archive-ee.com » EE » K » KAMBJA.EE

Total: 728

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".

  • Väike Kambja ja Suure Kambja mõisa maadest moodustatud aleviku suuruse ja piirid 2 km² maaala otsustati tükeldada ½ 1 vakamaa suurusteks kruntideks Ehituskruntide saamiseks oli end üles andnud 104 isikut 27 oktoobril 1929 a avas Kambja kaitseliidu malevkond aleviku surnuaia lähedasele mäele ausamba vabadussõjas langenuile Pronkskuju autor oli Eino Elleri vend Aleksander Eller Külas on kroonprints 1932 a külastas Kambjat Rootsi kroonprints Gustav Adolf Gustav VI Adolf Rootsi kuningas 1950 1973 Külalise auks peeti kirikus tänujumalateenistus kus meenutati Rootsi riigi osa nii Eesti kui ka Kambja koolitraditsioonide kujunemisel Prints istutas kirikuaeda tamme mis elas üle II maailmasõja ning kasvab seal praegugi Ilmasõda Kambja pidi sarnaselt kogu Eestimaaga üle elama traagilised II maailmasõja aastad Sisuliselt 1939 aastal alanud nõukogude okupatsioon asendus hitlerliku saksamaa ülemvõimuga et jällegi asenduda stalinliku nõukogude okupatsiooniga See kajastus peamiselt läbi okupeerimiste küüditamiste mobiliseerimiste sõjakahjude ja represseerimise Paljud kambjalased mäletavad Tartu pommitamise kõhedat kuma Nõukogude väed hävitasid 1944 aastal Kambja kiriku Kambjas baseerus lahingute käigus ka nõukogude tankiüksus Suured tankilahingud toimusid vahetult valla edelapiiri lähistel Tamsa mail Vastupanu 1948 a jaanilaupäeval Kambja kalmistupühal oli vabadusõja monumendi veel alles olnud alust ümbritsenud aiad kaunistatud lillevanikutega Samas oli ka plakat Puhake parimad pojad kolme salmiga ning alla kirjutatud Julius Kuperjanovi poeg Lisaks veel silt kirjaga mineeritud See on tunnistus et kambjalased tegelesid samuti vastupanuliikumisega Nõukogude aeg 17 01 1941 a muudeti Kambja vallavalitsus Kambja valla rahvasaadikute täitevkomiteeks ja vallas moodustati 3 külanõukogu Kambja Kammeri ja Kodijärve Saksa okupatsiooni ajal endine olukord ajutiselt taastus 1950 a seoses maarajoonide loomisega vallad likvideeriti Hiljem on Kambja külanõukogu suurendatud Kodijärve ja Kammeri suunas Kevendite talust loodi kolhoosikeskus ning mõisast sai masintraktoritejaam Hiljem muudeti mõisahoone külanõukogu ja sovhoosikeskuseks Hoone ülemisele korrusele rajati korterid Elu läks edasi Rahvas pidi harjuma elama ka nõukogude režiimi keskel Nõukaja lõpuks oli külanõukogus 30 küla ja Kambja alevik Oli kujunenud kaks suuremat majandit Kambja sovhoos ja Vambola kolhoos Aleviku rahvaarv oli kasvanud 750 inimeseni Alevikku oli rajatud asfatlkattega teid ja suuri paneelelamuid Toonase riigimajandi direktori Ivar Tedrema eestvedamisel rajati uus lasteaed spordihoone ning 1989 a alustati varemetes kiriku taastamist Iseseisvuse taastamine Nõukogude impeerium hakkas 1980 ndate lõpus näitama lagunemise märke Moskva lubas kriitikat ja mitmeparteisüsteemi Iseseisvuse taastamine oli muutumas üha reaalsemaks Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi parlamendis ülemnõukogus olid võimu saavutanud iseisvuse taastamist toetavad jõud Oma rolli mängis Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike komitee loomine 1990 aastal kuulutas ülemnõukogu välja Eesti Vabariigi taastamise ja sellega seonduvalt ülemineku perioodi Võeti kasutusele nimetus Eesti Vabariik Algas rajoonide taastamine maakondadeks ning külanõukogude taastamine valdadeks 16 05 1991 kinnitas ülemnõukogu Kambja valla omavalitsusliku staatuse Vallavanemaks jäi endine külanõukogu esimees Rein Ärmpalu 1941 1998 Jälle vabariik Pärast EV iseseisvuse taastamist ning 1992 a põhiseaduse vastuvõtmist said ka valla õigused ja kohustused selgepiirilisemaks 1993 aastal valiti taastatud iseseisvuse tingimustes esimest korda vallavolikogu Esimeseks volikogu esimeheks valiti Priit Päkk Vallavanemaks kinnitas volikogu Ivar Tedrema kes peab seda ametit tänini Ta on kogunud enim hääli kõigil volikogu valimistel alates 1996 aastast ning valitud volikogu poolt vallavanemaks kuuel korral Tänapäev Vald on pidevas arengus Külaliikumine ja isetegevus on pidevalt kosunud Kambja

    Original URL path: http://www.kambja.ee/kodanikule/uldinfo/tutvustus-ja-ajalugu?type=raw&tmpl=component&print=1&page= (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Tutvustus ja ajalugu
    kuperjanovlaste lipp Vabariik Vald sai olulisimaks haldusüksuseks Eestis seoses Eesti Vabariigi asutamisega 1918 aastal Varem oli peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad Sel ajastul liideti valdadega ka mõisamaad mis varem valdade alla ei kuulunud 1922 a tegutsesid Väike Kambja Kambja kirikukülas jaoskonnaarst ämmaemand apteek postkontor telefonikeskjaam ja postijaam Kihelkonna maadel oli 8 kooli 11 erakauplust ja kaks vaestemaja 1926 a andis Tartu Maakonnavalitsus Kambja asulale aleviku staatuse Kambja vallanõukogu määras kirikumõisa endise Väike Kambja ja Suure Kambja mõisa maadest moodustatud aleviku suuruse ja piirid 2 km² maaala otsustati tükeldada ½ 1 vakamaa suurusteks kruntideks Ehituskruntide saamiseks oli end üles andnud 104 isikut 27 oktoobril 1929 a avas Kambja kaitseliidu malevkond aleviku surnuaia lähedasele mäele ausamba vabadussõjas langenuile Pronkskuju autor oli Eino Elleri vend Aleksander Eller Külas on kroonprints 1932 a külastas Kambjat Rootsi kroonprints Gustav Adolf Gustav VI Adolf Rootsi kuningas 1950 1973 Külalise auks peeti kirikus tänujumalateenistus kus meenutati Rootsi riigi osa nii Eesti kui ka Kambja koolitraditsioonide kujunemisel Prints istutas kirikuaeda tamme mis elas üle II maailmasõja ning kasvab seal praegugi Ilmasõda Kambja pidi sarnaselt kogu Eestimaaga üle elama traagilised II maailmasõja aastad Sisuliselt 1939 aastal alanud nõukogude okupatsioon asendus hitlerliku saksamaa ülemvõimuga et jällegi asenduda stalinliku nõukogude okupatsiooniga See kajastus peamiselt läbi okupeerimiste küüditamiste mobiliseerimiste sõjakahjude ja represseerimise Paljud kambjalased mäletavad Tartu pommitamise kõhedat kuma Nõukogude väed hävitasid 1944 aastal Kambja kiriku Kambjas baseerus lahingute käigus ka nõukogude tankiüksus Suured tankilahingud toimusid vahetult valla edelapiiri lähistel Tamsa mail Vastupanu 1948 a jaanilaupäeval Kambja kalmistupühal oli vabadusõja monumendi veel alles olnud alust ümbritsenud aiad kaunistatud lillevanikutega Samas oli ka plakat Puhake parimad pojad kolme salmiga ning alla kirjutatud Julius Kuperjanovi poeg Lisaks veel silt kirjaga mineeritud See on tunnistus et kambjalased tegelesid samuti vastupanuliikumisega Nõukogude aeg 17 01 1941 a muudeti Kambja vallavalitsus Kambja valla rahvasaadikute täitevkomiteeks ja vallas moodustati 3 külanõukogu Kambja Kammeri ja Kodijärve Saksa okupatsiooni ajal endine olukord ajutiselt taastus 1950 a seoses maarajoonide loomisega vallad likvideeriti Hiljem on Kambja külanõukogu suurendatud Kodijärve ja Kammeri suunas Kevendite talust loodi kolhoosikeskus ning mõisast sai masintraktoritejaam Hiljem muudeti mõisahoone külanõukogu ja sovhoosikeskuseks Hoone ülemisele korrusele rajati korterid Elu läks edasi Rahvas pidi harjuma elama ka nõukogude režiimi keskel Nõukaja lõpuks oli külanõukogus 30 küla ja Kambja alevik Oli kujunenud kaks suuremat majandit Kambja sovhoos ja Vambola kolhoos Aleviku rahvaarv oli kasvanud 750 inimeseni Alevikku oli rajatud asfatlkattega teid ja suuri paneelelamuid Toonase riigimajandi direktori Ivar Tedrema eestvedamisel rajati uus lasteaed spordihoone ning 1989 a alustati varemetes kiriku taastamist Iseseisvuse taastamine Nõukogude impeerium hakkas 1980 ndate lõpus näitama lagunemise märke Moskva lubas kriitikat ja mitmeparteisüsteemi Iseseisvuse taastamine oli muutumas üha reaalsemaks Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi parlamendis ülemnõukogus olid võimu saavutanud iseisvuse taastamist toetavad jõud Oma rolli mängis Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike komitee loomine 1990 aastal kuulutas ülemnõukogu välja Eesti Vabariigi taastamise ja sellega seonduvalt ülemineku perioodi Võeti kasutusele nimetus Eesti Vabariik Algas rajoonide taastamine maakondadeks ning külanõukogude taastamine valdadeks 16 05 1991 kinnitas ülemnõukogu Kambja valla omavalitsusliku staatuse Vallavanemaks jäi endine külanõukogu esimees Rein Ärmpalu 1941 1998

    Original URL path: http://www.kambja.ee/kodanikule/uldinfo/tutvustus-ja-ajalugu?font-size=smaller (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • 1 1 Kambja valla lipp on jaotatud horisontaalselt viieks võrdse laiusega lainelõikeliseks laiuks mille värvused on lipu ülaservast alates roheline valge sinine valge roheline Lipu normaal mõõtmed on 150 x 100 cm pikkuse ja laiuse vahekord on 9 6 3 2 Vektorgraafilised etalonkujutised Kambja valla vapp AI vormingus Kambja valla vapp SVG vormingus PDF kujutised Kambja valla vapp PDF vormingus Kambja valla sümbolite kasutamise kord Heisatav ja väljapandav Kambja valla lipp peab vastama käesoleva põhimääruse paragrahvi 4 lõikes 3 toodud kirjeldusele ning olema terve ja puhas Kambja valla lipu võib heisata asutuste äriühingute hoonetel ja elamutel riigilipu heiskamise päevadel lipupäevad samuti muude sündmuste või tähtpäevade puhul Kambja valla elanikel on õigus heisata valla lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul Kambjas tegutsevatel ettevõtetel asutustel ja organisatsioonidel on õigus heisata valla lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul Valla lipu alalise heiskamise otsustab vallavalitsus Lipu kasutamisel tuleb järgida Eesti lipu seadusega seatud Eesti lipu kasutamise sätteid ja head tava Valla vappi kasutatakse värvilisena või must valgena volikogu ja vallavalitsuse ning vallavalitsuse hallatavate asutuste dokumendiplankidel trükistel sildid kaardid jne ja vallavalitsuse loa alusel vastuvõttude jm pidulike sündmuste puhul Vappi kasutatakse pitseri elemendina valla organite ametiasutuste ja vallavalitsuse hallatavate asutuste pitseritel Vallavapi kujutist kasutatakse volikogu

    Original URL path: http://www.kambja.ee/kodanikule/uldinfo/sumboolika?type=raw&tmpl=component&print=1&page= (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Sümboolika
    laane ristimänd Suure Kambja mõis ja park Vabadussõja ausammas Pikksaarel Kodijärve mõis Aktiivne puhkus Lättemaa puhkemaja ja seikluspark Karl Eriku ratsatalu Kambja terviserajad Palumägede matkarada Pikksaare matkarada Kultuurikalender Teenindussfäär Söögikohad Tanklad Kauplused Postkontor Pangad Avalikud internetipunktid WiFi levialad Raamatukogud Iluteenused Kodanikule Üldinfo Sümboolika Sümboolika Kambja Vallavolikogus võeti 1995 a vastu määrus valla lipu ja vapi kohta Lipu ja vapi kavandite konkursile saabus kavandeid üheteistkümnelt autorilt Kuna täielikult sobivat kavandit ei leitud kasutati kujundamisel mitme autori kavandeid Vapi valmistamisel võeti aluseks Harri Vihalemma poolt esitatud kavand mida täiendati fragmentidega teistest kavanditest Lipp ja vapp on kinnitatud valla põhimäärusega Kambja valla vapi rohelisel kilbil olev hõbedane kolme kuldse kaelarõnga ja manustega kukk seisab vapitüvest tõusva hõbedase kuldse keraga kirikutorni tipus saatena kaks kuldset lüürat 1 1 Kambja valla lipp on jaotatud horisontaalselt viieks võrdse laiusega lainelõikeliseks laiuks mille värvused on lipu ülaservast alates roheline valge sinine valge roheline Lipu normaal mõõtmed on 150 x 100 cm pikkuse ja laiuse vahekord on 9 6 3 2 Vektorgraafilised etalonkujutised Kambja valla vapp AI vormingus Kambja valla vapp SVG vormingus PDF kujutised Kambja valla vapp PDF vormingus Kambja valla sümbolite kasutamise kord Heisatav ja väljapandav Kambja valla lipp peab vastama käesoleva põhimääruse paragrahvi 4 lõikes 3 toodud kirjeldusele ning olema terve ja puhas Kambja valla lipu võib heisata asutuste äriühingute hoonetel ja elamutel riigilipu heiskamise päevadel lipupäevad samuti muude sündmuste või tähtpäevade puhul Kambja valla elanikel on õigus heisata valla lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul Kambjas tegutsevatel ettevõtetel asutustel ja organisatsioonidel on õigus heisata valla lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul Valla lipu alalise heiskamise otsustab vallavalitsus Lipu kasutamisel tuleb järgida Eesti lipu seadusega seatud Eesti lipu kasutamise sätteid ja head tava Valla vappi kasutatakse värvilisena või must valgena volikogu ja vallavalitsuse ning vallavalitsuse hallatavate asutuste dokumendiplankidel trükistel sildid kaardid jne ja vallavalitsuse loa

    Original URL path: http://www.kambja.ee/kodanikule/uldinfo/sumboolika?font-size=smaller (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • küla 82 Kambja alevik 676 KOV täpsusega 16 Kammeri küla 77 Kavandu küla 55 Kodijärve küla 62 Kullaga küla 54 Kõrkküla 15 Lalli küla 132 Madise küla 32 Mäeküla 73 Oomiste küla 29 Paali küla 55 Palumäe küla 37 Pangodi küla 97 Pulli küla 54 Pühi küla 78 Raanitsa küla 47 Rebase küla 122 Reolasoo küla 22 Riiviku küla 20 Sipe küla 60 Sirvaku küla 68 Sulu küla 41 Suure

    Original URL path: http://www.kambja.ee/kodanikule/uldinfo/haldusjaotus?type=raw&tmpl=component&print=1&page= (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Haldusjaotus
    mõisapargi rekonstrueerimine Sport ja vaba aeg Ametnikud Komisjonid Spordikalender Spordiklubid Spordiringid Vaba aja veetmise võimalused Tartumaa suvemängud 2014 Teenindussfäär Ettevõtjale Investeerimisvõimalused Alustavale ettevõtjale Abiks ettevõtjale Äriühingud FIE d Mittetulundusühingud Külalisele Kuidas tulla Bussiga rongiga Teekonnakaardid Tallinn Kambja Tartu Kambja Otepää Kambja Põlva Kambja Võru Kambja Pärnu Viljandi Kambja Pärnu Tõrva Kambja Jõhvi Mustvee Kambja Haapsalu Märjamaa Rapla Türi Kambja Rakvere Jõgeva Kambja Paide Kambja Räpina Ahja Kambja Värska Kambja Elva Kambja Võnnu Kambja Transport Majutusvõimalused Kambja hotell Lättemaa puhkemaja ja seikluspark Truu puhketalu Külalistemaja Tõllaratas Tatra puhkemaja Hallivariku puhkemajad Telkimiskohad Vaatamisväärsused Perekivi Kambja kirik Talurahvakooli mälestusaed Vastse Kambja mõis Vabadussõja mälestussammas Kambja kalmistu Kihelkonnakooli mantelkortsen Kuuste mõis ja park Henno talu häärber Maidla postijaam Maidla karjamõis Prangli laane ristimänd Suure Kambja mõis ja park Vabadussõja ausammas Pikksaarel Kodijärve mõis Aktiivne puhkus Lättemaa puhkemaja ja seikluspark Karl Eriku ratsatalu Kambja terviserajad Palumägede matkarada Pikksaare matkarada Kultuurikalender Teenindussfäär Söögikohad Tanklad Kauplused Postkontor Pangad Avalikud internetipunktid WiFi levialad Raamatukogud Iluteenused Kodanikule Üldinfo Haldusjaotus Haldusjaotus Kambja vald jaguneb üheks alevikuks ja kolmekümneks külaks Kambja valla elanike arv külade kaupa Asula nimi 01 01 2015 Aakaru küla 87 Ivaste küla 47 Kaatsi küla 82 Kambja alevik 676 KOV täpsusega 16 Kammeri küla 77 Kavandu küla 55 Kodijärve küla 62 Kullaga küla 54 Kõrkküla 15 Lalli küla 132 Madise küla 32 Mäeküla 73 Oomiste küla 29 Paali küla 55 Palumäe küla 37 Pangodi küla 97 Pulli küla 54 Pühi küla 78 Raanitsa küla 47 Rebase küla 122 Reolasoo küla 22 Riiviku küla 20 Sipe küla 60 Sirvaku küla 68 Sulu küla 41 Suure Kambja küla 97 Talvikese küla 26 Tatra küla 38 Vana Kuuste küla 251 Virulase küla 39 Visnapuu küla 31 KOKKU 2620 Viimati uuendatud 30 01 2015 18 27 Oluline Jäätmemajandus Teenused Õigusaktid Dokumendiregister Teabenõue Taotluste avalduste vormid Huvide konflikti käsiraamat volikogudele Kodanikule Üldinfo

    Original URL path: http://www.kambja.ee/kodanikule/uldinfo/haldusjaotus?font-size=smaller (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Üldkaart Vaata kaarti eraldi aknas Üldkaart Vallavalitsuse asukoht Vaatamisväärsused Majutuskohad Teenindusasutused Kauplused Matkarajad

    Original URL path: http://www.kambja.ee/kodanikule/uldinfo/kaardid/uldkaart?type=raw&tmpl=component&print=1&page= (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Üldkaart
    asutused Valla osalusega ettevõtted Vallaga seotud sihtasutused ja ühingud Kodanikeühendused Palgaandmed Isikuandmete töötlemine Sotsiaal ja tervishoid Ametnikud Komisjonid Õigusaktid Sotsiaalasutused Tervishoiuasutused Arstide vastuvõtuajad Abiks abivajajale Hajaasustuse programm Haridus ja kultuur Ametnikud Komisjonid Õigusaktid Koolid Koolibussid Lasteaiad Raamatukogud Kultuurimajad Kultuurikalender Kultuuriasutused ja seltsid Ehitus ja planeerimine Ametnikud Komisjonid Õigusaktid Üldplaneering Hanked Hajaasustuse programm Puurkaevu rajamisest Vana Kuuste mõisapargi rekonstrueerimine Keskkonnakaitse Ametnikud Komisjonid Õigusaktid Heakord Jäätmemajandus Korraldatud olmejäätmete vedu Prügi sortimine Veemajandus Puude raie Keskkonnamõjude uuringud Puurkaevu rajamisest Pangodi maastikukaitseala korralduskava Vana Kuuste mõisapargi rekonstrueerimine Sport ja vaba aeg Ametnikud Komisjonid Spordikalender Spordiklubid Spordiringid Vaba aja veetmise võimalused Tartumaa suvemängud 2014 Teenindussfäär Ettevõtjale Investeerimisvõimalused Alustavale ettevõtjale Abiks ettevõtjale Äriühingud FIE d Mittetulundusühingud Külalisele Kuidas tulla Bussiga rongiga Teekonnakaardid Tallinn Kambja Tartu Kambja Otepää Kambja Põlva Kambja Võru Kambja Pärnu Viljandi Kambja Pärnu Tõrva Kambja Jõhvi Mustvee Kambja Haapsalu Märjamaa Rapla Türi Kambja Rakvere Jõgeva Kambja Paide Kambja Räpina Ahja Kambja Värska Kambja Elva Kambja Võnnu Kambja Transport Majutusvõimalused Kambja hotell Lättemaa puhkemaja ja seikluspark Truu puhketalu Külalistemaja Tõllaratas Tatra puhkemaja Hallivariku puhkemajad Telkimiskohad Vaatamisväärsused Perekivi Kambja kirik Talurahvakooli mälestusaed Vastse Kambja mõis Vabadussõja mälestussammas Kambja kalmistu Kihelkonnakooli mantelkortsen Kuuste mõis ja park Henno talu häärber Maidla postijaam Maidla karjamõis Prangli laane ristimänd Suure Kambja mõis ja park Vabadussõja ausammas Pikksaarel Kodijärve mõis Aktiivne puhkus Lättemaa puhkemaja ja seikluspark Karl Eriku ratsatalu Kambja terviserajad Palumägede matkarada Pikksaare matkarada Kultuurikalender Teenindussfäär Söögikohad Tanklad Kauplused Postkontor Pangad Avalikud internetipunktid WiFi levialad Raamatukogud Iluteenused Kodanikule Üldinfo Kaardid Üldkaart Üldkaart Vaata kaarti eraldi aknas Üldkaart Vallavalitsuse asukoht Vaatamisväärsused Majutuskohad Teenindusasutused Kauplused Matkarajad Oluline Jäätmemajandus Teenused Õigusaktid Dokumendiregister Teabenõue Taotluste avalduste vormid Huvide konflikti käsiraamat volikogudele Kodanikule Üldinfo Asukoht Uudised ja sündmused Ühistransport Tähtsad telefonid ja kontaktid Kodanike kaitse Vallaleht Tutvustus ja ajalugu Sümboolika Haldusjaotus Kaardid Üldkaart Vallavalitsuse asukoht Vaatamisväärsused Majutuskohad Teenindusasutused Kauplused Matkarajad Üldplaneering Pildigaleriid Avalikud internetipunktid

    Original URL path: http://www.kambja.ee/kodanikule/uldinfo/kaardid/uldkaart?font-size=smaller (2015-12-04)
    Open archived version from archive