse uskujaid sisenema müstee riumisse mida nad kuulutavad ning selle läbi muudetud saama Et aru saada mida see tähendab vaatame kõige pealt usutunnistuse sisu Sellel on kolmainuline ülesehi tus Isa ja Poeg on ühendatud Vaimu armastuses Uskuja kinnitab seega et kogu oleva tuumaks kogu reaalsuse sügavaimaks saladuseks on jumalik osadus Usutunnis tus sisaldab ka kristoloogilist tunnistust see viib meid läbi Kristuse elu kõikidest saladustest kuni tema surma ülestõusmise ja taevasseminekuni enne lõplikku tagasitulekut oma kirkuses See tähendab meie jaoks et see osaduse Jumal vastastikune armastus Isa ja Poja vahel Vaimus katab kogu inimajaloo ja tõmbab selle dünaa milisse jumalikku ühtsusesse mille algus ja täitumine on Isas Uskuja kes kuulutab oma usku nagu tõstetakse tõesse mida kuulutatakse Keegi ei saa tõeliselt öelda usutunnistuse sõnu ilma et ta muutuks osaks sellest armastusest mis meid katab ja mis avardab meie ole must See armastus muudab meid osaks suurest kogu konnast kui lõplikust subjektist kes loeb usutunnistust see tähendab Kirikust Kõik tõed millesse me usume osutavad uue usuelu müsteeriumile kui teele osaduses elava Jumalaga Usk palve ja 10 käsku 46 Kiriku mälu ustaval edasiandmisel on veel kaks ele menti Esiteks Issanda palve Meie Isa Siin õpivad kristlased osa saama Kristuse enda vaimsest kogemusest ja nägema asju läbi tema silmade Temalt kes on valgus valgusest Isa ainusündinud Poeg saame teada Jumala kohta ja saame läita ka teistes soovi tema lähedale tulla Samamoodi on oluline side usu ja kümne käsu vahel Usk nagu teame on teekond rada mida mööda minna ja mis algab kohtumisega elava Jumalaga Just usu val guses usaldades täielikult Jumalat kes päästab saavad kümme käsku oma sügavaima tähenduse nagu ütlevad sõnad mis neid sisse juhatavad Mina olen Issand sinu Jumal kes sind tõi välja Egiptusemaalt 2Ms 20 2 Dekaloog ei ole negatiivsete käskude kogu vaid konk reetsed juhised väljumiseks isekuse ja endassesulgunud egoismi kõrbest et siseneda dialoogi Jumalaga saada tema halastuse osaks ja seejärel tuua seda halastust teis tele Usk kuulutab niimoodi Jumala armastust kes on kõikide asjade algus ja hoidja ja laseb end juhtida selle armastuse poolt et rännata täieliku osaduse poole Juma laga Dekaloog ilmub nagu tänulikkuse rada armas tuse vastus mille saame sest usus oleme vastuvõtlikud Jumala muutvale armastusele Ja see rada saab uut val gust Jeesuse mäejutluselt vt Mt 5 7 Need on siis neli elementi mis moodustavad mälu varamu mida Kirik edasi annab usu kuulutamine sakra mentide pühitsemine kümne käsu tee ja palve Kiriku katehhees on traditsiooniliselt üles ehitatud nende nelja elemendi ümber see sisaldab Katoliku Kiriku Katekis must fundamentaalset tuge Kiriku mõõdetavale tegut semisele millega ta edastab oma usu kogu sisu kõike seda mis ta ise on ja kõike millesse ta usub 39 Usu ühtsus ja terviklikkus 47 Kiriku ühtsus ajas ja ruumis on seotud usu ühtsu sega Üks ihu ja üks vaim üks usk Ef 4 4 5 Täna päeval võime ette kujutada inimeste gruppi keda seob ühine eesmärk vastastikune kiindumus jagatud saatus ja konkreetne ülesanne Kuid meil on raske ette kuju tada üksmeelt ühesainsas tões Me kaldume mõtlema et sedasorti ühtsus on kokkusobimatu mõttevabaduse ja isikliku autonoomsusega Ent armastus näitab meile et ühine visioon on võimalik sest armastuse abil õpime reaalsust nägema teiste silmade kaudu mis ei tee meie visiooni vaesemaks vaid hoopis rikastab Tõeline armas tus järgides Jumala armastust vajab lõppkokkuvõttes tõtt ja jagatud mõtisklemine tõe üle mis on Jeesus Kris tus laseb armastusel muutuda sügavaks ja vastupidavaks See on ka usu suur rõõm visiooni ühtsus ühes kehas ja ühes hinges Püha Leo Suur ütles Kui usk ei ole üks siis ei ta usk 40 Mis on selle ühtsuse saladus Usk on üks ennekõike seepärast et Jumal keda me teame ja kuulutame on üks Kõik usuartiklid räägivad Jumalast need on viisid tema ja ta tegude tundmiseks Sellest tulenevalt on nende üht sus kaugelt üle kõigest mida inimmõistus konstrueerib Neil on ühtsus mis rikastab meid sest see on meile antud ja teeb meid üheks Usk on üks ka sellepärast et ta on suunatud ühele Issan dale Jeesuse elule konkreetsele ajaloole mida ta meiega jagab Püha Ireneus Lyonist tegi selle selgeks võitluses gnostitsismiga Gnostikute seisukohast oli kahte tüüpi tõde algeline ebatäiuslik massidele sobiv tõde mis jäi Jeesuse ihu ja tema saladuste üle mõtisklemise tasandile ja sügavam täiuslik usk mis on jäetud väikesele ringile pühendatuile kes olid intellektuaalselt suutelised tõusma kõrgemale Jeesuse ihust tundmatu jumalikkuse saladuste poole Vastandlikult sellele väitele millel isegi tänapäe val on teatud külgetõmme

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/2-uncategorised/422-ents%C3%BCklika-usu-valgus (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Ilmus Eesti Apostelliku Administratuuri kalender 2015
    2014 13 54 Prindi E post Ilmus Eesti Apostelliku Administratuuri kalender 2015 milles kajastuvad koguduste kontaktid missade toimumiste ajad liturgilised lugemised Kalendrit on võimalik soetada Tallinna katedraali kantseleist hiljem ka teistestest kogudustest Kalender maksab 2 eurot Viited Püha Tool News va Vatikani Raadio Vatikani TV L Osservatore Romano Rome Reports uudisteagentuur Zenit Administraruur Apostellik Administratuur Eestis Vene 18 10123 Tallinn Kantselei tel 6446367 Eesti Eesti Kirikute Nõukogu Tartu Katoliku Kool

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/esyndmused/euudised/432-ilmus-eesti-apostelliku-administratuuri-kalender-2015 (2015-10-17)
    Open archived version from archive



  •