archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    selgituste andmise müügil oleva kütuse sealhulgas bensiini ja diislikütuse biokütusesisalduse kohta ning kütuse omaduste ja eri bensiinisegude sobiva kasutamise kohta Müügikohas kus kohapeal puudub teenindav personal automaattanklas peab väljas olema teave selgituste saamise koha kohta ning infotelefoni number RT I 15 11 2012 3 jõust 01 01 2013 3 Müüja peab korrakaitseorgani nõudmisel esitama dokumendid või andma asjasse puutuvaid selgitusi kütuselisandi ja sellele vastava tähistusega müüdava kütuse kohta RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Kütuse müügil välja arvatud tanklast müügi korral tuleb kütuse eest tasuda sularahata arvelduse korras 5 Müüja peab tagama käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 nimetatud teabe kättesaadavuse tarbijale ka siis kui kütuse müük toimub väljaspool tanklat 6 Ühes tanklas võib kütust müüa ja müügitegevuseks vajalikku kütust ladustada ainult üks juriidiline isik RT I 2004 53 365 jõust 18 07 2004 4 1 Tagatis Kütuse müüja esitab Maksu ja Tolliametile käibemaksuseaduse 44 2 lõikes 2 nimetatud tagatise maksukorralduse seaduses sätestatud korras võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi Tagatis loetakse esitatuks kui Maksu ja Tolliamet on tagatise aktsepteerinud RT I 15 03 2011 11 jõust 01 04 2011 4 2 Tagatise suurus 1 Kütuse tarbimisse lubamisel ja kütuse maksuladustamise lõpetamisel on kütuse müüja tagatis 1 000 000 eurot Sätet ei kohaldata maksuladustamise lõpetamisel käibemaksuseaduse 15 lõike 3 punktides 2 6 nimetatud juhtudel RT I 27 03 2012 7 jõust 01 04 2012 2 Tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis on 100 000 eurot 3 Tagatise nõuet ei kohaldata kütuse müüjale kes käitleb ainult lennukikütuseid vedelgaasi või biogaasi RT I 20 02 2015 3 jõust 02 03 2015 4 Maksu ja Tolliametil on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis lähtudes eelkõige 1 tekkida võivast käibemaksukohustusest 2 äri või muust tegevusplaanist 3 maksevõimelisusest ja maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamisest 4 kogemusest kütuse käitlemise valdkonnas 5 isiku ja tema juhtimis ja kontrollorgani liikmete ning äripartnerite ärialasest reputatsioonist samuti isiku esitatud käesolevas lõikes nimetatud andmete ja dokumentide usaldusväärsusest ja tõepärasusest 6 isiku ja tema juhtimis ja kontrollorgani liikmete poolt toime pandud maksuseaduste tollieeskirjade ja käesoleva seaduse rikkumise juhtumitest 7 esitatavatest andmetest ja dokumentidest mis tõendavad vastavust käesoleva seaduse 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele Maksu ja Tolliametil on õigus nõuda täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente lisaks käesolevas lõikes nimetatud andmetele ja dokumentidele RT I 27 06 2012 6 jõust 07 07 2012 5 Maksu ja Tolliamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja alates 2013 aasta 1 jaanuarist ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku taotluse alusel vähendada tagatist kui on täidetud kõik järgmised tingimused 1 isikul ja tema juhtimis ja kontrollorgani liikmetel ning äripartneritel on laitmatu ärialane reputatsioon 2 isik ja tema juhtimis ja kontrollorgani liikmed kokku ei ole viimase kolme aasta jooksul toime pannud mitut maksuseaduste tollieeskirjade ega käesoleva seaduse rikkumist ning isiku ega tema juhtimis ega kontrollorgani liikme suhtes ei ole alustatud maksuseaduste tollieeskirjade ega käesoleva seaduse rikkumise süüteomenetlust 3 isikul ei ole maksuvõlga ega ajatatud maksuvõlga RT I 27 06 2012 6 jõust 07 07 2012 5 1 Maksu ja Tolliamet lähtub tagatise vähendamisel eelkõige käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust ja isiku 1 juhtimis või kontrollorgani liikme võimelisusest kütuse käitlemise valdkonnas tegutseda 2 juhtimis või kontrollorgani liikme varasemast ettevõtluskogemusest 3 investeeringutest kütuse käitlemiseks RT I 27 06 2012 6 jõust 07 07 2012 6 Maksu ja Tolliamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku taotluse alusel vähendada tagatist ka enne 2013 aasta 1 jaanuari kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 3 sätestatud tingimused järgmistel juhtudel 1 isiku kalendrikuu keskmisest kütusest erinevate keemiatoodete käibest on kütuse käive väiksem kui 30 protsenti 2 isik käitleb ainult põlevkiviõli 3 isiku kalendrikuu keskmisest põlevkiviõli käibest on põlevkiviõlist erineva kütuse käive väiksem kui 20 protsenti RT I 15 03 2011 11 jõust 01 04 2011 4 3 Tagatise uuendamine Kütuse müüja esitab Maksu ja Tolliametile uue tagatise vähemalt kümme tööpäeva enne tagatise kehtivusaja lõppemist Uus tagatis hakkab kehtima eelneva tagatise kehtivusaja lõppemise päevale järgneval päeval RT I 15 03 2011 11 jõust 01 04 2011 4 4 Tagatise asendamine ja vähendamine 1 Maksu ja Tolliamet teeb otsuse tagatise asendamise kohta kümne tööpäeva jooksul kütuse müüja vastavasisulise taotluse saamise päevast arvates või esimesel võimalusel tagatise asendamiseks maksukorralduse seaduse 125 lõigetes 2 3 sätestatud asjaolude ilmnemise korral 2 Kui esitatud tagatis on tekkida võiva käibemaksukohustuse tagamiseks ebaproportsionaalselt suur on kütuse müüjal õigus taotleda Maksu ja Tolliametilt tagatise vähendamist Käesoleva seaduse 4 2 lõikes 1 nimetatud kütuse müüja võib kuni 2013 aasta 1 jaanuarini taotleda tagatise vähendamist kuni 1 000 000 euroni välja arvatud käesoleva seaduse 4 2 lõikes 6 sätestatud juhul RT I 15 03 2011 11 jõust 01 04 2011 3 Maksu ja Tolliamet teeb otsuse tagatise vähendamise kohta 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates Kui taotlus esitatakse puudustega või Maksu ja Tolliametil on taotluse põhjendatuse hindamiseks vajalik küsida taotlejalt lisainformatsiooni algab taotluse läbivaatamise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või lisainformatsiooni saamise päevast arvates RT I 27 06 2012 6 jõust 07 07 2012 5 Erandid kütuse tarbimisse lubamisel ja eksportimisel Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 6 Saatedokument RT I 2004 53 365 jõust 18 07 2004 1 Kütuse müüja või isik kes lähetab kütuse või annab kütuse üle hoidjale või hoiuleandjale vormistab kütuse müügil kütuse veol ning kütuse üleandmisel hoidjale või hoiuleandjale kütuse saatedokumendi mis võimaldab kütust ja selle kogust identifitseerida Saatedokumendi vormistamine ei ole nõutav kütuse müügil tanklast RT I 15 03 2011 11 jõust 01 04 2011 2 Saatedokumendil peavad raamatupidamise seaduse alusel algdokumendis esitatavatele andmetele lisaks olema järgmised andmed RT I 2004 53 365 jõust 18 07 2004 1 kütuse nimetus RT I 2004 53 365 jõust 18 07 2004 2 bensiini puhul selle oktaaniarv RT I 2004 53 365 jõust 18 07 2004 3 diislikütuse puhul märge kas see on talvine või suvine RT I 2004 53 365 jõust 18 07 2004 4 erimärgistatud diislikütuse puhul märge erimärgistatuse kohta RT I 2004 53 365 jõust 18 07 2004 5 kütuse vastavussertifikaadi või vastavusdeklaratsiooni number väljaandja nimi ja väljaandmise kuupäev RT I 2010 31 158 jõust 24 06 2010 6 kütuse müüja või kütuse hoiuteenuse osutaja tegevusloa number või loakohustusest vabastamise otsuse kuupäev ja number RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 7 kütuse vedaja andmed ärinimi ja registrikood mootorsõiduki juhi ees ja perekonnanimi mootorsõiduki registreerimisnumber ning kütuse peale ja mahalaadimise koha aadress RT I 15 03 2011 11 jõust 01 04 2011 3 Kütuse müüja võib kütust suunata oma tegevuskohtadesse ettevõttesisese saatedokumendiga mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele ja millel on viide esialgsele saatedokumendile RT I 2004 53 365 jõust 18 07 2004 4 Kütuse veol peab kütuse saatedokument kütusega kaasas olema Kütuse müüja peab kütuse saatedokumenti hoidma igas tegevuskohas kus see kütus on müügil Saatedokument tuleb esitada järelevalvet teostavale ametiisikule tema nõudmisel viivitamata RT I 15 03 2011 11 jõust 01 04 2011 5 Saatedokumenti tuleb säilitada vastavalt raamatupidamise seaduse alusel raamatupidamise algdokumendi säilitamise kohta sätestatud nõuetele RT I 2004 53 365 jõust 18 07 2004 6 Kui hoiuleandjale antakse üle kütus mida ta samal ajal müüb ei ole eraldi saatedokumendi vormistamine nõutav Müügi saatedokumendile lisatakse sellisel juhul kütuse hoidja esindaja kinnitus kütuse üleandmise kohta RT I 2004 53 365 jõust 18 07 2004 7 Kütuse lähetamisel aktsiisilaost kohaldatakse saatedokumendile alkoholi tubaka kütuse ja elektriaktsiisi seadusest tulenevaid nõudeid RT I 15 03 2011 11 jõust 01 04 2011 8 Saatedokumendile märgitud kütuse vastuvõtja peab kontrollima saatedokumendi vastavust käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele RT I 15 03 2011 11 jõust 01 04 2011 6 1 Nõuded kütuse hoiuteenuse osutamisel 1 Kütuse hoiuteenuse osutaja on kohustatud pidama laoarvestust ning selle Maksu ja Tolliameti nõudmisel viivitamata esitama 2 Kütuse hoiuteenuse osutaja laoarvestuses peavad kajastuma järgmised andmed 1 kütuse hoiule võtmise ja väljastamise kuupäev 2 hoiule võetud ja väljastatud kütuse saatedokumendi number ja kuupäev ning impordi puhul impordideklaratsiooni number 3 kütuse vastavussertifikaadi või vastavusdeklaratsiooni number väljaandja nimi ja väljaandmise kuupäev 4 kütuse nimetus ja bensiini puhul selle oktaaniarv diislikütuse puhul märge talvise või suvise diislikütuse kohta ning erimärgistatud diislikütuse puhul märge erimärgistatuse kohta 5 hoiule võetud kütuse kogus laoseis liikide ja mahutite kaupa omanike nimed ja registrikoodid või isikukoodid kellelt on kütust vastu võetud 6 väljastatud kütuse kogus liikide ja mahutite kaupa ning omanike nimed ja registrikoodid või isikukoodid kellele on kütust väljastatud 7 kütuse omaniku nimi ja registrikood või isikukood ning tegevusloa olemasolul selle number 8 lattu kütuse hoiustamisele toonud ning laost kütuse väljavedanud isiku andmed sealhulgas ärinimi ja registrikood mootorsõiduki juhi ees ja perekonnanimi mootorsõiduki registreerimisnumber 3 Laoarvestuses peavad olema kajastatud kõik kütuse omaniku vahetused Hoiule antud kütuse võõrandaja peab hoiuteenuse osutajat omaniku vahetusest teavitama hiljemalt tehingule järgneva tööpäeva jooksul 4 Laoarvestust säilitatakse raamatupidamise seaduses raamatupidamise algdokumendi säilitamise kohta sätestatud nõuete kohaselt 5 Hoiuteenuse osutaja võib väljastada hoiul oleva kütuse ainult laoarvestuses kajastatud kütuse omanikule või tema volitatud esindajale RT I 20 02 2015 3 jõust 01 07 2015 7 Kütuse käitlemise aruanne RT I 2004 53 365 jõust 18 07 2004 1 Kütusemüüja esitab iga kuu 15 kuupäevaks Maksu ja Tolliametile aruande tema poolt eelmisel kalendrikuul käideldud kütuste ja nende jääkide kohta RT I 2004 53 365 jõust 18 07 2004 2 Aktsiisilaopidaja esitab kütuse käitlemise aruande alkoholi tubaka kütuse ja elektriaktsiisi seadusest tulenevas korras ning ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannet RT I 2008 49 272 jõust 01 01 2009 3 Kütuse käitlemise aruande vorm selle täitmise ja esitamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega RT I 2004 53 365 jõust 18 07 2004 7 1 Euroopa Komisjoni teavitamine 1 Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab Euroopa Komisjoni perioodiliselt kütuse hindadest 2 Kütusemüüja on kohustatud andma Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõudel andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamiseks RT I 2004 53 365 jõust 18 07 2004 3 peatükk NÕUDED KÜTUSELE JA NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMINE 8 Nõuded kütusele 1 Nõuded autobensiinile diislikütusele kergele kütteõlile ja raskele kütteõlile välja arvatud põlevkivikütteõli kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Nõuded kehtestatakse lähtudes kütuse kasutamise otstarbest ja keskkonnanõuetest 2 Nõuetele mittevastava käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kütuse käitlemine on keelatud kui käesolev seadus ei sätesta teisiti Kütuse vastavuse eest nõuetele vastutab kütuse käitleja 3 Autobensiinidest võib tarbimisse lubada ja müüa ainult pliivaba bensiini Pliivabaks bensiiniks käesoleva seaduse mõistes loetakse bensiini mille pliisisaldus ei ületa 0 013 grammi liitri kohta 4 Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus lubada sportsõidukites kasutamiseks ettenähtud nõuetele mittevastava spetsiifiliste omadustega kütuse piiratud koguses tarbimisse lubamist vastava spordiliidu taotlusel 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa taotluses peavad olema järgmised andmed 1 spordiliidu nimetus registrikood asukoha aadress ja kontaktandmed 2 kütuse nimetus KN i kaubakood kütuse kogus 3 selle äriühingu nimi kes kütuse tarbimisse lubab 4 taotluse vajaduse selgitus või põhjendus RT I 2004 53 365 jõust 18 07 2004 9 Vastavuse tõendamine 1 Käesoleva seaduse 8 lõikes 1 nimetatud ning tarbimisse lubatud kütuse vastavust kehtestatud nõuetele tõendab vastavushindamisasutuse poolt väljastatud vastavussertifikaat või Euroopa Liidus asuva tootja väljastatud vastavusdeklaratsioon 2 Vastavussertifikaadi väljastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 765 2008 millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus EMÜ nr 339 93 ELT L 218 13 8 2008 lk 30 47 nõuetele vastava akrediteerimisasutuse poolt akrediteeritud vastavushindamisasutus 3 Kütuse vastavust kehtestatud nõuetele tuleb tõendada 1 kütuse importimisel kui seda ei toimetata aktsiisilattu 2 kütuse aktsiisilaost tarbimisse lubamisel välja arvatud juhul kui Euroopa Liidu liikmesriigist lähetatud kütus on ladustatud aktsiisilaos eraldi mahutis 4 Kütus mille vastavust kehtestatud nõuetele tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel tõendada paigutatakse Eestisse toimetamisel tollilattu tolliterminali või aktsiisilattu 5 Vastavussertifikaat või vastavusdeklaratsioon 1 esitatakse tollile koos vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooniga või 2 jääb aktsiisilaost kütuse lähetajale 5 1 Vastavussertifikaat või vastavusdeklaratsioon ei ole nõutav 1 alkoholi tubaka kütuse ja elektriaktsiisi seaduses määratletud aktsiisivaba kütuse tarbimisse lubamisel 2 väljaspool Eestit kasutatavatel vee ja õhusõidukitel tarbitava kütuse tarbimisse lubamisel ja eksportimisel RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 6 Kütuse vastavust kehtestatud nõuetele tuleb uuesti tõendada kui kütuse vastavussertifikaadi või vastavusdeklaratsiooni väljastamisest on möödunud rohkem kui kuus kuud 7 Vastavussertifikaati või vastavusdeklaratsiooni või nende koopiaid tuleb säilitada vastavalt raamatupidamise seaduses raamatupidamise algdokumendi säilitamise kohta sätestatud nõuetele RT I 2010 31 158 jõust 24 06 2010 10 12 Kehtetud RT I 2010 31 158 jõust 24 06 2010 4 peatükk LOAKOHUSTUS RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 13 Loakohustus RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 Tegutsemisel ühel või mitmel järgmistest tegevusaladest on nõutav tegevusluba 1 kütuse import 2 kütuse eksport 3 kütuse müük 4 kütuse hoiuteenuse osutamine 2 Tegevusluba ei ole nõutav 1 kütuse müügil aktsiisilaos välja arvatud tarbimisse lubatud kütuse müügil maksulaos tollilaos ja vabatsoonis 2 kui mootorsõiduki kasutuslepingu sõlmimisega kaasneb kasutuslepingukohane kütuse müük 3 kütuse impordil kui kütus toimetatakse aktsiisi või maksulattu 4 alkoholi tubaka kütuse ja elektriaktsiisi seaduses määratletud aktsiisivaba kütuse tarbimisse lubamisel 5 väljaspool Eestit kasutatavatel vee ja õhusõidukitel tarbitava kütuse tarbimisse lubamisel ja eksportimisel 6 kütuse müügil täitemenetluse käigus 3 Käesoleva seaduse 4 2 lõikes 1 nimetatud kütuse müüja puhul peab majandustegevuse registris olema eraldi märge kütuse tarbimisse lubamiseks või maksuladustamise lõpetamiseks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 14 Tegevusloa kontrolliese RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 Tegevusluba antakse ettevõtjale kui 1 ta vastab käesoleva seaduse s 3 sätestatud nõuetele 2 tal on käesoleva seaduse des 4 1 4 4 sätestatud tingimustele vastav tagatis 3 tegevusloa taotlejat ei ole karistatud tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas kus tegevusluba on olnud nõutav ja karistusregistri seaduse 24 lõikes 1 nimetatud tähtajad ei ole möödunud RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 15 Tegevusloa taotlemine RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule 1 täpsustatud andmed tegevusala kohta vastavalt käesoleva seaduse 13 lõike 1 loetelule 2 kütuse müügi tegevusala puhul märgitakse kas tegemist on käesoleva seaduse 4 2 lõikes 1 või 2 nimetatud kütuse müüjaga 3 andmed kasutatavate mahutite mahutavuse kohta kui taotletakse tegevusluba kütuse hoiuteenuse osutamiseks 4 äri või muu tegevusplaan mis sisaldab ka isiku maksimaalset kütuse müügi käivet ühes kalendrikuus kui taotletakse tegevusluba kütuse müügiks 5 tegevuskohaks olevate müügikohtade aadressid kui taotletakse tegevusluba kütuse müügiks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 15 1 Teavitamine kütuse müügi maksimaalse käibe ületamise kavatsusest Kütuse müüja peab Maksu ja Tolliametit teavitama vähemalt viis tööpäeva ette kavatsusest ületada oma käesoleva seaduse 15 punktis 4 nimetatud plaanis sisalduvat maksimaalset kütuse müügi käivet ühes kalendrikuus RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 16 18 Kehtetud RT I 2004 18 131 jõust 15 04 2004 19 Tegevusloa taotluse lahendamine RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 Tegevusloa taotluse lahendab Maksu ja Tolliamet 2 Maksu ja Tolliamet määrab isikule tagatise kümne tööpäeva jooksul taotluse ning sellele lisatud dokumentide ja andmete saamisest arvates Kui kütuse müüja on esitanud taotluse tagatise vähendamiseks määrab Maksu ja Tolliamet isikule tagatise käesoleva seaduse 4 4 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul 3 Tegevusloa lahendamise tähtaeg peatub kütuse müüja poolt käesoleva seaduse s 4 4 nimetatud taotluse lahendamise ajaks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 19 1 Tegevusloata müüjalt kütuse soetamise keeld RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 Kütuse soetamine müüjalt kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks on keelatud 2 Kütuse soetaja on kütuse soetamisel kohustatud majandustegevuse registrist kontrollima kütuse müüja asjaomase tegevusloa olemasolu Kontroll ei ole nõutav kütuse soetamisel tanklast RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 19 2 Aktsiisilaopidaja ja maksulaopidaja kohustused tegevusloaga seoses RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 Aktsiisilaopidaja on kütuse tarbimisse lubamisel ja maksulaopidaja kütuse maksuladustamise lõpetamisel kohustatud kontrollima majandustegevuse registrist kas kütuse tarbimisse lubamist või kütuse maksuladustamise lõpetamist soovival isikul on tegevusluba kütuse müügiks sealhulgas peab registris olema käesoleva seaduse 13 lõikes 3 nimetatud märge Kütuse tarbimisse lubamine ja kütuse maksuladustamise lõpetamine on keelatud kui selle kütuse omanikul puudub käesolevas lõikes nimetatud märge Sätet ei kohaldata maksuladustamise lõpetamisel käibemaksuseaduse 15 lõike 3 punktides 2 6 nimetatud juhtudel 2 Maksu ja Tolliamet võib peatada aktsiisilao tegevusloa ja maksulao pidamise loa kehtivuse kuni kuueks kuuks kui 1 aktsiisilaost tarbimisse lubatud kütuse omanikul puudus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märge või 2 maksuladustamise lõpetamisel puudus kütuse omanikul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märge 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aktsiisilao tegevusloa kehtivuse peatamisel ei kohaldata alkoholi tubaka kütuse ja elektriaktsiisi seaduse 43 lõike 1 punkte 1 2 ja 5 4 Maksu ja Tolliamet võib keelduda aktsiisilao tegevusloa ja maksulao pidamise loa kehtetuks tunnistamisest tegevusloa omaniku taotlusel ajal millal tegevusloa kehtivus on peatatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhjusel RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 5 peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 20 Riiklik järelevalve RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet vastavalt oma pädevusele 1 Konkurentsiamet 2 Maksu ja Tolliamet 3 Tarbijakaitseamet 2 Konkurentsiameti pädevusse kuulub 1 registriandmete kontroll 2 kütuse ja kütuse käitlemise nõuetele vastavuse kontrollimine 3 nõuetele mittevastava kütusega tehtavate toimingute heakskiitmine RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Maksu ja Tolliameti pädevusse kuulub 1 tegevusloa olemasolu kontrollimine kütuse käitlemisel 2 kütuse nõuetele vastavuse ja nõuetele vastavust tõendavate dokumentide kontrollimine kütuse käitlemisel 3 kütuse käitlemise aruannete töötlemine 4 nõuetele mittevastava kütusega tehtavate toimingute heakskiitmine RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Tarbijakaitseameti pädevusse kütuse müügil kuulub 1 tegevusloa olemasolu kontrollimine kütuse käitlemisel RT I 20 02 2015 3 jõust 02 03 2015 2 kütuse ja kütuse käitlemise nõuetele vastavuse kontrollimine 3 nõuetele mittevastava kütusega tehtavate toimingute heakskiitmine RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 21 Konkurentsiamet Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 22 Maksu ja Tolliamet Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 23 Tarbijakaitseamet Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 24 Riikliku järelevalve erimeetmed RT I 20 02 2015 3 jõust 02 03 2015 1 Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse des 30 31 32 44 49 50 ja 51 sätestatud riikliku

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=53724&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    Eestis ja on tagatud nende segamine varuna hoitavate energiatoodetega ning need on mõeldud kasutamiseks transpordis RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 2 peatükk VARU MOODUSTAMINE HALDAMINE JA KASUTAMINE 4 Varu moodustamine ja haldamine Varu moodustab ja haldab riigi äriühing edaspidi varu haldaja riigivaraseaduse tähenduses RT I 2009 57 381 jõust 01 01 2010 5 Varu hoidmine ja uuendamine 1 Varu hoitakse viisil mis tagab varustamisraskuste korral varu kättesaadavuse 2 Varu haldaja võib varu hoida Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigis edaspidi liikmesriik või teise liikmesriigi varu hoidmise kesküksuses edaspidi kesküksus RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 2 1 Käesoleva seaduse 3 lõikes 1 nimetatud varust tuleb hoida Eestis kogus mis vastab vähemalt 30 päeva keskmisele vastava energiatoote sisetarbimise kogusele eelmisel kalendriaastal Kohustus kehtib selle energiatoote varu kohta mille sisetarbimine eelmisel kalendriaastal moodustas vähemalt 75 protsenti kõigi energiatoodete sisetarbimise kogusummast RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 3 Varu haldaja võib varu hoida ise või anda hoida äriühingule või muule juriidilisele isikule vastavalt äriühingu või muu juriidilise isikuga sõlmitud hoiulepingule 4 Hoiulepingus peab olema sätestatud vähemalt 1 varu hoidmise tingimused ja kord et tagada kontroll varu üle ja selle kättesaadavus 2 varu asukoht aadress mahuti number või muu identifitseerimist võimaldav tunnus 3 varu väljastamise tingimused 4 varu kontrollimise kord 5 nõue et varustamisraskuste ajal ei saa lepingut ühepoolselt lõpetada RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 5 Varu haldaja uuendab varu rotatsiooni korras ning tagab igal ajal varu koguse olemasolu ja kütuse vastavuse kehtivatele nõuetele 6 Varu hoidmise kohustuse täitmiseks või varu roteerimise korral varu hoidmise kohustuse täitmise tagamiseks võib varu haldaja sõlmida tähtajalise lepingu mille alusel teine äriühing teine liikmesriik teise liikmesriigi kesküksus või muu juriidiline isik võtab endale varu hoidmise kohustuse ning varu haldaja omandab õiguse osta lepinguga hõlmatud varu edaspidi delegeeritud varu RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 7 Delegeeritud varu lepingus peab olema sätestatud 1 varu haldaja õigus varu omandamiseks igal ajahetkel kogu lepingu kehtivusaja jooksul arvestades samas et varu omandamise korral oleks tagatud ka varu kättesaadavus 2 varu omandamisel varu eest makstava hinna kujunemise metoodika 3 varu asukoht 4 lepingu kehtivusaeg RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 8 Delegeeritud varu kogumaht ei tohi ületada 20 protsenti käesoleva seaduse 3 lõikes 1 sätestatud varu kogusest Delegeeritud varu koguseline piirang ei kehti varu moodustamise ajal varu uuendamise eesmärgil kütusele esitatud nõuetele vastavuse tagamiseks sõlmitavate delegeeritud varu lepingute korral ega juhul kui ühe kütuse liigi varu hoidmise kohustus on väiksem kui 20 000 tonni RT I 2006 43 325 jõust 01 12 2006 9 Kehtetu RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 10 Valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud ametiisikul on õigus igal ajal kontrollida varu olemasolu selle hoidmist uuendamist ning vastavust kehtestatud kvaliteedinõuetele 6 Varu hoidmine liikmesriigis 1 Teises liikmesriigis on varu hoidmise aluseks riikidevaheline välisleping või selle liikmesriigi heakskiit kelle territooriumil varu hoidma hakatakse kui liikmesriik on heakskiidu andmise ette näinud RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 2 Riikide vahel sõlmitav välisleping peab vastama järgmistele nõuetele 1 hõlmama kõiki käesoleva seaduse s 2 nimetatud kütuseid 2 sisaldama kinnitust et lepingupooled ei takista lepinguga hõlmatud varu väljaviimist oma territooriumilt vastavalt teise lepingupoole väljastatud juhistele 3 sätestama varu hoidmise tingimused ja korra et tagada kontroll varu üle ja selle kättesaadavus 4 sätestama varu kontrollimise korra ning varu kontrollimiseks tehtava koostöö meetodid 4 1 sätestama varu statistilise kokkuvõtte koostamiseks vajalike andmete edastamise korra RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 5 olema sõlmitud määramata ajaks 6 sisaldama nõuet et varustamisraskuste ajal ei saa lepingut ühepoolselt lõpetada 3 Kehtetu RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 6 1 Heakskiidu andmine varu hoidmiseks Eestis 1 Kui teine liikmesriik teise liikmesriigi kesküksus või teise liikmesriigi varu hoidmise kohustusega majandustegevuses osaleja soovib hoida varu Eestis või soovib varu hoidmise kohustuse delegeerida Eesti territooriumil asuvale majandustegevuses osalejale ning puudub riikidevaheline leping peab tal selleks olema varu haldaja heakskiit 2 Varu haldaja annab heakskiidu vaid juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on esitanud vähemalt 30 tööpäeva enne selle ajavahemiku algust milleks heakskiitu taotletakse järgmised andmed 1 heakskiidu taotleja nimi ja kontaktandmed 2 varu koosseis ja kogus 3 varu täpne hoidmiskoht ja varu hoidja kontaktandmed või selle isiku kontaktandmed kellele varu hoidmise kohustus soovitakse delegeerida 4 ajavahemik mille jooksul varu hoitakse või milleks varu hoidmise kohustus delegeeritakse 5 statistilise kokkuvõtte koostamiseks vajalike andmete edastamise kord 6 heakskiidu taotleja asukohariigi varu hoidmise kohustuse täitmise üle järelevalvet teostava asutuse nimi ja kontaktandmed 3 Varu haldaja teavitab oma heakskiidu andmisest asjakohase liikmesriigi vastavat asutust RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 7 Varu kasutamine 1 Varu kasutatakse varustamisraskuste korral 2 Varustamisraskuste ilmnemise korral otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega varu kasutusele võtmise tehes seda valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul mis on kooskõlastatud Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoniga 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduses peab sisalduma 1 varu kasutusele võtmise põhjus 2 varustamisraskuse eeldatav kestus kalendrikuudes mille jooksul kasutusele võetavat varu kasutatakse 3 varu kasutusele võtmise tingimused 4 varu taastamiseks vajalikud toimingud 5 kasutusele võetava varu kogus 4 Kui varu kasutusele võtmise kohta on olemas kehtiv rahvusvaheline otsus on Vabariigi Valitsusel õigus otsustada võtta varu kasutusele oma rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab Vabariigi Valitsuse otsusest viivitamata Euroopa Komisjoni 5 Kui varu kasutusele võtmise kohta ei ole kehtivat rahvusvahelist otsust kuid riiki tehtavate energiatoodete tarned on märkimisväärselt ja järsult vähenenud esitab Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjonile taotluse lubada varu täielikult või osaliselt kasutusele võtta Loa saamisel annab Vabariigi Valitsus korralduse varu kasutusele võtmise kohta 6 Kui varustamisraskused on tekkinud Euroopa Liitu või teise liikmesriiki energiatoodete tarnimisel võib Vabariigi Valitsus Euroopa Komisjoni soovituse täitmiseks otsustada võtta varu täielikult või osaliselt kasutusele 7 Kiireloomulistel juhtudel võib Vabariigi Valitsus otsustada võtta kasutusele varu koguses mis on vajalik sellistele juhtudele viivitamatuks reageerimiseks ja vähendada varu allapoole käesoleva seaduse 3 lõikes 1 sätestatud taset Sellisel juhul teavitab Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium viivitamata Euroopa Komisjoni kasutusele võetud varu kogusest 8 Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 7 sätestatud Vabariigi Valitsuse otsusest varu kasutusele võtta teavitab Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium viivitamata Rahvusvahelist Energiaagentuuri 9 Varu kasutusele võtmisel käesoleva paragrahvi lõigetes 4 7 sätestatud juhtudel tuleb varu taas nõutavale tasemele viia Euroopa Komisjoni määratud aja jooksul RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 7 1 Tegevus varustamisraskuste korral 1 Varustamisraskuste korral on Vabariigi Valitsusel õigus korraldusega tähtajaliselt kehtestada 1 sõidukiiruse piirangud asulasisesel ja välisel teel 2 luba mitte rakendada kütuse müügil kliimatingimustest tulenevaid nõudeid 3 muu käesoleva seaduse s 7 2 nimetatud nõuandva komisjoni ettepanekul esitatud vedelkütuse kasutamist vähendav meede 2 Piirangute kehtestamisel võib eelistada ettevõtjaid kes tagavad riigile elutähtsate teenuste toimimise hädaolukorra seaduse tähenduses 3 Käesoleva seaduse 7 lõikes 2 nimetatud korraldusega on Vabariigi Valitsusel õigus 1 lubada varu haldajal varuna hoitavat kütust müüa 2 lubada varu haldajal teha pakkumine rahvusvahelisele kütuseturule 4 Käesoleva seaduse 7 lõigetes 4 ja 6 nimetatud juhtudel teeb varu haldaja müügipakkumise kütuse müüjatele Reaktiivkütuse müügipakkumine tehakse isikutele kes on selle kütuse varumakse maksjad Müügiks pakutava kütuse kogus on võrdeline nimetatud isikute turuosaga mille arvutamisel lähtutakse eelneva nelja kvartali jooksul nende isikute poolt tarbimisse lubatud kütuse kogustest reaktiivkütuse korral eelnimetatud isikute poolt müüdud kütuse kogustest 5 Kütuse müüja käesoleva seaduse tähenduses on isik kellel on kütuse müügiks tegevusluba vedelkütuse seaduse tähenduses ning sama seaduse 13 lõikele 2 vastav märge kütuse tarbimisse lubamiseks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 6 Kui ükski kütuse müüja või reaktiivkütuse varumakse maksja ei soovi osta müügiks pakutavat kütuse kogust võib varu haldaja teha müügipakkumise teistele juriidilistele isikutele 7 Käesoleva seaduse 7 lõigetes 4 ja 6 nimetatud juhtudel võib varu haldaja teha müügipakkumise rahvusvahelisele kütuseturule mahus mis vastab Rahvusvahelise Energiaagentuuri või Euroopa Komisjoni soovitustele 8 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega varu haldaja tegutsemispõhimõtted ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikutele varu haldaja poolt müügiks pakutava varu müümise korra varustamisraskuste puhul 9 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikud on kohustatud varu haldaja nõudmisel esitama andmeid mis on vajalikud varu müümise korra järgimiseks RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 7 2 Nõuandev komisjon 1 Käesoleva seaduse 7 lõikes 2 nimetatud ettepaneku koostamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister nõuandva komisjoni 2 Nõuandva komisjoni liikmeteks nimetatakse vähemalt 1 varu haldaja juhatuse liikmed 2 kütuse müüjate poolt esitatud kandidaatide hulgast valitud varu haldaja nõukogu liikmed 3 Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja 4 Välisministeeriumi esindaja 5 Rahandusministeeriumi esindaja 6 Siseministeeriumi esindaja 7 Maksu ja Tolliameti esindaja 8 tööandjate organisatsiooni esindaja 3 Nõuandvat komisjoni juhib Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 3 peatükk VARU MOODUSTAMISE JA HALDAMISE RAHASTAMINE NING VARUMAKSE 8 Varu moodustamise ja haldamise rahastamine 1 Varu soetamine kaetakse riigieelarvest varu haldaja osa või aktsiakapitali suurendamise teel ja varu müügist saadud vahendite arvelt 2 Varu haldamiskulud kaetakse varumakse maksja poolt tasutavast varumaksest Varumakse maksja on alkoholi tubaka kütuse ja elektriaktsiisi seaduse 22 lõikes 1 sätestatud aktsiisimaksja Aktsiisimaksja puudumise korral on varumakse maksjaks isik kes kütuse tarbimisse lubab Varumakse maksjaks loetakse ka isik kes varustab reaktiivkütusega Eestis tangitavat õhusõidukit RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 3 Importija on isik kelle nimel on kütus Eestis tarbimisse lubatud või kelle nimel on kütus liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetatud alkoholi tubaka kütuse ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses RT I 2008 49 272 jõust 01 01 2009 4 Varu haldamiskulud on 1 varu hoidmisega seotud kulu 2 varu kindlustamise kulu 3 varu koguse ja varu nõuetele vastavuse kontrollimise kulu 4 varu haldaja tegevuskulu 5 varu haldaja finantskulu 6 muud käesolevast seadusest tulenevad varu hoidmise kohustuse täitmisega seotud kulud välja arvatud varu soetamine 9 Varumakse ja selle tasumine 1 Varumakse on varu haldamiskulude katmiseks varumakse maksja poolt tasutav makse 2 Varumakse tasumise kohustus tekib bensiini diislikütuse kerge kütteõli raske kütteõli petrooli ja reaktiivkütuse tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel alkoholi tubaka kütuse ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses või reaktiivkütuse korral kütuse aktsiisi või tollilaost õhusõiduki tankimiseks lähetamisel või muudel juhtudel reaktiivkütuse üleandmisel RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 2 1 Isikule kes lähetas Eestis tarbimisse lubatud kütuse teise liikmesriiki makstakse varumakse tagasi kui 1 varu haldajat on teavitatud Eestis tarbimisse lubatud kütuse lähetamise kavatsusest teise liikmesriiki enne kütuse lähetamist 2 varu haldajale on esitatud enne kütuse lähetamist teise liikmesriiki varumakse tagastamise taotlus 3 varu haldajale on esitatud kütuse saatedokument millel on kütuse saaja kinnitus kütuse vastuvõtmise kohta 2 2 Varu haldajal on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente mis on vajalikud varumakse tagastamiseks 2 3 Varumakse tagastatakse varumakse maksja arvelduskontole ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates 2 4 Varumakse tasumise kohustust ei teki kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud energiatoodet ei kasutata kütusena ja isik on esitanud varu haldajale Maksu ja Tolliameti väljastatud kehtiva aktsiisivabastuse loa koopia RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 3 Varumakse tasutakse ilma eelneva nõudeta varu haldaja arvelduskontole hiljemalt iga kuu 15 kuupäevaks suuruses mis vastab varumakse maksja poolt eelneval kalendrikuul tarbimisse lubatud kütuse kogusele ja kehtivale varumakse määrale Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida varumakse ning kalendrikuu nimetus mille eest varumakset tasutakse 3 1 Varumakse maksjal on õigus saada varu haldajalt varumakse maksmise kohustusega seonduvat teavet RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 4 Mahu järgi arvutatava varumakse puhul lähtutakse mahust mis kütusel oleks 15 C juures 5 Kui varumakse maksja ei ole tasunud varumakset ettenähtud tähtpäevaks on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0 06 protsenti päevas kuid kokku mitte rohkem kui tasumisele kuuluv varumakse summa RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 6 Kehtetu RT I 2006 43 325 jõust 01 12 2006 7 Vajaduse korral on varu haldajal õigus nõuda asjakohaseid tagatisi varumakse tasumise tagamiseks Tagatise olemasolu tõendatakse krediidi või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiiga või rahasumma deponeerimisega varu haldaja arvelduskontole RT I 2006 43 325 jõust 01 12 2006 10 Varumakse määr 1 Varumakse määra kehtestab varu haldaja ettepanekul valdkonna eest vastutav minister määrusega käesolevas paragrahvis sätestatud varumakse alam ja ülemmäära piirides RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 1 1 Kehtetu RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 1 2 Varumakse määr väljendatuna eurodes 1000 liitri kütuse kohta bensiini reaktiivkütuse diislikütuse kerge kütteõli ja petrooli korral ning 1000 kilogrammi kütuse kohta raske kütteõli korral kehtestatakse igale nimetatud energiatootele kalendriaastaks vähemalt üks kuu enne kalendriaasta algust RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 2 Varumakse määra kehtestamise aluseks on käesoleva seaduse 3 lõike 1 kohase varu koguse haldamiseks vajalik eeldatav kulu järgneval kalendriaastal ning järgneval kalendriaastal tarbimisse lubatava kütuse eeldatav kogus RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 3 Varumakse määra võib täpsustada üks kord kalendriaasta jooksul vastavalt kujunenud kuludele Täpsustus tuleb teha kui haldamiskulude katmine seda nõuab Täpsustatud varumakse määr hakkab kehtima ülejärgmisest kuust selle kehtestamisest arvates 4 Kui kalendriaastal tasutud varumakse kogusumma ületab vastava kalendriaasta varu haldamiskulud võetakse ülelaekunud summa arvesse järgmisel varumakse määra kehtestamisel 5 Varumakse määr avaldatakse viivitamatult varu haldaja veebilehel Varu haldaja veebilehel avaldatakse ka varu haldaja arvelduskonto 6 Varumakse alam ja ülemmäär on seotud ühe päeva varu kogusele vastavate varu haldamiskuludega eurodes 1000 liitri kütuse kohta bensiini reaktiivkütuse diislikütuse kerge kütteõli ja petrooli korral ning 1000 kilogrammi kütuse kohta raske kütteõli korral RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 7 Bensiini diislikütuse kerge kütteõli ja petrooli ühe päeva varu kogusele vastav varumakse alammäär on 0 01 eurot ning ülemmäär 0 16 eurot 1000 liitri kütuse kohta Reaktiivkütuse ühe päeva varu kogusele vastav varumakse alammäär on 0 01 eurot ning ülemmäär 0 19 eurot 1000 liitri kütuse kohta RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 8 Raske kütteõli ühe päeva varu kogusele vastav varumakse alammäär on 0 01 eurot ning ülemmäär 0 26 eurot 1000 kilogrammi kütuse kohta RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 4 peatükk ARUANDLUS 11 Varu andmed ja statistiline kokkuvõte RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 1 Varu haldaja peab üksikasjalikku ja pidevalt ajakohastatavat arvestust kogu enda poolt hoitava varu ja kogu Eesti territooriumil hoitava varu kohta 2 Arvestus peab sisaldama andmeid hoidlate asukoha kohta ning hoidlate kaupa teavet hoitavate energiatoodete neile vastava varu koguse ja varu omaniku kohta 3 Varu haldaja esitab iga aasta 25 veebruariks Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumile Statistikaametile ning Euroopa Komisjonile kokkuvõtlikud andmed varu koosseisu kuuluvate energiatoodete ja neile vastavate varu koguste kohta eelneva aasta viimase päeva seisuga 4 Kui Euroopa Komisjon nõuab esitab varu haldaja 15 päeva jooksul taotluse saamisest arvates komisjonile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed Esitatavatest andmetest võib varu asukohta käsitlevad tundlikud andmed välja jätta 5 Varu haldaja esitab Statistikaametile iga kuu lõpus käesoleva seaduse 3 kohaselt olemasoleva varu kohta statistilise kokkuvõtte vastavalt nõukogu direktiivi 2009 119 EÜ IV lisale ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1099 2008 lisale C Statistiline kokkuvõte esitatakse aruandekuule järgneva kuu 25 kuupäevaks 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud statistiline kokkuvõte esitatakse ka Euroopa Komisjonile kahe kuu jooksul pärast komisjonilt taotluse saamist 7 Varu haldaja säilitab kõiki varuga seotud andmeid kokkuvõtteid ja muid dokumente vähemalt viis aastat alates nende saamisest või loomisest 8 Käesoleva seaduse 7 lõigetes 3 6 sätestatud juhtudel on kütuse müüjad kohustatud andma varu haldaja nõudel andmeid mis on vajalikud Rahvusvahelisele Energiaagentuurile ja Euroopa Komisjonile informatsiooni esitamiseks RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 11 1 Erivaru statistiline kokkuvõte 1 Varu haldaja esitab Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Euroopa Komisjonile statistilise kokkuvõtte erivaru iga tootekategooria kohta näidates iga kalendrikuu viimasel päeval olemasoleva erivaru ja täpsustades varu võrdlusaasta keskmise tarbimise kogused ja päevade arvu 2 Kui erivaru või osa sellest hoitakse teises liikmesriigis esitatakse statistilises kokkuvõttes andmed asjaomase liikmesriigi seal hoitava erivaru koguse ja tootekategooria kohta Samad andmed esitatakse ka juhul kui teise liikmesriigi erivaru hoitakse Eestis 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud statistiline kokkuvõte esitatakse aruandekuule järgneva kalendrikuu jooksul Euroopa Komisjoni määratud viisil ja korras 4 Statistiline kokkuvõte esitatakse Euroopa Komisjonile viivitamata ka pärast komisjoni taotluse saamist RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 11 2 Kaubandusliku varu statistiline kokkuvõte 1 Statistikaamet esitab Euroopa Komisjonile igakuise statistilise kokkuvõtte Eesti territooriumil hoitava kaubandusliku varu kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1099 2008 lisa C punktile 3 2 2 2 Kaubanduslik varu on majandustegevuses osalejate energiatoodete varu mille hoidmine ei ole käesoleva seaduse alusel kohustuslik RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 12 Aruandlus varu kasutuselevõtu valmisoleku tagamiseks ning varumakse tasumise kontrollimiseks 1 Varumakse tasumise kontrollimiseks esitab Maksu ja Tolliamet iga kuu viimaseks kuupäevaks varu haldajale andmed eelmisel kalendrikuul tarbimisse lubatud kütuste samuti Eestis õhusõiduki tankimiseks lähetatud kütuse koguste kohta RT I 2006 43 325 jõust 01 12 2006 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed esitatakse iga varumakse maksja kohta käesoleva seaduse 9 lõikes 2 nimetatud energiatoodete kaupa RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 3 Kütuse müüja turuosa määramiseks ning varu kasutuselevõtu valmisoleku tagamiseks on varu haldajal õigus saada andmeid Maksu ja Tolliametilt RT I 31 10 2013 5 jõust 01 11 2013 5 peatükk VARU HALDAJA 13 Varu haldaja põhikiri Varu haldaja põhikirjas sätestatakse varu haldaja nõukogu ja juhatuse kohustused varu moodustamise ja haldamise korraldamisel 14 Erisused varu haldaja tegevuses 1 Osaluse valitseja riigivaraseaduse tähenduses peab oma aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema et varu haldaja põhikirjas on sätestatud järgmised nõuded 1 nõukogu on kohustatud moodustama auditikomitee audiitortegevuse seaduse tähenduses 2 nõukogul on neli kuni kuus liiget kellest pooled valitakse kütuse müüjate esitatud kandidaatide hulgast 3 isikud keda kütuse müüjad nõukogu liikme kandidaatideks esitavad või soovivad nõukogu liikme kohalt tagasi kutsuda valib kütuse müüjaid ühendav organisatsioon kes esitab sellesisulise ettepaneku samal ajal osaluse valitsejale ja valdkonna eest vastutavale ministrile 4 nõukogu esimees valitakse liikmete hulgast kelle kandidatuuri ei esitanud kütuse müüjad 2 Osaluse valitseja ei ole oma aktsionäriõiguste teostamisel kohustatud hoolitsema et varu haldaja põhikirjas on sätestatud riigivaraseaduse 80 lõikes 2 ja lõike 4 punktis 6 nimetatu 3 Osaluse valitseja peab oma aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema et 1 kütuse müüjate esitatud nõukogu liikme kandidaatide hulgast pooled

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=65789&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    omanik või valdaja korrastama paisutusala 6 Kui paisutamiseks on vaja vee erikasutusluba ning kavandatakse sellise paisutuse likvideerimist või veetaseme alandamist tasemele milleks vee erikasutusluba enam vaja ei ole esitab paisu omanik või valdaja Keskkonnaametile kirjaliku teatise mis peab sisaldama 1 paisu omaniku ja kasutaja nime ning isikukoodi või registrikoodi 2 kontaktinfot sealhulgas telefoninumbrit ja aadressi 3 paisu asukoha kinnistu katastrinumbrit 4 paisutuse likvideerimise või veetaseme alandamise aega 5 andmeid veetaseme alandamise korral normaalpaisutustaseme kohta 6 kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohta 7 Keskkonnaamet teeb otsuse paisutuse likvideerimise või veetaseme alandamise kohta või keeldub põhjendatult otsuse tegemisest 20 tööpäeva jooksul teatise esitamisest arvates 8 Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsuse tegemisel võib Keskkonnaamet seada keskkonnakaitsetingimusi veetaseme ühtlaseks alandamiseks setete ja risu paisust allapoole jäävasse voolusängi juhtimise vältimiseks ning paisutusala korrastamiseks 9 Täpsustatud nõuded veekogu veetaseme alandamise ja paisutuse likvideerimise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 13 12 2013 4 jõust 23 12 2013 18 Veeliiklus 1 Avaliku ja avalikult kasutatava veekogu kasutamine liiklemiseks on lubatud kui seda seaduse või muu õigusaktiga ei piirata 2 Kui eraõigusliku isiku omandis olev veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks tohib sellel liigelda ainult omaniku loal 3 Veekogul liikleja on kohustatud vältima maaomanike ja teiste veekogu ja vee kasutajate õiguste rikkumist vee elustiku veekogu sängi kallaste vesiehitiste ja tehnovõrkude kahjustamist ning täitma kahjulike mõjutuste levimise tõkestamiseks kehtestatud nõudeid 4 Supelrannaks kuulutatud veekogul või selle osal veesõidukitega liigelda ei tohi välja arvatud teenistusülesandeid täitvad veesõidukid 5 Maavanemal on õigus oma korraldusega keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogujääle minek kui liiklemine veesõiduki suur kiirus või jääleminek 1 ohustab veeliiklust 2 kahjustab või võib kahjustada veekogu seisundit ning lõhkuda veekogu kaldaid 3 kahjustab või võib kahjustada kalavarusid või kalakoelmute seisukorda 4 häirib teisi veekogu kasutajaid 5 ohustab jääleminejaid 6 Maavanema käesoleva paragrahvi lõike 5 kohased korraldused tehakse avalikult teatavaks ning nad jõustuvad ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgneval päeval RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 6 1 Käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaste korralduste tähistamiseks vajalikud veesõidukite liiklust reguleerivad signaalmärgid paigaldab korralduse andja Paigaldamine kooskõlastatakse Veeteede Ametiga RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 7 Keegi ei tohi veeliiklust ohustada Paadisilla ja tähistatud kalapüünisega tohib tõkestada kuni kolmandiku veeliikluseks kasutatava vooluveekogu laiusest 8 Avalikel ja avalikult kasutatavatel siseveekogudel välja arvatud laevatatavatel veekogudel veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 27 06 2013 1 jõust 07 07 2013 9 Veekogude kasutamist lennunduses reguleerib lennundusseadus 18 1 Veeliiklus laevakanalil ja laevakanali kasutamine 1 Avalikult kasutatava veekogu põhja selle süvendamise teel õiguslikul alusel rajatud laevateel mis asub väljaspool sadama akvatooriumi piire laevakanal korraldab veeliiklust laevakanali valitseja Laevakanali valitsejaks on veekogu omanik või isik kellele laevakanali valitsemise õigus on õigusaktides ettenähtud korras lepinguga üle antud 2 Laevakanali kasutamiseks loetakse piki laevakanalit sõitmist laeva poolt mis oma süvise tõttu ei saa sellel veekogul liigelda laevakanalit kasutamata 3 Laevakanali valitsejal on õigus kehtestada laevakanali kasutamise eest tasu Tasus sisalduvad laevakanali rajamiseks korrashoiuks ja selles ohutu laevaliikluse tagamiseks vajalikud kulutused 19 Vee kasutamine tule tõrjumiseks 1 Vee võtmine tule tõrjumiseks ei ole vee erikasutus 2 Veekogu omanik ei tohi keelata vee võtmist tule tõrjumiseks 4 peatükk VEEKASUTAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 20 Veekasutaja õigused ja nende kaitse 1 Veekasutaja on isik kes võtab vett veekogust või põhjaveekihist juhib suublasse heitvett või kasutab veekogu muul viisil 2 Veekasutajal on õigus kooskõlas käesoleva seadusega ja sellest tulenevate õigusaktidega kasutada vett ja veekogu ning rajada selleks vajalikke ehitisi 21 Veekasutaja kohustused 1 Veekasutaja on kohustatud 1 kasutama vett otstarbekalt ja säästlikult ning täitma vee kasutamiseks kehtestatud nõudeid 2 hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimese tervisele loodusele ja majandusobjektidele 3 vee erikasutuse korral pidama arvestust kasutatava vee ning heitvee hulga ja omaduste üle süvendamisega mere põhjast eemaldatud pinnase edaspidi süvenduspinnas ja kaadamise korral kaadatud jäätmete või muude ainete või asjade koostise ja mahu üle 4 korraldama heitvee seiret seiret vee ja veekogu kasutamise üle vee erikasutusloaga määratud tingimustel ja korras ning esitama loa andjale seire aruande loas määratud tähtajal 5 järgima veehaarde sanitaarkaitse nõuete täitmist 6 esitama vähemalt üks kord aastas vee erikasutusloa andjale aruande kasutatud vee heitvee hulga ja suublasse juhitud reoainete koguse veekasutuse majanduslike näitajate ning mere süvendamise ja kaadamise käigus eemaldatud ümberpaigutatud ning kaadatud aine koostise ja mahu kohta 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud aruande vormi esitatavate andmete ulatuse ja aruande esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 22 12 2012 13 jõust 01 07 2013 22 Veekasutaja õiguste kitsendamine teiste veekasutajate huvides Ühe veekasutaja õigusi võib teise veekasutaja huvides seadusega kitsendada kui sellega ei halvene joogiveekasutuse tingimused 4 1 peatükk AVALIKU VEEKOGU KOORMAMINE EHITISEGA RT I 2009 37 251 jõust 10 07 2009 1 jagu Üldsätted RT I 2009 37 251 jõust 10 07 2009 22 1 Avaliku veekogu ehitisega koormamise üldised nõuded 1 Avaliku veekogu põhja koormamine ehitisega mis ei ole kaldakinnisasja osa on lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel tingimustel ja korras RT I 2009 37 251 jõust 10 07 2009 2 Avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikul on õigus koormata avalikku veekogu üle kinnisasja piiri ulatuva ning veekogu põhjale toetuva kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega seaduses sätestatud tingimustel ja korras RT I 2009 37 251 jõust 10 07 2009 3 Kehtetu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 4 Kehtetu RT I 2010 8 37 jõust 27 02 2010 2 jagu Avaliku veekogu koormamine veekaabelliiniga RT I 2009 37 251 jõust 10 07 2009 22 2 Veekaabelliiniga koormamise nõusolek Kehtetu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 3 jagu Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega koormamise tasu RT I 2009 37 251 jõust 10 07 2009 22 3 Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega koormamise tasu 1 Avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega kui sellega kaasneb kaldajoone muutumine ja kaldakinnisasja pindala suurenemine peab kaldakinnisasja omanik maksma riigile ühekordset tasu mille suurus on 1 2 juurde tekkinud maismaa maksustamishinnast Juurde tekkinud maismaa maksustamishinna arvutamise aluseks on kaldakinnisasja maksustamishind RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 2 Avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega või selle osaga millega ei kaasne kaldajoone muutumist ja kaldakinnisasja pindala suurenemist peab kaldakinnisasja omanik ehitise või selle osa ehitisealuse pinna eest maksma iga aastast kasutustasu mille suurus on 4 protsenti ehitisega või selle osaga koormatud avaliku veekogu osa arvestuslikust maksustamishinnast Arvestusliku maksustamishinna arvutamisele kohaldatakse kaldakinnisasja maksustamishinna arvutamise tingimusi ja korda RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasu ei võeta järgmiste ehitiste ehitamise puhul 1 ajutine ehitis 2 kuni 60 ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ehitis 3 sadamaseaduse tähenduses väikesadamas asuv ujuvkai RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 3 1 Kui avalikku veekogu koormatakse sellise kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega mille ühe osaga kaasneb kaldajoone muutumine ja kaldakinnisasja pindala suurenemine aga teise osaga mitte maksab kaldakinnisasja omanik kaldakinnisasja pindala suurendanud ehitise osa eest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu ja ülejäänud ehitise osa eest käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tasu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 3 2 Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud maksevabastus hõlmab ühe kaldakinnisasja piires ühte avalikku veekogusse ehitatud kuni 60 ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga kaldaga püsivalt ühendatud ehitist RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 4 Kehtetu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 22 4 Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega koormamise tasu maksmise kord 1 Käesoleva seaduse 22 3 lõikes 1 sätestatud tasu tuleb tasuda enne ehitisele kasutusloa väljastamist Nimetatud tasu arvestab ja väljastab selle kohta makseteatise pärast kinnistusraamatus kinnisasja piiride muudatuse registreerimist Tehnilise Järelevalve Amet Tähtaeg tasu maksmiseks on kolm kuud 2 Käesoleva seaduse 22 3 lõikes 2 sätestatud tasu tuleb Tehnilise Järelevalve Ameti esitatud makseteatise alusel tasuda hiljemalt jooksva kalendriaasta 1 juuliks Tasu esimene makse tasutakse hiljemalt kasutusloa saamisele järgneva aasta 1 juuliks 3 Käesoleva seaduse 22 3 lõikes 2 nimetatud tasu arvestatakse alates ehitise kasutusloa väljaandmise kuupäevale järgnevast kuupäevast 4 Käesoleva seaduse 22 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasude kohta esitatud makseteatisele märgitakse 1 makseteatise koostanud ametniku ees ja perekonnanimi ning ametikoht 2 makseteatise koostamise kuupäev 3 maksja nimi ja aadress 4 tasumisele kuuluva tasu suurus 5 makseteatise õiguslik ja faktiline alus sealhulgas tasumisele kuuluva tasu arvutamise alused 6 maksetähtpäev 7 hoiatus sundtäitmise rakendamise kohta tasu tähtaegselt tasumata jätmise korral 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud makseteatis on haldusakt avalik õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses 6 Käesoleva seaduse 22 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasud laekuvad riigieelarvesse RT I 2009 37 251 jõust 10 07 2009 4 jagu Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega RT I 2010 8 37 jõust 27 02 2010 22 5 Hoonestusluba 1 Hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga Riigiasutus ei pea avaliku veekogu ehitisega koormamiseks hoonestusluba taotlema 2 Ehitis mis on hoonestusloa alusel ehitatud ja millele hoonestusluba laieneb on hoonestusloa oluline osa ja kuulub omandiõiguse alusel hoonestusloa omajale Kõik muud avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitised mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga on avaliku veekogu olulised osad ja kuuluvad omandiõiguse alusel riigile 3 Hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks kui seaduses ei sätestata teisiti RT I 2010 8 37 jõust 27 02 2010 4 Käesolevat jagu ei kohaldata avaliku veekogu süvendamisele ja avalikku veekogusse paigaldatavale navigatsioonimärgile RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 22 6 Hoonestusloa taotlemine 1 Hoonestusloa taotlus esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile edaspidi pädev asutus RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 2 Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid 1 ehitise kasutamise otstarve 2 ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed 2 1 ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala 3 avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites 4 selle uuringu kirjeldus mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha 5 hoonestusloa taotletav kestus RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 3 Kui seaduses on hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud täiendavad nõuded siis peab taotluses sisalduma ka taotleja kinnitus et ta vastab nendele nõuetele Taotlusele lisatakse nimetatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid 4 Taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid Pärast pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 5 Hoonestusloa taotluse erisused avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga sätestatakse elektrituruseaduses 6 Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada hoonestusloa taotluse vormi ning täpsustavad nõuded taotlusele ja selle lisadele RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 22 7 Hoonestusloa menetluse algatamine 1 Hoonestusloa menetluse algatamise otsustab pädev asutus RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 1 1 Kehtetu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 2 Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist Arvamuse avaldaja peab oma arvamust põhjendama Tähtaeg arvamuse avaldamiseks on 30 päeva Kui arvamuse avaldaja nimetatud tähtaja jooksul oma arvamust ei esita loetakse et tal puuduvad hoonestusloa taotlusele vastuväited RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 3 Kui ei ilmne hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid siis enne hoonestusloa menetluse algatamist avaldab pädev asutus teate Ametlikes Teadaannetes vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel Teates avaldatakse hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed Käesolevas lõikes sätestatud teate avaldamise kohustust ei kohaldata ehitusseadustiku 104 lõikes 3 sätestatud ehitisele RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 4 Kahekümne päeva jooksul teate avaldamisest arvates on teistel huvitatud isikutel õigus esitada omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks Taotlus peab vastama käesoleva seaduse s 22 6 sätestatud nõuetele Kui ühe avaliku veekogu ala kohta esitatakse mitu taotlust ja ehitised millega avaliku veekogu ala koormamist soovitakse erinevad oluliselt esimeses taotluses esitatud ehitisest esitab pädev asutus ka teised taotlused käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras arvamuse avaldamiseks RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 5 Kui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu ala kohta esitatud mitu hoonestusloa taotlust mille puhul puuduvad käesoleva seaduse s 22 10 sätestatud alused algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel mis kõige enam vastab Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule Teiste taotluste puhul keeldub pädev asutus menetluse algatamisest välja arvatud kui ehitise olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba Kui mitme taotluse puhul ei ole võimalik teha otsust piisavate kaalutluste puudumise tõttu korraldab pädev asutus nende taotluste esitajate vahel hoonestusloa menetluse algatamiseks konkursi kirjaliku enampakkumise alusel RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 5 1 Hoonestusloa menetluse algatamiseks hoonestusloa taotluse väljavalimisel konkursi korras võib pädev asutus määrata 1 enampakkumise alghinna kuni 1 000 000 eurot 2 konkursil osalemise osalustasu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 5 2 Osalustasu peab olema enampakkumisel osalejatele edaspidi pakkuja võrdne ning ei tohi olla suurem kui käesoleva paragrahvi lõike 5 1 punkti 1 kohaselt määratav enampakkumise alghind Osalustasu tagastatakse pärast enampakkumise võitja selgumist ja enampakkumise nurjumisel Enampakkumise võitja makstud osalustasu võetakse arvesse enampakkumisel pakutud summa osalise tasumisena Kui enampakkumise võitja ei tasu enampakkumisel pakutud summat siis osalustasu ei tagastata RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 5 3 Pädev asutus ei kvalifitseeri pakkujat kui ta ei ole tähtaegselt tasunud konkursil osalemise osalustasu või pakkuja ei ole esitanud konkursil osalemiseks vajalikke andmeid või dokumente RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 5 4 Pädev asutus lükkab pakkumise tagasi kui pakkumine ei vasta pakkumisele esitatud nõuetele RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 5 5 Pädev asutus tunnistab enampakkumine nurjunuks kui 1 ainult üks pakkuja kvalifitseeritakse 2 esitati ainult üks nõuetele vastav pakkumine 3 ühtegi pakkujat ei kvalifitseerita 4 ei esitatud ühtegi pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist 5 esineb muu põhjus mis mõjutas või võis mõjutada oluliselt enampakkumise tulemust RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 5 6 Enampakkumise nurjunuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõike 5 5 punktides 3 5 sätestatud juhtudel võib pädev asutus 30 päeva jooksul pakkumiste avamise päevast arvates korraldada uue enampakkumise RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 5 7 Enampakkumise korral algatatakse hoonestusloa menetlus pakkuja suhtes kes pakub kirjalikul enampakkumisel kõrgeimat hinda ja kes tasub enampakkumisel pakutud summa konkursi teates määratud tähtajaks Kui konkursi võitja ei tasu enampakkumisel pakutud summat tähtaegselt või võtab hoonestusloa taotluse tagasi loetakse enampakkumise võitjaks ja algatatakse hoonestusloa menetlus paremuselt järgmise pakkumise teinud pakkuja suhtes kes tasub enampakkumisel pakutud summa pädeva asutuse määratud tähtajaks Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks käesoleva paragrahvi lõike 5 5 punktides 1 ja 2 sätestatud põhjusel algatatakse hoonestusloa menetlus pakkuja suhtes kes ainukesena kvalifitseeriti või kes ainukesena esitas nõuetele vastava pakkumise RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 6 Kehtetu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 6 1 Taotluses esitatud koormatava ala muutmisel enne hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist küsib pädev asutus asjaomastelt asutustelt arvamust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras Põhjendatud juhtudel võib taotluses esitatud koormatavat ala muuta pärast lõike 3 kohast Ametlikes Teadaannetes teate avaldamist ja lõike 5 kohast menetlust Kui taotluses esitatud koormatava ala muutmine toimub pärast käesoleva paragrahvi lõike 3 kohast Ametlikes Teadaannetes teate avaldamist ja lõike 5 kohast menetlust ning suuremas ulatuses kui 33 protsenti tuleb avaldada käesoleva paragrahvi lõike 3 kohane teade Ametlikes Teadaannetes ning konkureerivate taotluste esitamisel läbi viia käesoleva paragrahvi lõike 5 kohane menetlus RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 7 Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab pädev asutus RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 1 isiku kelle taotluse alusel menetlus läbi viiakse 2 keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise 3 vajaduse korral uuringud mida taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema ja nende tegemise tähtaja RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 3 1 vajaduse korral tingimused millega peab arvestama kui taotletava ala kohta on algatatud ka teine hoonestusloa menetlus või taotletava ala koormamiseks on kehtiv teine hoonestusluba RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 4 muud vajalikud tingimused 8 Pädev asutus võib hoonestusloa taotleja põhjendatud taotlusel pikendada hoonestusloa algatamisel määratud uuringute tegemise tähtaega ja muuta muid tingimusi RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 9 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud konkursi läbiviimise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 22 8 Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine 1 Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 2 Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest ka juhul kui 1 taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus mille tulemusel antava hoonestusloa alusel ehitatava ehitise olemusest tulenevalt ei ole asjaomasele alale võimalik anda teist hoonestusluba 2 taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud 3 kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatut ei kohaldata kui taotleja on nõus et hoonestusluba antakse käesoleva seaduse 22 11 lõikes 4 sätestatud kehtivusajaga RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 22 9 Hoonestusloa andmine 1 Hoonestusloa annab pädev asutus RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 2 Hoonestusloa andmisel määratakse järgmised hoonestusloa tingimused 1 hoonestusloa omaja 2 avaliku veekogu koormatava ala sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus ruutmeetrites 3 ehitise kasutamise otstarve 4 ehitise lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud ehitise olulised tehnilised andmed 5 ehitiste suurim lubatud arv ja suurim lubatud ehitisealune pind 6 hoonestusloa kehtivuse tähtaeg 7 hoonestusloa kasutamise piirangud 8 muud vajalikud tingimused RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 3 Avaliku veekogu koormatava ala moodustavad ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000 meetrine vahemaa mida arvestatakse ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt RT I 2010 8 37 jõust 27 02 2010 3 1 Hoonestusloa menetlemisel tuginedes eelkõige teostatud uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustele võib hoonestusloa andmisel avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratletud koormatava alaga maksimaalselt kuni 33 protsendi ulatuses nihutada või suurendada Koormatavat ala võib vähendada suuremas ulatuses kui 33 protsenti Koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada ala suhtes kus on algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 4 Kehtetu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 5 Isikule kes ei ole Eesti ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või Eesti ega Euroopa Majanduspiirkonna juriidiline isik antakse hoonestusluba ainult riigi olulistest huvidest lähtuvalt RT I 2010 8 37 jõust 27 02 2010 22 10 Hoonestusloa andmisest keeldumine 1 Pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest kui 1 hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud täiendavat tähtaega nende täitmiseks 2 taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus mõne kehtiva hoonestusloaga 3 taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga 4 taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega 5 esineb oluline negatiivne keskkonnamõju mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada 6 hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist 7 hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele 8 taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemustele tuginevalt vaja muuta ning taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega 2 Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul kui taotleja puhul esineb kahtlus et ta võib ohustada avalikku korda ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 22 11 Hoonestusloa kehtivus 1 Hoonestusluba kehtib 50 aastat Pädev asutus võib ehitise liiki ja otstarvet arvestades kehtestada hoonestusloale ka lühema kehtivuse tähtaja RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 2 Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel pikendada hoonestusloa kehtivuse tähtaega kuni 50 aastat Hoonestusloa pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne hoonestusloa kehtivuse tähtaja lõppu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 3 Hoonestusloa kehtivuse tähtaja pikendamisele kohaldatakse hoonestusloa tingimuste muutmise kohta sätestatut RT I 2010 8 37 jõust 27 02 2010 4 Kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta mille suhtes on algatatud ka planeering ja kui planeerimismenetlus ei ole lõppenud siis kehtib selle hoonestusloa menetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta peale planeeringu kehtestamist RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 22 12 Hoonestusloa tingimuste muutmine 1 Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel või omal algatusel muuta hoonestusloa tingimusi RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 2 Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel anda hoonestusloa üle teisele isikule RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 3 Kehtetu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 4 Pädev asutus keeldub hoonestusloa tingimuste või andmete muutmisest kui esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise alused RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 5 Pädev asutus võib hoonestusloa tingimusi muuta omal algatusel kui esinevad hoonestusloa kehtetuks tunnistamise alused RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 22 13 Hoonestusloa üleminek üldõigusjärglasele 1 Kui hoonestusluba on läinud teisele isikule üle üldõigusjärgluse korras siis muudab pädev asutus loa omaja andmeid üldõigusjärglase taotlusel või omal algatusel RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 2 Hoonestusloa üleminekul üldõigusjärglasele jäävad hoonestusloa muud tingimused samaks RT I 2010 8 37 jõust 27 02 2010 22 14 Hoonestusloa kehtetuks tunnistamine 1 Pädev asutus võib hoonestusloa kehtetuks tunnistada omal algatusel või hoonestusloa omaja taotlusel RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 2 Pädev asutus otsustab hoonestusloa kehtetuks tunnistamise pärast seda kui ta on teinud hoonestusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks kuid hoonestusloa omaja ei ole seda täitnud Puuduste kõrvaldamise ettepanekut ei pea tegema kui selle täitmine on ilmselgelt võimatu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 3 Pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuks kui RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 1 hoonestusloa omaja seda taotleb 2 hoonestusloa omaja on taotluses või hoonestusloa menetluses esitanud valeandmeid mis mõjutasid oluliselt loa andmise otsust 3 hoonestusloa omaja on oluliselt rikkunud hoonestusloa tingimusi 4 hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa andmisest arvates esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud täiendavat tähtaega ehitusloa taotlemiseks 5 hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest arvates esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud täiendavat tähtaega ehitusloa taotlemiseks 6 hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis on ohtlik inimese elule tervisele või varale või keskkonnale 7 hoonestusloa omaja on kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval viivituses hoonestustasu maksmisega 8 hoonestusloa omaja ei vasta enam hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele 4 Pädev asutus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks ka juhul kui pärast hoonestusloa andmist ilmnevad käesoleva seaduse 22 10 lõikes 2 sätestatud alused RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 5 Kehtetu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 22 15 Hoonestusloa asendamine hoonestusõigusega 1 Kui hoonestusloa kehtivuse ajal muutub hoonestusloaga koormatud avaliku veekogu osa püsivalt maismaaks kaotab hoonestusluba kehtivuse alates katastriüksuse moodustamisest 2 Hoonestusloa omajal on õigus nõuda tekkinud kinnisasjale hoonestusõiguse seadmist hoonestusloaga samadel tingimustel Taotlust hoonestusõiguse seadmiseks menetleb pädev asutus RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 22 16 Ehitise eemaldamine veekogust hoonestusloa kehtivuse lõppemisel 1 Hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama kui hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti 2 Kui ehitist määratud tähtpäevaks ei eemaldata korraldab Tehnilise Järelevalve Amet ehitise avalikust veekogust eemaldamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras RT I 2010 8 37 jõust 27 02 2010 5 jagu Hoonestustasu RT I 2010 8 37 jõust 27 02 2010 22 17 Hoonestustasu 1 Avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega peab ehitise omanik maksma iga aastast hoonestustasu Hoonestustasu suurus on 4 ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast mis arvutatakse avaliku veekogu koormatavaala pindalast lähtudes Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel 2 Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamisel tuuleelektrijaamaga on sätestatud elektrituruseaduses RT I 2010 8 37 jõust 27 02 2010 3 Käesolevat jagu ei kohaldata järgmistele ehitistele 1 avaliku veekogu süvendamise teel rajatud süvendile 2 avalikku veekogusse paigaldatavale navigatsioonimärgile 3 supelranda teenindavale spordi või puhkerajatisele RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 22 18 Hoonestustasu maksmise kord 1 Hoonestustasu arvestatakse alates hoonestusloa alusel ehitusloa väljaandmise päevale järgnevast päevast Hoonestustasu tuleb maksta kuni hoonestusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni Kui ehitis eemaldatakse avalikust veekogust pärast hoonestusloa kehtivuse lõppemist või kehtetuks tunnistamist tuleb hoonestustasu maksta kuni ehitise avalikust veekogust eemaldamiseni Hoonestustasu arvestab Tehnilise Järelevalve Amet 2 Pärast ehitusloa väljastamist kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu maksta kümme protsenti käesoleva seaduse 22 17 lõikes 1 sätestatud tasumäärast Hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates ehitise kavandatud otstarbel kasutamise algusest 3 Hoonestustasu maksmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 22 4 lõikes 2 ja 22 4 lõigetes 4 6 sätestatud korda RT I 2010 8 37 jõust 27 02 2010 5 peatükk VEEKOGU JA PÕHJAVEE KAITSMINE REOSTAMISE RISUSTAMISE JA LIIGVÄHENDAMISE EEST 23 Veekaitsealased kohustused 1 Kõik isikud on kohustatud vältima vee reostamist ja liigvähendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning vee elustiku kahjustamist 2 Isik on kohustatud vee kasutamisel rakendama tootmistehnoloogilisi maaparanduslikke agrotehnilisi hüdrotehnilisi ning sanitaarmeetmeid vee kaitsmiseks reostamise ja liigvähendamise või veekogu risustamise eest 3 Avalikuks kasutamiseks määratud veekogu omanik on kohustatud tegema hooldustöid veekogu risustamise ja kaldaerosiooni vältimiseks 4 Kehtetu RT I 2009 1 2 jõust 12 01 2009 5 Vee kvaliteeti kahjustava tegevuse mõjupiirkonnas on vee kvaliteeti kahjustavat tegevust korraldav isik kohustatud jälgima vee seisundit 6 Kehtetu RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 24 Vee kaitsmine reo ja heitveega reostamise eest 1 Reovee põhjavette ning reo ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud 2 Reovee puhastamise ning heit ja sademevee suublasse juhtimise nõuded ja piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Kehtestatud nõuded sõltuvad reoveekogumisalal tekkivast reostuskoormusest ning veekogu seisundiklassist Kui reoveekogumisala käesoleva seaduse tähenduses puudub sõltuvad nõuded reoveepuhasti reostuskoormusest ning veekogu seisundiklassist 3 Reovesi tuleb enne suublasse juhtimist puhastada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusega kehtestatud piirmääradeni või puhastusastmeteni kohapeal või vedada või juhtida reoveepuhastisse 4 Heitvett suublasse juhtiv vee erikasutaja rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusega kehtestatud meetmeid omal kulul 5 Heitvee juhtimisel suublasse mille seisundiklass on halb või väga halb võib vee erikasutusloa andja määrata suublasse juhitavale heitveele kuni 30 protsendi võrra rangemad nõuded kui on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega 6 Heitvee juhtimisel suublasse mille kvaliteedinäitajad halvenevad heitvee suublasse juhtimise tõttu ning on oht et veekogu seisundiklass halveneb võib vee erikasutusloa andja määrata kuni 15 protsenti rangemad nõuded kui on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega RT I 2009 1 2 jõust 12 01 2009 7 Kehtetu RT I 2010 43 254 jõust 17 07 2010 24 1 Veekaitsenõuded reoveekogumisalal 1 Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega arvestades põhja ja pinnavee kaitstust ning sotsiaal majanduslikke aspekte 2 Reoveekogumisalad kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga 3 Valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalade piirid kannab kohalik omavalitsus kuue kuu jooksul pärast nende kinnitamist üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga mis ei ole määratud reoveekogumisalaks 4 Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse välja arvatud reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul 5 Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi võib reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid 6 Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras et tagada reovee nõuetekohane käitlemine 7 Reoveekogumisala piirkonnas kus puudub ühiskanalisatsioon peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme 8 Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie kus puudub ühiskanalisatsioon võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett 9 Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem on kohtpuhastite välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud 10 Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem on lubatud reoveepuhastite rajamine kui iga rajatava reoveepuhasti ühiskanalisatsioonisüsteemiga on seotud vähemalt 50 inimest RT I 2009 1 2 jõust 12 01 2009 25 Jäätmete uputamine ja heitmine veekogusse ning paigutamine vette RT I 22 12 2012 13 jõust 01 01 2013 1 Siseveekogusse võib uputada heita või põhjavette paigutada vaid selliseid jäätmeid milles toimuvad muutused või mille mõju vees ei tekita keskkonnareostuse ohtu ega kahjusta inimese tervist 2 Jäätmete uputamiseks või heitmiseks veekogusse või põhjaveekihti annab loa kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja kui veekogu on eraomandis ka veekogu omaniku nõusolekul Keskkonnaamet RT I 22 12 2012 13 jõust 01 01 2013 26 Valgala kaitse veereostuse eest 1 Kehtetu RT I 2010 43 254 jõust 17 07 2010 2 Valgalal tuleb reostusallika valdajal vältida reostusallika sellist seisundit mis tekitab keskkonnaohu ja võtta kohaseid ettevaatusmeetmeid reostusallikast lähtuva keskkonnariski vähendamiseks RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 3 Reostuse vältimiseks inimese tervisele ja keskkonnale avalduva reostuse mõju vähendamiseks ning vee seisundi halvenemise takistamiseks kehtestab potentsiaalselt ohtlike reostusallikate planeerimise ehitamise ja kasutamise veekaitsenõuded nende liikide kaupa ning kanalisatsiooniehitiste ja naftasaaduste hoidmisehitiste täpsustatud kujad Vabariigi Valitsus määrusega RT I 27 06 2013 1 jõust 07 07 2013 3 1 Kanalisatsiooniehitise kuja käesoleva seaduse tähenduses on kanalisatsiooniehitise välja arvatud torustik lubatud kõige väiksem kaugus elamust majutus ravi spordi haridus kaubandus ja teenindushoonest samuti transpordihoonest mis teenindab regulaarselt inimesi ning salv ja puurkaevust RT I 27 06 2013 1 jõust 07 07 2013 3 2 Naftasaaduste hoidmisehitise kuja käesoleva seaduse tähenduses on naftasaaduste hoidmisehitise mahuti välispinna või selle täitmis või tühjendusava lubatud kõige väiksem kaugus suurõnnetuse ohuga ettevõttest sanitaarkaitsealata kaevust elamust majutus ravi spordi haridus kaubandus ja teenindushoonest samuti transpordihoonest mis teenindab regulaarselt inimesi RT I 27 06 2013 1 jõust 07 07 2013 4 Keskkonnariskiga reostusallikad on 1 kanalisatsiooniehitised 2 naftasaaduste hoidmisehitised 3 siloladustamiskohad 4 sõnnikuhoidlad 5 väetisehoidlad RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 5 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata reostusallikast võib lähtuda otsene ebasoodne mõju inimese tervisele on valdkonna eest vastutaval ministril õigus nimetada see keskkonnariskiga reostusallikaks ja kehtestada selle kohta veekaitsenõuded RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 5 1 Kanalisatsiooniehitise kuja peab sõltuvalt reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise viisist ning reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast olema vähemalt 5 meetrit kuid mitte üle 500 meetri RT I 27 06 2013 1 jõust 07 07 2013 5 2 Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogiveesalvkaevu vaheline kaugus sõltub lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 1 sätestatule ka suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest ning maapinna langusest RT I 27 06 2013 1 jõust 07 07 2013 5 3 Kanalisatsiooniehitise kuja piires võivad asuda kanalisatsiooniehitise teenindamiseks vajalikud hooned tööstus ja laohooned ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 nimetamata transpordihooned RT I 27 06 2013 1 jõust 07 07 2013 5 4 Naftasaaduste hoidmisehitise kuja peab sõltuvalt hoidmisehitise mahust olema vähemalt 25 meetrit kuid mitte üle 150 meetri RT I 27 06 2013 1 jõust 07 07 2013 5 5 Naftasaaduste hoidmisehitise kuja piires võivad asuda hoidmisehitise teenindamiseks vajalikud hooned tööstus lao ja põllumajandushooned ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 2 nimetamata transpordihooned RT I 27 06 2013 1 jõust 07 07 2013 5 6 Kui naftasaaduste hoidmisehitis teenindab suurõnnetuse ohuga ettevõtet võivad kuja piires asuda suurõnnetuse ohuga ettevõtte hooned või kuja võib ulatuda veehaarde sanitaarkaitsealale RT I 27 06 2013 1 jõust 07 07 2013 6 Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud kanalisatsiooniehitis välja arvatud torustik on rajatud või rajatakse tootmisettevõtte territooriumile eesmärgiga puhastada tööstusreovett kuid territooriumi konfiguratsiooni või väiksuse tõttu ei ole võimalik tagada käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuja piire võib valdkonna eest vastutav minister kuja vähendada tingimusel et tööstusreovee puhastamisel rakendatakse parimat võimalikku tehnoloogiat mis ei ohusta inimese tervist ega ümbritsevat keskkonda ning täidetakse muid puhasti asukoha valiku nõudeid RT I 2009 1 2 jõust 12 01 2009 26 1 Valgala kaitse põllumajandustootmisest pärineva reostuse eest 1 Põhja ja pinnavee kaitseks põllumajandustootmisest pärineva reostuse edaspidi põllumajandusreostus ennetamiseks ja piiramiseks kehtestab Vabariigi Valitsus sõnniku silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded RT I 27 06 2013 1 jõust 01 07 2014 1 1 Väetis käesoleva seaduse tähenduses on selline aine või valmistis mille kasutamise eesmärk on kasvatatavate taimede varustamine toitainetega Käesoleva seaduse tähenduses loetakse väetiseks ka sõnnik virts silomahl kompost ning muud väetamiseks kasutatavad orgaanilised taimse või loomse päritoluga ained mis otse või töödeldult mulda viiakse RT I 2009 1 2 jõust 12 01 2009 1 2 Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused ning sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 27 06 2013 1 jõust 01 07 2014 2 Põllumajanduses haljastuses ja rekultiveerimisel reoveesette kasutamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma määrusega Reoveesete käesoleva seaduse tähenduses on reoveest füüsikaliste bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud suspensioon 3 Põllumajandusega tegelev isikul on soovitatav järgida head põllumajandustava Hea põllumajandustava on käesoleva seaduse tähenduses üldtunnustatud tootmisvõtted ja viisid mille järgimise korral ei teki ohtu keskkonnale RT I 2009 1 2 jõust 12 01 2009 4 Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku ja fosforit haritava maa ühe hektari kohta mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 4 2 alusel RT I 27 06 2013 1 jõust 01 07 2014 4 1 Sõnnikuga sealhulgas töödeldud sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas kaasa arvatud lämmastik ja fosfor mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega RT I 27 06 2013 1 jõust 01 07 2014 4 2 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega haritava maa ühe hektari kohta aastas kokku antavad maksimaalsed lämmastiku ja fosforikogused põllumajanduskultuuride kaupa sõltuvalt kultuuri kasvuks vajalikust väetustarbest ja mulla toitainete sisaldusest RT I 27 06 2013 1 jõust 01 07 2014 4 3 Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal mille maapinna kalle on üle 10 protsendi Kui maapinna kalle on 5 10 protsenti on pinnale väetise laotamine keelatud 1 novembrist kuni 15 aprillini RT I 27 06 2013 1 jõust 01 07 2014 4 4 Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1 detsembrist kuni 31 märtsini ja muul ajal kui maapind on kaetud lumega külmunud või perioodiliselt üleujutatud või veega küllastunud maale RT I 27 06 2013 1 jõust 01 07 2014 4 5 Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 48 tunni jooksul RT I 27 06 2013 1 jõust 01 07 2014 4 6 Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1 novembrist kuni 30 novembrini laotada sõnnikut juhul kui see 48 tunni jooksul mulda viiakse RT I 27 06 2013 1 jõust 01 07 2014 5 Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus 6 Põllumajandusmaa ühe hektari kohta tohib pidada aasta keskmisena kuni kahele loomühikule vastaval hulgal loomi Rohkem kui kahele loomühikule vastaval hulgal loomi ühe hektari kohta tohib pidada nõuetekohase mahutavusega sõnnikuhoidla või sõnniku ja virtsahoidla ning sõnniku laotamislepingu või ostu müügilepingu olemasolu korral Põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2009 1 2 jõust 12 01 2009 7 Põllumajandusega tegelev isik on kohustatud pidama põlluraamatut kuhu ta kannab muu hulgas andmed põllumajandusmaa pindala mulla omaduste saagi kasutatavate väetiste ja taimekaitsevahendite liikide ja koguste ning kasutamisaja kohta Põlluraamatusse kantavate täiendavate andmete ja tööde loetelu põlluraamatu vormi ja põlluraamatu pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2009 1 2 jõust 12 01 2009 26 2 Sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded 1 Kõikidel loomapidamishoonetel kus peetakse üle 10 loomühiku loomi peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku ja virtsahoidla 2 Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku ja virtsahoidla mahutama vähemalt

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=11370&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    edaspidi vara 2 Kaitseministeeriumil anda käesoleva määruse punktis 1 nimetatud vara ühe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist üleandmis vastuvõtmisaktide alusel üle vara asukoha järgsete maavalitsuste haldusse Koos varaga anda maavalitsustele üle Kaitseministeeriumil vara kohta olev dokumentaalne informatsioon 3 Kaitseministeeriumil avaldada käesoleva määruse punkti 2 kohaselt üleantud vara nimekirjad ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning iga maakonna kohta koostatav nimekiri vastavas maakonnalehes VV m 21 12 1999 Nr 399 jõust 01 01 2000 4 Asutustel kellel kehtiva korra kohaselt on õigus taotleda kas vara riigi omandisse jätmist või munitsipaliseerimist esitada kahe kuu jooksul pärast käesoleva määruse punktis 1 nimetatud vara nimekirjade avaldamist kehtiva korra kohaselt taotlused vara vastavalt riigi omandisse jätmise või munitsipaliseerimise kohta Taotlused mis on esitatud kehtiva korra kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist lugeda kehtivaks 5 Taotlused 1 vara riigi omandisse jätmise kohta esitada vastavalt omandireformi aluste seaduse RT I 1994 38 617 paragrahvile 21 2 vara munitsipaliseerimise kohta esitada vastavalt Vabariigi Valitsuse 4 septembri 1992 a määrusega nr 260 RT 1992 40 538 kinnitatud Riigi vara munitsipaliseerimise korrale 6 Kolme kuu jooksul pärast vara nimekirjade avaldamist maavanematel selgitada välja kas käesoleva määruse punkti 2 alusel üleantud vara osas on esitatud tagastamise taotlusi ja kas on olemas õigustatud subjekte 7 Kui sama vara osas on esitatud taotlusi nii vara riigi omandisse jätmise tagastamise kui ka munitsipaliseerimise kohta eelistatakse nimetatud toiminguid üksteisele järgmises järjestuses 1 vara tagastamine 2 vara riigi omandisse jätmine 3 vara munitsipaliseerimine 8 Kahe kuu jooksul pärast käesoleva määruse punktis 6 nimetatud tähtaja möödumist maavanematel esitada vastavalt erastamisseadusele Eesti Erastamisagentuurile erastamisnimekirja kandmise taotlused käesoleva määruse punkti 2 alusel üleantud vara osas mille kohta ei ole esitatud munitsipaliseerimise või riigi omandisse jätmise taotlusi või mis ei kuulu tagastamisele 9 Maavanematel teatada asjasthuvitatud isikutele teiste sama vara kohta esitatud riigi omandisse jätmise munitsipaliseerimise või tagastamise taotluste kohta ning vara

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=14526&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    RT I 2008 3 22 jõust 01 09 2008 8 Verekomponentide valmistamine 1 Verekeskuse valmistatud verekomponendid peavad olema kvaliteetsed retsipiendile ohutud ja kliiniliselt tõhusad 2 Verekeskuse toodangu kvaliteedi eest vastutav isik on verekeskuse juht 3 Verekeskuse juht tagab 1 vere käitlemise vastavuse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele 2 ravimite tootmise tegevusloa õigeaegse taotlemise ja selles sätestatud nõuete täitmise 4 Verekeskused ja verekabinetid järgivad oma töös häid tootmistavasid Valdkonna eest vastutav minister kehtestab kooskõlas Euroopa Liidus kehtivate heade tootmistavadega verekomponentide valmistamise eeskirja määrusega milles sätestab verepreparaatide tootmisele personalile ruumidele ja seadmetele dokumentatsioonile vere kogumisele uurimisele verekomponentide valmistamisele märgistamisele säilitamisele ja väljastamisele pretensioonide lahendamisele ja verekomponentide tagasikutsumisele esitatavad nõuded 5 Verekomponentide kvaliteedi nõuded verekomponentide kvaliteedi kontrollimise ja mikrobioloogiliste uuringute tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 9 Vereülekanne 1 Vereülekanne tehakse patsiendi tervise taastamise tervise seisundi halvenemise ärahoidmise ja haigusest tingitud vaevuste leevendamise eesmärgil 2 Vereülekande tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 10 Vere ja verekomponentide kasutamine teadustöös ja kaubanduslikul eesmärgil 1 Doonori verd ja verekomponente võib teadustöös kasutada doonori kirjalikul nõusolekul 2 Patsiendilt tema enda raviks eemaldatud verd ja verekomponente võib teadustöös või kaubanduslikul eesmärgil kasutada patsiendi kirjalikul nõusolekul 11 Verepreparaatide immunohematoloogilised uuringud 1 Patsiendi raviks sobivad doonoriverepreparaadid määratakse kindlaks patsiendi vere ja doonori vere immunohematoloogiliste uuringutega 2 Immunohematoloogiliste uuringute tegemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 12 Verevalvsus 1 Verevalvsus on vere käitlemisel tekkinud ohtlikest kõrvalekalletest ning vereülekande ajal või pärast seda täheldatud rasketest kõrvaltoimetest teavitamise ja nende tekkepõhjuste väljaselgitamise kord 2 Tervishoiuteenuse osutaja teavitab vereülekandejärgsest raskest kõrvaltoimest verekeskust kellelt verekomponendid telliti Vereülekandejärgse nakkushaigusekahtluse ning haiguse diagnoosimise korral toimub teavitamine nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud korras 3 Verekeskus teavitab talle teatavaks saanud vereülekandejärgsest raskest kõrvaltoimest vere käitlemise ohtlikest kõrvalekalletest ja verekomponentide tagasikutsumise algatamisest viivitamatult kirjalikult Ravimiametit Vere käitlemisel ilmnenud ohtlikest kõrvalekalletest ning verekomponentide tagasikutsumise algatamisest teavitab verekeskus ka tervishoiuteenuse osutajat ja plasmaderivaatide tootjat kes verekeskuselt vereplasmat ostis 4 Ravimiamet koostab igal aastal talle edastatud info alusel koondaruande vere käitlemise ohtlike kõrvalekallete ning raskete kõrvaltoimete kohta ja edastab selle Sotsiaalministeeriumile verekeskustele ja asjassepuutuvatele tervishoiuteenuse osutajatele 5 Verevalvsuse ning verekomponentide tagasikutsumise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 13 Verepreparaatide ohutus Vere käitlemisel tagatakse verepreparaatide nakkusohutus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse s 14 sätestatud korras 14 Kasutamata verepreparaatide kõrvaldamine Kasutamata jäänud verepreparaate käsitatakse jäätmetena ja preparaadid kõrvaldatakse jäätmeseaduse kohaselt 15 Riiklik vereteenistuse infosüsteem 1 Vere kvaliteetse käitlemise ja ravi kvaliteedi tagamise eesmärgil luuakse riiklik vereteenistuse infosüsteem edaspidi vereteenistuse infosüsteem 2 Vereteenistuse infosüsteemile ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega Vereteenistuse infosüsteem koondab ühtseks tervikuks vere käitlemisega seonduvad protsessid alamregistrid ning muud asjakohased dokumendid RT I 2007 24 127 jõust 01 01 2008 3 Vereteenistuse infosüsteemi osadeks on alljärgnevad alamregistrid 1 doonorite alamregister 2 verepreparaatide alamregister 3 retsipientide alamregister 4 Vereteenistuse infosüsteemiga seonduvad dokumendid on 1 kogu tootmisprotsessi hõlmavad standardid 2 kõigi vere käitlemise protsesside standardkirjeldused 3 doonorivere uuringute ja verekomponentide kvaliteedinõuete kirjeldused 5 Doonorite ja retsipientide andmeid töödeldakse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=65786&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    võtab viivitamata tarvitusele meetmed haldusülesande täitmise tagamiseks kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus mis takistab juriidilisel või füüsilisel isikul jätkata haldusülesande edasist täitmist RT I 2004 38 257 jõust 01 05 2004 15 Volitatud veterinaararsti õigused 1 Volitatud veterinaararstil on vastavalt oma volituse ulatusele õigus 1 omada juurdepääsu järelevalveobjektile kontrolli teostamiseks vajalikule informatsioonile ja dokumentatsioonile ning nõuda viimastest koopiaid 2 väljastada veterinaartõendeid ning koostada akte 3 kasutada kontrolli teostamiseks tehnilisi vahendeid ning kontrolliga seotud uuringuteks käesoleva seaduse 5 lõikes 5 nimetatud laboratooriumide teenuseid 4 teha asjaomase piirkonna veterinaarjärelevalveametnikule ettepanek peatada veterinaarnõuetele mittevastavate loomadega kauplemine selliste loomade karjatamine ühest karjast teise ja loomsete saaduste käitlemise ettevõttesse viimine ning veterinaarnõuetele mittevastavate loomsete saaduste käitlemine ja toiduks kasutamine RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 teha asjaomase piirkonna veterinaarjärelevalveametnikule ettepanek peatada järelevalveobjektiks olevas ettevõttes tegevus kui veterinaarnõuete rikkumine seab ohtu inimese elu ja tervise või looma tervise ja heaolu RT I 29 06 2014 2 jõust 01 07 2014 2 Volitatud veterinaararstil on õigus volitusest loobuda teatades sellest posti teel lihtkirjaga Veterinaar ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile vähemalt 30 päeva ette 3 Volitatud veterinaararsti surma korral seoses tema volitusega seotud ülesannete täitmisega makstakse tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset toetust surnud isiku kümne aasta keskmise palga ulatuses Niisugustel asjaoludel surnud isiku matused korraldatakse riigi kulul 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaoludel invaliidistunud volitatud veterinaararstile makstakse ühekordset toetust 1 töövõime osalise kaotuse korral tema ühe aasta keskmise palga ulatuses 2 töövõime täieliku kaotuse korral tema viie aasta keskmise palga ulatuses 16 Volitatud veterinaararsti kohustused 1 Volitatud veterinaararst on kohustatud 1 täitma volitusega temale pandud ülesandeid 2 kasutama oma õigusi veterinaarnõuete rikkumise tõkestamiseks ja tuvastamiseks RT I 2007 70 428 jõust 01 01 2008 3 vormistama volituse täitmisel tehtud otsustused põhjendatud kirjaliku otsusena ning teavitama sellest veterinaarjärelevalveametnikku RT I 29 06 2014 2 jõust 01 07 2014 4 hoidma talle järelevalveobjekti kontrolli teostamisel teatavaks saanud äri ja ametisaladusi 5 säilitama tema poolt väljastatud tõendite koopiaid ja muid veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli teostamisega seotud dokumente Veterinaar ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud korras RT I 29 06 2014 2 jõust 01 07 2014 6 andma volituse lõppemisel käesoleva lõike punktis 5 nimetatud dokumendid üle tema tegevuse üle veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli teostavale Veterinaar ja Toiduameti kohalikule asutusele RT I 29 06 2014 2 jõust 01 07 2014 7 esitama tema tegevuse üle veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli teostavale Veterinaar ja Toiduameti kohalikule asutusele selle nõudmisel kõik volitusega seotud tegevuse veterinaarjärelevalveks ja veterinaarkontrolliks vajalikud dokumendid RT I 29 06 2014 2 jõust 01 07 2014 2 Volitatud veterinaararstil on keelatud teostada veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli talle või tema pereliikmetele kuuluva järelevalveobjekti üle RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 17 Volitatud veterinaararsti tegevuse haldusjärelevalve RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 Haldusjärelevalvet volitatud veterinaararsti tegevuse üle teostab Veterinaar ja Toiduameti kohalik asutus mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Volitatud veterinaararst esitab aruandeid Veterinaar ja Toiduameti kohalikule asutusele mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb 3 Nõuded volitatud veterinaararsti poolt esitatavale aruandlusele ja aruannete esitamise kord kehtestatakse Veterinaar ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga 18 Volituse peatamine ja tagasivõtmine 1 Volitatud veterinaararsti kutsetegevuse loa peatamisel peatub ka talle antud volitus RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Kui volitatud veterinaararsti volitusega seotud tegevus ei ole nõuetekohane peatab Veterinaar ja Toiduameti kohaliku asutuse juht volituse ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks Kui tähtajaks puudusi ei kõrvaldata võtab Veterinaar ja Toiduameti kohaliku asutuse juht volituse tagasi ja lõpetab ühepoolselt halduslepingu RT I 2004 38 257 jõust 01 05 2004 19 Volitatud veterinaararsti tasu 1 Volitatud veterinaararst osutab volituse raames nii tasulist kui ka riigieelarvest finantseeritavat veterinaarteenust 2 Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toimingu eest on volitatud veterinaararstil õigus saada tasu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Volitatud veterinaararstil on keelatud võtta tasu riigieelarvest finantseeritavate veterinaarteenuste eest 4 Tasu riigieelarvest finantseeritavate veterinaarteenuste eest makstakse Veterinaar ja Toiduameti eelarve kaudu 5 Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 4 peatükk VETERINAARPRAKSIS Kehtetu RT I 2007 70 428 jõust 01 01 2008 20 21 Kehtetud RT I 2007 70 428 jõust 01 01 2008 5 peatükk VETERINAARPRAKSISEGA TEGELEMISEKS ESITATAVAD NÕUDED RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 22 Kutsetegevuse luba RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 Veterinaararstil peab olema veterinaarpraksisega tegelemiseks kutsetegevuse luba 2 Kutsetegevuse luba antakse veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikule 3 Kutsetegevuse loale märgitakse 1 kutsetegevuse loa omaja ees ja perekonnanimi 2 kutsetegevuse loa omaja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg 3 kutsetegevuse loa väljaandmise kuupäev ja koht 4 kutsetegevuse loa number 4 Veterinaar ja Toiduamet edaspidi loa andja otsustab kutsetegevuse loa andmise peatamise kehtetuks tunnistamise või selle andmisest keeldumise arvestades otsuse tegemisel erialaorganisatsiooni arvamusega 5 Kutsetegevuse luba on tähtajatu RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 22 1 Riiklik veterinaararstide register 1 Veterinaararstide registreerimiseks asutab valdkonna eest vastutav minister määrusega riikliku veterinaararstide registri edaspidi register 2 Registri eesmärk on tagada tarbijale veterinaarpraksise raames veterinaarteenuse osutamine nõutud kvalifikatsiooniga isiku poolt veterinaarpraksise veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll ning vajalikud andmed veterinaaria valdkonna korraldamist võimaldava statistika tegemiseks 3 Registri vastutav ning volitatud töötleja on Veterinaar ja Toiduamet 4 Volitatud töötlejale andmete esitamise kohustus on kutsetegevuse luba taotleval ja omaval veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikul 5 Volitatud töötlejal on õigus teha registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringuid ja saada andmeid teistest andmekogudest 6 Registrisse kogutakse veterinaararsti kohta järgmised andmed 1 eluloolised andmed 2 kvalifikatsiooni ja erialast täiendamist tõendavad andmed 3 töökohaga sealhulgas volitatud veterinaararsti pädevusega seotud andmed 4 kutsetegevuse loa ja selle kehtivusega seotud andmed 5 toimingute registreerimise andmed 7 Registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus Registri digitaalsesse andmebaasi kantud andmeid säilitatakse arhiivis viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või kehtetuks muutumisest arvates 8 Registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja Registrisse kantud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus andmete muutmiseks RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 23 Veterinaararsti õigused ja kohustused RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 Veterinaararstil on õigus 1 tegeleda iseseisvalt veterinaarpraksisega füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtja kaudu kellega tal on lepinguline suhe 2 välja kirjutada ja väljastada ravimeid loomade raviks 3 anda oma pädevuse piires välja tõendeid loomade tervise ja loomsete saaduste seisundi kohta 4 kasutada oma kutsetegevuse loa numbriga pitsatit RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Veterinaararst on kohustatud RT I 2007 70 428 jõust 01 01 2008 1 pidama kinni veterinaararsti kutse eetikast ja järgima head veterinaarset tava RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 täiendama ennast erialaselt vähemalt üks kord viie kalendriaasta jooksul RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 3 esitama Veterinaar ja Toiduameti kohalikule asutusele mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud korras nõutavaid veterinaariaalaseid aruandeid ja täitma nimetatud asutuse veterinaartegevusealaseid ettekirjutusi 4 pidama arvestust teostatud ravi ja muude menetluste ning surmajuhtumite kohta ja säilitama nimetatud andmeid kolm aastat 5 lisama oma allkirjale enda ametinimetuse ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud pitsati jäljendi RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 6 teatama registrile ajakohased andmed RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 3 Ajakohased andmed esitatakse 30 päeva jooksul andmete muutumisest arvates Andmed erialase täiendamise kohta esitatakse veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamise aastale järgnenud viie kalendriaasta möödumisest alates iga viieaastase ajavahemiku kohta sellele järgneva aasta 31 jaanuariks RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 24 Erialane täiendamine Veterinaararsti erialane täiendamine on 1 osavõtt loomaarstiõppe õppekava õpetava ülikooli või erialaorganisatsiooni korraldatud erialasest õppepäevast kursusest seminarist või konverentsist 2 praktiseerimine veterinaararsti või loomaarstiõppe õppekava õpetava ülikooli juures 3 erialase teaduskraadi omandamine 4 ülikooli loomaarstiõppe õppekava üliõpilase erialase teoreetilise praktilise või kliinilise õppe juhendamine 5 teaduslik praktilise töö või erialase artikli avaldamine Eesti või välisriigi erialases väljaandes erialase õppe või teaduskirjanduse avaldamine 6 erialase ettekandega esinemine loomaarstiõppe õppekava õpetava ülikooli või erialaorganisatsiooni korraldatud õppepäeval kursusel konverentsil või seminaril RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 25 Kutsetegevuse loa taotlemine RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 Kutsetegevuse loa taotleja esitab loa andjale 1 taotluse 2 eluloolised andmed ja kutsealase töökäigu kirjelduse 3 veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia 4 erialast täiendamist tõendava dokumendi koopia 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud dokumenti ei pea esitama kutsetegevuse loa taotlemisel viie aasta jooksul pärast veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamist 3 Enne taotluse esitamist tasub kutsetegevuse loa taotleja taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras 4 Kutsetegevuse loa taotluse võib isik esitada elektroonilises vormis digitaalallkirjastatult või muul sellesarnasel turvalisel viisil mis võimaldab isikut tuvastada RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 25 1 Kutsetegevuse loa taotlemine isiku poolt kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni Euroopa Liidu liikmesriigis Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või veitsis RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 Kutsetegevuse loa taotleja kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni Euroopa Liidu liikmesriigis Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis edaspidi koos liikmesriik või veitsis esitab loa andjale käesoleva seaduse 25 lõike 1 punktides 1 3 nimetatud dokumendid ja andmed RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 1 Loa andja annab kutsetegevuse loa taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta kolme tööpäeva jooksul käesoleva seaduse 25 lõike 1 punktides 1 3 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 2 Kui kutsetegevuse loa menetlemise käigus selgub käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolu on loa andjal õigus pikendada otsuse tegemise tähtaega 60 tööpäevani teatades kutsetegevuse loa taotlejale viivitamata tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Liikmesriigis või veitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendab dokument mis annab veterinaararstile õiguse osutada veterinaarteenust vastavas liikmesriigis või veitsis RT I 2004 38 257 jõust 01 05 2004 3 Kutsetegevuse loa andmise aluseks olevate liikmesriigis või veitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 4 Kui liikmesriigis või veitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loetelus otsustab loa andja loa andmise vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule küsides vajaduse korral Eesti Maaülikooli arvamust RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 25 2 Kutsetegevuse loa taotlemine isiku poolt kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni muus välisriigis RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 Käesoleva seaduse s 25 1 nimetamata välisriigis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik esitab kutsetegevuse loa saamiseks loa andjale lisaks käesoleva seaduse 25 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele ka veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse loomaarstiõppe õppekava 2 Loa andja annab kutsetegevuse loa taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates Loa andja esitab nõuetekohased dokumendid ja andmed kolme tööpäeva jooksul nende saamisest arvates Eesti Maaülikoolile hinnangu saamiseks 3 Eesti Maaülikool annab hinnangu taotleja läbitud õppekava vastavuse kohta Eesti asjakohasele õppekavale ning teeb vajaduse korral ettepaneku täiendusõppe kohta võttes arvesse isiku töökogemust ja läbitud täiendusõppeid 40 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates 4 Kui Eesti Maaülikooli hinnangu alusel ei erine taotleja läbitud õppekava oluliselt Eesti loomaarstiõppe õppekavast menetleb loa andja taotlust käesolevas seaduses sätestatud korras 5 Kui Eesti Maaülikooli hinnangu alusel erineb taotleja läbitud õppekava oluliselt Eesti loomaarstiõppe õppekavast ja taotleja peab läbima asjakohase täiendusõppe on tal võimalik sooritada hinnangu saamisele järgneva 60 tööpäeva jooksul Eesti Maaülikooli koostatud ja korraldatud sobivustest oma teadmiste tõendamiseks või läbida vajalikus mahus loomaarstiõppe õppekava tingimustele vastav täiendusõpe koos lõpuhindamisega Eesti Maaülikoolis tasulise õppe raames vastavalt õppekorraldusele Sobivustestiga kontrollitakse ja hinnatakse kutsetegevuse loa taotleja kutse eri ja ametialaseid teadmisi oskusi ning vilumusi 6 Sobivustesti koostamise korraldamise hindamise ja tulemustest teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 7 Kui käesoleva seaduse s 25 1 nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud liikmesriik või veits ja isik on omandanud tema kvalifikatsiooni tunnustanud liikmesriigis või veitsis veterinaararstina kolmeaastase töökogemuse otsustab loa andja loa andmise käesolevas seaduses sätestatud korras arvestades välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatut Kutsetegevuse loa taotlemiseks esitab isik lisaks käesoleva seaduse 25 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele dokumendi mis tõendab tema nõutavat töökogemust ja õigust osutada veterinaarteenust liikmesriigis või veitsis RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 25 3 Veterinaarteenuse ajutise osutamise õigus Liikmesriigis või veitsis kvalifikatsiooni omandanud isik võib ilma käesoleva seaduse s 22 sätestatud kutsetegevuse loata osutada Eestis veterinaarteenust ajutiselt vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3 peatükis sätestatule Pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3 peatüki tähenduses on Veterinaar ja Toiduamet RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 25 4 Veterinaararsti kutsetegevust kinnitav tõend 1 Kui veterinaararst soovib töötada väljaspool Eesti Vabariiki taotleb ta vajaduse korral Veterinaar ja Toiduametilt enda kutsealal tegutsemist kinnitava tõendi 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendit taotlev veterinaararst esitab Veterinaar ja Toiduametile taotluse milles on järgmised andmed 1 tõendi taotleja ees ja perekonnanimi 2 tõendi taotleja kutsetegevuse loa number 3 riik kus kutsekvalifikatsiooni tunnustamist kavatsetakse taotleda 4 senise erialase töökäigu kirjeldus 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendit taotlev veterinaararst tasub enne taotluse esitamist selle läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi taotluse võib isik esitada elektroonilises vormis digitaalallkirjastatult või muul sellesarnasel turvalisel viisil mis võimaldab isikut tuvastada 5 Veterinaar ja Toiduamet annab veterinaararstile veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates 6 Veterinaararsti kutsetegevust kinnitav tõend kehtib kolm kuud selle väljaandmisest arvates 7 Veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi kaotuse varguse või hävimise korral antakse veterinaararstile tema taotluse alusel tõendi duplikaat RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 26 Kutsetegevuse loa andmine ja loa andmisest keeldumine RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 Loa andja menetleb kutsetegevuse loa taotlust ning teeb kutsetegevuse loa andmise või andmisest keeldumise kohta otsuse 20 tööpäeva jooksul kõigi otsuse tegemiseks vajalike dokumentide ja andmete saamisest arvates 2 Loa andja keeldub kutsetegevuse loa andmisest kui 1 kutsetegevuse loa taotlemisel on tahtlikult esitatud valeandmeid 2 taotleja on oma varasemas kutsetegevuses näidanud üles ilmset sobimatust tööks veterinaararstina rikkudes veterinaararsti kutse eetikat ja head veterinaarset tava 3 veterinaararsti suhtes kehtib jõustunud kohtuotsus millega on temalt ära võetud veterinaarpraksisega tegelemise õigus 4 taotleja kvalifikatsioon ei vasta erialal töötamiseks nõutavale kvalifikatsioonile 5 taotlejal on kehtiv tööleping töötamiseks üldapteegis veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures ravimiseaduse 43 lõike 7 kohaselt RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 26 1 Kutsetegevuse loa peatamine Loa andja võib peatada kutsetegevuse loa kehtivuse ettekirjutuse täitmise ajaks või kuni kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamiseni tehes asjakohase märke käesoleva seaduse 22 1 lõike 1 alusel asutatud registrisse 1 kui veterinaararst rikub oma kutsetegevuses oluliselt õigusakti nõuet või kui rikkumisega kaasneb oht looma elule või tervisele 2 kui veterinaararst ei esita registrile oma ajakohaseid andmeid 3 kui veterinaararst takistab veterinaarjärelevalve teostamist ja ta ei ole täitnud talle eelnevalt takistamise lõpetamise kohta tehtud ettekirjutust milles teda on loa peatamise eest hoiatatud RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 27 Kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamine ja kehtetuks muutumine RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 Loa andja tunnistab kutsetegevuse loa kehtetuks järgmistel alustel 1 veterinaararst on kutsetegevuse loa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid mis mõjutasid loa andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud loa andmisest keelduma 2 veterinaararsti suhtes kehtib jõustunud kohtuotsus millega on temalt ära võetud veterinaarpraksisega tegelemise õigus 3 kutsetegevuse loa peatamise tinginud asjaolu ei ole ettekirjutuses määratud tähtpäevaks kõrvaldatud 4 veterinaararst loobub enda taotlusel veterinaarpraksisega tegelemisest 5 veterinaararstil on kehtiv tööleping töötamiseks üldapteegis veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures 2 Kutsetegevuse luba muutub kehtetuks veterinaararsti surma korral RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 28 Veterinaartehniku tegevus Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 peatükk VETERINAARLABORATOORIUMI TEGEVUSLUBA SELLE TAOTLEMINE JA ANDMINE Kehtetu RT I 2007 70 428 jõust 01 01 2008 29 34 Kehtetud RT I 2007 70 428 jõust 01 01 2008 6 1 peatükk LABORATOORIUMI VOLITAMINE RT I 2007 70 428 jõust 01 01 2008 34 1 Laboratooriumi volitamine 1 Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli käigus ning loomatauditõrje seaduse 43 3 lõike 2 alusel kehtestatud loomatauditõrje programmi raames loomataudide diagnoosimise eesmärgil võetud proove analüüsitakse nende analüüside tegemiseks volitatud laboratooriumis edaspidi volitatud laboratoorium mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 882 2004 artiklis 12 sätestatud nõuetele RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Kehtetu RT I 2009 64 422 jõust 01 01 2010 3 Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise otsuse teeb 20 tööpäeva jooksul laboratooriumi kirjaliku taotluse saamisest arvates Veterinaar ja Toiduamet Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise otsuses märgitakse volituse ulatus RT I 2007 70 428 jõust 01 01 2008 4 Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2007 70 428 jõust 01 01 2008 5 Veterinaar ja Toiduamet võib keelduda volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmisest või tunnistada volituse kehtetuks kui laboratoorium ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 882 2004 artikli 12 lõikes 2 sätestatud nõuetele RT I 2007 70 428 jõust 01 01 2008 6 Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras RT I 2007 70 428 jõust 01 01 2008 7 peatükk JURIIDILISTE JA FÜÜSILISTE ISIKUTE KOHUSTUSED Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 35 Isiku kohustused Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 7 1 peatükk VETERINAARJÄRELEVALVE TASU RT I 2004 38 257 jõust 15 05 2004 35 1 Veterinaarjärelevalve tasu 1 Veterinaarjärelevalve tasu edaspidi järelevalvetasu on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 882 2004 artiklites 27 29 sätestatud põhimõtteid ja eesmärke arvestades käesolevas seaduses kehtestatud määras veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toimingu edaspidi koos veterinaarjärelevalve toiming tegemise eest tasutav summa Järelevalvetasu laekub Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale Veterinaar ja Toiduameti arvelduskontole Veterinaarjärelevalve toimingu tegemise kulude hulka kuuluvad veterinaarjärelevalveametniku veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli teostamiseks tehaslaevale lähetamise kulud RT I 29

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=31384&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    3 peab olema sõltumatu neist keda tema tegevus majanduslikult mõjutab Asutuse personal peab olema vaba ärilistest majanduslikest ja muudest sarnastest huvidest mis võivad mõjutada hindamis ja tõendamistegevust puudutavaid otsuseid Asutusel peab olema menetlus mis tagab et hindamistulemusi ei saa väljastpoolt mõjutada 4 ei tohi olla enda poolt kontrollitavate elektriseadmete või elektripaigaldiste valmistaja kavandaja tarnija importija ehitaja ostja omanik kasutaja või hooldaja ega nende volitatud esindaja ning ei tohi olla kaasatud nimetatud tegevustesse 5 Asutuse 1 töötajate arv ja ettevalmistus peavad vastama asutuse tegevuse sisule ja ulatusele ning töötajate asendamine peab olema asjakohaselt korraldatud 2 koolitussüsteem peab tagama töötajate vajalikud ametioskused 3 iga töötaja ametioskuste ulatuse määratlemiseks peab olema tema haridust kvalifikatsiooni töökogemusi täiendkoolitust ja erialast arengut iseloomustav andmestik 4 töötajate kohustused ja vastutus peavad olema kirjalikult määratletud 5 töötajate tasustamine ei tohi sõltuda teostatud hindamistoimingute arvust ega tulemustest 6 poolt teenustööde kasutamisel hindamis ja tõendamistegevuses peab olema tagatud et teenust osutav töötaja vastab vähemalt asutuse oma töötajale esitatavatele nõuetele 7 hindamistulemuste seisukohalt olulised seadmed peavad olema kalibreeritud ja asjakohaselt hooldatud Kalibreerimise ja hoolduse ning rikkis seadmetega menetlemise kohta peavad olema kirjalikud juhendid mis selgitavad kuidas tehakse kindlaks ja kõrvaldatakse avastatud rikete mõju varasematele kontrolliprotseduuridele 8 hindamis ja tõendamistegevuse tulemuste jaoks oluliste seadmete identifitseerimise hoolduse ja kalibreerimise kohta peab olema vajalik andmestik Arvutite ja automaatselt toimivate seadmete osas peab olema tagatud sobiva tarkvara kasutamine ja andmekaitse 6 Asutusel peab olema erapooletult hinnatud ja kontrolli all toimiv süsteem edaspidi kvaliteedisüsteem mis tagab asutuse nõuetekohase ning vajalikult juhitava ja süsteemse tegevuse Kvaliteedisüsteem peab sisaldama kirjeldusi vähemalt järgmiste vahendite ja menetluste olemasolu kohta 1 kvaliteedisüsteemi üldkirjeldus 2 kvaliteedialase juhtimise korraldus juhtkonna vastutus 3 tegevuses rakendatavad õigusaktid eeskirjad standardid ja juhendid 4 asutuse poolt kasutatavate teenustööde nõuetekohasus 5 kontrollitegevuse nõuetekohane dokumenteerimine 6 kasutatavad tehnilised vahendid 7 personali nõuetekohasuse tagamine ja koolitus 8 sisesed kvaliteediauditid 9

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=31013&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    tulenevate õigusaktide kehtestamiseks Vabariigi Valitsuse 3 veebruari 1998 a määrus nr 17 Kaubamärgiseaduse RT 1992 35 459 RT I 1995 26 28 355 1996 49 953 1998 4 63 paragrahvi 9 lõike 6 paragrahvi 111 lõike 5 paragrahvi 15 lõike 2 paragrahvi 16 lõike 2 ja paragrahvi 35 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab 1 Volitada majandusministrit kehtestama või kinnitama oma määrusega 1 kauba ja teenindusmärgi registreerimise taotluse esitamise kord

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=24481&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive