archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    füüsilisest isikust menetlusalune isik või juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seaduslik esindaja 4 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik keeldub ütluste andmisest või annab ütlused kuid keeldub selle kohta allkirja andmast märgib kohtuvälise menetleja ametnik keeldumise ülekuulamisprotokollile 3 jaotis Konfiskeerimise otsustamine väärteomenetluse käigus 66 Kohtuvälise menetleja taotlus konfiskeerimise otsustamiseks Kui väärteoasjas on ära võetud väärteo toimepanemise vahetu objekt mille seaduslikku valdajat ei ole suudetud tuvastada teeb kohtuväline menetleja kelle pädevuses ei ole konfiskeerimise otsustamine maakohtule põhistatud taotluse konfiskeerimise otsustamiseks Taotlus saadetakse maakohtule koos väärteotoimikuga RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 67 Konfiskeerimise otsustamine väärteomenetluse käigus 1 Maakohus lahendab käesoleva seadustiku s 66 nimetatud konfiskeerimise taotluse määrusega kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata 2 Taotluse lahendamiseks võib maakohus nõuda kohtuväliselt menetlejalt lisamaterjali 3 Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul kelle seaduslikke huve käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega piiratakse on õigus saada määruse koopia ja ta võib esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 16 peatükis sätestatud korras 4 Kui konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses ja väärteoasjas on ära võetud väärteo toimepanemise vahetu objekt mille seaduslikku valdajat ei ole suudetud tuvastada võib kohtuväline menetleja konfiskeerimise otsustada väärteomenetluse käigus oma määrusega 5 Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul kelle seaduslikke huve käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määrusega piiratakse on õigus saada määruse koopia ja ta võib esitada kaebuse käesoleva seadustiku s 76 sätestatud korras RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 4 jaotis Väärteoprotokoll 68 Väärteoprotokolli koostamine 1 Üldmenetluses koostatakse väärteo kohta väärteoprotokoll 2 Kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni täiendatakse protokolli 3 Kui isik on toime pannud mitu väärtegu võib koostada ühe protokolli või vajaduse korral mitu protokolli 4 Kui mitu isikut on toime pannud ühise väärteo koostatakse üks protokoll RT I 2003 26 156 jõust 21 03 2003 69 Väärteoprotokolli sisu 1 Väärteoprotokolli sissejuhatuses märgitakse 1 koostamise kuupäev ja koht 2 kohtuvälise menetleja nimetus registrikood ja asukoha aadress 3 kohtuvälise menetleja ametniku ees ja perekonnanimi ametikoht telefoninumber ja elektronposti aadress 4 menetlusaluse isiku andmed vastavalt käesoleva seadustiku 56 lõike 2 punktile 3 või 4 5 füüsilise isiku seadusliku esindaja ees ja perekonnanimi elukoha aadress telefoninumber ja elektronposti aadress 6 juriidilise isiku seadusliku esindaja ees ja perekonnanimi ametikoht asukoha aadress telefoninumber ja elektronposti aadress 7 kaitsja ees ja perekonnanimi ning tegevuskoha aadress või teave selle kohta kas menetlusalune isik soovib et menetluses osaleb kaitsja 8 teave selle kohta et menetlusalusele isikule on tehtud käesoleva seadustiku s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks 2 Väärteoprotokolli põhiosas märgitakse 1 väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht 2 väärteo kvalifikatsioon seaduse nimetus paragrahv lõige ja punkt 3 menetlusaluse isiku ütlused või viide et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi 4 tunnistajate ütlused või viide et tunnistajate ütlused on protokollitud eraldi 5 teave väärteoga põhjustatud kahju kohta 6 kui väärteoasja arutamine kuulub kohtu pädevusse siis teave selle kohta kas menetlusalune isik soovib väärteoasja arutamisest osa võtta 7 muud tõendid ja andmed mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks 3 Kui väärteoprotokolli kantud väärteo kvalifikatsiooni on vajalik muuta täiendatakse protokolli kandega uue väärteokvalifikatsiooni kohta märkides iga kvalifikatsiooni muutmise kuupäeva ja lisades kohtuvälise menetleja allkirja 4 Kui isiku kinnipidamise protokolli ei ole koostatud märgitakse väärteoprotokolli lõpposas 1 kinnipidamise aeg ja alus viitega käesoleva seadustiku 44 lõikele 1 2 kinnipidamise kuupäev ja kellaaeg 3 kinnipidamisel isikult äravõetud objektide loetelu ja nende tunnused 4 kinnipeetud isiku avaldused ja taotlused 5 Väärteoprotokolli võib lisada andmeid mis on vajalikud mõne valdkonna väärtegude menetlemisel 6 Väärteoprotokolli lõpposas märgitakse et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest Menetlusaluse isiku taotlusel ja kohtuvälise menetleja nõusolekul võib toimikuga tutvumise ning vastulause esitamise aega lühendada RT I 19 03 2015 1 jõust 29 03 2015 7 Kui väärteoprotokolli on kantud menetlusaluse isiku või tunnistajate ütlused annab väärteoprotokolli kantud ütlustele allkirja ütlusi andnud menetlusalune isik või tunnistaja Kui menetlusalune isik keeldub ütluste andmisest või annab ütlused kuid keeldub selle kohta allkirja andmast märgib kohtuvälise menetleja ametnik keeldumise väärteoprotokollile 8 Väärteoprotokollile kirjutab alla selle koostanud kohtuvälise menetleja ametnik RT I 2003 26 156 jõust 21 03 2003 70 Väärteoprotokolli koopia menetlusosalisele kättetoimetamine ning kohtuvälise menetleja lahendiga tutvumise aja ja koha teatavaks tegemine 1 Väärteoprotokolli koopia antakse menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu Väärteoprotokolli kätteandmisel selgitatakse menetlusalusele isikule tema õigust esitada väärteoprotokollile vastulause samuti seda et kohtuvälise menetleja lahend tehakse kirjalikus menetluses ja menetlusalusel isikul on õigus tutvuda lahendiga kohtuvälise menetleja juures Samuti selgitatakse et soovi korral saadetakse lahendi koopia menetlusaluse isiku e posti aadressile RT I 19 03 2015 1 jõust 01 09 2015 2 Menetlusosaline annab väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja märkides kättesaamise kuupäeva Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast 3 Kui väärteoprotokolli koopia on menetlusaluse isiku kaitsjale kätte antud loetakse väärteoprotokolli koopia ka menetlusalusele isikule kättetoimetatuks 3 1 Kui menetlusalune isik on 14 kuni 18 aastane teavitab kohtuväline menetleja väärteoprotokolli koostamisest menetlusaluse isiku valikul viivitamata kas vanemat või muud seadusjärgset esindajat või eestkostjat RT I 2010 44 258 jõust 19 07 2010 4 Kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest Menetlusaluse isiku taotlusel ja kohtuvälise menetleja nõusolekul võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada Kui menetlusalune isik on väärteoprotokolli kättesaamisel või vastulauses esitanud soovi saada lahend oma e posti aadressil saadetakse lahendi koopia soovitud aadressil RT I 19 03 2015 1 jõust 01 09 2015 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul märgitakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusalune isik või tema kaitsja võivad saada lahendi koopia Menetlusaluse isiku nõusolekul võib kohtuväline menetleja saata valminud lahendi koopia menetlusaluse isiku antud e posti aadressil või teavitada menetlusalust isikut valminud lahendist e toimiku süsteemi kaudu Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda käesoleva seadustiku s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu RT I 19 03 2015 1 jõust 01 09 2015 6 Menetlusalusele isikule selgitatakse väärteoprotokolli koopia kätteandmisel et sellest kuupäevast kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg RT I 19 03 2015 1 jõust 29 03 2015 71 Väärteotoimiku saatmine asja arutamiseks maakohtule 1 Kui väärteoasja arutamine allub vastavalt käesoleva seadustiku le 83 maakohtule saadab kohtuväline menetleja 20 päeva möödudes pärast menetlusaluse isiku või tema kaitsja poolt väärteoprotokolli koopia kättesaamist väärteotoimiku esitatud vastulause ja sellele lisatud materjalid asja arutamiseks maakohtule 2 Kui väärteoasja arutamine allub vastavalt käesoleva seadustiku le 83 maakohtule ja menetlusalune isik on vastavalt käesoleva seadustiku 44 lõikele 1 kinni peetud toimitakse käesoleva seadustiku 44 lõike 2 punkti 3 kohaselt RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 5 jaotis Lahendid üldmenetluses 72 Kohtuvälise menetleja lahendi tegemine 1 Kui väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses ja seadus ei näe ette et väärteoasja arutab kohus teeb kohtuväline menetleja käesoleva seadustiku s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest asjas kogutud tõenditest esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata 2 Otsuse tegemisel peab kohtuväline menetleja lahendama käesoleva seadustiku s 108 loetletud küsimused 73 Kohtuvälise menetleja lahendid üldmenetluses 1 Kohtuväline menetleja teeb 1 otsuse rahatrahvi või põhikaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või rahatrahvi ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmise määramise kohta RT I 2008 54 304 jõust 27 12 2008 2 väärteomenetluse lõpetamise määruse käesoleva seadustiku s 29 või 30 sätestatud alustel 2 Kui kohtuväline menetleja teeb väärteomenetluse lõpetamise määruse alaealise kohta kes ei olnud õigusvastast tegu toime pannes oma ea tõttu süüvõimeline või oli neljateist kuni kaheksateistaastane järgitakse vastavalt käesoleva seadustiku 29 lõikes 2 või 30 lõikes 2 sätestatut 74 Kohtuvälise menetleja otsuse sisu 1 Kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse 1 otsuse tegemise kuupäev ja koht 2 kohtuvälise menetleja nimetus registrikood ja aadress 3 otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametniku ees ja perekonnanimi ning ametikoht 4 menetlusaluse isiku andmed vastavalt käesoleva seadustiku 109 punktile 4 või 5 5 väärteo toimepanemise aeg ja koht 6 väärteo lühikirjeldus 7 otsuse tegemise aluseks oleva väärteoprotokolli kuupäev ja koostaja nimi 8 vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus 9 väärteo kvalifikatsioon seaduse nimetus paragrahv lõige ja punkt 10 karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud 11 menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi määr või karistusseadustiku 63 lõiget 1 kohaldades rahatrahvi määr seadussätte alusel mis näeb ette raskeima karistuse või karistusseadustiku 63 lõiget 3 kohaldades rahatrahvi määrad iga väärteo eest eraldi 11 1 menetlusalusele isikule põhi või lisakaristusena mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmise tähtaeg RT I 2008 54 304 jõust 27 12 2008 12 konfiskeerimise otsustus juhul kui konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses 13 rahatrahvi tasumine ositi järgides karistusseadustiku 66 lõigetes 2 ja 3 sätestatut 14 asitõendina kasutatava või muu äravõetud objektiga toimimise viis 15 menetluskulude otsustus 16 edasikaebamise kord ja tähtaeg 17 kui rahatrahv ei ole määratud tasuda ositi siis teave sellest et rahatrahv tuleb täies ulatuses tasuda panka 15 päeva jooksul alates päevast mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav näidates ära panga nimetuse koodi arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri millele rahatrahv tuleb kanda 18 teave sellest et otsus rahatrahvi osas pööratakse täitmisele kui päevast mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud 19 teave sellest et otsus põhi või lisakaristusena mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmise osas pööratakse täitmisele kui päevast mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopia on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud RT I 2008 54 304 jõust 27 12 2008 2 Otsusele kirjutab alla selle teinud kohtuvälise menetleja ametnik 75 Väärteomenetluse lõpetamise määrus 1 Väärteomenetluse lõpetamise määruse sissejuhatuses märgib kohtuvälise menetleja ametnik andmed käesoleva seadustiku 48 lõike 2 kohaselt 2 Väärteomenetluse lõpetamise määruse põhiosas märgitakse 1 menetlusotsustuse põhjendus 2 väärteomenetluse lõpetamise alus vastavalt käesoleva seadustiku le 29 või 30 3 Väärteomenetluse lõpetamise määruse lõpposas märgitakse 1 menetlusotsustus 2 konfiskeerimise otsustus juhul kui konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses 3 asitõendina kasutatava või muu äravõetud objektiga toimimise viis 3 1 väärteomenetluse lõpetamisel väärteomenetluse seadustiku 29 lõike 1 punktide 1 3 ja 5 7 alusel väärteoasjas kogutud andmete kustutamine riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA registrist RT I 04 07 2012 1 jõust 01 08 2012 4 määruse peale edasikaebamise kord vastavalt käesoleva seadustiku le 76 4 Määrusele kirjutab alla selle teinud kohtuvälise menetleja ametnik 5 Kui kohtuväline menetleja teeb väärteomenetluse lõpetamise määruse alaealise kohta kes ei olnud õigusvastast tegu toime pannes oma ea tõttu süüvõimeline või oli neljateist kuni kaheksateistaastane järgitakse vastavalt käesoleva seadustiku 29 lõikes 2 või 30 lõikes 2 sätestatut RT I 2003 26 156 jõust 21 03 2003 5 1 Kui väärteoasjas on kogutud andmeid mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA registrist teavitab menetleja kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti RT I 04 07 2012 1 jõust 01 08 2012 6 Määruse koopia võib saada menetlusosaline ja menetlusväline isik kelle huve see puudutab 7 Määruse koopia kättesaamise kohta annab menetlusosaline ja menetlusväline isik määrusele allkirja ja märgib määruse kättesaamise kuupäeva 6 jaotis Kaebamine kohtuvälise menetleja tegevuse peale 76 Kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja tegevuse peale 1 Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale 2 Kaebuse kohtuvälise menetleja määruse peale väärteomenetluse lõpetamise või konfiskeerimise otsustamise kohta väärteomenetluse käigus võib menetlusosaline või menetlusväline isik esitada 15 päeva jooksul alates määruse koopia kättesaamisest 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebus adresseeritakse kohtuvälise menetleja juhile ja saadetakse kohtuvälise menetleja asukoha aadressil RT I 19 03 2015 1 jõust 29 03 2015 4 Kaebuses märgitakse 1 adressaadina kohtuvälise menetleja juht ja kohtuvälise menetleja nimetus kellele kaebus esitatakse 2 kaebuse esitaja ees ja perekonnanimi menetlusseisund ning elu või asukoha aadress 3 määrus või menetlustoiming mida vaidlustatakse määruse või menetlustoimingu tegemise kuupäev ja selle isiku nimi kelle osas määrus või menetlustoiming vaidlustatakse 4 millises osas määrus või menetlustoiming vaidlustatakse 5 kaebuses esitatud taotluste sisu ja põhjendus 6 kaebusele lisatud dokumentide loetelu 5 Kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse esitamine ei peata vaidlustatud tegevust RT I 2003 26 156 jõust 21 03 2003 77 Kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja juhi poolt 1 Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses 2 Kaebust lahendades võib kohtuvälise menetleja juht või tema õigusaktiga volitatud ametnik määrusega 1 jätta kaebuse rahuldamata 2 rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada tunnistada isiku õiguste rikkumist 3 tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt kõrvaldades õiguste rikkumise 3 Kaebuse rahuldamata jätmist tuleb põhjendada 4 Kaebuse esitajat teavitatakse õigusest kaevata edasi maakohtusse vastavalt käesoleva seadustiku le 78 5 Kaebust lahendades tehtud määrus saadetakse viivitamatult vaidlustatud määruse teinud kohtuvälisele menetlejale ja määruse koopia kaebuse esitajale RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 78 Kaebuse esitamine maakohtule 1 Kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi on isikul õigus esitada kaebus maakohtule 2 Kaebuse võib esitada 1 menetlusosaline kümne päeva jooksul alates vaidlustatava määruse kättesaamisest 2 menetlusväline isik kümne päeva jooksul alates päevast mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama 3 Kaebus esitatakse kirjalikult järgides käesoleva seadustiku 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale kes vaidlustatava määruse koostas 4 Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 79 Kaebuse lahendamine maakohtus 1 Maakohtunik vaatab kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul 2 Kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes kelle suhtes see on esitatud 3 Kaebust lahendades võib maakohtunik 1 jätta kaebus rahuldamata 2 rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada tunnistada isiku õiguste rikkumist 3 tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt kõrvaldades õiguste rikkumise 4 Kaebuse saanud kohus võib vaidlustatud määruse või menetlustoimingu peatada 5 Maakohus saadab kaebust lahendades koostatud määruse vaidlustatud menetlustoimingu või määruse teinud kohtuvälisele menetlejale ning määruse koopia kaebuse esitajale RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 80 Kaebusest loobumine Kohtuvälise menetleja tegevuse peale käesoleva seadustiku de 76 ja 78 kohaselt esitatud kaebusest võib loobuda kuni kaebuse lahendamiseni 7 jaotis Asjaajamise korraldamine kohtuvälises menetluses 81 Väärteotoimiku koostamine ja asjaajamine väärteomenetluses 1 Kohtuvälise menetluse lõpuleviimisel koostab kohtuväline menetleja väärteotoimiku süstematiseerides selleks väärteoasja materjali Väärteotoimik võib olla kaanteta kui see on otstarbekas Väärteotoimiku lehed nummerdatakse 2 Kohtuväline menetleja korraldab väärteomenetluses asjaajamist valitsusasutuses kehtiva asjaajamiskorra kohaselt järgides käesolevas seadustikus sätestatud erisusi 81 1 E toimiku menetlemise infosüsteem 1 E toimiku menetlemise infosüsteem edaspidi e toimiku süsteem on väärteomenetluses menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu mille eesmärk on 1 tagada ülevaade kohtuvälise menetleja ja kohtu menetluses olevatest väärteoasjadest samuti alustamata jäetud väärteomenetlustest 2 kajastada andmeid väärteomenetluse käigus tehtud toimingute kohta 3 võimaldada menetleja töö korraldamist 4 tagada karistuspoliitiliste otsustuste tegemiseks vajaliku statistika kogumine 5 võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist 2 Andmekogusse kantakse 1 andmed menetluses olevate alustamata jäetud ja lõpetatud väärteomenetluste kohta 2 andmed väärteomenetluse käigus tehtud toimingute kohta 3 digitaalsed dokumendid käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel 4 andmed menetleja menetlusosalise süüdlase eksperdi ja tunnistaja kohta 5 kohtuvälise menetleja ja kohtu lahend 3 E toimiku süsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus 4 E toimiku süsteemi vastutav töötleja on Justiitsministeerium E toimiku süsteemi volitatud töötleja on valdkonna eest vastutava ministri määratud isik 5 Valdkonna eest vastutav minister võib anda määrusi e toimiku süsteemi tegevuse korraldamiseks RT I 2008 28 180 jõust 15 07 2008 82 Kehtetu RT I 2008 28 180 jõust 15 07 2008 11 peatükk VÄÄRTEOASJA ARUTAMINE MAAKOHTUS RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 1 jagu Väärteoasja arutamise pädevus ja arutamise ettevalmistamine 83 Väärteoasja arutamise pädevus Väärteoasja arutab maakohtunik kui 1 väärteoasja arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maakohtu pädevuses 2 väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine või loomapidamise keelamine RT I 12 07 2014 1 jõust 01 01 2015 84 Väärteotoimiku saatmine asja arutamiseks maakohtule Kui väärteoasja arutamine vastavalt käesoleva seadustiku le 83 allub maakohtule saadab kohtuväline menetleja väärteotoimiku käesoleva seadustiku 71 lõikes 1 sätestatud korras asja arutamiseks maakohtule RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 85 Väärteoasja arutamise ettevalmistamine 1 Asja kohtuliku arutamist ette valmistades maakohtunik 1 kontrollib väärteoasja kohtualluvust 2 teeb kindlaks kohtumenetluse pooled tunnistaja tõlgi ja eksperdi ning teatab neile asja arutamise aja ja koha 3 teeb kindlaks milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel ja võtab tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil 4 lahendab tunnistajate erinõude korras ülekuulamise teises maakohtus 5 lahendab ekspertiisi tegemise arvestades kohtumenetluse poolte arvamust 6 lahendab kohtumenetluse poolte esitatud taotlused 2 Kui kohus leiab et asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse kuid halduskohus on eelnevalt leidnud et sama asja lahendamine ei kuulu tema pädevusse määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu kriminaal ja halduskolleegiumi vaheline erikogu tsiviilkohtumenetluse seadustiku s 711 sätestatud korras RT I 20 11 2014 1 jõust 01 05 2015 86 Asja arutamisele kutsumine Kohtumenetluse pooled tunnistaja tõlk ja ekspert kutsutakse maakohtusse järgides käesoleva seadustiku de 40 ja 41 sätteid RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 2 jagu Väärteoasja arutamise üldtingimused 87 Väärteoasja arutamise piirid Väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses 88 Korra tagamine väärteoasja arutamisel 1 Menetlusosalised ja teised istungiruumis viibijad peavad täitma maakohtuniku seaduslikke korraldusi 2 Kohtunik võib väärteoasja arutamist segavale või takistavale korrarikkujale määrata rahatrahvi kuni 30 trahviühiku ulatuses või ta istungiruumist eemaldada RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 89 Menetlusaluse isiku osavõtt asja arutamisest 1 Menetlusalusel isikul on õigus võtta väärteoasja arutamisest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel 2 Maakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 90 Väärteoasja arutamine menetlusaluse isiku ja tema kaitsjata 1 Kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata 2 Asja arutamine lükatakse määrusega edasi menetlusaluse isiku või tema kaitsja põhjendatud taotlusel järgides käesoleva seadustiku 93 lõikes 1 sätestatut 3 Asja arutamine lükatakse määrusega edasi kui istungile on jäänud ilmumata 14 kuni 18 aastase või psüühikahäirega menetlusaluse isiku kaitsja 91 Kohtuvälise menetleja osavõtt väärteoasja arutamisest 1 Kohtuvälise menetleja osavõtt väärteoasja arutamisest maakohtus on kohustuslik ja sellest teatatakse talle saadetavas kutses 2 Kui kohtuvälise menetleja ametnik ei ilmu asja arutamisele lükkab maakohtunik asja arutamise edasi ja teeb ametniku ilmumata jäämise kohtuvälise menetleja juhile kirjalikult teatavaks RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 92 Väärteo asja arutamine tunnistaja ja eksperdita Kui tunnistaja või ekspert ei ilmu asja arutamisele otsustab maakohtunik asja arutamise võimalikkuse pärast kohtumenetluse poolte arvamuste ärakuulamist RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 93 Väärteoasja arutamise edasilükkamine 1 Väärteoasja arutamine lükatakse edasi kui 1 väärteoasja ei ole võimalik arutada ilma istungile ilmumata jäänud isikuta 2 istungi jätkamine on välistatud muul mõjuval põhjusel 2 Enne väärteoasja arutamise edasilükkamist võidakse istungile ilmunud isikud üle kuulata ja jätta nad teist korda istungile kutsumata 94 Kohtu määruste vormistamine 1 Väärteomenetluse lõpetamise sundtoomise taandamise ja ekspertiisi määramise vormistab kohus nõupidamistoas määrusega käesoleva seadustiku 48 sätteid järgides 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata kohtu määrused vormistatakse menetlusdokumendina mis lisatakse väärteotoimikusse või tehakse suuliselt ja kantakse kohtuistungi protokolli 3 jagu Väärteoasja arutamise rakendamine 95 Väärteoasja arutamise alustamine Väärteoasja arutamist alustades teeb maakohtunik järgmised toimingud 1 teatab arutatava väärteoasja nimetuse 2 selgitab kes istungile kutsututest on ilmunud ja tuvastab nende isikusamasuse ning kontrollib kaitsja ja esindaja volitusi 3 selgitab kas ilmumata jäänud kohtumenetluse pool tunnistaja tõlk või ekspert on kutse kätte saanud 4 rakendab tõlgi eksperdi ja tunnistaja järgides kriminaalmenetluse sätteid 5 teeb teatavaks oma nime ning tõlgi ja eksperdi nimed ning selgitab kohtumenetluse pooltele nende õigusi 6 selgitab kohtumenetluse poolte taotlused ja taandused ning lahendab need RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 4 jagu Kohtulik uurimine 96 Kohtuliku uurimise algus 1 Kohtunik teatab kohtuliku uurimise algusest ja teeb kohtuvälisele menetlejale ettepaneku avaldada väärteoprotokoll 2 Pärast väärteoprotokolli avaldamist selgitab kohtunik menetlusalusele isikule väärteoprotokolli sisu ja küsib kas ta tunnistab ennast väärteo toimepanemises süüdi 97 Tõendite uurimise kord Kohtunik kuulab ära menetlusosaliste arvamuse tõendite uurimise järjekorra kohta ja teeb selle kohta määruse mis kantakse kohtuistungi protokolli 98 Menetlusaluse isiku ülekuulamise kord 1 Menetlusaluse isiku ülekuulamine algab kohtuniku ettepanekuga anda ütlusi väärteoprotokolli koostamise aluseks olevate asjaolude kohta 2 Pärast menetlusaluse isiku ütluste andmist võivad talle küsimusi esitada kohtuväline menetleja ja kaitsja 3 Kohtul on õigus menetlusalust isikut küsitleda igas kohtuliku uurimise järgus 4 Menetlusalusel isikul on õigus kogu kohtuliku uurimise kestel esitada küsimusi teisele kohtumenetluse poolele 5 Kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta teeb kohtunik teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu 99 Tunnistaja ülekuulamise kord 1 Tunnistajad kuulatakse üle ükshaaval teiste veel üle kuulamata tunnistajate juuresolekuta Enne ülekuulamist tuvastatakse tema isikusamasus ja selgitatakse tunnistaja ning menetlusaluse isiku suhted 2 Kohtunik teeb tunnistajale ettepaneku öelda kohtule kõik mis ta väärteoasja kohta teab 3 Pärast tunnistaja poolt ütluste andmist küsitlevad teda kohtuväline menetleja menetlusalune isik ja kaitsja 4 Kui tunnistaja kutsuti kohtusse mõne menetlusosalise taotlusel küsitleb tunnistajat esimesena see menetlusosaline kelle taotlusel tunnistaja oli kutsutud 5 Tunnistajale võib esitada küsimusi tema poolt varem antud ütluste selgitamiseks ja täiendamiseks Kohtunik on kohustatud kõrvaldama väärteoasjasse mittepuutuvad ja suunavad küsimused Kohtunikul on õigus küsitleda tunnistajat igas kohtuliku uurimise järgus 6 Kohtunik võib oma initsiatiivil või menetlusosaliste taotlusel tunnistajaid vastastada 7 Ülekuulatud tunnistajad jäävad kohtuliku uurimise lõpuni istungisaali ega või kohtuniku loata lahkuda 8 Kui tunnistaja ei ole asja arutamisele ilmunud võib maakohtunik avaldada tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 100 Kirjalike tõendite uurimine Kirjalikud tõendid avaldatakse ja esitatakse asja arutamisest osavõtvatele kohtumenetluse pooltele ning vajaduse korral ka eksperdile ja tunnistajale 101 Asitõendi ja sündmuskoha vaatlus 1 Asitõendi vaatlust võib toimetada igas kohtuliku uurimise järgus kohtuniku algatusel või kohtumenetluse poolte taotlusel Seoses asitõendi vaatlusega võivad kohtumenetluse pooled kohtule avaldusi teha ja menetlusalune isik ütlusi anda 2 Kohtunik võib kohapeal teostada sündmuskoha või selle asitõendi vaatlust mida ei ole võimalik kohtusse tuua Vaatlust toimetab kohtunik kohtumenetluse poolte vajadusel ka tunnistaja ja eksperdi juuresolekul 3 Vaatluse käik ja tulemused kantakse kohtuistungi protokolli 102 Ekspertiis väärteoasja arutamisel 1 Kohtunik võib kohtumenetluse poolte taotlusel või oma algatusel määrata ekspertiisi 2 Ekspert võib väärteoasja arutamises osaledes uurida ekspertiisi tegemiseks vajalikke tõendeid ja menetleja loal esitada kohtumenetluse pooltele ja tunnistajatele küsimusi ekspertiisi tegemiseks vajalike asjaolude kohta 103 Kohtuliku uurimise lõpetamine 1 Pärast kõigi väärteoasjas leiduvate tõendite uurimist küsib kohtunik kohtumenetluse pooltelt kas nad taotlevad kohtulikku uurimist veel millegagi täiendada 2 Esitatud taotlused lahendab kohus määrusega 3 Pärast vajalikke täiendavaid menetlustoiminguid kuulutab kohus kohtuliku uurimise lõpetatuks 5 jagu Kohtuvaidlus 104 Kohtuvaidluse kord 1 Kohtuvaidlusel esinevad kohtumenetluse pooled kohtu määratud järjekorras Menetlusalune isik saab sõna viimasena 2 Kohus ei või piirata kohtuvaidluse kestust kuid kohus võib vaidlusest osavõtjat peatada kui ta kaldub kõrvale kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaoludest 3 Pärast kohtuvaidlust teatab maakohtunik lahendi kuulutamise aja RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 6 jagu Kohtuistungi protokoll 105 Kohtuistungi protokolli koostamine 1 Kohtuistungi protokoll koostatakse kui kohtuistungil kuulatakse üle tunnistajat või eksperti või kui seda nõuab kohtumenetluse pool Kui kohtuistungi protokolli ei koostata peavad kohtumenetluse poolte taotlused sisalduma kohtuotsuses 2 Protokollis märgitakse 1 istungi kuupäev ja koht ning istungi alguse ja lõpu aeg 2 kohtu nimetus ja koosseis 3 kohtumenetluse poolte ning kohtuistungi sekretäri tõlgi ja eksperdi nimed 4 arutatava väärteoasja nimetus 5 kohtumenetluse pooltele ja teistele isikutele nende õiguste ja kohustuste selgitamine 6 ajalises järjestuses kohtu toimingute nimetused ning toimingute tingimused käik ja tulemused 7 avaldused taotlused ja nende lahendused 8 kohtuistungil tehtud määruste nimetused 9 kohtuvaidluses poolte esitatud taotlused 10 kohtuotsuse või määruse tegemine nõupidamistoas 11 kohtuotsuse või määruse kuulutamise aeg ja edasikaebamise korra selgitamine 12 kuupäev millal lahend on kohtus kohtumenetluse pooltele kättesaadav 13 kaebeõigusest loobumine millest teatati kohtuotsuse kuulutamisel 3 Kohtunik ja kohtuistungi sekretär kirjutavad protokollile alla kohtuistungi toimumisest alates kolme päeva jooksul Protokollis tehtud parandused peavad olema tõestatud kohtuniku ja kohtuistungi sekretäri allkirjaga 106 Märkused kohtuistungi protokolli kohta 1 Kohtumenetluse pooltel on kolme päeva jooksul arvates kohtuistungi protokolli allakirjutamisest õigus esitada oma märkused kohtuistungi protokolli ebaõigsuse või ebatäpsuse kohta Märkused vaatab läbi kohtunik ja nendega nõustumisel teeb kohtuistungi protokollis parandused mis kinnitatakse kohtuniku ja kohtuistungi sekretäri allkirjadega 2 Kui kohtunik ei nõustu esitatud märkustega teeb ta nende ebaõigsuse kohta määruse Kohtumenetluse poolel on õigus korrata selliseid märkusi kohtulahendi peale esitatavas kaebuses 7 jagu Lahendid 107 Maakohtu lahendid RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 1 Maakohus teeb RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 1 kohtuotsuse rahatrahvi või aresti mõistmise põhi või lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või lisakaristusena riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmise või loomapidamise keelu kohta RT I 12 07 2014 1 jõust 01 01 2015 2 kohtuotsuse väärteomenetluse lõpetamise kohta käesoleva seadustiku 29 lõike 1 punktis 1 ja s 30 sätestatud alustel 2 Käesoleva seadustiku 29 lõike 1 punktides 2 7 sätestatud alustel teeb kohus väärteomenetluse lõpetamise määruse Kui kohus teeb otsuse või määruse väärteomenetluse lõpetamise kohta alaealise suhtes kes ei olnud õigusvastast tegu toime pannes oma ea tõttu süüvõimeline või oli neljateist kuni kaheksateistaastane järgitakse vastavalt käesoleva seadustiku 29 lõikes 2 või 30 lõikes 2 sätestatut 3 Otsusele või määrusele millega kohustatakse menetlusosalist tasuma Eesti Vabariigile rahasumma tulenevalt nõudest mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena võib kohus eraldi dokumendis lisada nõude tasumiseks vajalikud andmed RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude täitmiseks vajalike andmete loetelu ja nende vormistamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 108 Kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused Kohtuotsuse tegemiseks selgitatakse 1 kas on toime pandud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu 2 väärteo kvalifikatsioon seaduse nimetus paragrahv lõige ja punkt 3 kas väärteo on toime pannud menetlusalune isik 4 teo õigusvastasus ja süülisus 5 kas on karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid 6 karistuse liik ja määr 7 kuidas toimida asitõendite ja muude äravõetud esemetega 8 kas on vaja kohaldada konfiskeerimist 9 kas mõista karistus karistusseadustiku 63 lõike 1 või 3 kohaselt 10 kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile 11 kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt RT I 20 11 2014 1 jõust 01 05 2015 109 Kohtuotsuse sissejuhatus Kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse 1 kohtuotsuse tegemine Eesti Vabariigi nimel 2 otsuse tegemise koht ja aeg 3 otsuse teinud kohtu nimetus kohtuniku ees ja perekonnanimi istungist osa võtnud kohtuistungi sekretäri kohtuvälise menetleja kaitsja ja tõlgi ees ja perekonnanimed 4 kui menetlusalune on füüsiline isik siis tema ees ja perekonnanimi ning isikukood välismaalase ja isiku puhul kellel ei ole isikukoodi sünniaeg ja koht kodakondsus elukoha aadress ning töökoht 5 kui menetlusalune on juriidiline isik siis tema nimetus ja registrikood välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri või tähekombinatsioon ning tema asukoha aadress 6 seaduse nimetus paragrahv lõige ja punkt kus on ette nähtud väärtegu mida kohtus arutatakse 110 Kohtuotsuse põhiosa Kohtuotsuse põhiosas märgitakse 1 väärteo toimepanemise aeg ja koht ning istungil tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid millele on tuginetud 2 istungil tõendamata jäänud asjaolu ja tõend mida ei peeta usaldusväärseks ning põhjendus miks kohus seda usaldusväärseks ei pea 3 istungil üldtuntuks tunnistatud asjaolud millele otsuse tegemisel tuginetakse 4 teo õigusvastasus ja süülisus 5 karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud 6 istungil väärteo kvalifikatsiooni muutmise ja alla seaduses sätestatud alammäära karistuse mõistmise motiivid 7 käesoleva seadustiku sätted mis on aluseks kohtuotsuse tegemisel 111 Kohtuotsuse lõpposa Kohtuotsuse lõpposas märgitakse 1 füüsilisest isikust menetlusaluse ees ja perekonnanimi või juriidilisest isikust menetlusaluse nimetus 2 menetlusaluse isiku väärtegu või teod milles ta süüdi tunnistatakse süüditunnistamise aluseks oleva seaduse nimetus ning paragrahv lõige ja punkt 3 menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi määr või karistusseadustiku 63 lõiget 1 kohaldades rahatrahvi määr seadussätte alusel mis näeb ette raskeima karistuse või karistusseadustiku 63 lõiget 3 kohaldades rahatrahvi määrad iga väärteo eest eraldi 4 menetlusalusele isikule mõistetud aresti määr ning aresti kandmise alguse aeg 4 1 menetlusalusele isikule põhi või lisakaristusena mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või lisakaristusena mõistetud riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmise või loomapidamise keelu tähtaeg RT I 12 07 2014 1 jõust 01 01 2015 5 rahatrahvi tasumine ositi järgides karistusseadustiku 66 lõigetes 2 ja 3 sätestatut või aresti kandmine ositi järgides karistusseadustiku 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatut 6 konfiskeerimise otsustus 7 asitõenditega ja muude äravõetud esemetega toimimise viis 8 menetluskulude otsustus 8 1 otsus taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt RT I 20 11 2014 1 jõust 01 05 2015 9 edasikaebamise kord ja tähtaeg 10 teave sellest et rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav näidates ära panga nimetuse koodi arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri millele rahatrahv tuleb kanda RT I 2003 26 156 jõust 21 03 2003 11 teave sellest et kohtuotsus pööratakse täitmisele kui päevast mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud RT I 2003 26 156 jõust 21 03 2003 112 Määrus väärteomenetluse lõpetamise kohta 1 Käesoleva seadustiku 107 lõikes 2 sätestatud alustel koostab maakohtunik määruse väärteomenetluse lõpetamise kohta järgides käesoleva seadustiku 48 lõigetes 2 4 sätestatut Määruses märgitakse otsus taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt RT I 20 11 2014 1 jõust 01 05 2015 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määruse koopia võib saada menetlusosaline või menetlusväline isik kelle huve see puudutab 113 Kohtuotsuse ja selle lõpposa kuulutamine ning apellatsiooniõiguse selgitamine 1 Kohtuotsuse kuulutab kohtunik käesoleva seadustiku 104 lõike 3 kohaselt teatavaks tehtud ajal 2 Kohus võib kohtuotsuse lõpposa koostada eraldi menetlusdokumendina selgitades selle kuulutamisel suuliselt kohtuotsuse olulisimad põhjendused 3 Kui menetlusalune isik ei valda keelt milles menetlus toimub tõlgitakse talle kohtuotsuse lõpposa ja kohtuniku selgitused 4 Pärast kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamist kohtunik 1 teatab kohtuotsuse lõpposa kuulutades päeva millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ja nad võivad saada kohtuotsuse koopiad mille kohta tehakse märge kohtuistungi protokolli või kui protokolli ei koostatud kohtuotsuse lõpposale 2 selgitab kohtuotsuse peale edasikaebamise korda vastavalt käesoleva seadustiku 137 lõikele 3 ja seda et kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe Loobumine kantakse istungi protokolli või kui protokolli ei koostata kohtuotsuse lõpposale ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga 3 selgitab et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest välja arvatud käesoleva seadustiku 137 lõikes 1 1 ettenähtud juhul RT I 19 03 2015 1 jõust 29 03 2015 5 Kohus saadab käesoleva seadustiku 41 sätteid järgides kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele kes ei võtnud osa selle kuulutamisest 6 Kui apellatsiooniõigusest loobusid käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 ettenähtud korras kõik kohtumenetluse pooled või ükski kohtumenetluse pool ei teatanud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtajaks oma soovist kasutada apellatsiooniõigust märgitakse kohtuotsuses üksnes käesoleva seadustiku des 109 ja 111 esitatud andmed 7 Kohtuotsus ja kohtuotsuse lõpposa pannakse väärteotoimikusse RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 12 peatükk KAEBEMENETLUS MAAKOHTUS RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 1 jagu Kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule kaebuse esitamine RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 114 Maakohtule kaebuse esitamise õigus ja tähtaeg 1 Menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja järgmiste otsuste peale 1 käesoleva seadustiku 55 lõike 2 kohaselt kiirmenetluses tehtud otsus 2 käesoleva seadustiku 73 lõike 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsus RT III 2008 24 160 jõust 16 05 2008 Riigikohtu Üldkogu 16 05 2008 a kohtuotsus nr 3 1 1 88 07 tunnistab väärteomenetluse seadustiku 114 lg 1 p 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas milles see ei võimalda menetlusvälisel isikul esitada maakohtule kaebust väärteomenetluse seadustiku 73 lg 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsuse osa peale millega konfiskeeritakse menetlusvälisele isikule kuuluv transpordivahend 2 Kaebust ei saa esitada käesoleva seadustiku 54 kohaselt tehtud hoiatamisotsuse peale või 54 2 kohaselt tehtud trahviteate peale RT I 2008 54 304 jõust 27 12 2008 3 Kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud kiirmenetluse otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest 4 Kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 5 Kaebuse esitamise tähtaja jooksul asub väärteotoimik kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata Menetlusosalised võivad väärteotoimikuga tutvuda ja teha sellest väljakirjutusi või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 115 Nõuded kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele 1 Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse 1 kohtu nimetus kellele kaebus esitatakse 2 kui kaebuse esitab füüsiline isik siis tema ees ja perekonnanimi elukoha aadress telefoninumber ja elektronposti aadress 3 kui kaebuse esitab juriidiline isik siis tema nimetus ja juriidilise isiku registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri või tähekombinatsioon asukoha aadress telefoninumber ja elektronposti aadress 4 kui kaebuse esitajal on kaitsja siis tema ees ja perekonnanimi asukoha aadress telefoninumber ja elektronposti aadress 5 otsuse teinud kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress 6 kohtuvälise menetleja otsuse number ja kuupäev ning füüsilisest isikust menetlusaluse ees ja perekonnanimi või juriidilisest isikust menetlusaluse isiku nimetus kelle suhtes tehtud otsust vaidlustatakse 7 millises osas otsus vaidlustatakse 8 kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja taotluse põhjendus 9 isikud kelle istungile kutsumist taotletakse ja tõendid mida kaebuse esitanud isiku taotlusel on vaja kohtus uurida 2 Kaebus esitatakse koos koopiatega vastavalt menetlusest osavõtvate isikute arvule 3 Kaebuse esitaja peab kaebuses märkima 1 kas ta soovib kohtuistungist osa võtta 2 kas ta soovib et menetluses osaleb kaitsja kui tal seda ei ole 4 Kaebusele kirjutab alla selle esitaja Kui kaebusele kirjutab alla kaitsja lisatakse kaebusele tema volikiri kui seda ei ole väärteotoimikus 5 Kaebusele lisatakse 1 kaevatava kohtuvälise menetleja otsuse koopia 2 tõendid 3 tunnistajate nimed ja aadressid kelle ülekuulamist taotletakse 4 muud kaebuse esitaja poolt vajalikuks peetavad dokumendid 116 Väärteotoimiku väljanõudmine ning maakohtule saatmine 1 Pärast kiirmenetluses käesoleva seadustiku 55 lõike 2 või üldmenetluses käesoleva seadustiku 73 lõike 1 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse saamist nõuab maakohus viivitamata väärteotoimiku otsuse teinud kohtuväliselt menetlejalt 2 Kohtuväline menetleja saadab maakohtu nõudel viivitamata väärteotoimiku maakohtule RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 2 jagu Kohtulik eelmenetlus 117 Eelmenetluse toimingud 1 Eelmenetluses maakohtunik 1 kontrollib asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku de 114 ja 115 nõuete täitmist 2 jätab kaebuse käiguta või läbi vaatamata käesoleva seadustiku s 118 sätestatud alustel 3 lõpetab väärteomenetluse käesoleva seadustiku s 119 sätestatud alusel või 4 lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku le 120 2 Kui kaebust ei lahendata käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 2 4 järgides teeb kohtunik kindlaks kohtuistungile kutsutavad isikud kaebusest tulenevad kohtuliku arutamise piirid ja uuritavad tõendid lahendab kaebuses esitatud taotlused saadab kaebuse koopiad kohtumenetluse pooltele ning määrab asja arutada järgides käesoleva seadustiku 121 RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 118 Kaebuse käiguta jätmine ja kaebuse läbi vaatamata jätmine eelmenetluses 1 Kui kaebus ei vasta

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=48382&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    väljaveo loa annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1005 2009 kohaselt Euroopa Komisjon küsides nimetatud määruses sätestatud juhtudel Keskkonnaministeeriumi nõusolekut RT I 04 07 2012 4 jõust 15 07 2012 109 1 Luba metüülbromiidi erandkorras kasutamiseks Kehtetu RT I 04 07 2012 4 jõust 15 07 2012 110 Osoonikihti kahandavate ainete käitlemisnõuded Kehtetu RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 110 1 Klorofluorosüsinikke ja klorofluorosüsivesinikke sisaldavate külmaainete ja neid aineid sisaldavate segude edasise käitlemise kohta teabe esitamine Klorofluorosüsinikke ja klorofluorosüsivesinikke sisaldavaid külmaaineid või neid aineid sisaldavaid segusid omav isik teatab Keskkonnaministeeriumile hiljemalt 2015 aasta 15 aprilliks temale kuuluvate nimetatud ainete või segude koguse ja edaspidise käitlemise kava milles kirjeldatakse nende ainete või segude edaspidist plaanitavat käitlemist või käibelt kõrvaldamise viisi RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 111 Pädevusnõuded 1 Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete seadmete või mahutite käitlemisega tegeleval isikul peavad olema vajalikud teadmised ja oskused mille olemasolu tõendab erialast väljaõpet kinnitav dokument RT I 04 07 2012 4 jõust 15 07 2012 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku pädevusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 3 Keskkonnainspektsioon kontrollib üheaegselt seadme kontrollimisega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku pädevust tõendava dokumendi olemasolu RT I 2007 19 95 jõust 11 03 2007 111 1 Registreerimine majandustegevuse registris Kehtetu RT I 04 07 2012 4 jõust 15 07 2012 112 Seadmete kontrollimine Kehtetu RT I 04 07 2012 4 jõust 15 07 2012 113 Seadme hoolderaamat Kehtetu RT I 04 07 2012 4 jõust 01 01 2013 114 Toodete seadmete ja mahutite märgistamine Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad või nendel ainetel põhinevad tooted seadmed ja mahutid märgistatakse kemikaaliseaduses sätestatud korras ning arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr 1005 2009 esitatud nõudeid RT I 04 07 2012 4 jõust 15 07 2012 115 Uute ainete tootmise keeld Kehtetu RT I 04 07 2012 4 jõust 15 07 2012 115 1 Järelevalve osoonikihti kahandavate ainete käitlemise üle Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 115 2 Aruandlus osoonikihti kahandavate ainete ebaseaduslike vedude kohta Maksu ja Tolliamet esitab Keskkonnaministeeriumile iga aasta 30 aprilliks andmed eelmisel kalendriaastal avastatud osoonikihti kahandavate ainete ebaseaduslike vedude kohta RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 7 peatükk KASVUHOONEGAASID JA KLIIMAMUUTUS 1 jagu Üldsätted ja kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute taotlemine eraldamine ja müük enampakkumisel RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 116 Terminid 1 Kasvuhoonegaasid käesoleva seaduse tähenduses on süsinikdioksiid CO 2 metaan CH 4 dilämmastikoksiid N 2 O fluorosüsivesinikud HFCd perfluorosüsivesinikud PFCd ja väävelheksafluoriid SF 6 ning muud looduslikud ja inimtekkelised atmosfääri gaasilised koostisosad mis neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 1 1 Kasvuhoonegaaside heitkogus käesoleva seaduse tähenduses on kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate paikse saasteallika käitajate ja õhusõiduki käitajate tegevusest pärinev kasvuhoonegaaside heide atmosfääri RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 2 Süsinikdioksiidi ekvivalent on üks tonn süsinikdioksiidi või muud kasvuhoonegaasi mis on ümber arvutatud süsinikdioksiidi koguseks kasutades globaalse soojenemise potentsiaali 3 Globaalse soojenemise potentsiaal näitab mitu korda on soojuse tagasipeegeldamise võime poolest muu kasvuhoonegaasi üks molekul efektiivsem kui süsinikdioksiidi molekul 4 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem edaspidi kauplemise süsteem on süsteem mis on loodud Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003 87 EÜ millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96 61 EÜ ELT L 275 25 10 2003 lk 32 46 inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks majanduslikult otstarbekal ja efektiivsel viisil 5 Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise register on elektrooniline andmekogu kus on salvestatud Eesti Vabariigi ja kauplemise süsteemis osalevate isikute arvelduskontode andmed ja nende poolt kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega teostatud tehingud käitistele eraldatud lubatud heitkoguse ühikud ja nendega teostatud tehingud käitiste tõendatud ja tagastatud kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikud käitiste vastavusseisund ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi projektide osaliste andmed ning projektide elluviimise tulemusel vähendatud kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikud RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 5 1 Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik on käesoleva seaduse tähenduses lubatud heitkoguse ühiku riigi lubatud heitkoguse ühiku tõendatud heitkoguste vähendamise ühiku ja heitkoguste vähendamise ühiku ühisnimetaja RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 5 2 Isiku arvelduskonto on käesoleva seaduse tähenduses juriidilise või füüsilise isiku arvelduskonto mille kaudu saab teostada tehinguid kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris vastavalt Euroopa Komisjoni määruse EL nr 389 2013 millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003 87 EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280 2004 EÜ ja nr 406 2009 EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused EL nr 920 2010 ja nr 1193 2011 ELT L 122 03 05 2013 lk 1 59 artiklile 65 RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 5 3 Isiku kauplemiskonto on käesoleva seaduse tähenduses juriidilise või füüsilise isiku arvelduskonto mille kaudu saab teostada tehinguid kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris vastavalt Euroopa Komisjoni määruse EL nr 389 2013 artiklile 66 RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 6 Lubatud heitkoguse ühik on käesoleva seaduse tähenduses kauplemise süsteemis ülekantav õigus heita kauplemise süsteemiperioodi jooksul välisõhku üks tonn süsinikdioksiidi ekvivalentkogust 7 Kauplemise süsteemi periood edaspidi kauplemise periood on ajavahemik mille kestel võib lubatud heitkoguse ühikutega kaubelda Kauplemise periood 2008 2012 on ajavahemik 2008 aasta 1 jaanuarist kuni 2012 aasta 31 detsembrini kauplemise periood 2013 2020 on ajavahemik 2013 aasta 1 jaanuarist kuni 2020 aasta 31 detsembrini 8 Kyoto kauplemise periood on ajavahemik 2008 aasta 1 jaanuarist kuni 2012 aasta 31 detsembrini mille jooksul Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni lisas 1 nimetatud osalised tagavad iseseisvalt või koostöös teiste konventsiooniosalistega et Kyoto protokolli lisas A nimetatud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguse süsinikdioksiidi ekvivalendiks ümberarvutatud üldkogused ei ületaks neile lubatud koguseid mis arvutatakse arvestades Kyoto protokolli lisas B sätestatudõhku heite koguselise piiramise ja vähendamise kohustust 8 1 Seireaasta käesoleva seaduse tähenduses on kalendriaasta mis lõpeb 24 kuud enne taotlusega hõlmatud kauplemise perioodi algust RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 9 Kauplemise süsteemi siseneja on käesoleva seaduse tähenduses ühel või enamal käesoleva seaduse 120 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud tegevusalal tegutsev käitaja kes on saanud kasvuhoonegaaside heitkoguse loa edaspidi heitkoguse luba esimest korda pärast 2011 aasta 30 juunit Kauplemise süsteemi sisenejaks peetakse ka ühel või enamal käesoleva seaduse 120 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud tegevusalal tegutsevat käitajat kelle käitises on toimunud märkimisväärne laiendamine pärast 2011 aasta 30 juunit üksnes nimetatud laiendamise osas RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 10 Õhusõiduki käitaja on käesoleva seaduse tähenduses isik kes käitab õhusõidukit ajal mil see sooritab käesoleva seaduse 120 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud lende või õhusõiduki omanik juhul kui nimetatud isik ei ole teada või õhusõiduki omanik ei ole teda tuvastanud RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 117 Kliimamuutust vähendava tegevuse korraldamine Kliimamuutust vähendavat tegevust korraldab Keskkonnaministeerium lähtuvalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonis edaspidi kliimamuutuste raamkonventsioon ja konventsiooni Kyoto protokollis edaspidi Kyoto protokoll sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise nõuetest RT I 2007 19 95 jõust 11 03 2007 117 1 Õhusõiduki käitajat haldav riik 1 Eesti on õhusõiduki käitajat haldav riik kui õhusõiduki käitajal on Eestis välja antud lennuettevõtja lennutegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele EÜ nr 1008 2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta ELT L 293 31 10 2008 lk 3 20 või kui Eestile on omistatud õhusõiduki käitaja poolt võrdlusaasta jooksul teostatud lendudest tulenev suurim heitkoguste hulk 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrdlusaasta on Euroopa Liidus pärast 2006 aasta 1 jaanuari tegutsema hakanud õhusõiduki käitaja tegutsemise esimene kalendriaasta ning muudel juhtudel kalendriaasta mis algas 2006 aasta 1 jaanuaril RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 118 Saasteallika käitaja täiendavad meetmed Saasteallika käitaja rakendab lisameetmeid et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid mis välisõhus akumuleerudes võivad põhjustada kliimamuutust RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 119 Tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute taotlemine ja eraldamine RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 1 Kehtetu RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 2 Kehtetu RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 3 Kauplemise perioodiks 2013 2020 taotletakse ja eraldatakse paiksete saasteallikate käitajate lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele 2011 278 EL millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003 87 EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks ELT L 130 17 05 2011 lk 1 45 RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 4 Käesoleva seaduse 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev õhusõiduki käitaja võib igal kauplemise perioodil taotleda tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamist esitades vähemalt 21 kuud enne taotlusega hõlmatava kauplemise perioodi algust Keskkonnaministeeriumile kauplemise süsteemi tegevuse seireaasta tõendatud tonnkilomeetrite andmed mis on arvutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003 87 EÜ lisa IV kohaselt Tasuta lubatud heitkoguse ühikuid taotletakse ja eraldatakse vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele 2011 638 EL milles käsitletakse võrdlusaluseid mida kasutatakse kasvuhoonegaaside saastekvootide tasuta eraldamiseks õhusõiduki käitajatele vastavalt direktiivi 2003 87 EÜ artiklile 3e ELT L 252 28 09 2011 lk 20 21 RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 5 Keskkonnaministeerium esitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuete kohased taotlused Euroopa Komisjonile vähemalt 18 kuud enne selle kauplemise perioodi algust mida taotlus hõlmab RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 6 Kolme kuu jooksul pärast seda kui Euroopa Komisjon on teinud otsuse selle kohta milline on kauplemise perioodiks eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute üldkogus kauplemise perioodil enampakkumistele minevate lubatud heitkoguse ühikute kogus kauplemise perioodil erireservis olevate ühikute kogus ja kauplemise perioodiks eraldatavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute kogus ning millist võrdlusalust kasutatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel nendele õhusõiduki käitajatele kelle taotlused Keskkonnaministeerium Euroopa Komisjonile esitas arvutab Keskkonnaministeerium Euroopa Komisjoni otsuse 2011 638 EL kohaselt ja avaldab oma veebilehel järgmised lubatud heitkoguse ühikute kogused 1 vastavaks kauplemise perioodiks lubatud heitkoguse ühikute üldkogus mille arvutamiseks korrutatakse Euroopa Komisjoni otsuses esitatud võrdlusalus taotluses esitatud tonnkilomeetrite arvuga 2 igal aastal igale õhusõiduki käitajale eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogus mille arvutamiseks jagatakse kogu kauplemise perioodiks eraldatud lubatud heitkoguse ühikute üldkogus selle kauplemise perioodi aastate arvuga RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 7 Keskkonnaministeerium eraldab tasuta lubatud heitkoguse ühikud jooksva kalendriaasta kohta Euroopa Komisjoni heakskiidu korral paikse saasteallika ja õhusõiduki käitajatele iga aasta 28 veebruariks RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 8 Käesoleva seaduse 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsevale käitajale kantakse tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud üle kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris edaspidi kauplemise register vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele EL nr 389 2013 millega luuakse liidu register vastavalt direktiivile 2003 87 EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280 2004 EÜ ja nr 406 2009 EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Komisjoni määrused EL nr 920 2010 ja nr 1193 2011 ELT L 122 03 05 2013 lk 1 59 RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 119 1 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse riikliku reservi jaotamine Kehtetu RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 119 2 Õhusõiduki käitajatele eraldatav summaarne lubatud heitkogus 1 Õhusõiduki käitajatele eraldatav summaarne lubatud heitkogus kauplemise perioodil 2012 aasta 1 jaanuarist kuni 31 detsembrini moodustab 97 protsenti 2004 2006 aastal lende sooritanud õhusõidukite keskmisest heitkogusest 2 Kauplemise perioodil 2013 2020 moodustab õhusõiduki käitajatele eraldatav summaarne lubatud heitkogus 95 protsenti 2004 2006 aastal lende sooritanud õhusõidukite keskmisest heitkogusest korrutatuna nimetatudkauplemise perioodi aastate arvuga RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 119 3 Õhusõiduki käitajate erireserv ja sellest tasuta lubatud heitkoguse ühikute taotlemine 1 Euroopa Liidu õhusõiduki käitajate erireservi edaspidi erireserv suurus on kolm protsenti Euroopa Liidu õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest 2 Igal kauplemise perioodil võib erireservist tasuta eraldatavaid lubatud heitkoguse ühikuid taotleda õhusõiduki käitaja kes on alustanud käesoleva seaduse 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud lende pärast seireaastat või kelle tonnkilomeetrite arv suureneb seireaasta ja kauplemise perioodi teise aasta vahelisel ajal keskmiselt enam kui 18 protsenti aastas ning kes ei jätka täielikult ega osaliselt teise õhusõiduki käitaja tegevust 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 tingimustele vastav õhusõiduki käitaja võib taotleda erireservist lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist esitades Keskkonnaministeeriumile kauplemise perioodi kolmanda aasta 30 juuniks asjakohase taotluse 4 Õhusõiduki käitajale kelle tonnkilomeetrite arv suurenes seireaasta ja kauplemise perioodi teise aasta vahelisel ajal enam kui 18 protsenti aastas eraldatakse samal kauplemise perioodil maksimaalselt üks miljon tasuta lubatud heitkoguse ühikut 5 Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatavas taotluses esitatakse 1 tonnkilomeetrite andmed kauplemise perioodi teise aasta kohta mis on tõendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003 87 EÜ lisade IV ja V kohaselt 2 tõendid selle kohta et käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimustele vastavad õhusõiduki käitajad märgivad taotluses lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule seireaasta ja kauplemise perioodi teise aasta vahelisel ajal läbitud 1 tonnkilomeetrite arvu suurenemise protsentides 2 tonnkilomeetrite absoluutarvu kasvu 3 tonnkilomeetrite absoluutarvu kasvu mis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud protsendimäära 7 Keskkonnaministeerium esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 5 ja 6 sätestatud nõuete kohased taotlused Euroopa Komisjonile kuue kuu jooksul alates lõike 3 kohase taotluse esitamise tähtajast 8 Kolme kuu jooksul pärast seda kui Euroopa Komisjon on teinud otsuse millist võrdlusalust kasutatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel nendele õhusõiduki käitajatele kelle taotlused Keskkonnaministeerium Euroopa Komisjonile esitas arvutab ja avaldab Keskkonnaministeerium erireservist igale nimetatud õhusõiduki käitajale eraldatava tasuta lubatud heitkoguse ühikute üldkoguse ja igal aastal eraldatavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute koguse 9 Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud üldkoguse arvutamiseks korrutatakse Euroopa Komisjoni otsuses esitatud võrdlusalus 1 taotluses märgitud tonnkilomeetrite arvuga kui tegemist on käesoleva seaduse 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruse kohaldamisalasse kuuluva õhusõiduki käitajaga 2 taotluses märgitud tonnkilomeetrite absoluutarvu kasvuga mis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud protsendimäära kui tegemist on käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaldamisalasse kuuluva õhusõiduki käitajaga 10 Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud igal aastal eraldatavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute arvutamiseks jagatakse õhusõiduki käitaja tasuta lubatud heitkoguse ühikute üldkogus nende täiskalendriaastate arvuga mis on jäänud selle kauplemise perioodi lõpuni millega tasuta lubatud heitkoguse ühikud on seotud RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 119 4 Lubatud heitkoguse ühikute müük enampakkumisel 1 Riik paneb enampakkumisele kõik paiksete saasteallikate käitajate lubatud heitkoguse ühikud mida käesoleva seaduse 119 5 ja Euroopa Komisjoni otsuse 2011 278 EL kohaselt ei eraldata tasuta RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 2 Enampakkumine toimub Euroopa Komisjoni määruse EÜ nr 1031 2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003 87 EÜ millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise haldamise ja muude aspektide kohta ELT L 302 18 11 2010 lk 1 41 kohaselt RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 3 Lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 4 Riik paneb igal aastal enampakkumisele õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguse ühikud mille Euroopa Komisjon on riigile määranud Euroopa Liidu tõendatud summaarsest lennunduse heitkogusest aastal 2010 RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 5 Enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga Iga aastases riigieelarves kajastatakse vastava aasta enampakkumise tulude ja kulude maht Riigi eelarvestrateegias kajastatakse enampakkumisest saadud tulu kasutuse kavandatud jaotus määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid Enampakkumise tulust kaetakse kauplemise süsteemi Eestiga seotud enampakkumise halduskulud RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 6 Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kauplemise perioodi 2013 2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 7 Käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt riigi eelarvestrateegias määratud meetmete elluviimiseks võib tulu kasutamise eest vastutav minister kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 8 Vähemalt 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud enampakkumisel saadud tulust sealhulgas Eestile solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil eraldatud lubatud heitkoguse ühikute eest saadud kogutulu või selle tuluga samaväärne summa kasutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide rahastamiseks Need eesmärgid on 1 vähem saastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine 2 taastuvenergeetika arendamine et saavutada Eesti eesmärk suurendada taastuvenergia osatähtsust 2020 aastaks 25 protsendini ning teiste tehnoloogiate väljaarendamine sealhulgas taastuvenergia väikelahenduste edendamine mis aitavad kaasa üleminekule ohutule ja säästvale ning vähem süsihappegaasi heitmeid tekitavale majandusele samuti kaasa aitamine Euroopa Liidu eesmärgile suurendada energiatõhusust 2020 aastaks 20 protsendi võrra 3 energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus ja arendustegevuse rahastamine sektorites mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003 87 EÜ 4 energiatõhususe parendamise ja energiasäästu meetmete kasutusele võtmine 5 kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise ja kliimamuutuste mõjuga kohanemise alase teadus ja arendustegevuse ning näidisprojektide rahastamine 6 panustamine ülemaailmsesse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi ning kohanemisfondi 7 kliimamuutuste mõjuga kohanemine 8 osalemine Eesti ja Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani ning Euroopa tehnoloogiaplatvormide algatustes samuti kliimamuutuste leevendamise poliitika ja energiapoliitika planeerimise ning nende poliitikate tulemuslikkuse seire tegevustes 9 raadamise vältimise metsastamise hoogustamise ja metsade ulatuslikuma uuendamise meetmete kasutusele võtmine arenguriikides kes on ratifitseerinud kliimamuutuste raamkonventsiooni ning tehnosiirde ja kliimamuutuste kahjuliku mõjuga kohanemise hõlbustamine nendes riikides 10 süsinikdioksiidi sidumine metsanduses RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 8 1 Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 2 ja 4 nimetatud eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste hulgas antakse väikeelamutes taastuvenergia kasutuselevõtu ja küttesüsteemide uuendamise toetust RT I 20 02 2015 3 jõust 02 03 2015 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01 01 2015 9 Kogu käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutatakse järgmiste kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide rahastamiseks 1 käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1 ja 5 10 nimetatud eesmärkide elluviimine 2 kliimamuutuste leevendamis ja kohanemisprotsessiga seotud teadus ja arendustegevus eriti aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 10 Enampakkumisel otsepakkumiste esitamiseks kas oma arvel või oma põhitegevusala klientide nimel peavad väärtpaberituru seaduse 47 lõike 1 punktis 9 nimetatud isikud selleks taotlema loa Finantsinspektsioonilt RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 11 Enda või oma klientide nimel enampakkumistoodete mis ei ole finantsinstrumendid enampakkumisel otsepakkumiste esitamiseks peavad investeerimisühingud ja krediidiasutused taotlema loa Finantsinspektsioonilt RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 12 Käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel saab luba taotleda Finantsinspektsiooni väljastatud investeerimisühingu tegevusloaga investeerimisühing mis vastab väärtpaberituru seaduse 40 lõikele 1 RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 13 Käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel saab luba taotleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006 48 EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta ELT L 177 30 06 2006 lk 1 200 vastava tegevusloaga krediidiasutus mis vastab krediidiasutuste seaduse 3 lõikele 1 RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 14 Käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 nimetatud loa menetlus viiakse läbi väärtpaberituru seaduse des 51 53 54 lõigetes 2 ja 3 55 lõigetes 1 4 1 ning des 55 1 ja 56 sätestatut järgides RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 15 Käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 nimetatud luba antakse üksnes tingimusel et taotleja täidab Euroopa Komisjoni määruse EL nr 1031 2010 artikli 59 lõikes 5 sätestatud nõudeid ning esitab seda arvesse võttes väärtpaberituru seaduse 54 lõike 1 punktides 1 5 7 10 12 13 ja 15 nimetatud dokumendid Väärtpaberituru seaduse 54 lõike 1 punktis 12 nimetatud sise eeskirjade või nende projektide esitamisel tuleb lähtuda ka Euroopa Komisjoni määruse EL nr 1031 2010 artikli 59 lõikes 2 sätestatust RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 16 Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 nimetatud loa vastavalt väärtpaberituru seaduse le 58 kehtetuks tunnistada tuginedes Euroopa Komisjoni määruses EL nr 1031 2010 sätestatud erisustele ja nimetatud määruse artikli 59 lõike 6 punktis c sätestatule Käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 nimetatud loa kehtetuks tunnistamisel kaasatakse menetlusse käesoleva seaduse 120 lõikes 12 nimetatud järelevalve asutus RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 17 Järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses ja Euroopa Komisjoni määruse EL nr 1031 2010 artikli 59 lõigetes 2 ja 5 sätestatud nõuete täitmise üle on Finantsinspektsioonil õigus saada tasuta andmeid kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registrist kasvuhoonegaaside heitkoguste aruandluse kohta RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 18 Käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 nimetatud loa taotleja või nimetatud loa saanud isiku suhtes on Finantsinspektsioonil Euroopa Komisjoni määruse EL nr 1031 2010 artikli 59 lõigetes 2 3 ja 5 esitatud nõuete täitmise kontrollimisel ja ettekirjutuse tegemisel kõik Finantsinspektsiooni seadusest tulenevad ning väärtpaberituru seaduse 230 lõigetes 1 ja 5 des 230 3 ja 233 234 lõike 1 punktides 1 ja 3 s 234 1 ning 235 punktides 1 ja 5 sätestatud õigused RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 119 5 Elektri tootmise eest tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine 1 Elektri tootmise eest perioodil 2013 2019 tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute eest tehtavate investeeringute riikliku kava edaspidi investeeringute kava koostamist kavasse arvatud investeeringute jaoks tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kasutamist ja järelevalvet kasutamise üle korraldab Keskkonnaministeerium RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 2 Investeeringute kavasse arvamist võib taotleda kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluv käitis mis on olnud tegev või asjakohast investeerimist alustanud enne 2008 aasta 31 detsembrit ning mille käitaja on 1 elektriettevõtja kes toodab elektrienergiat või 2 koostootja kes toodab elektrienergiat tõhusa koostootmise re iimil RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 3 Käitajale 2013 aastal investeeringute kava alusel tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud võivad moodustada maksimaalselt 70 protsenti aastatel 2005 2007 selle käitise elektritootmise käigus elektri riigisisese lõpptarbimise katmisel tekkinud tõendatud keskmisest kasvuhoonegaaside heitkogusest Kui käitis alustas tööd pärast 2007 aastat eraldatakse 2013 aastal investeeringute kava alusel maksimaalselt 70 protsenti tasuta eraldatavaid lubatud heitkoguse ühikuid eelneva tõhususe võrdlusaluse põhjal Pärast 2013 aastat väheneb tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute määr kümme protsendipunkti aastas RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 4 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eelneva tõhususe võrdlusaluse RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 5 Valdkonna eest vastutav minister kuulutab välja investeeringute kavasse investeeringute arvamise taotluste esitamise tähtaja mis koos investeeringute kavasse arvamise taotluse vormiga avaldatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 6 Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada investeeringute kavasse arvamise taotlemise tingimused ja korra määrusega RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 7 Taotluse alusel investeeringute kavasse arvatav investeering peab 1 vähendama kulutõhusalt otseselt või kaudselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2 olema kooskõlas energiamajanduse riikliku arengukavaga aastani 2020 mille Riigikogu kinnitas otsusega 2009 aasta 15 juunil 3 olema kooskõlas kõigi asjaomaste Euroopa Liidu õigusaktidega ega tohi tugevdada käitaja turgu valitsevat seisundit ega põhjustada põhjendamatut konkurentsimoonutust 4 täiendama investeeringuid mida Eesti Vabariigil tuleb teha selleks et täita muid Euroopa Liidu õigusest tulenevaid eesmärke või õiguslikke nõudeid Investeering ei tohi suurendada aastatel 2013 2019 käitise elektritootmise kogumahtu 5 mitmekesistama elektritootmise energia ja tarneallikaid ning vähendama energiatootmisega seotud kasvuhoonegaaside heitkogust 6 tagama investeeringu tulemuse jätkusuutlikkuse ka pärast 2019 aastat välja arvatud juhul kui tegemist on investeeringuga testimisel olevatesse uutesse tehnoloogiatesse 7 olema taotletavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute turuväärtusega samaväärne või väiksem taotluse kohaselt ellu viidava investeeringu maksumusest RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 8 Kui taotluses toodud investeering ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõuetele peab taotleja mittevastavust taotluses üksikasjalikult põhjendama RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 9 Keskkonnaministeerium esitab investeeringute kava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 10 Vabariigi Valitsus kinnitab Euroopa Komisjoni heakskiidetud investeeringute kava korraldusega RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 11 Investeeringute kava alusel tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 12 Investeeringute kava alusel tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamise tingimuste ja korraga sätestatakse lubatud heitkoguse ühikute 1 saaja kohustused 2 eraldamise tingimused ja kord 3 kasutamise aruandluse ja aruannete auditeerimise kord 4 saaja üle järelevalve teostamise kord RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 13 Kui käitajale on eraldatud investeeringute kava alusel lubatud heitkoguse ühikud ja käitaja ei täida tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kasutamise tingimusi ega korda sellises ulatuses et selle tagajärjena ei viida investeeringute kavas toodud investeeringut õigeaegselt ellu peab käitaja kandma Keskkonnaministeeriumi määratud kontole investeeringute kava alusel talle eraldatud lubatud heitkoguse ühikute väärtuses raha ja intressi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusele Intressimäär on kuue kuu Euribor millele lisandub viis protsenti aastas Intressiarvestuse baasiks on 360 päevane periood RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 14 Investeeringute kava täitmise üle teostab järelevalvet Keskkonnaministeerium RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 15 Järelevalve teostamisel on Keskkonnaministeeriumil õigus 1 kontrollida tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamisega seotud andmeid dokumente ja muid materjale ning pääseda ligi investeeringu tegemisega seotud andmetele ja dokumentidele kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates 2 saada järelevalve kiireks läbiviimiseks käitajalt või tema esindajalt kirjalikke või suulisi seletusi ning igakülgset muud abi 3 viibida järelevalve teostamiseks käitaja ja teiste investeeringus osalevate isikute ruumides ja territooriumil mis on rajatud tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute abil või mis on seotud tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamisega ning teostada paikvaatlust 4 teha ettekirjutus tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks 5 ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral kohaldada käesoleva paragrahvi lõiget 13 RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 16 Järelevalve käigus jälgitakse et investeering vastaks järgmistele näitajatele 1 investeeringu tulemusena käitises uue tehnoloogia rakendamisega heiteteguri vähenemine võrreldes enne uute osade paigaldamist või käitise moderniseerimist oleva heiteteguriga 2 investeeringu tulemusena elektritootmisest pärit kasvuhoonegaaside koguheite prognoositud ja saavutatud vähenemine 3 investeeringu tulemusena elektritootmises peamiselt kasutatava fossiilkütuse osakaalu prognoositud ja saavutatud vähenemine 4 investeeringu tulemusena kasutusse võetud taastuvenergiaga tootmiseks installeeritud võimsus megavattides 5 tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute osakaal investeeringu kogumaksumuses 6 muudest allikatest saadavate vahendite osakaal kogu investeeringus 7 investeeringuga prognoositud finantstulemus RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 2 jagu Projektitegevus kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemine ja jagatud kohustuse otsuse kohane kauplemine RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 120 Tegevusalade loetelu ja kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 1 Kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tegevusaladel tegutsevatele paiksete saasteallikate käitajatele on heitkoguse loa omamine kohustuslik Heitkoguse loa annab käitajale Keskkonnaministeerium RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 3 Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 4 Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise korraga sätestatakse RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 1 heitkoguse loa taotlemise ja andmise kord 2 heitkoguse loa taotlusele ja heitkoguse loale esitatavad nõuded 3 tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute taotlemise ja eraldamise kord 4 õhusõiduki käitajate erireservist tasuta lubatud heitkoguse ühikute taotluseleesitatavad nõuded 5 kasvuhoonegaaside heitkoguse seire kord 5 1 kasvuhoonegaaside heitkogusega seotud aruandluse kord RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 6 kasvuhoonegaaside heitkoguse tõendamise kord 7 lubatud heitkoguse ühikute tagastamise nõue 8 lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kord RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 5 Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev käitaja kes ei ole käesoleva seaduse 121 9 lõikes 1 kehtestatud lubatud heitkoguse ühikute tagastamise nõuet tähtajaks täitnud on kohustatud tagastamata jäänud heitkoguse eest tasuma lubatud heitkoguse ühikute hüvitist 100 eurot iga ülemääraselt õhku paisatud tonni süsinikdioksiidi ekvivalendi kohta mille puhul lubatud heitkoguse ühikud on tagastamata Nimetatud rahasumma tasumine ei vabasta seda käitajat kohustusest tagastada ülemäärasele heitkogusele vastav hulk lubatud heitkoguse ühikuid hiljemalt järgmise kalendriaastaga seotud lubatud heitkoguse ühikute tagastamisel Lubatud heitkoguse ühikute hüvitist suurendatakse vastavalt Euroopa tarbijahinnaindeksile RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 6 Keskkonnaministeerium teeb käitajale ettekirjutuse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud rahasummatasumiseks ja ülemäärasele heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikute tagastamiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 7 Ülemäärasele heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikute tagastamata jätmise korral kohaldatakse sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras Sunniraha ülemmäär on 10 000 eurot RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 8 Kui käitaja ei tasu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud rahasummat ettekirjutuses sätestatud tähtpäevaks on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata jäänud summalt intressi 0 06 protsenti päevas Intressi arvutab Keskkonnaministeerium Intressi arvutatakse alates päevast mis järgneb päevale kui tasu maksmine pidi toimuma kuni tasumise päevani viimane kaasa arvatud RT I 05 07 2011 25 jõust 15 07 2011 9 Kauplemise perioodil kehtivad kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikud registreeritakse kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris ja nendega tehakse tehinguid nimetatud registri kaudu järgmiste õigusaktide kohaselt 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003 87 EÜ 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 280 2004 EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta ELT L 49 19 02 2004 lk 1 8 eestikeelne eriväljaanne peatükk 15 köide 8 lk 57 64 3 Euroopa Komisjoni määrus EL nr 389 2013 RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 10 Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registri toimingute eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 11 Paikse saasteallika käitaja ja õhusõiduki käitaja on vabastatud riigilõivu tasumisest arveldus ja kauplemiskonto avamise taotluse läbivaatamise ning arveldus ja kauplemiskonto iga aastase hooldamise eest RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 12 Järelevalvet kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise üle kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris teostab Keskkonnaministeerium vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele EL nr 389 2013 RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 120 1 Ühisrakendus 1 Ühisrakendus on käesoleva seaduse tähenduses Kyoto protokolli artiklis 6 sätestatud projektitegevus mille raames Kyoto protokolli ratifitseerinud arenenud riik või arenenud riigi käitaja rahastades kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projekti teises Kyoto protokolli ratifitseerinud arenenud riigis saab õiguse omada selle projekti elluviimise tulemusena saavutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikuid Kyoto protokolli lisas B märgitud kohustuse täitmiseks 2 Heitkoguste vähendamise ühik on käesoleva seaduse tähenduses ühisrakenduse elluviimise tulemusena vähendatud kasvuhoonegaaside heitkogus mis on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina RT I 2007 19 95 jõust 11 03 2007 120 2 Puhta arengu mehhanism 1 Puhta arengu mehhanism on käesoleva seaduse tähenduses Kyoto protokolli artiklis 12 sätestatud projektitegevus mille raames Kyoto protokolli ratifitseerinud arenenud riik või arenenud riigi käitaja rahastades kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projekti Kyoto protokolli ratifitseerinud arenguriigis saab õiguse omada selle projekti elluviimise tulemusena saavutatud kasvuhoonegaaside tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid Kyoto protokolli lisas B märgitud kohustuse täitmiseks 2 Tõendatud heitkoguste vähendamise ühik on käesoleva seaduse tähenduses puhta arengu mehhanismi teostamise tulemusena vähendatud kasvuhoonegaaside heitkogus mis on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina RT I 2007 19 95 jõust 11 03 2007 rakendatakse alates 01 01 2009 120 3 Projektitegevusest saadud ühikute kasutamine kauplemise süsteemis 1 Kui käesoleva seaduse 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev käitaja ei ole ära kasutanud talle kauplemise perioodiks 2008 2012 antud tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute ja heitkoguste vähendamise ühikute kasutamise õigust käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt võib käitaja esitada Keskkonnaministeeriumile taotluse järgmiste ühikute vahetamiseks alates 2013 aastast kehtivate lubatud heitkoguse ühikute vastu 1 tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud ja heitkoguste vähendamise ühikud mis on eraldatud heitkoguste vähendamise eest kuni 2012 aasta 31 detsembrini puhta arengu mehhanismi või ühisrakenduse projektide käigus mille elluviimine oli kauplemise süsteemis lubatud kauplemise perioodil 2008 2012 2 enne 2013 aastat registreeritud puhta arengu mehhanismi või ühisrakenduse projektide tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud ja heitkoguste vähendamise ühikud mis on eraldatud alates 2013 aastast toimunud heitkoguste vähendamise eest 3 alates 2013 aastast vähim arenenud riikides alustatud uute puhta arengu mehhanismi projektide tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud mis on eraldatud alates 2013 aastast teostatud heitkoguste vähendamise eest RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 1 1 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkt 2 kehtib kõigi puhta arengu mehhanismi projektide tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute ja heitkoguste vähendamise ühikute suhtes mis on eraldatud projektide eest mille elluviimine oli kauplemise perioodil 2008 2012 kauplemise süsteemis lubatud RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 1 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkt 3 kehtib kõigi puhta arengu mehhanismi projektide tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute suhtes mis on eraldatud projektide eest mille elluviimine oli kauplemise perioodil 2008 2012 kauplemise süsteemis lubatud seni kuni vähim arenenud riik on Euroopa Liiduga sõlminud asjaomase kliimaalase lepingu või kuni aastani 2020 olenevalt sellest kumb saabub varem RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 1 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühikuid võib kasutada kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli ning nende põhjal vastu võetud otsuste kohaselt välja arvatud 1 tuumarajatistega seotud projektitegevuses 2 maa kasutamise maakasutuse muutmise ja metsandusega seotud projektitegevuses RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 2 Ajavahemikul 2008 2020 võib käesoleva seaduse 120 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud tegevusalal tegutsev paikse saasteallika käitaja kasutada oma kohustuste täitmiseks tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid ja heitkoguste vähendamise ühikuid minimaalselt 11 protsendi ulatuses talle kauplemise perioodil 2008 2012 tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kogusest 3 Käesoleva seaduse 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev õhusõiduki käitaja võib kauplemise perioodil 2013 2020 kasutada tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid ja heitkoguste vähendamise ühikuid minimaalselt 1 5 protsendi ulatuses oma tõendatud kasvuhoonegaaside heitkogusest samal kauplemise perioodil RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 4 Kauplemise süsteemi siseneja võib kauplemise perioodil 2013 2020 kasutada tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid ja heitkoguste vähendamise ühikuid minimaalselt 4 5 protsendi ulatuses oma tõendatud kasvuhoonegaaside heitkogusest samal kauplemise perioodil RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 5 Keskkonnaministeerium kiidab heaks üksnes projektitegevused mille kõikide projektiosaliste registrijärgne asukoht asub selliseid projekte käsitleva rahvusvahelise lepingu sõlminud riigis või riigis või osariigi või piirkonna taseme haldusüksuses mille kauplemise süsteem on seotud Euroopa Liidu kauplemise süsteemiga RT I 10 03 2015 2 jõust 20 03 2015 120 4 Topeltarvestuse vältimine Kehtetu RT I 12 07 2013 1 jõust 01 08 2013 120 5 Roheline investeerimisskeem 1 Roheline investeerimisskeem on käesoleva seaduse tähenduses Kyoto protokolli artikli 17 kohaste riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite suunamine keskkonnasäästlikesse projektidesse või programmidesse RT I 2010 26 130 jõust 05 06 2010 2 Riigi lubatud heitkoguse ühik on käesoleva seaduse tähenduses ühik mis annab riigile õiguse emiteerida kindlaksmääratud perioodi jooksul välisõhku üks tonn süsinikdioksiidi ekvivalenti RT I 2010 26 130 jõust 05 06 2010 3 Rohelise investeerimisskeemi kaudu toetatakse lisaks muudele keskkonnasäästlikele projektidele ja programmidele ka füüsiliste isikute väikeelamute rekonstrueerimist väikeelamutele taastuvenergia tootmisseadmete soetamist ja paigaldamist ning elektriautode ja nende laadimisseadmete soetamist ja paigaldamist RT I 04 07 2012 4 jõust 15 07 2012 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01 07 2011 120 6 Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemine 1 Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise korraldamiseks võib valdkonna eest vastutav minister sõlmida halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras kohaldamata nimetatud seaduse 5 lõikeid 2 ja 3 ning 6 lõiget 2 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Keskkonnaministeerium RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu alusel haldusülesande saanud isikul jätkata haldusülesande täitmist korraldab haldusülesande edasise täitmise Keskkonnaministeerium RT I 2010 26 130 jõust 05 06 2010 120 7 Rohelise investeerimisskeemi rakendamine 1 Vabariigi Valitsus määrab korraldusega iga rohelise investeerimisskeemi rakendamiseks sõlmitava riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkuleppe alusel saadavate vahendite kasutajaks asjaomase ministri edaspidi vahendite kasutaja ning vajaduse korral vahendite kasutamise üldtingimused 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse täitmiseks võib vahendite kasutaja kehtestada määrusega riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja korra 3 Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite kasutamiseks ning rohelise investeerimisskeemi rakendamiseks võib vahendite kasutaja sõlmida halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras kohaldamata nimetatud seaduse 5 lõikeid 2 ja 3 ning 6 lõiget 2 Halduslepinguga võib muu hulgas üle anda isikutele toetuste andmise ülesande ning kõigi selle ülesande täitmiseks vajalike toimingute sooritamise õiguse 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet halduslepingu sõlminud vahendite kasutaja 5 Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu alusel

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=62666&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    mille läbivaatamise eest on vastutavaks riigiks määratud Eesti Vabariik vastavalt välislepingule või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele EL nr 604 2013 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest uuesti sõnastatud ELT L 180 29 06 2013 lk 31 59 RT I 21 12 2013 1 jõust 01 01 2014 2 Politsei ja Piirivalveamet vaatab iga varjupaigataotluse läbi individuaalselt ja erapooletult ning kontrollib esitatud tõendite ja andmete õigsust taotleja väidete usutavust käesoleva seaduse 4 lõigetes 1 ja 3 s 20 21 lõikes 1 ja 22 lõigetes 1 ja 3 sätestatud asjaolu esinemist ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid 3 Politsei ja Piirivalveamet määratleb turvalise päritoluriigi ja turvalise kolmanda riigi ning kontrollib kas taotlejat saab saata nimetatud riikidesse 4 Varjupaigataotluse läbivaatamise käigus antakse taotlejale võimalus isiklikult suuliselt või kirjalikult esitada omapoolseid fakte ja anda seletusi tema varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta sealhulgas asjaolude kohta mis takistavad taotleja riigist väljasaatmist 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud võimalus antakse vähemalt kümneaastasele alaealisele või nooremale alaealisele juhul kui alaealise arengutase seda võimaldab 6 Taotlejale ei pea võimaldama käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud õigust kui 1 varjupaigamenetlus lõpetatakse käesoleva seaduse 20 punktides 1 4 ja 10 11 või 21 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul 2 varjupaiga andmise otsuse saab teha olemasolevate tõendite alusel 3 taotleja ei ole temast mitteolenevatel püsivatel asjaoludel suuteline nimetatud õigust kasutama 7 Taotleja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud faktide esitamata ja seletuste andmata jätmine või nendest toimingutest loobumine või lõike 6 kohaselt sätestatud õiguse võimaldamata jätmine ei takista varjupaigamenetluse lõpetamist 8 Kui menetlustoiminguid sooritades kasutatakse tehnikavahendeid teatatakse sellest eelnevalt menetlustoimingus osalejatele ja neile selgitatakse tehnikavahendite kasutamise eesmärki 9 Kui Politsei ja Piirivalveametil ei ole võimalik varjupaigataotluse suhtes otsust teha kuue kuu jooksul arvates varjupaigataotluse esitamisest teavitab Politsei ja Piirivalveamet taotlejat viivitusest ning soovi korral eeldatavast otsuse tegemise ajast 10 Politsei ja Piirivalveamet võib eelisjärjekorras läbi vaadata erivajadustega taotleja või saatjata alaealise taotleja või hästi põhjendatud varjupaigataotluse 11 Politsei ja Piirivalveamet võib ilmselt põhjendamatu varjupaigataotluse läbi vaadata kiirkorras 19 Tagakiusamise ja tõsise ohu tuvastamise alused 1 Käesoleva seaduse 4 lõikes 1 nimetatud tagakiusamine peab olema tõsine või korduv millega rikutakse inimõigusi välja arvatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni RT II 1996 11 12 34 artikli 15 punktis 2 sätestatud juhul 2 Tagakiusamisena käsitatakse muu hulgas järgmisi riigis täheldatavaid asjaolusid 1 füüsiline või vaimne vägivald sealhulgas seksuaalne väärkohtlemine 2 diskrimineerivad seadusandliku täidesaatva või kohtuvõimu meetmed või nimetatud võimude poolt meetmete diskrimineeriv rakendamine 3 diskrimineeriv või ebaproportsionaalne süüdimõistmine või karistuse kehtestamine 4 käesoleva lõike punktis 3 nimetatud tegude eest hüvitise nõudmise rahuldamata jätmine 5 süüdimõistmine või karistamine sõjaväekohustuse täitmisest keeldumise eest olukorras mis toob kaasa kuritegude või käesoleva seaduse s 22 sätestatud tegude toimepanemise 6 isiku soost lähtuvad või laste vastu suunatud teod 3 Politsei ja Piirivalveamet võtab tagakiusamise põhjuste hindamisel arvesse riigis valitsevat rassilist usulist ja rahvuse käsitust ning poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel vahe tegemist 4 Tagakiusamise ja tõsise ohu kartus võib põhineda nendel sündmustel mis on leidnud taotleja päritoluriigis aset pärast taotleja sealt lahkumist 5 Tagakiusamise ja tõsise ohu allikatena käsitatakse 1 riiki 2 riiki või selle osa juhtivaid erakondi või organisatsioone 3 mitteriiklikke ühendusi kui riik rahvusvahelised organisatsioonid või riiki või selle osa juhtivad erakonnad või organisatsioonid ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest RT I 21 12 2013 1 jõust 22 12 2013 20 Ilmselt põhjendamatu varjupaigataotlus Varjupaigataotlus loetakse ilmselt põhjendamatuks kui 1 taotleja seisukohalt saab muud riiki pidada esimeseks varjupaigariigiks see tähendab et taotlejale on muus riigis antud varjupaik või muu kaitse ning see kaitse on endiselt kättesaadav 2 taotleja päritoluriiki on alust pidada turvaliseks päritoluriigiks 3 taotlejal on elamisluba Eestis 4 taotlejale on keeldutud käesoleva seaduse alusel varjupaiga andmisest või taotleja varjupaigataotlus on käesoleva seaduse alusel tagasi lükatud ning ei esine uusi asjaolusid mis ei olnud eelmise varjupaigataotluse menetlemise ajal teada 5 taotleja on esitanud varjupaigataotluse vale nime all või on hävitanud rikkunud või jätnud esitamata dokumendi või muu tõendi mis on tema varjupaigataotluse menetlemisel olulise tähtsusega või on esitanud ilma mõjuva põhjuseta võltsitud dokumente või muid tõendeid 6 taotleja on varjupaigataotluse menetlemisel esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid või andnud ebaõigeid seletusi või on teadvalt jätnud esitamata andmeid või andmata seletusi mis on tema varjupaigataotluse menetlemisel olulise tähtsusega 7 taotleja on esitanud varjupaigataotluse selleks et vältida tagasi või väljasaatmise või väljaandmise täideviimist kui tal on varem olnud võimalus esitada varjupaigataotlus 8 taotleja on teadvalt eiranud käesolevas seaduses sätestatud kohustusi keeldunud või keeldub laskmast end fotografeerida ja daktüloskopeerida või andmast DNA proove või ei järgi järelevalvemeetmeid 9 taotleja tegelik eesmärk on asuda Eestisse muul põhjusel sealhulgas leida tööd või parandada oma elutingimusi 10 taotleja ei esita usutavaid tõendeid selle kohta et tal on põhjust karta tagakiusamist 11 taotleja seletused ei ole järjekindlad on vastuolulised ebatõenäolised või ei sisalda olustikulisi või isiklikke asjaolusid 12 on ilmselge et taotlejat ei saa seaduse kohaselt käsitada pagulasena 13 taotleja on esitanud uue varjupaigataotluse uute isikuandmetega 14 taotleja oli varem mõjuva põhjuseta jätnud taotluse esitamata kuigi tal oli selleks võimalus 15 taotleja on jätnud mõjuva põhjuseta täitmata käesoleva seaduse 11 lõike 2 punktides 1 3 10 ja või 23 lõikes 1 sätestatud kohustuse 16 taotleja saabus Eestisse ebaseaduslikult ning ei võtnud Politsei ja Piirivalveametiga ühendust ja või ei esitanud varjupaigataotlust niipea kui võimalik 17 taotleja ohustab riigi julgeolekut või avalikku korda või ta on nimetatud põhjustel Eestist välja saadetud 18 alaealise taotleja vanema varjupaigataotlus on tagasi lükatud 19 alaealine taotleja esitab iseseisvalt varjupaigataotluse mille on tema eest juba esitanud tema seaduslik esindaja 21 Varjupaigataotluse tagasilükkamise alused 1 Varjupaigamenetlus lõpetatakse varjupaigataotluse tagasilükkamise otsusega kui 1 muu riik on vastavalt välislepingule või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele EL nr 604 2013 vastutav varjupaigataotluse läbivaatamise eest RT I 21 12 2013 1 jõust 01 01 2014 2 taotleja saabus Eestisse riigi kaudu mida võib pidada turvaliseks kolmandaks riigiks 3 taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse s 22 sätestatud pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamist välistav asjaolu 4 ilmneb käesoleva seaduse 20 punktides 1 3 12 13 või 16 19 sätestatud asjaolu ja varjupaigataotlus loetakse põhjendamatuks 5 ilmneb haldusmenetluse seaduses sätestatud taotluse läbi vaatamata jätmise alus 6 välismaalast ohustav käesoleva seaduse 4 lõigetes 1 ja 3 nimetatud tagakiusamine ja tõsine oht piirdub kindla geograafilise alaga kusjuures taotlejale on kättesaadav piisav kaitse tema päritoluriigi mõnes teises piirkonnas 7 taotleja võtab varjupaigataotluse tagasi 8 on põhjust arvata et taotleja on varjupaigataotluse kaudselt tagasi võtnud või sellest loobunud 2 Varjupaigamenetlus võidakse lõpetada varjupaigataotluse tagasilükkamise otsusega kui ilmneb käesoleva seaduse 20 punktides 4 11 14 või 15 sätestatud asjaolu 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 2 või 5 ning käesoleva seaduse 20 punktis 1 3 16 või 19 sätestatud aluse ilmnemisel jäetakse varjupaigataotlus sisuliselt läbi vaatamata 4 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel tehtud varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuse kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja turvalisse kolmandasse riiki 5 Kui saatjata alaealine keeldub laskmast teha käesoleva seaduse 17 lõikes 8 nimetatud meditsiinilisi uuringuid ei või üksnes sellel põhjusel tema varjupaigataotlust tagasi lükata 22 Pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamist välistavad asjaolud 1 Välismaalast ei tunnustata pagulasena kui 1 tema suhtes on kohaldatav Genfi konventsiooni artikli 1 punkt D 2 ta on Eesti alaline elanik 3 on põhjendatud alus arvata et ta on toime pannud rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud rahu või inimsusvastase või sõjakuriteo 4 on põhjendatud alus arvata et ta on enne Eestisse saabumist väljaspool Eestit toime pannud raske mittepoliitilise kuriteo 5 on põhjendatud alus arvata et ta on süüdi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus oleva teo toimepanemises 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud raske mittepoliitilise kuriteona käsitatakse muu hulgas väidetavalt poliitilisel eesmärgil toimepandud eriti jõhkrat tegu 3 Välismaalast ei tunnustata täiendava kaitse saajana kui 1 on põhjendatud alus arvata et ta on toime pannud rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud rahu või inimsusvastase või sõjakuriteo 2 on põhjendatud alus arvata et ta on toime pannud raske kuriteo 3 on põhjendatud alus arvata et ta on süüdi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus oleva teo toimepanemises 4 on põhjendatud alus arvata et ta võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut 5 ta on päritoluriigist lahkunud põhjusel et ta on toime pannud muu kui käesoleva lõike punktides 1 4 nimetatud teo mille eest on ette nähtud vangistus RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 4 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 5 ja lõike 3 punktides 1 4 sätestatud aluseid kohaldatakse nimetatud tegudes mis tahes viisil osalenud välismaalase suhtes 23 Varjupaigataotluse kaudne tagasivõtmine või varjupaigataotlusest loobumine 1 Politsei ja Piirivalveamet eeldab et varjupaigataotlus on kaudselt tagasi võetud või varjupaigataotlusest on loobutud kui 1 taotleja ei ole täitnud käesoleva seaduse 11 lõike 2 punktides 2 ja 3 või 18 lõikes 4 sätestatud kohustust välja arvatud juhul kui ta mõistliku aja jooksul tõendab et ei saanud nimetatud kohustusi täita mõjuval põhjusel 2 taotleja varjab ennast või on lahkunud loata oma elukohast või kinnipidamiskeskusest või varjupaigataotlejate majutuskeskusest ilma et ta oleks mõistliku aja jooksul sellest teavitanud Politsei ja Piirivalveametit kinnipidamiskeskust või varjupaigataotlejate majutuskeskust RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 3 taotleja ei ole mõjuva põhjuseta ühe kuu jooksul ilmunud Politsei ja Piirivalveametisse menetlustoimingu sooritamisele 2 Kui Politsei ja Piirivalveamet on vastavalt käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktile 8 teinud otsuse varjupaigataotluse tagasilükkamise kohta ja taotleja võtab Politsei ja Piirivalveametiga ühendust on taotlejal õigus nõuda varjupaigataotluse uuesti läbivaatamist välja arvatud juhul kui varjupaigataotlus oli läbi vaadatud s 24 sätestatud korras 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud õiguse olemasolul jätkab Politsei ja Piirivalveamet varjupaigataotluse läbivaatamist 24 Korduvate varjupaigataotluste läbivaatamise erisused 1 Politsei ja Piirivalveamet vaatab korduva varjupaigataotluse läbi eelmise varjupaigataotluse läbivaatamise raames jätkates eelmist varjupaigamenetlust 2 Korduva varjupaigataotlusena käsitatakse täiendavaid selgitusi uusi asjaolusid või uusi tõendeid mis taotleja esitab 1 pärast käesoleva seaduse 23 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemist 2 pärast varjupaigataotluse suhtes otsuse tegemist 25 Varjupaigataotluse tagasilükkamise otsus 1 Varjupaigataotluse tagasilükkamise otsus vormistatakse kirjalikult 2 Varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuses tehakse välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks edaspidi lahkumisettekirjutus välja arvatud juhul kui välismaalasel on seaduslik alus Eestis viibimiseks 3 Varjupaigataotluse tagasilükkamise otsusest teavitatakse välismaalast viivitamatult 4 Kui varjupaigataotlus lükatakse tagasi käesoleva seaduse 20 punktides 1 3 16 19 või 21 lõike 1 punktides 1 2 ja 5 nimetatud alusel märgitakse otsuses et varjupaigataotlust ei ole sisuliselt läbi vaadatud 26 Lahkumisettekirjutuse sundtäitmine 1 Käesoleva seaduse 20 punktides 1 ja 2 ning 21 lõike 1 punktis 2 sätestatud alusel tehtud varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuses tehtud lahkumisettekirjutus sundtäidetakse viivitamatult ja välismaalane saadetakse Eestist välja ilma halduskohtu loata väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras 2 Välismaalasele kelle varjupaigamenetlus lõpetatakse käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktides 5 7 ja 8 ning lõikes 2 sätestatud varjupaigataotluse tagasilükkamise alusel tehtud lahkumisettekirjutus sundtäidetakse välismaalase Eestist väljasaatmisega halduskohtu loal väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras 3 Varjupaigataotluse tagasilükkamise ja välismaalase väljasaatmise otsuse võib vaidlustada halduskohtus kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates Nimetatud otsuseid ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras 4 Välismaalase väljasaatmise otsuse ja halduskohtu loa vaidlustamine ei lükka väljasaatmist edasi Varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuse vaidlustamine ei lükka väljasaatmist edasi kui kohus ei ole peatanud lahkumisettekirjutuse täitmist 27 Taotleja üleandmine välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel 1 Välislepingust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest EL nr 604 2013 tulenevate toimingute tegemist korraldab Politsei ja Piirivalveamet kui välisleping või Euroopa Liidu õigusakt ei sätesta teisiti RT I 21 12 2013 1 jõust 01 01 2014 2 Käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktis 1 sätestatud varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuse alusel saadetakse välismaalane Eestist välja eelneva Eestist lahkumise ettekirjutuseta ja halduskohtu loata riiki kes on vastavalt välislepingule või Euroopa Liidu õigusaktile vastutav varjupaigataotluse läbivaatamise eest 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud väljasaatmise toiminguid sooritatakse vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusele kui välisleping või Euroopa Liidu õigusakt ei näe ette teisiti 28 Varjupaigamenetluse peatamine Politsei ja Piirivalveamet peatab varjupaigamenetluse ajutise kaitse kehtivusajaks 29 Järelevalvemeetmed 1 Politsei ja Piirivalveamet võib varjupaigamenetluse eesmärgipäraseks efektiivseks lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järgmisi järelevalvemeetmeid 1 elamine kindlaksmääratud kohas 2 ilmumine määratud ajavahemike järel Politsei ja Piirivalveametisse registreerimisele 3 Politsei ja Piirivalveameti teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva 4 välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi Politsei ja Piirivalveametile hoiule andmine RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 2 Politsei ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil on õigus igal ajal kontrollida järelevalvemeetmete järgimist taotleja poolt RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 3 Järelevalvemeetmete kohaldamine tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult 30 Varjupaigamenetluse keel 1 Varjupaigamenetlus toimub eesti keeles Menetlustoiming võib menetlust läbiviiva ametniku nõusolekul olla muus keeles milles välismaalane suudab ennast suuliselt arusaadavaks teha 2 Kui taotleja ei oska piisavalt eesti keelt tuleb taotlejaga vahetult seotud menetlustoimingute juurde kutsuda tõlk kes tõlgib tähtsust omavad asjaolud keelde milles välismaalane suudab ennast suuliselt arusaadavaks teha Tõlki ei pea kaasama kui menetlustoiming on keeles milles välismaalane suudab ennast suuliselt arusaadavaks teha 3 Politsei ja Piirivalveamet võib menetlustoimingute tõlkimisele kaasata tõlgi sidevahendeid kasutades RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 4 Välismaalasel on õigus kutsuda menetlustoimingu juurde oma kulul ja valikul sobiv tõlk kui seda on võimalik teha aega viitmata ning on tagatud keelevahenduse objektiivsus 5 Taotleja esitatud tõendid tõlgitakse vajaduse korral eesti keelde Taotleja esitatud tõendeid ei tõlgita eesti keelde kui neil ei ole varjupaigamenetluses vahetut tähtsust 6 Varjupaigataotluse tagasilükkamise elamisloa andmise või andmisest keeldumise otsus tõlgitakse taotlejale tervikuna välja arvatud juhul kui taotlejal on esindaja 31 Dokumentide kättetoimetamine 1 Kinnipidamiskeskuses või varjupaigataotlejate majutuskeskuses viibivale taotlejale loetakse otsus kutse teade või muu dokument kättetoimetatuks kui see saadetuna on jõudnud kinnipidamiskeskusesse või varjupaigataotlejate majutuskeskusesse RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 2 Kui taotleja elab väljaspool varjupaigataotlejate majutuskeskust loetakse otsus kutse teade või muu dokument taotlejale kättetoimetatuks kui see on taotlejale edastatud tema näidatud elukoha aadressil või see on edastatud taotleja esindajale RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 3 Kinnipidamiskeskus või varjupaigataotlejate majutuskeskus annab otsuse kutse teate või muu dokumendi taotlejale viivitamatult kätte allkirja vastu RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 2 jagu Taotleja vastuvõtmine 32 Varjupaigataotlejate majutuskeskus RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 1 Varjupaigataotlejate majutuskeskuse ülesanne on vajaduse korral korraldada taotlejale varjupaigamenetluse või ajutise kaitse menetluse ajal toetusena järgmiste teenuste osutamine 1 majutamine 2 varjupaigataotlejate majutuskeskuses elava taotleja ja käesoleva seaduse 34 lõike 2 punkti 3 või 62 lõike 2 punkti 3 alusel väljaspool varjupaigataotlejate majutuskeskust elava taotleja varustamine toiduainetega või toitlustamine varustamine esmavajalike riietus ja muude tarbeesemete ning hügieenivahenditega ja rahaga hädapärasteks pisikulutusteks 36 lõikes 6 sätestatud määras 3 tervisekontrolli ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine 4 hädavajalik tõlketeenus ja eesti keele õpetamine 5 informeerimine tema õigustest ja kohustustest 6 käesoleva seaduse alusel tehtavate menetlustoimingute tegemiseks vajalik transporditeenus 7 muud esmavajalikud teenused 2 Varjupaigataotlejate majutuskeskuse ülesannete täitmise tagab Sotsiaalministeerium või Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutus 3 Valdkonna eest vastutav minister võib varjupaigataotlejate majutuskeskuse ülesannete täitmise halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel üle anda füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule edaspidi varjupaigataotlejate majutuskeskuse teenuse osutaja 4 Varjupaigataotlejate majutuskeskuse teenuse osutaja võib varjupaigataotlejate majutuskeskuse ülesandeid täita isiku kaudu kes on teovõimeline eesti keelt vähemalt keeleseaduses sätestatud B2 tasemel või sellele vastaval tasemel valdav Eesti kodanik kellel ei ole kehtivat karistust kuriteo eest 5 Halduslepingu alusel üleantud ülesannetega kaasnevad käesolevas seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning vastutus 6 Riiklikku järelevalvet varjupaigataotlejate majutuskeskuse teenuse osutaja üle teostab valdkonna eest vastutav minister 7 Varjupaigataotlejate majutuskeskuses on keelatud omada esemeid mis võivad ohustada isiku enda või teiste isikute elu või tervist või varjupaigataotlejate majutuskeskuse turvalisust 8 Varjupaigataotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 9 Varjupaigataotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatakse vähemalt 1 taotleja varjupaigataotlejate majutuskeskuses majutamise kord 2 varjupaigataotlejate majutuskeskuse territooriumil ja hoones viibimise kord 3 öisel ajal varjupaigataotlejate majutuskeskusest eemal viibimise kord 4 taotleja varjupaigataotlejate majutuskeskuses külastamise kord 5 varjupaigataotlejate majutuskeskuse vara ja ruumide kasutamise kord 6 nende esemete loetelu mis on varjupaigataotlejate majutuskeskuses keelatud põhjusel et need võivad ohustada isiku enda või teiste isikute elu või tervist või varjupaigataotlejate majutuskeskuse turvalisust 7 varjupaigataotlejate majutuskeskuse üle järelevalve teostamise kord 8 kaebuste esitamise kord 9 käesoleva seaduse des 36 ja 64 sätestatud rahalise toetuse maksmise kord RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 33 Taotleja majutamine Politsei ja Piirivalveameti ametiruumides RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 1 Taotleja võib ajutiselt majutada Politsei ja Piirivalveameti ametiruumidesse edaspidi käesolevas paragrahvis ametiruumid kui see on vajalik varjupaigamenetluses toimingute tegemiseks 2 Ametiruumidesse majutatud taotlejale korraldab Politsei ja Piirivalveamet vajaduse korral toetusena järgmiste teenuste osutamist 1 tervisekontrolli läbiviimine ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine 2 varustamine esmavajalike tarbeesemete ja hügieenivahenditega 3 hädavajalik tõlketeenus 4 informeerimine tema õigustest ja kohustustest 5 varustamine toidurahaga 6 muud esmavajalikud teenused 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud toiduraha maksmise korra ja määrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 4 Ametiruumides on keelatud omada esemeid mis võivad ohustada isiku enda või teiste isikute elu või tervist või ametiruumide turvalisust 5 Ametiruumide sisekorraeeskirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 6 Ametiruumide sisekorraeeskirjas sätestatakse vähemalt 1 taotleja ametiruumides majutamise kord 2 ametiruumide territooriumil ja hoones viibimise kord 3 öisel ajal ametiruumidest eemal viibimise kord 4 taotleja ametiruumides külastamise kord 5 ametiruumide vara ja ruumide kasutamise kord 6 nende esemete loetelu mis on ametiruumides keelatud põhjusel et need võivad ohustada isiku enda või teiste isikute elu või tervist või ametiruumide turvalisust 7 ametiruumide üle järelevalve teostamise kord 8 kaebuste esitamise kord 7 Politsei ja Piirivalveameti peadirektor võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmise halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel üle anda füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule 8 Halduslepingu alusel üleantud ülesannetega kaasnevad käesolevas seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning vastutus RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 34 Taotleja viibimine varjupaigataotlejate majutuskeskuses ja väljaspool varjupaigataotlejate majutuskeskust RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 1 Varjupaigamenetluse ajal on taotleja kohustatud elama varjupaigataotlejate majutuskeskuses RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 2 Väljaspool varjupaigataotlejate majutuskeskust võib taotleja elada Politsei ja Piirivalveameti kirjalikul loal kui RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 1 taotleja majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis seaduslikult elav isik 2 taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid enda majutamise ja ülalpidamise tagamiseks 3 taotleja elamine väljaspool varjupaigataotlejate majutuskeskust on vajalik tema turvalisuse tagamiseks RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolusid on taotleja kohustatud tõendama 4 Politsei ja Piirivalveamet võtab taotlejalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa ära kui loa andmise aluseks olevad asjaolud on ära langenud taotleja ei järgi tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid või ei täida seaduses sätestatud muid kohustusi 5 Taotleja kes varjupaigamenetluse ajal elab varjupaigataotlejate majutuskeskuses on kohustatud öisel ajal viibima varjupaigataotlejate majutuskeskuses Öiseks ajaks loetakse ajavahemikku kella 22 st kuni 6 ni RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 6 Varjupaigataotlejate majutuskeskus võib taotlejal lubada öisel ajal varjupaigataotlejate majutuskeskusest eemal viibida järgmistel juhtudel RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 1 arstiabi saamiseks 2 vältimatut arstiabi vajava perekonnaliikme juures viibimiseks 3 Eestis seaduslikult viibiva isiku põhjendatud taotluse alusel 7 Taotleja kes varjupaigamenetluse ajal elab väljaspool varjupaigataotlejate majutuskeskust on kohustatud teavitama Politsei ja Piirivalveametit oma elukohast ja selle muutumisest RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 35 Saatjata alaealise taotleja Eestis viibimise tingimused Kehtetu RT I 18 04 2013 2 jõust 28 04 2013 36 Rahaline toetus ja selle määrad 1 Käesoleva seaduse 32 lõike 1 punktis 2 nimetatud varjupaigataotlejate majutuskeskuse poolt pakutavad teenused välja arvatud varustamine esmavajalike riietus ja muude tarbeesemetega võib asendada rahalise toetusega käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud määras RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 2 Väljaspool varjupaigataotlejate majutuskeskust käesoleva seaduse 34 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel elavale taotlejale ei maksta rahalist toetust ega võimaldata varjupaigataotlejate majutuskeskuse poolt 32 lõike 1 punktide 1 2 4 ja 6 alusel pakutavaid teenuseid RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 3 Varjupaigataotlejate majutuskeskuses elavale taotlejale kes töötab Eestis käesoleva seaduse 10 1 alusel ei maksta rahalist toetust ega võimaldata varjupaigataotlejate majutuskeskuse poolt 32 lõike 1 punktide 2 ja 6 alusel pakutavaid teenuseid RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 4 Taotlejale makstav rahaline toetus on võrdne kehtiva minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuva toimetulekupiiriga 5 Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toetuse suurus on 80 protsenti perekonna esimese liikme toetuse suurusest Perekonna iga alaealise liikme toetuse suurus on võrdne perekonna esimese liikme toetuse suurusega Toetust makstakse üksnes taotlejast perekonnaliikmele RT I 04 07 2014 13 jõust 01 01 2015 6 Varjupaigataotlejate majutuskeskuses elavale taotlejale makstav toetus hädapärasteks pisikulutusteks moodustab 10 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud määrast RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 36 1 Kinnipidamise alused 1 Varjupaigataotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid 2 Varjupaigataotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel 1 isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine 2 isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine 3 isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine 4 varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine eelkõige juhul kui on olemas põgenemise oht 5 kui on põhjendatud alus arvata et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks 6 riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine 7 isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EL nr 604 2013 sätestatud korras RT I 21 12 2013 1 jõust 01 01 2014 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kinnipidamise alused ei piira isiku kinnipidamist muudes seadustes sätestatud alustel kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 36 2 Varjupaigataotleja kinnipidamise otsustamine ja pikendamine 1 Politsei ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat käesoleva seaduse 36 1 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides 2 Kui varjupaigataotlejat on vaja käesoleva seaduse 36 1 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi taotleb Politsei ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks 3 Kui välismaalane esitab kinnipidamiskeskuses kinnipidamise ajal või väljasaatmise käigus varjupaigataotluse peab Politsei ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet ta kinni ja taotleb halduskohtult 48 tunni jooksul varjupaigataotluse esitamisest arvates loa tema kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks kui esinevad käesoleva seaduse 36 1 lõikes 2 sätestatud varjupaigataotleja kinnipidamise alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul välismaalase kinnipidamine väljasaatmise eesmärgil peatatakse kuni varjupaigataotluse suhtes tehtud otsuseni 5 Halduskohus pikendab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega kuni kahe kuu kaupa juhul kui esinevad käesoleva seaduse 36 1 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted 6 Varjupaigataotleja kinnipidamise ja kinnipidamise tähtaja pikendamise otsustab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 36 3 Varjupaigataotleja kinnipidamise korraldamine 1 Varjupaigataotleja kinnipidamisele kinnipidamiskeskuses kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise kohta sätestatut arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi 2 Lisaks kinnipidamiskeskuses väljasaadetavale pakutavatele teenustele tagatakse varjupaigataotlejale hädavajalik tõlketeenus ja transporditeenus käesolevas seaduses sätestatud menetlustoimingute tegemiseks 3 Kui varjupaigataotleja kinnipidamine kinnipidamiskeskuses turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustel või muul põhjusel ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud võib varjupaigataotlejat kinnipidamiskeskuse juhataja otsusel majutada politsei arestimajas või järelevalve all väljaspool kinnipidamiskeskust 4 Alaealiste puuetega inimeste eakate rasedate alaealiste lastega üksikvanemate ning piinamise vägistamise või muu raske psühholoogilise füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute kinnipidamisel arvestatakse nende erivajadusi ning Politsei ja Piirivalveamet tagab regulaarse vaatlemise nende kinnipidamise üle RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 36 4 Varjupaigataotleja kinnipidamiskeskusest vabastamine 1 Käesoleva seaduse 36 1 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest 2 Kui varjupaigataotleja võetakse kriminaalasjas kahtlustatavana või süüdistatavana vahi alla vabastatakse ta kinnipidamiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 3 jagu Elamisluba RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 37 Elamisloa andmine Taotlejale kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund ning keda tunnustatakse pagulasena või täiendava kaitse saajana antakse rahvusvaheline kaitse ja tähtajaline elamisluba kui ei esine pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamist välistavat asjaolu või varjupaigataotluse tagasilükkamise alust 38 Elamisloa kehtivusaeg 1 Pagulasele antakse elamisluba kolmeks aastaks 2 Täiendava kaitse saajale antakse elamisluba üheks aastaks 39 Elamisloa pikendamine 1 Politsei ja Piirivalveamet võib pikendada pagulasele antud elamisluba kolmeks aastaks kui asjaolud mis tingisid elamisloa andmise ei ole ära langenud ega esine elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevat asjaolu RT I 21 12 2013 1 jõust 22 12 2013 2 Politsei ja Piirivalveamet võib pikendada täiendava kaitse saajale antud elamisluba kaheks aastaks kui asjaolud mis tingisid elamisloa andmise ei ole ära langenud ega esine elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevat asjaolu RT I 21 12 2013 1 jõust 22 12 2013 40 Elamisloa andmisest keeldumine Politsei ja Piirivalveamet ei anna elamisluba taotlejale 1 käesoleva seaduse s 21 sätestatud juhul 2 käesoleva seaduse s 22 sätestatud juhul 3 kui ta on Eestis toime pannud esimese astme kuriteo või ta ohustab muul viisil riigi julgeolekut ühiskondlikku turvalisust või avalikku korda 41 Elamisloa andmise ja andmisest keeldumise otsus 1 Pärast varjupaigataotluse läbivaatamist teeb Politsei ja Piirivalveamet kirjaliku põhjendatud otsuse anda taotlejale elamisluba või keelduda elamisloa andmisest 2 Elamisloa andmisest keeldumise korral tehakse sama otsusega välismaalasele lahkumisettekirjutus 3 Elamisloa andmisest keeldumise otsuse ja sellega tehtud lahkumisettekirjutuse võib vaidlustada halduskohtus kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates Nimetatud otsust ja lahkumisettekirjutust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras 42 Elamisloa andmisest keeldumise otsuses tehtud lahkumisettekirjutuse sundtäitmine 1 Elamisloa andmisest keeldumise otsuses tehtud lahkumisettekirjutus sundtäidetakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras 2 Elamisloa andmisest keeldumise otsuse ja sellega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtus ei kuulu lahkumisettekirjutus sundtäitmisele enne esimese astme halduskohtu otsuse tegemist 3 Kui on põhjendatud alus arvata et välismaalane ei täida elamisloa andmisest keeldumise otsuses tehtud lahkumisettekirjutust vabatahtlikult paigutatakse ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 43 Elamisloa kehtetuks tunnistamine 1 Politsei ja Piirivalveamet tunnistab välismaalasele antud tähtajalise elamisloa kehtetuks kui 1 välismaalase suhtes ilmneb pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi kehtetuks tunnistamise aluseks olev asjaolu 2 välismaalase suhtes ilmneb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise aluseks olev asjaolu 3 välismaalane ohustab riigi julgeolekut ühiskondlikku turvalisust või avalikku korda 2 Välismaalasele kellele on antud elamisluba pagulasseisundi alusel võib elamisloa kehtetuks tunnistamise korral elamisloa andmise aluse äralangemise tõttu anda tema esitatud elamisloa taotluse alusel elamisloa täiendava kaitse seisundi alusel kui ei esine elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid 3 Välismaalasele kelle elamisluba tunnistatakse kehtetuks tehakse lahkumisettekirjutus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras 44 Pikaajalise elaniku elamisloa andmine Välismaalasele kellele on antud tähtajaline elamisluba antakse pikaajalise elaniku elamisluba välismaalaste seaduses sätestatud alustel ja korras RT I 2006 21 159 jõust 01 07 2006 45 Elamisluba omava välismaalase Eestis töötamine Välismaalane kellele on antud elamisluba käesoleva seaduse alusel võib Eestis töötada samadel õigusaktides sätestatud alustel kui Eesti alaline elanik RT I 23 03 2015 1 jõust 02 04 2015 46 Rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikme elamisluba 1 Kui välismaalasele on antud elamisluba käesoleva seaduse s 37 sätestatud alusel annab Politsei ja Piirivalveamet käesoleva seaduse s 7 nimetatud perekonnaliikmele perekonnaliikme elamisloa 2 Kui välismaalase perekonnaliige vajab rahvusvahelist kaitset antakse talle koos perekonnaliikme elamisloaga ka rahvusvaheline kaitse samal alusel ja sama kehtivusajaga kui välismaalasele 3 Perekonnaliikme elamisluba pikendatakse samaks kehtivusajaks kui välismaalase elamisluba 4 Kui elamisloa pikendamisel ilmneb et perekonnaliige kellele on antud lisaks perekonnaliikme elamisloale ka rahvusvaheline kaitse ei vaja enam rahvusvahelist kaitset pikendatakse tema elamisluba ilma et sellega kaasneks rahvusvaheline kaitse 5 Perekonnaliige peab elamisloa taotluse esitama esimesel võimalusel kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel välismaalasele elamisloa andmisest 6 Kui perekonna taasühinemine on võimalik muus riigis võib Politsei ja Piirivalveamet nõuda et perekonnaliikme elamisloa taotlemisel peab välismaalasel kelle juurde elama tahetakse asuda olema püsiv legaalne sissetulek mis tagab perekonna ülalpidamise Eestis perekonnal peab olema tegelik eluruum Eestis ning välismaalase perekonnaliige peab omama kehtivat tervisekindlustuslepingut mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise elamisloa kehtivusajal 7 Kui perekonnaliige esitab elamisloa taotluse hiljem kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tähtajal võib Politsei ja Piirivalveamet nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tingimuste täitmist Tingimuste täitmata jätmise korral võib Politsei ja Piirivalveamet keelduda perekonnaliikmele elamisloa andmisest 8 Perekonnaliikmele elamisloa andmisest või selle pikendamisest keeldutakse või elamisluba tunnistatakse kehtetuks 1 kui perekonnaliige ohustab riigi julgeolekut ühiskondlikku turvalisust või avalikku korda 2 käesoleva seaduse 22 lõikes 1 või 3 sätestatud juhul või 3 kui perekonna taasühinemine on võimalik muus riigis ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tingimused ei ole täidetud 9 Perekonnaliikmele antud elamisloa suhtes kohaldatakse järgmisi lisatingimusi 1 tähtajalise elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivusaega 2 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutakse kui välismaalasele antud tähtajalist elamisluba ei pikendata 3 tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks samaaegselt välismaalase elamisloa kehtetuks tunnistamisega ja 4 tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks kui elamisloa andmise aluseks olnud asjaolu on ära langenud 10 Kui perekonnaliige on saanud perekonnaliikme elamisloa ja elamisloa andmise aluseks olnud asjaolu on ära langenud kuid tema Eestist lahkuma kohustamine oleks ilmselgelt liiga koormav võib talle anda välismaalaste seaduses sätestatud asjaoludel ja tingimustel vastavalt elamisloa elama asumiseks abikaasa juurde või elamisloa elama asumiseks lähedase sugulase juurde 11 Alaealise lapse elamisluba ei või kehtetuks tunnistada ega keelduda selle pikendamisest kui see ei ole kooskõlas lapse õiguste ja huvidega 12 Kui välismaalasele anti elamisluba kui alaealisele lapsele siis ei kohaldata pärast tema täisealiseks saamist tema suhtes käesoleva paragrahvi lõiget 9 13 Välismaalasel kelle juurde elama asumiseks perekonnaliikmele elamisluba antakse on välismaalaste seaduses sätestatud kutsuja kohustused Kui välismaalane on saatjata alaealine ei ole tal kutsuja kohustusi enne täisealiseks saamist 14 Kui perekonnaliikmele antud elamisloa kehtivus lõpeb ja perekonnaliige on esitanud uue elamisloa taotluse välismaalaste seaduses või käesolevas seaduses sätestatud alusel on tal lubatud riigis viibida kuni tema elamisloa taotluse suhtes otsuse tegemiseni 15 Kui perekonnaliikme poolt esitatud elamisloa taotlus on ilmselgelt alusetu või on alust arvata et see on esitatud riigist lahkumise kohustuse edasilükkamiseks või täitmata jätmiseks ei pea võimaldama perekonnaliikmel riigis viibida kuni tema elamisloa taotluse suhtes otsuse tegemiseni 16 Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud juhul tehakse perekonnaliikmele väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja see võidakse kohe sundtäita RT I 2010 3 4 jõust 01 10 2010 47 Varjupaiga ja elamisloa taotluse vorm ja selles esitatavad andmed ning elamisloa vorm ja elamisloa andmise korraldamine 1 Pagulase täiendava kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisluba vormistatakse elamisloa andmise või pikendamise otsuse andmete alusel elamisloa andmete kandmise teel elamisloakaardile RT I 09 12 2010 1 jõust 01 01 2011 1 1 Kui pagulasele täiendava kaitse saajale ja tema perekonnaliikmele on antud elamisluba on nad kohustatud esitama elamisloakaardi taotluse ja nad daktüloskopeeritakse elamisloakaardi taotluse menetluse käigus RT I 09 12 2010 1 jõust 01 01 2011 2 Pagulase ja täiendava kaitse saaja ning tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise andmise ja pikendamise ning kehtetuks tunnistamise korra elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning elamisloa andmete elamisloakaardile kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 3 Varjupaiga ja elamisloa ning elamisloa pikendamise taotluse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 47 1 Välismaalase suunamine kohanemisprogrammis osalemisse 1 Politsei ja Piirivalveamet suunab välismaalase kellele on käesoleva seaduse alusel antud elamisluba või kelle elamisluba on pikendatud osalema kohanemisprogrammis 2 Kohanemisprogrammi välismaalastele kellele käesoleva seaduse alusel on elamisluba antud või kelle elamisluba on pikendatud kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 3 Valdkonna eest vastutav minister võib kohanemisprogrammis sätestatud ülesande täitmiseks sõlmida olenevalt ülesande olemusest tsiviilõigusliku või halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras RT I 23 03 2015 1 jõust 01 08 2015 4 jagu Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi lõppemine ja kehtetuks tunnistamine 48 Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi lõppemine 1 Pagulasseisund lõpeb kui 1 välismaalane on vabatahtlikult võtnud uuesti vastu oma kodakondsusjärgse riigi kaitse 2 välismaalane vabatahtlikult taotleb varem kaotatud kodakondsuse taastamist 3 välismaalane taotleb mõne muu riigi kui Eesti kodakondsust ja saab sellelt riigilt kaitse 4 välismaalane pöördub vabatahtlikult tagasi päritoluriiki 5 ei esine enam pagulasena tunnustamise asjaolusid 6 välismaalane põhjendamatult keeldub pöördumast tagasi päritoluriiki kus teda ei ähvarda enam tagakiusamine 2 Täiendava kaitse seisund lõpeb kui 1 ei esine enam täiendava kaitse aluseks olevaid asjaolusid 2 täiendava kaitse aluseks olevad asjaolud on muutunud niivõrd et kaitse rakendamine ei ole enam vajalik 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 ja lõikes 2 sätestatud juhul veendub Politsei ja Piirivalveamet et demokraatlik olukord päritoluriigis ei ole ajutine ning välismaalast ei ähvarda seal reaalne tagakiusamine või tõsine oht 49 Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi kehtetuks tunnistamine 1 Politsei ja Piirivalveamet teavitab välismaalast tema pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest ja selle alustamise põhjustest ning annab välismaalasele võimaluse esitada omapoolseid vastuväiteid 2 Politsei ja Piirivalveamet tunnistab pagulasseisundi kehtetuks 1 käesoleva seaduse 48 lõikes 1 sätestatud juhul 2 kui ilmneb käesoleva seaduse 22 lõikes 1 nimetatud asjaolu 3 kui välismaalane on esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid või andnud ebaõigeid seletusi või on teadvalt jätnud esitamata andmeid või andmata seletusi mis olid tema varjupaigataotluse menetlemisel olulise tähtsusega lähtudes konkreetsest välismaalasest ja tema juhtumist 3 Politsei ja Piirivalveamet võib pagulasseisundi kehtetuks tunnistada kui 1 on põhjendatud alus pidada välismaalast ohtlikuks riigi julgeolekule 2 välismaalase suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus eriti raskes kuriteos ja ta on seetõttu ühiskonnaohtlik 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja käesoleva seaduse 22 lõike 1 punktides 3 5 sätestatud juhtudel võib Politsei ja Piirivalveamet pagulasseisundi kehtetuks tunnistada ka siis kui vastavat põhjendatud alust kinnitav otsus ei ole jõustunud 5 Pagulasseisundi kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel tagatakse välismaalasele Genfi konventsiooni artiklites 3 4 16 22 ja 31 33 ettenähtud õigused 6 Politsei ja Piirivalveamet tunnistab täiendava kaitse seisundi kehtetuks 1 käesoleva seaduse 48 lõikes 2 sätestatud juhul 2 kui ilmneb käesoleva seaduse 22 lõike 3 punktides 1 4 nimetatud asjaolu 3 kui välismaalane on esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid või andnud ebaõigeid seletusi või on teadvalt jätnud esitamata andmeid või andmata seletusi mis olid tema varjupaigataotluse menetlemisel olulise tähtsusega 7 Politsei ja Piirivalveamet võib täiendava kaitse seisundi kehtetuks tunnistada kui ilmneb käesoleva seaduse 22 lõike 3 punktis 5 nimetatud asjaolu 8 Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi kehtetuks tunnistamise otsuse võib vaidlustada halduskohtus kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates Kumbagi nimetatud otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras 50 Pagulase välja või tagasisaatmise lubamatus 1 Politsei ja Piirivalveamet ei saada pagulast välja ega tagasi riiki kus tema elu või vabadus on ohus mingisse rassi rahvusesse või usku või sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu 2 Politsei ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatut kohaldamata välismaalase välja või tagasi saata juhul kui 1 on põhjendatud alus pidada välismaalast ohtlikuks riigi julgeolekule 2 välismaalase suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus eriti raskes kuriteos ja ta on seetõttu ühiskonnaohtlik 5 jagu Varjupaigataotleja tunnistus 51 Varjupaigataotleja tunnistus 1 Politsei ja Piirivalveamet annab taotlejale kolme päeva jooksul arvates varjupaigataotluse esitamisest varjupaigataotleja tunnistuse mis tõendab et välismaalane taotleb Eestis varjupaika RT I 23 03 2015 1 jõust 02 04 2015 2 Taotleja kes viibib väljaspool varjupaigataotlejate majutuskeskust on kohustatud Politsei ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti nõudmisel esitama tunnistuse selle kontrollimiseks ning taotleja isiku tuvastamiseks RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 3 Politsei ja Piirivalveamet tunnistab varjupaigataotleja tunnistuse kehtetuks järgmistel juhtudel 1 varjupaigamenetluse lõppemise korral 2 kui dokument või selles sisalduv kanne või andmed on ebaõiged 3 kui dokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selles sisalduv kanne loetamatuks 4 dokumendi kasutaja surma korral 5 dokumendi kaotsimineku või hävimise korral 4 Politsei ja Piirivalveamet ei tunnista varjupaigataotleja tunnistust kehtetuks kuni varjupaigataotluse tagasilükkamise või elamisloa andmisest keeldumise otsuses tehtud lahkumisettekirjutuse sundtäitmiseni 5 Varjupaigataotleja tunnistuse kehtetuks tunnistamise puhul võtab Politsei ja Piirivalveamet selle võimaluse korral välismaalaselt ära 6 Varjupaigataotleja tunnistuse vormi ja sellele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 3 peatükk AJUTINE KAITSE 1 jagu Ajutise kaitse kohaldamine ja ajutise kaitse tähtaeg 52 Ajutise kaitse kohaldamise otsustamine 1 Ümberasustatud välismaalaste massilise sisserände olemasolu tõdeb ja ajutise kaitse kohaldamise vajaduse otsustab Euroopa Liidu Nõukogu 2 Vabariigi Valitsus otsustab ümberasustatud välismaalaste Eestisse vastuvõtmise ohupiirkonnast või Euroopa Liidu liikmesriigist pädevate valitsusasutuste ettepanekul Vabariigi Valitsus võib otsustada et Eestis viibivatele varjupaigataotlejatele kes kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusega hõlmatud välismaalaste kategooriasse kohaldatakse ajutist kaitset 3 Vabariigi Valitsuse otsuse alusel kohaldatakse ajutist kaitset selles otsuses nimetatud välismaalastele kui ei

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=72551&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ei kohaldata vastaval alusel antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisel on see sätestatud käesolevas seaduses eraldi vastava tähtajalise elamisloa andmise aluse juures 4 jaotis Tähtajalise elamisloa andmise alused 1 alljaotis Tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde 137 Välismaalase abikaasa 1 Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele elama asumiseks Eestis püsivalt elava Eesti kodanikust või eesti rahvusest abikaasa juurde või elamisloa alusel ja vähemalt kaks aastat Eestis elanud välismaalasest abikaasa juurde RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 2 Eesti kodanikust abikaasa suhtes kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse ei kohaldata püsivalt Eestis elamise nõuet kui perekond asub koos Eestisse elama 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet abikaasa eelneva vähemalt kaheaastase Eestis elamise kohta ei kohaldata kui abikaasa kelle juurde elama asumiseks elamisluba antakse on saanud elamisloa ettevõtluseks elamisloa õppimiseks bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes või magistri või doktoriõppes või ühel järgmistest juhtudest elamisloa töötamiseks RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 1 töötamine etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses 2 töötamine õpetajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 3 teaduslik tegevus kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus või töötamine õppejõuna Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 4 erialane tegevus sportlasena treenerina spordikohtunikuna või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel 5 töötamine Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis või järelevalvefunktsiooni täitmiseks 6 töötamine eksperdi nõustaja või konsultandina kui välismaalasel on vastavas valdkonnas töötamiseks vajalik erialane ettevalmistus 7 töötamine seadmete paigaldaja või oskustöölisena kui välismaalasel on vastavas valdkonnas töötamiseks vajalik erialane ettevalmistus 8 käesoleva seaduse 181 lõike 2 punkti 3 alusel tippspetsialistina kui välismaalasel on selles valdkonnas töötamiseks erialane ettevalmistus RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 3 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet abikaasa eelneva vähemalt kaheaastase Eestis elamise kohta ei kohaldata kui abikaasa kelle juurde elama asumiseks elamisluba antakse on saanud elamisloa õppimiseks bakalaureuseõppes rahvusvahelise koostööprogrammi raames või riikidevahelise lepingu või kõrgkooli väliskoostöölepingu alusel või kui talle on määratud Eesti riigi poolt rahastatav või rahvusvaheliselt tunnustatud stipendium RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 4 Euroopa Liidu sinise kaardi alusel Eestis elava välismaalase suhtes ja pikaajalise elaniku elamisluba omava välismaalase suhtes kes on saanud pikaajalise elaniku elamisloa kui endine Euroopa Liidu sinise kaardi alusel Eestis elav välismaalane ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elamisloa alusel nõuet eelneva vähemalt kaheaastase Eestis elamise kohta tema abikaasale elamisloa andmise tingimusena RT I 09 03 2011 3 jõust 19 06 2011 138 Perekonnaelule esitatavad nõuded 1 Elamisloa elama asumiseks abikaasa juurde võib anda kui abikaasade vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne 2 Abielu on fiktiivne kui see on sõlmitud eesmärgiga elamisluba saada ning isikute vahel puudub tegelik perekonnaelu 139 Perekonna legaalse sissetuleku nõue Kui välismaalane taotleb elama asumist Eestis elava abikaasa juurde peab tema abikaasal olema püsiv legaalne sissetulek mis tagab perekonna ülalpidamise Eestis või peab abikaasade ühine püsiv legaalne sissetulek tagama perekonna ülalpidamise Eestis 140 Perekonna registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi nõue 1 Kui välismaalane taotleb elama asumist Eestis elava abikaasa juurde peab perekonnal olema registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis 2 Kui välismaalasele antakse elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde käesoleva seaduse 137 lõikes 3 või 3 1 sätestatud juhul ei kohaldata elamisloa andmise tingimusena registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi olemasolu nõuet RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 141 Erisus tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alustest Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde ei kohaldata elamisloa andmisest keeldumise alusena asjaolu et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve 142 Abikaasa juurde elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa taotluse põhjendamatus 1 Elamisloa taotluse elama asumiseks Eesti kodanikust abikaasa juurde võib lugeda põhjendamatuks juhul kui Eestis elaval abikaasal on võimalik elama asuda oma abikaasa kodakondsusjärgsesse riiki või asukohariiki või abikaasadel on võimalik elama asuda mõnda teise riiki 2 Elamisloa taotlus elama asumiseks Eestis elava välismaalasest abikaasa juurde loetakse põhjendamatuks kui elamisluba taotlev välismaalane ja abikaasa kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse ei tõenda et neil ei ole võimalik elama asuda ühisesse kodakondsusjärgsesse riiki ega elamisluba taotleva välismaalase kodakondsusjärgsesse riiki või asukohariiki 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodu ei välista elamisloa taotluse põhjendamatuks lugemist muudel asjaoludel 143 Abikaasa juurde elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg 1 Kui välismaalane on olnud abielus Eestis seaduslikult elava isikuga vähem kui kolm aastat ei tohi talle antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg ületada ühte aastat ja seda elamisluba võidakse pikendada mitte kauemaks kui üheks aastaks korraga RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 2 Kui välismaalane on olnud abielus Eestis seaduslikult elava isikuga vähemalt kolm aastat ei tohi talle antava elamisloa kehtivusaeg ületada kolme aastat RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 2 1 Kui välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks abikaasa juurde ja on olnud abielus vähemalt kolm aastat pikendatakse elamisluba kõige rohkem kolmeks aastaks korraga RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 2 2 Kui välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks abikaasa juurde ja on sellel alusel elanud Eestis vähemalt viis aastat võib seda elamisluba korraga pikendada kõige rohkem viieks aastaks RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 3 Kui elamisluba antakse elama asumiseks tähtajalise elamisloa alusel Eestis elava abikaasa juurde ei tohi välismaalasele antava elamisloa kehtivusaeg ületada abikaasa kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti elamisloa kehtivusaega 144 Abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise täiendavad alused Abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutakse kui 1 elamisloa andmise alus või põhjus on ära langenud 2 abielu on lõppenud 3 abikaasa või abikaasad ei ela püsivalt Eestis 4 abikaasa või perekonna legaalne sissetulek ei taga perekonna ülalpidamist Eestis 5 perekonnal puudub registreeritud elukoht Eestis või 6 perekonnal puudub tegelik eluruum Eestis 145 Erisus tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alustest Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde ei kohaldata elamisloa pikendamisest keeldumise alusena asjaolu et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve 146 Abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise täiendavad alused 1 Abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks kui 1 elamisloa andmise alus või põhjus on ära langenud 2 abielu on lõppenud 3 abikaasa või abikaasad ei ela püsivalt Eestis 4 abikaasa või perekonna legaalne sissetulek ei taga perekonna ülalpidamist Eestis 5 perekonnal puudub registreeritud elukoht Eestis või 6 perekonnal puudub tegelik eluruum Eestis 2 Abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks samaaegselt selle abikaasa elamisloa kehtetuks tunnistamisega kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti 3 Abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel kehtetuks tunnistada kolme aasta jooksul elamisloa andmisest arvates RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 147 Erisus tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alustest Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde ei kohaldata elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena asjaolu et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve 148 Kutsuja kohustused Abikaasal kelle juurde elama asumiseks välismaalasele elamisluba anti on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused 149 Erisus abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisloa nõuetest 1 Kui välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks abikaasa juurde ja on sellel alusel elanud Eestis vähemalt kolm aastat võib talle anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks käesoleva seaduse des 210 1 ja 210 2 sätestatut kohaldamata 2 Kui välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks abikaasa juurde ja abielu lõpeb enne kolme aasta möödumist elamisloa saamisest arvates kuid välismaalase Eestist lahkuma kohustamine oleks talle ilmselgelt liiga koormav võib talle anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks käesoleva seaduse des 210 1 ja 210 2 sätestatut kohaldamata RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 149 1 Erisus abikaasa juurde elama asumiseks elamisluba taotleva välismaalase õigusliku seisundi suhtes Teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinist kaarti omava ja Eestis Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva välismaalase abikaasa Eestis viibimine on seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni kui tal on teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud elamisluba kui Euroopa Liidu sinist kaarti omava välismaalase perekonnaliikmele ning ta taotleb Eestis elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde eesmärgiga asuda elama Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva välismaalase juurde RT I 09 03 2011 3 jõust 19 06 2011 2 alljaotis Tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde 150 Lähedane sugulane 1 Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa elama asumiseks Eesti kodanikust või püsivalt Eestis elava ja elamisluba omava välismaalasest lähedase sugulase juurde ühel järgmistest juhtudest 1 alaealise lapse elama asumine Eestis püsivalt elava vanema juurde 2 täisealise lapse elama asumine Eestis püsivalt elava vanema juurde kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema 3 vanema või vanavanema elama asumine Eestis püsivalt elava täisealise lapse või lapselapse juurde kui vanem või vanavanem vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma asukohajärgses riigis või muus riigis ning tema või tema Eestis seaduslikult viibiva lapse või lapselapse püsiv legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis ja 4 eestkostetava elama asumine Eestis püsivalt elava eestkostja juurde kui eestkostja püsiv legaalne sissetulek tagab eestkostetava ülalpidamise Eestis 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul peab lähedasel sugulasel kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse olema pikaajalise elaniku elamisluba 3 Eelnevalt püsivalt Eestis elamise nõuet ei kohaldata kui 1 lähedasel sugulasel on tähtajaline elamisluba ning välismaalane ja lähedane sugulane kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse saabuvad Eestisse koos või 2 lähedasel sugulasel on Euroopa Liidu sinine kaart RT I 09 03 2011 3 jõust 19 06 2011 151 Lähedase sugulase registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi nõue 1 Lähedasel sugulasel kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse peab olema registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis 2 Elamisloa taotlemisel elama asumiseks lähedase sugulase juurde ei kohaldata elamisloa andmise tingimusena käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi nõuet kui välismaalane ja lähedane sugulane kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse saabuvad Eestisse koos 152 Välismaalase hooldus ja ravikulude kandmise nõue Kui elamisluba on antud täisealisele lapsele elama asumiseks Eestis püsivalt elava vanema juurde vanemale või vanavanemale elama asumiseks Eestis püsivalt elava täisealise lapse või lapselapse juurde või eestkostetavale elama asumiseks Eestis püsivalt elava eestkostja juurde on lähedane sugulane kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti kohustatud kandma välismaalase hooldus ja ravikulud 153 Erisus tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alustest Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde ei kohaldata elamisloa andmisest keeldumise alusena asjaolu et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve 154 Lapse õiguste ja huvidega arvestamine 1 Tähtajalise elamisloa andmisel alaealisele lapsele elama asumiseks vanema juurde arvestatakse eelkõige lapse õiguste ja huvidega 2 Tähtajalist elamisluba ei anta kui lapse Eestisse elama asumine kahjustab tema õigusi ja huve ning tema õiguslik majanduslik või sotsiaalne seisund võib Eestisse elama asumisel halveneda 3 Jagatud eestkoste puhul on elamisloa andmiseks vajalik eestkostet jagava poole nõusolek 4 Alaealise lapse elamisluba ei või kehtetuks tunnistada ega keelduda selle pikendamisest kui see ei ole kooskõlas lapse õiguste ja huvidega 5 Kui alaealine laps on saanud elamisloa elama asumiseks lähedase sugulase juurde ja saab elamisloa kehtivusajal täisealiseks kehtib tema elamisluba selle kehtivusaja lõppemiseni 6 Pärast täisealiseks saamist võib välismaalasele kes on alaealisena saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks lähedase sugulase juurde anda elamisloa mille tingimused ja kehtivus ei ole seotud lähedase sugulasega kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti Nimetatud juhul kohaldatakse välismaalasele tähtajalise elamisloa andmisel elamisloa andmise tingimusi ja nõudeid mis peavad olema täidetud tähtajalise elamisloa saamiseks mis tahes alusel 155 Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg Kui tähtajaline elamisluba antakse elama asumiseks lähedase sugulase juurde kellel on tähtajaline elamisluba ei tohi välismaalasele antava elamisloa kehtivusaeg ületada selle lähedase sugulase kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti elamisloa kehtivusaega 156 Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise täiendavad alused Eestis elava lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutakse kui 1 lähedane sugulane kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti või välismaalane ei ela püsivalt Eestis 2 lähedane sugulane kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti ei taga mõjuva põhjuseta välismaalase ülalpidamist Eestis või 3 lähedasel sugulasel kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti puudub registreeritud elukoht või tegelik eluruum 157 Erisus tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alustest 1 Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde ei kohaldata elamisloa pikendamisest keeldumise alusena asjaolu et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve 2 Kui välismaalasele anti tähtajaline elamisluba kui alaealisele lapsele elama asumiseks vanema juurde ei keelduta tema elamisloa pikendamisest täisealiseks saamise tõttu kui ta on vanema ülalpeetav 158 Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise täiendavad alused 1 Eestis elava lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks kui 1 lähedane sugulane kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti või välismaalane ei ela püsivalt Eestis 2 lähedane sugulane kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti ei taga mõjuva põhjuseta välismaalase ülalpidamist Eestis või 3 lähedasel sugulasel kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti puudub registreeritud elukoht või tegelik eluruum 2 Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks samaaegselt selle lähedase sugulase elamisloa kehtetuks tunnistamisega kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti 159 Erisus tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alustest 1 Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde ei kohaldata elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena asjaolu et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve 2 Kui välismaalasele anti tähtajaline elamisluba kui alaealisele lapsele elama asumiseks vanema juurde ei tunnistata tema elamisluba kehtetuks täisealiseks saamise tõttu 160 Kutsuja kohustused Lähedasel sugulasel kelle juurde elama asumiseks välismaalasele elamisluba anti on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused 161 Erisus lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud elamisloa nõuetest Kui välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks lähedase sugulase juurde ja elamisloa andmise alus on ära langenud kuid välismaalase Eestist lahkuma kohustamine oleks talle ilmselgelt liiga koormav võib talle anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks käesoleva seaduse des 210 1 ja 210 2 sätestatut kohaldamata RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 161 1 Erisus lähedase sugulase juurde elama asumiseks elamisluba taotleva välismaalase õigusliku seisundi suhtes Teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinist kaarti omava ja Eestis Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva välismaalase lähedase sugulase Eestis viibimine on seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni kui tal on teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud elamisluba kui Euroopa Liidu sinist kaarti omava välismaalase perekonnaliikmele ning ta taotleb Eestis elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde eesmärgiga asuda elama Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva välismaalase juurde RT I 09 03 2011 3 jõust 19 06 2011 3 alljaotis Tähtajaline elamisluba õppimiseks 162 Õppeasutusele ja vabatahtlikule teenistusele esitatavad nõuded 1 Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib anda välismaalasele 1 õppimiseks riigi poolt tunnustatud põhikoolis gümnaasiumis või kutseõppeasutuses või kõrgharidustaseme riiklikult tunnustatud õppekava alusel kutseõppeasutuses rakenduskõrgkoolis või ülikoolis RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 2 pedagoogilisel või muul õppeotstarbelisel eesmärgil praktikal osalemiseks riigi poolt tunnustatud põhikoolis või gümnaasiumis RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 3 ettevalmistuskursustel osalemiseks riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuses rakenduskõrgkoolis või ülikoolis 4 riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuse rakenduskõrgkooli ülikooli või rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni vahendatud praktikal osalemiseks 5 vabatahtlikuks teenistuseks Haridus ja Teadusministeeriumi tunnustatud noorteprojekti või programmi raames 6 õppimiseks välislepingu alusel asutatud õppeasutuses RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 2 Tähtajaline elamisluba õppimiseks antakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutuse õppekava täiskoormusega läbimiseks RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 163 Õppima asumise tõendamise nõue Tähtajalise elamisloa taotlemisel õppimiseks esitab õppeasutus või üliõpilasorganisatsioon Politsei ja Piirivalveametile tõendi mis kinnitab välismaalase õppima asumist ning millest nähtub õppekava kursuse või praktika nimetus ja eeldatav kestus 164 Praktikale esitatavad nõuded Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib anda riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuse rakenduskõrgkooli ülikooli või rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni vahendatud praktikal osalemiseks järgmistel tingimustel 1 praktika on seotud omandatava haridusega 2 praktika ei ole tasustatud ja 3 välismaalase ja praktikat läbiviiva asutuse vahel on sõlmitud praktikaleping 165 Vabatahtlikule teenistusele esitatavad täiendavad nõuded Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib anda Haridus ja Teadusministeeriumi tunnustatud noorteprojekti või programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks järgmistel tingimustel 1 välismaalase tegevus noorteprojekti või programmi raames ei tohi olla töötamine käesoleva seaduse mõistes sealhulgas ei tohi välismaalane saada tegevuse eest tasu 2 noorteühing kelle noorteprojekti või programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks välismaalane elamisluba taotleb kannab välismaalase ülalpidamiskulud Eestis elamise ajal 3 noorteühing kelle noorteprojekti või programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks välismaalane elamisluba taotleb on sõlminud kindlustuslepingu mis kataks kõik välismaalase haigusest või vigastusest tingitud ravikulud ja 4 välismaalase ja noorteühingu vahel kelle noorteprojekti või programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks välismaalane elamisluba taotleb on sõlmitud vabatahtliku teenistuse leping 166 Vabatahtliku teenistuse lepingule esitatavad nõuded Välismaalase ja noorteühingu vahel kelle noorteprojekti või programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks välismaalane elamisluba taotleb sõlmitud vabatahtliku teenistuse lepingust peavad nähtuma järgmised andmed 1 välismaalase tööülesanded 2 tööülesannete täitmisega seotud juhendamise tingimused 3 välismaalase tööaeg 4 vahendid reisi elamis ja majutuskulude katmiseks ning taskurahaks kogu Eestis viibimise ajal ja 5 vajaduse korral välismaalasele vabatahtliku teenistuse paremaks sooritamiseks antav koolitus 167 Eluruumi kasutamise võimaluse nõue Kehtetu RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 168 Õppekeele oskuse nõue 1 Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib anda kui välismaalase riigis viibimise eesmärk on kõrgharidustaseme õppekava alusel õppimine ja tema õppekeele oskus on piisav 2 Välismaalase õppekeele oskus loetakse piisavaks kui see vastab õppeasutuse kehtestatud õppekeele taseme miinimumnõuetele või kui välismaalane asub süvendatult riigikeelt õppima 3 Välismaalase õppekeele oskuse piisavuse tõendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 168 1 Legaalse sissetuleku nõude erisus Õppimiseks elamisloa andmise selle omamise ja pikendamise tingimuseks oleva piisava legaalse sissetuleku nõude võib täita ka käesoleva seaduse s 9 nimetamata sissetulekuga RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 169 Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisloa olemasolu tõendamise nõue Välismaalane kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba ning kes taotleb tähtajalist elamisluba õppimiseks peab täiendavalt tõendama Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisloa olemasolu 170 Õppimiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg 1 Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib välismaalasele anda kuni üheks aastaks kuid mitte kauemaks kui õppimise eeldatav kestus 2 Tähtajalist elamisluba õppimiseks võib pikendada korraga kuni üheks aastaks kui välismaalane jätkab õppimist 3 Kehtetu RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 171 Välismaalase esindamise õigus Õppeasutusel kuhu õppima asumiseks välismaalasele tähtajaline elamisluba anti on alaealise välismaalase esindamise õigus tema Eestis viibimise ja Eestist lahkumisega seotud menetlustes kui välismaalase seaduslik esindaja ei viibi Eestis 172 Ravikindlustatus Välismaalase suhtes kes on saanud tähtajalise elamisloa õppimiseks ei kohaldata ravikindlustuse seaduse 5 lõike 4 punkte 2 ja 5 173 Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise täiendav alus Õppimiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks kui välismaalane on jätnud täitmata õppekava õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses katkestanud õppimise või on jätnud olulisel määral täitmata käesolevast või muust seadusest tuleneva kohustuse RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 174 Kutsuja kohustused Õppeasutusel kuhu õppima asumiseks välismaalasele tähtajaline elamisluba anti praktikat läbiviival asutusel rahvusvahelisel üliõpilasorganisatsioonil kes välismaalase Eestisse praktikale vahendas ja noorteühingul kelle noorteprojekti või programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks välismaalasele tähtajaline elamisluba anti on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused 175 Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis töötamise tingimused Välismaalane kellele on antud elamisluba õppimiseks võib Eestis töötada selleks eraldi luba omamata tingimusel et tema töötamine ei takista õppimist RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 4 alljaotis Tähtajaline elamisluba töötamiseks 176 Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk 1 Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse teaduse hariduse või kultuuri arengut luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi RT I 29 06 2012 5 jõust 01 07 2012 2 Tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel RT I 29 06 2012 5 jõust 01 07 2012 176 1 Renditöö 1 Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele ka töötamiseks renditöötajana kasutajaettevõtja juures töölepingu seaduse 6 lõike 5 tähenduses 2 Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda töötamiseks renditöötajana kui Eestis registreeritud tööandja tegutseb renditöö vahendajana ning tööandjal on deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses töötasufondist 3 Deposiidikonto peab olema avatud Eestis registreeritud krediidiasutuses krediidiasutuste seaduse tähenduses ning deposiidis peab olema vahendeid käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud määras kogu tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 177 Eesti Töötukassa loa nõue 1 Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele töötamiseks Eestis registreeritud tööandja juures töökohal mille täitmiseks välismaalasega on Eesti Töötukassa andnud loa sest töökohta ei ole võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ning Eesti Töötukassa andmetele tuginedes RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 1 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba ei ole seotud välismaalase isikuga ning see antakse ühe või mitme töökoha täitmiseks välismaalasega Eestis registreeritud tööandja juures RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 1 2 Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks renditöötajana kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusi Eestis registreeritud kasutajaettevõtja töökoha täitmisele RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 2 Kehtetu RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 3 Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisel ei kohaldata Eesti Töötukassa loa nõuet RT I 09 03 2011 3 jõust 19 06 2011 178 Makstavale töötasule esitatavad nõuded 1 Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1 24 korrutisega 1 1 Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele kellele on antud elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse 181 lõike 2 punkti 3 alusel tasu mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 2 korrutisega RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 1 2 Välismaalase suhtes kes on omandanud Eestis kõrghariduse rakenduskõrgharidus või bakalaureuseõppes bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes magistriõppes või doktoriõppes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1 1 nimetatud tasu määra RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 1 3 Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele kellele on antud elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse 181 lõike 2 punkti 4 alusel tasu mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga käesoleva seaduse 181 lõike 8 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud valdkonnas RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 2 Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel 3 Maksu ja Tolliamet esitab Politsei ja Piirivalveameti päringu peale andmed välismaalasele makstud tasu kohta 4 Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral peab välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis 179 Välismaalasele esitatavad nõuded 1 Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmiseks peab välismaalasel olema töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon haridus terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised 2 Kui välismaalane vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele ja tööandja esitab kinnituse välismaalase töölevõtmise kohta võib Politsei ja Piirivalveamet anda välismaalasele tähtajalise elamisloa töötamiseks tööleasumiseks töökohal mille täitmiseks on tööandjal Eesti Töötukassa luba 180 Tööandja usaldusväärsus 1 Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest keeldutakse kui tööandjat või kasutajaettevõtjat on karistatud karistusseadustiku des 133 133 3 175 või 260 1 sätestatud kuriteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 2 Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest võib keelduda kui 1 välismaalase töötasu ei taga tema toimetulekut Eestis 2 tööandjal või kasutajaettevõtjal on maksuvõlgnevusi 3 tööandjal või kasutajaettevõtjal on karistatus käesoleva seaduse des 300 302 sätestatud väärteo eest 4 tööandja või kasutajaettevõtja ei ole täitnud seaduses sätestatud teavitamiskohustust 5 muul põhjusel on põhjendatult alust kahelda tööandja või kasutajaettevõtja usaldusväärsuses RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 181 Erisused tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise tingimustest 1 Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet ja välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuet täitmata kui esineb üks järgmistest juhtudest 1 välismaalase kes on vaimulik nunn või munk kutsub Eestisse usuline ühendus ning see kutse on kooskõlastatud Siseministeeriumiga 2 välismaalane on Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanik 3 välismaalasel on välislepingust tulenev õigus töötada Eestis ilma selleks eraldi luba omamata RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 4 töötamine etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses 5 töötamine õpetajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 6 teaduslik tegevus kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus ning teadus ja arendusasutus on temaga sõlminud võõrustamislepingu või töötamine õppejõuna Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 7 erialane tegevus sportlasena treenerina spordikohtunikuna või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel 8 töötamine Eestis registreeritud avalik õigusliku juriidilise isiku juhtimis või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil RT I 29 06 2012 5 jõust 01 07 2012 9 välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses 10 välismaalasel on Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba 11 välismaalane on omandanud Eestis rakenduskõrgharidus või bakalaureuseõppes bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes magistriõppes või doktoriõppes kõrghariduse RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 2 Töötamiseks tähtajalise elamisloa võib anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet täitmata 1 eksperdi nõustaja või konsultandina kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus 2 Eestis registrisse kantud eraõigusliku juriidilise isiku ja välismaa äriühingu filiaali edaspidi käesolevas alljaotises eraõiguslik juriidiline isik juhtimis või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil RT I 29 06 2012 5 jõust 01 07 2012 3 tippspetsialistina kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 4 töötamiseks käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud valdkonnas RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud Eestis registrisse kantud eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil võib anda tähtajalise elamisloa töötamiseks täisühingu ja usaldusühingu osanikule osaühingu aktsiaseltsi sihtasutuse ja tulundusühingu juhatuse või nõukogu liikmele mittetulundusühingu juhatuse liikmele prokuristile likvideerijale pankrotihaldurile audiitorile revidendile revisjonikomisjoni liikmele ja välismaa äriühingu filiaali juhatajale RT I 29 06 2012 5 jõust 01 07 2012 4 Tippspetsialist käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 tähenduses on mis tahes valdkonnas erialast ettevalmistust omav välismaalane kellele Eestis registreeritud tööandja kohustub maksma erialase töö eest tasu mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 2 korrutisega RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 5 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud alusel võib elamisloa töötamiseks anda kui äriühing kuhu välismaalane tööle asub on olnud Eestis registreeritud vähemalt 12 kuud ja täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest 1 äriühingul on vähemalt 65 000 eurot kapitali mis on investeeritud äritegevusse Eestis 2 äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas 3 äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on vähemalt võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutokuupalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt makstava sotsiaalmaksuga RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 5 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 kehtestatud nõuet et äriühing peab olema Eestis registreeritud vähemalt 12 kuud ei kohaldata kui äriühingu emaettevõtja on tegutsenud vähemalt 12 kuud ja emaettevõtja käive aastas on vähemalt kümme miljonit eurot RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 5 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 1 nimetatud äriühing peab ühe aasta möödumisel elamisloa andmise päevast arvates täitma vähemalt ühe käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 3 sätestatud tingimustest RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 6 Käesolevas paragrahvis nimetatud äriühingu poolt äritegevusse investeeritud kapitali hulka loetakse ettevõtte omakapital allutatud laen ja arvele võetud põhivara suurus RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 7 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud alusel võib elamisloa töötamiseks anda kui äriühing kuhu välismaalane tööle asub on olnud Eestis registreeritud vähem kui 12 kuud ja alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel olles saanud investeeringu või laenu riigilt või Finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejalt või toetuse mõnest riiklikust toetusmeetmest RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 8 Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet täitmata töötamiseks valdkonnas milles on Eestis vaja vähendada tööjõupuudust ning võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi et soodustada Eesti majanduse teaduse hariduse või kultuuri arengut Loetelu valdkondadest milles on tööjõupuudus võib kehtestada Vabariigi Valitsus korraldusega kuni kaheks aastaks RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 181 1 Tähtajalise elamisloa töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil andmise täiendavad tingimused 1 Tähtajalise elamisloa töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil võib anda kui on täidetud järgmised tingimused 1 eraõiguslik juriidiline isik on kantud Eestis registrisse vähemalt viis kuud enne elamisloa taotluse esitamist 2 eraõiguslikul juriidilisel isikul on olnud vähemalt viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse suhtes otsuse tegemist tegevus Eestis 3 eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil eraõigusliku juriidilise isiku tegevus ja välismaalase Eestisse elama asumine aitab oluliselt kaasa tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärgi saavutamisele 2 Äriühingul või välismaa äriühingu filiaalil mille juhtimis või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil tähtajalist elamisluba töötamiseks taotletakse peab olema vähemalt viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse esitamist olnud tegelik majandustegevus Eestis RT I 29 06 2012 5 jõust 01 07 2012 181 2 Tähtajalise elamisloa töötamiseks saanud välismaalase Eestis töötamise erisused 1 Välismaalane kes on saanud elamisloa töötamiseks võib samal ajal töötada mitme tööandja juures järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 2 Kehtetu RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 3 Kehtetu RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 4 Kehtetu RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 5 Kehtetu RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 181 3 Renditöötajana töötamiseks tähtajalise elamisloa saanud välismaalase Eestis töötamise erisused Välismaalane kes on saanud elamisloa töötamiseks renditöötajana võib asuda tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 182 Tähtajaline elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil 1 Tähtajaline elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil antakse kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus ja kui 1 Haridus ja Teadusministeeriumi tunnustatud teadus ja arendusasutuse teadus ja arendustegevus on vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud või 2 õppeasutusel on kehtiv institutsionaalne akrediteering või 3 riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud asutuse põhitegevusalaks on teadus ja arendustöö ja 4 välismaalase ning teadus ja arendusasutuse vahel on sõlmitud võõrustamisleping teadus või uurimistöö tegemiseks RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 2 Võõrustamislepingut ei pea sõlmima juhul kui töölepingu sõlmimisel välismaalase ning teadus ja arendusasutuse vahel on järgitud käesoleva seaduse 183 lõikes 1 sätestatud tingimusi ning tööleping sisaldab käesoleva seaduse 184 lõikes 1 sätestatud andmeid RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 183 Võõrustamislepingu sõlmimise tingimused 1 Teadus ja arendusasutus võib võõrustamislepingu sõlmida kui 1 välismaalasel on püsiv legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks 2 välismaalasel on kindlustusleping mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikuga taotletava elamisloa kehtivusajal kui selle omamise vabastus ei tulene seadusest või välislepingust ja 3 on olemas rahalised vahendid teadusliku tegevuse jaoks milleks välismaalasele elamisluba taotletakse 2 Võõrustamislepingu sõlmimisega võtab teadus ja arendusasutus endale käesolevas alljaotises sätestatud tööandja kohustused 184 Võõrustamislepingus sisalduvad andmed 1 Võõrustamislepingus peavad sisalduma järgmised andmed 1 välismaalase nimi ja kvalifikatsioon 2 võõrustava asutuse nimi registrikood kontaktisiku nimi ja ametikoht 3 teadus või arendustöö kestus mille jaoks välismaalasele elamisluba taotletakse ja 4 finantseerimisallikas 2 Kehtetu RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 185 Töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas kindlaks määratavad tingimused 1 Töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused sealhulgas vähemalt tööandja töötamise koht ja töökoht 2 Kui välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses määratakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks füüsiline või juriidiline isik kelle juures Eestis teenust osutatakse 2 1 Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks renditöötajana määratakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks ka kasutajaettevõtja RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 3 Välismaalasel kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel kui käesolev seadus ei sätesta teisiti RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 186 Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaeg 1 Tähtajaline elamisluba töötamiseks antakse tööandja poolt kavandatud töötamise ajaks Eestis kehtivusajaga kuni kaks aastat 2 Tähtajalist elamisluba töötamiseks võib pikendada tööandja poolt kavandatud töötamise ajaks kuni viie aasta võrra korraga töötamiseks antud tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise päevast arvates 3 Lisaks käesoleva seaduse 132 lõikes 2 sätestatule võib ka käesoleva seaduse s 189 1 sätestatud juhul anda tähtajalise elamisloa töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil ja seda pikendada lühemaks ajaks kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaeg RT I 29 06 2012 5 jõust 01 07 2012 187 Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamise täiendav tingimus Töötamiseks antud tähtajalist elamisluba võib pikendada kui välismaalase senine tegevus on olnud vastavuses elamisloa andmise tingimustega 188 Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise täiendavad alused 1 Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutakse kui 1 välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis ajutise viibimise elamise või töötamisega seonduvat kohustust või 2 elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuse muutumiseks ei peeta seda kui käesoleva seaduse 181 lõike 1 punktides 5 ja 6 sätestatud juhul muudetakse elamisloa kehtivusajal välismaalase ametikohta sama tööandja juures RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 189 Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise täiendavad alused 1 Töötamiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks kui 1 välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis ajutise viibimise elamise või töötamisega seonduvat kohustust või 2 elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud RT I 02 07 2013 3 jõust 01 09 2013 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuse muutumiseks ei peeta kui 1 välismaalase ametikoht muutub sama tööandja juures käesoleva seaduse 181 lõike 1 punktides 5 ja 6 sätestatud juhul elamisloa kehtivusajal 2 välismaalane asub tööle teise tööandja juurde 3 välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 189 1 Eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise täiendavad alused Töötamiseks tähtajalise elamisloa mis antakse eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil andmisest või pikendamisest võib keelduda või elamisloa kehtetuks tunnistada kui 1 välismaalane ei tõenda eraõigusliku juriidilise isiku senise ja kavandatava tegevuse partnerite või rahaliste allikate usaldusväärsust 2 välismaalase selgitused eraõigusliku juriidilise isiku senise ja kavandatava tegevuse kohta ei ole veenvad või on vastuolulised 3 välismaalane ei tõenda et tema elamisloa alusel Eestis viibimine aitaks oluliselt kaasa töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgi saavutamisele 4 välismaalane ei tõenda kuidas aitab eraõigusliku juriidilise isiku tegevus kaasa töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgi saavutamisele 5 välismaalase või eraõigusliku juriidilise isiku senine tegevus ei ole vastavuses töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgiga 6 välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis ajutise viibimise elamise või töötamisega seonduvat kohustust RT I 29 06 2012 5 jõust 01 07 2012 189 2 Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise erisus Välismaalasele antud tähtajalist elamisluba ei tunnistata kehtetuks 90 päeva jooksul välismaalase töötuks jäämise päevast arvates kui tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel töölepingu seaduse 80 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 190 Kutsuja kohustused 1 Tööandjal kelle juures töötamiseks on välismaalasele tähtajaline elamisluba antud on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused 2 Teadus ja arendusasutuse kui kutsuja kuhu välismaalasele teadus või uurimistöö tegemiseks elamisluba töötamiseks antakse kohustused lõpevad 180 päeva pärast teadus ja arendusasutuse poolt käesolevas seaduses sätestatud teadus ja arendusasutuse teavitamiskohustuse täitmist või võõrustamislepingu lõppemist RT I 23 03 2015 1 jõust 01 01 2016 4 1 alljaotis Euroopa Liidu

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=118953&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    reguleeritud hariduse omandamist ühel käesoleva seaduse 8 lõike 2 punktides 2 5 nimetatud tasemel 12 Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine kui reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks nõutakse enam kui nelja aastast kõrgharidust Kui Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks nõutakse enam kui nelja aastast kõrgharidust tunnustab pädev asutus erandina käesoleva seaduse 10 punktist 2 ja 11 lõike 1 punktist 2 taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni kui taotlejal on käesoleva seaduse 8 lõike 2 punktis 3 nimetatud tunnistus 13 Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine oluliste erinevuste korral 1 Kui taotleja vastab käesoleva seaduse des 10 12 nimetatud tingimustele kuid esinevad käesolevas paragrahvis nimetatud erinevused võib pädev organ taotlejalt nõuda sobivustesti sooritamist või kuni ühe aasta pikkuse kohanemisaja läbimist taotleja enda valikul järgmistel juhtudel 1 kui taotleja on välisriigis läbinud õppekava mis on vähemalt aasta lühem reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamise eelduseks olevast Eesti õppekavast 2 kui taotleja on välisriigis läbinud õppekava mis oluliselt erineb reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamise eelduseks olevast Eesti õppekavast 3 kui Eestis reguleeritud kutseala hõlmab vähemalt ühte kutsetegevust mis ei kuulu välisriigi vastava kutseala hulka käesoleva seaduse 5 lõike 2 tähenduses ja kui reguleeritud kutsealaga hõlmatud kutsetegevused Eestis erinevad oluliselt vastavatest kutsetegevustest välisriigis kus taotleja kutsekvalifikatsiooni omandas 2 Oluliste erinevustena käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses käsitatakse ainevaldkondi või teemasid mille tundmine on reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks oluline ja mille osas taotleja läbitud õppekava erineb nii kestuselt kui ka sisult märkimisväärselt Eestis nõutavast õppekavast Enne sobivustesti sooritamise või kohanemisaja läbimise nõudmist peab pädev asutus kindlaks tegema kas taotleja on töökogemuse käigus omandanud teadmisi ja oskusi mis olulisi erinevusi osaliselt või täielikult katavad 3 Kui reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamine eeldab asjaomaste Eesti õigusaktide täpset tundmist ja õigusaktidega seotud abistamine või nõustamine on selle reguleeritud ametikoha või kutseala oluline ja püsiv osa võib pädev asutus taotlejalt nõuda sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist sõltumata taotleja valikust Sellised reguleeritud ametikohad ja kutsealad millel töötamiseks võib nõuda sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 14 Sobivustest ja kohanemisaeg 1 Sobivustest on pädeva asutuse korraldatud eksam millega kontrollitakse isiku kutse eri ja ametialaseid teadmisi arvestades et taotleja on välisriigis sellel kutse eri või ametialal kvalifitseeritud töötaja Sobivustesti eesmärk on hinnata isiku teadmisi ja oskusi mis on olulised reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks 2 Kohanemisaeg on töötamine vastava kutse või eriala kvalifitseeritud töötaja teenistuja või füüsilisest isikust ettevõtja juhendamisel ja vastutusel ning pädeva asutuse hindamisel kusjuures töötamise üks osa võib olla täienduskoolituse läbimine Kohanemisaja eesmärk on hinnata taotleja võimete vastavust nõuetele mis reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks on nõutavad Kohanemisajale kohaldatakse töö ja teenistussuhteid reguleerivates õigusaktides katseajale kehtestatud nõudeid 3 Sobivustesti ning kohanemisaja korraldamise ja hindamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 15 Sobivustestist ja kohanemisajast loobumine ühisplatvormi alusel 1 Ühisplatvorm on Euroopa Komisjoni kutsekvalifikatsioonide tunnustamise komitee heaks kiidetud kutsekvalifikatsioonide kogum mille eesmärk on hõlbustada kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ja korvata asjaomase kutse või eriala koolituse olulised erinevused Euroopa Liidu liikmesriikides mõjutamata konkreetses riigis sellel kutse või erialal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooni sisu ning koolituse kestust sisu ja korraldust 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolituse olulised erinevused tehakse kindlaks koolituse kestuse ja sisu võrdlemisel vähemalt kahes kolmandikus Euroopa Liidu liikmesriikidest sealhulgas kõikides seda kutse või eriala reguleerivates liikmesriikides 3 Kui taotleja välisriigi kutsekvalifikatsioon vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisplatvormi tingimustele ei nõua pädev asutus sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist 16 Kutsenimetuse kasutamine Kui reguleeritud ametikohast või kutsealast tuleneva kutsenimetuse kasutamine on Eestis õigusaktiga reguleeritud kasutab taotleja kelle välisriigi kutsekvalifikatsiooni on käesoleva seaduse alusel tunnustatud sellel reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamisel Eesti vastavat kutsenimetust ja sellele vastavaid lühendeid 17 Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlus 1 Reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks esitab taotleja pädevale asutusele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis taotluse Pädev asutus annab taotlejale taotluse kättesaamise kohta kinnituse ühe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates ja teavitab vajaduse korral taotlejat puuduvatest dokumentidest 2 Pädev asutus võib taotlejalt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele nõuda järgmisi dokumente 1 taotleja isikut tõendav dokument või väljavõte selle isikuandmetega leheküljest 2 kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide originaalid või notariaalselt ametlikult või tunnistusega apostille ga kinnitatud ärakirjad 3 vajaduse korral käesoleva seaduse 18 lõigetes 1 3 nimetatud tõendid 3 Põhjendatud kahtluse korral on pädeval asutusel õigus nõuda välisriigi pädevalt asutuselt kinnitust selles välisriigis välja antud kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide õigsuse kohta 4 Kui kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument kajastab osaliselt või täielikult välisriigis läbitud koolitust on pädeval asutusel põhjendatud kahtluse korral õigus pöörduda dokumendi väljastanud välisriigi pädeva asutuse poole et kontrollida kas 1 dokumendi on välja andud selleks pädev välisriigi asutus õppekava alusel mida välisriik peab oma haridussüsteemi osaks ja kas dokumendil on pädeva asutuse tunnustus asukohariigis 2 dokument tagab dokumendi välja andnud välisriigis samad kutse ja erialased õigused 5 Pädeval asutusel on õigus saada välisriigi pädevalt asutuselt teavet taotleja käitumise samuti ajutise või alalise tegevuskeelu ning kutsealaste distsiplinaar ja kriminaalkaristuste olemasolu või puudumise kohta 6 Vajaduse korral on pädeval asutusel õigus taotlejalt nõuda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumentide tõlkeid 7 Taotleja on kohustatud enne taotluse esitamist tasuma selle läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras 8 Pädev asutus vaatab taotluse läbi ja otsustab taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kahe kuu jooksul taotluse ja kõigi õigusaktides ettenähtud dokumentide esitamisest arvates Täiendava uurimise vajaduse korral on pädeval asutusel õigus otsustamise tähtaega pikendada kolme kuuni teatades taotlejale viivitamata tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest 9 Taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel on pädeval asutusel õigus oma otsusega 1 tunnustada välisriigi kutsekvalifikatsiooni 2 tunnustada välisriigi kutsekvalifikatsiooni osaliselt määrates võimaluse korral taotlejale sobivustesti sooritamise või kohanemisaja läbimise kohustuse 3 mitte tunnustada välisriigi kutsekvalifikatsiooni 10 Pädev asutus teeb välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuse taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates 18 Dokumentide arvestamine 1 Kui Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks nõutakse tõendit laitmatu reputatsiooni pankroti puudumise või kutsealal tegutsemise keelu või muude piirangute näiteks kriminaal või väärteomenetluses karistatuse või kutse või ametialaste käitumisreeglite rikkumise puudumise kohta arvestab pädev asutus piisava tõendina välisriigi väljastatud samaväärseid dokumente Kui välisriigis selliseid dokumente ei väljastata loeb pädev asutus piisavaks taotleja antud vande mis on kooskõlas välisriigi õigusaktidega või välisriigi pädeva justiits või haldusasutuse notari või kutse eri või ametialaliidu ees antud tõotuse mille kohta vande või tõotuse vastu võtnud asutus või organ on väljastanud sellekohase tõendi 2 Kui Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks nõutakse tõendit füüsilise ja vaimse tervise kohta arvestab pädev asutus piisava tõendina välisriigis nõutavat samaväärset dokumenti Kui välisriigis selliseid dokumente ei nõuta loeb pädev asutus piisavaks välisriigi pädeva asutuse väljastatud samaväärse tõendi 3 Kui Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks nõutakse tõendit usaldusväärse finantsolukorra või vastutuskindlustuse olemasolu kohta arvestab pädev asutus piisava tõendina välisriigi väljastatud samaväärseid dokumente 4 Taotleja peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 nimetatud tõendid ja dokumendid esitama pädevale asutusele kolme kuu vältel dokumentide väljaandmisest arvates 5 Kui Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks nõutakse vande või tõotuse andmist või vandega kinnitatud deklaratsiooni esitamist ning vande tõotuse või deklaratsiooni vormi ei saa kasutada teiste riikide kodanikud võimaldatakse teiste riikide kodanikel kasutada vande tõotuse või deklaratsiooni sobivat võrdväärset vormi 3 peatükk VÄLISRIIGI KUTSEKVALIFIKATSIOONI TUNNUSTAMINE EESTIS AJUTISEKS TÖÖTAMISEKS 19 Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ajutise töötamise korral 1 Taotleja võib reguleeritud ametikohal või kutsealal Eestis ajutiselt töötada ilma käesoleva seaduse 2 peatükis sätestatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlust läbimata kui taotleja vastab järgmistele tingimustele 1 taotleja töötab Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või veitsi Konföderatsioonis vastavalt asukohariigi õigusaktidele samal kutsealal millel soovib Eestis ajutiselt töötada ja 2 taotleja on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või veitsi Konföderatsioonis sellel kutsealal töötanud viimase kümne aasta jooksul vähemalt kaks aastat kui see ametikoht või kutseala ei ole asukohariigis reguleeritud Kaheaastast töökogemust ei nõuta kui taotleja on omandanud asjaomase reguleeritud hariduse 2 Kas töötamine on ajutine hindab pädev asutus iga juhtumi puhul eraldi lähtudes töötamise kestusest sagedusest regulaarsusest episoodilisusest ja pidevusest ning töö või tegevuse eripärast 3 Taotlejale kohaldatakse Eestis ajutisel töötamisel samu Eesti õigusaktide ning kutse ja erialaste eeskirjade otseselt kutsekvalifikatsiooniga seotud nõudeid mida kohaldatakse samal reguleeritud ametikohal või kutsealal töötavatele Eesti kodanikele näiteks kutseala sisu ja ulatus tiitlite ja nimetuste kasutamine tarbijakaitse ja ohutusega seotud olulised kutsealased rikkumised ja distsiplinaarvastutus 4 Eestis ajutine töötamine ei anna õigust kasutada reguleeritud ametikohast või kutsealast tulenevat Eesti kutsenimetust või selle lühendit välja arvatud käesoleva seaduse 21 lõikes 6 sätestatud juhul Taotleja kasutab Eestis ajutisel töötamisel vastavale kutsetegevusele välisriigis ette nähtud kutsenimetust originaalis või translitereerituna 20 Pädeva asutuse teavitamine ajutisest töötamisest 1 Kui taotleja soovib Eestis esmakordselt ajutiselt töötada esitab ta pädevale asutusele enne ajutiselt töötama asumist kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis teatise milles märgib ajutise töötamise valdkonna ja oma kontaktandmed RK s 21 05 2014 jõust 14 06 2014 RT I 04 06 2014 3 2 Esmakordsel ajutisel töötamisel esitab taotleja pädevale asutusele lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatisele järgmised dokumendid 1 taotleja isikut tõendav dokument või väljavõte selle isikuandmetega leheküljest 2 välisriigi pädeva asutuse väljastatud dokument taotleja vastavuse kohta käesoleva seaduse 19 lõike 1 punktile 1 sealhulgas kinnitus et taotlejal ei ole dokumendi väljastamise ajal ajutist või alalist tegevuskeeldu 3 tõend taotleja vastavuse kohta käesoleva seaduse 19 lõike 1 punktile 2 4 kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide originaalid või notariaalselt ametlikult või tunnistusega apostille ga kinnitatud ärakirjad 5 vastutuskindlustuse või muu kutsealase vastutuse olemasolu tõendav dokument kui see on nõutav Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks 6 dokument kriminaalkorras karistatuse puudumise kohta kui see on nõutav Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks 3 Pädeval asutusel on õigus välisriigi pädevalt asutuselt saada teavet taotleja välisriigis töötamise seaduslikkuse käitumise ning kutsealaste distsiplinaar ja kriminaalkaristuste olemasolu või puudumise kohta 4 Kiireloomulistel juhtudel kui taotlejal ei olnud mõjuvatel põhjustel võimalik pädevat asutust enne ajutiselt töötama asumist teavitada teavitab taotleja pädevat asutust ajutisest töötamisest tagantjärele ning esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teatise ja dokumendid viivitamata pärast ajutiselt töötama asumist RK s 21 05 2014 jõust 14 06 2014 RT I 04 06 2014 3 5 Kui taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente ei vasta käesoleva seaduse s 19 sätestatud nõuetele või rikub ajutisele töötamisele õigusaktidega kehtestatud nõudeid on pädeval asutusel õigus peatada ajutine töötamine ning teavitada sellest vastavat välisriigi pädevat asutust 6 Taotleja peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatist kord aastas uuendama kui ta kavatseb samal aastal Eestis ajutiselt töötada Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentides toodud andmed on oluliselt muutunud ja taotleja soovib Eestis ajutiselt töötada peab ta pädevale asutusele esitama uued dokumendid 21 Välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelnev kontroll 1 Kui esmakordselt asutakse ajutiselt töötama rahva tervist või ohutust mõjutaval reguleeritud ametikohal või kutsealal on pädeval asutusel õigus kontrollida taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni enne kui taotleja Eestis ajutiselt töötama asub Pädeval asutusel on õigus kontrollida taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni määral mis on vajalik taotleja kutsekvalifikatsiooni puudustest tuleneva tõsise kahju vältimiseks isikute tervisele ja ohutusele 2 Reguleeritud ametikohad ja kutsealad millel ajutiseks töötamiseks võib välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelnevalt kontrollida kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 3 Pädev asutus teatab taotlejale tema kutsekvalifikatsiooni kontrolli tulemustest või oma otsusest tema kutsekvalifikatsiooni mitte kontrollida ühe kuu jooksul käesoleva seaduse s 20 nimetatud teatise ja kaasnevate dokumentide esitamisest arvates Täiendava kontrolli vajaduse korral on pädeval asutusel õigus esimese kuu jooksul pikendada kontrolli tegemise tähtaega kahe kuuni teatades taotlejale viivitamata tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest 4 Kui taotleja välisriigi kutsekvalifikatsioon erineb oluliselt reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamise eelduseks olevast õppekavast ja see erinevus võib rahva tervist või ohutust kahjustada nõuab pädev asutus taotlejalt sobivustesti sooritamist Pädev asutus määrab sobivustesti arvestusega et hiljemalt ühe kuu möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kontrolli tulemuste tähtpäevast oleks taotlejal võimalik Eestis ajutiselt töötada 5 Kui pädev asutus laseb mööda käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud tähtajad on taotlejal õigus Eestis ajutiselt töötada 6 Kui reguleeritud ametikohast või kutsealast tuleneva kutsenimetuse kasutamine on Eestis õigusaktiga reguleeritud kasutab taotleja kelle välisriigi kutsekvalifikatsiooni on käesoleva paragrahvi alusel kontrollitud sellel reguleeritud ametikohal või kutsealal ajutiselt töötades Eesti vastavat kutsenimetust ja sellele vastavaid lühendeid 4 peatükk RAKENDUSSÄTTED 22 Prokuratuuriseaduse muutmine Prokuratuuriseaduse RT I 1998 41 42 625 2008 1 3 15 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 1 on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse 28 lõike 2 2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni 23 Veterinaarkorralduse seaduse muutmine Veterinaarkorralduse seaduses RT I 1999 58 608 2007 70 428 tehakse järgmised muudatused 1 paragrahvi 25 1 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses 1 1 Tegevusloa andja annab tegevusluba taotlevale isikule kinnituse avalduse kättesaamise kohta ühe kuu jooksul käesoleva seaduse 25 lõike 1 punktides 1 3 nimetatud avalduse ja dokumentide esitamisest arvates ning teavitab vajaduse korral isikut puuduvatest dokumentidest Tegevusloa andja otsustab tegevusloa andmise kahe kuu jooksul kõigi ettenähtud dokumentide esitamisest arvates Kui tegevusloa menetlemise käigus tekib vajadus hinnata käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid on tegevusloa andjal õigus otsuse tegemise tähtaega pikendada kolme kuuni teatades tegevusluba taotlevale isikule viivitamata tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest 2 paragrahvi 25 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 4 Kui liikmesriigis või veitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud loetelus otsustab tegevusloa andja vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest 3 paragrahvi 25 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 2 Kui taotleja läbitud õppekava ei erine oluliselt Eesti asjakohasest õppekavast menetleb tegevusloa andja taotlust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ning otsustab tegevusloa andmise kahe kuu jooksul kõigi ettenähtud dokumentide esitamisest arvates Kui tegevusloa andmise otsustamiseks on vaja korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sobivustest võib tegevusloa andja pikendada otsuse tegemise tähtaega kolme kuuni kõigi nõuetele vastavate dokumentide tegevusloa andjale saabumisest arvates 4 paragrahvi 25 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 4 Kui käesoleva seaduse s 25 1 nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud liikmesriik või veits ja isik on omandanud tema kvalifikatsiooni tunnustanud liikmesriigis või veitsis veterinaararstina kolmeaastase töökogemuse otsustab tegevusloa andja vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest Registreerimise taotlemisel esitab isik lisaks käesoleva seaduse 25 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele dokumendi mis tõendab isiku nõutavat töökogemust ja õigust osutada veterinaarteenust liikmesriigis või veitsis 5 paragrahvi 25 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt Liikmesriigis või veitsis kvalifikatsiooni omandanud isik võib ilma käesoleva seaduse s 22 sätestatud tegevusloata osutada Eestis veterinaarteenust ajutiselt vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3 peatükis sätestatule Pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3 peatüki tähenduses on Veterinaar ja Toiduamet 6 paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 3 Tegevusloa andja menetleb tegevusloa taotlusi ja teeb otsuse tegevusloa andmise või andmisest keeldumise kohta 30 päeva jooksul kõigi nõuetele vastavate dokumentide tegevusloa andjale saabumisest arvates välja arvatud käesoleva seaduse 25 1 lõikes 1 1 ja 25 2 lõikes 2 nimetatud juhtudel 24 Notariaadiseaduse muutmine Notariaadiseaduse RT I 2000 104 684 2008 15 108 6 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa ja lõikele 1 1 25 Kohtutäituri seaduse muutmine Kohtutäituri seaduses RT I 2001 16 69 2008 15 108 tehakse järgmised muudatused 1 paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa lõigetes 1 ja 1 1 tekstiosaga lõikes 1 2 paragrahvi 10 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa ja lõikele 1 1 26 Vandetõlgi seaduse muutmine Vandetõlgi seaduse RT I 2001 16 70 2008 15 108 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 2 Vandetõlgi eksamile lubatakse taotluse alusel teovõimeline Eesti kodanik kelle kohta pole teada ühtki vandetõlgiks saamist takistavat asjaolu ning kes on omandanud riiklikult tunnustatud akadeemilise kraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse 28 lõike 2 2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni 27 Patendivoliniku seaduse muutmine Patendivoliniku seaduse RT I 2001 27 151 2008 15 108 2 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses Patendivolinikuna võib tegutseda ka välisriigis patendivoliniku kutse omandanud isik kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele 28 Advokatuuriseaduse muutmine Advokatuuriseaduses RT I 2001 36 201 2008 15 108 tehakse järgmised muudatused 1 paragrahvi 23 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 3 kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele vastavalt kohtute seaduse 47 lõike 1 punktile 1 või kelle välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud vastavalt käesoleva seaduse le 65 2 paragrahvi 65 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 1 Isik kellel on õigus täieõigusliku advokaadina välisriigis tegutseda võetakse kirjaliku taotluse alusel vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks ilma vandeadvokaadieksamita kui tema kutsekvalifikatsiooni on vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele sobivustestiga tunnustatud Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Eesti Advokatuur 29 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses RT I 2001 50 284 2008 3 22 tehakse järgmised muudatused 1 seaduse 3 peatüki 1 jao pealkirja lisatakse pärast sõna registreerimine sõnad ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamine 2 paragrahvi 28 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 4 Tervishoiuamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ja teeb registreerimisotsuse ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates välja arvatud käesoleva seaduse 29 lõikes 1 1 ja 30 lõikes 2 nimetatud juhtudel 3 paragrahvi 29 lõikes 1 asendatakse arvud 4 6 arvudega 5 ja 6 4 paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses 1 1 Tervishoiuamet annab registreerimist taotlevale isikule kinnituse registreerimistaotluse kättesaamise kohta ühe kuu jooksul käesoleva seaduse 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates ja teavitab vajaduse korral isikut puuduvatest dokumentidest Tervishoiuamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ja teeb registreerimisotsuse kahe kuu jooksul kõigi ettenähtud dokumentide esitamisest arvates Kui registreerimismenetluse käigus tekib vajadus hinnata käesoleva seaduse 29 lõikes 3 nimetatud asjaolusid on Tervishoiuametil õigus registreerimisotsuse tegemise tähtaega pikendada kolme kuuni teatades registreerimist taotlevale isikule viivitamata tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest 5 paragrahvi 29 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 3 Kui isik on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või veitsis omandanud eriarstiabi eriala mida ei ole nimetatud käesoleva seaduse 20 lõike 2 alusel kehtestatud loetelus või kui isiku omandatud eriala automaatselt ei tunnustata otsustab Tervishoiuamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest 6 paragrahvi 30 lõiked 1 1 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 1 1 Kui käesoleva seaduse s 29 nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või veits ja isik on omandanud tema kvalifikatsiooni tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või veitsis vastaval erialal kolmeaastase töökogemuse otsustab Tervishoiuamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=95886&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    01 10 2014 9 Saatjata alaealisele välismaalasele osutab tema Eestis viibimise ajal Sotsiaalkindlustusamet asenduskoduteenust mis hõlmab vähemalt rahvusvahelise kaitse andmise seaduse 32 lõikes 1 sätestatud teenuseid RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 12 1 Alaealise vanuse määramine 1 Kui Politsei ja Piirivalveametil või Kaitsepolitseiametil tekib põhjendatud kahtlus välismaalase vanuse kohta esitatud andmete õigsuses võidakse välismaalase või tema esindaja nõusolekul teha meditsiinilised uuringud välismaalase vanuse kindlaksmääramiseks 2 Kui välismaalane keeldub meditsiinilistest uuringutest vanuse kindlaksmääramiseks loeb Politsei ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet isiku täisealiseks välja arvatud juhul kui isik on ilmselgelt alaealine 3 Politsei ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet teavitab välismaalast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meditsiinilistest uuringutest nende teostamise viisist ning kaasneda võivatest tagajärgedest kui välismaalane keeldub meditsiinilistest uuringutest 4 Välismaalase käsitlemise alaealisena või täisealisena otsustab Politsei ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet 5 Vanuse kindlaksmääramise otsus on vaidlustatav üksnes koos haldusaktiga või sooritatud toiminguga mille menetluse käigus vanuse kindlaksmääramise otsus tehti RT I 29 11 2010 2 jõust 24 12 2010 13 Ettekirjutuse kehtivus ja vaidlustamine 1 Ettekirjutus kehtib ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni 2 Politsei ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet tunnistab ettekirjutuse kehtetuks ettekirjutuse tegemise aluse äralangemisel RT I 29 11 2010 2 jõust 24 12 2010 3 Ettekirjutuse tegemise ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse või ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise otsuse peale võib välismaalane halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates RT I 29 11 2010 2 jõust 24 12 2010 13 1 Välja jäetud RT I 2001 58 352 13 2 Välismaalase majutamine Kui Eestis viibimisaluseta viibival välismaalasel puuduvad piisavad rahalised vahendid võib Politsei ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet korraldada välismaalase majutamise kui see on vajalik humaansetel kaalutlustel või haavatava isiku kaitseks ja kui välismaalane ei saa kasutada majutusvõimalust mujal RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 3 peatükk VÄLJASAATMINE JA EESTIST LÄBISÕIT RT I 2006 50 377 jõust 14 12 2006 14 Väljasaatmise alused 1 Välismaalane saadetakse Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel 2 Välismaalane kelle suhtes on Schengeni konventsiooni liikmesriik teinud otsuse millega kohustatakse välismaalast riigist lahkuma ja see otsus on kehtiv ning vabatahtliku lahkumise tähtaeg on lõppenud saadetakse Eestist välja lahkumisettekirjutust tegemata RT I 29 11 2010 2 jõust 24 12 2010 2 1 Välismaalane kellele kohus on lisakaristusena mõistnud Eestist väljasaatmise saadetakse Eestist välja ilma lahkumisettekirjutust tegemata RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 3 Kehtetu RT I 29 11 2010 2 jõust 24 12 2010 3 1 Kehtetu RT I 29 11 2010 2 jõust 24 12 2010 3 2 Kehtetu RT I 29 11 2010 2 jõust 24 12 2010 3 3 Kehtetu RT I 29 11 2010 2 jõust 24 12 2010 4 Väljasaatmist ei kohaldata kui 1 ettekirjutus on tühistatud või kehtetuks tunnistatud või kehtivuse kaotanud 2 väljasaatmine on muutunud võimatuks 3 väljasaatmine on käesoleva seaduse kohaselt keelatud 4 kehtetu RT I 29 11 2010 2 jõust 24 12 2010 5 Väljasaatmine peatatakse 1 kui kohus peatab lahkumisettekirjutuse sundtäitmise 2 kehtetu RT I 29 11 2010 2 jõust 24 12 2010 3 prokuratuuri ettepanekul välismaalaste seaduse s 205 nimetatud järelemõtlemisaja kestuseks Prokuratuur või prokuratuuri korraldusel uurimisasutus teavitab isikut väljasaatmise peatamise võimalustest ja selle tingimustest RT I 18 04 2013 2 jõust 28 04 2013 4 Politsei ja Piirivalveameti otsusel kui välismaalase Eestis ajutine viibimine on põhjendatud humaansete kaalutluste või vääramatu jõu tõttu RT I 18 04 2013 2 jõust 28 04 2013 14 1 Dokumendi hoiule võtmine 1 Viibimisaluseta välismaalase reisidokumendi ja isikut tõendava dokumendi võib Politsei ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet välismaalase lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks hoiule võtta RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 2 Dokumendi hoiule võtmisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatut RT I 2004 53 369 jõust 07 08 2004 15 Välismaalase kinnipidamine ja väljasaatmise korraldamine RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 1 Välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid 2 Välismaalast võib kinni pidada kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul kui 1 esineb välismaalase põgenemise oht 2 välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3 välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib 3 Politsei ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi 4 Politsei ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet vabastab välismaalase viivitamata kui kinnipidamise alus on ära langenud või kui väljasaatmine on perspektiivitu 5 Väljasaatmise korraldamisel edastab Kaitsepolitseiamet Politsei ja Piirivalveametile andmed välismaalase kohta kelle suhtes kohaldatakse väljasaatmist 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud andmete loetelu ja andmete edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 15 1 Isiku kinnipidamine Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 16 Väljasaatmise vaidlustamine 1 Väljasaatmise võib vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras Väljasaatmise vaidlustamine ei lükka kohtumenetluse ajaks väljasaatmist edasi 2 Pärast ettekirjutuse mille sundtäitmiseks väljasaatmist kohaldatakse vaidlustamise tähtaja möödumist ei saa väljasaatmise vaidlustamisel tugineda ettekirjutuse õigusvastasusele 17 Vastuvõttev riik 1 Väljasaadetav saadetakse välja riiki kust ta saabus Eestisse välismaalase kodakondsusriiki asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki kui Euroopa Liidu õigusakt või välisleping ei sätesta teisiti Valikuvõimaluse korral lähtutakse väljasaadetava põhjendatud eelistusest kui see ei takista oluliselt väljasaatmise täideviimist RT I 29 11 2010 2 jõust 24 12 2010 2 Kehtetu RT I 2003 13 65 jõust 01 05 2003 3 Väljasaadetav kellel on seaduslik alus elamiseks või ajutiseks viibimiseks Schengeni konventsiooni liikmesriigis saadetakse välja sellesse riiki RT I 29 11 2010 2 jõust 24 12 2010 17 1 Väljasaatmise keeld 1 Välismaalast ei tohi välja saata riiki kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3 ÜRO piinamise ning muude julmade ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise 2 Välismaalase väljasaatmine peab olema kooskõlas ÜRO pagulasseisundi konventsiooni koos 31 jaanuari 1967 aasta pagulasseisundi protokolliga artiklitega 32 ja 33 RT I 2003 13 65 jõust 01 05 2003 18 Väljasaatmise tähtaeg 1 Väljasaatmine viiakse lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates 2 Kehtetu RT I 2004 53 369 jõust 07 08 2004 3 Väljasaadetav kes on kriminaalasjas kahtlustatav süüdistatav või kohtualune saadetakse välja 48 tunni jooksul pärast asja menetluse lõpetamist või kohtuotsuse jõustumist Kohtuotsuse edasikaebamise korral saadetakse väljasaadetav välja 48 tunni jooksul kaebuse tagastamisest või kõrgemalseisva kohtu otsuse jõustumisest arvates Kuni menetluse lõpetamiseni või otsuse tegemiseni kohaldatakse väljasaadetava suhtes kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tõkendit või paigutatakse ta halduskohtuniku otsuse alusel kinnipidamiskeskusse 4 Kui väljasaadetavat karistatakse aresti või vabadusekaotusega või kui väljasaatmisele kuulub välismaalane kes kannab aresti või vabadusekaotust viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul pärast aresti või vabadusekaotuse ärakandmist RT I 2006 7 42 jõust 04 02 2006 19 Väljasaatmise tagamine ja väljasaadetava piiripunkti toimetamine RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 1 Kuni väljasaatmise lõpuleviimiseni peetakse välismaalast kuni 48 tundi kinni politsei ametiruumis arestimajas või kinnipidamiskeskuses RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 1 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tagatakse välismaalasele tema kinnipidamisel majutamine toitlustamine ja vältimatu arstiabi RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 1 2 Välismaalase majutamisel kuni 48 tundi politsei ametiruumis arestimajas või kinnipidamiskeskuses 1 eraldatakse meessoost ja naissoost väljasaadetavad 2 eraldatakse väljasaadetav teistest arestimajas kinnipeetavatest isikutest 3 majutatakse perekonnaliikmed kokku RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 2 Halduskohtunik võib pikendada käesoleva seaduse s 18 sätestatud tähtaegu kuni kolme päeva võrra ja anda loa välismaalase kinnipidamiseks nimetatud tähtaja vältel 2 1 Väljasaadetava reisidokument ja isikut tõendav dokument võetakse väljasaadetava kinnipidamisel kinnipidamise ajaks hoiule 3 Väljasaadetava piiripunkti toimetamise korra ja väljasaatmist täideviivate valitsusasutuste pädevuse käesolevas seaduses sätestatud toimingute sooritamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister 4 Väljasaatmise tagamiseks võib Politsei ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet teha märke väljasaatmise kohta välismaalase reisidokumenti Nimetatud märke vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 19 1 Turvakontroll ja läbivaatus väljasaadetava kinnipidamisel RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 Väljasaadetava kinnipidamisel teostatakse väljasaadetava turvakontroll samuti vaadatakse läbi tema vallasasjad ja vajaduse korral ka isik 2 Turvakontrolli või läbivaatuse käigus leitud dokumendid raha väärtasjad ja keelatud asjad võetakse kinnipidamise ajaks hoiule 3 Keelatud asjad on esemed ja ained mida ei tohi tsiviilkäibes hoida või mis võivad ohustada väljasaadetavat ennast või teisi isikuid või mille omamine ei ole lubatud politsei ametiruumi politsei arestimaja või kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjaga 4 Esemete ja ainetega mida ei tohi tsiviilkäibes hoida toimitakse seaduses ettenähtud korras RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 19 2 Vahetu sunni kohaldamine RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 Politsei ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad väljasaadetava kinnipidamisel ja riigipiirile konvoeerimisel kasutada füüsilist jõudu ning käesoleva seaduse s 26 17 nimetatud erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras 2 Gaasirelva võib kasutada üksnes juhul kui väljasaadetav ei allu Politsei ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti seaduslikele korraldustele või osutab vastupanu või kui on küllaldaselt alust arvata et ta võib põgeneda tekitada kahju teisele isikule või iseendale ning muud meetmed on ammendatud ja gaasirelva kasutamine on vältimatult vajalik RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 20 Väljasaatmise toimingud piiripunktis 1 Piiripunktis kantakse väljasaadetava reisidokumenti märge piiriületuse kohta ning välismaalane suunatakse välisriiki või antakse üle vastuvõtva riigi esindajale 2 Väljasaatmise toimingute tegemisel piiripunktis võib juures viibida Eesti Vabariigi ja vastuvõtva riigi piiriesindaja Välisministeeriumi ametnik ning vastuvõtva riigi esindaja 3 Kuriteo toimepanemises kahtlustatav või süüdimõistetud väljasaadetav antakse välisriigi taotlusel piiripunktis üle välislepingus sätestatud korras 20 1 Euroopa Liidu ühtne reisidokument väljasaatmiseks 1 Väljasaadetavale kellel puudub riigipiiri ületamiseks kehtiv reisidokument võib anda vastuvõtva riigi poolt tunnustatud Euroopa Liidu ühtse reisidokumendi väljasaatmiseks edaspidi väljasaatmisdokument RT I 2006 50 377 jõust 14 12 2006 2 Väljasaatmisdokument antakse väljasaadetavale vormikohase taotluseta ühekordseks Eestist lahkumiseks ja vastuvõtvasse riiki sisenemiseks RT I 2006 50 377 jõust 14 12 2006 3 Väljasaatmisdokumendi annab välja Politsei ja Piirivalveamet RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 4 Väljasaatmisdokumendi väljaandmise korra ja väljasaatmisdokumendi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2006 50 377 jõust 14 12 2006 21 Saatjata alaealise välismaalase väljasaatmine 1 Saatjata alaealise välismaalase võib välja saata kui vastuvõtvas riigis on korraldatud alaealise eestkoste ning tagatud tema õiguste ja huvide kaitse 2 Saatjata alaealise välismaalase väljasaatmine korraldatakse kooskõlastatult vastuvõtva ning vajaduse korral transiitriigi pädevate riigiasutustega RT I 29 11 2010 2 jõust 24 12 2010 22 Väljasaadetava tagasivõtmine Kui vastuvõttev riik keeldub väljasaadetavat vastu võtmast või väljasaadetava piiripunkti toimetamise ajal või piiripunktis selguvad muud väljasaatmise lõpuleviimist takistavad asjaolud peetakse väljasaadetav halduskorras kinni kuni tema väljasaatmise lõpuleviimiseni või kinnipidamiskeskusse paigutamiseni kuid mitte kauem kui 48 tundi RT I 2003 4 21 jõust 01 03 2003 22 1 Kehtetu RT I 2003 4 21 jõust 01 03 2003 22 2 Väljasaatmine õhuteed pidi Väljasaatmisel õhuteed pidi kasutatakse otselendu Kui otselennu kasutamine ei ole võimalik võidakse väljasaatmisel õhuteed pidi taotleda läbisõitu Euroopa Liidu liikmesriigi rahvusvaheliseks lennuliikluseks avatud lennujaama kaudu edaspidi läbisõit RT I 2006 50 377 jõust 14 12 2006 22 3 Läbisõidu taotlemine ja läbisõiduks loa saamine 1 Väljasaatmist korraldav valitsusasutus esitab lennujaama asukohajärgse riigi pädevale asutusele kirjaliku taotluse väljasaadetava saatjaga või saatjata läbisõiduks õhuteed pidi edaspidi taotlus 2 Taotlus esitatakse vähemalt 48 tundi enne läbisõidu alustamist Põhjendatud juhul võib taotluse esitada vähemalt 24 tundi enne läbisõidu alustamist 3 Läbisõitu ei alustata enne loa saamist Kui taotluse saanud riik ei ole 48 tunni jooksul taotluse esitamisest arvates vastanud võib alustada läbisõitu saates selle kohta vastava teate 4 Väljasaatmist korraldav valitsusasutus võtab vajalikud abimeetmed et tagada läbisõit võimalikult lühikese aja jooksul Läbisõit võib kesta kuni 24 tundi 5 Taotluse vormi õhuteed pidi läbisõiduks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2006 50 377 jõust 14 12 2006 22 4 Eestist läbisõidu taotlemine ja Eestist läbisõiduks loa andmine 1 Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel võidakse anda luba väljasaadetava Eestist läbisõiduks õhuteed pidi edaspidi Eestist läbisõit 2 Eestist läbisõiduks esitab Euroopa Liidu liikmesriigi pädev asutus edaspidi taotluse esitaja vormikohase taotluse valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud Siseministeeriumi valitsemisala asutusele edaspidi volitatud asutus 3 Volitatud asutus otsustab Eestist läbisõiduks loa andmise 48 tunni jooksul taotluse saamisest arvates Põhjendatud juhtudel võib tähtaega pikendada 48 tunni võrra Tähtaja pikendamisest teatatakse viivitamata taotluse esitajale 4 Enne Eestist läbisõiduks loa andmist on volitatud asutus kohustatud loa andmise kooskõlastama valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutustega Eestist läbisõiduks luba ei anta kui vähemalt üks määratud kooskõlastajatest loa andmist ei kooskõlasta 5 Volitatud asutus teatab taotluse esitajale viivitamata Eestist läbisõiduks loa andmisest 6 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega Eestist läbisõiduks õhuteed pidi loa andmiseks volitatud asutuse loa andmise kooskõlastamise korra ja Eestist läbisõiduks loa andmist kooskõlastavad Siseministeeriumi valitsemisala asutused RT I 2006 50 377 jõust 14 12 2006 22 5 Eestist läbisõiduks loa andmisest keeldumine 1 Eestist läbisõiduks võidakse loa andmisest keelduda kui 1 väljasaadetav on vastavalt Eesti õigusaktidele süüdistatavana vastutusele võetud või on tagaotsitav seoses kohtuotsuse täitmisega 2 läbisõit läbisõiduriigist või väljasaadetava vastuvõtmine sihtriigis ei ole võimalik 3 läbisõidul tuleb vahetada lennujaama Eesti territooriumil 4 taotlust ei ole taotluse saamise ajal praktilistel põhjustel võimalik täita või 5 väljasaadetav ohustab Eesti avalikku korda riigi julgeolekut rahvusvahelisi suhteid või teiste isikute elu ja tervist 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul teatab volitatud asutus taotluse esitajale viivitamata kuupäeva millal Eestist läbisõiduks võidakse luba anda kui ei esine muud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa andmisest keeldumise alust 3 Volitatud asutus võib Eestist läbisõiduks antud loa tühistada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa andmisest keeldumise aluse ilmnemisel 4 Volitatud asutus teatab taotluse esitajale viivitamata Eestist läbisõiduks loa andmisest keeldumisest või antud loa tühistamisest ning loa andmisest keeldumise või antud loa tühistamise põhjuse RT I 2006 50 377 jõust 14 12 2006 22 6 Eestist läbisõit 1 Eestist läbisõit võib kesta kuni 24 tundi 2 Kui vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud abimeetmete rakendamisele ei ole võimalik Eestist läbisõitu lõpule viia võib volitatud asutus taotluse esitaja palvel ja temaga konsulteerides rakendada kõiki vajalikke meetmeid läbisõidu jätkamiseks Nimetatud juhul võib läbisõidu tähtaega pikendada 48 tunni võrra 3 Eestist läbisõidu ajal rakendab volitatud asutus vajaduse korral järgmisi abimeetmeid 1 väljasaadetava vastuvõtmine õhusõiduki juures ja tema saatmine lennujaama piirides eelkõige ümberistumisega lennule 2 erakorralise meditsiiniabi osutamine väljasaadetavale ja tema saatjale 3 väljasaadetava ja tema saatja ülalpidamine 4 saatjata läbisõidu korral väljasaadetava reisidokumendi vastuvõtmine hoidmine ja edasiandmine lennuki kaptenile 5 saatjata läbisõidu korral taotluse esitaja teavitamine kohast ja ajast mil väljasaadetav lahkub Eesti territooriumilt ja 6 taotluse esitaja teavitamine läbisõidu käigus aset leidnud tõsistest vahejuhtumitest mis ohustasid läbisõitu 4 Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud abimeetmete rakendamise kulud kannab taotluse esitaja Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 4 6 sätestatud kulud kannab taotluse esitaja määral mil need on tegelikud ja mõõdetavad 5 Eestist läbisõidu abimeetmete rakendamise kulude loetelu taotluse esitaja poolt kantavate kulude määrad ja kulude sissenõudmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 6 Eestist läbisõidu tagamiseks võib 1 paigutada väljasaadetava volitatud asutuse ametiruumi ning 2 kasutada väljasaadetava suhtes füüsilist jõudu ja enesekaitsevahendeid et ennetada või peatada väljasaadetava katse avaldada läbisõidu ajal vastupanu RT I 2006 50 377 jõust 14 12 2006 22 7 Väljasaadetava Eestist tagasisaatmine läbisõiduks taotluse esitanud riiki 1 Väljasaadetav saadetakse Eestist läbisõiduks taotluse esitanud riiki tagasi ning taotluse esitaja on kohustatud väljasaadetava viivitamata tagasi võtma kui 1 läbisõiduks loa andmisest keelduti või antud luba tühistati käesoleva seaduse 22 5 lõikes 1 sätestatud alusel 2 väljasaadetav sisenes läbisõidu ajal loata Eesti territooriumile 3 väljasaadetava väljasaatmine teise läbisõiduriiki või sihtriiki või minek ümberistumisega lennule ebaõnnestus või 4 läbisõit õhuteed pidi ei olnud muudel põhjustel võimalik 2 Väljasaadetava tagasisaatmisega tekkinud kulud kannab taotluse esitaja 3 Tagasisaatmisega seotud kulude loetelu kulude määrad ja kulude sissenõudmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2006 50 377 jõust 14 12 2006 22 8 Saatja väljasaatmisel õhuteed pidi ja Eestist läbisõidul 1 Väljasaatmine õhuteed pidi ja väljasaadetava Eestist läbisõit võib toimuda saatjaga või ilma 2 Saatja käesoleva seaduse tähenduses on taotluse esitanud riigi esindaja kes vastutab 1 väljasaadetava saatmise eest 2 väljasaadetava reisidokumendi hoidmise ja sihtriigi esindajale üleandmise eest ning 3 väljasaadetava sihtriigi pädeva asutuse esindajale üleandmise eest 3 Saatja esitab läbisõidul läbisõiduriigi nõudel isikut tõendava dokumendi ja läbisõiduloa või käesoleva seaduse 22 3 lõikes 3 sätestatud teate 4 Saatjal on keelatud kanda relva ning vormiriietust 5 Saatjal on läbisõidu ajal õigus kasutada väljasaadetava suhtes füüsilist jõudu ja ohule vastavaid enesekaitsevahendeid kooskõlas läbisõiduriigis kehtivate õigusaktidega kui väljasaadetav ei allu saatja seaduslikele korraldustele või osutab vastupanu või on küllaldaselt alust arvata et ta võib põgeneda tekitada kahju teisele isikule iseendale või varale RT I 2006 50 377 jõust 14 12 2006 4 peatükk KINNIPIDAMISKESKUSES KINNIPIDAMINE 23 Kinnipidamiskeskusse paigutamine 1 Kui väljasaadetavat on vaja käesoleva seaduse 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi taotleb Politsei ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 1 1 Halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks kui esinevad käesoleva seaduse 15 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 2 Kehtetu RT I 2001 58 352 jõust 12 07 2001 3 Kehtetu RT I 2001 58 352 jõust 12 07 2001 4 Kui väljasaadetava kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustel või muul põhjusel võimalik või on oluliselt raskendatud võib väljasaadetavat majutada politsei arestimajas või kinnipidamiskeskuse juhataja või tema poolt määratud ametniku otsusel järelevalve all väljaspool kinnipidamiskeskust RT I 23 03 2015 1 jõust 02 04 2015 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul tagatakse väljasaadetavale tema kinnipidamisel vähemalt käesoleva seaduse des 26 5 26 7 26 9 ja 26 10 sätestatud teenused RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 24 Väljasaadetava vabastamine RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 1 Kui osutub võimalikuks kinnipidamiskeskuses viibiva välismaalase väljasaatmise täideviimine vabastatakse välismaalane kinnipidamiskeskusest ning saadetakse käesolevas seaduses sätestatud korras välja väljasaatmist täideviiva asutuse taotluse alusel RT I 29 11 2010 2 jõust 24 12 2010 1 1 Kinnipidamiskeskuse juhataja vabastab väljasaadetava viivitamata kui kinnipidamise alus on ära langenud kinnipidamise tähtaeg on möödunud või väljasaatmine on perspektiivitu RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 1 2 Kehtetu RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 2 Kui väljasaadetav võetakse kriminaalasjas kahtlustatava või süüdistatavana vahi alla vabastatakse väljasaadetav kinnipidamiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel 3 Ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või välismaalasele viibimisaluse andmise otsuse korral vabastatakse välismaalane kinnipidamiskeskusest ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viibimisaluse andmise otsuse alusel 4 Ettekirjutuse tühistamisest või kehtetuks tunnistamisest või Eestis viibimisaluse andmisest teavitab Politsei ja Piirivalveamet kohe välismaalast RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 5 Kinnipidamiskeskusest vabastamine ei anna väljasaadetavale seaduslikku alust Eestis viibida RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 25 Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine 1 Halduskohus pikendab Politsei ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates kui esinevad käesoleva seaduse 15 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted 2 Kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib pikendab halduskohus pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist Politsei ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu kaupa kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väljasaadetava kinnipidamise tähtaja hulka ei arvata tema esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 26 Otsuse tegemine 1 Väljasaadetava kinnipidamise ja kinnipidamise tähtaja pikendamise otsustab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi RT I 23 02 2011 3 jõust 01 01 2012 2 Kehtetu RT I 23 02 2011 3 jõust 01 01 2012 4 1 peatükk KINNIPIDAMISKESKUS RT I 2003 4 21 jõust 01 03 2003 26 1 Kinnipidamiskeskus 1 Kinnipidamiskeskus on Politsei ja Piirivalveameti struktuuriüksus mille ülesanne on väljasaadetavate kinnipidamise otsuste täideviimine RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 2 Kinnipidamiskeskus on valvatava piirdega ja selgelt nähtavate tähistega märgistatud territoorium mis võimaldab pideva järelevalve väljasaadetavate üle 3 Järelevalve väljasaadetavate üle korraldatakse viisil mis tagab väljasaadetavate kinnipidamise kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjade täitmise ja turvalisuse kinnipidamiskeskuses 4 Järelevalvet väljasaadetavate üle teostab Politsei ja Piirivalveamet visuaalse ja elektroonilise jälgimise kaudu RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 5 Väljasaadetaval on keelatud kinnipidamiskeskusest lahkuda järelevalveta ja ilma kinnipidamiskeskuse juhataja või tema poolt määratud ametniku loata RT I 23 03 2015 1 jõust 02 04 2015 26 2 Kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmine 1 Väljasaadetav võetakse kinnipidamiskeskusesse vastu halduskohtu otsuse ärakirja ning isikut tõendava dokumendi selle puudumisel isikusamasuse tuvastamise dokumendi alusel 2 Kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmisel annab välismaalase kinni pidanud asutus kinnipidamiskeskusele üle tema valduses olevad andmed ja dokumendid väljasaadetava kohta 3 Kinnipidamiskeskusesse saabumisel teostatakse väljasaadetava turvakontroll ja vaadatakse läbi tema vallasasjad RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 1 Väljasaadetav on kohustatud läbima kinnipidamiskeskusesse saabumisel tervisekontrolli RT I 23 03 2015 1 jõust 02 04 2015 4 Kinnipidamiskeskusesse paigutatud väljasaadetavat fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse kui seda ei ole eelnevalt väljasaatmismenetluse käigus tehtud 5 Kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmisel võetakse väljasaadetaval kaasas olevad sularaha dokumendid ja isiklikud asjad mille omamine ei ole kinnipidamiskeskuses lubatud kinnipidamiskeskuse poolt hoiule 6 Väljasaadetava kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmisel avatakse väljasaadetava isiklik toimik kuhu kantakse väljasaadetava kinnipidamiskeskusesse paigutamise aluseks olevad dokumendid ja andmed välismaalase kinnipidanud asutuse poolt kinnipidamiskeskusele üleantud dokumendid ja andmed signaleetilised fotod daktüloskoopiline kaart ning muud sisekorraeeskirjas sätestatud dokumendid ja andmed 7 Kinnipidamiskeskusesse saabumisel selgitatakse väljasaadetavale talle arusaadavas keeles tema õigusi ja kohustusi ning väljasaadetava taotlusel korraldatakse talle tema kulul õigusabi ja keelevahendusteenuse saamine 8 Väljasaadetavale antakse kirjalik teave väljasaatmise täideviimist reguleerivate õigusaktide kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja ja kaebuste esitamise korra kohta 26 3 Kinnipidamiskeskusest ajutine eemalviibimine Väljasaadetav võib väljaspool kinnipidamiskeskust viibida kinnipidamiskeskuse juhataja või tema poolt määratud ametniku loal järelevalve all kui see on vältimatult vajalik RT I 23 03 2015 1 jõust 02 04 2015 26 4 Väljasaadetava kaasaaitamiskohustus 1 Väljasaadetav on kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele sealhulgas 1 andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi 2 esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid mis omavad väljasaatmisemenetluses tähtsust 3 aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele 4 aitama kaasa oma isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaasaaitamiskohustus laieneb väljasaatmismenetluses ka väljasaadetava esindajale 26 5 Väljasaadetavate majutamine 1 Väljasaadetavate majutamiseks on kinnipidamiskeskuses elamu tubadega 2 Meessoost ja naissoost väljasaadetavad majutatakse eraldi tubadesse 3 Perekonnaliikmed majutatakse kokku RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 4 Alaealised majutatakse eraldi täisealistest väljasaadetavatest välja arvatud juhul kui see on ilmses vastuolus alaealise õiguste ja huvidega 5 Väljasaadetava võib kinnipidamiskeskuse juhataja otsusel turvalisuse kaalutlustel ja kinnipidamiskeskuse sissekorraeeskirja täitmise tagamiseks majutada eraldi käesoleva paragrahvi lõigetes 2 4 nimetatud väljasaadetavatest 6 Väljasaadetavate majutamiseks ettenähtud toad peavad vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele tervisekaitse ja hügieeninõuetele Toas peab olema aken mis kindlustab ruumis nõuetekohase valgustatuse 7 Vaba aja veetmiseks korraldatakse alaealisele väljasaadetavale eakohased tegevused ja tagatakse selleks vajalikud vahendid RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 8 Koolikohustuslikule väljasaadetavale tagatakse juurdepääs haridusele vastavalt põhikooli ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 26 6 Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tingimused 1 Äratusest kuni öörahuni võib väljasaadetav liikuda kinnipidamiskeskuse elamus sisekorraeeskirjaga ettenähtud ruumides Muudes ruumides ja kinnipidamiskeskuse territooriumil võib väljasaadetav viibida kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjadega ettenähtud juhtudel ja ajal Öörahust kuni äratuseni on väljasaadetav kohustatud viibima talle ettenähtud toas mis vajadusel lukustatakse 2 Väljasaadetav kannab isiklikke riideid Kui väljasaadetaval kasutamiskõlblikud riided puuduvad antakse väljasaadetavale kinnipidamiskeskuse poolt tasuta riietus Väljasaadetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti 3 Väljasaadetav on kohustatud hoolitsema oma riietuse puhastuse korrashoiu ja reeglipärase vahetuse eest 4 Väljasaadetaval võimaldatakse rahuldada usulisi vajadusi kui selleks on kinnipidamiskeskuses võimalused ja see ei ole vastuolus sisekorraeeskirjas sätestatuga 26 7 Väljasaadetava toitlustamine 1 Väljasaadetava toitlustamine korraldatakse vastavuses Eesti elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet 2 Toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele 3 Alaealiste toitlustamine korraldatakse nende east tulenevaid vajadusi arvestades 4 Võimaluse korral lubatakse väljasaadetaval tema kulul järgida oma religiooni toitumistavasid 5 Kinnipidamiskeskuse toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib isik kes tagab tervishoiuteenuse osutamise kinnipidamiskeskuses 26 8 Väljasaadetava tervishoid 1 Väljasaadetav peab hoolitsema oma isikliku hügieeni eest Vähemalt üks kord nädalas samuti kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmisel võimaldatakse väljasaadetavale sauna vanni või du i kasutamine Kord kuus tagatakse väljasaadetavale juuksuriteenus 2 Kui väljasaadetav ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ja see on toonud kaasa reaalse ohu väljasaadetava või teiste isikute tervisele võib kinnipidamiskeskuse juhataja korraldusel kasutada sundi hügieeninõuete täitmise tagamiseks Sunni kasutamine ei tohi ohustada väljasaadetava elu ega tervist 3 Kinnipidamiskeskus annab väljasaadetavale isikliku hügieeni vahendid kui väljasaadetaval need puuduvad ja tal ei ole rahalisi vahendeid nende soetamiseks 26 9 Väljasaadetavale arstiabi osutamine 1 Väljasaadetavale tagatakse tervisekontrolli ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 2 Väljasaadetava terviseseisundi jälgimiseks on kinnipidamiskeskuses alaline ravipunkt 3 Tervishoiuteenuseid osutab kinnipidamiskeskuses perearsti kvalifikatsiooniga isik vastavalt haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik on kohustatud regulaarselt jälgima väljasaadetava terviseseisundit ja suunama väljasaadetava ravile vanglate keskhaiglasse kui väljasaadetava terviseseisund ei võimalda kinnipidamist kinnipidamiskeskuses või tema Eestist väljasaatmist 5 Kinnipidamiskeskusesse paigutatud väljasaadetavate statsionaarset ravi teostatakse järelevalve all vanglate keskhaiglas 6 Väljasaadetava ravikulud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isiku poolt vanglate keskhaiglas osutatud hädavajalike teenuste ja ravi eest tasutakse riigieelarvest 7 Väljasaadetava tervisekontrolli ja talle osutatavate vajalike tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 26 10 Väljasaadetavale kokkusaamiste võimaldamine 1 Väljasaadetaval võimaldatakse kokkusaamine 1 kodakondsusjärgse riigi konsulaartöötajaga 2 kaitsjaga 3 vaimulikuga RT I 23 03 2015 1 jõust 02 04 2015 4 pädevate riigiasutuste rahvusvaheliste või valitsusväliste organisatsioonide esindajatega RT I 29 11 2010 2 jõust 24 12 2010 2 Kinnipidamiskeskuse juhataja loal võib väljasaadetav kokku saada lühiajaliselt järelevalve all käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikutega isiklikes õiguslikes või ärilistes huvides mida väljasaadetav ei saa teostada kolmandate isikute kaudu kui kohtumised ei takista väljasaatmise täideviimist Väljasaadetaval lubatakse kokku saada ainult isikutega kelle maine ja motiivide osas ei ole kinnipidamiskeskuse juhatajal põhjendatud kahtlusi 3 Politsei ja Piirivalveametil on õigus teostada väljasaadetavaga kokkusaamisele lubatud isiku turvakontroll ja vaadata läbi tema vallasasjad Kaitsja poolt kaasa toodud kirjalike materjalide sisuline läbivaatus on keelatud Vallasasjad mille omamine kinnipidamiskeskuses on keelatud võetakse kokkusaamise ajaks ajutisele hoiule RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi Kokkusaamiste kord aeg ja ruum sätestatakse kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas või selle alusel antud Politsei ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjas RT I 23 03 2015 1 jõust 02 04 2015 5 Kokkusaamine väljasaadetavaga toimub Politsei ja Piirivalveameti juuresolekul Kokkusaamisi kaitsja ja vaimulikuga on Politsei ja Piirivalveametil lubatud jälgida kuid mitte pealt kuulata RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 Väljasaadetavaga kokkusaamist sooviva isiku usaldusväärsuse kontrollimiseks on kinnipidamiskeskuse ametnikel õigus töödelda kokkusaamist sooviva isiku isikuandmeid RT I 29 11 2010 2 jõust 24 12 2010 7 Väljasaadetavaga ei võimaldata kokku saada kui 1 kokkusaamist sooviva isiku tegevus on olnud suunatud või on suunatud Eesti riigi ja selle julgeoleku vastu 2 kokkusaamist sooviv isik on seotud organisatsiooni või liikumisega mis oma tegevusega eirab avalikku korda 3 kokkusaamist sooviv isik on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja tema karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud 4 kokkusaamist sooviv isik on esitanud kokkusaamise taotlemisel valeandmeid või võltsitud dokumendi 5 kokkusaamist sooviva isiku usaldusväärsuses on põhjust kahelda 6 kokkusaamine väljasaadetavaga võiks mõjutada välismaalase väljasaatmise tõhusust või 7 esinevad muud mõjuvad põhjused RT I 29 11 2010 2 jõust 24 12 2010 8 Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asjaolu esinemisel võib erandina kokkusaamist lubada kui väljasaadetaval on kokkusaamiseks eraeluline või muu kaalukas põhjus RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 26 11 Väljasaadetava kirjavahetus ja sidevahendite kasutamine 1 Väljasaadetaval võimaldatakse kirjavahetus samuti telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamine kui kinnipidamiskeskuses on selleks tehnilised tingimused Kirjavahetus ja telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamine toimub kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatud korras 2 Väljasaadetavale saadetud kirjad avatakse Politsei ja Piirivalveameti poolt väljasaadetava juuresolekul ning sealt võetakse ära asjad mille omamine kinnipidamiskeskuses on kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjaga keelatud RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Väljasaadetava kirjavahetuse ja telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalitega edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras RT I 29 06 2012 2 jõust 01 01 2013 4 Kinnipidamiskeskuse juhataja või tema poolt määratud ametnik võib väljasaadetava kirjavahetust telefonikõnesid ja muude sidevahendite kasutamist piirata kui see võib ohustada kinnipidamiskeskuse sisekorda või takistada väljasaatmise täideviimist RT I 23 03 2015 1 jõust 02 04 2015 5 Väljasaadetava kirjavahetust riigiasutuste kaitsja vaimuliku ja kodakondsusjärgse riigi konsulaarametnikuga ei piirata 6 Kirjavahetus ning telefoni ja muude üldkasutatavate sidevahendite kasutamine toimub väljasaadetava kulul Kirjavahetuseks Eesti riigiasutuste kaitsja vaimuliku ja kodakondsusjärgse riigi konsulaarametnikuga võimaldatakse väljasaadetavale kantseleitarbed ja kaetakse postikulud kui väljasaadetaval puuduvad rahalised vahendid 26 12 Asjade soetamine 1 Väljasaadetaval on lubatud kinnipidamiskeskuse vahendusel sisekorraeeskirjas sätestatud mahus ja korras osta toiduaineid isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju mille omamine kinnipidamiskeskuses on lubatud 2 Väljasaadetaval on lubatud saada pakke Politsei ja Piirivalveamet kontrollib paki sisu paki saaja juuresolekul enne paki üleandmist RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 1 Pakina ei ole lubatud üle anda toiduaineid ja ravimeid 3 Politsei ja Piirivalveamet on kohustatud kinni pidama ja väljasaadetavale mitte üle andma pakis sisalduvaid asju mille omamine kinnipidamiskeskuses on keelatud RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Kinnipeetud asjad välja arvatud need mida ei ole võimalik hoiustada võetakse hoiule kuni väljasaadetava kinnipidamiskeskusest vabastamiseni 5 Kinnipeetud asjad mida ei ole võimalik hoiustada hävitatakse sisekorraeeskirjas ettenähtud korras 6 Väljasaadetava või paki saatja kulul võib kinnipeetud asjad tagastada paki saatjale RT I 2004 53 369 jõust 07 08 2004 26 13 Väljasaadetava kohustused 1 Väljasaadetav on kohustatud järgima ja täitma kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja 2 Sisekorraeeskirja rikkumisel mis ohustab teisi väljasaadetavaid või teisi isikuid või ohustab muul viisil kinnipidamiskeskuse turvalisust võib kohaldada käesoleva seaduse 26 15 sätestatud turvaabinõusid RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Väljasaadetav on kohustatud 1 täitma Politsei ja Piirivalveameti seaduslikke korraldusi RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 mitte takistama Politsei ja Piirivalveametit kohustuste täitmisel RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 võimaldama käesolevas peatükis sätestatud toimingute sooritamist 4 mitte häirima teisi kinnipidamiskeskuses viibivaid isikuid 5 teavitama viivitamata Politsei ja Piirivalveametit kõikidest asjaoludest mis võivad ohustada kinnipidamiskeskuse turvalisust ja sisekorda tema või teiste isikute elu ja tervist RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ning pidama korras ja puhastama tema kasutuses olevaid elu ja olmeruume 4 Väljasaadetav on kohustatud kandma väljasaatmise kulud sealhulgas sellega kaasnevad transpordikulud 4 1 Kui käesoleva seaduse 14 lõikes 3 3 nimetatud väljasaadetaval puuduvad piisavad rahalised vahendid tema Eestist väljasaatmise kulude kandmiseks nõutakse väljasaatmise otsuse tunnustamisel väljasaatmisega kaasnevad kulud sisse väljasaatmise otsuse teinud riigilt vastavalt nõukogu otsusele 2004 191 EÜ millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikust tunnustamist käsitleva direktiivi 2001 40 EÜ kohaldamisest tuleneva rahalise tasakaalustamatuse kompenseerimise kriteeriumid ja praktiline kord ELT L 60 27 02 2004 lk 55 57 RT I 2007 62 394 jõust 21 12 2007 ja osaliselt 30 03 2008 26 14 Läbivaatus RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 Politsei ja Piirivalveamet on kohustatud keelatud asjade avastamiseks tegema kahtluse korral väljasaadetava ja tema vallasasjade ning kinnipidamiskeskuse elu ja olmeruumide muude ruumide ja territooriumi läbivaatuse 2 Läbivaatuse käigus leitud keelatud asjad võetakse hoiule või hävitatakse 3 Läbivaatuse käigus leitud dokumendid ja sularaha võetakse hoiule ja tagastatakse väljasaadetavale tema kinnipidamiskeskusest vabastamisel RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 26 15 Turvaabinõud 1 Turvaabinõusid kohaldatakse väljasaadetava suhtes kes rikub käesolevas seaduses sätestatud kohustusi või kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ning see on toonud kaasa reaalse ohu väljasaadetava ja teiste isikute tervisele kes tahtlikult kahjustab oma tervist või kinnipidamiskeskuse vara või on suitsiidi või põgenemiskalduvustega samuti väljasaadetava suhtes kes on vägivaldne ning tervisekontrolli mitte läbinud väljasaadetava suhtes kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmisel et jälgida tema tervislikku seisundit RT I 29 11 2010 2 jõust 24 12 2010 2 Turvaabinõudena on lubatud 1 väljasaadetava liikumis ja suhtlemisvabaduse piiramine 2 isiklike esemete kasutamise keelamine 3 eraldatud lukustatud ruumi paigutamine 4 korrakaitseseaduse 78 1 punktides 1 3 ja 4 sätestatud erivahendite kasutamine RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 1 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud turvaabinõusid võib väljasaadetava suhtes kohaldada reaalse ja vahetu ohu korral RT I 23 03 2015 1 jõust 02 04 2015 3 Vajaduse äralangemisel lõpetatakse turvaabinõude kohaldamine 4 Turvaabinõude kohaldamisel võimaldatakse väljasaadetavale tema soovil värskes õhus viibimine vähemalt ühe tunni ulatuses päevas 4 1 Turvaabinõusid võib kohaldada ka väljasaadetava konvoeerimisel väljaspool kinnipidamiskeskust RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 Turvaabinõude kohaldamise otsustab kinnipidamiskeskuse juhataja Edasilükkamatul juhul otsustab turvaabinõude kohaldamise kõrgem kohalviibiv ametnik teavitades sellest esimesel võimalusel kinnipidamiskeskuse juhatajat RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 1 Korrakaitseseaduse 78 1 punktides 1 3 ja 4 sätestatud erivahendit võib konvoeerija kohaldada reaalse ja vahetu ohu korral väljasaadetava konvoeerimisel väljaspool kinnipidamiskeskust korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 6 Erakorraliste olukordade massiliste rahutuste ja kinnipidamiskeskuse väliste rünnakute tõrjumiseks samuti põgenenud väljasaadetavate tabamiseks töötatakse kinnipidamiskeskuses välja kaitseplaan mille kinnitab Politsei ja Piirivalveameti peadirektor kooskõlastatult Siseministeeriumiga RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 26 16 Ohjeldusabinõude kasutamine Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 26 17 Erivahendid ja teenistusrelvad RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 Politsei ja Piirivalveamet võib kasutada tulirelva ja erivahendeid ainult äärmuslikel juhtudel kui kõik ülejäänud abinõud väljasaadetava põgenemise takistamiseks põgenenud väljasaadetava tabamiseks relvastatud või mõne muu ohtliku esemega varustatud väljasaadetava või muu kinnipidamiskeskuses viibiva isiku kahjutuks tegemiseks kallaletungi kõrvaldamiseks või kõrvaliste isikute kinnipidamiskeskusesse sissetungimise takistamiseks on ammendatud 2 Kinnipidamiskeskuse erivahendid on 1 käerauad 2 sidumisvahendid 3 teenistuskoer 4 rahustussärk 3 Kinnipidamiskeskuse teenistusrelvad on 1 külmrelvadest kumminui või muust materjalist nui 2 gaasirelv 3 tulirelv 4 Tulirelva kasutamine naiste ja alaealiste vastu on keelatud välja arvatud väljasaadetava poolt relvastatud vastupanu osutamisel ning kallaletungi korral Politsei ja Piirivalveameti ametnikule või muule isikule 5 Massiliste korratuste puhul otsustab tulirelva ja erivahendite kasutamise valdkonna eest vastutav minister või edasilükkamatul juhul kõrgem kohalviibiv Politsei ja Piirivalveameti ametiisik teavitades sellest kohe valdkonna eest vastutavat ministrit ning Politsei ja Piirivalveameti peadirektorit 6 Nende kinnipidamiskeskuse ametikohtade loetelu millega kaasneb kinnipidamiskeskuses tulirelva kandmise õigus kehtestab Politsei ja Piirivalveameti peadirektor 7 Kinnipidamiskeskuse enesekaitsevahendite loetelu ja enesekaitsevahenditele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 26 18 Toimingud kinnipidamiskeskusest vabastamisel 1 Käesoleva seaduse s 24 sätestatud juhtudel vabastatakse väljasaadetav kinnipidamiskeskusest kinnipidamiskeskuse juhataja otsuse alusel 2 Kinnipidamiskeskusest vabastamisel tagastatakse väljasaadetavale kinnipidamiskeskuse hoiul olnud asjad ja dokumendid 3 Väljasaatmise korral tagastatakse väljasaadetavale dokumendid ja asjad mis võivad ohustada väljasaadetava või väljasaatmist täideviivate ametnike turvalisust piiripunktis 4 Vahi alla võetud väljasaadetava esemed ja dokumendid antakse üle väljasaadetava vahi alla võtnud ametnikule 5 Kinnipidamiskeskuse juhataja otsusel võib erandlikel asjaoludel ning kui väljasaadetaval puuduvad rahalised vahendid maksta väljasaadetavale kinnipidamiskeskusest vabastamisel ühekordset rahalist toetust summas mis ei ületa kehtivat minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri Nimetatud toetuse võib väljasaadetavalt või tema Eestisse kutsujalt pärast kinnipidamiskeskusest vabastamist välismaalaste seaduses ettenähtud korras sisse nõuda RT I 2004 53 369 jõust 07 08 2004 26 19 Kinnipidamiskeskuse juhtimine ja vastutus 1 Kinnipidamiskeskuse tööd juhib kinnipidamiskeskuse juhataja RT I 2004 53 369 jõust 07 08 2004 2 Kinnipidamiskeskuse juhataja vastutab käesolevas peatükis sätestatud kohustuste ja sisekorraeeskirja täitmise ning turvalisuse tagamise eest kinnipidamiskeskuses RT I 2004 53 369 jõust 07 08 2004 3 Politsei ja Piirivalveameti ametnik ei tohi avaldada teenistusvälistele isikutele talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid sealhulgas kinnipeetavate isiklikke suhteid puudutavaid asjaolusid Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu RT I 13

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=27729&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    01 04 2000 RT I 2000 25 147 Lõige 5 kehtetu RK s 15 03 2000 jõust 01 04 2000 RT I 2000 25 147 11 Väljateenitud aastate pension määratakse seda makstakse arvutatakse ümber ja indekseeritakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras RK s 05 12 2001 jõust 01 01 2002 RT I 2001 100 648 11 1 Väljateenitud aastate pensioni määramisel ja maksmisel läbiviidavale haldusmenetlusele ja tehtavatele otsustele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse RT I 2001 58 354 sätteid arvestades käesoleva seaduse erisusi RK s 19 06 2002 jõust 01 08 2002 RT I 2002 61 375 II VÄLJATEENITUD AASTATE PENSION POLITSEI JA KORRAKAITSEORGANITE TÖÖTAJATELE RK s 14 03 2000 jõust 16 04 2000 RT I 2000 28 167 12 Õigus saada väljateenitud aastate pensioni on politseiametnikel päästeteenistujatel ja vanglaametnikel kes on töötanud politseis päästeteenistuses või vanglas sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 38 295 Käesoleva paragrahvi esimeses lõigus nimetatud isikutel kes on teenistusest vabastatud vanuse pikaajalise töövõimetuse või koondamise tõttu on õigus saada väljateenitud aastate pensioni kui neil teenistusest vabastamise päevaks puudub riikliku pensionikindlustuse seaduse s 7 sätestatud vanusesse jõudmisest kuni 5 aastat ning nende üldine pensionistaa on vähemalt 25 aastat millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on teenitud selle pensioni saamise õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 38 295 RK s 07 04 2010 jõust 16 05 2010 RT I 2010 18 97 III VÄLJATEENITUD AASTATE PENSION LENNUNDUSTÖÖTAJATELE 13 Õigus saada väljateenitud aastate pensioni on järgmiste kategooriate lennundustöötajatel 1 lennukoosseisu töötajatel ja katselenduritel kellel on välja teenitud vähemalt 25 aastane staa lennukoosseisu töötajana või katselendurina RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 38 295 Nimetatud töötajatel kes on lennukoosseisust või katselenduri ametikohalt vabastatud tervisliku seisundi tõttu on õigus saada pensioni proportsionaalselt väljateenitud aastatega kui see staa on vähemalt 20 aastat RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 38 295 2 lennuliikluse lennujuhtidel ja lennuinformaatoritel dispet eritel 10 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse s 7 sätestatud vanusesse jõudmist kui neil on vähemalt 20 aastane pensionistaa millest vähemalt 10 aastat on töötatud lennuliikluse vahetul juhtimisel RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 38 295 RK s 07 04 2010 jõust 16 05 2010 RT I 2010 18 97 Lennuliikluse juhtimisega seotud töötajatel arvatakse väljateenitud aastate staa i hulka ka töötamine käesoleva paragrahvi punktis 1 märgitud kutsealadel 3 insener tehnilise teenistuse töötajatel 5 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse s 7 sätestatud vanusesse jõudmist kui neil on vähemalt 25 aastane pensionistaa millest vähemalt 20 aastat on töötatud käesolevas punktis märgitud teenistuses RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 38 295 RK s 07 04 2010 jõust 16 05 2010 RT I 2010 18 97 Insener tehnilise teenistuse töötajate väljateenitud aastate staa i hulka arvatakse ka töötamine käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 märgitud kutsealadel 4 stjuuarditel

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=6829&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ettevõtte või organisatsiooni administratsiooni poolt väljaantud õiendiga K I N N I T A T U D Eesti Vabariigi Valitsuse 16 juuli 1992 a määrusega nr 207 Tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate staa i arvutamise kord VV m 05 06 2008 Nr 90 jõust 16 06 2008 RT I 2008 24 159 I Lennukoosseisu töötajad 1 Olenevalt lennutundide arvust arvutatakse väljateenitud aastate staa lennukoosseisu töötajatele järgmiselt 1 20 lennutunni eest lennukitel välja arvatud alapunktides 2 3 ja 4 märgitud lennutunnid ja töötamine 1 kuu väljateenitud aastate staa i 2 12 lennutunni eest kopteritel eriotstarbelistel lendudel sanitaarlennud aviokeemiatööd aerofotolennud patrull lennud keskkonnauuringud jms välisriikide õhusõidukite lootsimisel juhtivkoosseisu ja lennuõpetaja ametikohal kaasa arvatud kõrg ja keskeriõppeasutustes kaadri ettevalmistamise ja kvalifikatsiooni tõstmisega seotud lennud 1 kuu väljateenitud aastate staa i 3 1 tööaasta eest õhusõiduki meeskonna liikmena avarii ot singu päästeteenistuse allüksustes 1 5 aasta väljateenitud aastate staa i 4 1 tööaasta eest lennukoosseisu ametikohal lennuspordiklubides endistes ALMAVÜ õppe ja spordiklubides sealhulgas kehtivat lennundustunnistust omavad lennutöö juhtivkoosseisu töötajad 1 5 aastat väljateenitud aastate staa i tingimusel et on täidetud õppe ja lennuplaan 2 aastat staa i kõrgema pilotaa i elementide sooritamisel 5 1 tööaasta eest Tsiviillennundustöötajatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametikohtade loetelu edaspidi lühendatult loetelu p 4 märgitud ametikohtadel 1 5 aastat väljateenitud aastate staa i tingimusel et on täidetud Eesti Lennuameti peadirektori poolt kinnitatud aastane lennuplaan 6 1 tööaasta eest loetelu punktis 5 märgitud ametikohal 1 5 aastat väljateenitud aastate staa i tingimusel et on täidetud aastane hüpete norm kolbmootori te ga lennukitelt kopteritelt õhulaevadelt ja aerostaatidelt laskumiste tõusude norm spetsiaalsete seadeldiste abil kopteritelt mis asuvad ripplennuasendis mitte madalamal kui 10 m maapinnast 2 aastat väljateenitud aastate staa i aastase hüpete normi täitmisel reaktiivmootori te ga lennukitelt ja kopteritelt 2 Väljateenitud aastate staa i arvutamiseks kuudes vastavalt punkti 1 alapunktides 1 ja 2 märgitule jagatakse summaarne lennutundide arv vastavalt 20 või 12 ga Väljateenitud aastate staa i arvutamiseks aastates jagatakse täiskuude arv 12 ga Punkti 1 alapunktides 4 5 ja 6 toodud tingimuste mittetäitmisel arvatakse väljateenitud aastate staa i hulka tegelikult töötatud aeg Kui tööaasta jooksul on tegeletud erinevate punktis 1 märgitud lennundustegevusaladega arvutatakse väljateenitud aastate staa proportsionaalselt lennutundidega igal tegevusalal 3 Lennukoosseisu töötajate väljateenitud aastate staa i hulka arvatakse samuti 1 teenistus lennukoosseisu ametikohtadel õhujõududes ja katselendurina vastavalt lennukoosseisule ja katselenduritele väljateenitud aastate staa i arvutamiseks käesoleva korraga kehtestatud korras VV m 15 12 2005 Nr 309 jõust 01 01 2006 RT I 2005 70 541 2 välisriigi tsiviillennunduses lennukoosseisu ametikohtadel töötamine punktis 1 toodud korras kui on tasutud sotsiaalmaks 3 õppimine kõrgemates ja keskastme lennukoolides tegeliku õpiaja ulatuses 4 lapsehoolduspuhkuse aeg VV m 15 12 2005 Nr 309 jõust 01 01 2006 RT I 2005 70 541 II Katselendurid 4 Olenevalt lennutundide arvust arvutatakse väljateenitud aastate staa katselenduritele järgmiselt 1 1 tööaasta eest Loetelu punktis 6 märgitud ametikohal 2 aastat väljateenitud aastate staa i tingimusel et selle tööaasta vältel võttis töötaja osa katselendudest 2 1 tööaasta eest Loetelu punktis 7 märgitud ametikohal kui lennutundide arv aastas oli 120 ja enam 2 aastat väljateenitud aastate staa i 50 120 1 5 aastat väljateenitud aastate staa i vähem kui 50 1 aasta väljateenitud aastate staa i Toodud korras arvutatakse väljateenitud aastate staa ka juhul kui vähemalt pool lennutundidest on lennatud pilotaa ilennukitel 3 1 tööaasta eest Loetelu punktis 8 märgitud ametikohal 2 aastat väljateenitud aastate staa i juhul kui on täidetud kindlaksmääratud lennutundide norm 5 Kui katselendur aasta jooksul ei osalenud katselendudel vaid töötas sisuliselt lendurina transportlennud õppelennud jne arvutatakse väljateenitud aastate staa sellele lennukoosseisule käesoleva korra punktis 1 toodud korras VV m 15 12 2005 Nr 309 jõust 01 01 2006 RT I 2005 70 541 Väljateenitud aastate staa i hulka ei arvata tööaastat mille vältel katselendur ei lennanud Juhul kui lennutundide puudumine on tingitud katselennul saadud vigastusest töövigastusest arvestatakse väljateenitud aastate hulka tegeliku töötamise aeg 6 Katselenduri väljateenitud aastate staa i hulka arvatakse samuti 1 teenistus õhujõudude ja töötamine tsiviillennunduse lennukoosseisu ametikohtadel käesoleva korra punktis 1 toodud korras VV m 15 12 2005 Nr 309 jõust 01 01 2006 RT I 2005 70 541 2 välisriigi tsiviillennunduses lennukoosseisu ametikohal töötamine käesoleva korra punktis 1 toodud korras kui on tasutud sotsiaalmaks VV m 15 12 2005 Nr 309 jõust 01 01 2006 RT I 2005 70 541 3 õpiaeg kõrgemates ja keskastme lennukoolides õpiaja ulatuses katselendurite kooli õpilastel kes õpiajal osalesid katselendudel kahekordselt 4 lapsehoolduspuhkuse aeg VV m 15 12 2005 Nr 309 jõust 01 01 2006 RT I 2005 70 541 Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 16 juuli 1992 a määrusega nr 207 Allmaa ja pealmaamäetööde ja kutsealade loetelu kus töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile 1 Allmaatööd koristus ja ettevalmistus kapitaal mäe põlevkivi ja teiste vähemalt 10 protsenti ränidioksiidi sisaldavate sealhulgas ümbriskivimites maavarade tegutsevates või ehitatavates kaevandustes samuti kaevandustes kus esinevad gaasidünaamilised nähud ja mäelöögid lõhkeaukude puurija lõhkaja lõhkemeister allmaa mäemontaa itööline allmaa pinnaseuhtija toestaja koristusel toestamisel maavarade kaevandamisel puurseadme juht ja tema abi vibrolaaduri juht laadurveoki juht läbindijuht hüdrotäidiseseguri juht laadurijuht skreepervintsi juht allmaaseadmete masinist elektriveduri juht allmaatööl allmaatõstekorraldaja allmaatööl tõstukijuht allmaatööl allmaatööline sealhulgas materjali tooja koristus ja ettevalmistustöödel elektrilukksepp allmaatööl mäetööline kaeveõõnte remontimisel lõhkematerjali väljastaja allmaajaoskonna ülem tema asetäitja ja abi allmaajaoskonna mehaanik tema asetäitja ja abi allmaajaoskonna mäemeister 2 Gaasidünaamiliste nähete mäelöökide eri ja kolmanda kategooria gaasiohtlikke kaevandusi teenindavad mäepäästeüksused respiraatoritööline jao ja rühmakomandör tema asetäitja abi 3 Lahtised mäetööd põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamisel vähemalt 150 meetri sügavusega karjäärides välja arvatud pealmaatööd sh puistangutel veoautojuht mäemassi väljaveol laadurijuht buldooserijuht puurseadme juht ja tema abi ekskavaatorijuht ja tema abi K I N N I T A T U D Eesti Vabariigi Valitsuse 16 juuli 1992 a määrusega nr 207 Tootmis ja kutsealad kus töötamine annab tekstiilitööstuse ettevõtete töötajatele õiguse väljateenitud aastate pensionile VV m 05 06 2008 Nr 90 jõust 16 06 2008 RT I 2008 24 159 Puuvilla vati lina villa siidi kanepi ja d uudi trikotaa i tekstiil galanterii ja vildivanutustööstus kunst ja sünteetilise kiu tootmise tekstiilitsehhid jaoskonnad osakonnad Kammkraasimisseadmete operaator Köiemasina tööline Köie ja nöörimasina tööline Korrutaja Linditaja Poolimisseadmete operaator välja arvatud täisautomaatseadmetel

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=7119&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive