archive-ee.com » EE » H » HORM.EE

Total: 170

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • General - Ivari Horm - Personal Website
    populaarsust ning seeläbi samuti raske oletada ka tarkvaraprojektide iseloomu ning kasutatavaid litsentsitingimusi GitHub on koht kus hoida ja jagada koolitööde või hobiprojektide käigus loodud rakenduste lähtekoodi Litsentseeritud äritarkvara asub pigem privaatsetes koodihoidlates Tuginedes oma kogemusele võiks kirjeldada hoopis järgmist jaotust Isiklikul otstarbel kirjutatud tarkvaratükid võiks avalikult kasutatavaks teha kui nendest võiks mingit üldist kasu tekkida ning kood ise jagamist kannatab Paraku on sageli oma tarbeks kirjutatud asjad sellised mida ilma viimistlemata avalikustada ei tahaks Olenevalt autori maailmavaatest võiks kasutada kas GPL tüüpi nakkavat litsentsi mis tagab ka tuletatud programmikoodi avalikustamise või BSD sarnast litsentsi mis lubab tuletatud tarkvara ka avalikustamata lähtekoodiga müüa Komponendid teegid draiverid võiks ka äriprojektide puhul olla avalikustatud kui nende väljatöötamine oli äriprotsessi seisukohast kõrvalprodukt Ilmselt tuleks üldsuse huvides kasutada pigem sellist litsentsi mille tulemusena saaks tuletatud tarkvara ka avalikustamata koodiga turustada Äritoode mida ettevõte kasutab tulu teenimiseks või mille väljatöötamise teenust klientidele osutatakse sõltub muidugi konkreetsest ärimudelist ning ettevõtte või tema klientide üldisest poliitikast Kuigi eelmises postituses on välja pakutud ärimudelit vabal tarkvaral põhineva toote turustamiseks pole seda ilmselt igas valdkonnas võimalik rakendada Edukus võib sõltuda innovatiivse lahenduse kasutamisest mille avalikustamine kaotaks konkurentsieelise Dokumentatsiooni ja infomaterjalide jagamiseks võiks kasutada Creative Commons litsentsiperekonda Taas sõltub konkreetne valik ettevõttest ning jagatavast materjalist Õppematerjalide kasutustingimused võiksid tõenäoliselt olla pisut teistsugused kui tootedokumentidel või reklaammaterjalidel Arvestada tuleb muidugi et ka need dokumendid võivad oma elu elama hakata Äritoote tingimata suletud litsentsiga kaitsmine on vaieldav Näiteks tähendab konkurentsieelise saavutamine turu hõlvamise strateegiat mis saab olla ainult lühiajaline Seega ei pruugi tarkvara vabaks kasutuseks andmine pikemas perspektiivis ärimudeliga vastuollu minna Teiseks võib teatavate tooteosade vabakasutus võimaldada konkreetses valdkonnas tegutsevate ettevõtete vahel muuta kommunikatsiooni efektiivsemaks ning standardiseerituks mis aitab pakkuda klientidele paremat toodet või teenust Konkreetne tegevus sõltub muidugi olukorrast kuid õige ärimudeli korral ei peaks tarkvara lähtekoodi avalikustamine jääma vaid entusiastide ja

    Original URL path: http://ivari.horm.ee/category/uncategorized/page/5/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • IDK6100 - Ivari Horm - Personal Website
    õlalepatsutusele ja positiivsetele arvustustele oma töö eest ka väärilist rahalist tasu Iga müüdud teos teenib autorile raha ja aitab luua järgmist Paraku ei lähe raamatupoes väljakäidud eurod sageli isegi mitte poole summa ulatuses autorile Pood tahab katta müügikulud väljaandja tiražeerimis ja levitamiskulud ning autor kui teose tegelik looja on ahela kõige madalam lüli ning saab kõik selle mis teistest üle jääb Kuigi alati on võimalik ka ise tootmise ja levitamisega tegeleda on tihti raske üksiküritajana sihtgrupini jõuda Õnneks on võrgumaailmas enda nähtavakstegemine ja digitaalse loomingu müügi korraldamine märksa lihtsam Levitamise eest hoolitseb Internet ning bitte ja baite on oluliselt hõlpsam ka paljundada Iga pintslitõmme võib olla küll reaalses maailmas unikaalne kuid nende tulemusena tekkiv digitaliseeritud pilt väga lihtsalt kopeeritav Paraku on sellel medalil samuti teine külg ning digitaalsete teoste kopeerimine ja ilma loata paljundamine on autorite jaoks kindlasti väga tõsine probleem Kui tegutseda paralleelselt ka analoogmaailmas on võimalik virtuaalkeskkonda kasutada reklaami ja promokanalina Panustada sellele et mõnede teoste levitamine ning sellega kaasnev piraatlus on pigem positiivne ning aitab tõsta pärismaailmas levitatava loomingu müüginumbreid on kindlasti üks alternatiiv Küll aga on tõsiasi seegi et enamik loomingut kipub digitaalseks muutuma kui just gurmaanlikud kunstiteosed skulptuur maalikunst ja arhitektuur välja arvata Seetõttu vajavad autorid tingimata oma õiguste kaitset digitaalses ruumis ning tagada neile ka bittide ja baitide kujul levitatava loomingu eest tasu on igati õiglane nõudmine Lihtne öelda raske teostada Tehnoloogiamaailm võib küll ühelt poolt olla äärmiselt ülereguleeritud igasuguste patentide ja litsentside on ju needki kaitse loomingu väärkasutuse vastu osas seevastu autorit peetakse järjest enam tööjõuks kes oma vabast ajast soovijatele vaimset kirgastumist pakub Poleks nagu päris heategevus kuid ärimudelina teenib see ka paljudelt vaid õlakehitusi Kuid kes oleks kuulnud näiteks tasuta solaariumist või juuksurist Kui kirjanikule või muusikule autoritasude maksmine on enamikule isegi veel arusaadav siis näiteks tarkvara kasutamise eest tasumine tundub

    Original URL path: http://ivari.horm.ee/category/idk6100/page/5/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • Virtuaalne maailm reaalsuse peeglis - Ivari Horm - Personal Website
    nagu arhitekt neid mõelnud või valmis meisterdada viitsinud on Sel ajal kerib peas tahes tahtmata küsimus et kes on küll need kes selle maailma valmis ehitasid Mis oli nende motiiv Miks nad on kulutanud aega ja energiat selle keskkonna arendamisele On see eneseväljendus raha teenimise viis igavus või hoopis midagi muud Ilmselt on virtuaalkeskkonnas tegutsejad ja nende motiivid väga erinevad Otsitakse nii meelelahutust kui lihtsalt suhtlust uusi vestluspartnereid ja vanu tuttavaid Eks raha teenimine on kindlasti ka üks põhjuseid Töötada kodunt lahkumata arhitektina või programmeerijana on paljudele hea võimalus teatava tasu eest maailmaparandamisega tegeleda Rääkimata rahulolust mis tekib kui kõik teised külastajad tehtud tööd näha või kasutada saavad Loomulikult leidub ka probleemseid kasutajaid Second Life is küll vist eriti vägivallatseda ei õnnestu sest süsteem annab maatükil ehitamise ja muudatuste tegemise õiguse vaid kindlatele kasutajatele Pigem väljenduvad probleemid verbaalses agressioonis tüütamises solvamises jälitamises Kindlasti on see vihje et ka päris elus võib isik olla teataval määral raske iseloomuga tasakaalutu või väheempaatiline Veelgi keerulisemaks muutub olukord kui tegemist on pealtnäha korraliku kasutajaga kuid tema virtuaalmaailmas viibimise motiivid on üksindus endassetõmbumine depressioon Sellised digitaalsesse lõksu jäänud inimesed vajaksid abi väljastpoolt et vabaneda sõltuvusest ja pöörduda tagasi täisväärtuslikku reaalsesse ellu Kahjuks on pelgalt bittide ja baitidega kirjeldatud karakteri taga võimatu märgata tõelist inimest ja tema tegelikke virtuaalmaailmas olemise põhjused ja tagamaid Raske on aidata neid kes ei taha aidatud saada Kui inimene on rahul selle mikromaailmaga mille ta enda ümber kujundanud on siis on keeruline sundida teda muutustele Sõltuvalt iseloomust ja väärtushinnangutest võib indiviid rahulduda vaid vähesega olla õnnelik olukordade ja asjade üle mida teistel keeruline mõista ja hinnata on Isiksuse eripärast tingitud vähenõudlikkus ning stabiilse väljakujunenud ja muutumatu keskkonna vajadus võivad põhjustada ennenägematuid takistusi sõltuvusse langenud inimese abistamisel Virtuaalmaailmas käimise põhjused võivad olla küll erinevad kuid on selge et ilma kasutajateta pole keskkonnal

    Original URL path: http://ivari.horm.ee/2013/04/01/virtuaalne-maailm/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • Technology - Ivari Horm - Personal Website
    mida blogipidaja on otsustanud eemaldada Õigus kasutada oma kommentaare blogipostituse loomiseks Jätta kommentaar alles ka siis kui kommenteeritav postitus või blogi võrgust eemaldatakse Seega on kommentaar eraldiseisev üksus looming teos võrreldav kellegi poolt kirjutatud novelli või luuletusega millele laienevad samasugused õigused nagu muudele teostelegi Natuke kummaline on seda mõelda Delfi kahesõnaliste bööö mina olin esimene stiilis kommentaaride kohta kuid esiteks pole Delfi mõttetud kommentaariröögatused mingi näitaja ja teiseks ei tasu unustada et kommentaarikasti kaudu on sageli väga väärtuslikku sisu ja täiendavat informatsiooni teistele lugejatele edastatud Nii mõneski blogipostituses leiab läbikriipsutatud teksti koos vabandustega ja viitega mõnele allpool olevale kommentaarile kes väärale infole aegasasti tähelepanu juhtis Kuna aga kommentaar on avaldatud siiski kellegi teise veebisaidil ning ilmselgelt ajendatud mõnest artiklist mille veebis avaldamisega kommenteerijal üldjuhul mingit pistmist pole leiab viimati nimetatud Disqusi blogist ka veebikeskkonna haldaja õiguste loetelu Saidi omanikul on õigus otsustada kas ja kes tema lehele kommentaare lisada saab Õigus kommentaare lehelt eemaldada Võimalus kommentaare redigeerida tingimusel et originaal jääb kättesaadavaks ning parandused ei mõjuta kontektsti Ilmselt oleks mõistlik sätestada selgelt kõigi osapoolte kohustused ja vastutus tekkiva sisu eest Vastutus võiks olla selgelt ja üheselt mõistetav mitte väikeses kirjas juriidiline tekst kuskil portaali sügavustes All of this may result in some ambiguous notion of shared ownership between commenters and bloggers This needs to be clarified somehow preferably with the cooperation of all the companies and services doing things in this area Hank Williams pakub välja lihtsad lahendused link sealtsamast Disqusi blogi postitusest This is a complicated problem with a simple solution I would like to call for all comment systems to provide a mechanism to clearly indicate to users what rights they have and what rights they are giving out when they write a comment Samuti võiks veebis avaldatud artiklite autor kommenteerijatega suhelda jälgida veebis tekkinud diskussiooni ja seda suunata Kui veebisaidi looja väidab et tema seda ei jõua siis näiteks arvamusartiklite autorid võiksid küll seda pinnavirvendust jälgida mis nende mõtteavalduste publitseerimise järel tekkinud on Pets Tehnokratt Marvet rääkis kunagi ühes oma saates kuidas temal on kommenteerijatega side loomisel edukalt õnnestunud digitaalset sigatsemist ära hoida Sisuline vastutus Vaatame küsimust kahest aspektist Esiteks sellest kellele kuulub kommentaar autoriõiguste mõttes Arvestades eelpool toodut siis ilmselt isikule kes kommentaari postitas Pole mingit autorluse jagamist Postitaja on autor tema vastutab ka väljaöeldu eest samuti võib ta hiljem oma kommentaarist kirjtuada blogipostituse ilma kelleltki luba küsimata Ilus ja kena Järelikult vastutab siis ka suvaline Juku selle eest kui avalikult kuulutab et see ja see on jobu ja üleüldse tuleks ta ära koristada Sisulises mõttes vastutab seega oma mõttevaladuse eest ikkagi selle tegija Oleks narr mõelda et asjalik kommentaar kuulub selle omanikule laimav ja labane postitus on aga ühiskondlik omand sõnavabaduse õiguse otsese kasutamise tulemus mis väljaütlejale vaat et moraalse õigusegi jätab Sama jabur on semantika põhjal otsustada vastupidiselt et labane kommentaar kuulub kirjutajale asajlik aga veebilehele kus see avaldati Teine asi on avaldaja vastutus Autor kirjutab küll teksti valmis kuid kättesaadavaks teeb selle ikkagi veebikeskkond kuhu kommentaar postitati Järelikult on veebilehe haldajal igati õigus

    Original URL path: http://ivari.horm.ee/category/ict/page/5/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • ivari - Ivari Horm - Personal Website
    Teistsugust maailmavaadet ja tõekspidamisi Soovi jagada oma teadmisi ning paigutada kollektiivsesse varamusse uusi lahendusi või täiendada juba seal olevat tarkust Teisisõnu häkkerikultuuri ja häkkerlikku suhtumist Kes aga on häkker Patsiga poiss pimedas nurgas pühendunult millegi kallal nokitsemas Ülimalt tõenäoline Tõsi viimasel ajal vist pigem küll ilma patsita Vabal ajal fantaasiamaailma raamatuid lugemas kitarri tinistamas või hoopis võitluskunsti harjutamas Võib olla Või hoopis võõrastel meilikontodel ringi nuuskimas ja mobiiltelefoniga Tallinna piletisüsteemist tasuta sõiduõigust välja petmas Kindlasti mitte Häkker ei ole kriminaal ja kräkkimisega ta ei tegele Häkker ei talu mõtetki kuhugi sissemurdmisest või millegi lahtimuukimisest Häkkeri maine ja reputatsioon seda lihtsalt ei luba Selle asemel tegeleb ta pigem uute probleemide lahendamise mõne vaba tarkvara täiendamise parandamise või sellele juhendmaterjali kirjutamisega Häkker ei ole kräkker Vaba tarkvara arendamine on mahukas ja aeganõudev töö Tänapäeva arvutiprogrammid pole enam ammu ühe entusiasti hobi korras kirjutatud koodijupid Sinna on panustatud tuhandeid inimtunde nähtud suurt vaeva programmi silumise ja testimisega kasutajaliidese loomise ning dokumentatsiooni kirjutamisega Vaba tarkvara on temaga seotud kommuuni ühine vili Kõigi nende nutikate programmeerijate ja disainerite vabatahtliku töö tulemus Häkkerite töö tulemus Tõsi mitte igaühel pole au end häkkeriks tituleerida See eeldab programmeerimisoskust piisavat ning väga tõsist panust häkkeriühiskonda kas vaba tarkvara projektides osalemise kommuuni postiloendite haldamise dokumentatsiooni kirjutamise või muu sellele kultuurile kasuliku tegevuse näol Kuid ka siis võib häkkeriks pidada end üksnes see kes on mõne teise häkkeri poolt sääraselt ära märgitud Umbes nii nagu rüütliks löömine eeldas keskajal tõsist pühendumist ja ettevalmistusi See polnud mitte igaühe jaoks ning mitte igaüks ei saanud sellega hakkama Vastupidiselt levinud arvamusele ei tähenda häkerlus tingimata nohiklikkust Kuigi paljud tõsised häkkerid on loobunud sotsiaalelu elamisest et pühenduda pigem oma valdkonnas tegutsemisele ei ole see siiski häkkeriks saamise eelduseks Nii mõnedki on siiski suutnud oma töö hobi ja isikliku elu ühendada selliselt et rahul on nii

    Original URL path: http://ivari.horm.ee/author/ivari/page/7/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • Ivari Horm - Personal Website
    lähtekoodi Litsentseeritud äritarkvara asub pigem privaatsetes koodihoidlates Tuginedes oma kogemusele võiks kirjeldada hoopis järgmist jaotust Isiklikul otstarbel kirjutatud tarkvaratükid võiks avalikult kasutatavaks teha kui nendest võiks mingit üldist kasu tekkida ning kood ise jagamist kannatab Paraku on sageli oma tarbeks kirjutatud asjad sellised mida ilma viimistlemata avalikustada ei tahaks Olenevalt autori maailmavaatest võiks kasutada kas GPL tüüpi nakkavat litsentsi mis tagab ka tuletatud programmikoodi avalikustamise või BSD sarnast litsentsi mis lubab tuletatud tarkvara ka avalikustamata lähtekoodiga müüa Komponendid teegid draiverid võiks ka äriprojektide puhul olla avalikustatud kui nende väljatöötamine oli äriprotsessi seisukohast kõrvalprodukt Ilmselt tuleks üldsuse huvides kasutada pigem sellist litsentsi mille tulemusena saaks tuletatud tarkvara ka avalikustamata koodiga turustada Äritoode mida ettevõte kasutab tulu teenimiseks või mille väljatöötamise teenust klientidele osutatakse sõltub muidugi konkreetsest ärimudelist ning ettevõtte või tema klientide üldisest poliitikast Kuigi eelmises postituses on välja pakutud ärimudelit vabal tarkvaral põhineva toote turustamiseks pole seda ilmselt igas valdkonnas võimalik rakendada Edukus võib sõltuda innovatiivse lahenduse kasutamisest mille avalikustamine kaotaks konkurentsieelise Dokumentatsiooni ja infomaterjalide jagamiseks võiks kasutada Creative Commons litsentsiperekonda Taas sõltub konkreetne valik ettevõttest ning jagatavast materjalist Õppematerjalide kasutustingimused võiksid tõenäoliselt olla pisut teistsugused kui tootedokumentidel või reklaammaterjalidel Arvestada tuleb muidugi et ka need dokumendid võivad oma elu elama hakata Äritoote tingimata suletud litsentsiga kaitsmine on vaieldav Näiteks tähendab konkurentsieelise saavutamine turu hõlvamise strateegiat mis saab olla ainult lühiajaline Seega ei pruugi tarkvara vabaks kasutuseks andmine pikemas perspektiivis ärimudeliga vastuollu minna Teiseks võib teatavate tooteosade vabakasutus võimaldada konkreetses valdkonnas tegutsevate ettevõtete vahel muuta kommunikatsiooni efektiivsemaks ning standardiseerituks mis aitab pakkuda klientidele paremat toodet või teenust Konkreetne tegevus sõltub muidugi olukorrast kuid õige ärimudeli korral ei peaks tarkvara lähtekoodi avalikustamine jääma vaid entusiastide ja vabatahtlike pärusmaaks Küll aga tundub et üldiselt on ärimaailmas tendents pigem tooteid ja selle osiseid liigrangete litsentsitingimustega kaitsta Tarkvara lähtekoodi avalikustamine nõuab ettevõttelt teatavat enesekindlust

    Original URL path: http://ivari.horm.ee/page/8/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • General - Ivari Horm - Personal Website
    õlalepatsutusele ja positiivsetele arvustustele oma töö eest ka väärilist rahalist tasu Iga müüdud teos teenib autorile raha ja aitab luua järgmist Paraku ei lähe raamatupoes väljakäidud eurod sageli isegi mitte poole summa ulatuses autorile Pood tahab katta müügikulud väljaandja tiražeerimis ja levitamiskulud ning autor kui teose tegelik looja on ahela kõige madalam lüli ning saab kõik selle mis teistest üle jääb Kuigi alati on võimalik ka ise tootmise ja levitamisega tegeleda on tihti raske üksiküritajana sihtgrupini jõuda Õnneks on võrgumaailmas enda nähtavakstegemine ja digitaalse loomingu müügi korraldamine märksa lihtsam Levitamise eest hoolitseb Internet ning bitte ja baite on oluliselt hõlpsam ka paljundada Iga pintslitõmme võib olla küll reaalses maailmas unikaalne kuid nende tulemusena tekkiv digitaliseeritud pilt väga lihtsalt kopeeritav Paraku on sellel medalil samuti teine külg ning digitaalsete teoste kopeerimine ja ilma loata paljundamine on autorite jaoks kindlasti väga tõsine probleem Kui tegutseda paralleelselt ka analoogmaailmas on võimalik virtuaalkeskkonda kasutada reklaami ja promokanalina Panustada sellele et mõnede teoste levitamine ning sellega kaasnev piraatlus on pigem positiivne ning aitab tõsta pärismaailmas levitatava loomingu müüginumbreid on kindlasti üks alternatiiv Küll aga on tõsiasi seegi et enamik loomingut kipub digitaalseks muutuma kui just gurmaanlikud kunstiteosed skulptuur maalikunst ja arhitektuur välja arvata Seetõttu vajavad autorid tingimata oma õiguste kaitset digitaalses ruumis ning tagada neile ka bittide ja baitide kujul levitatava loomingu eest tasu on igati õiglane nõudmine Lihtne öelda raske teostada Tehnoloogiamaailm võib küll ühelt poolt olla äärmiselt ülereguleeritud igasuguste patentide ja litsentside on ju needki kaitse loomingu väärkasutuse vastu osas seevastu autorit peetakse järjest enam tööjõuks kes oma vabast ajast soovijatele vaimset kirgastumist pakub Poleks nagu päris heategevus kuid ärimudelina teenib see ka paljudelt vaid õlakehitusi Kuid kes oleks kuulnud näiteks tasuta solaariumist või juuksurist Kui kirjanikule või muusikule autoritasude maksmine on enamikule isegi veel arusaadav siis näiteks tarkvara kasutamise eest tasumine tundub

    Original URL path: http://ivari.horm.ee/category/uncategorized/page/6/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • IDK6100 - Ivari Horm - Personal Website
    sest kõikjale sobivad tarkvarapaketid ei ole piisavalt optimeeritud kuna peavad toetama erinevat riistvara Samuti saab tarkvarapaketi loomise käigus välja lülitada funktsioone mida süsteemis ei kasutata ja muuta seeläbi paketti väiksemaks ning sageli ka kiiremaks Pisut keerukam on töölauarakendustega Serveritarkvara puhul on kasutajaliides teisejärguline seadistamine toimub tekstifailide kaudu üldjuhul mingit eraldi keskkonda häälestamiseks ei ole Personaalarvutis olevad programmid eeldavad aga ka graafilise kasutajaliidese olemasolu See ongi peamine murekoht sest kasutajaliidese disain on keeruline ja aeganõudev iteratiivne protsess mis hõlmab erinevaid testijaid ja pidevat pühendunud tegutsemist Palju võib leida vaba tarkvara mille põhifunktsioonid on väga hästi realiseeritud mis töötab laitmatult kuid mille kasutajaliides on kohmakas arusaamatu või lihtsalt kole Ilmselt on häid ja halbu näited siiski võtta mõlemast leerist ning lõpuks taandub kõik ikkagi kasutaja maitsele ja harjumustele Paratamatult on aga tõsi ka see et Linux personaalarvutite operatsioonisüsteemina ei ole saavutanud sellist populaarsust kui Windows ning esimene vähemalt siinkirjutaja arvates tõsiseltvõetav töölaualiinuks on Mint koos MATE kasutajaliidesega mis samuti alles viimaste versioonidega piisavalt stabiilseks ja kasutatavaks muutunud on Aeg ajalt pea konsooli pistmist ja käsureal toimetamist on aga mõne keerukama tegevuse puhul vaja sealgi Rakendusprogrammide osas kurvastan jätkuvalt LibreOffice i üle mis oma funktsionaalsusele vaatamata on ikkagi teatud kohtades mõistetamatult keeruline Viisaka dokumendi vormistamiseks koos nummerdatud alapealkirjade sisukorra ja ühtset värviskeemi kasutavate tabelite ja joonistega kulub MS Wordis oluliselt vähem aega ja pusimist kui vabal tarkvaral põhineval alternatiivil Tavalise lihtsa tekstidokumendi vormistamist see ei puuduta kuid muudel juhtudel eelistan siiski Microsofti kontoripaketti Tõsi vaba tarkvara statistiline positsioon on viimasel ajal oluliselt paranenud mobiilsete seadmete ja Androidi levikuga Kurvastuseks on aga enamik nutitelefone operatsioonisüsteeme siiski mobiilitootjate poolt kohandatud ning lukustatud mistõttu avatud lähtekoodiga süsteemist on saanud äärmiselt suletud keskkond Telefoni tarkvarauuendusi tuleb oodata vähemalt pool aastat ning vähegi vanemaid mudeleid enam uute Androidi versioonidega ei varustatagi Seetõttu pidavat enamikes telefonides olema endiselt Androidi

    Original URL path: http://ivari.horm.ee/category/idk6100/page/6/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive