archive-ee.com » EE » J » JURIDICA.EE

Total: 300

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Juridica
    Toimetus Autorid Kõik materjalid Avalikud materjalid Parooliga materjalid Karistusseadustik Kommenteeritud väljaanne lk 233 233 Kokkuvõte Artikkel saadaval ainult pdf formaadis Artikkel ühel lehel Artikkel pdf formaadis j 15 3 233 pdf E riik ja põhiõigused Paloma Krõõt Tupay Monika Mikiver Ametiabi Ivo Pilving Euroopa Liidu õigusest tulenevad võimalused jõustunud kohtuotsuste ja haldusaktide uueks läbivaatamiseks Piret Schasmin Carri Ginter Ülevõtmisperioodil riigihangete direktiivide mõju riigisisesele õiguskorrale Karl Stig Jaago Kehaline väärkohtlemine karistusseadustiku

    Original URL path: http://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2015/3/250584.SUM.php (2015-07-23)
    Open archived version from archive


  • Juridica
    saab aga olla veel parem kui tänapäevase õigusteadusliku mõtte publitseerimine muutes selle kättesaadavaks laiale lugejaskonnale Veel on heameel selle üle et meie põhiseaduse vastu on huvi tundnud tuntud õigusteadlased väljastpoolt Eestit Robert Alexy on Kieli Christian Albrechti nimelise ülikooli avaliku õiguse ja õigusfilosoofia korraline professor ning mainekas õigusteadlane Tema tööd ja tegemised on teada tuntud Eestiski Nimelt osales R Alexy Eesti Vabariigi põhiseaduse juriidilise ekspertiisi valitsuskomisjoni töös Meie ajakirja veergudel on ilmunud tema artikkel Kollisioon ja kaalumine kui põhiõiguste dogmaatika põhiprobleemid Juridica 2001 nr 1 Teame et õiguskorra ülimuslikuks õigusaktiks on põhiseadus Järelikult peab õiguskorrast arusaamine saama alguse just põhiseadusest Saksa konstitutsioonikohus on iseloomustanud põhiseadusest arusaamist kui diskursust Iseäranis konstitutsiooniõiguse tõlgendamisel on diskursuse iseloom milles isegi metoodiliselt veatu töö puhul ei tehta absoluutselt õigeid asjatundjate seas kaheldamatuid avaldusi vaid esitatakse põhjuseid millele seatakse vastu teised põhjused kusjuures lõpuks peavad paremad põhjused andma otsustuse Sellises kontekstis on teie käes olev teadustöö tänuväärt materjal põhiõigusteadusest mille teeb eriti väärtuslikuks asjaolu et diskursust arendatakse Eesti Vabariigi 28 juuni 1992 aasta põhiseaduse pinnalt põhiseaduse alusel mis dokumenteerib Eesti naasmise demokraatlike põhiseadusriikide perre R Alexy Põhiseadusest arusaamine eriti selles osas mis puudutab põhiõigusi on vahetult seotud konstitutsiooniõiguslike kohtulahenditega ehk teisisõnu põhiseaduse tõlgendustega Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

    Original URL path: http://www.juridica.ee/juridica_et.php?year=2001&number=Eriv%C3%A4ljaanne (2015-07-23)
    Open archived version from archive

  • Juridica
    õigused ja vabadused mille lõppeesmärgiks on tagada igaühe inimväärne äraelamine Probleemid Eestis nagu igas ühiskonnas tekivad aga sätestatud õiguste realiseerimisel Mitte alati ei saada üheselt aru sellest kellel on konkreetsed kohustused ühe või teise õiguse tagamisel Käesolev uurimus annabki üksikasjaliku ülevaate sellest millised on need põhiseaduslikud sotsiaalsed põhiõigused mida igaühel on õigus nõuda ja kes ning millises mahus on kohustatud nende kättesaadavuse tagama Õiguskantslerina olen puutunud oma igapäevatöös pidevalt kokku küsimustega kus sotsiaalnormidega reguleeritud õigussuhte osapooled ei saa oma õigustest ja kohustustest üheselt aru Seda olen kogenud nii vastava valdkonna õigusaktide üle põhiseaduslikkuse järelevalvet tehes kui ka isikute põhiõiguste tagamise kontrollimisel hoolekandeasutustes Nii mitmelgi juhul olen olnud sunnitud nentima et sotsiaalteenuse saaja põhiõigused on jäänud suuremal või vähemal määral tagamata Eesti avaliku halduse praktikas pole veel vajalikul määral omaks võetud põhimõte mille järgi on ka sotsiaalõiguste puhul tegemist kahe võrdväärse poolega kellest üks ei ole mitte pelgalt paluja ja teine andja Abivajaja on täieõiguslik ühiskonna liige kelle sotsiaalsed põhiõigused ei piirdu üksnes füüsilise olemise jaoks hädavajaliku saamisega Eestis on tihti saanud halvaks kombeks asuda reguleerima teatud õiguslikku valdkonda ilma et oleks piisavalt tundma õpitud reguleerimise eset ja objekti Seetõttu väärib tunnustust sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uurimus mis käsitleb riigi kohaliku omavalitsuse

    Original URL path: http://www.juridica.ee/juridica_et.php?year=2002&number=Eriv%C3%A4ljaanne (2015-07-23)
    Open archived version from archive

  • Juridica
    koaostöö fondi toetusel Tallinnas teaduskonverents mis keskendus kolmele üksteisest raskesti piiritletavale teemaderingile erakonna mõiste põhiseaduses ja erakonna seaduses kodanike valimisliidud ning erakondade rahastamise põhimõtted Konverentsil püüti selles vastuolulistest huvidest läbipõimunud valdkonnas leida lahendusi mis oleksid teaduslikult põhjendatud ning kooskõlas ühiskonna väärtushinnangutega Käesolev erinumber sisaldabki konverentsi ettekannete põhjal kirjutatud artikleid ja kokkuvõtet diskussioonist Erakonnaõigus on otseselt seotud põhiseaduses väljendatud demokraatia põhi mõttega Erakond on demokraatliku põhikorra oluline element vahendaja ühiskonna ja riigi vahel Madis Ernits leiab et põhiseadus mõistab erakonda laiemana kui seda teeb erakonnaseadus ja erakonnapõhiõigust piiravate nõuete kooskõla põhiseadusega on küsitav Professor Uwe Volkmann otsib vastust küsimusele mis teeb teatava inimeste rühma erakonnaks Põhiseaduse demokraatia aluspõhimõte nõuab võimalikult läbipaistvat demokraatiat seda nii erakondade sees poliitiliste seisukohtade kujunemise kui ka erakondade rahastamise osas Erakondade rahastamine on iga poliitilise süsteemi võtmeküsimus ning mõjutab oluliselt võimu ja raha seoseid Ülle Madise arutleb miks erakonna rahastamise pealtnäha head lahendused tegelikkuses ei toimi ja kuidas vähendada Eestis raha tähtsust poliitilise võimu teostamisel Kõige silmapaistvam välisesindaja oli professor Jörn Ipsen kelle riigikorralduse õpikut võib vaieldamatult pidada üheks oma ala parimaks Professor Ipseni järeldus oli et nagu vesi voolab mere poole leiab ka raha tee võimu juurde ning seetõttu pole mõtet erakondade rahastamist keelata vaid rõhku tuleks panna rahastamise läbipaistvusele ja kontrollile Professor Uno Lõhmuse leiab et valimisliitude lubamise üle otsustamisel pole kõige olulisem kas vajame demokraatia erakondlikku või muud vormi Eelkõige tuleb otsida vastust küsimusele kas valimisliitudelt kandideerimisõiguse äravõtmine on kooskõlas liberaalse demokraatia või liberaalse õigusriigi põhimõtetega Thilo Streiti artiklist selgub et need küsimused mis valimisliitude kaasuse ajal poliitikuid juriste ja ühiskonda kirglikult vaidlema panid on Saksamaal rohkem kui 40 aastat tagasi läbi vaieldud Erakonna ja valimisõiguse eri küsimused on omavahel põimunud ning moodustavad süsteemi mis peab arvestama ühiskonnas olemasolevate väärtuste vajaduste ja võimalustega ning tagama parima tasakaalu erinevate õiguste ja vabaduste vahel Ebakohti selles

    Original URL path: http://www.juridica.ee/juridica_et.php?year=2003&number=Eriv%C3%A4ljaanne (2015-07-23)
    Open archived version from archive

  • Juridica
    Home Last issue Authors Subscription Board Staff Authors Both materials Publicly available materials Password protected materials Dear Reader Anneli Soo The summaries can be downloaded from here sum j 14 10 787 pdf Options in Creating Estonian Administrative Organisation Külli Taro Nele Parrest Confusion in Concepts in Relation to the Tasks of Public Authorities Nele Parrest E residency Ruth Annus Assessing the Compliance of Digital Content with Contractual Requirements Common

    Original URL path: http://www.juridica.ee/juridica_en.php?year=2014&number=10 (2015-07-23)
    Open archived version from archive

  • Juridica
    2001 2000 1999 1998 1997 1996 1995 1994 1993 I II III IV V VI VII VIII IX X Tutvustus Viimane number Tellimine Abi Autorid Tõlkijad Toimetuskolleegium Toimetus Otsing Indeksid Märksõnad Tekstidest Autorid Kõik materjalid Avalikud materjalid Parooliga materjalid Abiinfo

    Original URL path: http://www.juridica.ee/search.php?lp=et (2015-07-23)
    Open archived version from archive


  • Vead Eesti keeles on eesnimi täitmata Eesti keeles on perekonnanimi täitmata Selline kasutajatunnus on juba kasutusel Salasõna täitmata

    Original URL path: http://www.juridica.ee/register_save.php (2015-07-23)
    Open archived version from archive

  • Juridica
    conference professor emeritus John P Grant former dean currently a professor at Lewis Clark School of Law recalled in his opening address the genesis of Juridica represented a further development in many senses the culmination of the link between law faculties It is important for any legal profession to have a journal outlining legal developments and commenting on aspects of the law Normally the legal profession undertakes this task for itself but that was not possible in 1992 To the great credit of the Tartu Law Faculty it took the lead in establishing a law journal which over the years has done such outstanding service to all those in practice and in the academy Baltic Yearbook of International Law Volume 5 2005 p 365 The 100th issue of the journal was published in May 2003 and the 200th issue in May 2013 To date Juridica has become the law journal for the entire community of lawyers in Estonia Juridica is being published for the twenty third year Through the years the content of journal has been contributed to by hundreds of authors Juridica has also been an important source of legal analyses and comments for civil servants attorneys at law

    Original URL path: http://www.juridica.ee/introduction_en_jur.php?intro=help (2015-07-23)
    Open archived version from archive