archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    PANGA NÕUKOGU ISTUNGI PROTOKOLLIST NR 47 18 juunist 1992 Istungist osavõtjad Nõukogu liikmed R Hagelberg S Kallas U Mereste I Proos A Veetõusme Nõukogu sekretär I Braun Eesti Panga töötajad V Kraft R Voog A Penjam M Tilga M Karmo U Treisalt A Karell A Sutt Istungit juhatas Eesti Panga Nõukogu esimees A Veetõusme Istungil käsitleti järgmisi küsimusi 6 Välissularaha sisse ja väljaveo eeskirjadest O t s u s t

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=6981&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    mitmel viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja intressimäär erinevad loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel et kogu krediit on kasutusse võetud kõige kõrgemate tasude ja intressimääraga mida rakendatakse seda liiki tarbijakrediidilepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes 3 Kui tarbijakrediidileping võimaldab tarbijal krediiti vabalt kasutusse võtta kuid tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud seoses krediidi kasutusse võtmise erinevate viisidega piirangud summa või ajavahemiku kohta loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel et kogu krediit võetakse kasutusse varaseimal lepinguga ettenähtud tähtpäeval järgides krediidi kasutusse võtmisega seotud piiranguid RT I 03 12 2012 1 jõust 01 05 2013 4 Kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga loetakse tähtajatu tarbijakrediidilepingu korral ja tarbijakrediidilepingu korral mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta teatud tähtaja jooksul või pärast teatud tähtaja möödumist mille järel võib krediidi taas kasutusse võtta krediidi kulukuse määra arvutamisel et 1 krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma intressi ja muud tasud kui neid on 2 kasutusse võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest Kui põhisumma tuleb igal maksetähtajal tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel et edaspidi võetakse krediiti kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta jooksul 3 intressi ja muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega RT I 03 12 2012 1 jõust 01 05 2013 5 Kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga ega käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepinguga ja kui tagasimaksete summa ei ole kindlaks määratud loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel iga tagasimakse summa madalaimaks lepinguga ettenähtud summaks RT I 03 12 2012 1 jõust 01 05 2013 6 Kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga ega käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepinguga ja kui tagasimaksete tegemise aeg ei ole kindlaks määratud loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel et tagasimakse tehakse varaseimal lepinguga ettenähtud tähtpäeval RT I 03 12 2012 1 jõust 01 05 2013 6 1 Kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga ega käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepinguga ja kui tarbijakrediidilepingu sõlmimise tähtpäev ei ole veel teada loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel et esimest korda võetakse krediiti kasutusse tähtpäeval mis toob kaasa kõige lühema ajavahemiku krediidi kasutusse võtmise tähtpäeva ja esimese tagasimakse tähtpäeva vahel RT I 03 12 2012 1 jõust 01 05 2013 7 Kui krediidi ülempiiri ei ole tarbijakrediidilepinguga kokku lepitud loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel et krediidi ülempiir on 1500 eurot 8 Arvelduskrediidi korral loetakse et kogu krediit võetakse kasutusse kogu arvelduskrediidilepingu kehtivusajaks Kui arvelduskrediidilepingu kehtivusaeg ei ole teada arvutatakse krediidi kulukuse määr eeldades et arvelduskrediidilepingu kestus on kolm kuud 8 1 Kui tagasimakse tegemise aega või tagasimakse summat ei ole tarbijakrediidilepingu ega käesoleva paragrahvi lõikes 4 5 6 6 1 või 8 sätestatud tingimuste põhjal võimalik kindlaks määrata loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel et tagasimakse tehakse krediidiandja esitatud tähtpäeval ja tingimustel RT I 03 12 2012 1 jõust 01 05 2013 8 2 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 8 1 nimetatud tingimused ei ole teada loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel et 1 intressi makstakse koos krediidi põhisumma tagasimaksetega 2 ühekordne muu tasu mis ei ole intress makstakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise päeval 3 mitmekordseid muid tasusid mis ei ole intress makstakse korrapäraste ajavahemike järel alates esimesest põhisumma tagasimakse tähtpäevast ning kui nende suurus ei ole teada loetakse et need on ühesuurused summad 4 viimase maksega tasutakse kogu järelejäänud põhisumma intress ja muud tasud kui neid on RT I 03 12 2012 1 jõust 01 05 2013 9 Kui kindla ajavahemiku jooksul pakutakse tarbijale erinevaid intressimäärasid ja tasusid loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel kogu tarbijakrediidilepingu kestuse jooksul intressimääraks ja tasudeks kokkulepitud kõrgeim intressimäär ja kõrgeimad tasud 10 Tarbijakrediidilepingute puhul mille suhtes lepitakse kokku fikseeritud intressimäär esialgseks ajavahemikuks mida seejärel kohandatakse korrapäraselt kokkulepitud näitaja alusel loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel et fikseeritud intressimääraga ajavahemiku lõpust alates on intressimääraks krediidi kulukuse määra arvutamise ajal kehtinud kokkulepitud näitaja väärtusest tulenev intressimäär RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 406 2 Krediidi kulukuse määra ülempiir 1 Tarbijakrediidileping on tühine kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1 jaanuariks ja 1 juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel 2 Tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määra vastavuse hindamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiirile ei võeta liisingulepingu korral tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse liisingueseme kindlustamisega seotud kulusid 3 Kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse 94 lõikes 1 sätestatud suuruses Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse s 406 1 sätestatud eeldusi Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ning need tarbijale teatavaks tegema RT I 12 03 2015 5 jõust 01 07 2015 407 Arvelduskrediidileping RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 1 Arvelduskrediidileping on tarbijakrediidileping millega krediidiandja lubab tarbijal maksekonto jääki teatud suuruses ületada Arvelduskrediidilepingutele kohaldatakse tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 2 Kehtetu RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 2 1 Tarbijale tuleb anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida arvelduskrediidileping mille kohaselt tuleb krediit krediidiandja nõudmisel või kolme kuu jooksul tagasi maksta Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega püsival andmekandjal krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes järgmised andmed 1 käesoleva seaduse 403 1 lõike 1 punktides 1 2 3 5 11 14 ja 15 nimetatud teave 2 käesoleva seaduse 403 1 lõike 2 punktis 1 nimetatud teave kui tegemist on krediidivahendusega 3 teave selle kohta kui tarbijalt võidakse igal ajal nõuda krediidisumma tagasimaksmist täies ulatuses 4 intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused Kui intressimäär sõltub alusintressimäärast esitatakse esialgse intressi suhtes kohaldatav alusintressimäär 5 krediidi kulukuse määr tüüpnäite kujul milles märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused 6 lepingu sõlmimisest alates tasumisele kuuluvad tasud ja vajaduse korral tasude muutmise tingimused 7 tähtaeg mille jooksul krediidiandja on lepingueelse teabega seotud kui ta on vastavalt käesoleva seaduse 403 1 lõikele 7 määranud sellise tähtaja RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 2 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud teave tuleb esitada selgelt ja arusaadavalt Krediidiandja või krediidivahendaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud teabe esitamiseks kasutada valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte arvelduskrediidi jaoks RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 2 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud lepingu puhul mis sõlmitakse sidevahendi abil loetakse et krediidiandja on täitnud käesoleva seaduse 54 lõigetes 1 1 ja 2 teabele esitatavad nõuded kui ta on esitanud tarbijale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe arvelduskrediidi jaoks käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud teabega ja lisateabega finantsteenuste kaugturustuse kohta RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 2 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud lepingus esitatakse selgelt ja kokkuvõtlikult järgmine teave 1 käesoleva seaduse 403 1 lõike 1 punkides 1 5 ja 8 nimetatud teave 2 käesoleva seaduse 403 1 lõike 2 punktis 1 nimetatud teave 3 käesoleva seaduse 404 lõike 2 punktis 1 nimetatud teave 4 krediidi kulukuse määr ja krediidi kogukulu tarbijale 5 käesoleva paragrahvi lõike 2 1 punktides 3 ja 6 nimetatud teave RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 2 5 Krediidi kulukuse määr ja krediidi kogukulu tarbijale arvutatakse arvelduskrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 3 Kehtetu RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 3 1 Krediidiandja teavitab tarbijat regulaarselt esitades talle püsival andmekandjal konto väljavõtte Konto väljavõte sisaldab järgmist teavet 1 täpne periood mida konto väljavõte kajastab 2 tarbija poolt kasutusse võetud summad ja kasutusse võtmise kuupäevad 3 eelmisel konto väljavõttel kajastunud kontojääk ja selle kuupäev 4 uus kontojääk 5 tarbija tehtud maksete suurus ja maksekuupäevad 6 kohaldatav intressimäär 7 kohaldatavad tasud 8 minimaalne tasumisele kuuluv summa kui see on kokku lepitud RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 3 2 Intressimäära muudatus jõustub fikseerimata intressimääraga arvelduskrediidilepingu puhul kui krediidiandja on tarbijat eelnevalt püsival andmekandjal intressimäära muudatusest teavitanud Lepingupooled võivad arvelduskrediidilepingus kokku leppida et teave intressimäära muutuse kohta esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 ettenähtud viisil kui intressimäära muutuse on põhjustanud alusintressimäära muutumine ja uus alusintressimäär on üldsusele asjakohaste vahendite abil kättesaadavaks tehtud ning teave uue alusintressimäära kohta on kättesaadav krediidiandja ruumides RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 4 Kui puudub arvelduskrediidi andmise kokkulepe ja krediidiandja lubab tarbijal maksekonto jääki ületada või kui krediidiandja lubab tarbijal ületada arvelduskrediidilepingus kokkulepitud arvelduskrediidi ülempiiri tuleb tarbijat teavitada käesoleva paragrahvi lõike 2 1 punktides 4 ja 6 nimetatud asjaoludest Krediidiandja esitab kõnealuse teabe püsival andmekandjal regulaarselt RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 4 1 Kui tegemist on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tarbijakrediidilepinguga teatab krediidiandja tarbijale maksekonto jäägi märkimisväärse ületamise korral mis vältab kauem kui üks kuu viivitamata püsival andmekandjal 1 maksekonto jäägi ületamisest 2 summa mille võrra on maksekonto jääki ületatud 3 intressimäära 4 kohaldatavad leppetrahvid tasud või viivise RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 5 Kehtetu RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 6 Käesolevas paragrahvis sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele ei kohaldata käesoleva seaduse 14 lõikes 2 ja s 14 1 sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 408 Lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed 1 Tarbijakrediidileping on tühine kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse s 404 või 405 sätestatud andmetest 2 Käesoleva seaduse 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama 3 Käesoleva seaduse s 405 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks kui tarbijale antakse üle asi talle osutatakse teenus või täidetakse muu kohustus 4 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta loetakse intressimääraks käesoleva seaduse s 94 sätestatud intressimäär kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema RT I 03 12 2012 1 jõust 01 05 2013 5 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul puuduvad andmed kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra kohta ei või intressi nõuda rohkem käesoleva seaduse s 94 sätestatud intressimäärast kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema RT I 03 12 2012 1 jõust 01 05 2013 6 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ei ole tarbijale avaldatud krediidi kulude suurust mõjutavate tingimuste muutmise eeldusi ei või krediidi kulude suurust tarbija kahjuks muuta 7 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ei ole tarbijale avaldatud netohinda eeldatakse et netohinnaks on turuhind 8 Kui krediidiandja ei ole tarbijale tarbijakrediidilepingu sõlmimisel avaldanud milliseid tagatisi tarbijalt nõutakse võib tagatisi hiljem nõuda üksnes juhul kui krediidi netosumma ületab 50 000 eurole vastava summa 9 Kui krediidi kulukuse määr on tarbijakrediidilepingus märgitud tegelikust madalamana alaneb tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressimäär protsendimäära võrra mille võrra krediidi kulukuse määr on avaldatud tegelikust madalamana RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 10 Kui viivis ei ole väljendatud aasta ja päevamäärana on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes käesoleva seaduse 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras RT I 11 03 2015 1 jõust 01 10 2015 409 Tarbija taganemisõigus 1 Tarbija võib tarbijakrediidilepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul Kui tarbija taganeb tarbijakrediidilepingust võib seda teha ka isik kes ühines tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustusega RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg hakkab kulgema tarbijakrediidilepingu sõlmimise päevast või päevast kui tarbija sai kätte käesoleva seaduse s 404 nimetatud lepingutingimused ja teabe kui see päev on hilisem lepingu sõlmimise päevast RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 2 1 Kui tarbija kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingust taganemise õigust peab taganemisavaldus olema tehtud enne lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 3 Tarbija maksab krediidiandjale viivitamata kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel taganemisavalduse tegemisest arvates tagasi krediidi põhisumma ja põhisummalt alates krediidi kasutusse võtmisest kuni põhisumma tagasimaksmiseni kokkulepitud intressi Taganemise korral ei ole krediidiandjal õigust nõuda tarbijalt muid hüvitisi kui krediidiandja poolt avalik õigusliku suhte alusel krediidisuhte raames makstud tagastamatuid tasusid Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedele käesoleva seaduse des 188 192 sätestatut RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 3 1 Kui tarbija ei maksa krediiti tagasi käesoleva paragrahvi lõike 3 esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul loetakse et tarbija ei ole lepingust taganenud RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 3 2 Kui tarbija kasutab tarbijakrediidilepingu suhtes käesolevas paragrahvis sätestatud taganemisõigust loetakse tarbija taganenuks ka tarbijakrediidilepinguga seotud kõrvallepingust mille eesmärgiks on pakkuda teenust või muud hüve ja mida pakub krediidiandja või kolmas isik kolmanda isiku ja krediidiandja vahelise kokkuleppe alusel RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 4 Kui tarbija taganeb tarbijakrediidilepingust millega on majanduslikult seotud müügileping käesoleva seaduse 414 tähenduses kohaldatakse müügilepingust taganemisele käesoleva seaduse s 414 sätestatut RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 4 1 Liisingulepingust taganemise korral kannab asja tagastamise või teenuse hüvitamisega seotud kulud ja sellega seotud riisiko krediidiandja Pooled võivad kokku leppida et tarbija kannab tagastamise tavalised kulud kuni 10 euro ulatuses välja arvatud juhul kui üleantud asi või osutatud teenus ei vasta tellitule Kui tarbijat ei teavitatud taganemisõigusest vastutab ta taganemise puhul asja kahjustamise eest üksnes tahtluse või raske hooletuse korral Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedele käesoleva seaduse des 188 192 sätestatut RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 5 Kehtetu RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 6 Kehtetu RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 7 Kehtetu RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 8 Lepingutingimus mis raskendab taganemisõiguse kasutamist eelkõige kokkulepe millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega on tühine RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 410 Väljaspool äriruume sõlmitava lepinguna ja sidevahendi abil sõlmitud lepinguna tarbijakrediidileping RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 1 Käesoleva seaduse 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 2 Väljaspool äriruume sõlmitava lepinguna või sidevahendi abil sõlmitud lepinguna tarbijakrediidilepingust võib tarbija põhjust avaldamata taganeda üksnes käesoleva seaduse s 409 sätestatud korras ja viisil RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 3 Kehtetu RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 411 Tarbija õigus ennetähtaegsele tagasimaksmisele 1 Tarbija võib tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused osaliselt või täielikult täita ennetähtaegselt Sellisel juhul ei võlgne tarbija krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ja muid kulusid RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 1 1 Kui krediidi ennetähtaegne tagasimaksmine toimub fikseeritud intressimääraga perioodil on krediidiandjal õigus tarbijalt nõuda üksnes mõistlikku hüvitist kahju eest mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagasimaksmisega Eelkõige võetakse kahju määramisel arvesse krediidiandja võimalust tagasimakstud krediiti laenuturul ennetähtaegse tagasimaksmise tõttu uuesti välja laenata arvestades seejuures krediidiandja kulude kokkuhoidu ennetähtaegse tagasimaksmise tõttu RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 1 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud hüvitise suurus ei või ületada üht protsenti ennetähtaegselt tagasimakstud krediidi summast kui krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise ja tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tarbijakrediidilepingu lõppemise vaheline periood on pikem kui üks aasta ja 0 5 protsenti ennetähtaegselt tagasimakstud krediidi summast kui see periood ei ületa üht aastat RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 1 3 Krediidiandja ei või nõuda tarbijalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud hüvitist kui krediit makstakse tagasi krediidi tagasimakse kindlustamiseks sõlmitud kindlustuslepingu alusel arvelduskrediidi raames või fikseerimata intressimääraga perioodil RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 1 4 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud krediidiks on hüpoteegiga tagatud krediit ei välista käesoleva paragrahvi lõikes 1 2 nimetatud piirmäärad krediidiandja õigust nõuda tarbijalt täiendavat kahjuhüvitist kui krediidiandja on krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise tõttu kandnud suuremat kahju RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 2 Kehtetu RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 3 Kehtetu RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 4 Kui hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingu puhul toimub ennetähtaegne tagasimaksmine fikseerimata intressimääraga perioodil võib krediidiandja erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses sätestatust nõuda tarbijalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 5 Tarbijalt käesoleva paragrahvi alusel nõutav hüvitis ei või olla suurem summast mida tarbija oleks maksnud intressideks ennetähtaegse tagasimaksmise ja tarbijakrediidilepingu lõppemise tähtpäeva vahelisel perioodil RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 412 Tarbijakrediidilepingust tulenevate krediidiandja nõuete loovutamine RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 1 Kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada välja arvatud juhul kui krediidiandja jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 2 Kokkulepe millega välistatakse või piiratakse tarbija õigust esitada lepingust tulenevaid vastuväiteid kolmanda isiku vastu kellele krediidiandja loovutab talle tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded või tarbija õigust oma nõudeid tasaarvestada on tühine RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 413 Veksli ja t eki kasutamine 1 Tarbijat ei või kohustada võtma tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude tagamiseks vekslikohustust ega välja andma t ekki krediidiandja aga ei või neid vastu võtta RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 2 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veksel või t ekk on siiski vastu võetud võib tarbija selle igal ajal krediidiandjalt tagasi nõuda Krediidiandja peab tarbijale hüvitama veksli või t eki väljaandmisest tekkinud kulud ja kahju 414 Taganemise mõju majanduslikult seotud müügilepingule RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 1 Müügileping moodustab tarbijakrediidilepinguga seotud lepingu kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena kui müüja annab ostuhinna finantseerimiseks krediiti ise krediidiandja on tarbijakrediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel kasutanud müüja kaasabi või kui müügilepingu ese on tarbijakrediidilepingus sõnaselgelt kindlaks määratud RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 2 Kui tarbija taganeb tarbijakrediidilepingust vastavalt käesoleva seaduse s 409 sätestatule võib ta käesoleva seaduse s 409 sätestatud tähtaja jooksul taganeda ka tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud müügilepingust Tarbija loetakse majanduslikult seotud müügilepingust tähtaegselt taganenuks kui ta on taganemisavalduse teinud enne tähtaja möödumist RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 2 1 Kui krediidisumma on müüjale laekunud lähevad müügilepingust taganemise korral tekkivad müüja õigused ja kohustused üle krediidiandjale RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 2 2 Müügilepingust taganemisel kannab asja tagastamisega seotud kulud ja sellega seotud riisiko müüja Pooled võivad kokku leppida et tarbija kannab tagastamise tavalised kulud kuni 10 euro ulatuses välja arvatud juhul kui üleantud asi ei vasta tellitule RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 2 3 Kui tarbijat ei teavitatud taganemisõigusest vastutab ta taganemise puhul asja kahjustamise eest üksnes tahtluse või raske hooletuse korral Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedele käesoleva seaduse des 188 192 sätestatut RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 2 4 Lepingutingimus mis raskendab tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud müügilepingust taganemise õiguse kasutamist eelkõige kokkulepe millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega on tühine RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 2 5 Kui müügileping sõlmiti sidevahendi abil või väljaspool äriruume kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse des 49 2 49 3 56 1 ja 56 2 sätestatut RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 3 Kui müüja ei täida tarbijakrediidilepinguga seotud müügilepingust tulenevat asja üleandmise kohustust või kui asi ei vasta lepingutingimustele ning müüja on õigustamatult keeldunud tarbija õiguskaitsevahendite rahuldamisest võib tarbija müügilepingu alusel krediidiandja suhtes keelduda omapoolse kohustuse täitmisest Kui tarbija on taganenud müügilepingust võib ta taganeda ka müügilepinguga seotud krediidilepingust RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 sätestatut kohaldatakse ka tarbijakrediidilepingule millega finantseeritakse muu kohustuse täitmist kui asja üleandmist RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 sätestatut ei kohaldata tarbijakrediidilepingule mille eesmärk on väärtpaberite välisvääringu või väärismetallide omandamise finantseerimine RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 414 1 Korralise ülesütlemise erisused tähtajatu tarbijakrediidilepingu puhul 1 Kui tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliseks ülesütlemiseks ei ole etteteatamistähtaega kokku lepitud võib tarbija lepingu üles öelda igal ajal etteteatamistähtaega järgimata Etteteatamistähtaja kokkuleppimisel ei või selle kestus ületada ühte kuud 2 Krediidiandja võib tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliselt üles öelda kui selline võimalus on lepinguga ette nähtud Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tarbijale teatavaks tehtud vähemalt kaks kuud enne ülesütlemise jõustumist kui lepingus ei ole kokku lepitud pikemat etteteatamistähtaega Vorminõuet rikkuv ülesütlemisavaldus on tühine 3 Kui isiku suhtes kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust loetakse kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine jõustunuks kokkulepitud tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest Kui krediidiandjal on õigus tarbijakrediidileping korraliselt üles öelda kuid puudub kokkulepe ülesütlemise tähtaja pikkuse kohta loetakse pooled kokku leppinuks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtajas Ülesütlemise tähtaja järgimata jätmine ei too kaasa ülesütlemise tühisust RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 414 2 Krediidiandja õigus keelduda krediidi kasutada andmisest 1 Tähtajatu tarbijakrediidilepingu puhul võib krediidiandja mõjuval põhjusel keelduda tarbijale krediidi kasutada andmisest kui see on lepingus kokku lepitud Eelkõige võib keelduda juhul kui on oluliselt suurenenud risk et tarbija ei suuda täita oma kohustust krediiti tagasi maksta või esinevad asjaolud mis annavad alust arvata et krediiti kasutatakse kuritegelikul eesmärgil 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teavitab krediidiandja tarbijat krediidi kasutada andmisest keeldumisest ja selle põhjustest püsival andmekandjal välja arvatud juhul kui sellise teabe esitamine on keelatud või on vastuolus avaliku korra või avaliku julgeoleku eesmärkidega Tarbijat tuleb teavitada võimaluse korral enne kuid hiljemalt viivitamatult pärast krediidi kasutada andmisest keeldumist RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 415 Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine 1 Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist Kokkulepe millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi on tühine RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 2 Kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks arvestatakse makse 1 esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks 2 teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks 3 kolmandas järjekorras intressi katteks 4 neljandas järjekorras muude kohustuste katteks RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata kui tarbija teeb makse täitedokumendi alusel mis on koostatud põhinõudena intressi väljanõudmiseks 4 Krediidiandja ei või keelduda ebapiisavate maksete vastuvõtmisest RT I 2003 78 523 jõust 27 12 2003 416 Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud 1 Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks 2 Krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks et jõuda kokkuleppele 3 Kui krediidiandja ütleb lepingu üles vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra RT I 03 12 2012 1 jõust 01 05 2013 417 Krediidiandja taganemine tarbijakrediidilepingust RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 1 Kui tarbija on viivituses krediidi tagasimaksmisega võib krediidiandja tarbijakrediidilepingust mille esemeks on tagasimaksete tasumise vastu asja üleandmine või kohustuse täitmine taganeda üksnes käesoleva seaduse 416 lõikes 1 sätestatud tingimustel RT I 03 12 2012 1 jõust 01 05 2013 2 Kehtetu RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 417 1 Krediidivahendaja täiendav teavitamiskohustus 1 Krediidivahendaja annab tarbijale enne krediidivahenduslepingu sõlmimist teada 1 krediidivahendaja volituste ulatuse eelkõige kas krediidivahendaja teeb koostööd ühe või mitme krediidiandjaga või tegutseb iseseisvalt 2 krediidivahenduse eest makstava tasu suuruse kui see tuleb tasuda tarbijal 2 Krediidivahendaja teavitab krediidiandjat tarbija poolt krediidivahendajale makstavast tasust selliselt et krediidiandja saaks seda krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse võtta RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 418 Nõuded krediidivahenduslepingule RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 1 Krediidivahendusleping tuleb sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne kui tarbija esitab avalduse tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmiseks käesoleva seaduse 404 lõike 1 tähenduses RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 1 1 Krediidivahenduslepingus tuleb märkida 1 krediidivahendaja volituste ulatus eelkõige kas krediidivahendaja teeb koostööd ühe või mitme krediidiandjaga või tegutseb iseseisvalt 2 tarbija poolt krediidivahendajale makstava tasu suurus 3 asjaolu kas krediidivahendaja on tasu kokku leppinud ka krediidiandjaga ja selle tasu suurus RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 2 Krediidivahendusleping ja taotlus krediidi saamiseks ei või sisalduda ühes dokumendis 3 Krediidivahendaja peab tarbijale väljastama lepingudokumendi koopia 4 Krediidivahendusleping mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 lõike 1 1 punktides 2 ja 3 või lõikes 2 sätestatud nõuetele on tühine RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 419 Krediidivahendajale makstav tasu 1 Tarbija peab maksma krediidivahendajale tasu üksnes juhul kui tarbijale antakse krediiti vahendaja tegevuse tulemusena ja tarbija ei saa tarbijakrediidilepingust enam vastavalt käesoleva seaduse le 409 taganeda RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 2 Kui krediit võetakse krediidivahendaja teadmisel mõne teise krediidi ennetähtaegseks tagasimaksmiseks on krediidivahendajal õigus tasule üksnes juhul kui krediidi kulukuse määr või krediidi kulukuse esialgne määr ei suurene Tagasimakstava krediidi puhul krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra arvutamisel ei võeta arvesse tagasimakstava krediidi võimalikke vahenduskulusid 3 Krediidivahendaja ei tohi krediidi vahendamise või tarbijakrediidilepingu sõlmimise võimalusele osutamisega seotud teenuste eest nõuda muud kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud tasu ning kokkuleppel tarbijaga vahendaja poolt kantud vajalike kulude hüvitamist RT I 2010 77 590 jõust 01 07 2011 420 Sätete rikkumise keelamine Seaduses sätestatud isik või asutus võib seadusega sätestatud korras nõuda käesolevas jaos sätestatut rikkunud krediidiandjalt ja vahendajalt rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 421 Sätete kohustuslikkus Käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel 4 osa KINDLUSTUSLEPING 23 peatükk ÜLDOSA 1 jagu Üldsätted 422 Kindlustuslepingu mõiste 1 Kindlustuslepinguga kohustub üks isik kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil kindlustusandja täitmise kohustus Teine isik kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid 2 Kehtetu RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 422 1 Kohustuslik kindlustus ja sundkindlustus 1 Seaduses sätestatud juhul on kindlustusvõtja kohustatud kindlustuslepingu sõlmima kohustuslik kindlustus Kohustusliku kindlustuse kindlustuslepingu suhtes kohaldatakse käesolevat seadust kohustuslikku kindlustust kehtestavast seadusest tulenevate erisustega 2 Seaduses sätestatud juhul on kindlustusvõtja kohustatud tasuma kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on avalik õiguslikul juriidilisel isikul või avalikku ülesannet täitval eraõiguslikul juriidilisel isikul sundkindlustus Käesolevat seadust kohaldatakse sundkindlustusele juhul kui nii on sätestatud seaduses millega sundkindlustus kehtestatakse RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 423 Kindlustusjuhtum ja kindlustusrisk 1 Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse 2 Kindlustusrisk on oht mille vastu kindlustatakse 424 Kindlustatud isik ja kindlustatud ese 1 Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud Eeldatakse et kindlustatud on kindlustusvõtjaga seotud kindlustusriski 2 Kindlustatud ese on ese millega seotud kindlustusriski on kindlustatud 425 Soodustatud isik 1 Soodustatud isik on isik kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule 2 Pärast kindlustusvõtja surma ei või tema pärijad soodustatud isikut asendada 426 Kindlustussumma 1 Kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks kindlustussumma See ei mõjuta käesoleva seaduse s 477 sätestatut 2 Kindlustussumma võib olla määratletud muul kujul kui maksimaalse väljamaksusummana 427 Lepinguvabaduse piirangud 1 Kindlustusvõtja kahjuks käesoleva seaduse des 428 432 433 435 436 lõikes 2 438 lõikes 3 s 439 441 lõigetes 2 ja 3 s 442 445 lõikes 3 des 449 ja 450 452 lõikes 2 454 lõikes 2 des 457 459 461 462 468 472 474 475 487 491 492 lõikes 3 des 515 519 531 535 537 542 547 557 567 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata 1 edasikindlustuslepingutele 2 raudtee veerevkoosseisu õhusõidukite ja laevade kindlustuslepingutele 3 veosekindlustuslepingutele 4 õhusõiduki ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustuslepingutele 5 krediidi ja garantiikindlustuslepingutele kui kindlustatakse majandus või kutsetegevusest tulenevaid kindlustusriske 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata ka maismaasõidukite tule ja loodusjõudude või finantskahju vastu kindlustamise lepingutele samuti tsiviilvastutuskindlustuslepingutele kui kindlustusvõtja vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest 1 bilansimaht ületab summa mis vastab 6 200 000 eurole 2 majandusaasta netokäive ületab summa mis vastab 12 800 000 eurole 3 majandusaasta keskmine töötajate arv on vähemalt 250 4 Samasse konsolideerimisgruppi raamatupidamise seaduse tähenduses kuuluvate äriühingute puhul võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu arvutamisel aluseks äriühingu andmed konsolideeritud aruandes RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 2 jagu Lepingu sõlmimine 428 Kindlustuslepingut sõlmida soovivale isikule avaldatav teave 1 Kindlustusandja peab tagama et füüsilist isikut kes soovib sõlmida kindlustuslepingut teavitatakse enne lepingu sõlmimist vähemalt järgmistest andmetest 1 kindlustusandja nimi ja õiguslik vorm 2 kindlustusandja aadress samuti kontori aadress mille vahendusel leping sõlmitakse kui seda ei tehta kindlustusandja asukoha järgi 3 kindlustuslepingu suhtes kehtivad tüüptingimused ja õigus mida lepingule kohaldatakse RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 4 kindlustusandja kohustused kui need erinevad tüüptingimustes ettenähtust RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 5 kindlustuslepingu kehtivusaeg ning selle lõpetamise tingimused 6 kindlustusmaksete suurus ja tasumise kord sealhulgas eraldi kindlustusmaksete suurused erinevate kindlustuskaitsete eest kui kindlustussuhe hõlmab mitut kindlustuskaitset RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 7 kindlustusvõtja poolt koos kindlustusmaksetega maksmisele kuuluvate tasude ja kõigi teiste kindlustusandja poolt väljamaksmisele kuuluvaid summasid mõjutavate tasude liigid ning nende suurused RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 8 tähtaeg mille jooksul on kindlustuslepingu sõlmimist taotlev isik oma lepingu sõlmimise avaldusega seotud 9 pädeva kindlustusjärelevalve aadress millel kindlustusvõtja võib esitada kaebuse kindlustusandja tegevuse peale 10 kaebuse lahendamise kord ja kindlustusvaidlusi lahendava organi aadress kuhu kindlustusvõtja võib pöörduda kindlustuslepingut puudutava kaebuse lahendamiseks RT I 11 04 2014 1 jõust 01 10 2014 2 Enne elukindlustuslepingu sõlmimist peab kindlustusandja tagama füüsilisest isikust kindlustusvõtja teavitamise lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule järgmistest andmetest RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 1 kindlustushüvitiste liigid ja maksmise tingimused RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 1 1 kasumiosalusega kindlustuslepingu korral kasumi määramise ja jaotamise põhimõtted RT I 2010 2 3 jõust 22 01 2010 2 kindlustuslepingu tagastusväärtus kui tagastusväärtust on võimalik sellisele kindlustuslepingule arvutada RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 3 paragrahvi 543 lõikes 2 nimetatud minimaalne summa kindlustuse kindlustusmaksevabaks muutmiseks ja kindlustusmaksevabast kindlustusest tulenevad kindlustusandja kohustused RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 4 investeerimisriskiga elukindlustuse korral andmed kindlustuslepingu aluseks oleva alusvara olemuse ja sellega seotud riskide kohta mis võimaldavad kindlustusvõtjal teha igakülgselt kaalutud investeerimisotsuse seejuures ei ole lubatud rõhutada investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sõlmimisest saadavat võimalikku kasu kui samal ajal ei viidata selgelt selle lepingu sõlmimisega seotud riskidele RT I 2010 2 3 jõust 22 01 2010 5 üldine teave kindlustuslepingu maksustamispõhimõtete kohta RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 6 teave selle kohta kust on kättesaadav kindlustustegevuse seaduse 125 lõike 1 kohaselt avalikustatud kindlustusandja solventsuse ja finantsseisundi aruanne RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 2 1 Kui elukindlustuslepingu alusel makstava hüvitise suurus võib kujuneda suuremaks kindlustuslepinguga garanteeritud hüvitise suurusest ja kindlustusandja esitab kindlustusvõtjale selle suuruse kujunemise kohta näitlikke arvutusi peab ta neis kasutama vähemalt kolme erinevat intressimäära RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 2 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 sätestatud hüvitise suuruse näitlikud arvutused peavad sisaldama märget selle kohta et need põhinevad üksnes arvutustes tehtud eeldustel ning sellises suuruses hüvitised ei ole kindlustusvõtjale garanteeritud RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 2 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 sätestatut ei kohaldata surmajuhtumikindlustuse lepingute suhtes RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 3 Kindlustuslepingu sõlmimise ettevalmistamisele ei kohaldata käesoleva seaduse s 14 1 sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 4 Kindlustuslepingu sõlmimisel esindaja kaudu või kindlustusmaakleri vahendusel loetakse käesolevas paragrahvis sätestatud teavitamiskohustus täidetuks kui kindlustusandja on edastanud vastava teabe esindajale või kindlustusmaaklerile RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 429 Andmetest teavitamine lepingu kehtivuse ajal 1 Kindlustuslepingu kehtivuse ajal peab kindlustusandja tagama füüsilisest isikust kindlustusvõtjale teabe edastamise käesoleva seaduse s 428 sätestatud andmete muutumise kohta RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 2 Kasumiosalusega elukindlustuslepingu korral tuleb füüsilisest isikust kindlustusvõtjat kord aastas teavitada sellest kui palju on talle aasta jooksul määratud lisakasumit ja kui palju on sellest tingituna suurenenud elukindlustuslepingu alusel väljamaksmisele kuuluvad summad Kui kindlustusandja on esitanud kindlustusvõtjale kasumiosaluse prognoosid tuleb kindlustusvõtjat teavitada ka tegeliku kasumiosaluse ja prognoositud kasumiosaluse vahest RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 429 lõike 2 teist lauset kohaldatakse kindlustuslepingutele mis on sõlmitud alates 2016 aasta 1 jaanuarist 430 Teavitamise vorm Käesoleva seaduse des 428 ja 429 sätestatud teave tuleb kindlustusvõtjale edastada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see peab olema selgelt sõnastatud ülevaatlikult liigendatud ja koostatud eesti keeles või kokkuleppel muus keeles RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 431 Kindlustuslepingu sõlmimise avaldus 1 Kindlustuslepingu sõlmimise avalduse blanketid võivad sisaldada üksnes nii palju ettepanekuid eri kindlustuslepingute sõlmimiseks et see ei piiraks ülevaatlikkust loetavust ega arusaadavust 2 Kindlustusandja peab kindluslepingu suhtes kehtivad tüüptingimused märkima tema poolt väljaantud avalduse blanketile või andma need avalduse esitajale üle enne blanketi esitamist või sellega samaaegselt 432 Teavitamise kohustuse rikkumise tagajärjed 1 Kui kindlustusandja ei täitnud käesoleva seaduse s 428 sätestatud kohustusi muu hulgas ei andnud kindlustusvõtjale üle kindlustuslepingu suhtes kehtivaid tüüptingimusi ei loeta lepingut sõlmituks kui kindlustusvõtja vaidleb lepingule kirjalikult taasesitatavas vormis vastu 14 päeva jooksul alates talle teabe ja tüüptingimuste edastamisest 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg hakkab kulgema üksnes juhul kui lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on kindlustusvõtjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning trükitehniliselt selgelt loetavalt teavitatud vastuvaidlemisõigusest tähtaja algusest ja selle kestusest Dokumentide kättesaamist peab tõendama kindlustusandja Tähtaja järgimiseks piisab vastuväite ärasaatmisest tähtaja jooksul 3 Vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule lõpeb kindlustusvõtja vastuvaidlemisõigus ühe aasta jooksul pärast esimese kindlustusmakse tasumist 4 Kindlustusvõtjal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust kui kindlustusandja annab kindlustusvõtjale kohese kindlustuskaitse ning lepingupooled on kokku leppinud kindlustustingimuste ja käesoleva seaduse s 428 nimetatud teabe üleandmisest loobumises Kindlustusvõtja nõudel tuleb teave ja kindlustustingimused talle siiski üle anda hiljemalt koos poliisiga RT I 2003 78 523 jõust 27 12 2003 433 Kindlustusvõtja taganemine lepingust

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=43720&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Käesoleva seaduse 9 kohaldatakse vastavalt ka tähtaegade suhtes millega on seotud õiguse maksmapanek omandamine või lõppemine 11 Võlasuhetele kohaldatav seadus Võlasuhtele mis on tekkinud enne 1 juulit 2002 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust 12 Kestvuslepingud 1 Enne 1 juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1 juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi mis on tekkinud enne 1 juulit 2002 Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002 kohaldatakse senikehtinud seadust 3 Kui kestvuslepingu tingimus on pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduste jõustumist vastuolus seaduse sättega millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda kohaldatakse lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut 4 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingutingimus sisaldub ühe lepingupoole tüüptingimustes on tüüptingimuste kasutaja kohustatud viima 2003 aasta 1 jaanuariks lepingu suhtes kehtivad tüüptingimused kooskõlla seadusega 13 Krediidiasutuse tüüptingimuste muutmine Krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja võib kuni 2003 aasta 1 jaanuarini muuta enda poolt finantsteenuse osutamisel kasutatavaid tüüptingimusi sõltumata sellest kas krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja on endale lepingu või tüüptingimustega jätnud tüüptingimuste ühepoolse muutmise õiguse kui tüüptingimuste muutmine on vajalik nende kooskõlla viimiseks võlaõigusseaduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse või rahvusvahelise eraõiguse seadusega ja krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja teavitab teist lepingupoolt tingimuste muutmisest ning annab talle õiguse leping muudatustega mittenõustumise korral kohe lõpetada 14 Seadusest tulenev intressimäär Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse võlaõigusseaduse 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7 aastas kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras Võlaõigusseaduse 94 lõikes 1 nimetatud intressimäära avaldatakse alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 15 Üürilepingu sätetega seonduvad erisused 1 Enne 1 juulit 2002 elamuseaduse 63 alusel moodustatud elamuvaidluskomisjonid loetakse kuni üürivaidluste lahendamist reguleeriva seaduse vastuvõtmiseni või vastavate täienduste tegemiseni tsiviilkohtumenetluse seadustikus üürikomisjonideks võlaõigusseaduse mõttes 2 Võlaõigusseaduse 291 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja võõrandamise korral 3 Enne 1 juulit 2002 sõlmitud tähtajatud eluruumide üürilepingud loetakse sõlmituks viieks aastaks lepingu sõlmimisest See ei kehti omandireformi aluste seaduse 18 lõikes 1 nimetatud üürilepingute suhtes RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 4 Isikut kes kasutas enne 1 juulit 2002 elamuseaduse s 58 nimetatud eluruumi ja kes vastas enne 1 juulit 2002 elamuseaduse 60 lõikes 4 nimetatud tingimustele ei või sellest eluruumist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata 16 Ostueesõigus 1 Võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut kohaldatakse juhul kui ostueesõiguse teostamise avaldus esitatakse pärast 1 juulit 2002 2 Ehitise selle mõttelise osa reaalosana erastatud eluruumi elamus asuva mitteeluruumi elamuühistu liikme omandisse antud korteri endise korteriühingu liikme omandisse antud korteri või kaasomandi lõppemisel tekkinud ehitise reaalosa puhul võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast võlaõigusseaduse s 249 nimetatud teate saamist RT I 2003 81 546 jõust 20 12 2003 17 Tarbijakrediidi sätete kohaldamise erisused 1 Hüpoteegiga tagatud krediidilepinguks võlaõigusseaduse 22 peatüki 2 jao mõttes loetakse ka krediidilepingut mis on tagatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse s 13 2 nimetatud pandilepinguga 2 Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga võib krediidiandja võlaõigusseaduse 408 lõikes 8 sätestatud juhul nõuda tarbijalt tagatiste andmist ka siis kui krediidi

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=48546&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    nõuetekohase läbiviimise tagamiseks nõustaja kui see on vajalik võlgniku varalise seisundi kindlakstegemiseks või kui sellega ilmselt lihtsustatakse või kiirendatakse menetluse läbiviimist või tagatakse võlgniku või võlausaldajate huvide parem kaitse Kohus võib nimetada nõustaja ka pärast võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmist 2 Nõustajaks võib nimetada selleks piisavate teadmiste ja kogemustega isiku Nõustajaks ei nimetata kohtu töötajat võlgnikku või võlausaldajat või neist sõltuvat isikut ega saneerimisseaduse 15 lõikes 7 nimetatud isikut Üldjuhul ei nimetata nõustajaks pankrotihaldurit 3 Kohus kuulab enne nõustaja määramist ära ka võlgniku arvamuse Ilma võlgniku nõusolekuta nõustajat ei määrata 4 Isiku nõustajaks määramiseks on vajalik tema nõusolek 5 Nõustaja määramise korral määrab kohus kindlaks summa mille võlgnik peab nõustaja tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma ning tähtaja selle summa tasumiseks RT I 31 01 2014 6 jõust 01 07 2014 19 Nõustaja ülesanded 1 Nõustaja ülesanne on teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest nõustada ja abistada võlgnikku võlgade ümberkujundamise menetluse jooksul ning kontrollida võlausaldajate nõuete õiguspärasust ning võlgniku tehingute õiguspärasust ja otstarbekust 2 Nõustaja muu hulgas 1 abistab võlgnikku võlgade ümberkujundamiskava koostamisel ja läbirääkimistel võlausaldajatega 2 annab kohtule teavet oma ülesannete täitmise kohta 3 hindab ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning teavitab kohut nõudest mida tegelikult ei ole mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata 4 küsib vajaduse korral võlgnikult ja võlausaldajatelt tõendeid ümberkujundatavate nõuete kohta 5 täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet mis on vajalik võlgade ümberkujundamismenetluse läbiviimiseks 3 Nõustaja täidab oma ülesandeid korralikule ja ausale nõustajale omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve Kohus teostab nõustaja üle järelevalvet 4 Nõustaja on kohustatud hoidma saladuses talle tema ülesannete tõttu teatavaks saanud ärisaladust samuti isikuandmeid ja muud konfidentsiaalsena saadud teavet 5 Nõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides kehtestab justiitsminister määrusega 6 Nõustajale kohaldatakse saneerimisseaduse des 17 19 saneerimisnõustaja kohta sätestatut kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti Nõustajale ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustikus nõustaja kohta sätestatut 20 Avalduse menetlusse võtmise tagajärjed 1 Võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisel peatub viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni See ei kehti nõuete suhtes mille ümberkujundamist võlgnik ei taotle 2 Avalduse menetlusse võtmisel ei saa võlausaldaja lõpetada võlgnikuga sõlmitud lepingut millest tulenevate nõuete ümberkujundamist võlgnik taotleb enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist toimunud rahalise kohustuse rikkumisele tuginedes ega keelduda sel alusel oma kohustuste täitmisest Kokkulepe mille kohaselt võlausaldaja võib võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel või ümberkujundamiskava kinnitamisel lepingu lõpetada on tühine 3 Avalduse menetlusse võtmisel peatab kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni Kohus võib sama ajani 1 peatada kohtumenetluse milles on võlgniku vastu rahaline nõue mille kohta ei ole veel otsust tehtud 2 tühistada hagi tagamise abinõud sealhulgas pangakonto arestimise 3 keelata võlausaldajatel võlgniku antud tagatistest tulenevaid õigusi teostada muu hulgas pandieset müüa või selle müüki taotleda 4 kohaldada muud esialgse õiguskaitse abinõud 4 Võlausaldaja õigustatud huve silmas pidades võib kohus võlausaldaja avalduse alusel lubada peatatud täitemenetluse jätkamist ja võlausaldajal võlgniku poolt antud tagatistest tulenevate õiguste teostamist ka enne ümberkujundamiskava kinnitamist või menetluse lõppemist 5 Avalduse menetlusse võtmine ei välista võlausaldajate poolt vara tagasivõitmise hagi esitamist ja lahendamist täitemenetluses Kohtutäitur annab ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajatele saadu välja üksnes kohtu korraldusel ja ümberkujundamiskava alusel 3 peatükk Ümberkujundamiskava kinnitamine 21 Võlgniku kohustused 1 Võlgnik annab kohtule ja nõustajale ning kohtu korraldusel ka võlausaldajatele teavet mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega 2 Võlgnik osutab nõustajale abi tema ülesannete täitmisel Kui kohus või nõustaja peab vajalikuks võlgniku varalise olukorra kindlakstegemiseks võlgniku vara kontrolli on võlgnik kohustatud oma vara ette näitama või võimaldama varale juurdepääsu 3 Kui võlgnik ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse läbi vaatamata 22 Võlausaldajatele teatamine 1 Kohus toimetab pärast võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmist avalduse koos ümberkujundamiskava ja muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse Kohus võib võimaldada võlgnikul ümberkujundamiskava enne võlausaldajatele esitamist muuta või teha võlgnikule ülesandeks esitada uus ümberkujundamiskava 2 Ümberkujundamiskava kättetoimetamisel võlausaldajale annab kohus talle tähtaja vähemalt kaks nädalat kuid mitte rohkem kui neli nädalat ümberkujundamiskava kättesaamisest kohtule seisukoha andmiseks Võlausaldaja annab seisukoha kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil peab ta märkima kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil Kohus viitab ka seisukoha avaldamata jätmise tagajärgedele 3 Kui kohus on määranud nõustaja teatab kohus võlausaldajatele nõustaja nime ja kontaktandmed samuti ka kas võlausaldaja peab oma seisukoha teatama kohtu asemel nõustajale 4 Kohus võib määrata võlgnikule või nõustajale tähtaja võlausaldajatega läbirääkimiste pidamiseks võla suuruse või ümberkujundamise üle ja seetõttu pikendada ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega kuid mitte rohkem kui kolm kuud ümberkujundamiskava kättesaamisest arvates 5 Nõustaja määramise korral võib kohus kohustada nõustajat või nõustaja järelevalve all võlgnikku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide kättetoimetamiseks Kättetoimetamist tõendavad dokumendid tuleb esitada kohtule 23 Nõude suuruse kindlaksmääramine 1 Kui võlausaldaja kelle nõuet soovitakse ümber kujundada ei nõustu võlanimekirjas võlgniku esitatud andmetega teatab ta kohtule või kohtu määramisel nõustajale kohtu määratud tähtaja jooksul mis osas ta nõudega ei nõustu ja esitab neid asjaolusid tõendavad tõendid Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmisel loetakse et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud 2 Kohus edastab võlausaldaja seisukoha võla suuruse ja selle ümberkujundamise kohta viivitamata võlgnikule või nõustajale välja arvatud juhul kui kohus kohustas võlausaldajat esitama oma seisukoht nõustajale 3 Kui võlgnik või nõustaja ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva väitega edastab ta avalduse koos tõenditega viivitamata kohtule ja põhjendab miks ta avalduses märgituga ei nõustu 4 Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu hiljemalt ühe kuu jooksul võlausaldaja avalduse saamisest arvates Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku puudutatud võlausaldaja ja nõustaja 5 Kohus võib jätta võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata või määrata selle kindlaks üksnes osaliselt kui nõuet mida soovitakse ümber kujundada kohtu arvates tegelikult ei ole selle suurus on

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=124813&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ja kutseoskusi Kui võrreldava töötaja määramine sama tööandja juures osutub võimatuks määratakse võrreldav töötaja kollektiivlepingus sätestatud korras Kollektiivlepingu puudumisel loetakse võrreldavaks samas piirkonnas sama või võrdväärset tööd tegev töötaja RK s 28 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 11 67 3 peatükk VÕRDSE KOHTLEMISE PÕHIMÕTTE RAKENDAMINE JA EDENDAMINE 12 Tööandja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendajana ja edendajana Tööandja peab võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel 1 rakendama vajalikke meetmeid et kaitsta töötajat diskrimineerimise eest 2 teavitama töötajat sobival viisil käesolevas seaduses sätestatud õigustest ja kohustustest 13 Võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine ja edendamine hariduse ja koolituse valdkonnas Haridus ja teadusasutused koolitust korraldavad muud asutused ja isikud arvestavad õppesisu määramisel ja õppetöö korralduses vajadust edendada võrdse kohtlemise põhimõtet 14 Ministeeriumide kohustus võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja edendamisel Iga ministeerium jälgib oma valitsemisala piires käesoleva seaduse nõuete täitmist ning teeb koostööd teiste isikute ja asutustega võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel 4 peatükk SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE JA VÕRDSE KOHTLEMISE VOLINIK 15 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik 1 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik edaspidi volinik on käesoleva seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist jälgiv ning muid seadusega talle pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja kes tegutseb iseseisvalt 1 1 Konkursi voliniku ametikohale viib läbi sotsiaalminister RK s 13 06 2012 jõust 01 04 2013 RT I 06 07 2012 1 2 Voliniku nimetab ametisse sotsiaalminister viieks aastaks 3 Voliniku tegevust finantseeritakse riigieelarvest 4 Volinikku teenindab kantselei Kantselei struktuuri kinnitab volinik 5 Volinikku abistavad tema töös tema poolt ametisse määratud ametnikud või töölepingu alusel tööle võetud isikud RK s 13 06 2012 jõust 01 04 2013 RT I 06 07 2012 1 5 1 Voliniku ajutisel äraolekul täidab tema ülesandeid asetäitja nõunik Asetäitja nõunik täidab voliniku ülesandeid ka kuni uue voliniku ametisse nimetamiseni voliniku volituste lõppemise korral käesoleva seaduse s 20 märgitud alustel ja tema ametist vabastamise korral vastavalt käesoleva seaduse le 21 RK s 13 06 2012 jõust 01 04 2013 RT I 06 07 2012 1 6 Voliniku ja tema kantselei töökorraldus sätestatakse põhimääruses mille kehtestab Vabariigi Valitsus 16 Voliniku pädevus Volinik 1 jälgib käesoleva seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist 2 nõustab ja abistab isikuid diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel 3 annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta isikute avalduste alusel või talle laekunud teabe põhjal omal algatusel 4 analüüsib seaduste mõju käesoleva seaduse 1 lõikes 1 nimetatud tunnuste alusel jagunevate isikute ning meeste ja naiste seisundile ühiskonnas 5 teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele samuti kohaliku omavalitsuse üksustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta 6 nõustab ja teavitab Vabariigi Valitsust ja valitsusasutusi ning kohaliku omavalitsuse üksuste asutusi käesoleva seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamist käsitlevates küsimustes 7 avaldab aruandeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta 8 teeb koostööd teiste isikute ja asutustega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisel 9 võtab tarvitusele meetmeid võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks 17 Voliniku arvamus 1 Volinik annab arvamuse võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta avalduse esitanud isikule ja vajaduse korral isikule kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist RK s 24 09 2009 jõust 23 10 2009 RT I 2009 48 323 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvamuse eesmärk on anda hinnang mis võimaldaks koostoimes käesoleva seaduse soolise võrdõiguslikkuse seaduse ning Eesti Vabariigi jaoks siduvate välislepingute ja muude õigusaktidega hinnata kas konkreetses õigussuhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet 3 Arvamuse taotleja esitab volinikule avalduse milles on kirjeldatud diskrimineerimisele viitavad asjaolud 4 Arvamuse andmiseks on volinikul õigus saada teavet kõikidelt isikutelt kes võivad omada diskrimineerimisjuhtumi asjaolude selgitamiseks vajalikku informatsiooni ja nõuda kirjalikke seletusi võimaliku diskrimineerimise asjaolude kohta samuti dokumentide või nende koopiate esitamist tema määratud tähtaja jooksul Teabe saamise õigus hõlmab ka andmeid töötajale arvutatud makstud või maksmisele kuuluva tasu tasustamise tingimuste ning muude hüvede kohta RK s 24 09 2009 jõust 23 10 2009 RT I 2009 48 323 5 Arvamus antakse kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse esitamisest arvates 6 Omal algatusel antud arvamuse puhul või avalduse esitanud isiku nõusolekul edastab volinik arvamuse teadmiseks või soovitusena isikule kes vastutab võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise eest arvamuse aluseks olevas olukorras RK s 24 09 2009 jõust 23 10 2009 RT I 2009 48 323 18 Voliniku keeldumine arvamuse andmisest Volinik võib keelduda arvamuse andmisest tagastada isiku esitatud kirjaliku avalduse või keelduda suulise avalduse vormistamisest kui 1 arvamuse andmine on võimatu diskrimineerimisele viitavate asjaolude puudumise tõttu 2 samal alusel ja sama eseme kohta on volinik eelnevalt arvamuse andnud 3 samal alusel ja sama eseme kohta on algatatud kohtumenetlus jõustunud kohtuotsus algatatud menetlus töövaidluskomisjonis jõustunud töövaidluskomisjoni otsus esitatud avaldus õiguskantslerile pooleli õiguskantsleri lepitusmenetlus diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks või õiguskantsleri poolt lepitusmenetluses kinnitatud kokkulepe 19 Avalduse uurimistulemuste avalikustamine Volinik võib anda avalikkusele informatsiooni avaldaja nõusolekuta üksnes menetletava avalduse sisu kohta 20 Voliniku volituste lõppemine Voliniku volitused loetakse lõppenuks ja ta vabastatakse ametist 1 käesoleva seaduse 15 lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumise päevast 2 tema ametist tagasiastumise avalduse rahuldamise päevast 3 tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast 4 ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast kui selle kohtuotsusega on määratud vabaduskaotuslik karistus 5 tema surma korral 21 Voliniku kestev võimetus täita oma ametiülesandeid 1 Voliniku võib vabastada ametist kui ta on haiguse tõttu või muul põhjusel olnud kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid 2 Volinik vabastatakse ametist käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vabastamise vormistamise käskkirjas märgitud päevast 22 Voliniku tegevuse piirangud 1 Volinik ei tohi ametisoleku ajal 1 olla mõnes teises riigi kohaliku omavalitsuse või avalik õigusliku juriidilise isiku ametis 2 kuuluda äriühingu juhatusse nõukogusse või järelevalveorganisse 3 osaleda ettevõtluses välja arvatud teha isiklikke investeeringuid ning saada neilt protsente ja dividende samuti saada tulu talle kuuluva vara käsutamisest 2 Volinik võib tegeleda teadus ja pedagoogilise tööga kui see ei takista tema ametiülesannete täitmist 5 peatükk DISKRIMINEERIMISVAIDLUSTE LAHENDAMINE 23 Diskrimineerimisvaidluste lahendamine Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või töövaidluskomisjon Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler 24 Kahju hüvitamine 1 Kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras diskrimineerimise lõpetamist ning talle rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist 2 Isik kelle õigusi on diskrimineerimise tõttu

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=97261&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    2413 Võrumaa Keskraamatukogu arengukava 2009 2013 Võru Linnavalitsuse 3 detsembri 2008 a määrus nr 16 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 30 lg 1 p 3 Võru Linnavolikogu 21 11 2007 määrusega nr 67 kinnitatud muudetud Võru Linnavolikogu 08 10 2008 määrusega nr 87 Võru linna arengukava aastani 2027 alajaotus 2 8 4 1 Kultuur ptk 4 Ü28 alusel Võru Linnavalitsus m ä ä r a b 1 Võtta vastu Võrumaa Keskraamatukogu

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=102554&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15 peatükis või 17 peatüki 2 jaos sätestatud süüteo eest mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse kaotab õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasule RK s 18 02 2009 jõust 10 03 2009 RT I 2009 15 94 3 Vabariigi Valitsus võib korraldusega pikendada presidendiks valitud isiku lese soovil riigi kulul ametiauto ning selle korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuste kasutamise õigust RK s 26 01 2006 jõust 13 02 2006 RT I 2006 7 41 4 Presidendi abikaasa võib saada riigilt muudes seadustes käsitletud hüvesid RK s 26 01 2006 jõust 13 02 2006 RT I 2006 7 41 9 Presidendi ametipension 1 Pärast ametivolituste lõppemist makstakse presidendile ametipensioni mille määr on 75 protsenti presidendi ametipalga määrast Presidendil ei teki õigust ametipensionile kui tema ametivolitused lõppevad kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu RK s 18 02 2009 jõust 10 03 2009 RT I 2009 15 94 2 Kui presidendi ametivolitused on kestnud vähem kui viis aastat vähendatakse pensioni määra 2 protsenti iga viieaastasest ametivolituste kestusest puudu jäänud kuu eest kuid mitte alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametipensioni määra 3 Kui president on ametivolituste ajal kaotanud täielikult või osaliselt töövõime suurendatakse tema ametipensioni 25 protsendi võrra 4 Muid riiklikke pensione presidendile ametipensioni saamise ajal ei maksta RK s 18 02 2009 jõust 10 03 2009 RT I 2009 15 94 5 Pensioni maksmine lõpetatakse kui president loobub ametipensionist valitakse presidendi ametisse tagasi või sureb 6 Pensioni maksmine presidendile peatatakse vabadusekaotuse kandmise või meditsiinilise iseloomuga sunnivahendi kohaldamise ajaks 7 Isik kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15 peatükis või 17 peatüki 2 jaos sätestatud süüteo eest mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse kaotab õiguse presidendi ametipensionile RK s 18 02 2009 jõust 10 03 2009 RT I 2009 15 94 8 Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud presidendi ametipensioni siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust Käesolevas paragrahvis sätestatud pensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel RK s 18 02 2009 jõust 10 03 2009 RT I 2009 15 94 10 Presidendi pereliikme pension 1 Presidendi surma korral makstakse igale presidendi töövõimetule pereliikmele toitjakaotuspensioni mille suurus on pool presidendi ametipensionist 2 Presidendi pereliikme pensionid ei tohi kogusummas ületada presidendi ametipensioni määra 3 Toitjakaotuspension määratakse riikliku pensionikindlustuse seaduse 20 alusel 4 Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 3 piirangutest sõltumata on presidendi ametis olnud isiku lesel õigus saada toitjakaotuspensioni kui ta oli presidendi abikaasa presidendi ametivolituste ajal 5 Toitjakaotuspensioni maksmine õigustatud isikule peatatakse vabadusekaotuse kandmise või meditsiinilise iseloomuga sunnivahendi kohaldamise ajaks RK s 26 01 2006 jõust 13 02 2006 RT I 2006 7 41 11 Presidendi hüved pärast ametivolituste lõppemist 1 Pärast ametivolituste lõppemist on presidendil kelle ametivolitused ei ole lõppenud ametist tagasiastumise või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu õigus 1 saada oma kasutusse elu esindus ja tööruumid ruumide üüri ja korrashoiukulude hüvitamisega riigi poolt või saada riigilt hüvitist presidendi elukoha korrashoiuga seotud mõistlike kulude eest 2 saada oma käsutusse nõunik ja sekretär kes on Vabariigi

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=18879&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    177 Vabariigi Presidendi lähetuskulude hüvitamise kord 1 Vabariigi Presidendi lähetus edaspidi lähetus ja lähetuskulud vormistatakse Vabariigi Presidendi Kantseleis kooskõlas raamatupidamisarvestust ja aruandlust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetega 2 Vabariigi Presidendi Kantselei hüvitab Vabariigi Presidendile sõidu ja majutuskulud ning muud lähetusega seotud kulud sideteenused ametlikud vastuvõtud ja kohtumised pagasivedu jm samuti maksab lähetuses viibitud aja eest päevaraha Päevaraha makstakse samas ulatuses avalikule teenistujale teenistuslähetusel ettenähtuga 3 Lähetusega seotud sõidukulud hüvitatakse järgmiselt 1

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=22963&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive