archive-ee.com » EE » H » HORM.EE

Total: 170

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • IDK6100 - Ivari Horm - Personal Website
    ja tema lähedastega seotud fotosid videolõike vahel ka audiofaile Siiski ei tohi viimaseid segamini ajada fotoblogide nt Jarek Jõepera fotoblogi Penelope Russaki fotoblogi videblogide ehk vlogide nt Internet Killed Television Kevin Craft Channel AwesomeAlanna või audiopäevikutega nt Stack Overflow Blog Sõnumi edastamiseks kasutatavad tehnoloogilisi lahendusi on niisiis vägagi erinevaid On selge et tekstiblogid on kõige levinum meedium just oma lihtsuse poolest Samuti võib leida igasuguste pildistamisvõimeliste seadmete massilise leviku tulemusena ka palju erinevaid fotoblogisid Tõsi küll enamik fotoblogi pidajaid peab end siiski rohkem või vähem professionaalseks pildistajaks ning igasuguseid seebikarbiga tehtud ülesvõtteid sealt üldjuhul siiski ei leia Audio ja videoblogid eeldavad seevastu mõnevõrra rohkem ettevalmisust ja on seeläbi pigem fanaatikute kui juhublogijate pärusmaa Ka teemad mida ajaveebides käsitletakse varieeruvad palju Üksikisikute motiiviks on tihti võimalus jagada oma tundeid emotsioone kurba saatust Tundub et ka võrguavarustes jagatud mure on pool muret Tihti otsitakse väljundit ka oma loomingule olgu see siis kirjakunst nt Kaidi Kangur Sleepwalking muusika KGR JaooadBeatz või video The Travel Vlogger Travel Yourself Kõigile avatud Internet on hea võimalus endale loomingulist kandepinda otsida ja väljundit leida Omaette rühma moodustavad need kes kirjutavad ühiskondlikel nt Memokraat kunagine Priit Hõbemäe blogi loodetavasti ka äsjatekkinud ee Bubble või muudel üldsust laiemalt huvitavatel teemadel Kirjutajad esitavad küll oma seisukohti ja nägemusi kuid püüavad siiski jääda võimalikult neutraalseks ja objektiivseks Neid võib kindlasti nimetada uueks meediaks ajakirjanduseks ja ajakirjanikeks võrgus Artiklite kirjutamine tähendab eeltööd faktide kontrollimist ning ajakirjaniku eetikakoodeksi vähemalt üldjoonteski järgimist Lisaks on võrgus hulk blogisid mis kirjutavad mingi kindla valdkonna teemadel ning koondavad erialast materjali uudiseid õpetusi või näpunäiteid nt IT valdkonnas DT Blogi Coding Horror The Codist ettevõtluse ja riskikapitaliga seotult AVC kirjandusvaldkonnast Lugemissoovituse blogi toiduteemalne Perenaine ee blogi Pireti retseptid Kokkama Ragnega populaarteaduslik National Geographic Sellised ajaveebid varieeruvad professionaalsuse ja amatöörluse vahel Asjalik info võib vahel olla segatud muude isiklikemate

    Original URL path: http://ivari.horm.ee/category/idk6100/page/10/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive


  • ivari - Ivari Horm - Personal Website
    peaks säärane tegevus aitama ka erinevatel süsteemidel seonduvast sisust paremini aru saada Heaks näiteks kasulikust märgendamisest on mitmesugused veebipõhised järjehoidjatesüsteemid Siinkirjutanul on rohkem kokkupuuteid Diigoga Veebiteenus võimaldab salvestada lehtede järjehoidjaid lisada annotatsioone ning ühtlasi varustada iga kirje märksõnadega millele lehe sisu vastab Märksõnade põhjal saab salvestatud järjehoidjaid grupeerida ning teostada otsingut Ilma selle lisavõimaluseta oleks raske kirjeid liigitada sest üks salvestatud viide võib sisaldada infot mitme kasutaja kontol oleva märksõna kohta Klassikaline kataloogipuu oleks seetõttu antud teenuse puhul mõeldamatu Folksonoomiline lähenemine toimib aga ideaalselt Taksonoomiate kasutamine on viimasel ajal sama populaarne sõnapaar kui Web 2 0 Veebiteenuse loomisel tuleks mõelda kas sellest ka tegevusele lisaväärtust tekib Vastasel korral võib algselt hea idee ja omajagu arendustegevust nõudnud funktsionaalsus sootuks äraspidist kasutamist leida Näiteks on ka kunagi ülipopulaarses rate ee keskkonnas võimalik oma profiili juurde märksõnu lisada Portaali kasutajaskond on aga leidnud märgendite abil võimaluse oma sotsiaalse positsiooni maailmavaate või hoopiski noore inimese murrangulise perioodi eksponeerimiseks Selle tulemusena leidub piisavalt suur hulk konto omanikke kelle profiililehtedel esineb märgendeid lihtsalt nilbetest sõnadest karistusseadustiku alla kuuluvate lausejuppideni Seega nõuab efektiivse ja kasuliku märgistustehnoloogia rakendamine ühelt poolt pisut hiromantlikku ettenägemisvõimet tulevaste kasutajate käitumise kohta Teiselt poolt aga ka kasutajatelt teadlikku ja sihipärast rakendamist mis omakorda

    Original URL path: http://ivari.horm.ee/author/ivari/page/12/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • Ivari Horm - Personal Website
    tõttu oluliselt kannataks Seega pole redigeerimisvahendite täiustamine ilmselt käesoleval momendil aktuaalne Hoopis suurem mure on sisu pahatahtliku moonutamisega Redigeerimise ülim lihtsus võimaldab tegelikult igaühel edastatavat informatsiooni omale sobilikus suunas kallutada Kuigi selle vastu aitab lehel salvestatav redigeerimisajalugu on siiski paratamatu et ebaõige informatsioon on avalik kuni keegi selle taas õigeks parandab Ilmselt on see kogu keskkonna üks põhilisi mureallikaid Redigeerimisõiguse piiramine viib ilmselt tagasi sellesse punkti miks varasem projekt Nupedia edukaks ei saanud ja kust Wikipedia kunagi alustas Pigem tasuks ehk mõelda Slashdoti keskkonnaga analoogsele reputatsiooni või karma süsteemile et tõsta esile usaldusväärsete isikute poolt koostatud artikleid ning viidata teiste puhul võimalikele sisulistele ja faktilistele probleemidele Muidugi peab reputatsioonisüsteem olema automaatne ja samas piisavalt intelligentne et mitte koormata kasutajaid ning seejuures andma ikkagi sisule võimalikult objektiivse hinnangu Nii oleks ühelt poolt iga autori karma tema enda kätes teisalt oleks tavakülastajal aga mingi orientiir kui palju ühte või teist kirjutist usaldada tasub Ent ka hoolikalt loodud ja kontrollitud sisus võib leiduda nõrkusi Lisaks faktilistele tüpograafilistele ja keelelistele probleemidele on vaja artikli redigeerimisel pöörata tähelepanu vikisõnade korrektsele märgendamisele Wiki kui keskkonna üks alustalasid on siseviited Ilma nendeta ei teki erinevate lehekülgede vahel seoseid ning loetavast tekstist ei ole võimalik edasi järgmistele lehtedele liikuda Siiani toimub viidete loomine käsitsi Artikli autor peab teksti kirjutamise käigus märkima vikisõnadena ära mõisted mille kohta võiks koostada eraldi leheküljed kus siis omakorda vikisõnu kasutades termineid selgitatakse Tihti pole aga autor piisavalt hoolikas ega kohusetundlik mistõttu tekivad Wikipediasse artiklid mis pole korrektselt märgendatud ning on lugeja jaoks sisuliselt tupiktee järgmistele lehtedele edasiliikumine pole võimalik Seega oleks sisu omavahelise sidumise seisukohast oluline semantilise Wikipedia teke Entsüklopeedia mis ise suudaks arvestades veel erinevate keelte morfoloogiat vikisõnu leida ja märgendada oleks väga suur kvalitatiivne hüpe informatsiooni talletamises ning infotöös tervikuna Praegusel kujul on Wikipedia siiski suhteliselt robustne veebisait kuid ta keskendub

    Original URL path: http://ivari.horm.ee/page/13/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • General - Ivari Horm - Personal Website
    ja tema lähedastega seotud fotosid videolõike vahel ka audiofaile Siiski ei tohi viimaseid segamini ajada fotoblogide nt Jarek Jõepera fotoblogi Penelope Russaki fotoblogi videblogide ehk vlogide nt Internet Killed Television Kevin Craft Channel AwesomeAlanna või audiopäevikutega nt Stack Overflow Blog Sõnumi edastamiseks kasutatavad tehnoloogilisi lahendusi on niisiis vägagi erinevaid On selge et tekstiblogid on kõige levinum meedium just oma lihtsuse poolest Samuti võib leida igasuguste pildistamisvõimeliste seadmete massilise leviku tulemusena ka palju erinevaid fotoblogisid Tõsi küll enamik fotoblogi pidajaid peab end siiski rohkem või vähem professionaalseks pildistajaks ning igasuguseid seebikarbiga tehtud ülesvõtteid sealt üldjuhul siiski ei leia Audio ja videoblogid eeldavad seevastu mõnevõrra rohkem ettevalmisust ja on seeläbi pigem fanaatikute kui juhublogijate pärusmaa Ka teemad mida ajaveebides käsitletakse varieeruvad palju Üksikisikute motiiviks on tihti võimalus jagada oma tundeid emotsioone kurba saatust Tundub et ka võrguavarustes jagatud mure on pool muret Tihti otsitakse väljundit ka oma loomingule olgu see siis kirjakunst nt Kaidi Kangur Sleepwalking muusika KGR JaooadBeatz või video The Travel Vlogger Travel Yourself Kõigile avatud Internet on hea võimalus endale loomingulist kandepinda otsida ja väljundit leida Omaette rühma moodustavad need kes kirjutavad ühiskondlikel nt Memokraat kunagine Priit Hõbemäe blogi loodetavasti ka äsjatekkinud ee Bubble või muudel üldsust laiemalt huvitavatel teemadel Kirjutajad esitavad küll oma seisukohti ja nägemusi kuid püüavad siiski jääda võimalikult neutraalseks ja objektiivseks Neid võib kindlasti nimetada uueks meediaks ajakirjanduseks ja ajakirjanikeks võrgus Artiklite kirjutamine tähendab eeltööd faktide kontrollimist ning ajakirjaniku eetikakoodeksi vähemalt üldjoonteski järgimist Lisaks on võrgus hulk blogisid mis kirjutavad mingi kindla valdkonna teemadel ning koondavad erialast materjali uudiseid õpetusi või näpunäiteid nt IT valdkonnas DT Blogi Coding Horror The Codist ettevõtluse ja riskikapitaliga seotult AVC kirjandusvaldkonnast Lugemissoovituse blogi toiduteemalne Perenaine ee blogi Pireti retseptid Kokkama Ragnega populaarteaduslik National Geographic Sellised ajaveebid varieeruvad professionaalsuse ja amatöörluse vahel Asjalik info võib vahel olla segatud muude isiklikemate

    Original URL path: http://ivari.horm.ee/category/uncategorized/page/11/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • IDK6100 - Ivari Horm - Personal Website
    miinimumini peaks ka sotsiaalvõrgustikus olema võimalik valida millisesse suhtlusringi või rühma kasutajaid jagada Digitaalne ruum nõuab selles osas samuti privaatsuse olemasolu Õhtune koosolemine sõpradega on kindlasti erinev lõunasöögist otsese ülemusega Erinevatest suhtlusrollidest päriselus on kirjutanud Eric Berne oma raamatus Games People Play Täiesti kindlasti toimub sarnane mäng ka digitaalses ruumis ning suhtluskeskkonnad peavad sellega arvestama Facebookis saab tuttavaid jagada rühmadesse ning seeläbi kontrollida millisele infole konkreetsesse rühma kuulujatel ligipääs antud on Nii nagu mistahes sotsiaalses keskkonnas on ka suhtlusvõrgustikus oluline kohalolek Ent varem kirjeldatud kaasatusest tähendab see praegu märgatavalt rohkem aktiivsust teistele enese olemasolu pidevat teadvustamist Sotsiaalne aspekt on asendunud pigem populistliku ja reklaamimaigulise mõneti egoistliku promokampaaniaga Selle läbiviimiseks jagatakse pidevalt igasugust infot mis jagajale vähegi huvitavana tundub Teistele kasutajatele jääb vaid tarbimis või ignoreerimisrõõm Samuti saab oma kohalolekut märkida Facebookist tuntud Like nupule vajutamisega mille kohta juba ka eestikeelne mitteametlik uudissõna laikimine tekkinud on Kõik ikka selleks et selles vürtsikas sotsiaalses supis silma paista Seega on sotsiaalne võrgustik oluliselt kasutajakesksem Sotsiaalsest kogukonnast tähtsam on selle liikmeks olev indiviid tema isiksus ja eripärasus Viimase rõhutamiseks võib näiteks Rate ee keskkonnas terve profiililehe välimuse isikupäraseks sättida Facebookis saab tõsi küll piirduda vaid profiili ja taustapildi vahetamisega Sellegipoolest on sotsiaalvõrgustikul täita ka igapäevasem kommunikatiivne roll Enamik keskkondi on välja arendanud oma välksõnumite saatmise võimalused Mitmedki noored on mulle öelnud et on loobunud MSN i ja Skype i kasutamisest sest Facebookis sõnumite saatmine on mugavam Kõik toimub ühes keskkonnas ning teated liiguvad märkamatult veebibrauserisse või mobiiltelefoni Lisaks saab Facebooki kontakte sünkroonida erinevate seadmetega mis tekitab ajakohased aadressiraamatud ja tuletab meelde lähenevatest sünnipäevadest Enam pole vaja uuendada ise sõbra mobiiltelefoninumbrit meiliaadressi või küsida sünnipäeva iga kasutaja enda poolt uuendatud kõige adekvaatsem info saabub ise telefoni ja arvutisse Sotsiaalvõrgustik on seeläbi muutunud kogukonnast pigem suhtlusplatvormiks kus iga indiviid saab vabalt tegutseda ning enda digitaalse näo

    Original URL path: http://ivari.horm.ee/category/idk6100/page/11/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • ivari - Ivari Horm - Personal Website
    tegeliku süntaktilise lihtsuse tõttu võib muidugi öelda et seda mitte ära õppida suutva inimese kaastöö pole niikuinii piisava väärtusega et entsüklopeedia sisukus viimase puudumise tõttu oluliselt kannataks Seega pole redigeerimisvahendite täiustamine ilmselt käesoleval momendil aktuaalne Hoopis suurem mure on sisu pahatahtliku moonutamisega Redigeerimise ülim lihtsus võimaldab tegelikult igaühel edastatavat informatsiooni omale sobilikus suunas kallutada Kuigi selle vastu aitab lehel salvestatav redigeerimisajalugu on siiski paratamatu et ebaõige informatsioon on avalik kuni keegi selle taas õigeks parandab Ilmselt on see kogu keskkonna üks põhilisi mureallikaid Redigeerimisõiguse piiramine viib ilmselt tagasi sellesse punkti miks varasem projekt Nupedia edukaks ei saanud ja kust Wikipedia kunagi alustas Pigem tasuks ehk mõelda Slashdoti keskkonnaga analoogsele reputatsiooni või karma süsteemile et tõsta esile usaldusväärsete isikute poolt koostatud artikleid ning viidata teiste puhul võimalikele sisulistele ja faktilistele probleemidele Muidugi peab reputatsioonisüsteem olema automaatne ja samas piisavalt intelligentne et mitte koormata kasutajaid ning seejuures andma ikkagi sisule võimalikult objektiivse hinnangu Nii oleks ühelt poolt iga autori karma tema enda kätes teisalt oleks tavakülastajal aga mingi orientiir kui palju ühte või teist kirjutist usaldada tasub Ent ka hoolikalt loodud ja kontrollitud sisus võib leiduda nõrkusi Lisaks faktilistele tüpograafilistele ja keelelistele probleemidele on vaja artikli redigeerimisel pöörata tähelepanu vikisõnade korrektsele märgendamisele Wiki kui keskkonna üks alustalasid on siseviited Ilma nendeta ei teki erinevate lehekülgede vahel seoseid ning loetavast tekstist ei ole võimalik edasi järgmistele lehtedele liikuda Siiani toimub viidete loomine käsitsi Artikli autor peab teksti kirjutamise käigus märkima vikisõnadena ära mõisted mille kohta võiks koostada eraldi leheküljed kus siis omakorda vikisõnu kasutades termineid selgitatakse Tihti pole aga autor piisavalt hoolikas ega kohusetundlik mistõttu tekivad Wikipediasse artiklid mis pole korrektselt märgendatud ning on lugeja jaoks sisuliselt tupiktee järgmistele lehtedele edasiliikumine pole võimalik Seega oleks sisu omavahelise sidumise seisukohast oluline semantilise Wikipedia teke Entsüklopeedia mis ise suudaks arvestades veel erinevate keelte morfoloogiat vikisõnu

    Original URL path: http://ivari.horm.ee/author/ivari/page/13/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • Ivari Horm - Personal Website
    ehk vlogide nt Internet Killed Television Kevin Craft Channel AwesomeAlanna või audiopäevikutega nt Stack Overflow Blog Sõnumi edastamiseks kasutatavad tehnoloogilisi lahendusi on niisiis vägagi erinevaid On selge et tekstiblogid on kõige levinum meedium just oma lihtsuse poolest Samuti võib leida igasuguste pildistamisvõimeliste seadmete massilise leviku tulemusena ka palju erinevaid fotoblogisid Tõsi küll enamik fotoblogi pidajaid peab end siiski rohkem või vähem professionaalseks pildistajaks ning igasuguseid seebikarbiga tehtud ülesvõtteid sealt üldjuhul siiski ei leia Audio ja videoblogid eeldavad seevastu mõnevõrra rohkem ettevalmisust ja on seeläbi pigem fanaatikute kui juhublogijate pärusmaa Ka teemad mida ajaveebides käsitletakse varieeruvad palju Üksikisikute motiiviks on tihti võimalus jagada oma tundeid emotsioone kurba saatust Tundub et ka võrguavarustes jagatud mure on pool muret Tihti otsitakse väljundit ka oma loomingule olgu see siis kirjakunst nt Kaidi Kangur Sleepwalking muusika KGR JaooadBeatz või video The Travel Vlogger Travel Yourself Kõigile avatud Internet on hea võimalus endale loomingulist kandepinda otsida ja väljundit leida Omaette rühma moodustavad need kes kirjutavad ühiskondlikel nt Memokraat kunagine Priit Hõbemäe blogi loodetavasti ka äsjatekkinud ee Bubble või muudel üldsust laiemalt huvitavatel teemadel Kirjutajad esitavad küll oma seisukohti ja nägemusi kuid püüavad siiski jääda võimalikult neutraalseks ja objektiivseks Neid võib kindlasti nimetada uueks meediaks ajakirjanduseks ja ajakirjanikeks võrgus Artiklite kirjutamine tähendab eeltööd faktide kontrollimist ning ajakirjaniku eetikakoodeksi vähemalt üldjoonteski järgimist Lisaks on võrgus hulk blogisid mis kirjutavad mingi kindla valdkonna teemadel ning koondavad erialast materjali uudiseid õpetusi või näpunäiteid nt IT valdkonnas DT Blogi Coding Horror The Codist ettevõtluse ja riskikapitaliga seotult AVC kirjandusvaldkonnast Lugemissoovituse blogi toiduteemalne Perenaine ee blogi Pireti retseptid Kokkama Ragnega populaarteaduslik National Geographic Sellised ajaveebid varieeruvad professionaalsuse ja amatöörluse vahel Asjalik info võib vahel olla segatud muude isiklikemate ja valdkonda mittepuutuvate postitustega mõned faktid pole ehk piisavalt kontrollitud algmaterjalile viitamine võib olla puudulik jpm Võrgus infot kogudes tuleb arvestada et mitte kõik

    Original URL path: http://ivari.horm.ee/page/14/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • General - Ivari Horm - Personal Website
    miinimumini peaks ka sotsiaalvõrgustikus olema võimalik valida millisesse suhtlusringi või rühma kasutajaid jagada Digitaalne ruum nõuab selles osas samuti privaatsuse olemasolu Õhtune koosolemine sõpradega on kindlasti erinev lõunasöögist otsese ülemusega Erinevatest suhtlusrollidest päriselus on kirjutanud Eric Berne oma raamatus Games People Play Täiesti kindlasti toimub sarnane mäng ka digitaalses ruumis ning suhtluskeskkonnad peavad sellega arvestama Facebookis saab tuttavaid jagada rühmadesse ning seeläbi kontrollida millisele infole konkreetsesse rühma kuulujatel ligipääs antud on Nii nagu mistahes sotsiaalses keskkonnas on ka suhtlusvõrgustikus oluline kohalolek Ent varem kirjeldatud kaasatusest tähendab see praegu märgatavalt rohkem aktiivsust teistele enese olemasolu pidevat teadvustamist Sotsiaalne aspekt on asendunud pigem populistliku ja reklaamimaigulise mõneti egoistliku promokampaaniaga Selle läbiviimiseks jagatakse pidevalt igasugust infot mis jagajale vähegi huvitavana tundub Teistele kasutajatele jääb vaid tarbimis või ignoreerimisrõõm Samuti saab oma kohalolekut märkida Facebookist tuntud Like nupule vajutamisega mille kohta juba ka eestikeelne mitteametlik uudissõna laikimine tekkinud on Kõik ikka selleks et selles vürtsikas sotsiaalses supis silma paista Seega on sotsiaalne võrgustik oluliselt kasutajakesksem Sotsiaalsest kogukonnast tähtsam on selle liikmeks olev indiviid tema isiksus ja eripärasus Viimase rõhutamiseks võib näiteks Rate ee keskkonnas terve profiililehe välimuse isikupäraseks sättida Facebookis saab tõsi küll piirduda vaid profiili ja taustapildi vahetamisega Sellegipoolest on sotsiaalvõrgustikul täita ka igapäevasem kommunikatiivne roll Enamik keskkondi on välja arendanud oma välksõnumite saatmise võimalused Mitmedki noored on mulle öelnud et on loobunud MSN i ja Skype i kasutamisest sest Facebookis sõnumite saatmine on mugavam Kõik toimub ühes keskkonnas ning teated liiguvad märkamatult veebibrauserisse või mobiiltelefoni Lisaks saab Facebooki kontakte sünkroonida erinevate seadmetega mis tekitab ajakohased aadressiraamatud ja tuletab meelde lähenevatest sünnipäevadest Enam pole vaja uuendada ise sõbra mobiiltelefoninumbrit meiliaadressi või küsida sünnipäeva iga kasutaja enda poolt uuendatud kõige adekvaatsem info saabub ise telefoni ja arvutisse Sotsiaalvõrgustik on seeläbi muutunud kogukonnast pigem suhtlusplatvormiks kus iga indiviid saab vabalt tegutseda ning enda digitaalse näo

    Original URL path: http://ivari.horm.ee/category/uncategorized/page/12/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive