archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    Banner 120x60 pikselit peab olema kuni 256 vдrviga Compuserve GIF formaadis graafilised efektid ja animatsioonid on lubatud max suurus kuni 5 kB Tellimuse palume esitada vдhemalt kaks tццpдeva enne selle oodatavat ьlespanemist Nдdalavahetus laupдev ja pьhapдev loetakse kokku ьheks pдevaks AS Andmevara jдtab endale хiguse mitte avaldada reklaame toodetele vхi teenustele mille sisu ei sobi veebilehe sisu ja eesmдrgiga AS Andmevara ei vхta endale vastutust oma lehekьlgedel reklaamitavate kaupade ja

    Original URL path: http://www.estlex.ee/index.php?id=11 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    teenuseid ja uusi WinLexi kasutusloa lepinguid tellijatega enam ei sхlmi Juba olemasolevatel klientidel tuleb WinLexi aktuaalseisus hoidmiseks teha regulaarseid andmeuuendusi Vдrsked andmepakid on kдttesaadavad meie ftp serverist link WinLexi andmeuuendustele soovijatele saadame andmepaketid kord nдdalas e posti teel Estlex OÜ

    Original URL path: http://www.estlex.ee/index.php?id=22 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Est Eng Rus ESTLEX Estlex OÜ Pärnu mnt 20 Tallinn 11317 Telefon 58426052 E mail info at estlex ee

    Original URL path: http://www.estlex.ee/index.php?id=23 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Eesti õigusaktid Otsing Sirvimine vastuvõtjate kaupa Täna jõustunud aktid Seaduste lühendid Unustasid parooli Tõlgitud aktide nimekiri Sisestage korrektne kasutajanimi ja või e posti aadress Palun sisestage oma kasutajanimi Palun sisestage oma e mail Estlex OÜ Pärnu mnt 20 Tallinn 11317

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/index.php?id=forgotpassword&=forgotpassword&level=2 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 1 täidab nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks käesolevas seaduses sätestatud nõudeid 2 teeb nakkushaige või nakkuskahtlase isiku terviseuuringu ja saadab vajadusel uurimismaterjali laborisse uuringuteks ning määrab talle ravi 3 uurib nakkushaige nakatumise aega nakkusallikat nakatumise viisi nakkuse levitegureid ja selgitab välja nakkushaigega kokkupuutunud isikud 4 teavitab nakkushaigega kokkupuutunud isikut terviseuuringu vajadusest RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 5 teavitab registreerimisele kuuluvate nakkushaigusjuhtude korral Terviseametit nakkushaiguskahtlusest haiguse diagnoosimisest haige nakatumise asjaoludest ja laboriuuringute tulemustest käesoleva seaduse s 21 sätestatud korras 6 teeb nakkushaigele või tema seaduslikule esindajale teatavaks haiguse nakkusohtlikkuse haiguse leviku teed haiguse ravimata jätmise tagajärjed ja haigele seaduse alusel kohaldatavad piirangud annab juhiseid nakkuse leviku vältimiseks ning teeb edastatud teabe kohta sissekande ravidokumenti RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 7 väljastab sugulisel teel leviva haiguse korral nakkushaigele teatise milles märgitakse diagnoositud haiguse nimetus ja vajadus teavitada patsiendiga seksuaalvahekorras olnud isikuid nimetatud haigusest ja arstlikule läbivaatusele pöördumise vajalikkusest 2 Kehtetu RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 3 Kehtetu RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 3 peatükk NAKKUSHAIGUSTE LEVIKU TÕKESTAMINE 7 Nakkushaiguste leviku tõkestamise põhimõtted Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks korraldatakse inimeste immuniseerimist ja tehakse terviseuuringuid ning rakendatakse muid nakkusohutuse tagamise abinõusid 8 Immuniseerimise korraldamine 1 Sotsiaalministeerium koordineerib immuniseerimiskava täitmist vältimatu abi korras toimuvat immuniseerimist ja nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks vajalikku immuniseerimist RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 1 1 Perearst 1 korraldab immuniseerimiskava alusel immuniseerimist 2 tagab nimistusse kantud isikutele immuniseerimise kättesaadavuse või vajaduse korral suunab nad immuniseerimiseks teise tervishoiuteenuse osutaja juurde RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 1 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 1 punktis 1 nimetatud perearsti ülesandeid täidab pereõde koolitervishoiuteenuse osutaja või ämmaemand juhul kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 2 Immuniseerimist korraldav tervishoiutöötaja 1 tuvastab immuniseerimise ajutised ja püsivad vastunäidustused 2 dokumenteerib immuniseerimised tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 4 2 lõikes 2 ja s 59 2 ning käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuete kohaselt 3 esitab Terviseametile immuniseerimise aruanded käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuete kohaselt 4 registreerib immuniseerimise kõrvalnähud ja teavitab nendest Ravimiametit ravimiseaduses sätestatud alustel ja korras RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 2 1 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud immuniseerimist korraldab õde või ämmaemand kaasab ta püsivate vastunäidustuste kinnitamiseks ja immuniseerimise kõrvalnähtude diagnoosimiseks arsti RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 3 Kehtetu RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 4 Välismissioonile saadetavate kaitseväelaste täiendavat immuniseerimist korraldab Kaitseministeerium vajaduse järgi 5 Immuniseerimise korraldamise nõuded kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega 6 Immuunpreparaatide kvaliteedi ohutuse ja tõhususe säilitamiseks peab olema tagatud külmahela toimimine kõikidel käitlemisetappidel Immuunpreparaatide külmahela nõuete tagamine nende säilitamisel ning transportimisel toimub ravimiseaduse s 34 sätestatud alustel ja korras RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 9 Immuniseerimine epideemia korral 1 Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks korraldatakse vajaduse korral ohustatud isikute immuniseerimist 2 Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus epideemia korral ohustatud isikute immuniseerimiseks kehtestada asjakohased tegevusjuhendid RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 10 Immuniseerimiskava RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 1 Kehtetu RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 2 Immuniseerimiskavas määratakse nakkushaigused mille vastu immuniseeritakse immuniseeritavad vanuserühmad ja immuniseerimise tähtajad 3 Immuniseerimiskava kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega 11 Immuunsustausta jälgimine 1 Immuunsustaust on teatud haiguse osas immuunsete inimeste suhtarv elanikkonnas Immuunsustausta jälgimiseks tehakse terviseuuringuid 2 Kehtetu RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 12 Nakkushaiguse ja nakkuskandluse uurimine rasedal 1 Nakkushaiguste lootele või vastsündinule leviku tõkestamiseks uuritakse rasedat süüfilise B hepatiidi ja HIV nakkuse suhtes 2 Raseda uurimise ja ravimise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega 13 Töötajate tervisekontroll 1 Tööandja on kohustatud nõudma enne tööle asumist kirjalikku tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta ning saatma töötamise ajal vastavalt riskihindamise tulemustele korrapärasele tervisekontrollile sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringule järgmised isikud 1 toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokku puutuvad töötajad samuti toidu käitlemisruume puhastavad töötajad 2 õpetajad ja kasvatajad ning teised töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokku puutuvad töötajad 3 patsiendi hooldatava või abivajajaga vahetult kokku puutuvad tervishoiu hoolekande ja päästetöötajad 4 majutusasutuste ujumis ja basseiniteenuste ning ilu ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad 5 ravimite valmistajad pakkijad ja müüjad 6 vahistatu või kinnipeetavaga vahetult töökohustuste tõttu kokku puutuvad politsei ja vanglatöötajad 7 käesoleva lõike punktides 1 6 loetletud tegevusaladel praktikat sooritavad või täienduskoolituses osalevad õpilased üliõpilased ja töötajad RT I 2007 1 1 jõust 01 02 2007 2 Töötaja esitab tööandjale nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi mida tööandja säilitab vähemalt kolm aastat RT I 2007 1 1 jõust 01 02 2007 3 Tööandja ja füüsilisest isikust ettevõtja kes viibib ja tegutseb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonnas kus on mis tahes nakkuse otsese või kaudse ülekandumise oht peab käima korrapäraselt tervisekontrollis ja tal peab olema tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta RT I 2007 1 1 jõust 01 02 2007 4 Perearst teeb nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli ja väljastab nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi mille vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2007 1 1 jõust 01 02 2007 14 Veredoonorluse nakkusohutuse tagamine 1 Verekeskus ja tervishoiuteenuse osutaja rakendavad nakkusohutuse meetmeid doonori ja retsipiendi kaitseks 2 Verekeskus ja tervishoiuteenuse osutaja koostavad dokumendi verepreparaatide tootmise ja verepreparaatide kasutamise kohta järgides vereseaduses RT I 2005 13 63 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid 3 Nakkustekitajate suhtes doonorivere ja verekomponentide uurimise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega RT I 2005 13 63 jõust 01 05 2005 15 Rakkude kudede ja elundite hankimise käitlemise ja siirdamise nakkusohutuse tagamine RT I 26 02 2015 1 jõust 01 03 2015 1 Tervishoiuteenuse osutaja rakendab nakkusohutuse meetmeid retsipiendi ja elusdoonori kaitseks 2 Tervishoiuteenuse osutaja koostab dokumendi rakkude kudede ja elundite kasutamise kohta 3 Nakkustekitajate suhtes doonori uurimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 26 02 2015 1 jõust 01 03 2015 16 Nakatumise vältimine välisreisil Turismiteenuseid pakkuv ettevõtja teeb välisriiki sõitvale isikule teatavaks 1 külastatavas riigis nakkushaigustesse nakatumise ohu 2 immuniseerimise või ravimite kasutamise otstarbekuse 3 võimaluse saada enne reisi arsti nõuannet ja reisi ajal arstiabi ning reisijärgse tervisekontrolli vajalikkuse 4 peatükk NAKKUSHAIGUSTE SEIRE JA TÕRJE KORRALDAMINE 17 Riigi ülesanded nakkushaiguste seirel ja tõrjel RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 1 Riigi tasandil korraldab nakkushaiguste seiret ja tõrjet Sotsiaalministeerium kes täidab rahvatervise seaduses sätestatud ülesandeid ning juhib nakkushaiguste tõrjeks tehtavat tööd RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 2 Oma haldusala asutustes nakkushaiguste ärahoidmise ja nende leviku tõkestamise meetmeid rakendades ning arstiabi korraldades juhinduvad ministeeriumid käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest 3 Justiitsministeerium korraldab kinnipidamisasutuses ning Siseministeerium politsei arestimajas ja kambris 1 võimalikult nakkusohutud tööolud vanglaametnikele tervishoiutöötajatele ning arestialuste vahistatute ja kinnipeetavatega vahetult kokkupuutuvatele isikutele 2 võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused arestialustele vahistatutele ja kinnipeetavatele 3 epidemioloogilistel näidustustel kohustusliku tervisekontrolli kinnipeetavatele kes oma tegevuse iseärasuste tõttu võivad levitada nakkushaigusi toidu ja vee või muude ülekandetegurite kaudu 4 tuberkuloosi leviku tõkestamiseks kopsude kohustusliku radiograafilise uuringu arestialustele vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve ning tervishoiutöötajatele Uuringu tegemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega 4 Justiitsministeerium ja Siseministeerium tagavad kinnipeetava vahistatu ja arestialuse transportimise ajal võimalikult nakkusohutud tingimused 5 Justiitsministeerium teeb tervisekaitseametnikele võimalikuks teostada järelevalvet nakkushaiguste tõrje meetmete elluviimise üle kinnipidamisasutuses 6 Justiitsministeerium ja Siseministeerium koos Sotsiaalministeeriumiga korraldavad kinnipidamisasutusest ja politsei arestimajast ning kambrist vabastamisel tuberkuloosi põdeva isiku ravile suunamise käesolevas seaduses sätestatud korras 18 Terviseameti ülesanded nakkushaiguste ennetamisel seirel ja tõrjel 1 Nakkushaiguste ennetamise seire ja tõrje valdkonnas on pädev asutus Terviseamet kes 1 teeb epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks ning juhendab inimeste rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete rakendamist 2 teavitab massiteabevahendite kaudu elanikkonda nakkushaiguse esinemisest ja haiguspuhangu tõrje meetmetest 3 korraldab riigihangete seaduses sätestatud alustel hangitud immuunpreparaatide jaotamist säilitamist ja vedu ning külmahela toimimist 4 kogub analüüsib ja avaldab andmeid immuniseerimiste kohta 5 korraldab nakkushaiguste seiret sealhulgas sentinel seiret Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt 2 Nakkushaiguste epidemioloogilise riskianalüüsi ja riskihindamise valdkonnas on pädev asutus Terviseamet kes määrab ja hindab 1 nakkushaiguste leviku tendentse 2 immuniseerimisega hõlmatust 3 Nakkushaiguste rahvusvahelises tõrjes osalemisel on volitatud asutus Terviseamet kes käitleb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse varajase teavitamise ja reageerimise süsteemi Eestis 4 Terviseamet on Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Komisjoni volitatud kontaktasutus bioloogiliste ohutegurite osas seoses rahvusvaheliste sanitaar meditsiiniliste eeskirjade rakendamisega 5 Terviseamet osaleb pädeva asutusena Maailma Terviseorganisatsiooni ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse haigusspetsiifilises epidemioloogilises tegevuses sealhulgas rahvusvahelistes haiguste tõrje programmides täites nakkushaiguste asjakohastes uuringuvaldkondades riikliku referentlabori rolli RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 6 Käesolevas seaduses ettenähtud ülesandeid täites teeb Terviseamet koostööd maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega nakkushaiguste ennetamiseks seireks leviku tõkestamiseks ja tõrjeks 7 Terviseamet on nakkushaiguste rahvusvahelises tõrjes osaledes kohustatud teavitama teisi riike nakkushaiguse esinemisest ja haiguspuhangu tõrje meetmetest Nakkushaiguste tõrjeks tehtava rahvusvahelise koostöö ja teavitamise nõuded ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 8 Terviseamet osutab tervishoiuteenuseid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete kohaselt Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata Terviseameti suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 21 lõikes 1 sätestatud juriidilise isiku vormi nõudeid RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 19 Nakkushaiguskahtlus ja haiguse diagnoosimine 1 Nakkushaiguskahtlus tekib kui inimesel ilmnevad nakkushaigusele iseloomulikud kliinilised nähud või kui ta on otse või kaudselt kokku puutunud nakatunud inimese või loomaga Kahtlust võivad kinnitada laboriuuringu tulemused 2 Eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse korral on arst kohustatud sellest viivitamata teavitama Terviseametit 3 Nakkushaiguse epideemilise leviku kahtlusest on Terviseameti piirkondlik talitus kohustatud viivitamata teavitama Terviseametit RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 4 Inimpatogeensete haigustekitajate avastamisega tegelev mikrobioloogia viroloogia või parasitoloogialabor ja nimetatud valdkondades uurimistööd tegev teaduslabor on kohustatud eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlusest või diagnoosimisest viivitamata teavitama Terviseametit 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 4 nimetatud teave edastatakse koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega 5 1 Inimpatogeensete haigustekitajate avastamisega tegelev mikrobioloogia viroloogia ja parasitoloogialabor on kohustatud saatma asjakohases uuringuvaldkonnas tegutsevale referentlaborile uuringumaterjalid täiendavaks uuringuks Uuringumaterjali kogumisel hoidmisel ja transportimisel järgib labor referentlabori koostatud juhendeid RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 6 Terviseametil on õigus ilma andmesubjekti identifitseerivate isikuandmeteta saata nakkushaiguse diagnoosimiseks vajalikku uurimismaterjali välisriigi asjaomasesse laborisse või rahvusvahelisse referentlaborisse 20 Nakkushaigusjuhtumite registreerimine 1 Nakkushaigusjuhtumid registreeritakse nakkushaiguste registris ja moodustuvat andmekogu kasutatakse nakkushaiguste ennetamiseks ja nende levikutendentside selgitamiseks 2 Nakkushaiguste register on vastavalt avaliku teabe seadusele Vabariigi Valitsuse poolt valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul asutatud riiklik register Nakkushaiguste registri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium RT I 2007 12 66 jõust 01 01 2008 3 Andmed nakkushaiguskahtluse ja haiguse diagnoosimise ning haigestumise ohutegurite ja haigestumise ärahoidmise kohta registreeritakse arsti poole pöördumise kohas 21 Teabe edastamine 1 Tervishoiuteenuse osutaja edastab nakkushaiguskahtluse ja haiguse diagnoosimise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teavet Terviseametile käesoleva seadusega kehtestatud alusel ja korras 2 Toidumürgituse ja haiguse kiire leviku kahtlusest või haiguse kiirest levimisest teatab tervishoiuteenuse osutaja viivitamata Terviseametile 3 Terviseameti piirkondlik talitus teeb nakkushaiguse esinemise ja haiguse tõrjeks rakendatud abinõud teatavaks Terviseametile Katku koolera kollapalaviku ja viiruslike hemorraagiliste palavike esinemisest teatatakse Häirekeskusele RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 4 Mikrobioloogilisi viroloogilisi parasitoloogilisi ja seroloogilisi uuringuid tegevad laborid edastavad uuringutulemused uurimismaterjali saatnud arstile Uuringutulemused nende haiguste kohta mis viitavad registreeritavatele nakkustele edastatakse uuritava isiku elukoha järgsele Terviseametile 5 Kaitseministeerium Siseministeerium ja Justiitsministeerium teevad Terviseametile teatavaks nende haldusalas olevates asutustes nakkushaiguste esinemise ja haigustega seotud ohutegurid käesolevas seaduses kehtestatud korras RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 6 Maaeluministeeriumi haldusala asutused ning hallatavad asutused edastavad Terviseametile teavet toidus ja toidu käitlemise eri etappides avastatud zoonoossete haigustekitajate ning loomadel diagnoositud zoonooside kohta RT I 04 12 2015 1 jõust 14 12 2015 6 1 Teave nakkushaiguskahtluse või nakkushaiguse diagnoosimise kohta edastatakse vajadusel koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega Nende nakkushaiguste loetelu mille korral on vajalik andmete edastamine koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega 7 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 4 5 ja 6 nimetatud teabe edastamise kord ja edastatavate andmete koosseis kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega 8 Rahvusvahelises kokkuleppes nimetatud nakkushaiguste diagnoosimisest on Terviseamet kohustatud Maailma Terviseorganisatsioonile teatama haiguse diagnoosimisest alates 24 tunni jooksul RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 9 Euroopa Liidu Komisjoni koostatud loetelusse kuuluvate nakkushaiguste diagnoosimise on Terviseamet kohustatud tegema teatavaks Euroopa Liidu nakkushaiguste epidemioloogilise järelevalve ja tõrje asutusele 22 Nakkushaiguste tõrje nõuded 1 Nakkushaiguste tõrje nõuetes nähakse ette nakkushaiguste tõrje ja epideemilise leviku tõkestamise juhised 2 Nakkushaiguste tõrje nõudeid on kohustatud täitma tervishoiutöötaja tervisekaitseametnik nakkushaiguse levialal viibiv isik ja teised oma tööülesannete tõttu nakkushaiguste tõrjega seotud isikud 3 Nakkushaiguste tõrje nõuded kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega 4 Ravimresistentset tuberkuloosi põdevate ja ravinõudeid rikkuvate patsientide ravimise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega 5 Eestis varem mitteesinenud nakkushaiguse tõrje meetmed töötab välja Terviseamet ning teavitab neist asjassepuutuvaid isikuid 23 Haiglanakkuse seire ennetamine ja tõrje 1 Haiglanakkus on nakkus mida patsiendil ei olnud enne haiglasse või teise tervishoiuteenust osutavasse ettevõttesse minekut või mis ei ole eelmises sellises asutuses viibimise jääknäht vaid on tekkinud patsiendil seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel ja mille tunnused ilmnevad kas seal viibimise ajal või pärast sealt lahkumist 2 Tervishoiuteenuse osutaja poolt rakendatavate haiglanakkuste seire ennetamise ja tõrje abinõud ning sellekohase teabe edastamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega 3 Mikrobioloogia ja viroloogialabori haiglanakkuse laboratoorse seire ning mikroobide ravimresistentsuse uurimise tulemuste Terviseametile edastamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega 24 Tööandja kohustused nakkushaiguste tõrjel Tööandja on kohustatud 1 looma tööaladel kus on nakkushaigusesse nakatumise oht töötajatele võimalikult nakkusohutud tööolud 2 tagama nakkusohutusnõuete täitmise töötamiskohal 3 tagama käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tööalade töötajate immuniseerimise ja vajadusel ennetava ravi 4 lubama töötajal nakkushaiguse või haiguskandluse avastamiseks käia tööajal terviseuuringul või vältimatu abi korras immuniseerimisel 5 vältima haigustekitajate levikut toorme või valmistoodangu käitlemisel 6 hoolitsema nakkusohtlike jäätmete kahjutustamise eest 5 peatükk NAKKUSHAIGUSTE EPIDEEMILISE LEVIKU TÕKESTAMINE 25 Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamise nõuded 1 Eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse või diagnoosimise korral võib valdkonna eest vastutav minister Terviseameti ettepanekul moodustada haiguskoldes nakkusohu likvideerimiseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamise juhtimiseks riikliku nakkustõrjekomisjoni või maavanem Terviseameti direktori ettepanekul maakonna nakkustõrjekomisjoni 2 Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega 26 Nakkushaiguste leviku tõkestamine eriolukorra ajal Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks eriolukorra ajal rakendatakse hädaolukorra seadust RT I 2009 39 262 jõust 24 07 2009 27 Karantiini kehtestamine ja lõpetamine 1 Karantiin on inimeste kaupade ja sõidukite liikumise ning teenuste osutamise piirang mille kohaldamise eesmärk on vältida eriti ohtliku nakkushaiguse levikut haiguskoldest väljapoole 2 Käesoleva seaduse tähenduses on haiguskolle piiritletud territoorium kus asuvad haiged või nakkuskahtlased isikud ning kus elanikud on tervisekaitseasutuse tugevdatud järelevalve all 3 Karantiini kehtestab maavanem kirjaliku korraldusega Terviseameti peadirektori ettepanekul 4 Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega 5 Karantiini lõpetab maavanem kirjaliku korraldusega Terviseameti peadirektori ettepanekul kui nakkushaiguse levik on tõkestatud nakkushaiguse tõrje nõuded täidetud ja haiguskolle kahjutustatud 6 Karantiininõuete kehtestamine ja nende kehtivuse lõpetamine tehakse teatavaks massiteabevahendite kaudu 28 Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamine 1 Nakkushaiguste epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustab Terviseamet talle laekuvate epidemioloogiliste laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel 2 Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib maavanem vallavanem või linnapea Terviseameti direktori ettepanekul 1 ajutiselt sulgeda koole ning laste ja hoolekandeasutusi 2 nõuda desinfektsiooni desinsektsiooni kahjuritõrje või puhastuse korraldamist 3 nõuda inimeste terviseuuringute korraldamist 3 Laste või hoolekandeasutuse juht võib ajutiselt sulgeda tema poolt juhitava asutuse kooskõlastades selle Terviseameti direktoriga 29 Kehtetu RT I 2004 27 177 jõust 01 05 2004 6 peatükk NAKKUSOHTLIKU MATERJALI KÄITLEMINE 30 Nakkusohtliku materjali käitlemine 1 Nakkusohtlik on materjal mis sisaldab baktereid viiruseid mikroskoopilisi seeni nakatatud rakukultuure inimese endoparasiite või nakkushaigusi põhjustavaid muid bioloogiliselt aktiivseid tegureid 2 Nakkusohtliku materjali käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjali proovi võtmine vedu töötlemine uurimine säilitamine ja kahjutustamine 3 Nakkusohtliku materjali käitlemisel tuleb tagada nakkuse leviku vältimine Nakkusohtliku materjali käitlemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega 4 Nakkusohtlikku materjali võivad käidelda tervishoiuteenuse osutajad ja muud juriidilised ja füüsilised isikud kellele Terviseamet on väljastanud nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa käesoleva seaduse des 32 36 sätestatud korras RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 5 Nõuded nakkusohtlikku materjali käitleva isiku laboriruumidele sisseseadele ja tehnoloogiale ning rakendatavatele ohutusmeetmetele kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega 6 Nakkusohtliku materjali uurimise eest vastutav laboritöötaja peab olema arsti või bioloogikutsega isik 31 Kehtetu RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 32 Nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa taotlemine Terviseametilt 1 Käesoleva seaduse 30 lõikes 4 nimetatud isik esitab nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa saamiseks Terviseametile järgmised andmed ja dokumendid RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 1 avalduse milles märgitakse taotleja nimi ning tegevuskoha asukoht ja aadress 2 asutamisel oleva juriidilise isiku puhul asutamislepingu või otsuse ja põhikirja või ühingulepingu ärakirjad 3 füüsilisest isikust ettevõtja puhul ettevõtja nime isikukoodi elukoha ja ärinime 4 uuringuteenuste loetelu milleks tegevusluba taotletakse 5 nakkusohtliku materjali uurimisega tegelevate töötajate kutsetunnistuste ärakirjad 6 andmed labori ruumide sisseseade ja tehnoloogia kohta 7 andmed rakendatavate ohutusmeetmete kohta 8 taotleja sidevahendite numbrid 2 Enne taotluse esitamist tasub tegevusloa taotleja riigilõivu 3 Kui tegevusloa taotleja jätab esitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi määrab Terviseamet tegevusloa taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 4 Taotluse esitamise kuupäevaks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste andmete ja dokumentide Terviseametisse saabumise aeg 33 Tegevusloa väljaandmise otsustamine Tegevusloa väljaandja kontrollib taotleja esitatud dokumente ja andmeid ning teeb otsuse tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta käesoleva seaduse s 32 nimetatud dokumentide ja andmete esitamisest alates hiljemalt ühe kuu jooksul 34 Tegevusloa väljaandmine 1 Tegevusloa annab välja Terviseamet 2 Tegevusluba antakse välja vastava otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul 3 Tegevusloa väljaandmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 35 Tegevusloas esitatavad andmed ja tingimused Tegevusloas esitatakse 1 tegevusloa omaja nimi ning tegevuskoht ja aadress füüsilisest isikust ettevõtja puhul ka isikukood elukoht ja ärinimi 2 tegevusloa number ja väljaandmise kuupäev 3 uuringuteenuste loetelu 36 Tegevusloa väljaandmisest keeldumine 1 Tegevusluba ei väljastata kui

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/index.php?id=7&aktid=53977&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    kolmele töötamise kuule eelnenud perioodil makstud töötasu või palka lühemal kui üheksakuulisel perioodil võetakse aluseks tegelikult makstud tasude summa mis jagatakse töötatud kuude arvu ja 30 korrutisega Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud mil töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on töötajale või ametnikule välja makstud tasusid RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 14 3 Kindlustushüvitise taotlemine koondamise korral 1 Kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral esitab tööandja töötukassale vormikohase avalduse viie kalendripäeva jooksul töö või teenistussuhte lõppemisest arvates Hüvitise taotlemise avalduse vormi ja lisatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldus loetakse vastuvõetuks päevast mil töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 14 4 Kindlustushüvitise määramine ja maksmine koondamise korral 1 Töötukassa vaatab tööandja avalduse läbi ja teeb otsuse kindlustushüvitise määramiseks koondamise korral 14 kalendripäeva jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates 2 Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 kalendripäeva võrra Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa tööandjale ja töötajale või ametnikule viivitamata RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 3 Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tööandjale ja töötajale või ametnikule kätte vastavalt avalduses tehtud valikule lihtkirjaga või elektrooniliselt viie kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 4 Hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja või ametniku 1 pangakontole Eestis maksja kulul 2 pangakontole välisriigis saaja kulul kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti või 3 töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 3 peatükk 15 18 Kehtetud RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 4 peatükk HÜVITISED TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE KORRAL 19 Tööandja maksejõuetus Käesoleva seaduse mõttes on tööandja maksejõuetu kui kohus on pankroti välja kuulutanud või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse 29 lõike 1 tähenduses või kui teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis on kohus või muu pädev organ tunnistanud tööandja maksejõuetuks Euroopa Liidu Nõukogu määruse EÜ nr 1346 2000 maksejõuetusmenetluse kohta ELT L 160 30 06 2000 lk 1 18 tähenduses edaspidi maksejõuetuks tunnistamine RT I 2006 31 236 jõust 01 01 2007 20 Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral 1 Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud 1 enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 2 enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu 3 enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised mis on ette nähtud töölepingu seaduses RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 2 Eestis ja mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsenud tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasud töötajale kelle töö tegemise koht või harilik töö tegemise koht on Eestis 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 4 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel 5 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 21 Hüvitise taotlemine tööandja maksejõuetuse korral RT I 2006 31 236 jõust 01 01 2007 1 Hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral esitab pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur või teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik edaspidi haldur töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega Hüvitise taotlemise avalduse vormi ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 2 Tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavateks dokumentideks on 1 tööandja pankroti korral ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankroti väljakuulutamise kohta RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 2 tööandja pankrotimenetluse raugemisel ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata 3 tööandja maksejõuetuks tunnistamisel teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis selle riigi pädeva asutuse otsuse ärakiri mis on tõestatud otsuse tegemise riigi õiguse kohaselt koos selle vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud tõlkega eesti keelde RT I 23 12 2013 1 jõust 01 01 2014 3 Hüvitise avaldus loetakse vastuvõetuks päevast millal töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega 4 Kehtetu RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 22 Tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise määramine ja väljamaksmine 1 Töötukassa vaatab halduri avalduse läbi kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt 30 päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates RT I 03 03 2011 2 jõust 01 05 2011 1 1 Töötukassa jätab hüvitise määramata kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu või kui taotletav summa ei ole põhjendatud RT I 03 03 2011 2 jõust 01 05 2011 1 2 Töötukassal on õigus keelduda hüvitise maksmisest või vähendada seda kui töötaja nõue põhineb lepingul milles pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise täies ulatuses või osaliselt käesoleva seaduse alusel Pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise käesoleva seaduse alusel eelkõige kui 1 tööleping või kokkulepe töötasu suurendamise kohta on sõlmitud tööandja lähikondsega ühe aasta jooksul enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist Tööandja lähikondsetena käsitatakse pankrotiseaduse 117 lõigetes 1 ja 2 toodud füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgniku lähikondseid 2 tööleping või kokkulepe töötasu suurendamise kohta on sõlmitud pärast tööandja püsiva maksejõuetuse tekkimist ning tööandja ei tõenda et tal oli rahalisi vahendeid kokkulepitud töötasu maksmiseks või töölepingu sõlmimine oli oluline tööandja majandustegevuse jätkamiseks 3 tööleping on sõlmitud pärast tööandja majandustegevuse lõppemist ning tööandja ei tõenda et tal oli võimalus kindlustada töötajat kokkulepitud tööga RT I 03 03 2011 2 jõust 01 05 2011 2 Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa avalduse esitajale viivitamatult 3 Töötukassa saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse haldurile posti teel viie päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates RT I 2002 111 663 jõust 01 01 2003 4 Hüvitise määramisel maksab töötukassa hüvitise töötajale hiljemalt viiendal päeval hüvitise määramise päevast arvates RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 5 Hüvitis makstakse 1 töötaja pangakontole Eestis maksja kulul või 2 töötaja pangakontole välisriigis saaja kulul kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti või RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 3 töötaja töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 5 peatükk TÖÖTUKASSA 23 Töötukassa eesmärk 1 Töötukassa eesmärk on tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustuse korraldamine käesolevas seaduses tööturuteenuste ja toetuste seaduses töövõimetoetuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 2 Oma eesmärgi saavutamiseks täidab töötukassa järgmisi ülesandeid 1 maksab käesolevas seaduses sätestatud hüvitisi 2 korraldab tööturuteenuste osutamist ja osutab tööturuteenuseid 3 maksab tööturutoetusi 3 1 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 4 maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse 2 lõike 1 punkti 8 ning 6 lõike 1 punktide 6 6 1 ja 7 alusel 5 peab arvestust töötute tööotsijate tööturuteenuste osutamise tööturutoetuste ning käesoleva seaduse alusel kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle 6 koostöös Sotsiaalministeeriumiga analüüsib rakendatavate tööturumeetmete mõju ja tulemuslikkust 7 osaleb töötuskindlustuse ja tööturumeetmete planeerimisel ning avaldab arvamust töötuskindlustuse ja tööturuteenuste ja toetustega seotud õigusaktide eelnõude kohta 8 teeb koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ja välisriikide töötuskindlustus ja tööturuasutustega ning täidab oma pädevuse piires välislepingutest ning Euroopa Liidu õigusest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid ülesandeid töötuskindlustuse ja tööturu valdkondades 8 1 täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 492 2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires ELT L 141 27 05 2011 lk 1 12 artikli 11 lõike 2 tähenduses eriasutuse ülesandeid RT I 16 04 2014 3 jõust 01 07 2014 9 täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid 3 Töötukassal on oma eesmärgi saavutamiseks õigus saada vajalikke andmeid kõikidelt riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja nende peetavatest andmekogudest ning kindlustatutelt tööandjatelt tööotsijatelt töötutelt ja hüvitise taotlejatelt kui andmete saamist ei ole piiratud seadusega RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 24 Töötukassa õiguslik seisund 1 Töötukassa on avalik õiguslik juriidiline isik 2 Töötukassa põhikirja kehtestab ning selles teeb muudatusi Vabariigi Valitsus määrusega 3 Töötukassa ei saa olla pankrotivõlgnik 4 Töötukassal on õigus võtta laenu üksnes käesoleva seaduse 39 lõikes 2 sätestatud juhul Töötukassal on keelatud anda laenu ja tagada teiste isikute kohustuste täitmist 4 1 Kehtetu RT I 23 12 2011 2 jõust 24 12 2011 5 Töötukassat kontrollib Riigikontroll 6 Töötukassa registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras RT I 2002 57 357 jõust 01 08 2002 25 Töötukassa nimi 1 Töötukassa nimi on Eesti Töötukassa 2 Töötukassal on ainuõigus oma nimele 26 Töötukassa asukoht ja aadress 1 Töötukassa asukoht on Tallinn 2 Töötukassa aadress on koht kus asub töötukassa juhatus 27 Töötukassa juhtimine ja esindamine 1 Töötukassat juhivad töötukassa nõukogu ja töötukassa juhatus 2 Töötukassa nõukogu esindab nõukogu esimees 3 Töötukassat esindab juhatuse esimees Juhatuse esimehel on edasivolitamise õigus Juhatuse teiste liikmete esindusõigus ja edasivolitamise õigus sätestatakse töötukassa põhikirjas Nõukogu otsusega võib piirata juhatuse esindusõigust Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes 28 Töötukassa nõukogu 1 Töötukassa kõrgeim organ on töötukassa nõukogu Nõukogul on kuus liiget 2 Nõukogu pädevuses on 1 nõukogu esimehe valimine 2 töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku tegemine valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele 2 1 töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest tööturuteenuste ja toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamise ja muutmise ettepaneku tegemine valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele RT I 21 12 2010 2 jõust 01 01 2011 2 2 tähtajalise tööhõiveprogrammi heaks kiitmine RT I 21 12 2010 2 jõust 01 01 2011 3 töötukassa põhikirja kehtestamise ettepaneku tegemine valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele 4 töötukassa rahaliste vahendite otstarbeka kasutamise kontrollimine 5 töötukassa arengukava ja aastaplaani kehtestamine 6 töötukassa eelarve kinnitamine ning vahendite laekumise ja kasutamise aruande kinnitamine 7 kehtetu RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 8 juhatuse ettepanekul kinnisasjade ja registrisse kantud või kantavate vallasasjade omandamise võõrandamise ja koormamise ning laenude võtmise otsustamine 9 juhatuse esimehe ametisse nimetamine ja tagasikutsumine 10 juhatuse liikmete ametisse nimetamine ja tagasikutsumine 11 juhatuse esimehe ja juhatuse liikmega ametilepingu sõlmimine ning nende vastu varalise nõude esitamise otsustamine 12 juhatuselt aruannete ja muu informatsiooni nõudmine ning aruannetele esitatavate nõuete kehtestamine 13 töötukassa audiitori ja audiitorile makstava tasu suuruse määramine 3 Nõukogu töö vorm on koosolek Nõukogu otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu liikmetest 29 Töötukassa nõukogu liikmed 1 Vabariigi Valitsus nimetab ühe nõukogu liikme Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki ühe nõukogu liikme Eesti Tööandjate Keskliit nimetab kaks nõukogu liiget Valdkonna eest vastutav minister on nõukogu liige ametikoha järgi RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 2 Nõukogu liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis ja kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ning laitmatu reputatsioon 3 Nõukogu liikme volituste tähtaeg on viis aastat Mõjuval põhjusel võib nõukogu liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda liikme nimetanu või kohus huvitatud isiku nõudel 3 1 Valdkonna eest vastutavale ministrile ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 4 Nõukogu liikmele kes ei kuulu nõukogusse ametikoha järgi makstakse nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu mille suuruse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 30 Töötukassa juhatus 1 Töötukassat juhib töötukassa juhatus 2 Juhatusel on kuni viis liiget RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 3 Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat Juhatuse liikme volituste lõppemise tähtpäev määratakse kindlaks juhatuse liikme nimetamisel 4 Juhatus täidab töötukassa juhtimisel talle seaduse töötukassa põhikirja ja nõukogu otsustega pandud ülesandeid Juhatus seisab hea töötukassa ülesannete ja kohustuste täitmise ning õiguste teostumise eest niivõrd kuivõrd see ei ole käesoleva seaduse või põhikirja kohaselt nõukogu kohustus 5 Juhatus annab aru nõukogule 6 Juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks juhatuse esimehe hääl 31 Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete vastutus 1 Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja töötukassa põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega töötukassale tekitatud kahju eest solidaarselt 2 Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmed kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on kahju tekitanud töötukassa võlausaldajale vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt töötukassaga 3 Töötukassa nõukogu ja juhatuse liige vabaneb vastutusest töötukassa või võlausaldaja ees kui ta on otsuse vastuvõtmisel hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises kui mitteosalemine oli lubatud või kui ta ei osalenud töötukassa organi koosolekul 4 Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest 5 Töötukassa võib sõlmida vastutuskindlustuse lepingu töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete varalise vastutuse kindlustamiseks RT I 2002 111 663 jõust 01 01 2003 32 Töötukassa põhikiri Töötukassa põhikirjas sätestatakse 1 töötukassa struktuuriüksused ja komisjonid ning nende moodustamise kord samuti struktuuriüksuse pädevus 2 nõuded töötukassa sümboolikale 3 nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe pädevus töötukassa nõukogu ning juhatuse juhina 4 toimingud mille tegemiseks on juhatusel vajalik nõukogu eelnev kirjalik nõusolek 5 vastutuskindlustuslepingu põhitingimused sealhulgas töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete omavastutuse määr 6 nõukogu ja juhatuse koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise ning otsuste vastuvõtmise samuti protokollimise ja otsuste vormistamise kord 7 töötukassa dokumendihalduse põhinõuded 8 juhatuse liikme leidmiseks vajadusel korraldatava konkursi kord 9 töötukassa eelarve projekti ettevalmistamise ja kinnitamise kord ning nõuded töötukassa eelarvele 10 kehtetu RT I 23 12 2011 2 jõust 24 12 2011 11 muud eeskirjad mis on vajalikud töötukassa tegevuse reguleerimiseks kui selliseid eeskirju ei ole kehtestatud seaduse või teiste õigusaktidega 33 Töötukassa eelarve 1 Töötukassa eelarves määratakse kindlaks töötukassa tulud ja kulud kalendriaastal 2 Töötukassa eelarve tuludeks on laekumised töötuskindlustusmaksetest intressitulu eraldised riigieelarvest ja muud tulud RT I 23 12 2011 2 jõust 24 12 2011 3 Töötukassa eelarve koosneb järgmistest osadest 1 töötuskindlustushüvitise sihtfondi eelarve 2 koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelarve RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 2 1 tööturuteenuste ja toetuste sihtkapitali eelarve RT I 21 12 2010 2 jõust 01 01 2011 3 töötukassa tegevuskulude eelarve 4 eraldised reservkapitali 5 eraldised riigieelarvest tööturuteenuste osutamiseks ning tööturutoetuste töövõimetoetuse ja erijuhtude sotsiaalmaksu maksmiseks RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 4 Töötukassa tegevuskulud ja eraldised reservkapitali jagatakse proportsionaalselt töötuskindlustushüvitise sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahel RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 5 Töötukassa eelarve valmistatakse ette kinnitatakse ja selle täitmist kontrollitakse kooskõlas käesoleva seaduse ja töötukassa põhikirjaga 6 Kui riigieelarve ei ole eelarveaasta alguseks jõustunud võib kuni töötukassa eelarve kinnitamiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni 1 12 osa ulatuses töötukassa eelmise aasta eelarves ettenähtud kulude mahust Kulusid mille suurus tuleneb seadusest ja kulusid käesoleva seaduse alusel hüvitiste maksmiseks võib teha vastavalt tegelikele kuludele RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 34 Reservkapital 1 Töötukassa reservkapital on töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reserv töötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks 2 Reservkapitali suuruseks on vähemalt 10 protsenti töötukassa varade mahust RT I 2002 111 663 jõust 01 01 2003 3 Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras töötukassa sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral töötukassa nõukogu otsusega Enne vastava otsuse tegemist esitab nõukogu valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepaneku Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määra suurendamiseks tasemeni mis tagab töötukassa eesmärkide täitmiseks piisavate rahaliste vahendite laekumise 4 Kehtetu RT I 23 12 2011 2 jõust 24 12 2011 5 Kehtetu RT I 23 12 2011 2 jõust 24 12 2011 34 1 Töötukassa vahendite hoidmine 1 Töötukassa hoiab rahalisi vahendeid riigiga sõlmitava hoiulepingu alusel riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol ja teostab sealt makseid 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiuleping peab võimaldama töötukassal igal ajal riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavate rahaliste vahendite arvelt teostada õigusaktides sätestatud tingimustel väljamakseid talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks Töötukassa kavandatavatest väljamaksetest Rahandusministeeriumi teavitamise konkreetsed tingimused lepitakse kokku hoiulepingus 3 Riik maksab töötukassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavate vahendite jäägilt intressi mille suurus on võrdne riigi likviidsete finantsvarade tulususega kui töötukassaga sõlmitavas hoiulepingus ei ole kokku lepitud teisiti RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 4 Riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavaid vahendeid paigutab Rahandusministeerium koos riigi rahaga riigieelarve seaduse 66 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud riigi rahavoo juhtimise põhimõtete kohaselt RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 35 Töötuskindlustuse andmekogu 1 Töötuskindlustuse andmekogu edaspidi andmekogu on avalik õigusliku isiku andmekogu avaliku teabe seaduse tähenduses mida peab töötukassa RT I 2007 12 66 jõust 01 01 2008 2 Andmekogu sisaldab järgmisi andmeid 1 kindlustatute isikuandmed 2 kindlustatute kindlustusstaa 3 andmed hüvitiste määramise ja maksmise kohta 3 Andmekogu pidamise andmete töötlemise kasutamise ja väljastamise kord sätestatakse töötuskindlustuse andmekogu põhimääruses mille kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 4 Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa Andmekogu pidamisele kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust ja avaliku teabe seadust RT I 2007 24 127 jõust 01 01 2008 5 Maksu ja Tolliamet esitab töötukassale käesoleva seaduse alusel hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud andmed näidates ära käesoleva seaduse 4 lõikes 2 nimetatud tööandja nime ja registri või isikukoodi 1 kindlustatute ja käesoleva seaduse 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute kohta ees ja perekonnanimi isikukood 2 käesoleva seaduse 40 lõikes 1 nimetatud tasu suuruse kohta kalendrikuude kaupa 3 kindlustatult kinnipeetud ning Maksu ja Tolliametile ülekantud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa 4 tööandja makstud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa 5 käesoleva seaduse 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute tasu suuruse kohta kalendrikuude kaupa 6 kindlustatu töö või teenistussuhte võlaõigusliku teenuse osutamise või muu kindlustuskaitset andva suhte kohta tööandjate kaupa RT I 16 04 2014 3 jõust 01 07 2014 7 käesoleva seaduse 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute töö või teenistussuhte kohta tööandjate kaupa RT I 16 04

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/index.php?id=7&aktid=42578&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    edastamise ja kaitse käesoleva paragrahvi lõikest 2 erineval viisil 11 Valveseadmestik 1 Valveseadmestik käesoleva seaduse tähenduses on häire või jälgimisseadmestik mis on ette nähtud sissetungi muu ründe või valveobjekti ähvardava ohu avastamiseks 2 Häireseadmestik käesoleva seaduse tähenduses on seadmete kogum mis on ette nähtud isikut või vara ähvardava ohu või isiku või vara vastu toimepandud ründe avastamiseks ja häireteate edastamiseks 3 Jälgimisseadmestik käesoleva seaduse tähenduses on pilti või elektroonilist signaali edastavate ja salvestavate seadmete kogum mis on ette nähtud territooriumi inimese eseme või protsessi jälgimiseks või territooriumi inimese või eseme asukoha või protsessi toimumise koha kindlaksmääramiseks 4 Jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates kuid mitte kauem kui üks aasta RT I 2008 28 181 jõust 04 10 2008 12 Valveseadmestiku projekteerimine paigaldamine ja hooldamine 1 Valveseadmestiku projekteerimise paigaldamise ja hooldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus 2 Valveseadmestiku projekteerijale paigaldajale ja hooldajale kohaldatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse kvalifikatsioon omistatakse ja kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras 3 peatükk TURVAETTEVÕTJA 13 Turvaettevõtja 1 Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 2 Turvaettevõtjale kohaldatakse ettevõtlust reguleerivaid õigusakte arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi 3 Turvaettevõtja võib teenuse osutamiseks kasutada ainult koosseisulist töötajat 14 Turvaettevõtja põhiülesanded Turvaettevõtja põhiülesanded on 1 tagada valveobjekti ohutus ja puutumatus 2 hoida ära valveobjekti vastu toimepandav või valveobjekti ohustav õigusrikkumine või tõkestada seda et tagada valveobjekti puutumatus 3 selgitada turvalisust vähendavad tegurid ja rakendada nende mõju vähendamiseks tehnikavahendeid ja oskusteavet 15 Turvaettevõtja kohustused Turvaettevõtja täidab järgmisi kohustusi 1 teeb iga kuu Politsei ja Piirivalveametile kirjalikult teatavaks mehitatud valve alla võetud objektid mis on lisandunud või mille teenindamiseks sõlmitud leping on lõpetatud Teates esitatakse objekti aadress ja objekti nimetus selle isiku nimi kellega on turvateenuse leping sõlmitud lepingu sõlmimise kuupäev ja lepingu kehtivuse aeg ning täidetavate turvaülesannete loetelu RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 1 1 kui valvatav või kaitstav objekt on Eesti riigilippu kandev ning Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistusraamatusse kantud laev esitatakse käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud objekti aadressi ja nimetuse asemel Politsei ja Piirivalveametile valvatava või kaitstava laeva nimi laeva registrinumber laeva omaniku nimi isiku või registrikood või isikukoodi puudumisel laeva omaniku sünniaeg ja aadress RT I 04 03 2015 5 jõust 01 04 2015 2 teeb valveobjekti vastu toimepandud ründe viivitamata teatavaks Politsei ja Piirivalveametile RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 16 Turvaettevõtja tegevuse piirangud 1 Turvaettevõtjal on keelatud 1 valmistada või müüa lõhkematerjali relva tulirelva olulist osa lasersihikut või laskemoona 2 teha relva ümber või parandada seda 3 osutada eradetektiiviteenust 4 täita politsei või riigikaitsefunktsioone välja arvatud juhul kui see on lubatud teiste seadustega 2 Vabariigi Valitsus võib kehtestada piiranguid Euroopa Majanduspiirkonda mittekuuluva riigi kodanikule või juriidilisele isikule kuuluva kapitali osaluse kohta turvaettevõtte vara koosseisus 17 Turvateenuse osutamisega seotud dokumentide koostamine ja hoidmine 1 Turvateenuse osutamisega seotud dokumendid on 1 valveobjektil toimunud sündmuse kohta koostatud toimik 2 turvateenuse leping 3 turvatöötaja isikukaart 4 häireteate elektrooniline salvestus või häireteadete registreerimise raamat 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 3 loetletud dokumente säilitab turvaettevõte või sisevalvega asutus kohapeal viis aastat Häireteate elektroonilisi salvestusi või häireteadete registreerimise raamatuid säilitatakse viimase salvestuse või sissekande tegemisest alates üks aasta 3 Valve ja kaitse all oleku ajal valveobjekti ohustanud sündmuse kohta koostatakse toimik kuhu paigutatakse ettekanded ja lisamaterjal Toimikus esitatakse järgmised andmed ja lisamaterjalid 1 ettekande koostamise aeg ja koht 2 selle turvaettevõtte või sisevalvega asutuse nimetus kellele ettekanne on koostatud 3 ettekande koostanud isiku töökoht ja nimi 4 valveobjekti ohustava sündmuse aeg ja koht 5 sündmuse kirjeldus 6 õigusvastase teo toimepannud või teo toimepanemises kahtlustatava isiku nimi ja passi või muu isikut tõendava dokumendi number 7 tunnistaja ja kannatanu ees ja perekonnanimi sünniaeg või isikukood aadress töökoht ja telefoninumber ning passi või muu isikut tõendava dokumendi number 8 õigusvastase teo toimepannud isiku seletus 9 õigusvastase teo toimepannud isiku kinnipidamist isikusamasuse kontrollimist asjade ja dokumentide äravõtmist ning tagastamist käsitlevad andmed 10 politseile isiku üleandmise aeg ja koht RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 11 tunnistajate ja kannatanute seletused 12 asja lahendamiseks vajalikud muud andmed 4 Häireteade salvestatakse arvutis helilindil või registreeritakse häireteadete registreerimise raamatus Teates esitatakse järgmised andmed 1 häireteate saabumise viis ja aeg 2 häireteate edastanud valveobjekti nimetus 3 häireteates nimetatud sündmuse toimumise koht ja sündmuse kirjeldus 4 häireteate menetlemist käsitlev teave menetlustoimingud käsud ja turvatöötajatelt saadav info 5 Turvateenuse osutamisega või turvaülesande täitmisega seotud muu dokument koostatakse ja seda säilitatakse turvaettevõtte asjaajamise üldise korra kohaselt 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumente hoitakse ja hävitatakse arhiiviseaduses kehtestatud korras 4 peatükk SISEVALVE 18 Sisevalve 1 Sisevalve käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse üksus kes valvab ettevõtja riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse omandis või valduses olevat vara Sisevalve võib tasuta valvata teisele isikule või asutusele kuuluvat vara kui see tuleneb ettevõtja riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse põhikirjas märgitud tegevusalast või põhimäärusest Sätet ei kohaldata ruumide üürimisel või rentimisel ega kinnisel valvataval territooriumil parkimise korraldamisel 2 Sisevalvel on keelatud osutada turvateenust 19 Sisevalve kohustused 1 Sisevalve registreerib Politsei ja Piirivalveamet asjakohase avalduse alusel Registreerimisavalduses esitatakse järgmised andmed RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 1 sisevalve asukoht 2 valvatavate objektide asukoht ja arv 3 sisevalve eest vastutava isiku edaspidi sisevalve juht nimi ja kontaktandmed 4 õiend selle kohta et sisevalve juht vastab käesoleva seaduse nõuetele 5 sisevalvetöötajate arv 6 valveks kasutatavate relvade nimetused ja relvade arv 2 Kui sisevalve likvideeritakse teeb ettevõtja riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse juht selle Politsei ja Piirivalveametile teatavaks likvideerimisest alates kahe nädala jooksul Kui sisevalve juht ametikohalt vabastatakse tuleb Politsei ja Piirivalveametit sellest teavitada isiku vabastamisest alates ühe nädala jooksul RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 3 Sisevalvetöötaja toimikut ja objektil toimunud sündmuse kohta esitatud andmeid säilitab ettevõtja riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse juht käesoleva seaduse s 17 sätestatud korras viis aastat 4 Relva ja laskemoona või erivahendi soetamise omandamise valdamise kandmise ja hoidmise ning sisevalvetöötajale kasutada andmise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 8 peatükki 20 Sisevalvetöötaja 1 Sisevalve tegevuse eest vastutab sisevalve juht kellel on turvajuhi kvalifikatsioon Sisevalve juht ei tohi olla turvaettevõtja lepinguline töötaja ega osutada turvateenust 2 Sisevalvetöötaja vastutus kohustused ja sotsiaalsed tagatised määratakse kindlaks ettevõtja riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutusega sõlmitavas lepingus 5 peatükk TURVATÖÖTAJA 21 Turvatöötaja mõiste 1 Turvatöötaja käesoleva seaduse tähenduses on 1 füüsilisest isikust ettevõtja kes osutab turvateenust 2 turvaettevõtja töötaja kellel on turvajuhi kvalifikatsioon ja kes töötab turvajuhina edaspidi turvajuht 3 turvaettevõtja töötaja kes valvab ja kaitseb valveobjekti vahetult RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Valvetöötaja on esmaõppe läbinud ja määratud ajaks sõlmitud töölepingu alusel turvatöötaja ülesandeid kuni neljakuulise katseajaga täitev isik kes on vähemalt 19 aastane põhiharidusega Eesti kodanik või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse saanud isik kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud tasemel ning isiksuseomaduste kõlbluse kehalise ettevalmistuse ja tervise poolest on võimeline täitma turvatöötaja ülesandeid ning kellele kohaldatakse käesoleva seaduse 23 lõikes 1 nimetatud piiranguid Kui isik soovib pärast katseaega töötada turvatöötajana on ta kohustatud katseajal läbima turvatöötaja põhiõppe ning omandama turvatöötaja kvalifikatsiooni Isikuga kes esmase töölepingu kestel ei ole läbinud turvatöötaja põhiõpet ei tohi sõlmida korduvat töölepingut valvetöötajana RT I 2008 28 181 jõust 04 10 2008 3 Turvatöötajana ei käsitata käesoleva seaduse 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud teenuseid osutava turvaettevõtja töötajat või käesoleva seaduse 4 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud teenuseid osutava turvaettevõtja töötajat kui ta valvab valveobjekti tehnikavahendite abil RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 21 1 Turvatöötaja tööaja tegemise piirang 1 Turvatöötaja tööaja arvestamisel kohaldatakse töölepingu seaduse 3 peatüki 3 jagu käesolevas seaduses sätestatud erisusega 2 Turvatöötaja tööaja arvestusperiood on kuni kuus kuud RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 22 Turvatöötajale esitatavad nõuded 1 Turvatöötajana võib töötada vähemalt 19 aastane põhihariduse ja turvatöötaja kvalifikatsiooniga Eesti kodanik või isik kes on Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on Eestis antud pikaajalise elaniku elamisluba kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud tasemel ning kes isiksuseomaduste kõlbluse kehalise ettevalmistuse ja tervise poolest on võimeline täitma turvatöötaja ülesandeid Turvatöötaja kes tagab korda avalikus kohas toimuval üritusel osutab isikukaitset või raha ja väärtpaberivedu peab olema vähemalt 21 aastane 2 Turvateenuseid osutav füüsilisest isikust ettevõtja turvajuht või sisevalve juht on vähemalt 21 aastane keskharidusega ja turvajuhi kvalifikatsiooniga Eesti kodanik kes isiksuseomaduste kõlbluse kehalise ettevalmistuse ja tervise poolest on võimeline täitma turvatöötaja ülesandeid 3 Turvatöötaja kutsesobivuse ning kehalisele ettevalmistusele ja tervisele kohaldatavad nõuded ja tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2006 26 191 jõust 01 08 2006 23 Turvatöötajana töötamise keeld 1 Turvatöötajana on keelatud töötada isikul kes 1 on piiratud teovõimega 2 kannab karistust kuriteo eest või kelle karistusandmed kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustutatud 3 on eradetektiiv 4 kehtetu RT I 06 12 2010 1 jõust 05 04 2011 5 ei vasta käesoleva seaduse nõuetele 2 Turvaettevõtja selgitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud asjaolud enne töölepingu sõlmimist 24 Turvatöötaja kvalifikatsioon 1 Turvatöötajale kohaldatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse kvalifikatsioon omistatakse ja kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras 2 Turvatöötaja kvalifikatsioonitasemed on 1 turvatöötaja 2 turvajuht 25 Turvatöötaja vormiriietus 1 Tööülesandeid täites kannab turvatöötaja vormiriietust 2 Vormiriietust ei pea kandma isikukaitse teenust osutav turvatöötaja 3 Turvatöötaja vormiriietus ei tohi olla eksitavalt sarnane teise turvaettevõtja kaitseväelase Kaitseliidu liikme politsei pääste tolli või vanglaametniku vormiriietusega RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 4 Vormiriietusel on embleem turvaettevõtja ärinimega või kaubamärgina registreeritud logoga ning töötõend või nimesilt millel on sõna turvatöötaja või valvetöötaja ning turvatöötaja või valvetöötaja ees ja perekonnanimi 5 Vormiriietuse ja embleemi kirjeldus kooskõlastatakse Politsei ja Piirivalveametiga Vormiriietuse kandmise korra kehtestab turvaettevõtja RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 26 Turvatöötaja töötõend 1 Tööülesandeid täitval turvatöötajal on kaasas töötõend millel on foto isikukood ja turvaettevõtja ärinimi 2 Turvaülesannet täitval füüsilisest isikust turvaettevõtjal on kaasas notariaalselt kinnitatud tegevusloakoopia või Politsei ja Piirivalveameti kinnitatud ärakiri ja isikut tõendav dokument RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 3 Turvatöötaja peab isiku poole pöördudes end tutvustama ning esitama talle töötõendi RT I 2006 21 162 jõust 01 06 2006 6 peatükk TURVATÖÖTAJA ÕPE 27 Turvatöötaja õpe 1 Turvatöötaja õpe koosneb järgmistest osadest 1 esmaõpe 2 põhiõpe 3 turvajuhi õpe 4 täienduskoolitus RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 2 Esmaõppes omandatakse turvatööks vajalikud algteadmised ja oskused Vähemalt 16 tunnine esmaõpe läbitakse enne turvaettevõttes turvaülesannete täitmisele asumist 3 Turvatöötaja kvalifikatsiooni saamiseks läbib valvetöötaja turvatöötaja põhiõppe neljakuulise katseaja jooksul Põhiõpe kestab vähemalt 50 tundi RT I 2008 28 181 jõust 13 07 2008 3 1 Isik kes käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud katseaja jooksul ei ole omandanud turvatöötaja kvalifikatsiooni võib selle omandada enne turvatöötajana tööle asumist läbides vähemalt 50 tunnise põhiõppe RT I 2008 28 181 jõust 13 07 2008 4 Turvajuhi kvalifikatsiooni saamiseks läbib turvatöötaja turvajuhi õppe mis kestab vähemalt 80 tundi 5 Turvatöötajale on aastas ette nähtud vähemalt 16 tunnine täienduskoolitus RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 6 Turvatöötaja õppele kohaldatakse täiskasvanute koolituse seaduse täienduskoolituse kohta käivaid sätteid RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 28 Turvatöötaja õppe korraldaja loakohustus 1 Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks 1 turvatöötaja põhiõppe korraldamine 2 turvajuhi õppe ja täienduskoolituse korraldamine RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 2 Õpet korraldavale ettevõtjale on käesoleva seaduse 16 lõikes 1 nimetatud tegevus keelatud RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 28 1 Piirangud esmaõppe ja turvatöötaja kehalise ettevalmistuse korraldajale 1 Esmaõpet võib korraldada turvaettevõtja või turvatöötajate õppe korraldamiseks tegevusloa saanud ettevõtja Esmaõppe õpetajal peab olema turvajuhi kvalifikatsioon 2 Turvatöötajate kehalist ettevalmistamist võib korraldada turvaettevõtja RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 29 Õppekava Turvatöötaja õppekava kehtestab turvatöötajate väljaõpet ja täienduskoolitust korraldava juriidilise isiku õppeasutus järgides kutseseaduse alusel kehtestatud kutsestandardit RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 30 Turvatöötaja õppe korraldaja tegevusloa taotlemine 1 Tegevusloa taotluse lahendab Haridus ja Teadusministeerium Tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmise tuvastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide alusel Politsei ja Piirivalveamet eelhaldusaktiga RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 2 Ettevõtja esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele 1 õppekava RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 2 turvatöötajate õpet korraldavate isikute nimekirja RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 3 Haridus ja Teadusministeerium vaatab tegevusloa taotluse läbi kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamisest arvates Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema arvates kõigi nõutavate andmete ja dokumentide esitamisest RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja kulgemine peatub kui Politsei ja Piirivalveamet annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks Tähtaegade kulgemine jätkub pärast puuduste kõrvaldamise tähtpäeva saabumist RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 30 1 Turvatöötaja õppe korraldaja tegevusloa kontrolliese Ettevõtjale antakse tegevusluba kui tema aineline baas õpetajad ja õppekava võimaldavad järgida turvatöötaja kvalifikatsiooninõudeid RT I 11 07 2013 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 31 Koolitusloa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 7 peatükk TURVATÖÖTAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED NING TURVATÖÖTAJALE ETTENÄHTUD TAGATISED 32 Turvatöötaja õigused 1 Turvatöötajal on õigus 1 tõkestada pääs valvatavale objektile isikul kes püüab sinna siseneda loata või muu seadusliku aluseta 2 valvataval objektil kinni pidada süüteos kahtlustatav isik 3 kinni pidada isik kes tungib või on tunginud valvatavale objektile viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta ohustab valveobjekti objektil viibivaid isikuid või takistab turvatöötajat tema ülesannete täitmisel Kinnipeetud isik tuleb viivitamata politseile üle anda 4 isiku kinnipidamisel teostada isiku ja temaga kaasas olevate esemete turvakontrolli kindlustamaks et kinnipeetu valduses ei ole esemeid ega aineid millega ta võib ohustada ennast või teisi Turvatöötajal on õigus ohtlikud esemed ja ained võtta oma kontrolli alla Äravõetud esemed ja ained tuleb viivitamata anda üle politseile 2 Turvatöötajal on õigus objektil kinnipeetud isiku käitumist reaalset ohtu või toimepandud teo laadi arvestades 1 isik objektilt eemaldada 2 tuvastada isik kohapeal 3 toimetada süüteos kahtlustatav isik politseisse RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 4 toimetada raviasutusse või politseisse isik kellel on joobe tunnused ja kes oma käitumisega võib ohustada iseennast või teisi isikuid RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 33 Turvatöötaja kohustused 1 Turvatöötaja on kohustatud 1 keelduma täitmast seadusega vastuolus olevaid ülesandeid 2 hoidma saladuses turvateenuse tellijalt saadud teavet 3 tegema juhtimiskeskusele viivitamata teatavaks valveobjekti vastu toimepandud toimepandava või kavandatava õigusrikkumise 4 täitma oma ülesandeid takistamata riigiasutuse kohaliku omavalitsuse asutuse järelevalveasutuse kohtueelse uurimise asutuse kohtu kohtutäituri või muu isiku seaduslikku tegevust 5 tööülesande täitmisel heli foto filmi video side ja valvetehnika ning infotehnoloogia vahendit või muud tehnikavahendit kasutades järgima isiku põhiseaduslikke õigusi 6 tegema käesoleva seaduse 23 lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemise turvaettevõtjale viivitamata teatavaks 2 Eesti riigilippu kandva ning Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistusraamatusse kantud laeva valvamisel ja kaitsmisel kohalduvad turvatöötajale meretöö seaduse des 14 15 sätestatud kohustused RT I 04 03 2015 5 jõust 01 04 2015 34 Turvatöötajale ettenähtud tagatised 1 Kui turvaülesande täitmine põhjustab turvatöötajal osalise või puuduva töövõime maksab tööandja talle ühekordse toetusena 1 puuduva töövõime korral turvatöötaja kolme aasta palga 2 osalise töövõime korral turvatöötaja ühe aasta palga RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 2 Turvaettevõttes tööülesande täitmisel hukkunud turvatöötaja abikaasale ja isikule kelle suhtes täitis turvatöötaja perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust peab tööandja ühekordse toetusena maksma turvatöötaja viie aasta palga 3 Ühekordne toetus arvutatakse osalise või puuduva töövõimega või hukkunud turvatöötaja keskmise palga alusel RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 4 Ühekordse toetuse maksmine ei vabasta tööandjat muudest seadusega sätestatud kohustustest töötaja osalise või puuduva töövõime hüvitamisel RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 35 Toetuse taotlemine 1 Toetuse saamiseks esitab osalise või puuduva töövõimega turvatöötaja kirjaliku avalduse ja Eesti Töötukassa tõendi osalise või puuduva töövõime tuvastamise kohta RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 2 Hukkunud turvatöötaja perekonnaliige või turvatöötaja ülalpidamisel olnud isik esitab toetuse saamiseks kirjaliku avalduse millele on lisatud 1 dokumendid mis tõendavad et avalduse esitaja kuulus hukkunud isiku perekonnaliikmete või ülalpeetavate hulka 2 hukkunu surmatunnistus 3 Toetuse taotlemise avaldus esitatakse tööandjale turvatöötaja osalise või puuduva töövõime tuvastamisest või tema hukkumisest alates ühe aasta jooksul RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 36 Toetuse määramine ja maksmine 1 Osalise või puuduva töövõimega turvatöötaja avalduse ja muud dokumendid vaatab tööandja läbi ning teeb otsuse nende esitamisest alates ühe kuu jooksul RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 2 Hukkunud turvatöötaja perekonnaliikme või ülalpeetava avaldus ja muud dokumendid vaatab tööandja läbi ja teeb otsuse nende esitamisest alates ühe kuu jooksul 3 Kui ühekordse toetuse saamiseks on põhjendatud taotluse esitanud mitu toetust saama õigustatud isikut määrab tööandja neile toetuse võrdsetes osades 4 Toetuse määramise või sellest keeldumise otsuse teeb tööandja toetuse taotlejale kirjalikult teatavaks otsuse tegemisest alates seitsme päeva jooksul Keeldumise korral nimetab tööandja keeldumise põhjuse ja tutvustab otsuse vaidlustamise korda ning tagastab avaldusele lisatud dokumendid Tööandjal on õigus keelduda toetuse maksmisest ainult juhul kui osaline või puuduv töövõime on tekkinud turvatöötaja enda süül RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 5 Ühekordse toetuse maksab tööandja välja toetuse määramisest alates ühe kuu jooksul Poolte kokkuleppel võib tööandja maksta toetuse välja mitmes osas 8 peatükk RELVAD JA LASKEMOON NING ERIVAHENDID 37 Relvad 1 Relva ja laskemoona soetamise omamise valdamise hoidmise või kandmise ning töötajale relva kasutada andmise suhtes kohaldatakse turvaettevõtjale ja sisevalvele relvaseadust ning relvaseaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korda arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi 2 Turvaettevõtja võib turvateenust osutades kasutada ainult turvaettevõttele kuuluvat relva Kui ettevõtjal riigiasutusel või kohaliku omavalitsuse asutusel on sisevalve võib selle töötaja valves olles kasutada asutusele kuuluvat relva 3 Relva võib turvatöötaja turvaülesannet täites ja sisevalvetöötaja sisevalveülesannet täites kasutada üksnes juhul kui ohus on inimese elu või tervis

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/index.php?id=7&aktid=58249&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Unustasid parooli Tõlgitud aktide nimekiri Sirvimine vastuvõtjate kaupa A A A B C D E F Riigikogu Ülemnõukogu avaldus otsus seadus resolutsioon deklaratsioon seadustik koodeks pöördumine rahvahääletusel vastu võetud Riigikogu Riigikogu juhatuse Valitsus Ministrid Vabariigi President Riigikohus Eesti Pank Amet

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=8&grupp=1&asutus=23&lineid=1_23 (2015-12-04)
    Open archived version from archive