archive-ee.com » EE » K » KATOLIKU.EE

Total: 804

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Proloog
    sisemine kasvamine ja vastavus Jumala plaanile CT 13 8 Kiriku uuenemise perioodid on ka katehheesi õitseaegadeks Nõnda pühendavad kirikuisade suurel ajastul pühad piiskopid suure osa oma hingehoidlikust teenimisest katehheesile See on ajastu mil tegutsesid püha Cyrillus Jeruusalemmast püha Johannes Chrysostomos püha Ambrosius püha Augustinus ning hulk teisi isasid kelle katehheetilised teosed on jäävaks eeskujuks 9 Katehheetiline teenimine ammutab ikka ja jälle uut jõudu kirikukogudest Tridenti Kirikukogu oli selles osas tähendusväärne näide oma konstitutsioonide ja dekreetidega andis ta katehheesile esmajärgulise seisundi Temast lähtus Rooma katekismus mida nimetatakse tridentiinlikuks ning mis kujutab endast kristliku õpetuse esmajärgulist esitust Kirikukogu andis Kirikule tõuke katehheesi tähelepanuväärseks organiseerimiseks ning juhatas pühad piiskopid ja teoloogid nagu püha Petrus Canisiuse püha Carl Borromaeuse püha Turibio de Mongrovejo ja püha Robertus Bellarminuse arvukaid katekismusi avaldama 10 Nii pole vaja imestada et pärast Vatikani II Kirikukogu mida paavst Paulus VI nägi tänapäeva suure katekismusena katehhees Kirikus endale taas tähelepanu tõmbas Seda tunnistavad üldine katehheetiline direktoorium aastal 1971 evangeliseerimist ja katehheesi käsitlev Piiskoppide Sinod 1974 ning apostellikud kirjad Evangelii nuntiandi 1975 ning Catechesi tradendae 1979 1985 aasta Erakorraline Piiskoppide Sinod ergutas koostama kogu katoliku usu ja kõlblusõpetust hõlmavat katekismust või kompendiumi Lõpparuanne II B a 4 Paavst Johannes Paulus II võttis Piiskoppide Sinodi soovi endale südameasjaks tunnistades et see soov vastab üleilmse Kiriku ning osakirikute tõelisele vajadusele kõne Piiskoppide Sinodil 7 detsembril 1985 Ta tegi kõik selleks et sinodi isade soovi täita III Katekismuse eesmärk ja adressaat 11 Käesoleva katekismuse eesmärgiks on esitada Vatikani II Kirikukogu ning üldkirikliku Pärimuse valguses orgaaniline süntees katoliikliku usu ja kõlblusõpetuse olemuslikest ja põhjapanevatest tõsiasjadest Tema põhiallikateks on Pühakiri kirikuisad liturgia ning Kiriku Õpetusamet Ta on mõeldud lähtepunktiks nendele kompendiumidele ja katekismustele mida tuleb erinevates maades koostada Piiskoppide Sinod 1985 Lõpparuanne II B a 4 12 Käesolev katekismus on mõeldud peamiselt nendele kes vastutavad katehheesi eest esmajoones piiskoppidele kui usuõpetajatele ning Kiriku karjastele Katekismus on neile abivahendiks nende ülesande Jumala rahva õpetamise täitmisel Piiskoppide kaudu on see suunatud ka katekismuste koostajatele preestritele ning katehheetidele kuid katekismus kujutab endast kasulikku lugemist ka teistele usklikele kristlastele IV Katekismuse ülesehitus 13 Katekismus on pikaajalise katehheetilise traditsiooni kohaselt jaotatud neljaks põhiosaks usutunnistus symbolum ristiusu saladuse pühitsemine elu Kristuses 10 käsku ja kristlik palve Meie Isa Esimene osa Usutunnistus 14 Inimesel kes kuulub ristimise kaudu Kristusele tuleb oma ristimisusku inimeste ees tunnistada vrd Mt 10 32 Rm 10 9 Seepärast käsitleb katekismus kõigepealt Ilmutust mille kaudu Jumal pöördub inimese poole ning kingib enese ning usku mille abil inimene Jumalale vastab esimene lõik Usutunnistus võtab kokku annid mida Jumal kõige hea Algatajana Lunastajana ning Pühitsejana inimesele kingib ning korraldab need meie ristimise kolme põhiartikli järgi Nendeks on usk Ainujumalasse kõigeväelisse Isasse Loojasse usk Jeesusesse Kristusesse Tema Pojasse meie Issandasse ja Päästjasse ning usk Pühasse Vaimusse pühas Kirikus teine lõik Teine osa Ristiusu saladuse pühitsemine 15 Katekismuse teine osa selgitab mil viisil Jumala lunastus mis on üks kord kõikideks aegadeks Jeesuse Kristuse ning Püha Vaimu läbi teoks tehtud saab kohalolevaks Kiriku liturgia pühades talitustes esimene lõik eriliselt aga seitsmes pühas sakramendis teine lõik

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/387-proloog?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive


  • 1.1.1. Inimene on "Jumalakõlblik"
    Jumalat otsides Tema tunnetamiseni jõudmiseks teatavaid teid Neid nimetatakse ka jumalatõestusteks kuid seda mitte loodusteaduslike tõendite vaid kokkulangevate ning veenvate argumentide mõttes mis lubavad jõuda kindlale veendumusele Nende Jumala juurde viivate teede lähtepunktiks on loodu materiaalne maailm ja inimene kui isiksus 32 Maailm Universumi muutumisest ja saamisest juhuslikkusest korrastatusest ning ilust võib ära tunda Jumala kui universumi algpõhjuse ja eesmärgi Püha Paulus kinnitab paganatele Sest et see mida teatakse Jumalast on nende keskel avalik Jumal on seda neile avaldanud Tema nähtamatu olemus Tema jäädav vägi ja jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav kui mõeldakse Tema tehtule Rm 19 20 vrd Ap 14 15 17 Trk 13 1 9 Ja püha Augustinus ütleb Küsi maa ilult küsi mere ilult mis end laiendab ja laotab küsi taeva ilult küsi neilt kõigilt Kõik vastavad sulle vaata kui kaunid me oleme Nende ilu on tunnistus confessio Kes on need muutumisele alluvad asjad loonud kui mitte Kaunis Pulcher kes ise muutumisele ei allu Sermo 241 2 PL 38 1134 54 337 33 Inimene Oma avatusega tõele ja ilule oma arusaamisvõimega kõlbeliselt heast oma vabaduse ning südametunnistuse häälega oma sooviga saavutada igavikulisust ning õnne esitab inimene küsimuse Jumala olemasolust Kõiges selles tajub ta märke enda hingelis vaimsest loomusest Kuivõrd igavikulisuse alget mida ta eneses kannab pole võimalik lihtsalt mateeriaga seletada GS 18 1 vrd GS 14 2 saab tema hing vaid Jumalast pärineda 2500 1730 1776 1703 366 34 Maailm ja inimene tunnistavad sellest et ei nende esmapõhjus ega lõppeesmärk ei peitu neis enestes vaid et nad lihtsalt osalevad algusetus ning lõputus olemises Neil erinevatel teedel võib inimene niisiis tunnetusele jõuda et on olemas tegelikkus mis on kõige esmane alge ja lõppeesmärk ja et seda tegelikkust nimetavad kõik Jumalaks Aquino p Thomas Summa theologiae I 2 3 199 35 Inimese võimed võimaldavad tal ära tunda isikulise Jumala olemasolu Et inimene võiks Jumalaga usalduslikku vahekorda astuda tahtis viimane end inimesele ilmutada ja anda armu et ta suudaks selle Ilmutuse usus vastu võtta Tõendid Jumala olemasolu kohta võivad juhtida inimest usuni ning jõuda tal arusaamisele et usk ei ole inimmõistusega vastuolus 50 159 III JUMALA TUNNETAMINE KIRIKU ÕPETUSE KOHASELT 36 Püha Ema Kirik kinnitab ja õpetab et Jumalat kõikide asjade algpõhjust ja lõppeesmärki võib inimmõistuse loomulikul valgusel loodud asjadest kindlalt ära tunda Vatikani I Kirikukogu DS 3004 vrd DS 3026 DV 6 Selle võime puudumisel poleks inimene suuteline Jumala Ilmutust vastu võtma Inimene on selleks suuteline kuna ta on loodud Jumala näo järgi Vt 1 Ms 1 26 355 37 Antud ajaloolistes tingimustes aga on inimesel võrdlemisi raske Jumalat üksnes oma vaimu valguse abil ära tunda Sest kuigi inimmõistus saab põhimõtteliselt omaenda loomuliku jõu ja valgusega jõuda nii oma Ettehoolduses maailma valvava ja valitseva ainsa isikulise Jumala kui ka Looja poolt meie südamesse kirjutanud loomuseaduse tõese ja kindla tunnetuseni jääb ometigi palju takistusi mis ei lase mõistusel oma loomulikku võimekust piisavalt ja viljakalt kasutada Tõed mis käsitlevad Jumalat ning suhteid Jumala ja inimeste vahel ületavad täielikult tajutava korra ja kui neid praktikas rakendada et nad mõjutaksid tegelikku

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/388-111-inimene-on-jumalak%C3%B5lblik?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 1.1.2. Jumal pöördub inimese poole
    Seepärast tuleb mõlemad vastu võtta võrdse aupaklikkuse ja tänuga ning hoida neid võrdses aus DV 9 Apostellik ja kiriklik Pärimus 83 Pärimus millest me siin kõneleme lähtub apostlitest ning edastab seda mida nad omandasid Jeesuse õpetusest ja eeskujust ning kuulsid Pühalt Vaimult Kristlaste esimesel põlvkonnal polnud ju veel kirjapandud Uut Testamenti ja Uus Testament ise tunnistab elava Pärimuse toimimisest Neist tuleb eristada aja jooksul kohalikes kirikutes tekkinud teoloogilisi distsiplinaarseid liturgilisi või religioosseid pärimusi mis kujutavad endast suure Pärimuse erinevatele paikadele ja aegadele kohandatud väljendusviise Neid võib selle valguses ning Kiriku Õpetusameti juhtimisel kas alal hoida muuta või isegi kõrvale heita 1202 2041 2684 III Usupärandi tõlgendamine Usuvaramu on tervenisti Kiriku hoolde usaldatud 84 Pühakirjas ja Pärimuses sisalduva püha usuvaramu depositum fidei vrd 1 Tm 6 20 2 Tm 1 12 14 usaldasid apostlid terve Kiriku hoolde Temast sõltudes püsib terve püha rahvas oma karjastega ühendatuna jätkuvalt apostlite õpetuses ning leiva murdmise ja palve vennalikus osaduses nõnda et päritud usus püsimises selle teostamises ja tunnistamises tekib ainulaadne vaimuühtsus hingekarjaste ning usklike vahel DV 10 857 871 2033 Kiriku Õpetusamet 85 Jumala pärimusliku või kirjapandud sõna tõepärase seletamise ülesanne on usaldatud ainuüksi Kiriku elavale Õpetusametile see tähendab piiskoppidele ühenduses Peetruse järeltulija Rooma piiskopiga kes teostab oma meelevalda Jeesuse Kristuse nimel DV 10 888 892 2023 2040 86 Seega pole Õpetusamet Jumala sõnast kõrgemal vaid teenib sõna õpetades vaid seda mis on päritud kuna ta ju seda Sõna Jumala ülesandel ja Püha Vaimu toetusel armastusega kuulab pühalt säilitab ning ustavalt seletab ning kõike mida ta Jumala ilmutatuna uskumiseks esitab sellest ainsast usuvaramust ammutab DV 10 688 87 Usklikud meenutavad Kristuse sõnu apostlitele Kes teid kuulda võtab see võtab kuulda mind Lk 10 16 1 Tm 6 20 2 Tm 1 12 14 ning võtavad alandlikult vastu õpetused ja juhised mida karjased neile mitmesugustes vormides esitatavad 1548 2037 Usutõed dogmad 88 Kiriku Õpetusamet teostab Kristuselt saadud meelevalda täiel määral siis kui ta defineerib usutõdesid see tähendab juhul kui ta kohustuslikus vormis esitab kristlikule rahvale muutmatuks usuliseks heakskiitmiseks selliseid tõdesid mis sisalduvad jumalikus Ilmutuses või on sellega hädavajalikult seotud 89 Meie vaimuelu on usutõdedega eluliselt seotud Dogmad on meie usuteel valgusallikateks mis seda valgustavad ja sellele kindluse annavad Kui me elame õiget elu on meie mõistus ja süda avatud võtmaks vastu usutõdede valgust vrd Jh 8 31 32 2625 90 Dogmade vastastikune seos ning nende sisemine kooskõla sisaldub Kristuse müsteeriumi Ilmutuses tervikuna Tuleb silmas pidada et usutõdede erisugused seosed kristliku õpetuse fundamentaalsete tõdedega määravad katoliikliku õpetuse tõdede hierarhilise korrastatuse UR 11 114 158 234 Üleloomulik usuvaist 91 Kõik usklikud saavad osa ilmutatud tõe mõistmisest ning edasiandmisest Nad on vastu võtnud võidmise Pühalt Vaimult kes neid õpetab vrd 1 Jh 2 20 27 ja kogu tõesse juhatab vrd Jh 16 13 737 92 Usklike kogu ei saa usus eksida ja see eriline omadus avaldub terve rahva üleloomuliku usuvaistu kaudu siis kui nad alates piiskoppidest kuni viimase uskliku ilmikuni usu ja kõlbluse küsimustes üksmeelt ilmutavad LG 12 785 93 Tänu sellele usuvaistule mille äratab ja mida hoiab Tõe Vaim püsib Jumala rahvas püha Õpetusameti juhtimisel vankumatult kord pühakutele edastatud usus süveneb sellesse õige otsustuse alusel üha enam ning rakendab seda üha kindlamalt oma elus LG 12 889 Kasvamine usu mõistmises 94 Tänu Püha Vaimu abile võib arusaam nii usuvaramus sisalduvate tõdede tegelikkusest kui ka sõnastustest Kiriku elus edeneda neid oma südames kaalutlevate usklike mõtiskluste ning uurimise alusel DV 8 eriliselt peab teoloogiline uurimine püüdlema ilmutatud tõe üha sügavama mõistmise poole GS 62 7 vrd GS 44 2 kogetud vaimsetest asjadest sügavama seesmise arusaamise alusel DV 8 Divina eloquia cum legente crescunt jumalikud sõnad kasvavad koos lugejaga Gregorius Suur Hom in Hes I 7 8 PL 76 843 D nende inimeste õpetuse alusel kes piiskopiameti järjepidevusega on saanud kindla tõe karisma DV 8 66 2651 2038 2518 95 Niisiis on näha et püha Pärimus Pühakiri ning Kiriku Õpetusamet on Jumala ülimalt targa nõu kohaselt nõnda üksteisega seotud ning üksteisest sõltuvad et üks ei saa ilma teisteta püsida ning et nad kõik koos igaüks omal viisil aitavad Püha Vaimu tegevuse läbi mõjusalt kaasa hingede päästmisele DV 10 3 LÜHITEKSTID 96 Selle mille Kristus oma apostlite hoolde usaldas edastasid need Pühast Vaimust inspireeritutena oma jutlustes ning kirjalikult kõigile järeltulevatele põlvedele kuni Kristuse taastulemiseni auhiilguses 97 Püha Pärimus ning Pühakiri moodustavad ühtse Kiriku kätte usaldatud Jumala Sõna varamu DV 10 Selles näeb palverännakul olev Kirik nagu peeglis Jumalat kõigi Kiriku varade allikat 98 Nõnda säilitab Kirik oma õpetuses elus ja kultuses ning edastab kõikidele järeltulevatele põlvedele kõike seda mis ta ise on ja kõike seda mida ta usub DV 8 99 Tänu üleloomulikule usuvaistule võtab kogu Jumala rahvas pidevalt vastu jumaliku Ilmutuse andi haarab üha sügavamalt selle mõtet ja elab temas üha täielikumalt 100 Jumala Sõna siduva tõlgendamise ülesanne sai usaldatud ainuüksi Kiriku Õpetusametile s t paavstile ning temaga ühenduses olevate piiskoppide kogule 3 artikkel PÜHAKIRI I Kristus Pühakirja ainus Sőna 101 Ilmutamaks end inimestele kõneleb Jumal oma vastutulelikus headuses nendega inimkeeli Jumala inimkeeli väljendatud sõnad on saanud sarnaseks inimkõnele nii nagu kord Isa igavikuline Sõna võtnud vastu inimliku nõdra liha on saanud sarnaseks inimestele DV 13 102 Pühakirja sõnade paljususe kaudu lausub Jumal vaid üheainsa Sõna oma ainusündinud Sõna kelles Ta iseennast täielikult väljendab vrd Hb 1 1 3 Üks ning sama Jumala Sõna ulatub läbi kogu Pühakirja üks ja sama Sõna kõlab kõikide pühade kirjanike suus Kuna alguses oli Ta Jumal Jumala juures ei vaja Ta silpe kuna Ta pole ajast tingitud p Augustinus Enarratio in Psalmos 103 4 65 2763 426 429 103 Sel põhjusel on Kirik on alati pühasid Kirju austanud nii nagu ta austab Kristuse Ihu ennast Ta ulatab usklikele lakkamatult Eluleiba mida ta võtab Jumala Sõna ning Kristuse Ihu laualt vrd DV 24 1100 1184 1378 104 Kirik leiab Pühakirjast endale pidevalt toidust ja väge vrd DV 24 kuna ta ei võta sealt vastu mitte ainult inimlikku sõna vaid seda mida Pühakiri endast tegelikult kujutab Jumala Sõna vrd 1 Ts 2 13 Pühades raamatutes tuleb Isa kes on Taevas oma lastele armuküllaselt vastu ning peab

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/389-112-jumal-p%C3%B6%C3%B6rdub-inimese-poole?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 1.1.3. Inimese vastus Jumalale
    kindlus Aquino p Thomas Summa Theologiae II II 171 5 obj 3 Kümned tuhanded raskused ei saa põhjustada ühtainsatki kahtlust J H Newman Apologia pro vita sua 2088 158 Usk püüdleb mõistmisele p Anselm Canterburyst Proslogion proemium PL 153 225 A Kes tõeliselt usub püüab seda kellesse ta usub paremini mõista ning Tema ilmutatust paremini aru saada Sügavam tunnetus omakorda kutsub esile tugevama üha enam armastusest hingestatud usu Usu arm avab südame silmad Ef 1 18 et mõista elavalt Ilmutuse sisu see tähendab tervet Jumala nõu ja usu müsteeriumi nende seoseid omavahel ja Kristusega ilmutatud müsteeriumi keskmega Et Ilmutusest arusaamine üha süveneks täiustab Püha Vaim usku pidevalt oma andide läbi DV 3 Sel moel teostub see mida ütles püha Augustinus Ma usun et mõista ja ma mõistan et paremini uskuda Sermo 43 7 9 PL 38 258 2705 1827 90 2518 159 Usk ja teadus Hoolimata sellest et usk ületab mõistuse ei saa eales usu ja mõistuse vahel olla tõelist vastuolu sest seesama Jumal kes ilmutab saladusi ja kingib usu on inimese vaimu asetanud mõistuse valguse Jumal ei saa aga iseendale vastu rääkida ega tõde eales tõega vastuolus olla Vatikani I Kirikukogu DS 3017 Seepärast ei saa ükski teadus kui ta tõesti tegutseb teaduslikul kombel ja kõlbelisi norme järgides Jumalale tõeliselt vastanduda kuna nii ilmalikud kui ka usulised asjad lähtuvad mõlemad ühest ja samast Jumalast See kes alandlikult ja püsivalt asjade saladusi uurida püüab võetakse ka siis kui ta ise sellest teadlik pole Jumala käekõrvale kes kõiki olendeid kannab ja teeb nad selleks kes nad on GS 36 2 283 2293 Usu vabadus 160 Et usk oleks kooskõlas inimliku loomusega peab inimene oma usuga vabatahtlikult Jumalale vastama seepärast ei tohi kedagi vastu tema tahtmist sundida usku vastu võtma Sest usuakt on tema enese loomuse kohaselt vabatahtlik DH 10 vrd CIC can 748 par 2 Jumal kutsub inimest oma teenistusse tões ja vaimus ning ta saab selle kutse läbi süümekohustuse mitte aga sunni See on aga täiuslikult avaldunud Jeesuses Kristuses DH 11 Kristus kutsus küll usule ja meeleparandusele kuid mingil juhul ei sundinud selleks Ta andis tunnistust tõest kuid sellegipoolest ei tahtnud Ta seda neile kes Talle vastu rääkisid vägivaldselt peale sundida Tema Riik kasvab armastuse väel kus Kristus ristil ülendatuna inimesi enese juurde tõmbab DH 11 1738 2106 616 Usu hädavajalikkus 161 Uskuda Jeesusesse Kristusesse ja sellesse kes Ta meie õndsuse pärast läkitas on õndsusele jõudmiseks hädavajalik vrd Mk 16 16 Jh 3 26 6 40 Aga ilma usuta on võimatu olla Jumalale meelepärane Hb 11 6 ning jõuda Tema laste seisusesse kellelegi pole eales ilma usuta õigeksmõistmist osaks saanud ja keegi ei saa igavesse ellu kui ta ei pea usus lõpuni vastu vrd Mt 10 22 24 13 Vatikani I Kirikukogu DS 3012 vrd Tridenti Kirikukogu DS 1532 432 1257 846 Püsimine usus 162 Usk on armu kingitus mille Jumal inimesele annab Me võime selle hindamatu kingi kaotada Püha Paulus juhib sellele Timoteose tähelepanu et sa võitleksid head võitlust säilitades usku ja puhast südametunnistust mille mõned on enesest ära

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/390-113-inimese-vastus-jumalale?tmpl=component&print=1&page= (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 1.2.1. Mina usun Jumalasse
    Ma ei tee teoks oma tulist viha sest ma olen Jumal aga mitte inimene ma olen su keskel Püha Ho 11 9 Nõnda ütleb ka apostel Johannes Ja me võime kinnitada Tema ees oma südant et olgu mis tahes milles meie süda meid süüdistab Jumal on siiski meie südamest suurem ja Tema teab kõik 1 Jh 3 19 20 209 Aukartusest Jumala pühaduse ees ei nimeta Iisraeli rahvas Jumala nime Pühakirja lugemisel asendatakse Tema ilmutatud nimi jumaliku tiitliga Issand Adonai kreeka keeles Kyrios Selle tiitliga antakse pidulikult teada ka Jeesuse jumalikkusest Jeesus on Issand Halastaja ja armuline Jumal 210 Pärast seda kui Iisraeli rahvas oli kuldvasika poole palvetades patustanud ja Jumalast ära pöördunud vrd 2 Ms 32 võtab Jumal kuulda Moosese eestpalvet ja nõustub oma truudusetu rahvaga koos rändama Selliselt näitab Ta oma armastust vrd 2 Ms 33 12 17 Kui Mooses palub luba näha Tema auhiilgust vastab Jumal talle Ma lasen sinu eest mööduda kogu oma ilu ja kuulutan sinu ees Issanda nime 2 Ms 33 18 19 Ja Issand möödub Moosesest ning hüüab Issand Issand on halastaja ja armuline Jumal pika meelega ja rikas heldusest ning tõest 2 Ms 34 6 Seepeale tunnistab Mooses et Issand on andestav Jumal vrd 2 Ms 34 9 2112 2577 211 Jumala nimi Mina olen või ka Tema on väljendab Jumala ustavust Vaatamata ebaustavusele mis peitub inimese patususes ja teenitud karistusele säilitab Jumal halastust tuhandeile 2 Ms 34 7 Jumal ilmutab et Ta on rikas halastusest Ef 2 4 ja läheb selles nii kaugele et annab oma ainusündinud Poja Jeesus ohverdab oma elu et meid patust vabastada ja ilmutab nii et Ta ise kannab jumalikku nime Kui te inimese Poja olete ülendanud siis te mõistate et mina olen Jh 8 28 Üksnes Jumal on 212 Sajandite jooksul suutis Iisraeli usk avada Jumala ilmutatud nimes peituvad rikkused neid arendada ning nendesse süveneda Jumal on ainus peale Tema pole teist Jumalat vrd Js 44 6 Ta on üle maailmast ja ajaloost Ta on loonud taeva ja maa Need hävivad aga sina püsid nad kõik kuluvad nagu kuub Aga sina oled seesama ja sinu aastad ei lõpe Ps 102 27 28 Tema juures ei ole muutust ega varjutuste varju Jk 1 17 Ta on See kes on igavikust igavikku ja jääb iseendaks ning Tema tõotused on alati ustavad 42 469 2086 213 Väljaöeldamatu nime ma olen kes ma olen ilmutamine sisaldab seega tõde et üksnes Jumal on Selliselt mõistsid Jumala nime nii Septuaginta tõlge kui kiriklik Pärimus Jumal on olemise ning igasuguse täiuslikkuse küllus Tal pole algust ega otsa Sellal kui kogu loodu on võtnud kõik mis ta on ja mida ta omab vastu Temalt on üksnes Tema samane enda olemisega ning on iseenesest kõik mis Ta on 41 III Jumal TEMA KES ON on Tõde ja Armastus 214 Jumal Tema kes on ilmutas end Iisraelile kui see kes on rikas halastusest ja tõest 1 Ms 34 6 Need kaks mõistet väljendavad jumaliku nime olemuslikku rikkust Kõigis oma tegemistes näitab Jumal oma headust armu armastust

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/391-121-mina-usun-jumalasse?showall=&start=1 (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 1.2.1. Mina usun Jumalasse
    Temast lähtub DS 1300 1301 247 Konstantinoopoli usutunnistuses 381 filioque t ei esinenud Tuginedes vanale ladina ja Aleksandria pärimusele tunnistas püha paavst Leo I seda aga juba aastal 447 dogmaatilise tõena vrd DS 284 seega juba enne kui Rooma 381 aasta ususümbolit tundma sai ning selle 451 aastal Chalkedoni Kirikukogul üle võttis Selle formuleerigu kasutamine ladina liturgias juurdus järk järgult VIII ja XI sajandi vahel Ladina liturgias esinev filioque vahelelüke Nikaia Konstantinoopoli usutunnistusse on veel tänapäevalgi ortodoksse kirikuga tüliküsimuseks 248 Ida traditsioon väidab eelkõige et Vaimu esmane läte on Isa Tunnistades et Vaim lähtub Isa juurest Jh 15 26 väidab ta et Vaim lähtub Isast Poja läbi vrd AG 2 Lääne pärimus toob eelkõige esile Isa ja Poja olemusühtsuse väites et Vaim lähtub Isast ja Pojast filioque Ta väidab seda lubatud ja mõistuspärasel viisil Firenze Kirikukogu aastal 1439 DS 1302 sest vastavalt jumalike isikute igavikulisele korrastatusele nende olemusühtses koosolemises on Isa Vaimu esmane läte kui alguseta algus DS 1331 kuid ka ainusündinud Poja Isana on Ta koos Pojaga üksainus printsiip kellest lähtub Püha Vaim Lyoni II Kirikukogu aastal 1247 DS 850 Kui neid üksteist täiendavaid vaateviise mitte ühekülgselt üle tähtsustada siis ei mõjuta see usu identsust ühe ja sama müsteeriumi tegelikkuse tunnistamisel III Püha Kolmainus usu õpetuslausetes Kolmainsuse dogma kujunemine 249 Ilmutustõde pühast Kolmainsusest on algusest peale eelkõige ristimisel põhinevalt Kiriku elava usu esmane alus See väljendub ristimisel tunnistatavas usureeglis mis sõnastakse täpselt jutluses katehheesis ning Kiriku palvetes Sellised sõnastused leiame juba apostlite kirjutistes näiteks Euharistia pühitsemisse ülevõetud tervituses Issanda Jeesuse Kristuse arm Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu teie kõikidega 2 Kr 13 13 vrd 1 Kr 12 4 6 Ef 4 4 6 683 189 250 Esimestel sajanditel üritas Kirik oma trinitaarset usku selgemalt formuleerida süvendamaks usu mõistmist ning kaitsmaks seda moonutavate eksiõpetuste vastu Sellega tegelesid esimesed kirikukogud keda toestasid kirikuisade teoloogilised tööd ja kristliku rahva usutaju 94 251 Sõnastamaks trinitaarset õpetuslauset pidi Kirik filosoofia mõistetest substants isik või hüpostaas suhe välja arendama sobiva terminoloogia Seeläbi ei allutanud ta usku inimlikule tarkusele vaid andis neile mõistetele uue seniolematu mõtte et need oleksid võimelised väljendama sõnulseletamatut müsteeriumi mis on lõpmatult üle kõigest mida me inimese kombel taipame SPF 2 170 252 Kirik kasutab mõistet substants vahel ka olemuse või loomusena edasi antud tähistamaks jumaliku olemuse ühtsust mõistet isik või hüpostaas et tähistada Isa Poja ning Püha Vaimu reaalseid omavahelisi erinevusi mõistet suhe ütlemaks et nende erinevused peituvad nende vastastikustes suhetes Pühima Kolmainsuse dogma 253 Kolmainsus on üks Me ei tunnista kolme Jumalat vaid üht Jumalat kolmes isikus olemusühtset Kolmainsust Konstantinoopoli II Kirikukogu aastal 553 DS 421 Jumalikud isikud ei jaga omavahel ainsat Jumalat vaid igaüks nendest on täiesti ja tervenisti Jumal Isa on samane Pojaga Poeg on samane Isaga Isa ja Poeg on samased Püha Vaimuga nad on loomuselt üks Jumal Toledo II Sinod aastal 675 DS 530 Igaüks kolmest isikust on sedalaadi tegelikkus see tähendab jumalik substants olemus või loomus Lateraani IV Kirikukogu aastal 1215 DS 804 2789 590 254 Kolm jumalikku isikut on reaalselt üksteisest erinevad

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/391-121-mina-usun-jumalasse?showall=&start=2 (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 1.2.1. Mina usun Jumalasse
    käsivarrele Trk 11 21 303 Sa halastad kõigile sest see on sinu võimuses 270 Jumal on kõigeväeline Isa Tema isadus ning kõigeväelisus selgitavad üksteist vastastikku Ta näitab oma kõigeväelisust sellega et Ta meie eest hoolt kannab vrd Mt 6 32 et Ta meid oma lastena vastu võtab ma tahan olla teie Isa ja teie peate olema minu pojad ja tütred ütleb Issand kõige loodu Valitseja 2 Kr 6 18 Vulgata alusel Ta näitab oma kõigeväelisust ka lõpmatu halastuse kaudu sest oma vabast tahtest meile meie patte andestades näitab Ta kõige rohkem oma kõigeväelisust 2777 1441 271 Jumalik kõigeväelisus pole mingil moel meelevaldne Jumalas on vägi ja olemus tahe ja mõistus tarkus ja õiglus samased Seetõttu ei saa Jumala võimuses olla midagi sellist mida ei ole olemas ühtaegu ka Tema õiglases tahtes ja Tema targas mõistuses Aquino p Thomas Summa Theologiae I 25 5 ad 1 Jumala näilise võimetuse müsteerium 272 Kurjuse ning kannatuse kogemine võib usu kõigeväelisse Isasse rängalt proovile panna Vahel võib Jumal näida eemalolevana ning võimetuna kurja ära hoidma Paraku on Jumal aga oma kõigeväelisust kõige salapäraseimal moel näidanud oma Poja vabatahtliku alanduse ning ülestõusmise kaudu millega kuri võideti Seega on ristilöödud Kristus Jumala vägi ja Jumala tarkus sest Jumala narrus on inimestest targem ja Jumala nõtrus inimestest tugevam 1 Kr 1 24 25 Kristuse ülestõusmises ja ülendamises on Isa teostanud oma väe võrratu suuruse meie heaks kes me usume Tema tugevuse jõu mõjul Ef 1 19 309 412 609 648 273 Üksnes usk suudab nõustuda Jumala kõigeväelisuse salapäraste teedega See usk kiitleb oma nõtruses et tõmmata sellega Jeesuse väge enda peale vrd 2 Kr 12 9 Fl 4 13 Selle usu säravaimaks näiteks on Maarja Tema uskus et Jumala käes ei ole ükski asi võimatu Lk 1 37 ja suutis Issandat ülistada Mulle on suuri asju teinud

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/391-121-mina-usun-jumalasse?showall=&start=3 (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • 1.2.1. Mina usun Jumalasse
    auhiilgust ja meie õndsust AG 2 IV Loomise müsteerium Jumal loob tarkuses ning armastuses 295 Meie usume et Jumal on maailma loonud oma tarkuse kohaselt vrd Trk 9 9 See ei ole mingi hädavajaduse pimeda saatuse või juhuslikkuse tagajärg vaid me usume et see lähtub Jumala vaba tahtega tehtud otsustusest millega Ta tahtis loodud olenditel võimaldada osasaamist Tema olemisest Tema tarkusest ja headusest Sest sina oled loonud kõik kõik olev on loodud sinu tahtmise läbi Ilm 4 11 Kui palju on sinu töid Issand Sa oled nad kõik teinud targasti Ps 104 24 Hea on Issand kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude Ps 145 9 216 1951 Jumal lõi eimillestki 296 Me usume et Jumal ei vaja loomiseks midagi juba varem olemas olnut ega mingisugust abi vrd Vatikani I Kirikukogu DS 3022 Loodu pole ka hädavajalikul viisil jumalikust substantsist välja voolanud Vatikani I Kirikukogu DS 3023 3024 Jumal loob vabaduses eimillestki DS 800 3025 Juhul kui Jumal oleks maailma loonud juba varem olemas olnud ainest mis oleks selles siis erakordset Kui inimesest käsitöölisele antakse materjal teeb ta sellest kõike mida soovib Jumala vägi seevastu ilmneb just selles et ta lähtub eimillestki et teha kõike mida soovib p Theophilus Antiookiast Ad Autolycum 2 4 PG 6 1052 285 297 Usku eimillestki loomisesse kinnitab Pühakiri kui tõotus ja lootusküllast tõde Nõnda julgustab Makkabite teises raamatus ema oma poegi martüüriumiks järgmiste sõnadega Mina ei tea kuidas te olete minu üska ilmunud ei ole ju mina teile hinge ja elu kinkinud ega ole mina ka teist igaühe algaineid kokkuliitnud Sellepärast siis maailma Looja kes on kujundanud inimese sünni ja on kavandanud kõigi olendite tekkimise võib armulikult anda teile jälle hinge ja elu nii kindlasti nagu te nüüd iseendast ei hooli tema Seaduse pärast Ma palun sind mu laps vaata taevast ja maad ja silmitse kõike mis seal on Ja mõtle et Jumal on selle teinud olematust ja et inimsugugi on sündinud selsamal viisil 2 Mak 7 22 23 28 338 298 Kuna Jumal suudab luua eimillestki suudab Ta ka Püha Vaimu läbi kinkida patustele hingeelu luues neile puhta südame vrd Ps 51 12 ja surnutele ihuliku elu neid surnuist üles äratades sest Ta on see kes teeb elavaks surnud ja kutsub olematuid nagu olevaid Rm 4 17 Ja kuna Ta on võimeline sõna abil pimedusest valgusel särada laskma vrd 1 Ms 1 3 siis võib Ta kinkida usu valguse ka neile kes Teda ei tunne vrd 2 Kr 4 6 1375 992 Jumal loob korrastatud ning hea maailma 299 Kuna Jumal loob tarkuses on kogu loodu korrastatud Sina oled kõik korraldanud mõõdu arvu ja kaalu järgi Trk 11 21 Loodu loodi igavikulises Sõnas ja igavikulise Sõna kaudu kes on nähtamatu Jumala kuju Kl 1 15 Ta on ette määratud ja kingitud inimesele kes on loodud Jumala näo järgi vrd 1 Ms 1 26 ning kutsutud isiklikule suhtlemisele Jumalaga Seda mida Jumal meile oma loodu kaudu öelda soovib vrd Ps 19 2 5 suudab meie jumaliku mõistuse valguses osalev mõistus küll taibata kuid ainult suure vaevaga ning alandliku meelega Looja ning Tema loodu suhtes vrd Ii 42 3 Kuna loodu lähtub jumalikust headusest osaleb ta headuses Ja Jumal nägi et kõik mis Ta tegi oli hea väga hea vrd 1 Ms 1 4 10 12 18 21 23 Jumal tahtis loodut inimesele kinkida talle määratud ja tema kätte usaldatud pärandina Kirikul on korduvalt tulnud kaitsta tõde et loodu kaasa arvatud materiaalne maailm on hea vrd DS 286 455 463 800 1333 3002 339 41 1147 358 2415 Jumal on ülem loodust ning temas olemasolev 300 Jumal on kogu loodust lõpmatult suurem vrd Srk 43 28 Sinu aukuulsus ulatub üle taevaste Ps 8 2 tema suurus on uurimatu Ps 145 3 Kuid kuna Ta on ülev ja sõltumatu vaba Looja kõige olemasoleva esmane põhjus on Ta kohalolev ka oma loodu sügavaimas sisemuses Tema sees meie elame ja liigume ja oleme Ap 17 28 Püha Augustinuse järgi on Jumal sügavamal mu sisimast ja kõrgemal mu ülimast Confessiones Pihtimused III 6 11 42 223 Jumal hoiab ja kannab loodut 301 Pärast loomist ei jäta Jumal loodut lihtsalt tema enda hooleks Ta ei anna loodule mitte ainult olemist ning elu vaid ka hoiab teda igal hetkel olemises annab talle võimaluse tegutsemiseks ning juhatab ta sihile Sellise täieliku Loojast sõltuvuse tunnetamine ja tunnistamine annab tarkuse ja vabaduse rõõmu ja usalduse 396 1951 Sest sina armastad kõike mis olemas on ega põlga midagi mida sa oled teinud sest sina ei olegi loonud midagi mida sa ise vihkaksid Sest kuidas saaks midagi püsida kui sina ei tahaks või kuidas säiliks see keda sina ei ole kutsunud Sina aga säästad kõiki sellepärast et nad on sinu omad Issand hingede armastaja Trk 11 25 27 V Jumal teostab oma kava jumalik ettehooldus 302 Loodul on talle eriomane headus ning täiuslikkus Kuid loodu ei lähtunud Looja kätest veel täiesti valmina Ta on loodud sellisena et ta on alles teel in statu viae ükskord saavutatava lõpliku täiuslikkuse poole mille saavutamise on Jumal tema jaoks ette näinud Neid korraldusi mille kaudu Jumal oma loodut selle lõppeesmärgi poole juhib nimetame me jumalikuks ettehoolduseks Jumal kaitseb ja juhib kogu oma loodut ulatudes võimsasti maailma äärest ääreni ja valitseb kõike hästi Trk 8 1 Kõik on alasti ja paljastatud Tema silma ees Hb 4 13 ka see mis toimub loodu vaba tahte alusel Vatikani I Kirikukogu DS 3003 303 Pühakirja tunnistus on ühemõtteline jumalik ettenägevus ja ettehooldus on konkreetne ning vahetu ja tegeleb kõigega alates kõige tühisematest pisiasjadest kuni maailmaajalooliste sündmusteni Pühad raamatud kinnitavad otsustavalt Jumala absoluutset suveräänsust sündmuste kulgemises Meie Jumal on taevas ta teeb kõik mis iganes talle meeldib Ps 115 3 Ning Kristus on see kes avab ja ükski ei lukusta ning lukustab ja ükski ei ava Ilm 3 7 Inimsüdames on palju kavatsusi aga Issanda nõu saab teoks Õp 19 21 269 304 Pühakirja peamine autor Püha Vaim kirjutab nõnda sageli tegusid Jumala arvele mainimata teisejärgulisi põhjuseid See ei ole primitiivne kõnepruuk vaid sügavamõtteline viis meenutamaks Jumala eesõigust ning täielikku meelevalda ajaloo ja

    Original URL path: http://katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/391-121-mina-usun-jumalasse?showall=&start=4 (2015-10-17)
    Open archived version from archive



  •