archive-ee.com » EE » H » HIIUMAA.EE

Total: 367

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Pühalepa vald - Pühalepa valla terviseprofiil
    Pühalepa valla poolt teostatud ja teostatavate riigihangete kohta Privaatsuspoliitika RIIGIKOGU VALIMISED 2015 Teave sotsiaalteenuste taotlemise kohta Teave kommunaalteenuste kohta Terviseprofiil Toitlustuskohad Vaatamisväärsused Internetipunktid Majutuskohad Bussiliiklus Praamiliinid Lennujaam Ürituste kalender Aprill 16 E T K N R L P 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Pühalepa valla

    Original URL path: http://www.pyhalepa.hiiumaa.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=406&Itemid=94&month=4&year=2016 (2016-02-18)
    Open archived version from archive


  • Pühalepa vald - Toitlustuskohad
    Praamiliinid Lennujaam Ürituste kalender Detsember 15 E T K N R L P 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 Toitlustuskohad Heltermaa baar Heltermaa sadam Pühalepa vald Tel 370 46 94 110 Linnumäe Puhkekeskus Linnumäe küla Pühalepa vald Padu Hotell Linnumäe küla Pühalepa vald Roograhu sadama

    Original URL path: http://www.pyhalepa.hiiumaa.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=22&Itemid=43&month=12&year=2015 (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Pühalepa vald - Toitlustuskohad
    Bussiliiklus Praamiliinid Lennujaam Ürituste kalender Veebruar 16 E T K N R L P 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 Toitlustuskohad Heltermaa baar Heltermaa sadam Pühalepa vald Tel 370 46 94 110 Linnumäe Puhkekeskus Linnumäe küla Pühalepa vald Padu Hotell Linnumäe küla Pühalepa vald Roograhu sadama restoran

    Original URL path: http://www.pyhalepa.hiiumaa.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=22&Itemid=43&month=2&year=2016 (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Pühalepa vald - Toitlustuskohad
    Praamiliinid Lennujaam Ürituste kalender Aprill 16 E T K N R L P 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Toitlustuskohad Heltermaa baar Heltermaa sadam Pühalepa vald Tel 370 46 94 110 Linnumäe Puhkekeskus Linnumäe küla Pühalepa vald Padu Hotell Linnumäe küla Pühalepa vald Roograhu sadama restoran

    Original URL path: http://www.pyhalepa.hiiumaa.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=22&Itemid=43&month=4&year=2016 (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Pühalepa vald - Vaatamisväärsused
    aasta vanuse männimetsa tõttu laiule tänapäeval vaadet ei avane Pühalepa Püha Laurentiuse kirik See on Hiiumaa vanim kirik ehitatud 13 sajandil Pühalepa kirik on ühelööviline ehitatud gooti stiilis Eriti huvipakkuv on barokkstiilis kantselkabelisse paigutatud rootsi aadliku Ebba Margareta Stenbocki sarkofaag Kirikupargis kasvab rohkesti naturaliseerunud metstulpi Põliste kastanite ja vahtrate all õilmitseb kevadel palju sinililli Kirikuesisel platsil lamab pikk lapergune kivi Muistendi järgi on see kivi seoses Pühalepa kirikule koha otsimisega Kirik on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all Vanapagana kivi Kirikust paarsada meetrit põhja poole Kerema tee ääres asub kolmnurkne kivi See on looduskaitse alla kuuluv Vanapagana kivi ka Tõllu kivi Rändrahnu kõrgus on 2 5 meetrit ja ümbermõõt 13 8 meetrit Põhilise leppe kivid Vanapagana kivist sadakond sammu edasi asub tee ääres kivikalme ka Otimägi ehk Põhilise leppe kivid See suurtest kividest koosnev vare asub nelinurksel platsil Kivikuhila läbimõõt ulatub 16 meetrini kõrgus 3 meetrini Arvatakse et tegemist on pronksiaja või veelgi hilisema kalmega Suuremõisa loss Suuremõisa loss Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755 1760 krahvinna Ebba Margareta Stenbocki ajal Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772 aastal suuremõisa loss on üks ilusamaid ja suuremaid mõisahooneid Eestis Lossi väärtuseks on ehituse puhas barokk rokokoo stiil Hoones on 64 tuba Ruumide paigutus on sümmeetriline Esimesel korrusel asusid mõisniku kabinet ja tema perekonnaliikmete eluruumid Teisele korrusele viib stiilne tammepuust trepp Seal asusid saal salongid ja võõrastetoad Pööningukorrusel asusid suvetoad ja panipaigad vara hoidmiseks Tähelepanu väärivad baroksed trepibalustrid ja teised nikerdatud puidust ehisdetailid kunagine söögisaali laemaal läbi kapi ja kandeseina minev salauks võimas kelder suured mantelkorstnad ning pööningukorruse kahekordne lagi kus olevat hoitud salakaupa Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid Lossi ümber mühab iidne park mis on rajatud inglise stiilis üle kahesaja aasta tagasi Peamiselt kasvavad pargis kastanid vahtrad kuused ja lehised Park ulatub Salinõmme teeni ja piki Suuremõisa jõge peaaegu laheni Jõe kaldale ulatuvas pargi osas kasvab rida haruldasi puuliike nagu valge mänd alpi seedermänd palsami ja valge nulg Veel on seal leidnud oma kodu mõned mustad ja hõbepaplid ning põhja ehk punane tamm Lossi lähimasse ümbrusesse on kaevatud kuus tiiki kus kasvatati kalu Tiigid saavad oma vee allikatest äravool on suuremõisa jõkke Tiikidest saadud pinnas kuhjati ja sellele ehitati suvemajake Suuremõisa ajalugu Suuremõisa on etendanud väga tähtsat osa Hiiumaa ajaloos Mõis on asutatud Allika küla asemele Kunagine küla andis oma nime mõisale Hiljem kirjalikes ürikutes juba 1633 a hakati seda nimetama Hiiu Suuremõisaks Dagö Grossenhof Alates 1563 aastast kuulus mõis Rootsi kuningale Jakob de la Gardiele ja tema pojale Axel de la Gardiele Põhjasõja järel kuulus mõis riigile 1755 aastast said omanikeks taas de la Gardie Stenbockid 1796 aastal müüs krahv Jakob Pontus Stenbock mõisa parun Otto Reinhold Ludvig Ungern Sternbergile Tema järeltulijate kätte jäi mõis rohkem kui sajandiks 1924 aastast sai mõisahoonest koolimaja Praegu asub seal Suuremõisa Põhikool ja Hiiumaa Ametikool Kukka kivi Looduskaitse all olev Kukka kivi on ühtlasi üks suuremaid rändrahne Eestis Kukka kivi pikkus on 16 4 laius 11 0 ja suurim kõrgus on 3 7 meetrit ning ümbermõõt

    Original URL path: http://www.pyhalepa.hiiumaa.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=23&Itemid=44&month=12&year=2015 (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Pühalepa vald - Vaatamisväärsused
    vanuse männimetsa tõttu laiule tänapäeval vaadet ei avane Pühalepa Püha Laurentiuse kirik See on Hiiumaa vanim kirik ehitatud 13 sajandil Pühalepa kirik on ühelööviline ehitatud gooti stiilis Eriti huvipakkuv on barokkstiilis kantselkabelisse paigutatud rootsi aadliku Ebba Margareta Stenbocki sarkofaag Kirikupargis kasvab rohkesti naturaliseerunud metstulpi Põliste kastanite ja vahtrate all õilmitseb kevadel palju sinililli Kirikuesisel platsil lamab pikk lapergune kivi Muistendi järgi on see kivi seoses Pühalepa kirikule koha otsimisega Kirik on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all Vanapagana kivi Kirikust paarsada meetrit põhja poole Kerema tee ääres asub kolmnurkne kivi See on looduskaitse alla kuuluv Vanapagana kivi ka Tõllu kivi Rändrahnu kõrgus on 2 5 meetrit ja ümbermõõt 13 8 meetrit Põhilise leppe kivid Vanapagana kivist sadakond sammu edasi asub tee ääres kivikalme ka Otimägi ehk Põhilise leppe kivid See suurtest kividest koosnev vare asub nelinurksel platsil Kivikuhila läbimõõt ulatub 16 meetrini kõrgus 3 meetrini Arvatakse et tegemist on pronksiaja või veelgi hilisema kalmega Suuremõisa loss Suuremõisa loss Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755 1760 krahvinna Ebba Margareta Stenbocki ajal Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772 aastal suuremõisa loss on üks ilusamaid ja suuremaid mõisahooneid Eestis Lossi väärtuseks on ehituse puhas barokk rokokoo stiil Hoones on 64 tuba Ruumide paigutus on sümmeetriline Esimesel korrusel asusid mõisniku kabinet ja tema perekonnaliikmete eluruumid Teisele korrusele viib stiilne tammepuust trepp Seal asusid saal salongid ja võõrastetoad Pööningukorrusel asusid suvetoad ja panipaigad vara hoidmiseks Tähelepanu väärivad baroksed trepibalustrid ja teised nikerdatud puidust ehisdetailid kunagine söögisaali laemaal läbi kapi ja kandeseina minev salauks võimas kelder suured mantelkorstnad ning pööningukorruse kahekordne lagi kus olevat hoitud salakaupa Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid Lossi ümber mühab iidne park mis on rajatud inglise stiilis üle kahesaja aasta tagasi Peamiselt kasvavad pargis kastanid vahtrad kuused ja lehised Park ulatub Salinõmme teeni ja piki Suuremõisa jõge peaaegu laheni Jõe kaldale ulatuvas pargi osas kasvab rida haruldasi puuliike nagu valge mänd alpi seedermänd palsami ja valge nulg Veel on seal leidnud oma kodu mõned mustad ja hõbepaplid ning põhja ehk punane tamm Lossi lähimasse ümbrusesse on kaevatud kuus tiiki kus kasvatati kalu Tiigid saavad oma vee allikatest äravool on suuremõisa jõkke Tiikidest saadud pinnas kuhjati ja sellele ehitati suvemajake Suuremõisa ajalugu Suuremõisa on etendanud väga tähtsat osa Hiiumaa ajaloos Mõis on asutatud Allika küla asemele Kunagine küla andis oma nime mõisale Hiljem kirjalikes ürikutes juba 1633 a hakati seda nimetama Hiiu Suuremõisaks Dagö Grossenhof Alates 1563 aastast kuulus mõis Rootsi kuningale Jakob de la Gardiele ja tema pojale Axel de la Gardiele Põhjasõja järel kuulus mõis riigile 1755 aastast said omanikeks taas de la Gardie Stenbockid 1796 aastal müüs krahv Jakob Pontus Stenbock mõisa parun Otto Reinhold Ludvig Ungern Sternbergile Tema järeltulijate kätte jäi mõis rohkem kui sajandiks 1924 aastast sai mõisahoonest koolimaja Praegu asub seal Suuremõisa Põhikool ja Hiiumaa Ametikool Kukka kivi Looduskaitse all olev Kukka kivi on ühtlasi üks suuremaid rändrahne Eestis Kukka kivi pikkus on 16 4 laius 11 0 ja suurim kõrgus on 3 7 meetrit ning ümbermõõt on

    Original URL path: http://www.pyhalepa.hiiumaa.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=23&Itemid=44&month=2&year=2016 (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Pühalepa vald - Vaatamisväärsused
    vanuse männimetsa tõttu laiule tänapäeval vaadet ei avane Pühalepa Püha Laurentiuse kirik See on Hiiumaa vanim kirik ehitatud 13 sajandil Pühalepa kirik on ühelööviline ehitatud gooti stiilis Eriti huvipakkuv on barokkstiilis kantselkabelisse paigutatud rootsi aadliku Ebba Margareta Stenbocki sarkofaag Kirikupargis kasvab rohkesti naturaliseerunud metstulpi Põliste kastanite ja vahtrate all õilmitseb kevadel palju sinililli Kirikuesisel platsil lamab pikk lapergune kivi Muistendi järgi on see kivi seoses Pühalepa kirikule koha otsimisega Kirik on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all Vanapagana kivi Kirikust paarsada meetrit põhja poole Kerema tee ääres asub kolmnurkne kivi See on looduskaitse alla kuuluv Vanapagana kivi ka Tõllu kivi Rändrahnu kõrgus on 2 5 meetrit ja ümbermõõt 13 8 meetrit Põhilise leppe kivid Vanapagana kivist sadakond sammu edasi asub tee ääres kivikalme ka Otimägi ehk Põhilise leppe kivid See suurtest kividest koosnev vare asub nelinurksel platsil Kivikuhila läbimõõt ulatub 16 meetrini kõrgus 3 meetrini Arvatakse et tegemist on pronksiaja või veelgi hilisema kalmega Suuremõisa loss Suuremõisa loss Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755 1760 krahvinna Ebba Margareta Stenbocki ajal Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772 aastal suuremõisa loss on üks ilusamaid ja suuremaid mõisahooneid Eestis Lossi väärtuseks on ehituse puhas barokk rokokoo stiil Hoones on 64 tuba Ruumide paigutus on sümmeetriline Esimesel korrusel asusid mõisniku kabinet ja tema perekonnaliikmete eluruumid Teisele korrusele viib stiilne tammepuust trepp Seal asusid saal salongid ja võõrastetoad Pööningukorrusel asusid suvetoad ja panipaigad vara hoidmiseks Tähelepanu väärivad baroksed trepibalustrid ja teised nikerdatud puidust ehisdetailid kunagine söögisaali laemaal läbi kapi ja kandeseina minev salauks võimas kelder suured mantelkorstnad ning pööningukorruse kahekordne lagi kus olevat hoitud salakaupa Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid Lossi ümber mühab iidne park mis on rajatud inglise stiilis üle kahesaja aasta tagasi Peamiselt kasvavad pargis kastanid vahtrad kuused ja lehised Park ulatub Salinõmme teeni ja piki Suuremõisa jõge peaaegu laheni Jõe kaldale ulatuvas pargi osas kasvab rida haruldasi puuliike nagu valge mänd alpi seedermänd palsami ja valge nulg Veel on seal leidnud oma kodu mõned mustad ja hõbepaplid ning põhja ehk punane tamm Lossi lähimasse ümbrusesse on kaevatud kuus tiiki kus kasvatati kalu Tiigid saavad oma vee allikatest äravool on suuremõisa jõkke Tiikidest saadud pinnas kuhjati ja sellele ehitati suvemajake Suuremõisa ajalugu Suuremõisa on etendanud väga tähtsat osa Hiiumaa ajaloos Mõis on asutatud Allika küla asemele Kunagine küla andis oma nime mõisale Hiljem kirjalikes ürikutes juba 1633 a hakati seda nimetama Hiiu Suuremõisaks Dagö Grossenhof Alates 1563 aastast kuulus mõis Rootsi kuningale Jakob de la Gardiele ja tema pojale Axel de la Gardiele Põhjasõja järel kuulus mõis riigile 1755 aastast said omanikeks taas de la Gardie Stenbockid 1796 aastal müüs krahv Jakob Pontus Stenbock mõisa parun Otto Reinhold Ludvig Ungern Sternbergile Tema järeltulijate kätte jäi mõis rohkem kui sajandiks 1924 aastast sai mõisahoonest koolimaja Praegu asub seal Suuremõisa Põhikool ja Hiiumaa Ametikool Kukka kivi Looduskaitse all olev Kukka kivi on ühtlasi üks suuremaid rändrahne Eestis Kukka kivi pikkus on 16 4 laius 11 0 ja suurim kõrgus on 3 7 meetrit ning ümbermõõt on

    Original URL path: http://www.pyhalepa.hiiumaa.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=23&Itemid=44&month=4&year=2016 (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Pühalepa vald - Internetipunktid
    Teave sotsiaalteenuste taotlemise kohta Teave kommunaalteenuste kohta Terviseprofiil Toitlustuskohad Vaatamisväärsused Internetipunktid Majutuskohad Bussiliiklus Praamiliinid Lennujaam Ürituste kalender Detsember 15 E T K N R L P 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 Internetipunktid Hellamaa rahvaraamatukogus Suuuremõisa rahvaraamatukogus Palade rahvaraamatukogus Heltermaa I punkt Wi Fi tasuta

    Original URL path: http://www.pyhalepa.hiiumaa.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=24&Itemid=45&month=12&year=2015 (2016-02-18)
    Open archived version from archive