archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    Vabariigi Presidendi õigusaktid 1 Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus otsus ja käskkiri 2 Vabariigi Presidendi õigusaktide täitmist korraldab Vabariigi Valitsus vastavalt põhiseaduse 87 punktile 3 3 Vabariigi Presidendi õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas 4 Seadus avaldatakse koos viitega Vabariigi Presidendi otsusele seaduse väljakuulutamise kohta RK s 22 04 2010 jõust 01 06 2010 RT I 2010 19 101 5 Vabariigi Presidendi otsust süüdimõistetu armuandmispalve läbivaatamise kohta Riigi Teatajas ei avaldata RK s 22 04 2010 jõust 01 06 2010 RT I 2010 19 101 6 Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud otsused avaldatakse Vabariigi Presidendi Kantselei dokumendiregistris RK s 22 04 2010 jõust 01 06 2010 RT I 2010 19 101 14 Vabariigi Presidendi seadlus 1 Vabariigi Presidendi seadlus on seaduse jõuga õigustloov akt 2 Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja on ilmnenud edasilükkamatu riiklik vajadus võib Vabariigi President anda seadlusi mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja 3 Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada muuta ega tühistada põhiseaduse s 110 nimetatud seadusi 4 Vabariigi Presidendi õigustloovate aktide üle teostab järelevalvet õiguskantsler 15 Seadluse kaasallkirjad 1 Enda allkirjastatud seadluse teksti edastab Vabariigi President Riigikogu esimehele kaasallkirja saamiseks Riigikogu esimees otsustab kaasallkirja andmise seadluse kättesaamisest 24 tunni jooksul ja edastab seadluse teksti viivitamata peaministrile Peaminister otsustab kaasallkirja andmise 24 tunni jooksul ja edastab seadluse teksti viivitamata Vabariigi Presidendile 2 Kui seadluse algatab Riigikogu esimees edastab ta oma kaasallkirjaga seadluse teksti peaministrile Peaminister otsustab kaasallkirja andmise 24 tunni jooksul ja edastab seadluse teksti viivitamata Vabariigi Presidendile 3 Kui seadluse algatab peaminister edastab ta oma kaasallkirjaga seadluse teksti Riigikogu esimehele Riigikogu esimees otsustab kaasallkirja andmise 24 tunni jooksul ja edastab seadluse teksti viivitamata Vabariigi Presidendile 4 Riigikogu esimees ja peaminister teavitavad teineteist kaasallkirja andmisest või sellest keeldumisest ning teatavad sellest viivitamata Vabariigi Presidendile Kaasallkirja andmisest keeldumise korral lisatakse tagastatavale seadlusele kirjalik keeldumise põhjendus 16 Vabariigi Presidendi seadluse jõustumine Vabariigi Presidendi seadlus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval kui seadluses eneses ei ole sätestatud teist tähtaega 17 Vabariigi Presidendi seadluse kehtivus Vabariigi President esitab seadluse või seadlused Riigikogule selle kokkutuleku päeval Riigikogu võtab vastavalt põhiseaduse 109 lõikele 2 viivitamata vastu seaduse Vabariigi Presidendi seadluse või seadluste kinnitamise või tühistamise kohta 18 Vabariigi Presidendi otsus ja käskkiri 1 Vabariigi Presidendi otsus ja käskkiri on üksikaktid 2 Vabariigi President võtab oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid 3 Riigikaitse kõrgeima juhina ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju 4 Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad jõustuvad nende allakirjutamisega kui nendes enestes ei sätestata teist tähtaega 4 peatükk AMETISSENIMETAMISED JA AMETIST VABASTAMISED 19 Ametissenimetamise ja ametist vabastamise kord 1 Vabariigi President nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti Panga nõukogu ettepanekul Eesti Panga presidendi vastava ettepaneku saamisest 30 tööpäeva jooksul 2 Kehtetu RK s 15 06 2011 jõust 22 07 2011 RT I 08 07 2011 8 3 Vabariigi President nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud vastava ettepaneku saamisest 30 tööpäeva jooksul 4 Vabariigi President võib keelduda käesolevas paragrahvis nimetatud isikuid ametisse nimetamast kui see on vastuolus seadusega või riigi huvidega 20 Ametissenimetamiseks esitamine 1 Vabariigi President

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=41626&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    hääletamistulemuse kindlakstegemise korda on rikutud loeb valimiskomisjon hääled uuesti 13 Valimistulemuse kindlakstegemine 1 Valimistulemuse kindlakstegemiseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja 2 Valimistulemuse kohta võtab valimiskomisjon vastu otsuse mis jõustub allakirjutamisega Otsuse teeb valimiskomisjoni esimees teatavaks kohe pärast selle jõustumist 4 peatükk VABARIIGI PRESIDENDI VALIMINE RIIGIKOGUS 14 Riigikogu kokkukutsumine Vabariigi Presidendi valimiseks kutsub Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu või Riigikogu täiendava istungi Enne Riigikogu kokkukutsumist kuulab Riigikogu esimees ära valimiskomisjoni arvamuse 15 Kandidaatide ülesseadmine registreerimiseks esitamine ja registreerimine esimeseks hääletusvooruks 1 Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust 2 Riigikogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadjaks 3 Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab neljandal päeval kell 9 00 ja lõpeb teisel päeval kell 18 00 enne esimese hääletusvooru päeva 4 Kandidaadi registreerimiseks esitavad ülesseadjad valimiskomisjonile esildise mis sisaldab 1 kandidaadi ees ja perekonnanime 2 kandidaadi sünniaasta kuu ja päeva 3 ülesseadjate nimed ja allkirjad 4 esildise koostamise kuupäeva 5 Ülesseadjad lisavad esildisele 1 kandidaadi omakäelise kuupäeva ja allkirjaga nõusoleku kandideerida Vabariigi Presidendiks ning kinnituse et ta vastab Vabariigi Presidendi kandidaadile esitatavatele seadusega sätestatud nõuetele 2 kandidaadi omakäelise kuupäeva ja allkirjaga süümevande või süümevande varem vastuvõtnud ametiasutuse teatise millest nähtub kellele millega seoses ja millal on kandidaat vande andnud 3 dokumendid mis tõendavad et kandidaat on sünnilt Eesti kodanik 6 Kandidaadi registreerimiseks nõutavad dokumendid esitab valimiskomisjonile üks kandidaadi ülesseadjatest 7 Kui kandidaadi registreerimiseks esitamisel puudub osa nõutavaid dokumente või neis on vigu teeb dokumentide vastuvõtja kandidaadi registreerimiseks esitajale ettepaneku nõutavad dokumendid esitada või vead enne registreerimisaja lõppu parandada Esitatud dokumendid tagastatakse Nende kättesaamise kohta annab registreerimiseks esitaja allkirja Kui dokumendid esitatakse uuesti loetakse need esmakordselt esitatuks ja võetakse arvele nende uuesti esitamise kuupäeva ja kellaajaga 8 Valimiskomisjon registreerib nõuetekohaselt esitatud kandidaadid järgmisel päeval pärast kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist 9 Kandidaadid registreeritakse nende registreerimiseks esitamise järjekorras 10 Pärast kandidaatide registreerimist ei või hääletamissedelile kantavate kandidaatide nimekirjas teha muudatusi välja arvatud kandidaadi surma korral või kui esitatakse dokument mis tõendab et mõni kandidaat ei vasta käesoleva seaduse paragrahvis 2 nimetatud nõuetele 16 Esimene hääletusvoor 1 Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile selleks vooruks registreeritud kandidaatide nimed 2 Valituks tunnistatakse kandidaat kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus 3 Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust korraldatakse järgmisel päeval teine hääletusvoor 4 Vabariigi Presidendi valimise teise hääletusvooru algusaja teatab istungi juhataja Riigikogu liikmetele kohe pärast esimese hääletusvooru valimistulemuse teatavakstegemist 17 Kandidaatide ülesseadmine registreerimiseks esitamine ja registreerimine teiseks hääletusvooruks 1 Teiseks hääletusvooruks toimub kandidaatide uus ülesseadmine registreerimiseks esitamine ja registreerimine vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 15 lõigetele 1 2 4 7 9 ja 10 Esimeseks vooruks registreeritud kandidaadi registreerimiseks esitamise korral ei ole vaja esildisele lisada käesoleva seaduse paragrahv 15 lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumente 2 Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab neli tundi ja lõpeb kaks tundi enne teise hääletusvooru algust 3 Valimiskomisjon registreerib nõuetekohaselt esitatud kandidaadid enne teise hääletusvooru algust 18 Teine hääletusvoor 1 Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile selleks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed 2 Valituks tunnistatakse kandidaat kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=18103&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    HARJU Harku Anija Padise Jõelähtme Jõelähtme Kõue Prangli saar Keila Loksa Kose Nissi Kuusalu Vasalemma Raasiku Rae Saku Saue Viimsi HIIUMAA Käina Emmaste Lauka Pühalepa IDA VIRU Aseri Avinurme Alajõe Jõhvi Iisaku Illuka Kohtla Maidla Lohusuu Lüganuse Mäetaguse Tudulinna Toila Sinimäe Sonda JÕGEVA Jõgeva Saare Pala Pajusi Torma Raja Palamuse Puurmani Põltsamaa Tabivere välja arvatud Prangli saar mis kuulub IV tsooni JÄRVA Ambla Albu Ollepa Järva Jaani Esna Oisu Imavere Paide Koeru Väätsa Koigi Lehtse Türi Roosna Alliku LÄÄNE Taebla Hanila Lihula Vormsi Kullamaa Martna Linnamäe Nõva Ridala Pürksi Risti LÄÄNE VIRU Haljala Kaarli Simuna Kadrina Laekvere Rägavere Rakvere Rakke Vihula Vinni Tamsalu Väike Maarja Viru Nigula PÕLVA Põlva Ahja Alaküla Mikitamäe Vastse Kuuste Ihamaru Suuremetsa Kanepi Veriora Mooste Värska Laheda Valgjärve PÄRNU Halinga Are Häädemeeste Tali Sauga Audru Kaisma Kihnu Paikuse Koonga Tori Saarde Uulu Surju Vändra Tõstamaa Varbla RAPLA Kohila Juuru Märjamaa Käru Rapla Kehtna Vigala Loodna Raikküla SAARE Kaarma Laimjala Kihelkonna Kuressaare Leisi Kuressaare Kärla Muhu Abruka saar Orissaare Pihtla Lümanda Salme Pöide Mustjala Valjala Ruhnu Salme välja arvatud Abruka saar mis kuulub IV tsooni TARTU Luunja Haaslava Konguta Alatskivi Nõo Kambja Mäksa Mehikoorma Tähtvere Laeva Võnnu Peipsiääre Ülenurme Puhja Piirissaare Rannu Vara Rõngu Tartu VALGA Helme Hummuli Otepää Kaagjärve Palupera Taheva Puka Oru Riidaja Sangaste Tõlliste VILJANDI Viiratsi Kõo Kolga Jaani Ahja Olustvere Halliste Paistu Kõpu Polli Pärsti Saarepeedi Suure Jaani Tarvastu Vastemõisa VÕRU Antsla Lasva Haanja Võru Rõuge Meremäe Sõmerpalu Misso Urvaste Mõniste Varstu Vastseliina Märkus Lääne maakonna Ridala külanõukogu ja Saare maakonna Salme külanõukogu territoorium jaguneb eri tsoonideks K I N N I T A T U D Eesti Vabariigi Valitsuse 14 märtsi 1991 a määrusega nr 54 Ettevõtte tulumaksuga maksustamisel regionaalsete maksusoodustuste andmise kord Regionaalsete maksusoodustuste andmise eesmärgiks on madala sotsiaal majandusliku arengutasemega regioonide linnade ning alevite finants majandusliku potentsiaali tõstmine ettevõtluse stimuleerimise kaudu selleks et tulevikus väheneks vastavate regioonide linnade ning alevite vajadus kompenseeriva abi dotatsiooni järele 1 Käesoleva korra kohaselt tehakse regionaalseid maksusoodustusi ettevõtte tulumaksu Eesti Vabariigi riigieelarvesse laekuvas osas 2 Regionaalsete maksusoodustuste teatud piirkondades rakendamise aluseks on käesoleva määrusega kinnitatud Eesti Vabariigi valdade ja külanõukogude jaotus tsoonidesse 1991 aastaks 3 Regionaalseid maksusoodustusi võib teha teises kolmandas ja neljandas tsoonis paiknevatele ja tegutsevatele ettevõtetele järgmises ulatuses Tsoon Tegutsemisaasta 1 ja 2 aastal 3 aastal 4 aastal II 70 50 30 III 85 65 45 IV 100 80 60 4 Ettevõttele käesoleva korra punktis 2 märgitud alustel antud maksusoodustus kehtib kuni 31 detsembrini 1994 a kusjuures vabariigi territooriumi regionaalpoliitilise jaotuse võimaliku muutumise korral säilib 1991 aastal tegevust alustanud ettevõtetel maksusoodustus endises suuruses 5 Regionaalseid maksusoodustusi ettevõtte tulumaksu Eesti Vabariigi riigieelarvesse laekuvas osas võib teha ka mõnes vabariigi linnas ja alevis paiknevatele ja tegutsevatele ettevõtetele järgmiselt Otepää ja Suure Jaani linnas ning Märjamaa Järva kandi Vändra Tootsi Lavassaare Pärnu Jaagupi ja Räpina alevis esimesel tegutsemisaastal 70 teisel tegutsemisaastal 50 kolmandal tegutsemisaastal 30 Mustvee Kallaste Antsla Mõisaküla ja Kilingi Nõmme linnas ning Abja Paluoja alevis esimesel tegutsemisaastal 80 teisel tegutsemisaastal 60 kolmandal tegutsemisaastal 40 6 Käesoleva korra punktis 5 nimetatud linnades ja alevites paiknevatele

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=4575&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    teenistuslehe punkti 7 Teenistuskäik ning võetakse teenistusstaa i tõendava dokumendina teenistuslehe juurde VV m 17 12 2009 Nr 198 jõust 01 01 2010 RT I 2009 64 428 6 Teenistuslehele märgitakse vastavalt ATS paragrahvi 157 lõikele 1 järgmised andmed 1 ees ja perekonnanimi isikukood 2 sünniaeg ja koht 3 perekonnaseis 4 haridus ja eriala 5 ametivande andmise kuupäev ja koht 6 teenistuskäik sealhulgas teenistusest vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile lõikele punktile 7 puhkused 8 ergutused sealhulgas andmed riiklike teenetemärkide andmise kohta 9 distsiplinaarkaristused ja nende kustutamine 10 atesteerimistulemused 7 Teenistuslehe punktid 1 4 ametniku isikuandmed täidetakse isikut tõendava dokumendi passi alusel ning esileheküljele kleebitakse ametniku foto 4H5 8 Teenistuslehe punktis 5 kajastatakse ametniku haridustaset ja eriala läbitud õppekava tasemehariduse käiku teenistuseks vajalikku täienduskoolitust mille kohta on välja antud diplom või tunnistus ning akadeemilise kraadi olemasolu Enne käesoleva korra jõustumist avatud teenistuslehtedel tehakse parandus tõmmates teenistuslehe punktis 5 ühe joonega maha sõnad teaduslik kraad ja kirjutades nende kohale sõnad akadeemiline kraad ning vajadusel täpsustatakse kannet akadeemilise kraadi olemasolu kohta kande täpsustamisel lähtutakse käesoleva korra punktis 15 ettenähtud paranduste tegemise korrast Andmed haridustaseme õppeasutuse ning läbitud õppekava omandatud eriala ja vastava koodi kohta kantakse teenistuslehele õppeasutuse diplomi tunnistuse alusel Andmed akadeemilise kraadi teadus või kutsekraadi olemasolu kohta kantakse teenistuslehele kraadi andmise diplomi alusel Vastavalt haridusseaduse RT 1992 12 192 RT I 1993 35 547 40 593 63 892 1994 12 200 1995 12 119 16 228 23 333 58 1003 1996 49 953 51 965 1997 42 678 81 1365 paragrahvi 28 lõikele 3 ning teadus ja arendustegevuse korralduse seaduse RT I 1997 30 471 paragrahvile 22 tunnustab Eesti Vabariik välisriikide akadeemilisi kraade diplomeid ja muid haridust tõendavaid dokumente kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti sealhulgas enne 20 augustit 1991 a endise NSV Liidu territooriumil kaitstud teaduskraade ja diplomeid kusjuures NSV Liidu kandidaadikraadi ingliskeelse vastena on lubatud kasutada nimetust Doctor of Philosophy Ph D 9 Teenistuslehe punktis 6 tehakse kanne ametivande andmise kuupäeva ja koha kohta linna valla täpsusega 10 Teenistuslehe punktis 7 kajastatakse teenistust ATS paragrahvi 2 teises ja kolmandas lõikes loetletud riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes Eraldi tehakse avaliku teenistuse koondstaa i kanne 1 jaanuari 1996 a seisuga isikutel kes vastavalt ATS paragrahvile 163 vormistati teenistusse võetuks tööstaa mis ATS paragrahvi 182 ja Vabariigi Valitsuse 2 jaanuari 1996 a määrusega nr 1 kehtestatud loetelu alusel lisatakse teenistusstaa ile või ametisse astumise kuupäeva seisuga isikutel kes nimetatakse esmakordselt ametisse pärast 1 jaanuari 1996 a Ametniku teenistuslehele kellel ametisse astumise kuupäeva seisuga avaliku teenistuse staa i ei ole tehakse kanne staa i puudumise kohta analoogiliselt avaliku teenistuse koondstaa i kandega Avaliku teenistuse staa i tõendavate dokumentide tõestatud koopiad võetakse teenistuslehe juurde mille kohta tehakse märge teenistuslehe punktis 7 Kande õigsust tõestab kande teinud ametiisik oma allkirjaga ning ametnik annab allkirja staa iga tutvumise kohta 11 Teenistuslehe punktis 7 kajastatakse ametniku teenistuskäiku alates 1 jaanuarist 1996 a või isikutel kes astusid esmakordselt ametisse pärast 1 jaanuari 1996 a alates teenistusse astumise kuupäevast Teenistuskäigu kajastamisel tehakse järgmised kanded 1 veerus 1 märgitakse iga

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=25937&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    dokument ning muud ostu müügilepingu seaduslikkuse tõendamiseks vajalikud dokumendid 6 Taotlusele lisatakse käesoleva korra punktis 9 nimetatud seisukohad ning järgmised aruanded või informatsioon nende esitamise kohta 1 aruanded seni reservfondist eraldatud raha eraldamise ja kasutamise kohta 2 aruanded kohaliku omavalitsuse omandireformi reservfondi raha laekumise ja kasutamise kohta kohaliku omavalitsuse taotluse korral 3 aruanded vara erastamise ja erastamise eriarvele raha laekumise ja kasutamise kohta 7 Taotluse esitamisel raha saamiseks käesoleva korra punkti 3 alapunktis 2 nimetatud otstarbeks tuleb taotlusele lisada täiendavalt järgmised andmed 1 ümberasuva riigi või munitsipaalasutuse kasutuses olevate ruumide üld ja kasulik pindala tagastatud hoones ja samad pindalad hoones kuhu ümber asutakse 2 ümberasuva asutuse töötajate arv kokku ja tagastatud hoones ning selles hoones kuhu ümber asutakse 3 koopia hoone tagastamise korraldusest 4 koopia tagastatud hoone omanikuga sõlmitud rendilepingust kui on sõlmitud 5 andmed kelle omandis ja valduses bilansis on hoone kuhu ümber asutakse 6 kirjeldus tagastatud hoone ja selle hoone seisukorrast kuhu ümber asutakse 7 teostatavate ehitustööde üksikasjalik eelarve 8 ümberkolimiskulude eelarve 9 andmed ehitustööde vähempakkumise läbiviimise kohta 7 1 Käesoleva korra punkti 3 alapunktis 2 nimetatud otstarbeks eraldatakse reservfondist raha eelkõige juhtudel kui 1 asutakse ümber tagastatavast hoonest mille kohta Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse RT 1991 21 257 RT I 1997 27 391 74 1230 1998 12 153 51 758 86 87 1434 103 1697 1999 23 354 82 751 96 847 RT III 1999 9 90 paragrahvi 12 lõike 3 punkti 5 alusel esitatud mittetagastamise taotluse on Vabariigi Valitsus jätnud rahuldamata 2 kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil on tagastatud mitu hoonet kust on vaja ümber asuda 3 asutakse ümber tagastatavast hoonest mis on riigi ja korrakaitse või sotsiaal haridus ja kultuuriobjekt 4 suurema osa ümberasumisega seotud kulusid katab taotleja või kaetakse need muudest allikatest 5 tegemist on vahetu ümberasumisega tagastatud hoonest 8 Kohaliku omavalitsuse täitevorgan esitab taotluse kõigepealt maavalitsusele kes teostab käesoleva korra punktis 10 nimetatud toiminguid ja edastab taotluse koos oma seisukohaga Rahandusministeeriumile Kui kohalik omavalitsus taotleb eraldust laenuna siis peab ta lisama taotlusele volikogu otsuse laenu taotlemise kohta ja andmed kõikide seni kohaliku omavalitsuse poolt võetud või tagatud laenude ja emiteeritud võlakirjade kohta 9 Kui tegemist on sotsiaal haridus või kultuuriobjektiga siis tuleb taotlejal lisada taotlusele vastavalt Sotsiaalministeeriumi Haridus ja Teadusministeeriumi või Kultuuriministeeriumi seisukoht Kui tegemist on raha taotlemisega käesoleva korra punkti 3 alapunktides 7 8 ja 9 nimetatud kulude katmiseks siis peab taotleja lisama taotlusele vastavalt Keskkonnaministeeriumi Põllumajandusministeeriumi või Majandusministeeriumi seisukoha juhul kui nimetatud ministeerium ei ole ise taotleja RT I 2002 105 626 jõust 01 01 2003 10 Rahandusministeerium ja käesoleva korra punktis 8 nimetatud juhul maavanem 1 vaatab taotluse koos lisatud materjalidega läbi kontrollides nimetatud otstarbeks raha eraldamise vajadust 2 kontrollib taotletava summa põhjendatust jättes välja liigsed summad ja käesoleva korra punktis 3 sätestatud sihtotstarbele mittevastavad kulud 3 kontrollib taotleja ja isiku või asutuse kellele raha eraldamist taotletakse käsutuses olnud või olevate vahendite kasutamise sihipärasust ja otstarbekust 4 vajadusel küsib taotlejalt või teistelt isikutelt või asutustelt täiendavat informatsiooni 11 Reservfondist raha kas täies ulatuses või osaliselt ei eraldata kui 1 taotletavad

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=19337&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    1 Ministeerium on valitsusasutus mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid 2 Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ 3 Ministeerium jaguneb osakondadeks vastavalt ministeeriumi põhimäärusele 4 Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda nõunikud kelle ülesanded ja alluvuse määrab minister 4 1 Välisministeeriumi struktuuri kuuluvad Eesti Vabariigi diplomaatilised esindused konsulaarasutused ja eriülesannetega missioonid 4 2 Kehtetu RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 5 Seadusega ettenähtud juhtudel võib ministeeriumide struktuuri lisaks osakonnale kuuluda ka teisi struktuuriüksusi 6 Minister võib oma ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid määrates nende ülesanded ja töökorra 47 Ministeeriumi osakond 1 Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 2 Ministeeriumi osakonna struktuur ja pädevus määratakse ministri poolt kinnitatud osakonna põhimääruses Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused ja bürood 3 Ministeeriumi osakonda juhib osakonna juhataja Välisministeeriumis peadirektor 4 Osakonna juhataja või peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist minister 48 Ministeeriumi talitus ja büroo 1 Ministeeriumi talitus ja büroo on osakonna koosseisu kuuluvad struktuuriüksused 2 Talituse ja büroo ülesehitus ja pädevus määratakse osakonna põhimäärusega 3 Talitust ja bürood juhib talituse või büroo juhataja 4 Välisministeeriumis juhib bürood büroo direktor 2 jagu Minister 49 Ministri pädevus ministeeriumi juhina 1 Minister vastava ministeeriumi juhina 1 juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusitemale käesoleva seaduse 3 2 lõikes nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 2 vastutab põhiseaduse ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste Riigikogu otsuste Vabariigi Presidendi seadluste Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest 3 otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele 3 1 vastutab Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires 3 2 vastutab Eesti seisukohtade kujundamise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes 3 3 korraldab Eesti esindamise Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides ning Euroopa Komisjoni komiteedes töögruppides ja ekspertkohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes 3 4 nimetab Eesti esindaja või esitab kandidaadi vastavalt ministeeriumi valitsemisalale Euroopa Liidu institutsioonidesse agentuuridesse ja asutustesse kui see ei ole antud Vabariigi Valitsuse pädevusse 4 valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle ning teostab teenistusjärelevalvet ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse üle käesoleva seaduse s 95 sätestatud korras 5 nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid samuti teiste riigiasutuste juhid kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 6 nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhataja Välisministeeriumis peadirektori või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu või annab selleks volituse kantslerile RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 7 nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluva nõuniku või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 8 esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite abi toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle 9 kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved lähtudes riigieelarvest ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks 10 määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste struktuuri asjaajamise ja töökorralduse välja arvatud juhud kui see on sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga 11 kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste teenistuskohtade koosseisud kui seaduses ei ole sätestatud teisiti RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 12 esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks 13 annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest 13 1 tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes RT I 12 11 2010 1 jõust 15 11 2010 14 täidab muid ülesandeid mis talle on pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse korralduse või peaministri korraldusega 2 Kui ministri valitsemisalasse kuuluv küsimus puudutab ka teiste ministeeriumide valitsemisalasid või kui asju otsustatakse kokkuleppel teiste ministritega kooskõlastab minister otsuse teiste ministritega Kui kokkulepet ei saavutata esitatakse küsimus otsustamiseks Vabariigi Valitsusele 3 Ministeeriumi struktuuriüksused samuti tema valitsemisalas olevad asutused pöörduvad Vabariigi Valitsuse poole ministri kaudu 4 Minister vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega RT I 2005 73 565 jõust 08 01 2006 49 1 Regionaalministri pädevus Siseministeeriumi juhtimisel Kehtetu RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 50 Ministri õigusaktid 1 Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks 2 Minister kes ei juhi ministeeriumi ei anna määrusi ega käskkirju 3 Kehtetu RT I 2005 73 565 jõust 08 01 2006 4 Määruse andnud minister vastutab määruse seaduslikkuse ning otstarbekuse eest RT I 2005 73 565 jõust 08 01 2006 51 Ministri määrus 1 Ministri määrus on õigustloov akt 2 Ministri määruses peab viitama seadusesättele mille alusel on määrus antud Kui Vabariigi Valitsus on seaduse kohaselt volitatud andma küsimuse ministri lahendada tuleb ministri määruses viidata ka Vabariigi Valitsuse määruse sellekohasele sättele 3 Ministri määrus peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele 4 Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja kantsler Ministrit asendav teine minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga ülesannetes 5 Ministri määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras 6 Kehtetu RT I 2010 19 101 jõust 13 05 2010 52 Ministri käskkiri 1 Minister annab käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes 2 Ministri käskkiri peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele 3 Ministri käskkirjale kirjutab alla minister Ministrit asendav teine minister kirjutab käskkirjale alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga ülesannetes 4 Ministri käskkiri jõustub allakirjutamise päeval kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele 2 1 jagu Abiminister Kehtetu RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 52 1 Abiminister Kehtetu RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 3 jagu Ministeeriumi kantsler 53 Kantsleri pädevus 1 Ministeeriumi kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist 2 Kantsleril on õigus ministri poolt kinnitatud eelarve alusel käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid arvestades käesoleva seaduse 49 1 lõike punktis 8 sätestatut 3 Kantsler valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud 4 Kehtetu RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 5 Kantsler nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud või sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingu välja arvatud need kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist või kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu minister RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 6 Kantsler annab kaasallkirja ministri määrusele Kui kantsler ei saa haiguse või muu takistuse tõttu oma ülesandeid täita annab ministri määrusele kaasallkirja asekantsler või kantslerit asendama määratud ametnik 7 Kantsler keeldub kaasallkirja andmisest kui määrus ei ole kooskõlas põhiseaduse ja seadusega Sel juhul esitab kantsler viivitamata ministrile kirjalikult motiveeritud seisukoha Kui minister jääb endise otsuse juurde annab kantsler oma kaasallkirja Kantsleri kirjalik seisukoht lisatakse määrusele ja see saadetakse viivitamata õiguskantslerile 8 Kantsler hoiab ministeeriumi vapipitsatit 9 Kantsler korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piirides kooskõlas riigivaraseadusega 10 Kantsleri täpsemad tööülesanded ja nende täitmise kord sätestatakse ministeeriumi põhimääruses 54 Kantsleri käskkiri 1 Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ministeeriumi töötajate teenistusse võtmiseks ja töölt vabastamiseks ning struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks 2 Kantsler annab käskkirju ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks vastavalt valitsusasutuse asjaajamiskorrale 55 Kantsleri ametisse nimetamine ja ametist vabastamine 1 Kantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus Kantsler nimetatakse ametisse avaliku teenistuse seaduse 22 lõikes 2 sätestatud korras RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 1 1 Kui kantsler ei saa haiguse tõttu või muul põhjusel ajutiselt oma ülesandeid täita paneb minister käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest või struktuuriüksuse juhtidest RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 2 Vabariigi Valitsuse volituste lõppemine või ministri volituste muul alusel lõppemine ei ole kantsleri ametist vabastamise alus 3 Kantsler ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal Kantsler peab viivitamata teavitama ministrit kirjalikult kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel ettevõtjana või täisosanikuna täis või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis või kontrollorgani liikmena RT I 29 06 2012 1 jõust 01 04 2013 4 Minister keelab kantsleril haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kõrvaltegevuse kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise RT I 29 06 2012 1 jõust 01 04 2013 56 Asekantsler 1 Ministeeriumi koosseisus võib ette näha asekantslerite ametikohad 2 Asekantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist minister 3 Asekantsler asendab kantslerit viimase äraolekul 4 Asekantslerile võib panna ülesandeid kantsleri pädevuse piirides 5 Asekantsler peab viivitamata teavitama kantslerit kirjalikult kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal ettevõtjana või täisosanikuna täis või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis või kontrollorgani liikmena RT I 29 06 2012 1 jõust 01 04 2013 5 1 Kantsler keelab asekantsleril haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kõrvaltegevuse kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise RT I 29 06 2012 1 jõust 01 04 2013 6 Asekantsleri täpsemad tööülesanded ja nende täitmise kord sätestatakse ministeeriumi põhimääruses 4 jagu Ministeeriumide valitsemisalad 57 Ministeeriumide valitsemisalade kehtestamine 1 Ministeeriumide valitsemisalad kehtestatakse käesoleva seadusega 2 Kui seadusega Vabariigi Valitsuse võimkonda antud küsimus ei kuulu käesoleva ja muude seaduste alusel ühegi ministeeriumi valitsemisalasse otsustab küsimuse Vabariigi Valitsus 3 Kui küsimus on mitme ministeeriumi valitsemisalas ning seadusega ei ole ette nähtud lahendavat ministeeriumi otsustab küsimuse Vabariigi Valitsus 4 Valitsusasutuste ja muude riigiasutuste kuuluvuse ministeeriumi valitsemisalasse määrab Vabariigi Valitsus kui seadusest ei tulene teisiti 58 Haridus ja Teadusministeeriumi valitsemisala 1 Haridus ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus teadus arhiivi noorte ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus põhi üldkesk kutsekesk kõrg huvi ning täiskasvanuhariduse teadus ja arendustegevuse arhiivinduse noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine 2 Haridus ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on Keeleinspektsioon ja Rahvusarhiiv RT I 21 03 2011 1 jõust 01 01 2012 59 Justiitsministeeriumi valitsemisala 1 Justiitsministeeriumi valitsemisalas on õigusloome koordineerimine õigusaktide süstematiseerimine ja Riigi Teataja väljaandmine esimese ja teise astme kohtute prokuratuuri kohtuekspertiisi vanglate notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine konkurentsijärelevalve poliitika kujundamine ja konkurentsijärelevalve korraldamine andmekaitsealased küsimused ning ministeeriumi pädevuse kohane õigusloome RT I 30 06 2015 4 jõust 01 09 2015 2 Kehtetu RT I 1999 95 845 jõust 01 01 2000 3 Justiitsministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid 1 Andmekaitse Inspektsioon 1 1 Konkurentsiamet RT I 30 06 2015 4 jõust 01 09 2015 2 Patendiamet RT I 28 12 2011 1 jõust 01 01 2012 60 Kaitseministeeriumi valitsemisala 1 Kaitseministeeriumi valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks riigikaitse elluviimine rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine kutsealuste kutsumine ajateenistusse kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine kaitsetööstuse arendamine kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine 2 Kaitseministeeriumi valitsemisalas on kaitsevägi Kaitseliit Teabeamet ja Kaitseressursside Amet RT I 2005 33 244 jõust 01 08 2005 61 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 1 Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on riigi keskkonna ja looduskaitse korraldamine maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine loodusvarade kasutamise kaitse taastootmise ja arvestamise korraldamine kiirguskaitse tagamine keskkonnajärelevalve ilmavaatluste loodus ja mereuuringute geoloogiliste kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine maakatastri ja veekatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine RT I 2004 22 148 jõust 08 04 2004 2 Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid 1 Maa amet 2 Keskkonnaamet 3 Keskkonnainspektsioon RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 62 Kultuuriministeeriumi valitsemisala 1 Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on riigi kultuuri kehakultuuri spordi ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine 2 Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on Muinsuskaitseamet RT I 2001 102 677 jõust 01 04 2002 63 Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 1 Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine tööstuse kaubanduse energeetika elamumajanduse ehituse transpordi sealhulgas transpordi infrastruktuur veondus transiit logistika ja ühistransport liikluskorralduse sealhulgas liiklus raudteel maanteedel ja tänavatel vee ja õhuteedel liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise informaatika telekommunikatsiooni postside ja turismi valdkonnas meediateenuste osutamise riiklik korraldamine ja riiklik järelevalve meediateenuste osutamise üle riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon metroloogia standardiseerimise sertifitseerimise akrediteerimise tegevuslubade registrite tarbijakaitse ekspordiarengu ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused vedelkütuse miinimumvaru haldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine RT I 30 06 2015 4 jõust 01 09 2015 2 Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid RT I 2009 3 14 jõust 10 01 2009 1 kehtetu RT I 30 06 2015 4 jõust 01 09 2015 2 Lennuamet 3 Maanteeamet 4 kehtetu RT I 28 12 2011 1 jõust 01 01 2012 5 kehtetu RT I 2003 81 542 jõust 31 03 2004 6 kehtetu RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 7 Tarbijakaitseamet 8 Veeteede Amet 9 kehtetu RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 10 Tehnilise Järelevalve Amet RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 11 kehtetu RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 12 Riigi Infosüsteemi Amet RT I 15 03 2011 18 jõust 01 06 2011 3 Kehtetu RT I 2009 25 150 jõust 01 07 2009 64 Maaeluministeeriumi valitsemisala RT I 30 06 2015 4 jõust 01 09 2015 1 Maaeluministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika põllumajanduspoliitika kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine loomatervise ja kaitse ning taimetervise ja kaitse alase tegevuse koordineerimine põllumajandusteadus ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine RT I 30 06 2015 4 jõust 01 09 2015 2 Maaeluministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid RT I 30 06 2015 4 jõust 01 09 2015 1 Põllumajandusamet 2 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 3 Veterinaar ja Toiduamet RT I 2009 34 224 jõust 01 01 2010 65 Rahandusministeeriumi valitsemisala 1 Rahandusministeeriumi valitsemisalas on riigi eelarve ressursihaldus maksu tolli ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine majandusanalüüs ja prognoos riigiabialane nõustamine ja koordineerimine raamatupidamise audiitortegevuse riikliku statistika avaliku teenistuse ning riigivara ja riigihangetega seotud tegevus riigi rahavoo juhtimine välisvahendite kasutamise korraldamine riigi antavate laenude ja riigigarantiide korraldamine kohalike omavalitsuste arendamine regionaalarengu riigi ja regionaalhalduse kavandamine ja koordineerimine ning ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine ja järelevalve ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine RT I 30 06 2015 4 jõust 01 09 2015 2 Rahandusministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid 1 kehtetu RT I 2002 87 505 jõust 23 10 2002 2 Maksu ja Tolliamet 2 1 kehtetu RT I 2010 20 102 jõust 27 05 2010 3 Statistikaamet 4 kehtetu RT I 2003 88 590 jõust 01 01 2004 5 kehtetu RT I 2001 59 358 jõust 01 01 2002 6 kehtetu RT I 2001 59 358 jõust 01 01 2002 3 Rahandusministeeriumi valitsemisalas on maavalitsused RT I 30 06 2015 4 jõust 01 09 2015 66 Siseministeeriumi valitsemisala 1 Siseministeeriumi valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku avaliku korra piirivalve pääste hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine kriisireguleerimise ja kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine RT I 30 06 2015 4 jõust 01 09 2015 2 Siseministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid 1 Kaitsepolitseiamet 2 kehtetu RT I 2009 27 165 jõust 01 01 2010 3 kehtetu RT I 2009 27 165 jõust 01 01 2010 4 Politsei ja Piirivalveamet RT I 2009 27 165 jõust 01 01 2010 5 Päästeamet 6 kehtetu RT I 2007 11 53 jõust 18 02 2007 3 Siseministeeriumi valitsemisalas on Häirekeskus RT I 30 06 2015 4 jõust 01 09 2015 67 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 1 Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine rahva tervise kaitse ja arstiabi tööhõive tööturu ja töökeskkonna sotsiaalse turvalisuse sotsiaalkindlustuse ja hoolekande korraldamine võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine RT I 2008 56 315 jõust 01 01 2009 2 Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid 1 Ravimiamet 2 Sotsiaalkindlustusamet 3 Terviseamet 4 Tööinspektsioon RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 68 Kehtetu RT I 2002 87 505 jõust 23 10 2002 69 Välisministeeriumi valitsemisala RT I 2005 73 565 jõust 08 01 2006 1 Välisministeeriumi valitsemisalas on ettepanekute tegemine riigi välispoliitika kavandamiseks välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamine Eesti seisukohtade kaitsmise tagamine Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitees ning kohtumenetluses Euroopa Kohtus ja esimese astme kohtus Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sise ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides rahvusvahelise arengu ja humanitaarabi andmise korraldamine Eesti tutvustamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine 2 Kehtetu RT I 1997 73 1200 jõust 26 10 1997 5 jagu Ametid ja inspektsioonid 70 Ametid 1 Amet on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses 2 Ametit juhib peadirektor kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 71 Inspektsioonid 1 Inspektsioon on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti Inspektsiooni põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses 2 Inspektsiooni juhib peadirektor kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 72 Ametite ja inspektsioonide pädevus 1 Ametite ja inspektsioonide pädevus riikliku järelevalve teostamisel ning riikliku sunni kohaldamisel sätestatakse seadusega 2 Ametitel ja inspektsioonidel võivad olla kohalikud asutused 73 Ameti ja inspektsiooni peadirektori pädevus 1 Ameti ja inspektsiooni peadirektor 1 juhib ameti ning inspektsiooni tööd 2 vastutab ameti ja inspektsiooni tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru asjaomasele ministrile 2 1 tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ametis ja inspektsioonis RT I 12 11 2010 1 jõust 15 11 2010 3 teostab teenistuslikku järelevalvet vastavalt käesoleva seaduse le 96 4 sõlmib ja lõpetab ametiasutuse töötajatega töölepingud nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti või inspektsiooni koosseisu kuuluvad ametnikud samuti kohalike asutuste juhid RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 5 esitab ministrile ettepanekud ameti ja inspektsiooni ning nende kohalike asutuste tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle 6 esitab ministrile ettepanekuid ameti või inspektsiooni tegevusvaldkonna korraldamiseks 7 täidab muid ülesandeid mis talle on pandud seaduse Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega ning ministri määruse ja käskkirjaga 2 Ameti või inspektsiooni peadirektoril on kõik avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametisse nimetamise õigust omava isiku õigused RT I 2003 88 590 jõust 01 01 2004 3 Ameti või inspektsiooni peadirektor peab viivitamata teavitama ministrit kirjalikult kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal ettevõtjana või täisosanikuna täis või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis või kontrollorgani liikmena RT I 29 06 2012 1 jõust 01 04 2013 4 Minister keelab ameti või inspektsiooni peadirektoril haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kõrvaltegevuse kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise RT I 29 06 2012 1 jõust 01 04 2013 74 Peadirektori käskkiri 1 Ameti ja inspektsiooni peadirektoril on õigus anda seaduse Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju 2 Ameti ja inspektsiooni peadirektori käskkiri peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele ning jõustub käesoleva seaduse 52 4 lõikes ettenähtud ajal 3 Ameti või inspektsiooni peadirektor saadab käskkirja viivitamata ministrile 6 jagu Riiklik ja haldusjärelevalve RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 75 Riiklik järelevalve Riiklikku järelevalvet teostatakse korrakaitseseaduses ja teistes seadustes sätestatud alusel ja korras RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 75 1 Haldusjärelevalve 1 Haldusjärelevalve on ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle 2 Haldusjärelevalvet riigi haldusorgani üle teostatakse juhul kui see ei ole järelevalve teostaja alluvuses 3 Haldusjärelevalve riigi haldusorgani üle hõlmab järelevalvatava tegevuse õiguspärasuse ning seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist Haldusjärelevalve teostajal on järelevalvatava kontrollimisel õigus teha puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutusi 4 Haldusjärelevalve teise haldusekandja üle hõlmab haldusülesannete täitmise õiguspärasuse ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist Haldusjärelevalve teostajal on teise haldusekandja kontrollimisel õigus teha ettekirjutusi mille täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 75 2 Haldusjärelevalve meetmed 1 Haldusjärelevalve teostajal on õigus 1 nõuda järelevalvatavalt seletusi ja dokumentide esitamist 2 peatada järelevalvatava asjakohane ametnik või töötaja ning teda küsitleda 3 kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi abil järelevalvatava valduses olevat vallasasja sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi 4 võtta järelevalvatava valduses olev vallasasi hoiule ning vajaduse korral hoiulevõetud vallasasi müüa või hävitada 5 siseneda järelevalvatava territooriumile piiratud või tähistatud kinnisasjale ehitisse ja ruumi sealhulgas avada uksi ja väravaid ning kõrvaldada muid takistusi 6 jäädvustada olukord võtta proove ja näidiseid samuti teostada mõõtmisi ning teha ekspertiisi 7 rakendada seaduses sätestatud muid haldusjärelevalve meetmeid 2 Haldusjärelevalve teostaja teavitab järelevalvatavat võimaluse korral eelnevalt järelevalve läbiviimise ajast ja viisist RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 peatükk RIIGIKANTSELEI 76 Riigikantselei staatus Vabariigi Valitsuse juures on Riigikantselei Riigikantselei on valitsusasutus mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid 77 Riigikantselei ülesanded 1 Riigikantselei 1 korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri asjaajamist ning tehnilist teenindamist 2 korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega 3 kehtetu RT I 2010 19 101 jõust 01 01 2011 4 kontrollib Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele 5 peab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete täitmise arvestust 6 korraldab riigi ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduvat vastavalt seadustele ja Vabariigi Valitsuse õigusaktidele 7 kehtetu RT I 28 12 2011 1 jõust 01 01 2012 8 kehtetu RT I 21 03 2011 1 jõust 01 01 2012 9 kehtetu RT I 2000 58 378 jõust 24 07 2000 10 korraldab Riigikantselei juures tegutsevas kõrgemate riigiametnike konkursi ja atesteerimiskomisjonis atesteerimisele kuuluvate ametnike arendamist RT I 2009 49 330 jõust 01 01 2010 11 kehtetu RT I 2009 49 330 jõust 01 01 2010 12 koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist pidades silmas käesoleva seaduse 49 lõike 1 punktides 3 2 3 4 sätestatut RT I 2005 73 565 jõust 08 01 2006 2 Oma ülesannete täitmiseks on Riigikantseleil õigus saada ministeeriumidelt teistelt valitsusasutustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt asjasse puutuvaid dokumente ja selgitusi 78 Riigikantselei struktuur 1 Riigikantselei struktuuri kuuluvad osakonnad ja muud struktuuriüksused vastavalt Riigikantselei põhimäärusele 2 Riigikantselei hallatavad Vabariigi Valitsuse teenindamiseks vajalikud asutused moodustab ja nende põhimäärused kinnitab riigisekretär 3 Kehtetu RT I 21 03 2011 1 jõust 01 01 2012 79 Riigisekretär 1 Riigikantseleid juhib riigisekretär kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega 2 Riigisekretäriks võib olla üksnes juriidilist kõrgharidust omav isik 3 Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest 4 Riigisekretär ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal ega tegutseda töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö Riigisekretär peab viivitamata teavitama peaministrit kirjalikult kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi ettevõtjana või täisosanikuna täis või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis või kontrollorgani liikmena RT I 29 06 2012 1 jõust 01 04 2013 4 1 Peaminister keelab riigisekretäril haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kõrvaltegevuse kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise RT I 29 06 2012 1 jõust 01 04 2013 5 Riigisekretäril on Riigikantselei juhina samad õigused mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel 6 Riigisekretär nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikantselei direktori tugitegevuste juhi ja struktuuriüksuse juhi või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 7 Riigisekretär annab Riigikantselei juhtimisel samuti tema juures asuvate Vabariigi Valitsuse teenindamiseks vajalike asutuste tegevuse korraldamiseks käskkirju 8 Kui riigisekretär ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita paneb peaminister oma korraldusega tema ülesanded ühele Riigikantselei direktoritest või struktuuriüksuse juhtidest RT I 2009 49 330 jõust 01 01 2010 9 Riigisekretär on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees 80 Riigisekretäri vabastamine 1 Riigisekretär vabastatakse peaministri korraldusega avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel 2 Vabariigi Valitsuse tagasiastumine ei ole riigisekretäri ametist vabastamise alus 81 Riigisekretäri ülesanded Vabariigi Valitsuse töö korraldamisel 1 Riigisekretär korraldab Vabariigi Valitsuse istungite ettevalmistamist ja protokollimist Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste teatavakstegemist ning nende ja teiste õigusaktide avaldamist Riigi Teatajas 1 1 Riigisekretär edastab üksikjuhtumit reguleeriva ning isiku õigusi tekitava muutva või lõpetava Vabariigi Valitsuse korralduse vastava menetluse algatanud haldusorganile kes teeb korralduse isikule teatavaks 2 Riigisekretär koostab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega kinnitamiseks peaministrile Riigisekretär jälgib et Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega 3 Riigisekretär annab kaasallkirja Vabariigi Valitsuse määrustele ja korraldustele ning Vabariigi Valitsuse istungi protokollidele 4 Riigisekretär keeldub kaasallkirja andmast kui Vabariigi Valitsuse määrus või korraldus ei vasta põhiseadusele või seadustele Keeldumise esitab riigisekretär Vabariigi Valitsusele kirjalikult motiveerituna ja see lisatakse Vabariigi Valitsuse istungi protokollile Kui Vabariigi Valitsus jääb endise otsuse juurde annab riigisekretär oma kaasallkirja Riigisekretäri kirjalik seisukoht lisatakse Vabariigi Valitsuse määrusele või korraldusele ja see saadetakse viivitamata õiguskantslerile 5 Riigisekretär teeb peaministrile ettepanekuid Vabariigi Valitsuse töökorralduse küsimustes 6 Riigisekretär teeb peaministrile ettepanekuid ministri õigusaktide peatamise ja kehtetuks tunnistamise küsimuste Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda kinnitamiseks vastavalt käesoleva seaduse dele 94 99 ja 100 RT I 2006 14 111 jõust 06 04 2006 7 Riigisekretär esindab seaduses sätestatud juhtudel riiki kohtus Riigikantselei ülesannete täitmisest tulenevates kohtuvaidlustes korraldab nimetatud kohtuasjade kohta informatsiooni kogumist ning edastamist s 44 1 sätestatud korras RT I 23 02 2011 3 jõust 01 01 2012 82 Riigisekretäri muud ülesanded 1 Riigisekretär hoiab riigipitsatit ja protokollib selle kasutamist vastavalt seadusele ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud vormile 2 Kehtetu RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 3 Riigisekretär täidab muid talle seaduse või Vabariigi Valitsuse õigusaktiga pandud ülesandeid 6 peatükk MAAVANEM JA MAAVALITSUS 83 Maavanema ametisse nimetamine ja ametist vabastamine 1 Maavanema nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus 2 Kehtetu RT I 2006 14 111 jõust 06 04 2006 3 Valdkonna eest vastutav minister tutvustab maavanemakandidaati maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ning kuulab ära üldkoosoleku arvamuse RT I 2006 14 111 jõust 06 04 2006 4 Valdkonna eest vastutav minister esitab maavanemakandidaadi ametisse nimetamiseks Vabariigi Valitsusele lisades maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosoleku arvamuse 5 Kehtetu RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 6 Maavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal Maavanem peab viivitamata teavitama valdkonna eest vastutavat ministrit kirjalikult kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel ettevõtjana või täisosanikuna täis või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis või kontrollorgani liikmena RT I 29 06 2012 1 jõust 01 04 2013 7 Valdkonna eest vastutav minister keelab maavanemal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kõrvaltegevuse kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise RT I 29 06 2012 1 jõust 01 04 2013 83 1 Maavanema õigus hüvitisele volituste lõppemise korral Kehtetu RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 84 Maavanema pädevus Maavanem 1 esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest 2 juhib maavalitsuse tööd 3 annab oma tegevusest aru valdkonna eest vastutavale ministrile 4 koordineerib ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu asutuste kohalike asutuste ning kohalike omavalitsuste koostööd maakonnas 5 annab arvamuse ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu asutuste maakonnas asuvate kohalike asutuste juhtide ametisse nimetamise ja vabastamise kohta 6 informeerib valdkonna eest vastutavat ministrit ja kohalikke omavalitsusi regionaalpoliitika samuti muudes täidesaatva riigivõimu ja kohalike omavalitsuste suhete küsimustes 7 teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ja ministeeriumidele ettepanekuid valitsusasutuste kohalike ametiasutuste ning muude maakonnas asuvate riigiasutuste töö korraldamiseks 8 valdab kasutab ja käsutab riigivara oma volituste piirides vastavalt seadusele 9 sõlmib Vabariigi Valitsuse volitusel halduslepinguid kohalike omavalitsustega nende poolt riiklike kohustuste täitmiseks 10 teostab käesoleva seaduse s 85 sätestatud alustel ja korras haldusjärelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle samuti täidab teenistusliku järelevalve ülesandeid vastavalt käesoleva seaduse le 98 RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 11 suunab ja koordineerib maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste tegevust 11 1 esindab seaduses sätestatud juhtudel riiki kohtus maavanema ülesannete täitmisest tulenevates kohtuvaidlustes korraldab nimetatud kohtuasjade kohta informatsiooni kogumist ja edastamist s 44 1 sätestatud korras RT I 23 02 2011 3 jõust 01 01 2012 12 kinnitab maavalitsuse teenistuskohtade koosseisu kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud maavalitsuse struktuuri alusel RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 13 sõlmib ja lõpetab maavalitsuse töötajatega töölepingud nimetab ametisse ja vabastab ametist maavalitsuse koosseisu kuuluvad ametnikud samuti maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste juhid kui seaduses või seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses ei ole sätestatud teisiti RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 13 1 korraldab Euroopa Liiduga seonduvat riigisisest teavitustegevust maakonnas 14 esitab Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepanekud maavalitsuse kulude ja tulude eelarve eelnõu ning vajadusel lisaeelarve eelnõu kohta valvab eelarve otstarbeka täitmise järele tagab Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite abi ja toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise 15 kinnitab ja muudab maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste eelarved ja kontrollib nende täitmist 15 1 kuulutab välja kohaliku omavalitsuse volikogu täiendavad valimised ja valimised kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu 15 2 tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise maavalitsuses ja maavalitsuse haldamisel olevates riigiasutustes RT I 12 11 2010 1 jõust 15 11 2010 16 täidab muid ülesandeid mis on talle pandud seaduse või muu õigusaktiga RT I 2006 14 111 jõust 06 04 2006 85 Maavanema järelevalvepädevus kohalike omavalitsuste tegevuse üle 1 Maavanemal on õigus teostada haldusjärelevalvet maakonna kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide õiguspärasuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Maavanemal on õigus nõuda maakonna kohalike omavalitsusüksuste jõustunud õigusaktide ärakirju Kohalikud omavalitsusüksused on kohustatud ärakirjad esitama hiljemalt seitsmendal päeval pärast maavanema nõude saamist RT I 23 02 2011 3 jõust 01 01 2012 3 Kui maavanem leiab et kohaliku omavalitsusüksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi võib ta 30 päeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja RT I 23 02 2011 3 jõust 01 01 2012 3 1 Kui maavanem leiab et kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastased tagajärjed rikuvad avalikku huvi võib ta kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates teha kirjaliku ettepaneku kõrvaldada haldusakti tagajärjed RT I 23 02 2011 3 jõust 01 01 2012 3 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 sätestatud ettepaneku võib esitada ka koos ettepanekuga tühistada haldusakt mis tagajärjed tekitas RT I 23 02 2011 3 jõust 01 01 2012 3 3 Teiste seadustega võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajale sätestada erisusi RT I 27 12 2013 6 jõust 01 01 2014 4 Kui kohalik omavalitsusüksus ei ole 30 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud seda õigusnormidega kooskõlla viinud nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud võib maavanem esitada protesti halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras RT I 23 02 2011 3 jõust 01 01 2012 5 Kui maavanem pöördub põhiseaduse de 14 ja 160 ning õiguskantsleri seaduse 15 kohaselt avaldusega õiguskantsleri poole kohaliku omavalitsusorgani üldakti või selle sätte põhiseadusele või muule seadusele vastavuse kontrollimiseks siis saadab ta samal päeval avalduse ärakirja ka selle akti vastu võtnud kohalikule omavalitsusorganile RT I 28 12 2011 1 jõust 01 01 2012 6 Kui maavanem avastab et kohalik omavalitsus on vallanud kasutanud või käsutanud riigivara ebaseaduslikult või ebaotstarbekalt teeb ta Riigikontrollile või uurimis või muule pädevale asutusele ettekande ning edastab koos ettekandega ka tema käsutuses olevad seda tõendavad dokumendid ja muud materjalid 7 Maavanemal või tema korraldusega volitatud ametnikul on õigus kontrollida seadusega kohalikule omavalitsusele pandud või kohaliku omavalitsuse poolt halduslepinguga võetud riiklike ülesannete täitmist 86 Maavanema asendamine 1 Maavanema ajutise asendamise korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister 2 Kehtetu RT I 1996 88 1560 jõust 01 01 1997 3 Kui maavanema ametikoht on vaba või kui maavanem ei saa oma ülesandeid täita püsivtakistuse tõttu nimetab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga maavanema asendaja kuni kolmeks kuuks või takistuse möödumiseni RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 4 Maavanema asendajal on samad õigused ja kohustused nagu maavanemal kui seaduses ei ole sätestatud teisiti RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 5 Dokumentide allakirjutamisel lisab maavanemat asendav isik oma ametinimetusele sõnad maavanema ülesannetes RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 87 Maavanema korraldus 1 Maavanem annab seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse alusel ja täitmiseks korraldusi 2 Maavanema korraldus peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele 3 Maavanema korraldusele kirjutab alla maavanem 4 Maavanema korraldus jõustub allakirjutamise päeval kui aktis eneses ei ole kehtestatud hilisemat tähtpäeva Maavanema korraldus tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele kui seadusega ei ole ette nähtud teistsugune teatavakstegemine 88 Maavalitsuse staatus ja ülesanded 1 Maavalitsus on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus 2 Maavalitsus 1 korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist 2 valmistab ette maavanema korralduste eelnõusid või muid maavanema poolt nõutavate dokumentide projekte 3 korraldab ja kontrollib maavanema korralduste täitmist 4 korraldab maakonna sümboolikaga seonduvat tegevust 5 korraldab maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste tulude ja kulude eelarvete eelnõude koostamist ning kontrollib eelarvetest kinnipidamist 6 korraldab maavanema suhtlemist valitsusasutuste kohalike omavalitsusasutuste ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega 7 täidab muid ülesandeid mis on talle pandud seaduse või muu õigusaktiga RT I 2006 14 111 jõust 06 04 2006 3 Maavanema poolt volitatud maavalitsuse ametnikel on õigus maavanema pädevuses olevates küsimustes saada maakonnas asuvatelt valitsusasutustelt ja muudelt riigiasutustelt ning kohalikelt omavalitsustelt vajalikke dokumente ja muud informatsiooni 4 Maavalitsus selle struktuuriüksused ja ametnikud omavad teenistusväliste isikute suhtes võimuvolitusi vaid seaduses ettenähtud juhtudel 5 Maavalitsuse kantselei osakonnad ja ametiisikud suhtlevad Vabariigi Valitsuse ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega maavanema kaudu 6 Maakonnal võivad olla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras kooskõlastatud sümboolika ja teenetemärgid Maakonna sümboolika ja teenetemärgid kehtestab valdkonna eest vastutav minister 89 Maavalitsuse struktuur 1 Maavalitsus koosneb maavalitsuse kantseleist ja osakondadest Kantselei ja osakondade koosseisu võivad kuuluda talitused Maavalitsuse asukoha ning struktuuri kinnitab valdkonna eest vastutav minister 2 Maavalitsuse kantselei ja osakondade põhimäärused kinnitab maavanem 3 Maavalitsuse kantseleid juhib maasekretär Osakonda juhib osakonnajuhataja kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist maavanem 4 Maavalitsuse koosseisu võivad kuuluda seaduse ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras ametiisikud kelle pädevus määratakse seaduse ja Vabariigi Valitsuse määrusega 5 Maavalitsuse juures võivad olla komisjonid ja nõukogud Täidesaatva riigivõimu volitustega komisjone ja nõukogusid moodustatakse seadusega või seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega ettenähtud alustel ja korras Nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid moodustab nende ülesanded ja töökorra määrab maavanem kui seadusest ei tulene teisiti RT I 2006 14 111 jõust 26 04 2006 90 Maavalitsuse haldamisel olevad riigiasutused 1 Vabariigi Valitsus võib anda maavalitsuse haldamisele haridus kultuuri sotsiaalhoolekande ja muid käesoleva seaduse s 43 nimetatud asutusi 2 Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud asutuste suhtes on maavanem kõrgemalseisvaks ametnikuks ning omab seadusega või seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega antud õigusi 91 Maasekretär Maasekretär 1 juhib maavalitsuse kantselei tööd maavalitsuse kantselei põhimääruses ettenähtud korras 2 esitab maavanemale ettepanekuid maavalitsuse kantselei struktuuri ja töökorralduse kohta 3 korraldab maavanema korralduste andmist ja nende teatavakstegemist ja kontrollib nende eelnõude vastavust põhiseadusele ja teistele õigusaktidele 4 korraldab maavanema tegevuse avalikustamist 5 hoiab maavalitsuse riigivapi kujutisega pitsatit 6 täidab muid talle seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid 92 Maasekretäri teenistusse võtmine ja asendamine 1 Maasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist maavanem 2 Maasekretäriks võib olla üksnes juriidilise kõrgharidusega isik 3 Maasekretäri ajutise asendamise kord sätestatakse maavalitsuse kantselei põhimääruses Ajutise asendaja määrab maavanem RT I 2006 14 111 jõust 06 04 2006 6 1 peatükk SISEKONTROLL JA SISEAUDIITORI KUTSETEGEVUS RT I 12 11 2010 1 jõust 15 11 2010 92 1 Sisekontrolli süsteem 1 Sisekontrolli süsteem

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=16790&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 Valitsusasutuste ametiautode kasutamise korrastamine Vabariigi Valitsuse 7 mai 1997 a määrus nr 95 Vabariigi Valitsuse seaduse RT I 1995 94 1628 1996 49 953 88 1560 1997 29 447 paragrahvi 27 lõike 3 alusel valitsusasutustes ametiautode kasutamise korrastamiseks Vabariigi Valitsus määrab 1 Ametiautode personaalse kasutamise õigus on peaministril ministritel riigisekretäril ministeeriumide kantsleritel Riigikantselei peadirektoril ja maavanematel 2 Kinnitada ministrite ja riigisekretäri ametiauto soetamise piirhinnaks kuni 25 565 eurot ning ministeeriumide kantslerite Riigikantselei peadirektori ja maavanemate ametiauto soetamise piirhinnaks kuni 17 896 eurot VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 Peaministri ametiauto soetamise piirhind võib olla kuni 20 protsenti suurem ministri ametiauto soetamise piirhinnast 3 Riigikantseleil korraldada 15 maiks 1997 a riigivaraseaduse RT I 1995 22 327 1996 36 738 40 773 48 942 81 1446 paragrahvi 10 lõike 2 alusel Riigikantselei Autobaasilt riigiasutustele neid teenindanud sõiduautode ja liisinglepingute üleandmine 4 Rahandusministeeriumil koos Riigikantseleiga 1 koostada 15 maiks 1997 a nende ametiautode väljavahetamise graafik mille maksumus ületab käesoleva määruse punktis 2 märgitud normatiivi 2 töötada 20 maiks 1997 a välja ametisõitude korraldamise kord ja kulunormid 5 Rahandusministeeriumil valmistada 15

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=21842&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    riigiasutuse põhimääruse eelnõu 2 olemasoleva riigiasutuse eelarvesse ümberkorraldamisest tingitud muudatuste tegemise ja ümberkorraldamise tulemusel moodustatava riigiasutuse eelarve projekt 3 ümberkorraldamisotsuse tegemise õigusakti eelnõu Ümberkorraldamisettepaneku koostamine 33 Ümberkorraldamisettepaneku koostamist korraldab ametnik kes esitab selle vastavalt käesoleva korra punktile 10 34 Ümberkorraldamisettepanek peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid 1 riigiasutuse ümberkorraldamise põhjendus ühel käesoleva korra punktis 29 nimetatud alusel 2 majanduslikud kaalutlused 3 ümberkorraldamise tulemusena moodustatava riigiasutuse puhul käesoleva korra punkti 13 alapunktis 3 nimetatud andmed 4 ümberkorraldamisest tingitud võimalikud muudatused õigusaktides 35 Riigiasutuse ümberkorraldamise põhjenduses tuleb märkida 1 ümberkorraldatava ja moodustatava riigiasutuse ülesanded 2 õigusaktid mille alusel täidab ümberkorraldatav asutus lisandunud ja moodustatav asutus talle pandud riiklikke ülesandeid pärast ümberkorraldamist või uute teenuste osutamise vajadus riigiasutuse kaudu 3 käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatud uute ülesannete seos riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse ülesannetega 4 ümberkorraldamisega kaasnevad võimalikud muudatused valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuses 36 Majanduslike kaalutlustena tuleb ümberkorraldamisettepanekus esitada järgmised andmed 1 ümberkorraldamise tulemusel moodustatava riigiasutuse puhul käesoleva korra punktis 13 loetletud andmed 2 ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse puhul käesoleva korra punkti 60 alapunktis 2 nõutud andmed Ümberkorraldamisettepaneku kooskõlastamine 37 Ümberkorraldamisettepaneku kooskõlastamiseks saadab ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus selle koos käesoleva korra punktis 32 nimetatud dokumentidega käesoleva korra punktis 16 nimetatud asutustele organitele ja ametnikele kes vastavad kirjalikult 15 tööpäeva jooksul Nõusoleku andmata jätmist peab kooskõlastuskirjas põhjendama Kui ettepaneku kooskõlastamiseks vajatakse rohkem aega sealhulgas juhul kui ettepanek saadetakse kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule ja seetõttu kulub nõusoleku andmiseks rohkem aega teatab asutus organ või ametnik sellest kohe moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks esitanule 38 Ümberkorraldamisettepanek kooskõlastatakse käesoleva korra punktide 18 ja 19 sätteid järgides 39 Kui riigiasutuse ümberkorraldaja on Vabariigi Valitsus esitab ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht riigiasutuse ümberkorraldamise dokumendid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele Riigisekretär esitab ümberkorraldamise dokumendid Vabariigi Valitsusele peaministri kaudu ning maavanem asjaomase ministri kaudu 40 Vabariigi Valitsusele esitatakse järgmised ümberkorraldamisdokumendid 1 käesoleva korra punkti 21 alapunktides 1 2 ja 5 nõutud dokumendid 2 ümberkorraldamisettepanek käesoleva korra punkti 32 alapunktis 1 nimetatud dokumendid ning kooskõlastuskirjad 3 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu riigiasutuse ümberkorraldamiseks VV m 30 10 2002 Nr 330 jõust 08 11 2002 RT I 2002 91 525 Ümberkorraldamisotsuse tegemine 41 Riigiasutuse või riigiasutuste ümberkorraldamisotsuse teeb riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht Käesoleva korra punkti 4 alapunktis 2 ning punktides 5 ja 6 ettenähtud juhtudel teeb ümberkorraldamisotsuse Vabariigi Valitsus 42 Ümberkorraldamisotsus vormistatakse käesoleva korra punktis 23 käsitletud moodustamisotsuse vormistamise nõuete järgi Riigisekretäri käskkiri ja maavanema korraldus ümberkorraldamise kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes VV m 30 10 2002 Nr 330 jõust 08 11 2002 RT I 2002 91 525 43 Ümberkorraldamisotsuses peavad olema järgmised andmed 1 ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi 2 ümberkorraldatava riigiasutuse täielik nimi 3 riigiasutuse ümberkorraldamise kuupäev 4 ümberkorraldatava riigiasutuse põhimäärusesse muudatuste tegemise kinnitamine ümberkorraldamise tulemusena moodustatava uue riigiasutuse eelarve ja põhimääruse kinnitamine ning ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse põhimääruse kehtetuks tunnistamine või juhul kui riigiasutuse ümberkorraldajaks on Vabariigi Valitsus ülesanne riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile kinnitada muudatused ümberkorraldatava riigiasutuse põhimääruses ja ümberkorraldamise tulemusel asutatava uue riigiasutuse põhimäärus ning tunnistada kehtetuks ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse põhimäärus VV m 30 10 2002 Nr 330 jõust 08 11 2002 RT I 2002 91 525 5 ümberkorraldava riigiasutuse eelarvesse muudatuste tegemise kinnitamine ümberkorraldamise tulemusena moodustatava uue riigiasutuse eelarve kinnitamine ning ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse kasutamata jäänud eelarveassigneeringute sulgemine või juhul kui riigiasutuse ümberkorraldajaks on Vabariigi Valitsus ülesanne riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile kinnitada muudatused ümberkorraldatava riigiasutuse eelarves ja ümberkorraldamise tulemusel asutatava uue riigiasutuse eelarve ning sulgeda ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse eelarve 6 riigiasutus t e ümberkorraldamiseks komisjoni moodustamine ja komisjoni liikmete sh komisjoni esimehe kes peab olema ümberkorraldatava te riigiasutus t e kõrgemalseisva valitsusasutuse ametnik nimetamine ning komisjoni töö alustamise ja lõpetamise tähtaeg Vabariigi Valitsus võib tema poolt riigiasutuste ümberkorraldamise komisjoni moodustamise delegeerida ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile VV m 30 10 2002 Nr 330 jõust 08 11 2002 RT I 2002 91 525 44 Ümberkorraldamisotsuse tegemisel teatab olenevalt riigiasutuse kõrgemalseisvast valitsusasutusest sellest kas kantsler riigisekretäri määratud isik või maasekretär viivitamatult ümberkorraldatava riigiasutuse juhile kes hiljemalt otsuse temale teatavakstegemisele järgneval tööpäeval informeerib tehtud otsusest riigiasutuse töötajaid Riigiasutust ei korraldata ümber enne kui sellekohase otsuse tegemisest on möödunud kaks kuud kui seadusest ei tulene teisiti VV m 29 12 98 Nr 301 jõust 01 01 99 VV m 17 12 2009 Nr 198 jõust 01 01 2010 RT I 2009 64 428 45 Riigiasutuse ümberkorraldamiseks moodustatakse komisjon Ümberkorraldatava ja ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse valduses olev riigivara riigile kuuluv kinnis ja vallasvara s o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused antakse kooskõlas riigivaraseadusega RT I 1995 22 327 1996 36 738 40 773 48 942 üle ümberkorraldamise tulemusel moodustatavale riigiasutusele või riigiasutusele kellega ümberkorraldatav riigiasutus liidetakse ning vajaduse korral ka ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisvale valitsusasutusele Samuti antakse üle asjaajamine dokumentatsioon ja ülesanded VV m 30 10 2002 Nr 330 jõust 08 11 2002 RT I 2002 91 525 46 Riigiasutuse või riigiasutuste ümberkorraldamiskomisjon koosneb 1 vähemalt ühest ümberkorraldatava riigiasutuse töötajast ning selle riigiasutuse juhist riigiasutuste ühendamise korral lisaks ühendatavate riigiasutuste juhtidele vähemalt ühest töötajast igast ühendatavast riigiasutusest kui riigiasutus liidetakse teise riigiasutusega on komisjonis lisaks liidetava riigiasutuse töötajale ja riigiasutuse juhile ka selle riigiasutuse töötaja ja juht millega teine riigiasutus liidetakse Kui ümberkorraldamise tulemusena liidetakse üle kümne riigiasutuse võib komisjoni liikmeks nimetada üksnes ümberkorraldatava riigiasutuse juhi VV m 29 12 98 Nr 301 jõust 01 01 99 2 vähemalt ühest ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse ametnikust sealjuures riigiasutust punktis 6 ettenähtud juhul ümber korraldades ka vähemalt ühest selle valitsusasutuse ametnikust kelle hallatavale riigiasutusele on ümberkorraldamise tulemusena antud üle kinnisvara 47 Peale käesoleva korra punktis 46 nimetatud asutuste juhtide nimetatakse ümberkorraldamiskomisjoni liikmed samas punktis nimetatud asutuste raamatupidamistöötajate ja ametnike hulgast 47 1 Ümberkorraldamiskomisjon teeb ümberkorraldamist puudutavad otsused sh annab punktis 49 nimetatud kooskõlastuse komisjoni koosolekul Koosolekuid juhatab komisjoni esimees või esimehe puudumisel tema poolt määratud komisjoni liige Koosolek on otsustusvõimeline kui kohal on vähemalt pool komisjoni liikmetest Otsus on vastu võetud kui selle poolt oli üle poole koosolekul osalenud liikmetest Koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja hiljemalt koosoleku toimumise päevale järgneval tööpäeval Komisjoni liikmel on õigus vaidlustada koosoleku protokoll 7 päeva jooksul pärast koosoleku toimumist Vaidluse lahendab ümberkorraldatava

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=19600&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive