archive-ee.com » EE » K » KAMBJA.EE

Total: 728

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".

  • Stackelbergidele 1580 võeti Stackelbergidelt nende rootsimeelsuse tõttu mõis mille nad Rootsi ajal tagasi said Mõis võõrandati von Löwis of Menaritelt Ühekordne vana puust mõisahoone milles 1919 1965 asus Kambja kool hävis tulekahjus 1998 Tänaseni on säilinud mõisa viinavabrik sõiduhobuste tall ja vallakohtumaja 18 sajandil rajatud pargis kasvavad kaks Eesti vanimat ja suurimat kõrgus 23 m euroopa lehist 1995 avatud Suure Kambja tamm paisutas üles kunagise kinnikasvanud järve Asukoht Suure Kambja

    Original URL path: http://www.kambja.ee/kulalisele/vaatamisvaarsused/201-suure-kambja-mois-ja-park?type=raw&tmpl=component&print=1&layout=default&page= (2015-12-04)
    Open archived version from archive



  • 1934 Sammas kujutab endast kaheastmelisele betoonalusele raudkividest laotud obeliskitüvikut püramiidikujulise betoontipuga mille keskel on Vabadusristi kujutis Samba esiküljele on kinnitatud graniittahvel tekstiga Võitluses wabaduse eest langenuile 1918 1920 järgneb 8 nime ja Kodijärwe vald Tagaküljel on tahvel tekstiga Vägitöö kaunis jääb hiilgama veerevate aegade voolus ja tammepärg ristatud mõõkadega Tahvlid on originaalid Sambalt eemaldati plaadid 1940 a ning lõhuti 1949 50 a Mälestussammas taasavati 23 06 1990 Asukoht Pikksaare poolsaar

    Original URL path: http://www.kambja.ee/kulalisele/vaatamisvaarsused/209-vabadusoja-malestussammas-pikksaares?type=raw&tmpl=component&print=1&layout=default&page= (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Marienburgi sõjalaagris mõisa meeslääni õiguse põhjal Cornetile 19 saj I poolel vaheldusid omanikud kuni 1856 läks valdus von Hackermannide kätte Heade mõisnikena tuntud Hackermannidele jäi mõis võõrandamiseni Mõisa härrastemaja on osalt kahekordne kiviehitis Säilinud on moonamaja Algselt barokses stiilis rajatud

    Original URL path: http://www.kambja.ee/kulalisele/vaatamisvaarsused/198-kodijarve-mois?type=raw&tmpl=component&print=1&layout=default&page= (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Vaatamisväärsused
    mälestusaed Vastse Kambja mõis Vabadussõja mälestussammas Kambja kalmistu Kihelkonnakooli mantelkortsen Kuuste mõis ja park Henno talu häärber Maidla postijaam Maidla karjamõis Prangli laane ristimänd Suure Kambja mõis ja park Vabadussõja ausammas Pikksaarel Kodijärve mõis Aktiivne puhkus Lättemaa puhkemaja ja seikluspark Karl Eriku ratsatalu Kambja terviserajad Palumägede matkarada Pikksaare matkarada Kultuurikalender Teenindussfäär Söögikohad Tanklad Kauplused Postkontor Pangad Avalikud internetipunktid WiFi levialad Raamatukogud Iluteenused Külalisele Vaatamisväärsused Vaatamisväärsused Perekivi Mälestuskivi Eesti perekondadele avati Kambja kihelkonnapäeval 2011 Selle püstitamise algatasid kolm suguvõsa Riives Klaos Veber Veeber mille juured on seotud Kambja kihelkonnaga Loe lisa Kambja Püha Martini kirik Kambjasse sattudes tasub kindlasti tulla vaatama Lõuna Eesti suurim maakirikut Kambja kirikut 1330 Kirikut saab sel suvel uudistada laupäeviti kell 10 13 Sõdades korduvalt kannatada saanud pseudogooti uuskujunduses 1874 kirik oma hea akustika ning ligi 600 istekohaga meelitab inimesi kontserte kuulama või abielluma Kambja kiriku torni on kujundanud arhitekt Arnold Matteus ning alates 2003 aastast heliseb Kambja kirikus Rootsi Träslövsläge koguduse kingitud 12 registriga orel Loe lisa Eesti talurahvakooli mälestusaed Kambjas alustas kool enam kui 324 aastat tagasi Rahvakooli 300 aastapäevaks rajatud koolihariduse mälestusmärgi juurde kuulub ka skulptor Endel Taniloo raiutud kiviraamat ning tulealtar Loe lisa Vastse Kambja mõis Endise Vaste Kambja e Väike Kambja mõisa peahoones tegutseb tänapäeval Kambja vallavalitsus ülakorrusel on bürooruumid Loe lisa Vabadussõja mälestussammas Kambja kihelkonna vabadussõjas langenutele pühendatud Kambja Jaagu kavandi valmistas helilooja Heino Elleri vend kujur Aleksander Eller Mälestussammas avati 27 oktoobril 1929 Loe lisa Kambja kalmistu Eesti omapäraseim kalmistu asub Kambjas Köstrimäel Keisrinna Katariina käsul pidi rajatama uued surnuaiad 1773 aastal õnnistati Kambja surnuaed seni maeti Kambja kiriku aeda Loe lisa Kihelkonnakooli mantelkorsten Kihelkonnakool tegutses siin aastatel 1852 1919 Rahvasuus kutsuti kooli ka köstrikooliks 1914 15 õa oli õpetajaks Julius Kuperjanov kes sai lastele väga omaks Ta tegi koos õpilastega sporti tõlkis ja vestles lastega Loe lisa Vana Kuuste mõis ja park Esimesed teated Kuuste mõisa kohta on aastast 1627 Tänaseni säilinud peahoone vanem osa ehitati 1800 ja uus osa 1968 3 5 ha suurune terassidena kujundatud park rajati 19 sajandil sellest ajast pärinevad suured pärnad Loe lisa Henno põlistalu häärber Henno põlistalu ajalugu ulatub tagasi aastaase 1873 Aastal 1912 sai talu omanikuks Karl Lentso Lensu Juuniküüditamine viis pere 1941 a sunniviisiliselt Siberisse Pärast neid pererahva jaoks traagilisi sündmusi on Henno talu häärber näinud nii mõndagi kui see vaid rääkida oskaks Loe lisa Maidla postijaam Kunagine Maidla postijaam on tervikuna säilinud postijaama ansambel ehitatud 1864 Varbuse postijaamaga sama tüüpprojekti järgi Loe lisa Maidla karjamõis Endine karjamõis kuulus algselt Pühajärve mõisnikule von Maydellile Rootsi aja alguseks tühjaks jäänud möisa andis Gustav Adolf 1626 a Niemannile Seejärel oli mõis rohkelt vahetanud omanikke Loe lisa Prangli laane ristimänd Prangli laanes kasvab mänd mida on aegade jooksul ristipuuna kasutataud Puu ümbermõõt 3 m kõrgus 39 m 1999 Männi tüvesse on sellest möödunud matuserongid kuni nelja meetri kõrgusele lõiganud riste Puu tüvel on spiraalne koorevigastus mis on tekkinud välgulöögist Loe lisa Suure Kambja mõis ja park 15 saj lõpul von Buxhöwdenitele kuulunud mõis müüdi 16 saj alguses Stackelbergidele 1580 võeti Stackelbergidelt nende rootsimeelsuse tõttu

    Original URL path: http://www.kambja.ee/kulalisele/vaatamisvaarsused?font-size=smaller (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • kindlasti ütlus et mis ei tapa see teeb tugevaks Eesti pere vastupanuvõime ja tugevuse auks ning tähistamiseks oleks ühe korraliku võimsa maakivist ausamba püstitamine auväärne tegu Ligi 40 tonni kaaluv graniitrahn sattus Tiit Veeberi valdusse kolme aasta eest kui Lohkvasse ehitati elektri ja soojuse koostootmisjaama Nelja meetri sügavuses lebanud kivi asub nüüd Kambja kalmistu peavärava lähistel auväärsel kohal tema palgel on kujutatud ema isa kaks tütart ja poeg Pere liikmed

    Original URL path: http://www.kambja.ee/kulalisele/vaatamisvaarsused/perekivi?type=raw&tmpl=component&print=1&page= (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Perekivi
    d Mittetulundusühingud Külalisele Kuidas tulla Bussiga rongiga Teekonnakaardid Tallinn Kambja Tartu Kambja Otepää Kambja Põlva Kambja Võru Kambja Pärnu Viljandi Kambja Pärnu Tõrva Kambja Jõhvi Mustvee Kambja Haapsalu Märjamaa Rapla Türi Kambja Rakvere Jõgeva Kambja Paide Kambja Räpina Ahja Kambja Värska Kambja Elva Kambja Võnnu Kambja Transport Majutusvõimalused Kambja hotell Lättemaa puhkemaja ja seikluspark Truu puhketalu Külalistemaja Tõllaratas Tatra puhkemaja Hallivariku puhkemajad Telkimiskohad Vaatamisväärsused Perekivi Kambja kirik Talurahvakooli mälestusaed Vastse Kambja mõis Vabadussõja mälestussammas Kambja kalmistu Kihelkonnakooli mantelkortsen Kuuste mõis ja park Henno talu häärber Maidla postijaam Maidla karjamõis Prangli laane ristimänd Suure Kambja mõis ja park Vabadussõja ausammas Pikksaarel Kodijärve mõis Aktiivne puhkus Lättemaa puhkemaja ja seikluspark Karl Eriku ratsatalu Kambja terviserajad Palumägede matkarada Pikksaare matkarada Kultuurikalender Teenindussfäär Söögikohad Tanklad Kauplused Postkontor Pangad Avalikud internetipunktid WiFi levialad Raamatukogud Iluteenused Külalisele Vaatamisväärsused Perekivi Perekivi Mälestuskivi Eesti perekondadele avati Kambja kihelkonnapäeval 2011 Selle püstitamise algatasid kolm suguvõsa Riives Klaos Veber Veeber mille juured on seotud Kambja kihelkonnaga Eks perekond ole ühiskonna aluskivi on öelnud ajaloolane Kristin Strauss See aluskivi on vastu pidanud lugematul arvul vallutus ja röövretkedele näljahädadele ning katkuepideemiatele ning kõigist neist kriisidest veelgi tugevamana välja tulnud Siinkohal kehtib kindlasti ütlus et mis ei tapa see teeb tugevaks Eesti pere vastupanuvõime ja tugevuse auks ning tähistamiseks oleks ühe korraliku võimsa maakivist ausamba püstitamine auväärne tegu Ligi 40 tonni kaaluv graniitrahn sattus Tiit Veeberi valdusse kolme aasta eest kui Lohkvasse ehitati elektri ja soojuse koostootmisjaama Nelja meetri sügavuses lebanud kivi asub nüüd Kambja kalmistu peavärava lähistel auväärsel kohal tema palgel on kujutatud ema isa kaks tütart ja poeg Pere liikmed on omavahel põimunud ja vaatavad taevasse Perekivi autoriteks on Juhan Paberit Anneli Salumaa Kalvi Tenno ja Tiit Veeber Kivile on raiutud ka Hando Runneli sõnad Hoidke meid alles Asukoht Mäe tn Kambja alevik Kambja vald Tartumaa GPS 58 14 6 81

    Original URL path: http://www.kambja.ee/kulalisele/vaatamisvaarsused/perekivi?font-size=smaller (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • maakivid Vanimad kirikuraamatud on säilinud aastast 1719 Kiriku vanad personaalraamatud on kõigile kättesaadavad internetis http www eha ee saaga 1726 aastal oli suur nälg ja 1730 aastal valitses maal kohutav põud Sel ajal käidi nii hoolsasti kirikus et kiriku visitatsiooniprotokollides nimetatakse vaid kaht meest kes pole armulaual käinud Piiblitõlkija Andreas Virginiuse järel oli Heinrich Andreas Erxleben 1808 teiseks kirjameheks Kambja õpetajate hulgas ta andis välja Tartu murdes Vana Testamendi lühikese kokkuvõtte ja vennastekoguduse lauluraamatu Tähtsaimaks köstriks oli talurahva päritolu Johann Thal kes orelimeistrina ehitas Kambjas 1772 aastal Tartumaa esimese oreli Õpetaja Stockenbergi ajal oli Kambjas armulaual käijaid eriti rohkesti Osaliselt oli see tingitud vennastekoguduse suurest mõjust Kambja kihelkonnas Altaripilt oli maalitud 1888 aastal Tartus kunstnik R v z Mühleni poolt Gotha linnas valmistatud orel seati üles 1878 aastal Kiriku kellad olid valatud Moskvas 1904 a pühitseti kihelkonna lõunaosas sisse Krüüdneri abikirik Iseseisvuse aeg 1926 rajati Kambja alevik ja kirikus tehti põhjalik remont 1932 aastal külastas Kambjat Rootsi kroonprints Gustav Adolf Prints istutas kirikuaeda tamme mis kasvab värava kõrval praegugi 1934 peeti esimene Kambja kihelkonna vaimulik laulupäev 1937 aastal ehitati kiriku läänepoolsele küljele uus kivist 53 meetri kõrgune torn ühes trepikodadega Okupatsiooni aeg 19 augustil 1944 põletasid sissetungivad vene väed Kambja kiriku veelkord maha Varemetesse jäi nii kirik kui kogudus Viimane jumalateenistus peeti 1951 aastal Köstrimäel mil õpetaja Peeter Kohandi õnnistas 8 leerilast Kogudus liideti Nõoga kus alates 1954 aastast teenis vanglast vabanenud Harald Tammur Vaatamata korduvatele palvetele ei saanud kogudus kiriku taastamiseks luba Varemetes kasvasid puud ja võsa 1987 aastal tähistati Kambjas rahvakooli aastapäeva Ajad muutusid ja Kambja sovhoos asus organiseerima kiriku taastamist Kiriku taastamine 1989 aastal algasid Kambja kirikus taastamistööd 1991 laoti üles käärkamber 1992 1993 ehitati kiriku katus ja tornikiiver 1994 aknad 1995 1996 lagi ja 1997 betoonpõrand Töid tehti arhitekt Liivi Ehmanni jooniste järgi 1994 aastal peeti

    Original URL path: http://www.kambja.ee/kulalisele/vaatamisvaarsused/kambja-kirik?type=raw&tmpl=component&print=1&page= (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kambja Püha Martini kirik
    preestrit Tartu piiskopkonnas 1330 aastal Kambja kihelkonda on esimest korda mainitud 1471 aastal Kiriku rajajaks peetakse Kambie nimelist maaisandat kes kirikumõisa tarbeks kinkinud osa oma valdustest Liivi sõja ajal 1558 põletasid venelased Kambja kiriku 1613 aastal ehitati see kividest kividest üles kuid ilma katuseta Tol ajal polnud Kambjas õpetajat Ka hiljem oli kirik korratus olekus ja alles 1642 aastal seati ta põhjalikult korda Esimese luterliku kirikuõpetajana nimetatakse Johann Prinz i aastal 1626 Rootsi aeg Aastatel 1660 1701 oli Kambjas ametis Andreas Virginius Siin tõlkis ta koos oma poja Adrian Virginiusega pühakirja maarahva keelde Wastne Testament ilmus trükis 1686 Et rahvas pühakirja ka lugeda mõistaks hakati rajama koole Tuntuks on saanud Kambja kihelkonna poiss Ignatsi Jaak kes siin hiljem ka koolmeistri ametit pidas Vene aeg Põhjasõjas aastal 1704 hävitasid taas vene väed Kambja kiriku kuid kambjalased ehitasid oma kiriku juba 1720 aastal uuesti üles Sellest ehitusest on alles praegune vana kiriku osa mille idapoolsele küljele ehitati 1874 aastal juurde uus ristosa Väljast vaadates on vana osa valgeks võõbatud uues osas aga paistavad punased tellised ja maakivid Vanimad kirikuraamatud on säilinud aastast 1719 Kiriku vanad personaalraamatud on kõigile kättesaadavad internetis http www eha ee saaga 1726 aastal oli suur nälg ja 1730 aastal valitses maal kohutav põud Sel ajal käidi nii hoolsasti kirikus et kiriku visitatsiooniprotokollides nimetatakse vaid kaht meest kes pole armulaual käinud Piiblitõlkija Andreas Virginiuse järel oli Heinrich Andreas Erxleben 1808 teiseks kirjameheks Kambja õpetajate hulgas ta andis välja Tartu murdes Vana Testamendi lühikese kokkuvõtte ja vennastekoguduse lauluraamatu Tähtsaimaks köstriks oli talurahva päritolu Johann Thal kes orelimeistrina ehitas Kambjas 1772 aastal Tartumaa esimese oreli Õpetaja Stockenbergi ajal oli Kambjas armulaual käijaid eriti rohkesti Osaliselt oli see tingitud vennastekoguduse suurest mõjust Kambja kihelkonnas Altaripilt oli maalitud 1888 aastal Tartus kunstnik R v z Mühleni poolt Gotha linnas valmistatud orel seati üles 1878 aastal Kiriku kellad olid valatud Moskvas 1904 a pühitseti kihelkonna lõunaosas sisse Krüüdneri abikirik Iseseisvuse aeg 1926 rajati Kambja alevik ja kirikus tehti põhjalik remont 1932 aastal külastas Kambjat Rootsi kroonprints Gustav Adolf Prints istutas kirikuaeda tamme mis kasvab värava kõrval praegugi 1934 peeti esimene Kambja kihelkonna vaimulik laulupäev 1937 aastal ehitati kiriku läänepoolsele küljele uus kivist 53 meetri kõrgune torn ühes trepikodadega Okupatsiooni aeg 19 augustil 1944 põletasid sissetungivad vene väed Kambja kiriku veelkord maha Varemetesse jäi nii kirik kui kogudus Viimane jumalateenistus peeti 1951 aastal Köstrimäel mil õpetaja Peeter Kohandi õnnistas 8 leerilast Kogudus liideti Nõoga kus alates 1954 aastast teenis vanglast vabanenud Harald Tammur Vaatamata korduvatele palvetele ei saanud kogudus kiriku taastamiseks luba Varemetes kasvasid puud ja võsa 1987 aastal tähistati Kambjas rahvakooli aastapäeva Ajad muutusid ja Kambja sovhoos asus organiseerima kiriku taastamist Kiriku taastamine 1989 aastal algasid Kambja kirikus taastamistööd 1991 laoti üles käärkamber 1992 1993 ehitati kiriku katus ja tornikiiver 1994 aknad 1995 1996 lagi ja 1997 betoonpõrand Töid tehti arhitekt Liivi Ehmanni jooniste järgi 1994 aastal peeti Kambja kirikus taas jõuluõhtu jumalateenistus 1996 aastal avati kiriku seinal Wastse Testamendi mälestustahvel Pastor Wilhelm Johanningu vahendusel on saksa sõbrad kinkinud Kambja kirikule harmooniumi 1995 puhkpille

    Original URL path: http://www.kambja.ee/kulalisele/vaatamisvaarsused/kambja-kirik?font-size=smaller (2015-12-04)
    Open archived version from archive