archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul menetlus ei peatu kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel 3 Kui üldõigusjärglane viivitab menetluse peatumise või peatamise puhul menetluse jätkamisega kutsub kohus vastaspoole avalduse alusel õigusjärglast üles jätkama menetlust kohtu määratud tähtaja jooksul ja asja arutamises osalema Kutse toimetatakse koos avaldusega kätte õigusjärglasele Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul toimetatakse kutse kätte nii õigusjärglasele kui esindajale 4 Kui üldõigusjärglane käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul kohtuistungile ei ilmu loetakse väidetav õigusjärglus vastaspoole avalduse alusel tema poolt omaksvõetuks ja asja arutamist jätkatakse 354 Menetluse peatumine tsiviilkohtumenetlusteovõime kaotuse tõttu 1 Kui pool kaotab tsiviilkohtumenetlusteovõime või kui tema seaduslik esindaja sureb või seadusliku esindaja esindusõigus lõpeb ilma et pool oleks muutunud teovõimeliseks peatub menetlus kuni seaduslik esindaja või uus seaduslik esindaja teatab kohtule enda määramisest 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul menetlus ei peatu kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel 3 Kui seaduslik esindaja on käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud juhul määratud kuid ta ei teata määramisest kohtule ja vastaspool teatab kohtule oma soovist menetlust jätkata jätkub menetlus kui kohus on teate seaduslikule esindajale kätte toimetanud 355 Menetluse peatamine mõjuval põhjusel Kohus võib poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni Poole raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole tervenemiseni kui haigus ei ole krooniline 356 Menetluse peatamine teise menetluse tõttu 1 Kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni 2 Kohus võib menetluse peatada Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni kui see võib mõjutada tsiviilasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust 3 Kui kohus taotleb asjas tõusetunud küsimuses Euroopa Kohtult eelotsust peatab kohus menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni RT I 2006 31 235 jõust 01 09 2006 4 Kohus peatab menetluse nõutavaks ajaks kui Finantsinspektsioon taotleb seda finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel RT I 19 03 2015 3 jõust 29 03 2015 357 Abielu lahutamise menetluse peatamine 1 Kohus peatab abielu lahutamise menetluse kui võib arvata et abielu saab säilitada Kohus ei peata menetlust kui abikaasad on pikemat aega elanud eraldi ja kumbki neist menetluse peatamisega ei nõustu 2 Kui menetlus peatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel juhib kohus poolte tähelepanu leppimise võimalusele ja võimalusele saada nõu perenõustajalt 3 Menetluse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel peatada ühe korra kuni kuueks kuuks 358 Menetluse peatumise ja peatamise tagajärjed 1 Menetluse peatumise või peatamise korral katkeb kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatumise või peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti 2 Menetluse peatumise või peatamise aja kestel tehtud menetlustoimingud on tühised See ei takista hagi tagamist ega eeltõendamismenetluse läbiviimist tõendite tagamiseks 3 Menetluse peatumine pärast asja arutamise lõpetamist ei takista menetluses otsuse avalikult teatavakstegemist RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 359 Menetluse peatamine poolte ühisel taotlusel või mõlema poole puudumisel kohtuistungilt 1 Kohus võib menetluse peatada poolte ühisel taotlusel kui võib eeldada et see on otstarbekas pooleliolevate kompromissiläbirääkimiste tõttu või muul mõjuval põhjusel samuti mõlema poole puudumisel kohtuistungilt 2 Menetluse peatamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel ei mõjuta menetlustähtaegade kulgemist 360 Menetluse peatamise määrus ja selle peale edasikaebamine 1 Kohus peatab menetluse määrusega 2 Maakohtu või ringkonnakohtu menetluse peatamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata 361 Menetluse uuendamine 1 Kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel 2 Käesoleva seadustiku s 356 sätestatud juhul võib menetluse uuendada muu hulgas juhul kui teine menetlus mille tõttu menetlus peatati venib ülemäära ja peatatud asja on võimalik lahendada 3 Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega 4 Uuendatud menetlus jätkub sealt kus see pooleli jäi 10 osa HAGIMENETLUS 39 peatükk ASJA ALGATAMINE 362 Hagi esitamine 1 Hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg See kehtib üksnes juhul kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka muu avalduse või taotluse kohtule esitamise kohta kui seadusest ei tulene teisiti Kohtuistungil esitatud nõue või taotlus loetakse esitatuks ajal kui see avaldatakse kohtuistungil 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel muu hulgas tähtaja järgimise ning tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise hindamisel RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 363 Hagiavalduse sisu 1 Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele 1 hageja selgelt väljendatud nõue hagi ese 2 hagi aluseks olevad faktilised asjaolud hagi alus 3 tõendid mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid viidates konkreetselt millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse 4 kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil 5 hagihind kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele 2 Kui hageja soovib hagi menetleda dokumendimenetluses 406 tuleb seda hagis märkida 2 1 Kui hageja ei ole nõus hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemisega käesoleva seadustiku 407 kohaselt tuleb seda hagis märkida RT I 29 06 2012 3 jõust 01 01 2013 3 Kui hagejat esindab menetluses esindaja tuleb hagis märkida ka esindaja andmed Kui hageja soovib menetluses kasutada tõlgi abi tuleb seda hagiavalduses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed 4 Kui hagi esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise kohtualluvuse järgsesse kohtusse peab hagi esitamist sellele kohtule põhjendama 5 Abielulahutuse hagiavalduses märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka abikaasade ühiste alaealiste laste nimed sünniajad kes lapsi ülal peab ja kasvatab kelle juures lapsed elavad ning ettepanek vanemaõiguste ja laste kasvatamise edasiseks korraldamiseks 6 Kui hageja või kostja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik lisatakse hagile registrikaardi ärakiri registri väljavõte või registreerimistunnistus kui kohtul ei ole võimalik registrist seda ise kontrollida Muu juriidilise isiku kohta esitakse muud tõendid isiku olemasolu ja õigusvõime kohta 364 Hagi vara nimekirja esitamiseks ja aruande või kinnituse andmiseks 1 Hageja võib hagiavalduses nõuda varakogumi väljaandmiseks või vara seisu kohta teavet andma kohustatud kostjalt vara nimekirja esitamist 2 Hageja võib nõuda vara valitsemisega seotud sissetulekute või kulude kohta aru andma kohustatud kostjalt korrastatud arvestuse esitamist sissetulekute või kulude kohta ja sellega seotud dokumentide ja muude tõendite esitamist 3 Kui hagejal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nimekirjas või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvestuses märgitud andmete suhtes põhistatud kahtlus et see ei ole õigesti või piisavalt hoolsalt koostatud võib ta nõuda kostjalt ka vande andmist arvestuse või nimekirja õigsuse kohta kostjale teadaolevate andmete kohaselt Vande andmine toimub vande all seletuse andmiseks ettenähtud korras 4 Kui hageja esitab hagi nii raha saamiseks või muu teo tegemiseks kui ka sellega seotud vara nimekirja või arvestuse esitamiseks sissetulekute või kulude kohta või vande andmiseks võib hageja jätta oma raha maksmisele või muu teo tegemisele suunatud nõude nimekirja või arvestuse esitamiseni või kinnituse andmiseni või selle nõude suhtes osaotsuse tegemiseni täpselt määratlemata 365 Tähtaja määramise ja kahju hüvitamise täiendavad nõuded 1 Hageja võib hagiavalduses nõuda et kohus annaks koos hagis taotletava kohustuse täitmise või teo tegemisega kostjale otsuses selle täitmiseks tähtaja 2 Kui hagejal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumisel õigus nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist või leping lõpetada võib hageja hagiavalduses taotleda samas otsuses ka kahju hüvitise suuruse määramist ja lepingu lõpetatuks lugemist 366 Mittevaralise kahju hüvitamise hagi Mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 367 Viivisenõuded kõrvalnõudena Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt et taotletakse viivise mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni Eelkõige võib viivist nõuda selliselt et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest RT I 2008 28 180 jõust 15 07 2008 368 Tuvastushagi 1 Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi 2 Täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 369 Hagi esitamine enne nõude sissenõutavaks muutumist Tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul kui on alust eeldada et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus 370 Nõuete paljusus hagis 1 Hageja võib ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta 2 Hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet samuti mitu nõuet selliselt et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul kui esimest nõuet ei rahuldata 371 Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused 1 Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui 1 kohus ei ole pädev asja lahendama 2 hagi ei allu sellele kohtule 3 kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast 4 on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise 5 kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel 6 üüri või töövaidluskomisjoni või muu seadusega sätestatud kohtueelses menetluses milles võib teha otsuse täitedokumendina on samade poolte vahel asi sama nõude kohta samal alusel 7 samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel vahekohtumenetluses tehtud kehtiv lahend või kui toimub vahekohtumenetlus sellises asjas 8 pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada välja arvatud juhul kui hagis on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust 9 hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid 10 hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu 11 hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist 12 õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu 2 Kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui 1 hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust 2 hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 372 Hagi menetlusse võtmise otsustamine 1 Kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul 2 Kehtetu RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 3 Kohus võib vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata pärast seisukoha saamist või ärakuulamist 4 Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale 5 Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku 371 lõike 1 punktides 9 11 ja 12 nimetatud alustel 6 Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega loetakse et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses 7 Kui asi ei allu kohtule kuhu hagi esitati kohaldatakse menetlusse võtmisest keeldumisel käesoleva seadustiku s 75 sätestatut RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 8 Kui kohus leiab et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse ja halduskohus on eelnevalt samas asjas leidnud et see ei kuulu tema pädevusse esitab kohus viivitamata asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks taotluse Riigikohtu tsiviil ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule teavitades sellest menetlusosalisi RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 373 Vastuhagi esitamine 1 Kostjal on õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga vastuhagi kui RT I 29 06 2012 3 jõust 01 01 2013 1 vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele 2 vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise 3 vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist 2 Vastuhagi käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust hilisema esitamise korral võetakse see ühisesse menetlusse põhihagiga üksnes juhul kui vastuhagi õigeaegselt esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja vastuhagi ühisesse menetlusse võtmine on kohtu arvates asja lahendamise huvides 3 Vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut Kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse võetakse see menetlusse eraldi hagina kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud et hagi menetletaks üksnes vastuhagina 374 Hagide liitmine Kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu võib kohus liita hagid ühte menetlusse kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist 375 Haginõuete eraldamine 1 Kui kohus leiab et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks 2 Kohus võib hagide eraldamise tühistada kui selgub et eraldamine ei olnud põhjendatud RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 376 Hagi muutmine 1 Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul Kostja nõusolekut eeldatakse kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet 2 Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt 3 Hagi muutmise avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut Eelmenetluses hageja poolt hagiga seotud uute asjaolude esitamisel eeldatakse et hageja täiendab nendega hagi alust 4 Hagi muutmiseks ei peeta 1 esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid 2 hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist vähendamist laiendamist või kitsendamist 3 esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist 5 Kohus võib nõuda hagiavalduse teksti tervikuna esitamist kui hagi on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja hagiavalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse või täienduse võib hageja esitada ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata muu hulgas suuliselt kohtuistungil RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 40 peatükk HAGI TAGAMINE 377 Hagi tagamise alus 1 Kohus võib hageja taotlusel hagi tagada kui on alust arvata et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha Kui kohtuotsust tuleb ilmselt täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuste täitmine loetakse et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha 2 Sellise hagi tagamiseks mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet eelkõige asja kasutusviisi kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel Seda võib teha sõltumata sellest kas on alust arvata et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks Käesoleva seadustiku 378 lõikes 3 nimetatud abinõusid võib kohus rakendada ka omal algatusel RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 3 Tagada võib ka hagi milles on esitatud tulevane või tingimuslik nõue samuti tuvastushagi Tingimuslikku nõuet ei tagata kui tingimus ei saabu eeldatavasti menetluse aja kestel 4 Ringkonnakohus ja Riigikohus lahendavad hagi tagamise ja hagi tagamise määruse muutmise ja tühistamise taotlused kui asi millega seoses taotletakse hagi tagamist või tagamise tühistamist või muutmist on nende menetluses või kui neile on esitatud alama astme kohtu lahendi peale kaebus RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 5 Hagi tagamise abinõu võib rakendada ka sama hageja mitme nõude tagamiseks sama kostja vastu 6 Hagi tagamise abinõu võib kohus rakendada ka seoses välisriigis toimuva kohtu või vahekohtumenetlusega RT I 31 12 2014 1 jõust 10 01 2015 378 Hagi tagamise abinõud 1 Hagi tagamise abinõud on 1 kostjale kuuluvale kinnisasjale laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine 2 kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 3 kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine 4 teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha selleks ettenähtud pangakontole RT I 31 01 2014 6 jõust 01 04 2014 5 kostja kohustamine asja kohtutäiturile hoiuleandmiseks 6 täitemenetluse peatamine täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 7 kostjal elukohast lahkumise keelamine kostja kinnipidamine ja talle aresti määramine 8 kostja eelkõige kindlustusandja kohustamine maksete tegemiseks õigusvastaselt kahju tekitamise või kindlustuslepingu asja menetluse kestel ilmselt minimaalselt tasumisele kuuluvate summade ulatuses 9 kostjal tüüptingimuse kasutamise või tingimuse soovitajal soovitamise peatamine ja soovituse tagasivõtmiseks kohustamine ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamise või tingimuse soovitajalt soovitamise lõpetamise ja soovituse tagasivõtmise hagi puhul 10 kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu 2 Autoriõiguse autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumisele tugineva hagi tagamiseks võib kohus muu hulgas arestida kauba mille puhul on intellektuaalse omandi õiguse rikkumise kahtlus või kohustada sellise kauba välja andma takistamaks kauba käibesse laskmist või turustamist Kui autoriõiguse autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse ärilisel eesmärgil rikkumisest tuleneva hagi tagamiseks taotletakse kostja pangakonto või muu vara arestimist võib kohus kohustada väljastama panga finants või äridokumente või võimaldama nendega tutvuda RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 3 Abieluasjas ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida ka 1 vanema õigusi ühise lapse suhtes 2 vanema suhtlemist lapsega 3 lapse väljaandmist teisele vanemale 4 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma 5 koduse majapidamise esemete ja abikaasade ühise eluaseme kasutamist 6 abikaasa või lapse isiklikuks kasutamiseks mõeldud asjade väljaandmist või kasutamist 7 muid abielu ja perekonnaga seonduvaid küsimusi mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik 4 Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda 5 Kohus võib hagi tagamiseks rakendada üheaegselt mitut abinõu 6 Hageja võib käsutada hagi tagamisest talle tulenevaid õigusi eelkõige võib ta õigusest loobuda või anda nõusoleku sellise tehingu tegemiseks mis käsutuskeelust tulenevalt oleks keelatud RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 379 Isiku aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 1 Hagi tagamise korras võib kohaldada isiku aresti ja elukohast lahkumise keeldu üksnes siis kui see on vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja muude hagi tagamise abinõudega ei tagataks nõuet ilmselt piisavalt eelkõige juhul kui on alust arvata et isik lahkub välisriiki või toimetab sinna oma vara RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 2 Varalise nõudega hagi tagamiseks võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abinõu rakendada üksnes juhul kui hagihind ületab 32 000 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 3 Juriidilise isiku puhul võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abinõu rakendada juriidilise isiku juhtorgani liikme suhtes 4 Isiku aresti kandmise korraldab kohtumääruse alusel politsei RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 5 Elukohast lahkumise keeld seisneb isiku kohustuses mitte lahkuda oma elukohast kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks Elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks kutsub kohus füüsilisest isikust kostja või juriidilisest isikust kostja juhtorgani liikme välja ja võtab temalt selle kohta allkirja 380 Hagi tagamine avalike ülesannete täitmiseks määratud eseme puhul Hagi tagamise abinõu ei saa määrata avalik õiguslikule juriidilisele isikule kuuluva eseme suhtes mis on vajalik avalike ülesannete täitmiseks või mille võõrandamine on vastuolus avalike huvidega 381 Hagi tagamise avaldus 1 Hagi tagamise avaldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid 1 hagi ese ja hagi hind 2 hagi tagamise aluseks olevad asjaolud 3 soovitav hagi tagamise abinõu 4 avalduse vastaspoole andmed 5 kohtuliku hüpoteegi seadmise taotlemise puhul mitmele asjale korraga nõude jagunemine erinevate hüpoteegiga koormatud asjade vahel 2 Nõuet mille tagamist soovitakse ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada 382 Hagi tagamine hagi esitamata 1 Kohus võib avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist Avalduses tuleb põhistada miks hagi kohe ei esitata Avaldus esitatakse kohtule kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi 2 Kui kohus tagab hagi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul määrab kohus tähtaja mille jooksul peab avaldaja hagi esitama Tähtaeg ei või olla pikem kui üks kuu Kui hagi määratud tähtaja jooksul ei esitata tühistab kohus hagi tagamise 3 Hagi tagamiseks võib vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka kohus kelle tööpiirkonnas asub vara mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnda muusse Eesti või välisriigi kohtusse või vahekohtusse Avalikku registrisse kantud vara suhtes võib hagi tagamise abinõu rakendada ka registri asukoha järgne kohus laeva suhtes ka kodusadama asukoha järgne kohus 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohus võib hagi tagamise ka asendada või tühistada samuti nõuda hagi tagamiseks või tagamise jätkumiseks tagatist 5 Seaduses sätestatud juhul võib kohus tagada ka avaldust mis esitatakse kohtueelse vaidluse lahendamise asutusele 383 Hagi tagamine tagatise vastu 1 Kohus võib teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks 1 1 Kohus tagab rahalise nõudega hagi üksnes juhul kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses Kui hagi tagamise korras taotletakse kostja aresti või elukohast lahkumise keelamist antakse tagatis mitte vähem kui 3200 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 1 2 Kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 2 Tagatis tuleb anda kohtu määratud tähtpäevaks Kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta jätab kohus hagi tagamata või tühistab hagi tagamise 384 Hagi tagamise avalduse lahendamine 1 Kohus lahendab hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval Kohus võib hagi tagamise avalduse lahendada hiljem kui ta soovib kostja eelnevalt ära kuulata 2 Kui hagi tagamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele ja puuduse saab ilmselt kõrvaldada annab kohus avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks Puuduse õigeaegse kõrvaldamata jätmise puhul jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata 3 Kostjale ja teistele menetlusosalistele hagi tagamise avalduse läbivaatamisest ei teatata Kohus võib kostja eelnevalt ära kuulata kui see on ilmselt mõistlik eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist 4 Enne kui kohus reguleerib hagi tagamise korras vanema õigusi lapse suhtes või vanema suhtlemist lapsega või kohustab kostjat last välja andma tuleb ära kuulata vähemalt kümneaastane laps ja pädev valla või linnavalitsus Kui see ei ole võimalik asja kiireloomulisuse tõttu tuleb nad ära kuulata esimesel võimalusel pärast seda 5 Lapse heaolu ohustava asjaolu ilmnemisel võib kohus vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida pädeva valla või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel sõltumata hagi tagamise avalduse esitamisest RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 385 Hagi tagamise asendamine raha maksmisega Rahalise nõudega hagi tagamise määruses ja hagi tagamise määruses isikule aresti kohaldamise või isikul elukohast lahkumise keelu kohaldamise kohta määratakse kindlaks rahasumma mille maksmisel selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga Käesolevas paragrahvis nimetatud juhul ei kohaldata käesoleva seadustiku 386 lõikes 3 sätestatut RT I 31 01 2014 6 jõust 01 04 2014 386 Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine 1 Poole taotlusel võib kohus määrusega asendada ühe hagi tagamise abinõu teisega 2 Asjaolude muutumise korral eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel 3 Hagi tagamise abinõu asendamise või hagi tagamise tühistamise taotlusest teatab kohus teisele poolele Teisel poolel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid 4 Kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse Kohus tühistab hagi tagamise ka siis kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus kui seadusega ei ole sätestatud teisiti 5 Kohus võib käesoleva seadustiku 378 lõikes 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel 387 Hagi tagamise määruse edastamine 1 Kohus saadab hagi tagamise määruse viivitamata hagejale ja toimetab kätte kostjale Hageja taotlusel võib kohus hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamise edasi lükata RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 2 Kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri registripidaja või muu isiku või asutuse poole tuleb seda hagi tagamise määruses märkida Kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel Sel juhul täiendavat avaldust registripidajale või muule asutusele või isikule esitada vaja ei ole Kohus ei edasta ise määrust kohtutäiturile RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 3 Määrus millega jäetakse hagi tagamata või nõutakse hagejalt tagatise andmist saadetakse üksnes avaldajale 388 Kohtuliku hüpoteegi seadmine 1 Kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmisel annab kohtulik hüpoteek hagi tagamist taotlenud isikule asja koormavate teiste õiguste suhtes samasugused õigused nagu hüpoteek või laevahüpoteek hüpoteegipidajale või õhusõiduki registerpant pandipidajale kui seadusest ei tulene teisiti 2 Hüpoteegisummaks on tagatava nõude summa mis kantakse kinnistusraamatusse laevakinnistusraamatusse või tsiviilõhusõidukite registrisse Kohtulikku hüpoteeki ei seata alla 640 eurose põhinõude puhul kui on võimalik rakendada kostjat vähem koormavaid hagi tagamise abinõusid RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 3 Kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse laevakinnistusraamatusse või tsiviilõhusõidukite registrisse hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel Hageja taotlusel edastab kohus määruse käesoleva seadustiku 387 lõikes 2 sätestatud korras ise kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks Hüpoteek tekib sissekandmisega RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 4 Kohtutäitur võtab laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmisel laeva või õhusõiduki hagi tagamist taotlenud isiku avaldusel oma järelevalve alla Sel juhul keelab kohtutäitur täielikult või osaliselt laeva kasutamise ja võib anda laevaga seonduvaid korraldusi 5 Kohtuliku hüpoteegi seadmisel mitmele kinnisasjale laevale või õhusõidukile märgib kohus hagi tagamise määruses iga koormatud asja kohta käiva rahasumma mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse RT I 31 01 2014 6 jõust 01 04 2014 6 Hagi tagamise tühistamise või hagi tagamise abinõu asendamise korral omandab hüpoteegi kinnisasja laeva või õhusõiduki omanik Tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust laevakinnistusraamatust või tsiviilõhusõidukite registrist RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 389 Vara arestimine 1 Vara arestimisel ei või kostja arestitud vara käsutada Muu vallasvara kui laevakinnistusraamatusse kantud laeva või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki arestimisega tekib lisaks arestipandiõigus 2 Kohus ei aresti kinnisasja laevakinnistusraamatusse kantud laeva ega tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukit alla 640 eurose põhinõude summa puhul kui on võimalik rakendada kostjat vähem koormavaid hagi tagamise vahendeid RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 3 Mitme asja arestimisel märgib kohus hagi tagamise määruses iga koormatud asja kohta käiva rahasumma mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse RT I 31 01 2014 6 jõust 01 04 2014 4 Kinnisasja ja registrisse kantud vallasasja või muu eseme arestimisel kantakse kinnistusraamatusse või muusse registrisse vara käsutamise keelumärge hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel Hageja taotlusel edastab kohus määruse käesoleva seadustiku 387 lõikes 2 sätestatud korras ise keelumärke sissekandmiseks RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 5 Kohus võib hageja või kostja avalduse alusel määrata arestitud eseme müügi ja müügist saadud raha hoiustamise selleks ettenähtud kontol kui eseme väärtus võib oluliselt langeda või kui eseme hoidmine põhjustaks ülemääraseid kulutusi RT I 31 01 2014 6 jõust 01 04 2014 6 Vara arestimise korraldab kohtutäitur Kohtutäitur võtab arestitud eseme hagi tagamist taotlenud isiku avalduse alusel oma järelevalve alla Sel juhul keelab kohtutäitur täielikult või osaliselt eseme kasutamise ja võib anda esemega seonduvaid korraldusi muu hulgas korraldada eseme hoiustamise 390 Määruskaebuse esitamine 1 Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale millega kohus hagi tagas ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas võib pool esitada määruskaebuse Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 Määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist Määruskaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale peatab määruse täitmise 391 Hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine 1 Hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju kui 1 jõustub kohtulahend millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega 2 ilmneb et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus 3 enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel et hagi ei esitatud tähtaegselt 2 Hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates 41 peatükk EELMENETLUS 392 Eelmenetluse ülesanded 1 Eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja 1 hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes 2 menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 3 menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 4 tõendid mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta 5 kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses 6 kes on menetlusosalised ning kas ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda 2 Kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil valmistab kohus asja arutamise ette niisuguse põhjalikkusega et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil 3 Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 4 Eelmenetluses kontrollib kohus ka hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi 5 Eelmenetluses võib asja lahendada seaduses ettenähtud juhul 393 Menetlusosalistele hagist teatamine 1 Kui kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud teatab ta sellest viivitamata menetlusosalistele ning toimetab hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale ja kolmandale isikule kätte 2 Kohus teeb kostjale hagi menetlusse võtmisest teatamisel teatavaks 1 kostja kohustuse hagile kohtu määratud tähtpäevaks kirjalikult vastata 2 mida vastus hagile peab sisaldama 3 hagile vastamata jätmise hagi tunnistamise ja hageja väidetega nõustumise tagajärjed muu hulgas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kostja kahjuks ja kostja kohustuse kanda menetluskulud 4 kohtuistungilt puudumise tagajärjed kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil 5 tõendite kohtu määratud ajaks esitamata jätmise tagajärjed 2 1 Iseseisva nõudeta kolmandale isikule selgitab kohus tema õigust esitada hagi suhtes oma seisukoht kohtu määratud tähtaja jooksul RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 3 Tüüptingimuse kasutamise lõpetamise või tingimuse soovitajalt soovitamise lõpetamise ja soovituse tagasivõtmise hagi puhul kostja vastu kelle tegevuse üle teostab üldist järelevalvet selleks määratud riigiasutus edastab kohus hagi ka sellele asutusele kohtule kirjaliku seisukoha andmiseks Vajaduse korral kuulab kohus asutuse seisukoha ka suuliselt ära 4 Kui asja lahendamine võib puudutada paljusid isikuid või kui see võib olla muul põhjusel asja lahendamisel mõistlik võib kohus edastada hagi seisukoha andmiseks pädevale riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele ka muul kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul või küsida selle asutuse seisukohta mingi asja lahendamiseks vajaliku küsimuse kohta RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 394 Kostja vastus hagile 1 Kostja peab esitatud hagile kohtule kirjalikult vastama 2 Vastuses hagile peab kostja muu hulgas teatama 1 kas tal on vastuväiteid selle kohta et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada kui kostja ei ole selles osas oma seisukohta juba väljendanud 2 kas ta võtab hagi õigeks tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid 3 kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks 4 kas ta soovib esitada vastuhagi 5 kuidas tuleb kostja arvates jaotada menetluskulud RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 6 kas ta on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil 7 kas tema arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel 3 Kui kostjat esindab menetluses esindaja tuleb vastuses märkida ka esindaja andmed Kui kostja soovib menetluses kasutada tõlki tuleb seda vastuses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed 4 Kui hagiavalduses märgitud kostja andmed on ebaõiged peab kostja kohtule teatama õiged andmed 5 Hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates 6 Kostja vastuse hagile edastab kohus teistele menetlusosalistele koos hagi vastusele lisatud dokumentide ärakirjadega RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 395 Kostja suuline vastus Kohus võib lubada kostjal vastata hagile suuliselt kohtuistungil kui nii võib asja kohtu arvates ilmselt kiiremini lahendada Kohus kohustab sel juhul kostjat hagi vastuse esitamist istungil piisava põhjalikkusega ette valmistama määrab istungi aja ning selgitab kostjale istungil vastuse ja muude kaitsevahendite esitamata jätmise võimalikke tagajärgi 396 Hageja arvamus hagi vastuse kohta Kohus nõuab hagejalt hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust ja annab selleks mõistliku tähtaja kui see on vajalik asja kiirema ja õigema lahendamise huvides 42 peatükk KOHTUISTUNG HAGIMENETLUSES 397 Kohtuistungi määramine Kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil peab ajavahemik hagi kostjale kättetoimetamise ja kohtuistungi toimumise vahel olema vähemalt 30 päeva dokumendimenetluses vähemalt 14 päeva Kui kostjale antakse hagile kirjalikult vastamiseks tähtaeg ei või kohtuistungit määrata enne kostja vastuse saamist ja selle hagejale edastamist või vastamiseks antud tähtaja möödumist 398 Eelistung 1 Kohus võib määrata eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi kui kohtu arvates saab nii paremini ette valmistada asja arutamist põhiistungil või kui eelistungil on rohkem väljavaateid lõpetada menetlus kompromissiga või muul viisil kokkuleppel 2 Kohus peab asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt välja arvatud juhul kui kohus leiab et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud 3 Kui asja arutamist ei lõpetata eelistungil teeb kohus korraldused mis on veel vajalikud põhiistungi ettevalmistamiseks ja määrab põhiistungi aja 399 Asja läbivaatamise kord kohtuistungil Asi vaadatakse asja arutamiseks määratud kohtuistungil läbi järgmises korras 1 pooled esitavad eelmenetluses esitamata tõendid kui kohus seda lubab 2 hageja esitab oma nõuded 3 kostja teatab kas ta tunnistab hagi või vaidleb sellele vastu 4 menetlusosalised annavad seletused põhjendades oma seisukohti ja esitades oma vastuväited vastaspoole omade kohta 5 kohus uurib kõiki vastuvõetud tõendeid 6 menetlusosalised saavad sõna kohtuvaidluseks 400 Menetlusosaliste seletused 1 Kohus kuulab ära hageja ja tema poolel osa võtva kolmanda isiku kostja ja tema poolel osa võtva kolmanda isiku osas mis neil on eelmenetluses esitatule lisada Menetlusosalistel on õigus esitada üksteisele küsimusi 2 Menetlusosaline kes tervise tõttu ei saa anda seletust suuliselt võib seda teha

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=70061&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    selle uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole eelmises lauses nimetatud tähtaja jooksul esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 6 Kohus ei aruta organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitamisel asja enne kui on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaeg Erinevad hagid sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks liidetakse ühte menetlusse RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 7 Juriidilise isiku organi otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega Otsuse tühisusele ei saa tugineda kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 8 Organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses Kui kehtetuks tunnistatud otsuse või otsuse alusel mille tühisuse kohus tuvastas oli tehtud kanne avalikku registrisse saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 39 Juriidilise isiku lõpetamine Juriidiline isik lõpetatakse 1 üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega 2 isiku organi või asutuse otsusega kellele seadusega on antud õigus lõpetada avalik õiguslik juriidiline isik 3 seaduses põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel 4 tähtaja möödumisel kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt 4 1 kehtetu RT I 06 12 2010 1 jõust 05 04 2011 5 kehtetu RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 6 kehtetu RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 7 kohtumäärusega sundlõpetamise kohta RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 8 muul seaduse põhikirja või ühingulepinguga ettenähtud alusel 40 Juriidilise isiku sundlõpetamine 1 Juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel sundlõpetamine kui RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 Vabariigi Valitsuse seaduse 107 lõike 4 alusel asendatud alates 2014 aasta 1 juulist siseministri sõnadega valdkonna eest vastutava ministri 1 juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse avaliku korra või heade kommetega 2 juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada 3 juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega 4 juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele 5 juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud 6 esineb muu seaduses sätestatud alus 2 Kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada määrab kohus juriidilisele isikule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 3 Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel kui seadusest ei tulene teisiti 41 Likvideerimine 1 Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras 2 Likvideerimise korraldavad likvideerijad kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed kui seaduse põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused 3 Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga Likvideerijad vastutavad oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liikmed 4 Likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse nõuavad sisse võlad müüvad vara rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks 5 Likvideerimise ajal esindavad juriidilist isikut likvideerijad kes võivad juriidilist isikut esindada kõigi tehingute tegemisel Kui juriidilisel isikul on mitu likvideerijat võivad nad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut endi hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks 6 Kui likvideerijaid ei ole määratud kohtu poolt võib neid tagasi kutsuda nagu juhatuse liikmeid 7 Huvitatud isiku nõudmisel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda sõltumata juriidilise isiku lõpetamise alusest Sel juhul määrab kohus uue likvideerija 8 Likvideerimise ajal tuleb juriidilise isiku nimele lisada märkus likvideerimisel 42 Likvideerimisteade ja nõuete esitamine 1 Likvideerijad avaldavad viivitamata teate juriidilise isiku likvideerimise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 2 Likvideerimisteates tuleb märkida et võlausaldajad esitaksid oma nõuded juriidilise isiku vastu nelja kuu jooksul teate avaldamisest arvates Kui juriidilise isiku nime on muudetud teate avaldamisele eelneva kahe aasta jooksul tuleb likvideerimisteates märkida ka juriidilise isiku varasemad nimed 3 Teadaolevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate RT I 2003 78 523 jõust 27 12 2003 43 Nõuete rahuldamine ja vara jagamine 1 Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist võib allesjäänud vara jagada välja isikutele kes seaduse põhikirja või ühingulepingu kohaselt on selleks õigustatud kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Vara ei või välja jagada enne kuue kuu möödumist likvideerimisteate avaldamisest 2 Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud hoiustatakse talle kuuluv raha 3 Kui kohustust ei ole likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõude osas toimub kohtumenetlus võib allesjäänud vara jagada õigustatud isikutele välja üksnes juhul kui võlausaldajale on antud piisav tagatis 4 Kui juriidiline isik sundlõpetatakse seetõttu et juriidilise isiku eesmärk või tegevus on keelatud karistusõiguslike sätetega või on vastuolus avaliku korra või heade kommetega jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara riigile 44 Pankrotiavalduse esitamine Kui likvideeritava juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks peavad likvideerijad viivitamata esitama pankrotiavalduse 45 Juriidilise isiku lõppemine 1 Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist raha hoiustamist tagatise andmist ja allesjäänud vara õigustatud isikutele väljajagamist esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks 2 Eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb 3 Avalik õiguslik juriidiline isik lõpeb seadusega ettenähtud korras 46 Dokumentide säilitamine 1 Lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule Dokumente säilitatakse kümme aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 2 Kui juriidiline isik oli kantud registrisse kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht 47 Ühinemine jagunemine ja ümberkujundamine Juriidilise isiku ühinemine jagunemine ja ümberkujundamine on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras 3 osa ESEMED 48 Eseme mõiste Esemeks on asjad õigused ja muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks 49 Asja mõiste 1 Asi on kehaline ese 2 Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3 Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 50 Kinnisasi ja vallasasi 1 Kinnisasi on maapinna piiritletud osa maatükk 2 Asi mis ei ole kinnisasi on vallasasi 3 Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut 51 Asendatav asi 1 Asendatav on vallasasi mida käibes määratakse arvu mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused 2 Poolte tahtel võib asendatavale asjale anda poolte suhtes asendamatu asja omaduse samuti vastupidi 52 Äratarvitatav asi 1 Äratarvitatav on vallasasi mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse 2 Äratarvitatavaks loetakse ka vallasasi mis kuulub asjade kogumisse mille otstarbekohane kasutamine seisneb üksikute asjade võõrandamises 53 Oluline osa 1 Asja oluline osa on selle koostisosa mida ei saa asjast eraldada ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks 2 Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 54 Kinnisasja osad 1 Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised kasvav mets muud taimed ja koristamata vili 2 Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või rajatis mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus ei ole kinnisasja osa RT I 2007 24 128 jõust 26 03 2007 3 Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks 4 Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 55 Ehitise osad 1 Ehitise olulised osad on asjad millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata 2 Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa 56 Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast 57 Päraldis 1 Päraldis on vallasasi mis olemata peaasja osa teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu 2 Asi ei ole päraldis kui seda käibes päraldiseks ei loeta 3 Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti Eeldatakse et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi 58 Dokumendid päraldisena Asja omandamise ja valdamise samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid kaardid ja plaanid on asja päraldised 59 Majandus või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldised Majandus või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldisteks on muu hulgas sellel asuvad masinad seadmed tööriistad ja muud vallasasjad mis on vajalikud korrapäraseks majandus või kutsetegevuseks kinnisasjal 60 Põllumajandusliku kinnisasja päraldised Põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatava kinnisasja päraldisteks on muu hulgas selle majandamiseks kasutatav põllumajandusinventar masinad ja loomad samuti maatüki saadused mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini 61 Päraldise lõppemine 1 Asi lakkab olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides 2 Asi ei lakka olemast päraldis selle ajutisel lahutamisel peaasjast 62 Kasu 1 Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised kasutuseelised 2 Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused samuti tulu mida asi annab õigussuhte tõttu 3 Õigusvili on tulu mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile samuti tulu mida õigus annab õigussuhte tõttu 4 Kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja või õiguse viljale kuuluvad temale asjast selle ajavahemiku jooksul eraldatud saadused ja asjast või õigusest selle ajavahemiku jooksul saadud tulu Perioodiliselt saadava tulu puhul kuulub õigustatud isikule tema õigustuse ajale vastav osa viljast 63 Kulutused Esemele tehtud kulutused on 1 vajalikud kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest 2 kasulikud kui nendega eset oluliselt parendatakse 3 toreduslikud kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust meeldivust või ilu 64 Kulutuste hüvitamine vilja väljaandmisel Vilja väljaandmiseks kohustatud isik võib nõuda vilja saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses mis on vajalik asja korrapäraseks majandamiseks ega ületa vilja väärtust 65 Eseme väärtus Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind turuhind 66 Vara mõiste Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum kui seadusest ei tulene teisiti 66 1 Ettevõte Ettevõte on majandusüksus mille kaudu isik tegutseb RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 4 osa TEHINGUD 3 peatükk ÜLDSÄTTED 67 Tehingu mõiste 1 Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus 2 Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed Ühepoolne tehing on tehing mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus Mitmepoolne tehing on tehing mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus Mitmepoolsed tehingud on lepingud 68 Tahteavalduse liigid 1 Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti 2 Otsene on tahteavaldus milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg 3 Kaudne on tahteavaldus mis väljendub teos millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg 4 Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast 5 Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 69 Tahteavalduse tegemine 1 Kindlale isikule tahteavalduse saaja suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega 2 Tahteavaldus on kätte saadud kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda 3 Lepinguga seotud tahteavaldus mis on tehtud eemalviibijale loetakse kättesaaduks kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht loetakse tahteavaldus kättesaaduks kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda 4 Kui tahteavaldus mis pidi tahteavalduse saajani jõudma kindla ajavahemiku jooksul jõuab tahteavalduse saajani hilinenult loetakse tahteavaldus õigeaegselt kättesaaduks kui tahteavaldus ei jõudnud tahteavalduse saajani õigeaegselt asjaolude tõttu mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja 5 Tahteavalduse võib teisele isikule teha ka kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 70 Lepingu rikkumisest teatamine Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse milles teatab et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi 71 Kindlale isikule tehtud tahteavalduse sisu Kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga nagu see kätte saadi Kui tahteavalduse sisu muutus asjaolude tõttu mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja loetakse tahteavaldus tehtuks sellise sisuga nagu see väljendati 72 Tahteavalduse tagasivõtmine Tahteavaldust ei loeta tehtuks kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus 73 Tahteavalduse tegija surm või piiratud teovõime Tahteavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu et tahteavalduse tegija suri pärast tahteavalduse tegemist või muutus pärast tahteavalduse tegemist piiratud teovõimega isikuks kui seadusest ei tulene teisiti 74 Tahteavaldus piiratud teovõimega isikule 1 Piiratud teovõimega isikule tehtud tahteavaldus muutub kehtivaks kui selle saab kätte piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja 2 Kui tahteavaldus ei too piiratud teovõimega isikule otseseid tsiviilkohustusi või kui seaduslik esindaja on andnud nõusoleku selleks et tahteavaldus tehakse piiratud teovõimega isikule muutub tahteavaldus kehtivaks kui selle saab kätte piiratud teovõimega isik 3 Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust muutub piiratud teovõimega isikule tehtud pakkumus või piiratud teovõimega isikule antud nõustumus kehtivaks selle kättesaamisega piiratud teovõimega isiku poolt 75 Tahteavalduse tõlgendamine 1 Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma tuleb tahteavaldust tõlgendada nii nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi 2 Tahteavaldust mis ei ole tehtud kindlale isikule tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele Kui selline tahteavaldus on suunatud avalikkusele tuleb seda tõlgendada nii nagu mõistlik isik seda mõistma pidi 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka isiku muu õigusliku tähendusega teo tõlgendamisel 76 Käsutusõiguse piiramine ja välistamine 1 Tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada 2 Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude 4 peatükk TEHINGU VORM 77 Tehingu vormivabadus 1 Tehingu võib teha mis tahes vormis kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi 2 Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud siis eeldatakse et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded 3 Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis milles tehing on tehtud kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis kui pooled on selles kokku leppinud 78 Kirjalik vorm 1 Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 2 Allkirja mehhaanilisel teel jäljendamine loetakse omakäelise allkirjaga võrdseks üksnes juhul kui selle kasutamine on käibes tavaline ja teine pool viivitamata ei nõua omakäelist allkirja 3 Kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada 4 Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine 79 Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud 80 Elektrooniline vorm 1 Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 2 Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing 1 olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja 2 sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja 3 olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud 3 Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri 81 Tehingu notariaalne kinnitamine 1 Kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud Seaduses sätestatud juhtudel võib allkirja tehingudokumendil kinnitada notari asemel ka muu isik 2 Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine 82 Tehingu notariaalne tõestamine Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti notaril Seaduses sätestatud juhtudel on tehingu notariaalse tõestamise õigus notari asemel ka muul isikul 83 Tehingu vormi järgimata jätmine 1 Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti 2 Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti 5 peatükk TEHINGU KEHTETUS 1 jagu Tühine tehing 84 Tehingu tühisus 1 Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 2 Kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele mis ei ole tühine kehtib viimane kui võib eeldada et pooled oleksid teinud sellise tehingu kui nad oleksid teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest 3 Kui tehingu tühisuse kaasa toonud asjaolu on ära langenud võib tehingu teinud isik avaldada et ta soovib tehingu kehtivust kinnitamine Mitmepoolse tehingu korral peavad tehingut kinnitama kõik tehingupooled 4 Tehingu kinnitamise korral kehtib tehing kinnitamise ajast Kui pooled kinnitavad tühise mitmepoolse tehingu eeldatakse et nad peavad üksteisele üle andma selle mille nad oleksid omandanud kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv 85 Tehingu ühe osa tühisus Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada et tehing oleks tehtud ka tühise osata 86 Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing 1 Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine RT I 2009 18 108 jõust 01 05 2009 2 Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest sõltuvussuhtest kogenematusest või muust sellisest asjaolust ja kui 1 tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2 pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas RT I 2009 18 108 jõust 01 05 2009 3 Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas siis eeldatakse et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest sõltuvussuhtest kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest RT I 12 03 2015 5 jõust 01 07 2015 4 Kehtetu RT I 12 03 2015 5 jõust 01 07 2015 87 Seadusega vastuolus olev tehing Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus eelkõige juhul kui seaduses on sätestatud et teatud tagajärg ei tohi saabuda 88 Käsutuskeeldu rikkuv tehing 1 Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine Tühine on ka täitemenetluses hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu 1 1 Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õigust on kindla isiku kasuks piiratud kohaldatakse asjaõigusseaduse 56 1 lõikes 2 sätestatut RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele 89 Näilik tehing 1 Näilik on tehing mille puhul pooled on kokku leppinud et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut mida nad tegelikult teha tahavad 2 Näilik tehing on tühine 3 Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut 2 jagu Tehingu tühistamine 90 Tehingu tühistamise mõiste 1 Tehingu mis on tehtud olulise eksimuse pettuse ähvarduse või vägivalla mõjul võib seaduses sätestatud korras tühistada Seadus võib sätestada muid aluseid mille esinemise korral võib tehingu tühistada Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud on see algusest peale kehtetu RT I 2009 18 108 jõust 01 05 2009 2 Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 3 Tehingu osa võib tühistada kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata 91 Isiku teadmine tühistamise alusest Kui isik tehingu tühistamise aluse olemasolust teadis või pidi teadma siis loetakse tehingu tühistamise korral et isik teadis tehingu kehtetusest 92 Eksimus 1 Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest 2 Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel 3 Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada kui 1 eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav 2 tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega 3 tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest välja arvatud juhul kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud 4 Ühepoolse tehingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 3 mõttes tehingu teiseks pooleks isik kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud ning isik kes omandab tehingu alusel õiguse 5 Tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot 93 Eksimuse tõttu tühistatava lepingu muutmine 1 Kui ühel poolel on õigus leping olulise eksimuse tõttu tühistada kuid teine pool täidab lepingu või teatab oma tahtest täita leping nii nagu seda mõistis lepingu tühistamise õigust omav pool siis loetakse et leping on sõlmitud nii nagu seda mõistis eksinud pool Teate saamisel kaotab eksinud pool lepingu tühistamise õiguse 2 Kui teine pool viivitamata pärast lepingu tühistamise avalduse saamist täidab lepingu või teatab oma tahtest täita leping nii nagu seda mõistis lepingu tühistanud pool on lepingu tühistamise avaldus kehtetu 3 Kui mõlemad pooled on eksinud samades asjaoludes võib kumbki pool nõuda lepingu vastavusse viimist sellega mis oleks kokku lepitud kui pooled ei oleks eksinud 94 Pettus 1 Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema 2 Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks 3 Tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada 4 Kui pettuse pani toime kolmas isik kelle eest tehingu teine pool ei vastuta võib petetud pool tehingu tühistada kui teine pool pettusest teadis või teadma pidi Kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki teadma võib tehingu tühistada juhul kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik 5 Ühepoolse tehingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 4 mõttes tehingu teiseks pooleks isik kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud ning isik kes omandab tehingu alusel õiguse 95 Teatamiskohustus Selleks et kindlaks teha kas käesoleva seaduse des 92 ja 94 nimetatud juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha tuleb eelkõige arvestada kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis millised eriteadmised on pooltel millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused 96 Ähvardus ja vägivald 1 Isik kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul võib tehingu tühistada kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda milles ähvardus või vägivald aset leidis 2 Ähvardus on õigusvastane juhul kui õigusvastane on 1 tegu või tegevusetus millega tehingu teinud isikut ähvardati 2 ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk 3 teo või tegevusetuse millega ähvardati kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks 97 Kehtetu RT I 2009 18 108 jõust 01 05 2009 98 Tühistamise kord 1 Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele Kui teist poolt ei ole toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele 2 Tehingu tühistamise õigus läheb üle õigusjärglasele seaduses sätestatud juhtudel aga ka muule isikule 99 Tühistamise tähtajad 1 Tehingu võib tühistada 1 ähvarduse või vägivalla korral kuue kuu jooksul arvates ajast mil vastava asjaolu mõju lakkas RT I 2009 18 108 jõust 01 05 2009 2 pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest 2 Hoolimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust ei või tehingut tühistada kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat Kui tehingu tühistamise aluseks on ähvardus või vägivald pikeneb käesolevas lõikes sätestatud tähtaeg kümne aastani 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtajad peatuvad käesoleva seaduse des 163 165 ja 166 nimetatud alustel ja tähtajaks 100 Tehingu kinnitamine 1 Tehingu tühistamise õigus lõpeb kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik tehingut kinnitab Kinnitus ei pea olema tehinguga samas vormis Kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik kes tühistamise alusest teab tehingu täidab loetakse tehing kinnitatuks 2 Kui tehing on tehtud ähvarduse või vägivalla mõjul kehtib kinnitus üksnes siis kui kinnitus on antud pärast tehingu tegemist mõjutanud asjaolude äralangemist RT I 2009 18 108 jõust 01 05 2009 3 Kui tehingu üks pool teeb pärast tehingu tühistamise tähtaja algust teisele poolele ettepaneku tehingut kinnitada või tehing tühistada lõpeb tehingu tühistamise õigus kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik ei teata mõistliku aja jooksul pärast ettepaneku saamist kas ta tühistab tehingu 101 Kahju hüvitamine 1 Isik kes on tehingu käesolevas jaos sätestatud alustel ja korras tühistanud võib nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist Kahju hüvitamise eesmärgiks on tehingu tühistanud isiku asetamine olukorda milles ta oleks olnud kui ta ei oleks tehingut teinud 2 Tehingu teine pool ei pea kahju hüvitama kui ta eksimusest pettusest ähvardusest või vägivallast ei teadnud ega pidanudki teadma 6 peatükk TINGIMUSLIK TEHING 102 Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing 1 Tingimuslik on tehing mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega 2 Tehing on tehtud edasilükkava tingimusega kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust edasilükkav tingimus mille kohta ei ole teada kas see saabub või ei saabu 3 Tehing on tehtud äramuutva tingimusega kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust äramuutev tingimus mille kohta ei ole teada kas see saabub või ei saabu 103 Mitme edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing Kui tehinguga on kindlaks määratud mitu omavahel seotud tingimust on tehinguga seotud õiguslike tagajärgede tekkimiseks või lõppemiseks vajalik kõigi tingimuste saabumine Kui tingimused on määratud alternatiivselt peab saabuma vähemalt üks tingimus 104 Tingimuse saabumise takistamine või sellele kaasaaitamine 1 Tingimus loetakse saabunuks ka juhul kui selle saabumist takistas hea usu põhimõtte vastaselt pool kellele tingimuse saabumine ei ole kasulik 2 Tingimust ei loeta saabunuks kui selle saabumisele aitas hea usu põhimõtte vastaselt kaasa pool kellele tingimuse saabumine on kasulik 105 Õiguste ja kohustuste tekkimise või lõppemise aeg 1 Edasilükkava tingimusega tehtud tehingu puhul tekivad ja äramuutva tingimusega tehtud tehingu puhul lõpevad tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused tingimuse saabumisel 2 Kui tehinguga on ette nähtud et tingimuse saabumisel tekivad või lõpevad tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused kindlaksmääratud ajal enne tingimuse saabumist peavad pooled tingimuse saabumisel täitma tehingust tulenevaid kohustusi tehinguga kindlaksmääratud ajast alates 106 Käsutused hõljumisajal 1 Hõljumisaeg on ajavahemik tehingu tegemisest kuni tingimuse saabumiseni või selle saabumise võimatuse ilmnemiseni 2 Tingimusliku tehingu teinud isiku poolt hõljumisajal tehtud käsutustehing on tingimuse saabumisel tühine kui käsutustehing välistab või piirab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumist Tühine on ka täitemenetluses hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus mis välistab või piirab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumist 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei piira ega välista kolmandate isikute heauskselt omandatud õigusi RT I 2003 78 523 jõust 27 12 2003 107 Kahju hüvitamine 1 Edasilükkava tingimusega tehingu puhul võib tehingupool kelle õiguse tekkimine on seotud tingimusega nõuda tingimuse saabumisel tehingu teiselt poolelt kahju hüvitamist kui tingimusega seotud õigus ei teki või ei teki ettenähtud kujul teisest poolest tuleneva asjaolu tõttu 2 Äramuutva tingimusega tehingu puhul on kahju hüvitamise nõudeõigus tehingupoolel kelle kasuks endine õiguslik olukord oleks pidanud taastuma 108 Võimatu tingimus 1 Võimatu on tingimus mille kohta on tehingu tegemise ajal teada et see ei saabu 2 Kui tehinguga kindlaksmääratud õiguste või kohustuste tekkimine on seatud sõltuvusse võimatust tingimusest on tehing tühine 3 Kui tehinguga kindlaksmääratud õiguste või kohustuste lõppemine on seatud sõltuvusse võimatust tingimusest loetakse tehing tehtuks selle tingimuseta 109 Seadusvastane tingimus 1 Kui tehingus sisalduv edasilükkav tingimus on vastuolus seaduse heade kommete või avaliku korraga on tehing tühine 2 Kui tehinguga kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste lõppemine on seatud sõltuvusse seaduse avaliku korra või heade kommetega vastuolus olevast tingimusest loetakse tehing tehtuks selle tingimuseta 110 Tähtpäeva määramine Tehinguga kindlaksmääratud õigusliku tagajärje tekkimiseks või lõppemiseks tähtpäeva ettenägemise korral kohaldatakse vastavalt käesolevas peatükis edasilükkava või äramuutva tingimuse kohta sätestatut 7 peatükk TEHINGU TEGEMISE NÕUSOLEK 111 Nõusoleku avaldamine 1 Kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele heakskiit 2 Kui tehingu jaoks on seaduses ette nähtud teatud vorm peab nõusolek tehingu tegemiseks olema samas vormis Avaliku võimu teostamisel annab haldusorgan nõusoleku haldusmenetluse seaduse RT I 2001 58 354 2002 53 336 61 375 s 55 sätestatud vormis RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 112 Eelneva nõusoleku tagasivõetavus Eelneva nõusoleku võib kuni tehingu tegemiseni tagasi võtta kui nõusoleku andnud isik ei ole nõusoleku andmisel nõusoleku tagasivõtmise õigusest loobunud Nõusoleku tagasivõtmise avalduse võib teha tehingut teha soovivale isikule mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele 113 Heakskiidu tagasiulatuv mõju Kui tehing on heaks kiidetud kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti 114 Õigustamata isiku käsutustehing 1 Kui õigustamata isik on eset käsutanud on käsutus kehtiv kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek 2 Kui õigustamata isikul ei olnud eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut muutub tema poolt eseme käsutamine kehtivaks kui õigustatud isik kiidab käsutuse heaks 8 peatükk ESINDAMINE 115 Tehingu tegemine esindaja kaudu 1 Tehingu võib teha ka esindaja kaudu Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus 2 Esindaja kaudu ei või teha tehingut mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult 3 Käesolev peatükk ei reguleeri esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi 116 Tehingu tegemine esindatava nimel 1 Esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest 2 Kui tehingu on teinud majandus või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik kelle eest majandus või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab ja tehing on seotud sellise majandus või kutsetegevusega siis eeldatakse et tehing on tehtud majandus või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel 117 Esindusõigus 1 Esindusõigus on õiguste kogum mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel 2 Esindusõiguse võib anda tehinguga volitus või see võib tuleneda seadusest seadusjärgne esindusõigus 118 Volituse andmine 1 Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule kellega tehingu tegemiseks volitus antakse või avalikkusele 2 Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks ning esindatav teab või peab teadma et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust siis loetakse et esindatav on volituse andnud 3 Kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm mille järgimata jätmise korral on tehing tühine peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis 119 Edasivolitus 1 Esindajal on edasivolitamise õigus kui see tuleneb volitusest Kui volitus on antud tehingu tegemiseks mille puhul ei saa mõistlikult oodata selle tegemist esindaja poolt isiklikult siis eeldatakse et esindajal on edasivolitamise õigus 2 Seaduslik esindaja võib anda teisele isikule volituse tehingu tegemiseks 120 Esindusõiguse ulatus 1 Seadusjärgse esindusõiguse ulatus määratakse seadusega 2 Volituse ulatuse määrab esindatav Volitust tõlgendatakse selliselt nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb 121 Majandus või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused 1 Kui isikul on volitus teha teise isiku majandus või kutsetegevuses kõiki tehinguid mis on sellises majandus või kutsetegevuses tavalised ei või ta siiski eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut 2 Teise isiku ülesandel tema majandus või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks 3 Kui esindusõigust on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga võrreldes piiratud kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 sätestatut ei kohaldata prokuristi suhtes 122 Esindamine mitme esindaja korral 1 Mitmele isikule sama sisuga volituse andmise korral eeldatakse et igaüks neist võib esindatavat iseseisvalt esindada 2 Kui mitu esindajat võivad esindatavat esindada üksnes ühiselt ühine esindamine võib igaüks neist siiski eraldi võtta esindatava nimel vastu tahteavaldusi 123 Esindaja ja esindatava teadmine asjaoludest 1 Kui tehingu tegemisel esines eksimus pettus ähvardus vägivald või muud asjaolud mis annavad aluse tehingu tühistamiseks või kui tehingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest kas isik teadis teatud asjaolusid või pidi neid teadma siis tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja mitte esindatava isikust 2 Kui volituse puhul tegutses esindaja vastavalt esindatava juhistele ei või esindatav tugineda esindaja teadmatusele asjaolude suhtes mida esindatav ise teadis või pidi teadma 124 Esindamine piiratud teovõimega isiku poolt Esindajaks võib olla ka piiratud teovõimega isik välja arvatud seadusjärgse esindusõiguse puhul 125 Esindusõiguse lõppemise alused 1 Seadusjärgne esindusõigus lõpeb seadusega ettenähtud alustel ja korras 2 Volitus lõpeb kui 1 esindaja on teinud tehingu milleks volitus oli antud 2 tehingu tegemine milleks volitus oli antud on muutunud võimatuks 3 volituse tähtaeg möödub 4 saabub äramuutev tingimus millega on seotud volituse lõppemine 5 esindatav võtab volituse tagasi 6 esindaja loobub volitusest 7 see tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust 8 volituse andmise aluseks olev leping lõpeb 9 esindatav sureb 10 esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb 11 kuulutatakse välja esindatava pankrot 12 esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus 3 Volitus ei lõpe esindatava surmaga kui ei lõpe esindamise aluseks olev käsundusleping 4 Eeldatakse et volitus lõpeb ka siis kui kuulutatakse välja esindaja pankrot või esindaja sureb või tema üle seatakse eestkoste 5 Kui volituse kohta on antud kirjalik dokument volikiri tuleb see pärast volituse lõppemist esindatavale tagastada Volikirja tagastamise kohustuse puhul ei või kasutada võlaõigusseaduse s 110 nimetatud kohustuse täitmisest keeldumise õigust RT I 13 03 2014 3 jõust 23 03 2014 126 Volituse tagasivõtmine 1 Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta isegi kui volitus on tähtajaline Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud või avalikkusele 2 Esindatav võib volituse andmisel esindaja või kolmanda isiku huvides oleva tehingu tegemiseks määrata et volitus on tagasivõtmatu 3 Esindatav võib ka tagasivõtmatuna antud volituse mõjuval põhjusel tagasi võtta 127 Volituse kehtivus kolmandate isikute suhtes 1 Kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud loetakse volitus kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka volituse piiramise korral 3 Kui volituse kohta on antud volikiri siis loetakse et volitus kehtib seni kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud 4 Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 sätestatust loetakse volitus piiratuks või lõppenuks isiku suhtes kes tehingu tegemisel esindaja volituse lõppemisest või piiramisest teadis või pidi teadma 128 Esindusõiguseta isiku ühepoolne tehing 1 Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine 2 Kindlale isikule suunatud ühepoolsele tehingule mis on tehtud teise isiku nimel esindusõiguseta kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=47610&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    koguse põhjal koostisainete maksimaalne kogus ja funktsioon 2 masside kahanevas järjekorras esitatud nimekiri kõigist tubakatoodete koostisainetest mis sisalduvad järgmistes materjalides mida kasutatakse Eesti turul müüdavate tubakatoodete valmistamisel sigaretipaber küljeühenduse liim monogrammitindid filterpaberid filtreerimismaterjal ja filtriliimid nimekirja märgitakse iga kategooria maksimaalne kogus igas tootemargis kasutatava maksimaalse koguse põhjal 3 masside kahanevas järjekorras ja tootemarkide kaupa esitatud nimekiri tubakatoodete koostisainetest mida kasutatakse iga Eesti turul müüdava tubakatoote valmistamisel nimekirja märgitakse kasutatavad lõhna ja maitseained eraldi liigina 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandele tuleb lisada ettevõtjale kättesaadavad andmed tubakatoodetes kasutatavate koostisainete toksilisuse kohta nende ainete põletatud või põletamata kujul viidates eelkõige nende tervisemõjule ja võttes arvesse nende sõltuvusttekitavat toimet 4 Käesoleva paragrahvi lõigete 1 3 alusel esitatud andmed avaldatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel iga aasta 1 novembriks Andmeid avaldades välja arvatud tubakatoodete tõrva nikotiini ja vingugaasisisaldust käsitlevate andmete puhul arvestatakse tubakatoote koostisega seotud ärisaladuse kaitse vajadust 5 Käesoleva paragrahvi lõigete 1 3 alusel esitatavad andmed edastab Sotsiaalministeerium igal aastal Euroopa Komisjonile 2 jagu Tubakatoote pakendile esitatavad nõuded 11 Tubakatoote pakendile esitatavad üldnõuded 1 Tubakatoote pakendi kuju ja märgistus ei tohi tarbijat pakendi sisu suhtes eksitada 2 Tubakatoote pakendil ei tohi kasutada selliseid tekste nimetusi kaubamärke ja kujutisi või märke mis jätavad mulje et asjaomane tubakatoode on teistest tubakatoodetest vähem kahjulik 3 Tootjapartii tähistus peab olema tubakatoote pakendil nähtav pakendit avamata ja tavapärase tähelepanu juures selgelt eristatav 4 Märgistuse trükkimine tubakatoote pakendamisel kasutatud läbipaistvale ümbrisele on keelatud 12 Tubakatoote pakendi märgistus 1 Tubakatoote müügipakendile ja rühmapakendile trükitakse 1 valikuline terviseohu üldhoiatus ja valikuline terviseohu lisahoiatus RT I 12 03 2015 7 jõust 01 01 2016 2 tubakatoote liik tootemark ja tükiarv või kogus grammides 3 mentooli või muu lõhna ja maitseaine olemasolu lõhna ja maitseainega sigarettide puhul siis kui vastava aine olemasolu ei kajastu tootemargis 4 filtri puudumine filtrita sigarettide puhul siis kui filtri puudumine ei kajastu tootemargis 5 tootjapartii tähistus 2 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule trükitakse sigarettide müügipakendile teave tõrva nikotiini ja vingugaasisisalduse kohta 3 Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata sigarettide rühmapakendile kui selleks on vaid läbipaistev ümbris 4 Tubakatoote rühmapakendite paljususe korral kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 vaid müügipakendit vahetult ümbritsevale rühmapakendile 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe võib sigari sigarillo või suitsetamistubaka müügipakendil ja rühmapakendil esitada kleebistel Kleebise kasutamine on kohustuslik siis kui eelnimetatud tubakatoote rühmapakendiks on vaid läbipaistev ümbris Kleebis kinnitatakse nii et seda ei ole võimalik pakendit kahjustamata eemaldada Kleebisel esitatud tekst peab olema kulumiskindel RT I 12 03 2015 7 jõust 01 01 2016 13 Suitsetatava tubakatoote terviseohu hoiatused 1 Suitsetatava tubakatoote terviseohu hoiatused jagunevad terviseohu üldhoiatusteks ja terviseohu lisahoiatusteks 2 Terviseohu üldhoiatused on järgmised eestikeelsed tekstid 1 Suitsetamine võib tappa 2 Suitsetamine kahjustab raskelt sinu ja sind ümbritsevate inimeste tervist 3 Terviseohu lisahoiatused on järgmised eestikeelsed tekstid 1 Suitsetamine lühendab eluiga 2 Suitsetamine ahendab artereid ning põhjustab südameinfarkti ja ajurabandust 3 Suitsetamine põhjustab kopsuvähki 4 Raseduse ajal suitsetamine kahjustab sinu last 5 Kaitse lapsi ära sunni neid hingama tubakasuitsu 6 Suitsetamisest loobumiseks saad abi arstilt või apteekrilt 7 Suitsetamine tekitab kergesti sõltuvust Ära alusta 8 Suitsetamisest loobumine vähendab ohtu haigestuda südame ja kopsuhaigustesse 9 Suitsetamine võib põhjustada aeglase ja valuliku surma 10 Otsi abi suitsetamisest loobumiseks küsi nõu oma perearstilt või apteekrilt 11 Suitsetamine põhjustab vereringehäireid ja impotentsust 12 Suitsetamisega kaasneb naha kiire vananemine 13 Suitsetamine kahjustab spermat ja vähendab viljakust 14 Tubakasuits sisaldab benseeni nitrosoamiini formaldehüüdi ja sinihapet 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud terviseohu üldhoiatus kantakse suitsetatava tubakatoote müügipakendile ja seda vahetult ümbritsevale rühmapakendile korrapäraselt vaheldumisi Terviseohu üldhoiatus kantakse müügipakendi kõige nähtavamale pinnale ja müügipakendit vahetult ümbritseva rühmapakendi pinnale Läbipaistvast ümbrisest rühmapakendile terviseohu üldhoiatust ei kanta 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud terviseohu lisahoiatus kantakse suitsetatava tubakatoote müügipakendile ja seda vahetult ümbritsevale rühmapakendile korrapäraselt vaheldumisi Terviseohu lisahoiatus kantakse müügipakendi teisele hästi nähtavale pinnale ja müügipakendit vahetult ümbritseva rühmapakendi pinnale Läbipaistvast ümbrisest rühmapakendile terviseohu lisahoiatust ei kanta 14 Suitsuvaba tubakatoote terviseohu hoiatus Kehtetu RT I 12 03 2015 7 jõust 01 01 2016 15 Teave sigarettide tõrva nikotiini ja vingugaasisisalduse kohta 1 Teave sigarettide tõrvasisalduse kohta väljendatakse milligrammides ümardatult lähima täisarvuni järgmise eestikeelse tekstina Tõrva mg 2 Teave sigarettide nikotiinisisalduse kohta väljendatakse milligrammides ümardatult lähima kümnendikuni järgmise eestikeelse tekstina Nikotiini mg 3 Teave sigarettide vingugaasisisalduse kohta väljendatakse milligrammides ümardatult lähima täisarvuni järgmise eestikeelse tekstina Vingugaasi mg 16 Terviseohu hoiatuste ning sigarettide tõrva nikotiini ja vingugaasisisaldust käsitleva teabe paigutus 1 Terviseohu üldhoiatus kantakse suitsetatava tubakatoote müügipakendi ja seda vahetult ümbritseva rühmapakendi kõige nähtavamal pinnal valgele taustale mis peab katma vähemalt 30 protsenti pakendi vastavast välispinnast 2 Terviseohu lisahoiatus kantakse suitsetatava tubakatoote müügipakendi ja seda vahetult ümbritseva rühmapakendi teisel hästi nähtaval pinnal valgele taustale mis peab katma vähemalt 40 protsenti pakendi vastavast välispinnast 3 Kehtetu RT I 12 03 2015 7 jõust 01 01 2016 4 Kui sigarite sigarillode ja suitsetamistubaka müügipakendi või seda vahetult ümbritseva rühmapakendi kõige nähtavam pind on suurem kui 75 ruutsentimeetrit peab valge taust millele kantakse terviseohu hoiatus katma vähemalt 22 5 ruutsentimeetrit sellest pinnast RT I 12 03 2015 7 jõust 01 01 2016 5 Sigarettide tõrva nikotiini ja vingugaasisisaldust käsitlev teave trükitakse sigarettide müügipakendi ühel külgpinnal asuvale valgele taustale mis peab katma vähemalt 10 protsenti sellest külgpinnast 6 Terviseohu hoiatused ning sigarettide tõrva nikotiini ja vingugaasisisaldust käsitlev teave trükitakse 1 valge tausta keskele 2 pakendi ülaservaga paralleelselt välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud juhul 3 pakendi ülaservaga risti sigarettide tõrva nikotiini ja vingugaasisisaldust käsitlev teave müügipakendil mille külgpinna laius on alla 15 millimeetri 4 musta värviga 5 kasutades kirjatüüpi Helvetica ja kirjalaadi Bold 6 kasutades sellist kirja suurust mis võimaldab katta nõutava teksti jaoks ettenähtud valgest taustast võimalikult suure osa 7 Suitsetatava tubakatoote terviseohu hoiatuste ning sigarettide tõrva nikotiini ja vingugaasisisaldust käsitleva teabe puhul ümbritsetakse valge taust musta värvi raamiga mille joone laius ei tohi olla väiksem kui kolm millimeetrit ja suurem kui neli millimeetrit Raami ei loeta valge tausta sisse ja see ei tohi takistada valgel taustal esitatud teksti lugemist 8 Terviseohu hoiatused ning sigarettide tõrva nikotiini ja vingugaasisisaldust käsitlev teave peavad paiknema nii et pakendi avamine ei muuda teksti loetamatuks arusaamatuks või moonutatuks 17 Sigarettide hulk müügipakendis Sigarettide müügipakend peab sisaldama vähemalt 20 sigaretti 3 peatükk TUBAKATOOTE KÄITLEMISELE ESITATAVAD ERINÕUDED 18 Teatamiskohustus 1 Tubakatoodete müügiga tegelemiseks peab majandustegevusteate esitama järgmistel tegevusaladel 1 jaekaubandus 2 hulgikaubandus 3 toitlustamine 1 1 Majandustegevusteadet ei esitata tubakatoodete müügiks avalikul üritusel RT I 12 03 2015 7 jõust 22 03 2015 2 Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed 1 kaup mida soovitakse müüa tubakatooted ning andmed tubakatoodete impordi või ekspordi kohta alkoholi tubaka kütuse ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses 2 tegevuskoht või tegevuskohad tegevuskoha määrang nimi e kaubanduse korral veebilehe aadress RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 3 Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse Eesti teabevärava või notari kaudu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016 aasta 1 juulist 4 Kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse 58 lõikes 1 nimetatud teadet ei esitata Eesti teabevärava kaudu siis esitatakse see ettevõtja asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele kes kannab teates sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 lõiget 4 kohaldatakse 2016 aasta 1 juulini 19 Tubakatoote võõrandamine täite või pankrotimenetluses 1 Kohtutäitur või pankrotihaldur võib arestitud või pankrotivara hulka kuuluva nõuetekohase tubakatoote võõrandada vastavalt täite või pankrotimenetluses isikule kellel on tubakatoote hulgi või jaemüügi õigus 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kohaldatakse kohtutäiturile ja pankrotihaldurile kõiki hulgimüügiga tegeleva ettevõtja kohta käesoleva seadusega kehtestatud nõudeid välja arvatud käesoleva seaduse 18 lõikes 1 nimetatu 20 Arveldamine tubakatoote hulgimüügil Tubakatoote hulgimüügil arveldatakse sularahata arvelduse korras 21 Kaubadokumendile esitatavad erinõuded Tubakatoote kohta vormistatud saatedokumendil sealhulgas ettevõttesisesel saatedokumendil peab olema märgitud 1 selle tubakatoote tootjapartii tähistus 2 sigarettide puhul maksimaalne jaehind 22 Keelud tubakatoote jaemüügil 1 Tubakatoote jaemüük on keelatud müügikohas mis paikneb järgmiste asutuste ruumides või nende piiratud maa alal 1 laste hoolekandeasutus 2 koolieelne lasteasutus põhikool gümnaasium kutseõppeasutus huvikool avatud noortekeskus või noorte püsilaager ja noorte projektlaager RT I 2010 44 262 jõust 01 09 2010 3 haigla 2 Tubakatoote jaemüük on keelatud 1 kandekaubanduses 2 müügiautomaadist 3 tänava ja turukaubanduses kaubandustegevuse seaduse 17 tähenduses 4 apteegis 5 aktsiisilaos 3 Tubakatootega tükikaupa või avatud müügipakendist või lahtiselt kaalu järgi kauplemine on keelatud välja arvatud 1 sigari jaemüügil avatud müügipakendist tingimusel et sigarid on pakendatud ühekaupa ja iga sigar on eraldi maksumärgistatud 2 sigari jaemüügil toitlustusettevõttes avatud müügipakendist tingimusel et sigar on pärit nõuetekohasest müügipakendist ja see pakend asub müügikohas 3 vesipiibutubaka jaemüügil toitlustusettevõttes või avaliku ürituse müügikohas kohapeal tarbimiseks tingimusel et vesipiibutubakas on pärit nõuetekohasest müügipakendist ja see pakend asub müügikohas 4 Keelatud on kaubelda tubakatootega ja muu tootega mis asuvad ühtses pakendis 5 Sigarettide jaemüügil on keelatud rakendada võtteid mille eesmärgipärane või võimalik tulem on sigarettide maksimaalse jaehinna ületamine 6 Müüjal on keelatud anda kasutusse vesipiibu suulist mida on juba tarvitatud 23 Ettevõtja kaasaaitamiskohustus 1 Ettevõtja kes teostab tubakatoote jaemüüki kaupluses rändkaupluses kioskis või avaliku ürituse müügikohas peab 1 võtma tubakatoote tarbimise leviku vähendamise ideed edendava riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse mittetulundusühingu või sihtasutuse esindajalt vastu Sotsiaalministeeriumiga kooskõlastatud trükised mis on ette nähtud tasuta levitamiseks tubakatoote tarbimise leviku vähendamise eesmärgil 2 panema käesoleva lõike punktis 1 nimetatud trükised välja tarbija nägemis ja käeulatusse kohas kus tubakatoodet müügiks pakutakse 2 Ettevõtja võib tubakatoote tarbimise leviku vähendamise ideed edendava riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse mittetulundusühingu või sihtasutuse esindajalt nõuda et ta tõendaks oma isikut volitust ja tema poolt üle anda soovitavate trükiste kooskõlastamist Sotsiaalministeeriumiga ning tõenduse puudumisel keelduda trükiste vastuvõtmisest 24 Suitsuvaba tubakatoote käitlemise piiramine 1 Suitsuvaba tubakatoote käitlemine on keelatud välja arvatud suitsuvaba tubakatoote ladustamine ärilisel eesmärgil käitatava sellise laeva pardal mis suundub riiki või lähtub riigist kus laeval ladustatava suitsuvaba tubakatoote müük on lubatud RT I 12 03 2015 7 jõust 01 05 2015 2 Käitlemiseks keelatud suitsuvaba tubakatoodet võib füüsiline isik mitteärilisel eesmärgil Eestisse tuua koos temaga liikuvas pagasis 1 teisest liikmesriigist maksimaalselt kümme pakki tingimusel et ühes pakis ei ole toodet rohkem kui 50 grammi 2 liiduvälisest riigist ühe paki tingimusel et ühes pakis ei ole toodet rohkem kui 50 grammi RT I 12 03 2015 7 jõust 01 05 2015 3 Käitlemiseks keelatud suitsuvaba tubakatoodet võib füüsiline isik mitteärilisel eesmärgil liiduvälisest riigist Eestisse tuua koos temaga liikuvas pagasis kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel Eestisse saabumisel RT I 12 03 2015 7 jõust 01 05 2015 4 Suitsuvaba tubakatoote toimetamine Eestisse posti teel või muul samalaadsel viisil on keelatud RT I 12 03 2015 7 jõust 01 05 2015 4 peatükk SPONDEERIMISPIIRANG JA TUBAKATOOTE MÜÜGIEDENDUSE KEELD 25 Spondeerimispiirang ja sponsorteated 1 Keelatud on tubakatoote käitlemisega mitteseotud isiku või tegevuse spondeerimine see tähendab mis tahes viisil materiaalne toetamine kui sellise tegevuse eesmärk on edendada konkreetsete tubakatoodete müüki või tubakatoodete tarbimist 2 Juhul kui spondeerijaks on tubakatoodete käitleja võib spondeerimisega seoses avalikustada andmeid sponsori isiku või tema antud materiaalse toetuse kohta 3 Tubakatoote käitleja võib spondeerimisega seoses avalikustada kaubamärki viisil mis ei viita tubakatootele või selle tarbimisele 26 Tubakatoote müügiedenduse keeld 1 Keelatud on tubakatoote müügi suurendamiseks avalikkusele suunatud tegevus mis seisneb tarbijale tubakatoote või sellega seotud toote või teenuse tasuta või tubakatoote maksimaalsest võimalikust jaemüügihinnast oluliselt madalama hinnaga pakkumises või kingituste jagamises või müüki edendava tarbijavõistluse mängu või loterii korraldamises edaspidi müügiedendus 2 Müügiedenduseks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta 1 tubakatoote müügikohas antavat kaubanduslikku teavet kaubandustegevuse seaduse 10 tähenduses sealhulgas tubakatoote nimetust kaubamärgi kaudu ja teavet tubakatoote olulistest omadustest 2 tubakatoote käitleja tegevuskoha tähistust sealhulgas käitleja tegevuskoha tähistamist käitlejale kuuluvate või tema poolt kasutatavate kaubamärkidega 3 tubakatoote hinnakujundust ja selle kohta teabe avalikustamist tubakatoote müügikohas 4 tubakatoote või sellega seotud informatsiooni edastamist tubakatoote käitlejatele suunatud erialases väljaandes või tubakatoote tutvustamist tubakatoote käitlejatele suunatud erialasel messil või näitusel või muul vastaval üritusel 5 tubakatoodete kaubandusega seotud mis tahes kommunikatsiooni või tegevusi mis toimuvad vaid erinevate tubakatoodete käitlejate vahel 5 peatükk TUBAKATOOTE TARBIMISE KEELUD JA PIIRANGUD 1 jagu Alaealisele kohaldatav keeld ja meetmed keelu tagamiseks 27 Alaealisele kohaldatav keeld 1 Alla kaheksateistaastasel isikul edaspidi alaealine on suitsetamine suitsuvaba tubakatoote ja tubakatootega sarnaselt kasutatava toote tarvitamine keelatud RT I 12 03 2015 7 jõust 22 03 2015 2 Alaealisel on keelatud viibida suitsetamisruumis või suitsetamisalal RT I 12 03 2015 7 jõust 22 03 2015 28 Meetmed alaealisele kohaldatava keelu tagamiseks 1 Alaealisel on keelatud omandada omada ja vallata tubakatoodet tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toodet tubakatootega sarnaselt kasutatavat toodet või selle osiseid 2 Alaealisele on keelatud müüa ja müügiks pakkuda tubakatoodet tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toodet tubakatoote kujuga sarnanevat toodet tubakatootega sarnaselt kasutatavat toodet või selle osiseid Selle keelu järgimiseks on müüjal õigus nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ning keelduda eelmises lauses loetletud toodete müümisest kui dokumenti ei esitata 3 Täisealine ei tohi alaealisele tubakatoodet tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toodet tubakatootega sarnaselt kasutatavat toodet või selle osiseid osta pakkuda ega üle anda 4 Alaealist on keelatud rakendada töödel mis on seotud tubakatoote tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toote tubakatootega sarnaselt kasutatava toote või selle osiste käitlemisega RT I 12 03 2015 7 jõust 22 03 2015 2 jagu Suitsetamiseks keelatud ja lubatud kohad 29 Suitsetamiseks keelatud kohad 1 Suitsetamine on keelatud 1 laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa alal 2 koolieelse lasteasutuse põhikooli gümnaasiumi kutseõppeasutuse huvikooli avatud noortekeskuse või noorte püsilaager ja noorte projektlaager ruumides ning nende piiratud maa alal RT I 2010 44 262 jõust 01 09 2010 3 apteegi ruumides 4 ettevõtte tootmis ja laoruumis 5 kaupluse ja rändkaupluse müügisaalis 6 toitlustusettevõttes välja arvatud käesoleva seaduse 31 lõikes 1 sätestatud ruumis 7 ettevõttes kus pakutakse kaubandustegevuse seaduse 3 lõike 2 punktis 4 nimetatud teenuseid või muid teenuseid klientidele avatud ruumis välja arvatud majutusettevõttes 8 sportimiseks ettenähtud ruumis 9 riietusruumis ja tualettruumis kui need ei ole erakasutuses 10 ühistranspordi ootekojas reisijate ootesaalis ja reisiterminalis 11 sõitjateveoteenuse osutamiseks kasutatavas sõidukis välja arvatud käesoleva seaduse 30 lõike 2 punktis 6 nimetatud sõidukis 12 tanklaeva kütusemahuti või tankuri vahetus läheduses 13 tule või plahvatusohtlike kemikaalide läheduses tule või plahvatusohtlike ruumidega objektil ohtlike veoste laadimise kohas pealelaadimist ootavate saadetiste lähedal seisva veoüksuse juures ja veoüksuses 14 lõhkematerjali lao territooriumil lõhkematerjali hoidmiskohast laeval kuni 20 meetri kaugusel pürotehniliste toodete lao ruumides või lõhkematerjali sisaldava laskemoona läheduses 15 kaevanduse kaeveõõntes lambikodade ja laadimislaudade ruumides ning ahtisuudmele lähemal kui 20 meetrit 16 padrunite laadimisel püssirohu läheduses relvahoidlas relvalaos või relvaruumis 17 metsas ja muu taimestikuga kaetud alal tuleohtlikul ajal 18 jalakäijate tunnelis 19 korterelamu koridoris trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis 20 õigusaktis ettenähtud muus kohas RT I 12 03 2015 7 jõust 22 03 2015 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kohtades on tubakatootega sarnaselt kasutatava toote tarvitamine keelatud RT I 12 03 2015 7 jõust 22 03 2015 30 Kohad kus suitsetamine on piiratud 1 Käesoleva seaduse s 29 nimetamata juhtudel otsustab ruumis või piiratud maa alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maa ala valdaja enda äranägemisel arvestades käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4 ning käesoleva seaduse 31 2 Järgmistes kohtades on suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal 1 riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides 2 kõrgkooli ruumides 3 kultuuriasutuse ruumides 4 vabaajakeskuse ruumides 5 tervishoiuteenust osutava asutuse või ettevõtte ruumides 6 kohalikus rongis kaugsõidurongis ja reisilaevas 7 ruumis kus korraldatakse õnnemängu kihlvedu või totalisaatorit 8 ettevõtte kontoriruumis ja muudes üldkasutatavates ruumides 9 spordihoones ning spordi ja puhkerajatises 3 Suitsetamisruum on ehitises või sõidukis asuv ruum mille kohta kehtivad järgmised nõuded 1 ruum on tähistatud suitsetamist lubava sõnalise teabe või sellekohase tingmärgiga ning nähtaval kohal asub mõistlikus suuruses eestikeelne teave alaealisel suitsetamisruumis viibimise keelu kohta RT I 12 03 2015 7 jõust 22 03 2015 2 ruumis asub nähtaval kohal mõistlikus suuruses eestikeelne teave Suitsetamine kahjustab tervist 3 ruum on alarõhuline 4 õhu väljatõmme ruumis on vähemalt 8 4 liitrit sekundis ruutmeetri kohta kusjuures ruumi mittekasutamisel võib õhu väljatõmmet vähendada 25 protsendini normaalõhuvahetusest 5 õhu väljatõmbe ventilatsioonisüsteem on iseseisev ja pidev või ühendatud teiste pidevalt toimivate õhu väljatõmbe süsteemidega eraldi püstiku kaudu 4 Suitsetamisala on ehitises või sõidukis asuv piireteta ala millel on paikne ventilatsioonisüsteem ja mille kohta kehtivad järgmised nõuded 1 ala on tähistatud suitsetamist lubava sõnalise teabe või sellekohase tingmärgiga ning nähtaval kohal asub mõistlikus suuruses eestikeelne teave alaealisel suitsetamisalal viibimise keelu kohta RT I 12 03 2015 7 jõust 22 03 2015 2 alal asub nähtaval kohal mõistlikus suuruses eestikeelne teave Suitsetamine kahjustab tervist 3 toimiv ventilatsioonisüsteem tagab et õhk liigub suitsetamisalalt otse väliskeskkonda 31 Suitsetamine toitlustusettevõttes 1 Toitlustusettevõttes on suitsetamine lubatud üksnes suitsetamiseks ettenähtud suitsetamisruumis või toitlustusettevõtte müügikoha vahetus läheduses väljaspool siseruume asuval hooajalisel laiendusel 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suitsetamisruumis ei toimu toitlustamist mille korral müüakse toitu koos valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks või serveerimisega kohapeal tarbimiseks 3 Müüjal on õigus jätta teenindamata isik kes eirab toitlustusettevõttes suitsetamise kohta kehtivaid keelde ja piiranguid ning nõuda selle isiku lahkumist 6 peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 32 Riiklik järelevalve RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad 1 Maksu ja Tolliamet tubakatoote kohta kehtestatud nõuetest kinnipidamise ja tubakatoote käitlemise korra ning tubakatoote käitlemisel kehtivate erinõuete järgimise üle vastavalt ameti põhimääruses sätestatud ülesannetele 2 Tarbijakaitseamet tubakatoote kohta kehtestatud nõuetest kinnipidamise ja tubakatoote käitlemise korra tubakatoote käitlemisel kehtivate erinõuete ning suitsetamiskoha piiramise nõuete järgimise üle vastavalt ameti põhimääruses kehtestatud ülesannetele samuti spondeerimispiirangu ja tubakatoote müügiedenduse keelu järgimise üle 3 valla ja linnavalitsused tubakatoodete jaemüügiga seonduvate nõuete ning tubakatoodete tarbimise keeldude ja piirangute välja arvatud suitsetamisruumile kehtestatud nõuded täitmise üle oma haldusterritooriumil 4 Terviseamet suitsetamisruumile ja suitsetamisalale kehtestatud nõuete järgimise üle vastavalt ameti põhimääruses sätestatud ülesannetele 5 politseiametnik alaealise tubakatoote tarbimise keelu ja piirangute üle RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 33 Riikliku järelevalve erimeetmed RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse des 30 31 32 44 49 50 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras RT I 12 03 2015 7 jõust 22 03 2015 2 Maksu ja Tolliamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks ka korrakaitseseaduse s 45 sätestatud erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras 3 Politseiametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=70122&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 2 jaotis Küttesüsteemi tuleohutusnõuded 7 Küttesüsteem kütteseade ja küttekolle 1 Küttesüsteem koosneb kütteseadmest ühenduslõõrist ja korstnast ning muudest selle olulistest osadest 2 Kütteseade on seade mis tekitab välisõhku juhtimist vajavaid põlemissaadusi 3 Küttekolle on kütteseadme osa mis on ette nähtud tahke vedela või gaasilise kütuse põletamiseks ja mis on ühendatud ehitise suitsulõõriga 8 Küttesüsteemi projekteerimine paigaldamine kontrollimine hooldamine ja kasutamine 1 Küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine 2 Küttesüsteemi paigaldamisel ja projekteerimisel ei tohi suitsu juhtimiseks kasutada ventilatsioonilõõri 3 Küttesüsteem peab paiknema seina lae ning põlevmaterjalide ja ainete suhtes kaugusel mis välistab materjalide süttimise soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu 4 Kasutada võib üksnes tehniliselt korras terviklikku ja ohutut küttesüsteemi 5 Küttesüsteemi võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbel ja koormusega ning selles võib põletada üksnes sellele küttesüsteemile ettenähtud kütust 6 Kui küttesüsteemi kasutamisel tekib tahma peab korstnat ja ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui küttesüsteemi dokumentatsioonis on ette nähtud Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu Korstna ja ühenduslõõri puhastamisel lähtutakse käesoleva seaduse 11 nõuetest 9 Tahkekütusel töötava kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri ehitamine ja paigaldamine 1 Tahkekütusel töötava ahju kamina pliidi või muu kütteseadme edaspidi ahi kamin või pliit ning korstna ja ühenduslõõri võib kutse ja majandustegevusena ehitada või paigaldada pädev isik kellel on pottsepa kutsetunnistus RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 2 Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60 ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses muus hoones võib enda tarbeks ahju kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 3 Ahju kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri võib ohutusnõudeid järgides ehitada või paigaldada ka mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis pottsepa kvalifikatsiooni saanud isik kes peab oma majandustegevuse alustamisest Eestis teavitama Päästeametit 10 Ahju kamina ja pliidi kasutamine 1 Ahju kamina või pliidi kütmisel tuleb tuleohu vältimiseks tagada kogu kütmise aja jooksul ning vahetult pärast kütmise lõpetamist selle kontroll Kontrolli võib asendada käesoleva seaduse 30 lõike 1 punktides 1 3 nimetatud tuleohutuspaigaldiste kasutamisega 2 Keelatud on ahju kamina või pliidi koldes süüdata tuld põlevvedeliku abil 3 Kütus või põlevmaterjal tuleb ahju kamina või pliidi kasutamisel paigutada neist ohutusse kaugusesse 11 Ahju kamina ja pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamine 1 Kasutusel olevat ahju kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud sagedust siis tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu 2 Ehitise valdaja peab võimaldama korstnapühkija juurdepääsu ahju kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamiseks vajalikesse ruumidesse või ehitise osale ning tagama nendele juurdepääsuks vajalikud vahendid 3 Ahju kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib kutse ja majandustegevusena osutada pädev isik kellel on korstnapühkija kutsetunnistus RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 4 Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60 ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus võib ahju kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada välja arvatud põletada tahma suitsulõõrides ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti 6 Ahju kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri võib ohutusnõudeid järgides puhastada ka mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis korstnapühkija kvalifikatsiooni saanud isik kes peab oma majandustegevuse alustamisest Eestis teavitama Päästeametit 7 Ehitise valdaja peab ahju kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta pidama arvestust ja säilitama korstnapühkija akti korstnapühkimise kohta järgmise korstnapühkimise akti saamiseni 8 Ahju kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumisest ja tuleohust peab korstnapühkija kirjalikult teavitama valdajat ja Päästeametit kümne päeva jooksul alates puhastamise päevast RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 9 Ahju kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 3 jaotis Tuletöö tuleohutusnõuded 12 Tuletöö 1 Tuletöö on 1 gaaskeevitustöö 2 elekterkeevitustöö 3 põlevvedelikuga metalli lõikamine 4 ketaslõikuriga metalli lõikamine 5 bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumutamine ja kasutamine 6 gaasleegi kasutamine 7 muu tegevus mille käigus kasutatakse leeki tekivad sädemed või temperatuur mille mõjul võib süttida ümbritsev põlevmaterjal tekitades sellega reaalse tuleohu 2 Käesoleva seaduse tähenduses ei käsitata tuletööna küttekolde kasutamist või küttekoldevälise tule tegemist ja grillseadme kasutamist 13 Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded 1 Tuletöö tegemisel tuleb vältida tulekahju tekkimist ning kasutada meetmeid tulekahju tekkimise võimaluse vähendamiseks tulekahju kiireks avastamiseks tule leviku tõkestamiseks ja selle kiireks kustutamiseks 2 Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 3 Tuletöö tegemisel tuleb tagada pidev järelevalve 14 Tuletööd tegev isik 1 Tuletööd võib majandustegevusena osutada isik kellel on kutsetunnistus või kes on läbinud tuletööde tegemise koolituse ja kellel on tuletöötunnistus 2 Füüsiline isik võib ohutust tagades teha enda tarbeks oma valduses oleval piiratud või tähistatud kinnisasjal ehitises või ruumis tuletööd ilma tuletöötunnistust omamata 3 Tuletööd võib majandustegevusena osutada ohutusnõudeid järgides ka mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis tuletöö tegemise kvalifikatsiooni või tuletöötunnistuse saanud isik 4 Tuletööde tegemise koolituse ja tuletöötunnistuse nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 4 jaotis Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuded 15 Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuded 1 Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise koha ümbrus peab olema puhastatud selliselt et oleks takistatud tule levik 2 Küttekoldevälise tule tegemisel ja grillimisel tuleb arvestada ümbruse ja ilmastikutingimuste mõju tuletegemise ohutusele 3 Küttekoldevälise tule tegemise juures peab olema piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid arvestades ohustatud ehitisi või looduskeskkonda 4 Lõkke tegemisel ja grillseadme kasutamisel tuleb tagada pidev järelevalve Pärast lõkke tegemist või grillseadme kasutamist tuleb põlemisjäägid lasta täielikult ära põleda summutada või kustutada need veega 5 Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 5 jaotis Metsa ja muu taimestikuga kaetud ala tuleohutusnõuded 16 Metsa ja muu taimestikuga kaetud ala tuleohutusnõuded ning tuleohtlik aeg 1 Päästeamet määrab tuleohtliku aja ja piirkonna kus metsa ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal on keelatud 1 küttekoldevälise tule tegemine välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas 2 kuluheina ja roostiku põletamine 3 muu tegevus mis võib põhjustada tulekahju 2 Päästeamet määrab suure tuleohuga aja ja piirkonna kus on metsas keelatud küttekoldevälise tule tegemine grillseadme kasutamine suitsetamine või võõras metsas viibimine 3 Tuleohtliku ning suure tuleohuga aja alguse ja lõpu määramise korralduse teeb Päästeamet avalikult teatavaks ning see jõustub väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgneval päeval RT I 16 04 2013 2 jõust 26 04 2013 4 Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt ei ole määratud tuleohtlikku aega ja piirkonda siis kuluheina põletamine on lubatud ainult kaitstavatel loodusobjektidel Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega kaitstavate loodusobjektide tuleohutusnõuded 17 Maaomaniku kohustused metsaga kaetud alal 1 Maaomanik on kohustatud 1 rajama metsaga kaetud alale tuletõkestusribad ja vööndid ning neid hooldama välja arvatud looduskaitseseaduse alusel määratud kaitsealadel kui see tuleneb käesoleva paragrahvi lõikest 2 2 valmistama ette ja tähistama olemasolevad suitsetamise ja lõkke tegemise kohad ning transpordivahendi peatuskohad 3 tähistama olemasolevad veevõtukohad hoidma juurdepääsuteed sõidetavad ja tagama muud tulekahju kustutamiseks vajalikud tehnilised tingimused 4 suure tuleohu korral ja Päästeameti korraldusel panema nähtavatele kohtadele välja teated lõkke tegemise keelu kohta 2 Tuletõkestusribade ja vööndite rajamise nõuded ning nõuded tuletõkestusribale ja vööndile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 18 Riigimetsa majandaja kohustused Riigimetsa majandaja on kohustatud korraldama riigimetsas tuleohtlikul ajal valve et tagada viivitamatult tulekahju avastamine sellest Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112 teatamine ja tulekahju kustutamiseks esmaste meetmete rakendamine 6 jaotis Põlevmaterjali ladustamise tuleohutusnõuded 19 Põlevmaterjali hoidmisele esitatavad nõuded 1 Põlevmaterjali ei tohi hoida ehitises selle all või vahetus läheduses selliselt et see põhjustaks tuleohu või raskendaks päästetööd 2 Jäätmete hoiukoht peab paiknema põlevmaterjalist või süttiva pinnakihiga ehitisest või mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast ukse akna või muust avast ohutus kauguses 3 Ehitises võib hoida ja kasutada hoone kütmiseks mõeldud põlevvedelikku või tuleohtlikku gaasi või muud plahvatusohtlikku põlevmaterjali kui nende hoidmisel või kasutamisel on täidetud ehitisele ettenähtud nõuded 4 Põlevmaterjali peab piiratud või tähistatud kinnisasjal ehitises või ruumis paigutama vastavalt ohtlike ainete hoidmise ühtesobivusele 5 Põlevmaterjali ladustamine või mootorsõiduki või muude sõidukite parkimine ehitiste vahelise tuleohutuskuja alal ei tohi ehitistele tekitada täiendavat tuleohtu ega takistada päästetööd 6 Laoplatsil peab põlevmaterjali paigutama sellisesse kohta ja sellises koguses nagu on laohoone või platsi plaanis määratud Plaani peab panema välja laohoone või platsi sissekäigu juurde nähtavale kohale Tootmis ja laohoones märgitakse läbikäigu piir ja materjali põrandale ladustamise koht hästi nähtava piirjoonega 7 Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 7 jaotis Avaliku ürituse tuleohutusnõuded 20 Avalik üritus Avalik üritus on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele suunatud lõbustusüritus võistlus etendus kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste kogunemine mis ei ole koosolek 21 Avaliku ürituse tuleohutusnõuded 1 Avalikku üritust võib korraldada ettenähtud arvu evakuatsiooniteede ja pääsudega ehitises või selle osas ning maksimaalselt nii suurele inimeste arvule kui palju on antud ehitises ette nähtud 2 Kui avalik üritus toimub üle 200 istekohaga ruumis siis peavad istmed ja istmeread olema omavahel ühendatud või peab ühendama istmed põranda külge selliselt et oleks tagatud ohutu evakuatsioon 3 Ehitises toimuva avaliku ürituse ajal ei tohi vähendada vaatesaalis ridadevahelise läbikäigu laiust ega paigutada läbikäiguteele lisaistet 4 Avalikul üritusel tuleb tagada kõigi inimeste kiire teavitamine võimaliku ohu korral 22 Avaliku ürituse korraldamine selleks otstarbeks mitte ettenähtud ehitises ja alal 1 Päästeametiga kooskõlastatult võib korraldada RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 1 üle 150 osalejaga avaliku ürituse selleks otstarbeks mitte ettenähtud ehitise siseruumides kui on tagatud ohutu evakuatsioon 2 üle 300 osalejaga avaliku ürituse ajutises ehitises või atraktsioonidel kui on tagatud ohutu evakuatsioon 2 Enne avaliku ürituse korraldamist selleks mitte ettenähtud ehitises või ajutise ehitise ning atraktsioonide paigaldamisel on avaliku ürituse korraldaja kohustatud kontrollima 1 üritusega seotud ruumi ehitise või ajutise ehitise ning atraktsioonide üldist tuleohutusseisundit 2 evakuatsiooni või hädaväljapääsu ning evakuatsioonitee tähistatust tuleohutusmärgiga 3 evakuatsioonitee ja pääsu kasutamisvalmidust ja vastavust avaliku ürituse osalejate arvule 4 ettenähtud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja nende korrasolekut 5 päästevahendite olemasolu ja kasutusvalmidust 6 ruumis olevate seadmete seisukorda ja tööd 7 muid asjaolusid mis võivad põhjustada tulekahju 3 Avaliku ürituse korraldamisel selleks otstarbeks mitte ettenähtud ehitises või ajutise ehitise ning atraktsioonide paigaldamise kohta tuleb koostada asendiplaan millel märgitakse evakuatsiooniteed ja päästesõidukite sisenemisteed Asendiplaan tuleb esitada asukohajärgsele päästekeskusele 8 jaotis Tuletõrje veevarustuse tuleohutusnõuded 23 Tuletõrje veevarutus 1 Tuletõrje veevarustus edaspidi veevarustus on tehniliste vahendite ja rajatiste kogum mis tagab kustutusvee saamise ja andmise tulekahju puhkemisel Veevarustuse all käsitatakse 1 ühisveevärk koos tuletõrjehüdrantidega RT I 16 04 2013 2 jõust 26 04 2013 2 tehisveekogud ja tuletõrjeveereservuaarid 3 looduslikud veekogud 2 Ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik veevarustus 3 Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega nõuded tuletõrje veevarustusele 24 Tuletõrje veevõtukohale esitatavad nõuded 1 Tuletõrje veevõtukoht on aastaringselt kasutatav tuletõrjehüdrant või muu rajatis veemahuti loodusliku või tehisveekogu juures mille kaudu saab auto või mootorpumpade abil kustutusvett 2 Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud 1 aastaringne juurdepääs ning kasutamise valmidus 2 tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus või vooluhulk 3 tähistatus vastavalt tehnilisele normile või õigusaktile 25 Veevarustuse projekteerimisele ja korrashoiule esitatavad nõuded 1 Veevarustus tuleb projekteerida ja korras hoida vastavalt tehnilisele normile 2 Veevarustuse tehnilise korrashoiu tagab valdaja 26 Tuletõrjehüdrandi korrashoid 1 Tuletõrjehüdrandi korrashoiu tagab veetorustiku valdaja Tuletõrjehüdranti teenindava torustiku ja pumpla korrashoiu ning piisava kustutusvee hulga tagab vee ettevõtja 2 Veetorustiku valdaja kontrollib tuletõrjehüdrandi tehnilist seisukorda pärast paigaldamist ja perioodiliselt tootja poolt ettenähtud sagedusega või vähemalt üks kord kahe aasta jooksul 3 Tuletõrjehüdrandi tüübi valiku paigaldamise tähistamise ja korrashoiunõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 9 jaotis Muud tuleohutusnõuded 27 Seadmele ja paigaldisele esitatavad nõuded 1 Seadme ja paigaldise paigaldamisel kasutamisel hooldamisel ja kontrollimisel tuleb vältida tuleohtu ning juhinduda tootja kasutusjuhendist ja õigusaktidest 2 Keelatud on kasutada tuleohtu põhjustada võiva rikkega seadet ja paigaldist 28 Raudteetranspordi ja tsiviillennunduse ning veesõiduki ja allmaarajatise tuleohutusnõuded 1 Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada tuleohutusnõuded raudteetranspordile ja tsiviillennundusele ning veesõidukile 2 Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada tuleohutusnõuded allmaarajatisele 29 Kaitsejõudude tuleohutusnõuded Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada kaitsejõudude tuleohutusnõuded 10 jaotis Plahvatusohutsooni nõuded RT I 23 03 2015 4 jõust 01 07 2015 29 1 Plahvatusohutsooni nõuded 1 Isik kelle tegevus toob kaasa plahvatusohtliku keskkonna tekke peab määrama plahvatusohutsoonid ning kasutama vaid vastavas plahvatusohutsoonis kasutamiseks ettenähtud plahvatusohutsooni seadmeid kaitsesüsteeme komponente ja tarvikuid 2 Nõuded plahvatusohutsoonide määramisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 3 Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada ohutusnõuded plahvatusohtlikku keskkonda tekitava tegevuse kohta RT I 23 03 2015 4 jõust 01 07 2015 29 2 Käesolevas jaotises kasutatavad terminid 1 Plahvatusohtlik keskkond on põlevaine ja atmosfääritingimustele vastava õhu segu gaasi auru udu või tolmuna milles põlemine levib süttimise järel kogu põlemata segule 2 Plahvatusohutsoon on keskkond mis võib muutuda plahvatusohtlikuks kohapealsete olude ja kasutustingimuste tõttu 3 Plahvatusohutsooni seade on masin aparaat kohakindel või teisaldatav seade või selle juhtimiskomponent või detail ja avastamis või summutamissüsteem mis eraldi või koos on ette nähtud aine töötlemiseks või energia tekitamiseks ülekandmiseks hoidmiseks mõõtmiseks juhtimiseks või muundamiseks ning mis võib tekitada plahvatuse omaenda potentsiaalsest süüteallikast põhjustatuna 4 Kaitsesüsteem on seade mis on mõeldud algplahvatuse viivitamatuks peatamiseks või plahvatuse mõju piiramiseks ja mis lastakse turule eraldi kasutamiseks autonoomse süsteemina ning mis ei ole komponent 5 Komponent on mis tahes oluline osa plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemi ohutu töö tagamiseks ja sellel puudub iseseisev funktsioon 6 Tarvik on ohutus kontroll või reguleerimisseade mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool plahvatusohutsooni kuid on plahvatusohu vältimise seisukohalt vajalik plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemi ohutu töötamise tagamiseks RT I 23 03 2015 4 jõust 01 07 2015 3 jagu Tuleohutuspaigaldis 30 Tuleohutuspaigaldis 1 Tuleohutuspaigaldis on 1 autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur 2 autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem 3 automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem 4 automaatne tulekustutussüsteem 5 turvavalgustus 6 piksekaitse 7 suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestik 8 tuletõrje voolikusüsteem 9 muu seade ja tehnosüsteem mis on mõeldud tulekahju avastamiseks tule ja suitsu leviku takistamiseks ning ohutuks evakuatsiooniks ja päästetööks 2 Tulekustuti suhtes kohaldatakse tuleohutuspaigaldise kohta käivaid sätteid 31 Tuleohutuspaigaldise omaniku kohustused Tuleohutuspaigaldise omanik peab 1 tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse 2 korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust kontrolli ja hooldust 3 omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta 1 jaotis Tuleohutuspaigaldise paigaldamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded 32 Tuleohutuspaigaldise projekteerimisele paigaldamisele kontrollimisele ja hooldamisele esitatavad nõuded 1 Tuleohutuspaigaldis tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet 2 Tuleohutuspaigaldise võib turule lasta või kasutusele võtta kui see vastab tehnilises normis sätestatud tingimustele 3 Elamu või korteri omanik peab elamu või korteri vähemalt ühe ruumi varustama autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga 4 Tuleohutuspaigaldistele nende valikule paigaldamisele tähistamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega 5 Nõuded tulekustutitele nende valikule paigaldamisele tähistamisele ja korrashoiule kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 33 Teatamiskohustus ja majandustegevuse nõuded 1 Majandustegevusteate peab esitama järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks 1 tulekustuti hooldamine 2 tuletõrje voolikusüsteemi kontrollimine ja hooldamine 3 automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine ehitamine ja hooldamine 4 automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimine ehitamine ja hooldamine RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusaladel tegutseva isiku vastutav spetsialist peab vastama käesoleva seaduse s 34 sätestatud nõuetele RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 34 Vastutav spetsialist 1 Vastutav spetsialist on füüsiline isik kes 1 on pädev juhtima ja kontrollima automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimist ehitamist ning nende hooldamist tulekustuti hooldamist ning tuletõrje voolikusüsteemi kontrollimist ja hooldamist 2 on käesoleva seaduse s 33 nimetatud isikuga lepingulises suhtes et oleks tagatud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine 2 Vastutaval spetsialistil peab olema automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimiseks ehitamiseks ja hooldamiseks omistatud kutse kutseseaduse tähenduses mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest 3 Vastutaval spetsialistil peab olema tulekustuti hooldamiseks ning tuletõrje voolikusüsteemi kontrollimiseks ja hooldamiseks erialane ettevalmistus ning vähemalt kolmeaastane töökogemus selles valdkonnas 4 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kutse on omandatud mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis siis tunnustatakse seda vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele 35 Registreerimismenetlus Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 2 jaotis Tulekahjuteate edastamine Häirekeskusesse 36 Automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamine Häirekeskusesse 1 Ehitise omanik kelle ehitisele tuleb paigaldada automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem peab tagama automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate automaatse edastamise Häirekeskusesse 2 Automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate peab automaatselt edastama Häirekeskusesse ehitiselt kus esineb kõrgendatud tulekahjuoht viibib palju inimesi ja kus võib tekkida suur varaline kahju ning mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud kriteeriumitele 3 Ehitistel kus on tagatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme juures pidev valve võib seadistada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi sellise viivitusega et esmajärjekorras saab tulekahjust teada valvepersonal Kui valvepersonal määratud viivituse jooksul mis ei või kesta kauem kui kolm minutit ei ole häiret tühistanud edastatakse tulekahjuteade Häirekeskusesse 4 Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valdaja vastutab valehäire ennetamise eest võttes tarvitusele meetmed valehäire ärahoidmiseks automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi toimimist katkestamata 5 Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valehäire on muudest faktoritest kui tulekahjust põhjustatud häire 6 Ehitised kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 37 Automaatse tulekahjuteate edastaja kohustused 1 Automaatne tulekahjuteate edastaja on sideettevõtja kes peab vastama elektroonilise side seaduses sideettevõtjale sätestatud nõuetele 2 Tulekahjuteate edastaja vastutab 1 automaatsele teateedastussüsteemile esitatud nõuete täitmise eest 2 automaatse teateedastussüsteemi katkematu toimimise jälgimise eest 3 automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku teavitamise eest automaatse teateedastussüsteemi rikete ilmnemisel ning rikete likvideerimise eest 3 peatükk RIIKLIKU JÄRELEVALVE TEOSTAJAD JA RAKENDATAVAD MEETMED 38 Riikliku järelevalve teostajad 1 Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet 1 Päästeamet kogu riigi territooriumil 2 kehtetu RT I 29 12 2011 1 jõust

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=121687&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest RT I 30 06 2015 1 jõust 01 01 2016 2 Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise eestkostja määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni lapse 17 aastaseks saamise aastani osas mille võrra lapse maksustatav tulu on väiksem lõikes 1 nimetatud maksuvabast tulust RT I 30 06 2015 1 jõust 01 01 2016 3 Vaidluse korral käsitatakse last ülalpidava isikuna lõike 1 tähenduses isikut kellele makstakse riiklike peretoetuste seaduse s 5 sätestatud lapsetoetust RT I 2007 44 318 jõust 01 01 2008 23 2 Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral Lepinguriigi seaduse alusel makstavat pensioni nimetatud riigi õigusaktides sätestatud kohustuslikku kogumispensioni või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust pensioni saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud pensionide summa ulatuses kuid mitte rohkem kui 2700 eurot maksustamisperioodil RT I 30 06 2015 1 jõust 01 01 2016 23 3 Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus või kutsehaigushüvitise korral Tööõnnetus või kutsehaigushüvitist saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud hüvitise ulatuses kuid mitte rohkem kui 768 eurot maksustamisperioodil Kui tööõnnetus või kutsehaigushüvitis makstakse kindlustushüvitisena täiendavat maksuvaba tulu ei rakendata RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 24 Kehtetu RT I 18 11 2010 1 jõust 01 01 2011 25 Eluasemelaenu intressid 1 Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigiresidendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid RT I 2006 28 208 jõust 01 07 2006 lõiget 1 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006 a 1 jaanuarist 2 Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist laiendamist ja ümberehitamist ehitusseadustiku tähenduses ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 3 Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi liisingu intressid 4 Last üksi kasvatav maksustamisperioodil lapsehoolduspuhkust kasutanud vanem võib samal maksustamisperioodil tasutud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressid täies ulatuses või osaliselt maha arvata järgnevate maksustamisperioodide tulust arvestamata käesoleva seaduse s 28 2 sätestatud piirangut RT I 2003 88 587 jõust 01 01 2004 osaliselt 01 05 2004 ja 01 01 2005 26 Koolituskulud 1 Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud RT I 2010 34 181 jõust 01 07 2010 2 Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses avalik õiguslikus ülikoolis sellises erakoolis millel on asjaomase õppekava kohta tegevusluba registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud Tulust ei arvata maha koolituskulu mille isik on teinud 19 lõike 5 või 6 alusel tulumaksuga mittemaksustatava sihtotstarbelise stipendiumi arvel RT I 30 06 2015 1 jõust 01 01 2016 2 1 Õppija täienduskoolituses osalemise kulu käsitatakse koolituskuluna juhul kui koolituse läbiviijal on täienduskoolituse läbiviimiseks olemas tegevusluba või ta on selleks esitanud majandustegevusteate ning kui õppija osales eelnimetatud koolituse läbiviija täienduskoolituses mille õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse ameti või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe Koolituskuluna ei käsitata AM kategooria A kategooria A1 alamkategooria A2 alamkategooria B kategooria ega B1 alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid Huvikoolis õppimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna juhul kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1 jaanuaril alla 18 aasta vanune RT I 30 06 2015 1 jõust 01 01 2016 3 Kehtetu RT I 2009 54 362 jõust 01 01 2010 4 Kehtetu RT I 2009 54 362 jõust 01 01 2010 27 Kingitused ja annetused RT I 2009 54 362 jõust 01 01 2010 1 Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või 11 lõikes 10 nimetatud ühingule maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused RT I 18 11 2010 1 jõust 01 01 2011 2 Kehtetu RT I 2009 54 362 jõust 01 01 2010 3 Kehtetu RT I 30 06 2015 1 jõust 01 01 2016 4 Lõikes 1 nimetatud kingitused ja annetused võivad olla tehtud rahalises või mitterahalises vormis Mitterahalise kingituse või annetuse maksumuseks on vara turuhind kusjuures vara soodushinnaga müügi korral on kingituse või annetuse maksumuseks vara turuhinna ja müügihinna vahe Tasuta või turuhinnast madalama hinnaga osutatud teenust ei käsitata kingituse ega annetusena ning selle maksumust tulust maha ei arvata RT I 2006 28 208 jõust 01 01 2007 28 Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamine RT I 2004 37 252 jõust 01 05 2004 1 Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata 1 kogumispensionide seaduse 63 tingimustele vastava ja sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa mille eesmärk on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina välja arvatud sama seaduse 63 lõikes 5 2 ja s 64 sätestatud juhtudel 2 kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad välja arvatud sama seaduse s 55 ja 63 lõikes 5 2 sätestatud juhtudel RT I 18 02 2011 1 jõust 01 01 2012 1 1 Lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlustusmaksete osa arvutamise põhimõtted kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega Kindlustuslepingu alusel täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud tehnilise eraldise negatiivne muutus mis tuleneb kogumispensionide seaduse 63 alla mittekuuluvate kindlustuskaitsete eest arvestatud tasude mahaarvamisest lisatakse füüsilise isiku maksustatavale tulule RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 1 2 Lõikes 1 nimetamata riigis tegutseva kindlustusandja või vabatahtliku pensionifondi puhul võib lõikes 1 nimetatud summad maksustamisperioodi tulust maha arvata kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused 1 kindlustusandjal on õigus sõlmida Eestis täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid kas piiriüleselt või filiaali kaudu või pensionifondi osakuid on Eestis õigus piiriüleselt pakkuda 2 Eesti ja kindlustusandjale tegevusloa väljastanud riigi või pensionifondi tegevuskoha riigi vahel kehtib välisleping mis võimaldab Maksu ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt 57 1 lõigetes 4 ja 5 nimetatud teavet RT I 18 02 2011 1 jõust 01 01 2012 2 Lõikes 1 nimetatud summasid võib maha arvata kuni 15 ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust millest on tehtud 6 peatükis lubatud mahaarvamised kuid mitte rohkem kui 6000 eurot Kui nimetatud summasid on maksumaksja eest tasunud ka tööandja 13 lõike 3 punkti 15 kohaselt vähendatakse eelmises lauses nimetatud piirmäärasid tööandja tasutud tulumaksuga maksustamata summade võrra RT I 18 02 2011 1 jõust 01 01 2012 3 Kehtetu RT I 2006 28 208 jõust 01 01 2007 28 1 Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed 1 Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha kogumispensionide seaduse 11 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud ning 11 lõike 2 kohaselt arvutatud ja tasutud kohustusliku kogumispensioni maksed 2 Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed 3 Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed mille tasumine oli kohustuslik tulenevalt välisriigi õigusaktist või välislepingust Maksu või makse võib tulust maha arvata kui selle tasumise eesmärk oli isikule pensioni ravi emadus töötus tööõnnetus või kutsehaiguskindlustuse tagamine 4 Tulust ei arvata maha maksu ega makset mis on tasutud Eestis tulumaksuga mittemaksustatava tulu arvel RT I 2006 28 208 jõust 01 01 2007 28 2 Tulust tehtavate mahaarvamiste piirang 1 Paragrahvides 25 27 sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta kuid mitte rohkem kui 50 ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised arvestades lõikeid 2 ja 3 RT I 30 06 2015 1 jõust 01 01 2016 2 Kui residendist füüsiline isik sai maksustamisperioodil vähemalt 75 oma maksustatavast tulust välisriigis ning osa välismaal saadud tulust on Eestis topeltmaksustamise vältimise eesmärgil tulumaksust vabastatud võib ta teha käesolevas peatükis sätestatud mahaarvamisi oma Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt selle osakaaluga tema maksustamisperioodi maksustatavas tulus Eelmises lauses nimetatud piirangut ei kohaldata s 28 1 sätestatud mahaarvamistele Maksustatava tuluna käsitatakse isiku sellist tulu enne mahaarvamiste tegemist mis on maksustatav Eestis või riigis kus tulu saadi RT I 11 07 2014 5 jõust 01 01 2015 3 Lõikes 2 nimetatud isik võib valida oma maksustamisperioodi kogutulu suhtes 45 rakendamise Sel juhul lõikes 2 sätestatud piirangut ei kohaldata RT I 18 11 2010 1 jõust 01 01 2011 28 3 Kehtetu RT I 18 11 2010 1 jõust 01 01 2011 5 peatükk MITTERESIDENDI TULU MAKSUSTAMINE 29 Maksustamisele kuuluv mitteresidendi tulu 1 Tulumaksuga maksustatakse tulu mida mitteresidendist füüsiline isik sai Eestis töötamisest 13 lõiked 1 ja 1 1 kui väljamakse tegija on Eesti riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus resident Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha 7 kaudu või arvel või kui isik on viibinud töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul Kui nimetatud võlaõigusliku lepingu alusel tasu saav mitteresident on kantud Eestis äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja tasu on tema ettevõtlustulu maksustatakse see lõike 3 alusel RT I 18 11 2010 1 jõust 01 01 2011 2 Tulumaksuga maksustatakse tulu mida mitteresident sai residendist juriidilise isiku juhtimis või kontrollorgani liikme 9 või mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha juhtorgani liikme ametiülesannete täitmise eest RT I 11 07 2014 5 jõust 01 01 2015 3 Tulumaksuga maksustatakse tulu mida mitteresident sai Eestis toimunud ettevõtlusest 14 Kui mitteresidendiks on madala maksumääraga territooriumil asuv juriidiline isik 10 siis maksustatakse tulumaksuga kõik tema poolt Eesti residendile teenuse osutamisest saadud tulud sõltumata sellest kus toimus teenuse osutamine või kasutamine 4 Tulumaksuga maksustatakse kasu mida mitteresident sai vara võõrandamisest 15 lõige 1 kui 1 müüdud või vahetatud kinnisasi asub Eestis või 2 registrisse kantav vallasasi oli kuni võõrandamiseni registreeritud Eesti registris või 2 1 võõrandati Eestis asuvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali või RT I 11 07 2014 5 jõust 01 01 2015 3 kehtetu RT I 2006 28 208 jõust 01 01 2007 4 võõrandatud asja või nõudeõigus oli seotud Eestis asuva kinnisasja või ehitise kui vallasasjaga või 5 võõrandati või tagastati osalus äriühingus lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis mille varast võõrandamise või tagastamise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50 Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles mitteresidendil oli nimetatud tehingu tegemise ajal vähemalt 10 protsendine osalus RT I 14 02 2013 1 jõust 01 01 2014 6 kasu saadi käesoleva lõike punktis 5 nimetatud tingimustel lepingulise investeerimisfondi või muu varakogumi likvideerimisel RT I 14 02 2013 1 jõust 01 01 2014 4 1 Tulumaksuga ei maksustata lõike 4 punktis 5 nimetatud osaluse tagastamisel või sama lõike punktis 6 nimetatud investeerimisfondi likvideerimisel saadud kasu osa mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 5 1 peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või 31 2 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud RT I 14 02 2013 1 jõust 01 01 2014 5 Tulumaksuga maksustatakse 15 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamaksed mida mitteresident sai residendist juriidiliselt isikult 5 1 Kehtetu RT I 2008 51 286 jõust 01 01 2009 6 Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt saadud renditulu ja litsentsitasud 16 kui 1 kehtetu RT I 30 06 2015 1 jõust 01 01 2016 2 renditulu saadakse esemelt mis on kantud või tuleb kanda Eesti registrisse või RT I 30 06 2015 1 jõust 01 01 2016 3 kehtetu RT I 2006 28 208 jõust 01 01 2007 4 paragrahvi 16 lõikes 2 või 3 nimetatud tasu maksja on Eesti riik kohaliku omavalitsuse üksus resident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel RT I 18 11 2010 1 jõust 01 01 2011 5 kehtetu RT I 2006 28 208 jõust 01 01 2007 7 Tulumaksuga maksustatakse intress mida mitteresident sai seoses osalusega lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis mille varast intressi maksmise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50 Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles mitteresidendil oli intressi saamise ajal vähemalt 10 protsendine osalus Tulumaksuga ei maksustata intressi mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 5 1 peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või 31 2 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud RT I 14 02 2013 1 jõust 01 01 2014 8 Kehtetu RT I 2008 51 286 jõust 01 01 2009 9 Tulumaksuga maksustatakse s 19 sätestatud tingimustel Eesti riigi kohaliku omavalitsuse üksuse residendi või mitteresidendi poolt Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel mitteresidendile makstud pensionid ja stipendiumid kultuuri spordi ja teaduspreemiad toetused abirahad hasartmänguvõidud ning vanemahüvitise seaduse alusel makstud hüvitised Tulumaksuga maksustatakse des 20 21 sätestatud tingimustel mitteresidendile Eesti Haigekassa Eesti Töötukassa või residendist kindlustusseltsi poolt või mitteresidendist kindlustusseltsi Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud kindlustushüvitised ning Eestis registreeritud pensionifondist tehtud väljamaksed RT I 11 07 2014 5 jõust 01 01 2015 10 Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendist kunstnikule või sportlasele seoses tema esinemisega Eestis või seoses tema teoste esitamisega Eestis makstud tasu Tulumaksuga maksustatakse ka mitteresidendist kolmandale isikule makstud tasu residendist või mitteresidendist kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest 11 Juriidilise isiku staatuseta välismaise isikuteühenduse või varakogumi välja arvatud lepingulise investeerimisfondi mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna käesolevas paragrahvis sätestatud tulu maksustatakse sellise ühenduse osanike või liikmete või varakogumi kaasomanike tuluna proportsionaalselt nende osalusega Kui ühenduse osanikud või liikmed või varakogumi kaasomanikud ei ole teada või kui ei ole tõendatud nende residentsus siis omistatakse tulu ühendusele või varakogumile ning sellele tehtavatelt väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel ja tasumisel ning tulu deklareerimisel kohaldatakse mitteresidendi kohta käivaid sätteid Kui juriidilise isiku staatuseta ühendus või varakogum asub madala maksumääraga territooriumil kohaldatakse tulumaksu kinnipidamisel madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku kohta käivaid sätteid RT I 14 02 2013 1 jõust 01 01 2014 30 Mitteresidendid kelle tulu ei maksustata tulumaksuga 1 Tulumaksuga ei maksustata tulu mida saab Eestis oma ametikohustuste täitmise eest välisriigi diplomaatiline või konsulaaresindaja erimissiooni esindaja või diplomaatilise delegatsiooni liige rahvusvahelise või valitsustevahelise organisatsiooni esinduse liige või nimetatud esinduse juures töötav isik kes ei ole Eesti kodanik ega alaline elanik RT I 11 07 2014 5 jõust 01 01 2015 2 Lõikes 1 nimetatud isikud registreeritakse Välisministeeriumis Registreerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 11 07 2014 5 jõust 01 01 2015 31 Mitteresidendi tulu mida ei maksustata tulumaksuga 1 Tulumaksuga ei maksustata alljärgnevat mitteresidendi tulu 1 vastuvõetud pärandvara 2 omandireformi käigus tagastatud vara 3 sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel samuti riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kinnisasja sundvõõrandamise seaduse 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kinnisasja sundvõõrandamismenetluseta võõrandamisel saadud kasu juhul kui võõrandamistehingule eelnevalt olid täidetud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse 3 lõikes 4 sätestatud nõuded RT I 2009 18 109 jõust 28 03 2009 4 tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja müügist 4 1 kasu kinnisasja võõrandamisest 15 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel RT I 18 11 2010 1 jõust 01 01 2011 5 kehtetu RT I 14 02 2013 1 jõust 01 01 2014 6 kehtetu RT I 2006 28 208 jõust 01 01 2007 7 paragrahvi 13 lõike 3 punktides 1 1 4 nimetatud kulude hüvitisi ja välislähetuse päevaraha samades punktides nimetatud tingimustel ja piirmäärades RT I 30 06 2015 1 jõust 01 01 2016 8 paragrahvi 13 lõike 3 punktides 2 ja 2 1 nimetatud hüvitisi samades punktides nimetatud tingimustel ja piirmäärades 9 paragrahvi 15 lõike 4 punktides 9 11 nimetatud tulu 2 Kehtetu RT I 2004 45 319 jõust 27 05 2004 3 Kehtetu RT I 2004 45 319 jõust 27 05 2004 4 Tulumaksuga ei maksustata residendist äriühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi või veitsi Konföderatsiooni residendist äriühingu Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud litsentsitasu 16 kui on täidetud punktis 1 nimetatud tingimus ning vähemalt üks punktides 2 4 nimetatud tingimustest 1 litsentsitasu saaja on Euroopa Liidu teise liikmesriigi või veitsi Konföderatsiooni residendist äriühing vahetult või oma Euroopa Liidu teises liikmesriigis või veitsi Konföderatsioonis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu 2 litsentsitasu saavale äriühingule kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25 litsentsitasu maksva äriühingu osa või aktsiakapitalist 3 litsentsitasu maksvale äriühingule kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25 litsentsitasu saava äriühingu osa või aktsiakapitalist 4 litsentsitasu maksva äriühingu ja litsentsitasu saava äriühingu aktsia või osakapitalist kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25 ühele ja samale Euroopa Liidu või veitsi Konföderatsiooni residendist äriühingule RT I 2006 28 208 jõust 01 07 2006 lõiget 4 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006 a 1 jaanuarist 5 Lõikes 4 nimetatud maksuvabastust ei kohaldata litsentsitasu osale mis ületab omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtust 31 1 Mahaarvamised mitteresidendist füüsilise isiku tulust 1 Mitteresidendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed 2 Lepinguriigi residendist füüsiline isik kes sai maksustamisperioodil vähemalt 75 oma maksustatavast tulust Eestis võib teha 4 peatükis sätestatud mahaarvamisi oma Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt selle osakaaluga tema maksustamisperioodi maksustatavas tulus 3 Lepinguriigi residendist füüsiline isik kes sai maksustamisperioodil vähem kui 75 oma maksustatavast tulust Eestis võib teha des 23 ja 23 2 sätestatud mahaarvamisi oma Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt selle osakaaluga tema maksustamisperioodi maksustatavas tulus RT I 22 12 2012 1 jõust 01 01 2013 4 Maksustatava tuluna käsitatakse isiku sellist tulu enne mahaarvamiste tegemist mis on maksustatav riigis kus tulu saadi või isiku residendiriigis Tuluosa arvestuse tõendamiseks esitab maksumaksja Maksu ja Tolliametile oma residendiriigi maksuhalduri tõendi Kui nimetatud tõendil ei ole näidatud isiku kogu maksustatav tulu tuleb esitada ka tulu saamise riigi maksuhalduri tõend RT I 18 11 2010 1 jõust 01 01 2011 5 1 peatükk LEPINGULISE INVESTEERIMISFONDI TULU MAKSUSTAMINE RT I 14 02 2013 1 jõust 01 01 2014 31 2 Kasu vara võõrandamisest 1 Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi saadud kasu vara võõrandamisest kui 1 võõrandatud kinnisasi asub Eestis või 2 võõrandatud asja või nõudeõigus oli seotud Eestis asuva kinnisasjaga või ehitise kui vallasasjaga või 3 võõrandati või tagastati osalus äriühingus lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis mille varast võõrandamise või tagastamise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50 Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles võõrandajal oli nimetatud tehingu tegemise ajal vähemalt 10 protsendine osalus või 4 kasu saadi punktis 3 nimetatud tingimustel samas punktis nimetatud äriühingu lepingulise investeerimisfondi või muu varakogumi likvideerimisel 2 Tulumaksuga ei maksustata lõike 1 punktis 3 nimetatud osaluse tagastamisel või sama lõike punktis 4 nimetatud likvideerimise korral saadud kasu osa mille aluseks olev tulu on tulumaksuga maksustatud käesoleva peatüki sätete kohaselt või osaluse tagasi ostnud või likvideerimisjaotist maksnud äriühingu tasemel 50 lõike 2 kohaselt RT I 14 02 2013 1 jõust 01 01 2014 31 3 Renditulu Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi renditulu Eestis asutatud hooneühistu liikmesusest Eestis asuvast korteriomandist Eestis asuvast kinnisasjast või sellega seotud piiratud asjaõigusest RT I 30 06 2015 1 jõust 01 01 2016 31 4 Intress 1 Tulumaksuga maksustatakse intress mida lepinguline investeerimisfond sai seoses osalusega teises lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis mille varast intressi maksmise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50 Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles intressi saajal oli intressi maksmise ajal vähemalt 10 protsendine osalus 2 Lõikes 1 nimetatud intressi ei maksustata tulumaksuga kui selle aluseks olev investeerimisfondi tulu on käesoleva peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või 31 2 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud RT I 14 02 2013 1 jõust 01 01 2014 31 5 Investeerimisfond mille tulu ei maksustata tulumaksuga Paragrahve 31 2 31 4 ei kohaldata 1 Eestis moodustatud pensionifondile 2 muus lepinguriigis moodustatud pensionifondile mille suhtes teostatakse finantsjärelevalvet ja mille kohta või mille fondivalitseja kohta kehtivad usaldatavusnõuded on vähemalt niisama ranged kui on sätestatud pensionifondi fondivalitsejale investeerimisfondide seaduses RT I 14 02 2013 1 jõust 01 01 2014 31 6 Osakuomaniku maksuvabastuse tõendamine Eestis moodustatud lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja on osakuomaniku nõudmisel kohustatud andma tõendi talle osaku tagasivõtmisel investeerimisfondi likvideerimisel või intressina tehtud väljamakse aluseks olnud tulu kohta mis on käesoleva peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või 31 2 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud nimetatud väljamakse tegemisele järgneva kalendrikuu 5 kuupäevaks RT I 14 02 2013 1 jõust 01 01 2014 6 peatükk ETTEVÕTLUSTULUST TEHTAVAD MAHAARVAMISED 32 Ettevõtluse kulud 1 Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud 2 Kulu on ettevõtlusega seotud kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 13 lõikest 1 3 Kui maksumaksja poolt tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses 4 Füüsilisest isikust ettevõtja võib omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste samuti talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust millest on tehtud lõikes 1 nimetatud mahaarvamised maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 2877 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 5 Töötlemiseks lõike 4 tähenduses ei loeta põllumajandussaaduste puhastamist sorteerimist tükeldamist kuivatamist jahutamist ja pakendamist 33 Piirangud kulude mahaarvamisel 1 Külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise majutamise transpordi või meelelahutusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid võib maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata mitte rohkem kui 2 ettevõtlustulust millest on tehtud 32 lõigetes 1 ja 4 lubatud mahaarvamised RT I 11 07 2014 5 jõust 01 01 2015 2 Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid võib ettevõtlustulust maha arvata alles pärast seda kui on tasutud s 48 ettenähtud tulumaks 34 Kulud mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata 1 käesoleva seadusega kehtestatud tulumaksu välja arvatud 48 alusel tasutud tulumaks 2 kehtetu RT I 2000 58 377 jõust 01 01 2000 3 seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse 4 maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust 5 kehtetu RT I 2006 28 208 jõust 01 07 2006 6 kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu 7 kulusid mis on tehtud käesoleva seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel 8 kingituste või annetuste maksumust 9 kahju 37 mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule 8 välja arvatud juhul kui selliselt kahjult on makstud tulumaks vastavalt le 48 10 kahju 37 mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult 8 turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest 11 pistist ja altkäemaksu 12 Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni ravi emadus töötus tööõnnetus või kutsehaiguskindlustuse tagamine RT I 2006 28 208 jõust 01 07 2006 35 Ettevõtluse tulust suuremate kulude edasikandmine 1 Kui 32 lõigetes 1 3 lubatud mahaarvamiste summa ületab maksumaksja maksustamisperioodi ettevõtlustulu võib ettevõtlustulu ületava kulude summa edaspidi edasikantud kulud maha arvata kuni seitsme järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust 2 Kui edasikantud kulude summa on suurem kui maksustamisperioodi ettevõtlustulu arvatakse edasikantud kulud ettevõtlustulust maha osaliselt ning edasikantud kulude mahaarvamata osa kantakse edasi järgmistele maksustamisperioodidele 3 Kui maksumaksjal tekib edasikantud kulusid mitmel maksustamisperioodil võetakse need kulud arvele aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale Üle seitsme aasta vanuseid edasikantud kulusid või nende mahaarvamata osa ei tohi järgmistele maksustamisperioodidele edasi kanda RT I 2000 102 667 jõust 01 01 2001 7 peatükk MAKSUSTATAVA TULU ARVESTAMISE EESKIRJAD 36 Maksustatava tulu arvestamine 1 Füüsilise isiku poolt saadud tulu sealhulgas ettevõtlustulu võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil millal tulu laekus Maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised sealhulgas ettevõtluse kulud võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil millal need tasuti Tasutud või kinnipeetud tulumaks võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil millal maks tasuti või kinni peeti 2 Maksumaksja on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente 3 Ettevõtlustulu ning sellest tehtavate mahaarvamiste arvestamine toimub vastavalt raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud eeskirjadele niivõrd kuivõrd käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti Lõikes 1 sätestatud arvestusmeetod kehtib ka tekkepõhist raamatupidamist kasutavate füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes 4 Kui maksustamisele kuuluv tulu on saadud mitterahalises vormis siis on maksumaksja tulu suuruseks tuluna saadud asja või varalise õiguse turuhind 5 Välisvaluutas saadud tulu tulust lubatud mahaarvamised ning makstud või kinnipeetud tulumaks arvestatakse ümber eurodeks tulu saamise väljamakse tegemise ja tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 6 Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta 7 Paragrahvi 14 lõikes 5 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja võib lepinguriigi residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalis avada ühe erikonto millel oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust ja kahanemine liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama maksustamisperioodi ettevõtlustulust kui erikontole kantakse kümne tööpäeva jooksul laekumisest arvates ettevõtlustuluna arvestatud summad ning seoses ettevõtlusega saadud toetused ja hüvitised Kui erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ületab maksumaksja sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega saadud toetuste ja hüvitiste summat millest on tehtud s 32 sätestatud mahaarvamised siis nimetatud tulemit ületavat osa maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha ei arvata ning selles osas erikonto kahanemist ettevõtlustulule ei liideta RT I 11 07 2014 5 jõust 01 01 2015 7 1 Erikontol oleva summa kahanemist ei lisata maksustamisperioodi ettevõtlustulule erikonto üleandmisel 37 lõikes 7 nimetatud juhul RT I 18 11 2010 1 jõust 01 01 2011 8 Krediidiasutuse poolt makstud intressid raha hoiustamise eest lõikes 7 nimetatud erikontol loetakse kontoomaniku ettevõtlustuluks Ettevõtluse lõpetamisel lisatakse erikontol olev summa ettevõtlustulule 37 Vara võõrandamisest saadud kasu või kahju arvestamine 1 Kasu või kahju vara 15 lõige 1 müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud 2 Sellise vara võõrandamise korral mille soetamismaksumuse on maksumaksja oma ettevõtlustulust maha arvanud või mis on omandatud lõikes 7 sätestatud korras loetakse vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind maksumaksja ettevõtlustuluks RT I 11 07 2014 5 jõust 01 01 2015 3 Kui maksumaksja on arvanud ettevõtlustulust maha varem kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni vähendatakse sellise põhivara võõrandamise korral kasu arvestamisel vara soetamismaksumust selle vara amortisatsiooni võrra 4 Lõikes 2 nimetatud vara isiklikku tarbimisse võtmisel nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel lisatakse selle vara turuhind maksumaksja ettevõtlustulule Sellise vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks käesoleva lõike kohaselt ettevõtlustulule lisatud summa 5 Lõikes 3 nimetatud vara isiklikku tarbimisse võtmisel nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel lisatakse maksumaksja ettevõtlustulule selle vara turuhind millest on maha arvatud soetamismaksumuse ja arvestatud põhivara amortisatsiooni vahe Sellise vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks käesoleva lõike kohaselt ettevõtlustulule lisatud summa 6 Kui füüsilisest isikust ettevõtja tegevus on vastavalt äriseadustikus ning notari ja kohtutäituri tegevus vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule peatatud rohkem kui 12 kuud loetakse et käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud vara on võetud isiklikku tarbimisse RT I 11 07 2014 5 jõust 01 01 2015 7 Isiklikku tarbimisse võtmiseks ei loeta füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara üleandmist või pärandamist isikule kes jätkab ettevõtte tegevust Vara üleandmisel maksuvabastuse rakendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 18 11 2010 1 jõust 01 01 2011 8 Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisel loetakse võõrandamisega seotud kuludeks ka metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud ning maksumaksjal on õigus samal või kolmel järgneval maksustamisperioodil arvata need maha kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust kui on täidetud järgmised tingimused 1 tegemist on metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses 2 metsaseaduses sätestatud juhul on metsaomanik esitanud metsa majandamise tegevuse kohta Keskkonnaametile metsateatise ja Keskkonnaamet on lubanud metsateatises kavandatud tegevuse RT I 08 07 2011 5 jõust 01 01 2012 9 Metsa majandamisega seotud kuludeks lõike 8 tähenduses ei loeta tulumaksuga mittemaksustatava toetuse arvel tehtud kulusid RT I 08 07 2011 5 jõust 01 01 2012 10 Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu võib edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile Maksumaksjal on õigus vähendada edasikantud kasu sellel maksustamisperioodil tehtud lõikes 8 nimetatud kulu võrra RT I 08 07 2011 5 jõust 01 01 2012 38 Soetamismaksumus 1 Soetamismaksumus on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud sealhulgas makstud vahendustasud ja lõivud RT I 11 07 2014 5 jõust 01 01 2015 1 1 Pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud RT I 11 07 2014 5 jõust 01 01 2015 2 Kapitalirendi liisingu korras soetatud vara soetamismaksumuseks on lepingujärgsete rendi või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta 3 Omavalmistatud asja soetamismaksumus on selle asja valmistamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude summa 4 Füüsilisele isikule riigi poolt välja antud pärandina või abikaasalt vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteeritud keskmine müügihind vara soetamise päeval Enne erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteerimise alustamist soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite keskmine kohalik müügihind vara soetamise päeval 5 Äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise jagunemise või ümberkujundamise tulemusena omandatud osaluse aktsiad osad osamaks sissemakse soetamismaksumuseks loetakse ühineva ühendatava jaguneva või ümberkujundatava äriühingu või mittetulundusühistu osaluse soetamismaksumus või nimetatud osaluse soetamiseks tehtud sissemaksed millele on juurde arvatud ühinemise jagunemise või ümberkujundamise käigus tehtud täiendavad sissemaksed ja maha arvatud saadud väljamaksed 5 1 Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse aktsiad osad osamaks sissemakse soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud vara soetamismaksumusega Kui mitterahaliseks sissemakseks olnud asja või varalise õiguse soetamismaksumus on eelnevalt maha arvatud füüsilise isiku ettevõtlustulust ja seda ei ole tulumaksuga maksustatud isiklikku tarbimisse võetud varana loetakse osaluse soetamismaksumuseks null Eelmises lauses sätestatut kohaldatakse ka mittetulundusühingu liikmelisuse suhtes kui ühingule makstud sisseastumis ja liikmemaks on ettevõtlustulust maha arvatud RT I 18 11 2010 1 jõust 01 01 2011 5 2 Lõike 5 1 kohaselt määratud soetamismaksumusele arvatakse juurde tehtud täiendavad sissemaksed ja sellest arvatakse maha saadud väljamaksed Soetamismaksumuse arvutamisel ei arvestata töö tegemist või teenuse osutamist mitterahalise sissemaksena 6 Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel tuleb järjepidevalt lähtuda ühest alljärgnevatest meetoditest 1 FIFO võõrandamine toimub sisseostu järjekorras või 2 kaalutud keskmise meetod ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse summa jagamisel nende arvuga 7 Kui vara müügitehingul kohustusega või õigusega osta see vara tagasi kindlaksmääratud tähtajal ja kindlaksmääratud hinnaga repotehing on vara tagasiostuhind kõrgem selle müügihinnast loetakse tagasiostetud vara soetamismaksumuseks repotehingu käigus müüdud vara müügihind 8 Paragrahvide 48 50 alusel või välisriigis maksustatud vara soetamismaksumust suurendatakse tulumaksuga maksustatud summa võrra RT I 18 11 2010 1 jõust 01 01 2011 9 Käesoleva seaduse 15 lõike 4 punktis 11 nimetatud investeerimisfondi osakute vahetamisel omandatavate osakute soetamismaksumuseks loetakse vahetuse käigus võõrandatud investeerimisfondi osakute soetamismaksumus RT I 2004 36 251 jõust 01 05 2004 39 Väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju arvestamine 1 Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju Väärtpaberi võõrandamisest saadud kasu ja kahjuna käsitatakse 15 lõigetes 1 3 1 sätestatud juhtudel saadud väärtpaberiga seotud kasu ja kahju Maha ei arvata kahju mis on tekkinud väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule 8 või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest või väärtpaberite kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks turutingimustest erinevatel tingimustel või s 17 2 nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud väärtpaberite võõrandamisest RT I 14 02 2013 1 jõust 01 01 2014 1 1 Kui dividendi saamise õiguse andev väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva ei arvata selle väärtpaberi võõrandamisest saadud kahju maha muude väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust RT I 2006 28 208 jõust 01 07 2006 2 Summat mille võrra maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju ületab samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu maksustatavast tulust maha ei arvata 3 Kui väärtpaberite võõrandamisest maksustamisperioodil saadud kahju on suurem kui maksumaksja poolt samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu võib kasu ületava kahju summa maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust 4 Kui maksustamisperioodil tekkinud ja eelnevatest maksustamisperioodidest edasikantud kahju summa on suurem kui maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu kaetakse selline kahju ainult maksustamisperioodi kasu ulatuses ning kahju katmata jääk kantakse edasi järgnevatele maksustamisperioodidele 39 1 Üüri arvestamine Võlaõigusseaduse tähenduses eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist 16 lõige 1 arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20 RT I 30 06 2015 1 jõust 01 01 2016 8 peatükk TULUMAKSU KINNIPIDAMINE 40 Tulumaksu kinnipidaja 1 Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident kes teeb füüsilisele isikule mitteresidendile või lepingulisele investeerimisfondile käesoleva seaduse 3 5 ja 5 1 peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid RT I 11 07 2014 5 jõust 01 01 2015 2 Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud pidama s 41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt 43 lõikes 1 sätestatud määradele Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel Tulumaksu ei peeta kinni järgmistelt väljamaksetelt 1 residendist juriidilisele isikule tehtavatelt väljamaksetelt 2 mitteresidendi Eestis registreeritud püsivale tegevuskohale tehtavatelt väljamaksetelt RT I 18 11 2010 1 jõust 01 01 2011 3 äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale tehtud väljamaksetelt kui väljamakse on saaja ettevõtlustulu RT I 18 11 2010 1 jõust 01 01 2011 4 residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustatavalt intressilt 17 lõiked 1 ja 3 ning kindlustushüvitiselt 20 lõige 3 kui maksumaksja on tulumaksu kinnipidajat teavitanud et intress või kindlustushüvitis on saadud s 17 2 nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt RT I 14 02 2013 1 jõust 01 01 2014 2 1 Kehtetu RT I 2003 88 587 jõust 01 01 2004 3 Füüsilisest isikust tööandja välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ning Eestis tööandjana tegutsev mitteresident kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta 7 on kohustatud pidama tulumaksu kinni ainult 41 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt 3 1 Paragrahvi 41 punktis 1 nimetatud väljamaksetelt ei peeta kinni tulumaksu kui väljamakse saaja täidab oma tööülesannet välisriigis ning 1 väljamakse tehakse residendist juriidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel või RT I 18 11 2010 1 jõust 01 01 2011 2 maksu kinnipidajal on välisriigi maksuhalduri tõend et väljamakse saaja on selle tulu osas välisriigis maksukohustuslane 4 Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10 kuupäevaks 5 Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu ja Tolliametile maksudeklaratsiooni Eesti resident ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus esitab deklaratsiooni elektrooniliselt kui sellel näidatakse rohkem kui viis väljamakse saajat Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Deklaratsioonis näidatud residendist füüsilisele isikule tehtud väljamakselt kalendriaasta jooksul kinni peetud tulumaksu summat ei vähendata pärast kalendriaastale järgneva aasta 15 veebruari Tulumaksu kinnipidaja esitab käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud maksudeklaratsiooni töölepingu alusel töötavate töötajate või teenistussuhtes olevate ametnike kohta kelle töötamine ei ole töötamise registri andmetel peatatud sõltumata väljamaksete tegemisest Väljamaksete puudumisel näidatakse maksudeklaratsioonis töötaja või ametniku kohta tööaja määr RT I 30 06 2015 2 jõust 01 01 2016 5 1 Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral esitatakse lõikes 5 nimetatud deklaratsioon eraldi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva maksustamisperioodi osa kohta RT I 18 11 2010 1 jõust 01 01 2011 6 Tulumaksu kinnipidaja on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi maksumaksjale kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksete ning nendelt kinnipeetud tulumaksu kohta tululiikide ja maksumäärade lõikes järgneva aasta 1 veebruariks või maksumaksja töölt lahkumise korral koos lõpparvega Tõendi vorm ja täitmise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega 6 1 Tulumaksu kinnipidaja kes on kalendriaasta jooksul tasunud maksumaksja eest täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid või summasid vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks on kohustatud andma maksumaksja nõudmisel talle nende kohta tõendi kalendriaasta 1 detsembriks RT I 18 02 2011 1 jõust 01 01 2012 7 Asutuse töötajate kelle koosseis koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus tulumaksu arvestust peetakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras 41 Väljamaksed millelt peetakse kinni tulumaks Tulumaks peetakse kinni 1 residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt 13 lõige 1 juriidilise isiku juhtimis ja kontrollorgani liikme tasudelt 13 lõige 2 arvestades s 42 lubatud mahaarvamisi 2 mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt 29 lõige 1 ning juriidilise isiku juhtimis ja kontrollorgani liikme tasudelt 29 lõige 2 arvestades 42 lõikes 5 nimetatud mahaarvamist RT I 18 11 2010 1 jõust 01 01

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=33309&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    käesoleva seaduse s 13 sätestatud korras Kui vastuvõtmisest keeldutakse jääb ühistu liikmeks liikmesuse üleandmist soovinud isik 2 Liikmesuse üleandmiseks esitavad ühistu liige ja isik kellele liikmesus üle antakse juhatusele ühise kirjaliku avalduse milles ühistu liige kinnitab et ta soovib liikmesuse teisele isikule üle anda ning milles isik kellele liikmesus üle antakse avaldab soovi ühistu liikmeks saada RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 3 jagu Liikmete õigused ja kohustused 25 Liikmete võrdsus Ühistu liikmeid tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt 26 Õiguste teostamine Liikmed teostavad oma õigusi ühistu suhtes üldkoosolekul kui seadusega ei ole sätestatud teisiti 27 Õigus tutvuda majandusaasta aruandega 1 Vähemalt kümme päeva enne majandusaasta aruande kinnitamist otsustava üldkoosoleku toimumist esitab juhatus majandusaasta aruande ühistu asukohas liikmetele tutvumiseks 2 Igal ühistu liikmel on õigus saada ühistu arvel majandusaasta aruande ärakirja kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti 28 Liikme õigus teabele 1 Ühistu liikmel on õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta 2 Liikmel on õigus tutvuda ühistu dokumentidega üldkoosoleku otsusel kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve 3 Põhikirjaga võib ette näha liikmete suuremad õigused teabele 4 Liige võib juhatuse keeldumise korral teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest nõuda et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek või esitada üldkoosoleku toimumisest kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumente esitama RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 29 Kasumi jaotamine 1 Ühistu puhaskasum kantakse ühistu liikmete vahel jagamisele mittekuuluvatesse reservidesse 2 Põhikirjaga võib ette näha et ühistu liikmetele tehakse väljamaksed puhaskasumist või eelmise majandusaasta kasumist millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum edaspidi dividend Dividende võib maksta üksnes kinnitatud majandusaasta aruande alusel Kui ühistu koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande otsustatakse kasumi jaotamine konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 30 Dividendi suurus ja maksmine 1 Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus nõukogu olemasolu korral nõukogu Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist kui nähakse ette juhatuse või nõukogu ettepanekus 2 Kui põhikirja kohaselt tuleb liikmetele maksta dividende makstakse ühistu liikmele osa kasumist dividend vastavalt tema osalemisele ühistu tegevuses 3 Põhikirjaga võib ette näha et liikmele makstakse dividendi ka vastavalt liikme osamaksu suurusele Selline dividend ei või olla suurem kui liikmele vastavalt osalemisele ühistu tegevuses makstav dividend ega tavaliselt pikaajaliselt hoiuselt arvestatav intress 4 Liikmel on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 5 Dividend makstakse välja rahas RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 31 Reservkapital 1 Ühistul peab olema reservkapital Reservkapital moodustatakse igaaastastest puhaskasumi eraldistest samuti muudest eraldistest mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel 2 Kui kasumist võib põhikirja alusel maksta dividende tuleb igal majandusaastal kanda reservkapitali vähemalt 1 20 puhaskasumist kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat eraldist 3 Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt 32 Muud kapitalid Põhikirjaga võib ette näha et lisaks reservkapitalile moodustatakse teisi kapitale millest ei või teha liikmetele väljamakseid Põhikirjaga peab määrama nende kapitalide kasutamise korra ja otstarbe 33 Liikme lahkumisel makstav hüvitus 1 Liikmesuse lõppemisel on liikmel õigus saada tagasi tasutud osamaks 2 Põhikirjaga võib ette näha et liikmesuse lõppemisel ei tagastata osamaksu vaid makstakse liikmele hüvitusena see osa varast mille ta oleks saanud kui ühistu oleks lõpetatud liikmesuse lõppemise päeval Hüvituse määramisel ei arvestata reservkapitali 3 Hüvitus tuleb välja maksta liikmesuse lõppemisest kolme aasta jooksul kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega Üldkoosolek võib hüvituse maksmise tähtaega võrreldes seaduse või põhikirjaga sätestatuga mõistlikult pikendada kui väljamakse tegemine põhjustaks vastavalt asjaoludele ühistule olulist kahju või seab kahtluse alla ühistu tegevuse jätkumise 4 Selles paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka surnud liikme pärijatele kui pärija ei saa ühistu liikmeks 34 Ühistu liikmete vastutus 1 Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete isiklik täielik vastutus või lisavastutus kohaldatakse ühistu ja tema liikmete vastutusele vastavalt täisühingu ja selle osanike vastutuse kohta sätestatut 2 Liikmete vastutust saab muuta suurendada või vähendada põhikirja muutmisega Liikme vastutuse vähendamine või välistamine kehtib kolmanda isiku suhtes vastava kande tegemisest äriregistrisse Liikme kohustused mis on tekkinud enne põhikirja muutmise otsuse jõustumist jäävad kehtima 3 Osakapitali vähendamisele kohaldatakse vastavalt osaühingu osakapitali vähendamise kohta äriseadustikus sätestatut 35 Lisamaksed 1 Põhikirjaga võib ette näha et ühistu liikmed peavad juhul kui ühistu netovara on vähem kui pool osakapitalist tasuma lisasissemaksed Lisamaksete tasumise kohustus on piiramatu kui põhikirjaga ei ole seda piiratud kindla summaga või suhtega liikme osamaksu 2 Liikmel on kohustus tasuda lisasissemakse võrdeliselt tema osamaksu suurusega kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti 36 Vastutuse piiramise keeld Põhikirja säte mis piirab liikmete vastutust mingiks ajaks või mõne liikme kohustusi on tühine 37 Täis ja lisavastutusega ühistu uue ja lahkunud liikme vastutus 1 Isik kes saab liikmete täis või lisavastutusega ühistu liikmeks vastutab ka ühistu nende kohustuste eest mis on tekkinud enne tema liikmeks saamist 2 Ühistu endine liige vastutab solidaarselt teiste liikmetega ka ühistu selle kohustuse eest mis on tekkinud enne tema liikmesuse lõppemist kui see kohustus muutub sissenõutavaks enne liikmesuse lõppemist või viie aasta jooksul pärast seda Sama tähtaja jooksul säilib kohustus tasuda lisasissemakse 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga vastuolus olev kokkulepe ei kehti kolmanda isiku suhtes 4 peatükk ÜHISTU JUHTIMINE 38 Üldkoosolek 1 Ühistu liikmed teostavad oma õigusi ühistus üldkoosolekul 2 Üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ 39 Üldkoosoleku pädevus Üldkoosoleku pädevuses on 1 põhikirja muutmine 2 kui ühistul ei ole nõukogu juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine 3 kui ühistul on nõukogu nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine 4 majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi või kahjumi jaotamine 5 ühistu ühinemise jagunemise ja lõpetamise otsustamine RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 6 kui ühistul ei ole nõukogu prokuristi määramine ja tagasikutsumine 7 revidendi või audiitori valimine ja tagasikutsumine 8 juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine tehingu tingimuste määramine õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses ühistu esindaja määramine RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 9 seaduse või põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud muude küsimuste otsustamine 40 Üldkoosoleku kokkukutsumine 1 Üldkoosolek on korraline või erakorraline 2 Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku majandusaasta aruande kinnitamiseks kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat tähtaega 3 Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku oma äranägemise järgi Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma kui 1 ühistus ei ole ette nähtud liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest ja ilmneb et ühistu netovara on alla poole ühistu osakapitalist Kui ühistus on ette nähtud liikmete lisavastutus 35 peab üldkoosoleku kokku kutsuma üksnes juhul kui netovara kaotus ei ole kaetav liikmete poolt kolme kuu jooksul liikmete lisavastutuse rakendamisel tehtavate maksetega 2 seda nõuab vähemalt 1 10 liikmetest või vähemalt kaks liiget kui ühistus on alla 20 liikme RK s 21 10 2009 jõust 15 11 2009 RT I 2009 51 349 3 seda nõuab nõukogu 4 seda nõuab revident või audiitor 4 Kui juhatus ei täida üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet mõistliku aja jooksul võivad nõude esitanud liikmed nõukogu audiitor või revident koosoleku ise kokku kutsuda 40 1 Üldkoosoleku päevakord 1 Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku liikmed nõukogu või audiitor määravad nemad ka koosoleku päevakorra RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 2 Vähemalt 1 5 ühistu liikmetest või vähemalt kaks liiget kui ühistus on alla kümne liikme võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus RK s 21 10 2009 jõust 15 11 2009 RT I 2009 51 349 3 Liikmed võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigust kasutada mitte hiljem kui kolm päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist Põhikirjaga võib ette näha pikema tähtaja RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 4 Liikmed ei või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigust kasutada kui sama üldkoosoleku päevakorda on käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevalt juba üks kord muudetud ja päevakorra muutmisest on liikmetele käesoleva seaduse 41 lõike 4 kohaselt teatatud RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 5 Küsimuse mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud võib päevakorda võtta kui üldkoosolekul osalevad kõik ühistu liikmed või vähemalt 9 10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul kui üldkoosolekul osaleb üle 2 3 ühistu liikmetest RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 6 Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku läbiviimise korda samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 41 Üldkoosoleku kokkukutsumise teade 1 Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele Teade saadetakse liikmete nimekirja kantud aadressil Kui ühistu teab või peab teadma et liikme aadress erineb liikmete nimekirja kantust tuleb teade saata ka sellel aadressil Teade peab olema saadetud selliselt et see jõuaks saaja aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 1 1 Üldkoosoleku toimumise teade tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aadressi asemel saata liikmete nimekirja kantud elektronposti aadressil kui liige on esitanud ühistule vastavasisulise kirjaliku taotluse Muus osas kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut RK s 27 02 2014 jõust 31 03 2014 RT I 21 03 2014 3 1 2 Kui ühistul on üle 50 liikme ei pea liikmetele üldkoosoleku toimumise teateid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aadressil saatma kuid teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning ühistu kodulehe olemasolul ka sellel Teade tuleb avaldada vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist RK s 27 02 2014 jõust 31 03 2014 RT I 21 03 2014 3 2 Teates tuleb näidata üldkoosoleku läbiviimise aeg koht ja päevakord samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud Kui üldkoosolekul muudetakse põhikirja tuleb teates näidata kavandatud muudatuste olemus 3 Kehtetu RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 4 Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist muudetakse päevakorda liikmete nõudel tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 42 Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma välja arvatud siis kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised kui liikmed kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti otsust heaks ei kiida RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 43 Hääleõigus Igal ühistu liikmel on üks hääl 44 Hääleõiguse piiramine Ühistu liige ei või hääletada kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest liikme ja ühistu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses ühistu esindaja määramist või küsimusi mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või nõukogu liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 45 Liikme esindamine Üldkoosolekul võib ühistu liiget esindada teine isik kellele on antud kirjalik volikiri Põhikirjaga ei või piirata ühistu liikme õigust esindaja määramiseks Põhikirjaga võib määrata sama isiku poolt esindatavate ühistu liikmete ülemmäära RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 46 Üldkoosoleku läbiviimine 1 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid kui kohal või esindatud on üle poole ühistu liikmetest kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet 2 Kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arv liikmeid kutsub juhatus kolme nädala jooksul kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast kokku uue koosoleku sama päevakorraga Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust 3 Üldkoosoleku korraldamise kulud kannab ühistu Kui üldkoosolek kutsutakse kokku liikmete nõudel või nad kutsuvad selle ise kokku võib üldkoosoleku otsusega jätta kulud üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud liikmete kanda RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 47 Üldkoosoleku otsus 1 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet 2 Isiku valimisel üldkoosolekul loetakse valituks kandidaat kes sai teistest enam hääli Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti 48 Põhikirja muutmise otsustamine 1 Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab vähemalt 2 3 üldkoosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet 2 Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokolli ja põhikirja uue teksti 3 Muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on volitatud esindama ühistut ainult ühiselt siis kõik ühistut ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed 49 Vara vähenemine Käesoleva seaduse 40 lõike 3 punktis 1 nimetatud olukorra tekkimisel peab üldkoosolek otsustama abinõude tarvituselevõtmise osakapitali taastamiseks osakapitali vähendamise või ühistu lõpetamise RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 50 Liikme kohustuste suurendamine 1 Liikmete isikliku vastutuse või lisasissemaksete kehtestamise või suurendamise otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab vähemalt 3 4 ühistu liikmetest 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus ei ole siduv otsuse poolt hääletamata jätnud liikme suhtes kes esitab ühistust väljaastumise avalduse kolme kuu jooksul otsuse tegemisest arvates Liikmesus loetakse lõppenuks päevast mil otsus jõustub Sellistel asjaoludel ühistust väljaastunud liikmele ei maksta väljaastumisel hüvitust vastavalt käesoleva seaduse le 33 51 Üldkoosoleku protokoll 1 Üldkoosolek protokollitakse Protokolli kantakse 1 ühistu ärinimi ja asukoht 2 koosoleku toimumise aeg ja koht 3 koosoleku juhataja ja protokollija nimed 4 koosoleku päevakord 5 koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega 6 koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu 7 üldkoosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud 2 Üldkoosolekul protokolli lisana koostatakse osalevate liikmete nimekiri millesse kantakse üldkoosolekul osalevate liikmete nimi esindaja puhul ka tema nimi Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija samuti iga üldkoosolekul osalenud liige või tema esindaja 3 Üldkoosoleku protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused koosolekul osalenud liikmete nimekiri ja esindajate volikirjad või nende ärakirjad Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 4 Pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav Liikmel on õigus saada ühistu kulul üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja 5 Üldkoosoleku protokollid koos koosolekul osalenud liikmete nimekirjaga ja koosoleku toimumise teadetega säilitatakse ühistu asukohas 6 Üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks 52 Üldkoosoleku otsuse vaidlustamine 1 Kohus võib ühistu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest 2 Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda kui otsust on uue üldkoosoleku otsusega kinnitatud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi 3 Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu samuti iga juhatuse või nõukogu liige kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmne kahju hüvitamise kohustus ning ühistu liige kes ei osalenud otsuse tegemisel Ühistu liige kes otsuse tegemisel osales võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele 4 Kohus ei aruta hagi esitamisel asja enne kui on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg Erinevad hagid sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks liidetakse ühte menetlusse 5 Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi ühistu liikmete samuti juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses 6 Kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 52 1 Üldkoosoleku otsuse tühisus 1 Ühistu üldkoosoleku otsus on tühine kui 1 otsus rikub ühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 2 otsus ei vasta headele kommetele RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 3 oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda RK s 21 10 2009 jõust 15 11 2009 RT I 2009 51 349 2 Otsus on tühine ka seadusega sätestatud muul juhul RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 3 Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 4 Otsuse tühisusele ei saa tugineda kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 5 Otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse 52 lõikeid 5 ja 6 RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 53 Otsuse tegemine üldkoosolekut kokku kutsumata Kui ühistul on üle 200 liikme või enamus liikmetest on ühistud võib põhikirjaga ette näha otsuse tegemise üldkoosolekut kokku kutsumata Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt äriseadustiku sätteid osaühingu osanike otsuse tegemise kohta koosolekut kokku kutsumata Äriseadustiku 173 lõigetes 4 1 ja 4 2 sätestatud juhul võib hääletusprotokollile või kandeavaldusele alla kirjutada tulundusühistu liige kes on kantud äriregistrisse RK s 19 11 2008 jõust 22 12 2008 RT I 2008 52 288 54 Volinike koosolek 1 Kui ühistul on üle 200 liikme võib põhikirjaga ette näha et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule Ühistul peab olema vähemalt 20 volinikku 2 Volinike koosoleku kokkukutsumise kord korraldus ning volinike valimise kord määratakse põhikirjaga Ühe voliniku võib valida mitte enam kui 50 liikme kohta 3 Volinikuks võib valida ühistu liikme 4 Kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti on igal volinikul üks hääl 5 Muus osas kohaldatakse volinike koosolekule üldkoosoleku sätteid 55 Juhatus 1 Juhatus on ühistu juhtorgan mis esindab ja juhib ühistut RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 2 Juhatusel võib olla üks liige juhataja või mitu liiget Juhatuse liikmete arv määratakse põhikirjaga Juhatuse liige ei pea olema ühistu liige Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või veitsis RK s 16 12 2004 jõust 07 01 2005 RT I 2004 89 613 3 Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige Juhatuse liikmeks ei või olla ka isik kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku le 49 või 49 1 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu samuti isik kellel on keelatud tegutseda ühistuga samal tegevusalal või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 4 Kui ühistul on nõukogu peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest Tehinguid mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul See piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes 5 Kui ühistul on nõukogu peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate ühistu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast samuti teatama kohe ühistu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest ühistu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest Juhatus peab teatama ka ühistuga samasse kontserni kuuluvate äriühingutega seotud olulistest asjaoludest mis võivad oluliselt mõjutada ühistu tegevust RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 6 Kui ühistu on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine peab juhatus viivitamata hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule ühistu pankrotiavalduse Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha ühistu eest makseid välja arvatud maksed mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud ühistule hüvitama pärast maksejõuetuse ilmnemist ühistu poolt tehtud maksed mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse s 63 1 sätestatut 7 Juhatuse täpsema töökorra võib ette näha põhikirjas või liikmete nõukogu või juhatuse otsusega RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 56 Juhatuse esimees 1 Kui juhatusel on üle kahe liikme valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe kes korraldab juhatuse tegevust 2 Kui ühistul on nõukogu võib ühistu põhikirjas ette näha et juhatuse esimehe määrab nõukogu 57 Juhatuse liikme tasustamine 1 Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega nõukogu olemasolu korral aga nõukogu otsusega 2 Üldkoosolek või nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel samuti juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama et juhatuse liikmele ühistu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja ühistu majandusliku olukorraga 3 Kui ühistu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks ühistu suhtes äärmiselt ebaõiglane võib ühistu nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda 5 Kui välja kuulutatakse ühistu pankrot ja juhatuse liikme leping lõpeb võib juhatuse liige pankrotimenetluses nõuda lepingu lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist lepingu lõppemisest alates kuni ühe aasta eest RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 58 Juhatuse esindusõigus 1 Ühistut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige kui põhikirjaga ei ole ette nähtud et juhatuse liikmed esindavad ühistut mitmekesi või ühiselt Kolmandate isikute kohta kehtib ühine esindus ainult siis kui see on äriregistrisse kantud 2 Juhatuse liikmed on ühistu nimel tehingute tegemisel kohustatud ühistu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes 3 Ühistu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek või nõukogu See ei kehti tehingu kohta mis tehakse ühistu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel 4 Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada ühistut selliste tehingute tegemisel mille puhul vastavalt seadusele otsustab esindaja määramise eraldi üldkoosolek või nõukogu RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 59 Raamatupidamine Juhatus korraldab ühistu raamatupidamist 60 Juhatuse liikmete valimine 1 Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek Kui ühistul on nõukogu valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll nõukogu puudumise korral üldkoosoleku protokoll RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 1 1 Kui juhatuse liige valitakse üldkoosolekul siis peab üldkoosoleku protokollija või juhataja olema tulundusühistu liige kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse või juhatuse liige kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse Eelmises lauses nimetatud isiku poolt koosoleku protokollile antud allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud Allkirja notariaalset kinnitamist asendab protokolli digitaalallkirjastamine käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isiku poolt RK s 19 11 2008 jõust 22 12 2008 RT I 2008 52 288 1 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 sätestatut ei pea järgima kui üldkoosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud või kui otsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamist Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 sätestatut ei pea järgima ka juhul kui juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla juhatuse liige kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse või tulundusühistu liige kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse RK s 19 11 2008 jõust 22 12 2008 RT I 2008 52 288 1 3 Kui ühistul on nõukogu kirjutab juhatuse liikme registrist kustutamise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele alla nõukogu esimees või tema volitatud isik RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 2 Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega Põhikirjaga ei või ette näha et juhatuse liikmete ametiaeg on pikem kui viis aastat Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär Äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 3 Volituste tähtaja möödumisel võib sama isiku juhatuse liikmeks tagasi valida kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti 61 Juhatuse liikmete tagasikutsumine 1 Üldkoosoleku otsusega võib juhatuse liikme tagasi kutsuda sõltumata põhjusest Kui ühistul on nõukogu võib juhatuse liikme tagasi kutsuda nõukogu Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut RK s 21 10 2009 jõust 15 11 2009 RT I 2009 51 349 2 Kui ühistul ei ole nõukogu võib vähemalt 1 10 ühistu liikmetest või vähemalt kaks liiget kui ühistus on alla 20 liikme mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt RK s 21 10 2009 jõust 15 11 2009 RT I 2009 51 349 3 Mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu liikme ühistu liikme või muu huvitatud isiku nõudel Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni üldkoosoleku või nõukogu poolt Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus ühistu arvel mõistlike kulutuste hüvitamisele ja mõistlikule tasule mille määrab vaidluse korral kohus määrusega RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 4 Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest teatades sellest enda määranud organile Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut RK s 21 10 2009 jõust 15 11 2009 RT I 2009 51 349 5 Kui juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu ebaõigeks kohaldatakse äriseadustiku s 61 sätestatut RK s 21 10 2009 jõust 15 11 2009 RT I 2009 51 349 62 Konkurentsikeeld 1 Juhatuse liige ei või üldkoosoleku nõusolekuta nõukogu olemasolu korral aga nõukogu nõusolekuta 1 olla füüsilisest isikust ettevõtja ühistu tegevusalal 2 olla ühistu tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik 3 olla ühistu tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige välja arvatud juhul kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 2 Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatuga võib ühistu nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist See ei välista muid nõudeid juhatuse liikme vastu 3 Keelatud tegevuse lõpetamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast mil ühistu sai teada konkurentsikeelu rikkumisest kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest 63 Ärisaladuse tagamine 1 Juhatuse liige peab hoidma ühistu ärisaladust 2 Ühistu ei või esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumisest tulenevat nõuet kui juhatuse liige tegutses kooskõlas üldkoosoleku või nõukogu seadusliku otsusega 63 1 Juhatuse liikmete vastutus 1 Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega 2 Juhatuse liikmed kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju ühistule vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt Juhatuse liige vabaneb vastutusest kui tõendab et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega 3 Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kui ühistu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist ühistule võib nõuda ka ühistu võlausaldaja kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada ühistu vara arvel Ühistu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude ühistu nimel esitada üksnes pankrotihaldur 5 Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue esitada ka juhul kui ühistu on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 64 Nõukogu 1 Ühistul peab olema nõukogu kui ühistul on üle 200 liikme või kui osakapital on üle 25 000 euro või kui see on ette nähtud põhikirjaga RK s 22 04 2010 jõust 01 01 2011 RT I 2010 22 108 2 Nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut kui seadusega ei ole sätestatud teisiti 65 Audiitor ja revident 1 Ühistu raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustus sätestatakse audiitortegevuse seaduse või ühistu põhikirjaga RK s 27 01 2010 jõust 08 03 2010 RT I 2010 9 41 2 Kui ühistul ei ole audiitorit peab üldkoosolek valima majandustegevuse kontrollimiseks ühe või mitu revidenti 66 Audiitori nimetamine ja ülesanded 1 Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab üldkoosolek kes määrab ka audiitori tasustamise korra Audiitori nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek 2 Kehtetu RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 3 Juhatus esitab äriregistrile audiitorite nimekirja milles peavad olema märgitud audiitorite nimed isikukoodid ja elukohad ning nende audiitoritegevuse õiguslik alus Audiitorite vahetumisel esitab juhatus viie päeva jooksul äriregistrile audiitorite uue nimekirja Äriregistrile esitatavale audiitorite nimekirjale tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud audiitori nõusolek 4 Mõjuval põhjusel võib väljalangenud audiitori asemele määrata audiitori kohus juhatuse või nõukogu liikme ühistu liikme või muu huvitatud isiku nõudel Kohtu poolt määratud audiitori volitused kestavad kuni uue audiitori valimiseni üldkoosoleku poolt Kohus määrab ka tema poolt määratud audiitori tasustamise korra ja tasu suuruse 5 Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või kindlaks tähtajaks 6 Kehtetu RK s 27 01 2010 jõust 08 03 2010 RT I 2010 9 41 66 1 Audiitori asendamine ja tagasikutsumine kohtu poolt 1 Juhatus nõukogu või vähemalt 1 10 ühistu liikmetest või vähemalt kolm liiget kui ühistus on alla 30 liikme võivad kohtult taotleda üldkoosoleku nimetatud audiitori asendamist kui on kahtlusi üldkoosoleku nimetatud isiku sõltumatuses Kohus kuulab ära ka üldkoosoleku nimetatud audiitori 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse võib esitada kahe nädala jooksul audiitori nimetamisest arvates 3 Kohus otsustab enda määratud audiitori tasustamise korra ja tasu suuruse RK s 27 01 2010 jõust 08 03 2010 RT I 2010 9 41 67 Revidendi nimetamine 1 Revidentide arvu määrab ja revidendi nimetab üldkoosolek kes määrab ka revidendi tasustamise korra Revidendi nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek 2 Juhatus esitab äriregistrile revidentide nimekirja milles peavad olema märgitud revidentide nimed isikukoodid ja elukohad Revidentide vahetumisel esitab juhatus viie päeva jooksul äriregistrile revidentide uue nimekirja Äriregistrile esitatavale revidentide nimekirjale tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud revidendi nõusolek 3 Revidendiks võib olla teovõimeline füüsiline isik kellel on selleks piisavad majandus ja õigusalased teadmised Revidendiks ei või olla ühistu liige juhatuse liige nõukogu liige ega ka isik kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku le 49 või 49 1 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu samuti isik kellel on keelatud tegutseda ühistuga samal tegevusalal või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 4 Revidendi võib nimetada üheks majandusaastaks või pikemaks tähtajaks kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks 68 Revidendi ülesanded 1 Revident kontrollib kas majandusaasta aruanne vastab raamatupidamisele ja kajastab ühistu majandustegevust ja finantsseisu õigesti ja õiglaselt samuti ühistu juhtimist ja liikmete nimekirja pidamise õigsust 2 Revidendil on õigus tutvuda ühistu kõigi dokumentidega Juhatus peab andma revidendile teavet ühistu tegevuse ja muude andmete kohta 69 Revidendi aruanne 1 Kontrolli tulemuste kohta koostab revident aruande ja esitab selle üldkoosolekule 2 Iga revidendi avastatud juhtimisviga samuti põhikirja või seaduse nõuete rikkumine tuleb teha teatavaks nõukogule kui ühistul ei ole nõukogu siis üldkoosolekule Nõukogu juhtimisviga samuti põhikirja või seaduse nõuete rikkumine nõukogu poolt tuleb teatavaks teha üldkoosolekule 70 Ärisaladuse hoidmine 1 Revident peab hoidma ühistu ärisaladust 2 Ühistu ei või esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumisest tulenevat nõuet kui revident tegutses kooskõlas üldkoosoleku või nõukogu seadusliku otsusega 71 Erikontroll 1 Vähemalt 1 10 ühistu liikmetest või vähemalt kaks liiget kui ühistus on alla 20 liikme võivad nõuda ühistu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist üldkoosoleku poolt RK s 21 10 2009 jõust 15 11 2009 RT I 2009 51 349 2 Kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta võib vähemalt 1 10 ühistu liikmetest või vähemalt kaks liiget kui ühistus on alla 20 liikme nõuda erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka ühistu juhatuse ja nõukogu liikmed RK s 21 10 2009 jõust 15 11 2009 RT I 2009 51 349 2 1 Vähemalt 1 10 ühistu liikmetest või vähemalt kaks liiget kui ühistus on alla 20 liikme võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras nõuda ka üldkoosoleku nimetatud erikontrolli läbiviija asendamist kui osanike määratud isikul ei ole ilmselt erikontrolli läbiviimiseks vajalikke teadmisi või kogemusi või kui on kahtlusi tema erapooletuses Kohus kuulab ära ka üldkoosoleku nimetatud erikontrolli läbiviija RK s 21 10 2009 jõust 15 11 2009 RT I 2009 51 349 3 Erikontrolli tegijad võivad olla audiitorid või vandeadvokaadid Kui erikontrolli tegijad määrab üldkoosolek kinnitab üldkoosolek ka nende tasustamise korra Kohtu poolt määratud erikontrolli tegijate tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 4 Juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli tegijatele tutvumist kõigi erikontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet Erikontrolli tegijad peavad hoidma ühistu ärisaladust Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe andmisest keeldumise korral võib erikontrolli läbiviija esitada hagita menetluses kohtule kahe nädala jooksul keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest kui sellele ei ole vastatud avalduse kohustada juhatuse või nõukogu liikmeid andma teavet või võimaldada dokumentidega tutvuda RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 5 Erikontrolli tegijad koostavad erikontrolli tulemuste kohta aruande mis esitatakse üldkoosolekule 6 Erikontrolli läbiviija vastutusele kohaldatakse seaduses kohustusliku audiitorkontrolli läbiviija vastutuse kohta sätestatut Erikontrolli tegeva vandeadvokaadi vastutusele kohaldatakse advokatuuriseaduses sätestatut RK s 29 01 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 13 78 72 Aruannete kinnitamine 1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 2 Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande majandusaasta aruande ning kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule Aruannetele tuleb lisada revidendi arvamus või vandeaudiitori aruanne Kui ühistul on nõukogu peab lisama ka nõukogu aruande RK s 20 11 2002 jõust 01 01 2003 RT I 2002 102 600 RK s 27 01 2010 jõust 08 03 2010 RT I 2010 9 41 2 1 Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek Vähemalt 1 10 ühistu liikmetest või vähemalt kaks liiget kui ühistus on alla 20 liikme võivad ühistult nõuda et vandeaudiitori aruande andnud audiitor või arvamuse andnud revident peab olema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma vandeaudiitori aruande või arvamuse kohta selgitusi kui liikmed on esitanud vastava kirjaliku nõude vähemalt viis päeva enne üldkoosoleku toimumist RK s 21 10 2009 jõust 15 11 2009 RT I 2009 51 349 RK s 27 01 2010 jõust 08 03 2010 RT I 2010 9 41 3 Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku müügitulu jaotuse ja vandeaudiitori aruandega kui audiitorkontroll on kohustuslik või revidendi arvamusega elektrooniliselt äriseadustiku 67 lõike 4 punkti 1 alusel justiitsministri määrusega kehtestatud korras äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest RK s 29 10 2009 jõust 01 01 2010 RT I 2009 54 363 RK s 27 01 2010 jõust 08 03 2010 RT I 2010 9 41 3 1 Müügitulu jaotus peab sisaldama andmeid aruandeaasta müügitulu kohta kuni kümne suurema tegevusala kaupa äriseadustiku 4 lõike 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande korral esitatakse müügitulu jaotus konsolideeriva üksuse konsolideerimata kasumiaruande asjaomaste andmete alusel RK s 29 10 2009 jõust 01 01 2010 RT I 2009 54 363 4 Põhikirjaga võib ette näha vahearuannete koostamise ja üldkoosolekule esitamise kohustuse 5 peatükk ÜHISTU LÕPETAMINE 73 Ühistu lõpetamise alused Ühistu loetakse lõpetatuks 1 üldkoosoleku otsusega 2 kohtulahendiga RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 2

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=45176&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    olla väiksem kui nõutakse suurima tagatise summaga tegevusalal 6 Reisiettevõtja on kohustatud tagatise suurust hindama ja seda vajaduse korral suurendama 7 Reisiettevõtja esitab Tarbijakaitseametile 1 üks kord kvartalis aruandekvartalile järgneva kuu 20 kuupäevaks pakettreiside kogumüügi aruande ning järgneva kvartali täpsustatud planeeritava pakettreiside kogumüügi 2 tegevuse alustamisel ning edaspidi igal aastal koos eelmise aasta IV kvartali pakettreiside kogumüügi aruandega tagatise arvutamise aluseks oleva planeeritava aastase pakettreiside kogumüügi sealhulgas pakettreiside müügi igas kvartalis 8 Käesoleva seaduse tähenduses loetakse pakettreiside kogumüügiks pakettreisilepingust tulenev tarbija kõigi maksete kogusumma reisiettevõtjale sealhulgas ettemaksetena saadud summa ning lunastamata pakettreiside kinkekaardid 9 Tagatise kasutamise otsustab Tarbijakaitseamet 10 Tagatise kasutamiseks Tarbijakaitseamet 1 määrab nõuete esitamise tähtaja mis ei või olla lühem kui 14 kalendripäeva 2 kontrollib nende isikute olemasolu kelle suhtes on vaja kasutada tagatist ja kogub nende nõuded 3 korraldab käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevate nõuete täitmise ja määrab tagatisest väljamaksete tegemise tähtaja 11 Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega 1 pakettreiside kogumüügi aruande vormi 2 tagatise kasutamise korra RT I 2010 18 98 jõust 16 05 2010 16 Giid giid tõlk ja reisisaatja 1 Giid on füüsiline isik kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi marsruudi ja ajakava järgi 2 Giid tõlk on füüsiline isik kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi marsruudi ja ajakava järgi ning vahendab järel või sünkroontõlke kaudu huviväärsuse lühitutvustust ja vestlust 3 Giid ja giid tõlk peavad oma tööalast kompetentsust tõendama 4 Reisisaatja on füüsiline isik kes saadab tarbijaid reisikorraldaja poolt ettenähtud marsruudil ja korraldab pakettreisi kuuluvate teenuste õigeaegse ja kvaliteetse osutamise 3 peatükk MAJUTUSETTEVÕTTED 17 Majutusettevõte 1 Majutusettevõte on majandusüksus mille kaudu ettevõtja oma majandus või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust 2 Majutusteenus on ööbimisvõimaluse ning sellega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük 3 Majutusteenuseks ei loeta 1 ettevõtja poolt temale kuuluva vara arvel temaga töö või teenistussuhetes olevate isikute majutamist 2 majutamist mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping välja arvatud võlaõigusseaduse 272 lõike 4 punktis 1 nimetatud juhtudel 3 õppeasutuse poolt õppeasutuses õppivate või töötavate isikute majutamist 4 majutamist reisijateveoteenuse osutamiseks kasutatavas transpordivahendis 5 erakordsetes tingimustes ööbimise võimaldamist elamuse saamise eesmärgil vabas looduses onnis parvel jms RT I 2005 24 181 jõust 01 11 2005 18 Majutusettevõtete liigid 1 Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell motell külalistemaja hostel puhkeküla ja laager puhkemaja külaliskorter kodumajutus 2 Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte 3 Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte kus on tagatud turvaline parkimine 4 Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte 5 Hostel on toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusettevõte 6 Puhkeküla ja laager on piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte kus on platsid telkide ja või haagissuvilate jaoks parkimiskohad mootorsõidukitele ja võivad olla ka majutushooned 7 Puhkemaja on puhkuseks mõeldud majutusettevõte mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses 8 Külaliskorter on majutusettevõte mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter mis üüritakse välja täies ulatuses 9 Kodumajutus on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus majas või korteris paiknev majutusettevõte 10 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määratlusi võib majutusettevõtete puhul kasutada vaid juhul kui majutusettevõte vastab selle liigi kirjeldusele ning kehtestatud nõuetele 11 Kui majutusettevõte ei vasta ühegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liigi kirjeldusele ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele võib ettevõtja kasutada muud sobivat määratlust RT I 2004 18 131 jõust 15 04 2004 19 Majutusteenuse osutamine 1 Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Majutusettevõte peab kogu külastajate majutamise perioodil vastama majutusettevõttele kehtestatud nõuetele 3 Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 4 Nõuded majutusettevõttele kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2005 24 181 jõust 01 11 2005 20 Majutusteenuse osutaja teatamiskohustus Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 20 1 Registreerimismenetlus ja registreerimisandmed Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 21 Majutusettevõtte järk 1 Majutusettevõtte järk edaspidi järk näitab majutusettevõtte ja majutusettevõttes pakutavate teenuste taset 2 Järgu võib vastavat liiki majutusettevõttele anda ja ära võtta neid majutusettevõtteid ühendav või nende kvaliteedialast tegevust arendav eraõiguslik juriidiline isik kes koostab järkude andmise ja äravõtmise aluseks olevad nõuded edaspidi järgunõuded ning järkude andmise ja äravõtmise korra 3 Õiguse tegutseda järgu andja ja äravõtjana edaspidi järgu andja annab valdkonna eest vastutav minister Õigus tegutseda järgu andjana antakse iga majutusettevõtte liigi osas vaid ühele isikule 4 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab järgu andjana tegutsemise õiguse andmise korra ja tingimused ning nõuded järgu andjana tegutsemisele 5 Järgu omandamine on ettevõtjale vabatahtlik 6 Majutusettevõtte hindamise ja järgu andmisega seotud kulude katteks võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras järgu andjana tegutsemise õiguse saanud isik võtta tasu RT I 2005 24 181 jõust 01 11 2005 22 Kehtetu RT I 2005 24 181 jõust 01 11 2005 23 Majutusettevõtte tähistus 1 Majutusettevõtte hoonel või majutusettevõtte juurdepääsutee ääres peab paiknema majutusettevõtte tähistus majutusettevõtte nime ja liigiga või muu liiki iseloomustava määratlusega RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Järgu olemasolu korral võib majutusettevõtte nimes ja tähistuses kasutada järgule vastavat järgutähist RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 3 Maapiirkonnas asuva külalistemaja hosteli puhkeküla ja laagri puhkemaja ning kodumajutuse nimes võib kasutada sõna turismitalu RT I 2005 24 181 jõust 01 11 2005 24 Majutusteenuse kasutaja registreerimine 1 Majutusettevõtte majutusteenuse kasutaja registreeritakse majutusettevõttes külastajakaardi alusel Majutusteenuse kasutaja kinnitab esitatud andmete õigsust oma allkirjaga 2 Kui majutusteenuse kasutaja on Eesti Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi või veitsi kodanik või Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalane kantakse külastajakaardile tema kohta vähemalt järgmised andmed RT I 2010 18 98 jõust 16 05 2010 1 nimi sünniaeg kodakondsus ja aadress 2 temaga koos majutatava abikaasa ja alaealise nimi sünniaeg ja kodakondsus 3 majutusteenuse osutamise aeg 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isiku kohta kantakse külastajakaardile lisaks eespool nimetatud andmetele reisidokumendi liik number ja selle välja andnud riik 4 Reisigrupi registreerimiseks võib täita grupi külastajakaardi kus reisigrupi liikmete kohta esitatakse vastavalt kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 või

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=38867&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    telefonsideettevõtjaga sõlminud telefonivõrgu kasutamise lepingu kui häireteade edastatakse telefonivõrgu kaudu 3 tal on raadiosageduse kasutamise luba kui häireteade võetakse vastu raadiosaatja kaudu 4 korraldab vajaduse korral valveobjekti ööpäevase mehitatud teenindamise 5 tagab et juhtimiskeskuses on ülesannete täitmiseks piisav arv töötajaid RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 3 Juhtimiskeskust võib pidada turvaettevõtja kes tagab häireteadete vastuvõtu töötlemise edastamise ja kaitse käesoleva paragrahvi lõikest 2 erineval viisil 11 Valveseadmestik 1 Valveseadmestik käesoleva seaduse tähenduses on häire või jälgimisseadmestik mis on ette nähtud sissetungi muu ründe või valveobjekti ähvardava ohu avastamiseks 2 Häireseadmestik käesoleva seaduse tähenduses on seadmete kogum mis on ette nähtud isikut või vara ähvardava ohu või isiku või vara vastu toimepandud ründe avastamiseks ja häireteate edastamiseks 3 Jälgimisseadmestik käesoleva seaduse tähenduses on pilti või elektroonilist signaali edastavate ja salvestavate seadmete kogum mis on ette nähtud territooriumi inimese eseme või protsessi jälgimiseks või territooriumi inimese või eseme asukoha või protsessi toimumise koha kindlaksmääramiseks 4 Jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates kuid mitte kauem kui üks aasta RT I 2008 28 181 jõust 04 10 2008 12 Valveseadmestiku projekteerimine paigaldamine ja hooldamine 1 Valveseadmestiku projekteerimise paigaldamise ja hooldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus 2 Valveseadmestiku projekteerijale paigaldajale ja hooldajale kohaldatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse kvalifikatsioon omistatakse ja kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras 3 peatükk TURVAETTEVÕTJA 13 Turvaettevõtja 1 Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 2 Turvaettevõtjale kohaldatakse ettevõtlust reguleerivaid õigusakte arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi 3 Turvaettevõtja võib teenuse osutamiseks kasutada ainult koosseisulist töötajat 14 Turvaettevõtja põhiülesanded Turvaettevõtja põhiülesanded on 1 tagada valveobjekti ohutus ja puutumatus 2 hoida ära valveobjekti vastu toimepandav või valveobjekti ohustav õigusrikkumine või tõkestada seda et tagada valveobjekti puutumatus 3 selgitada turvalisust vähendavad tegurid ja rakendada nende mõju vähendamiseks tehnikavahendeid ja oskusteavet 15 Turvaettevõtja kohustused Turvaettevõtja täidab järgmisi kohustusi 1 teeb iga kuu Politsei ja Piirivalveametile kirjalikult teatavaks mehitatud valve alla võetud objektid mis on lisandunud või mille teenindamiseks sõlmitud leping on lõpetatud Teates esitatakse objekti aadress ja objekti nimetus selle isiku nimi kellega on turvateenuse leping sõlmitud lepingu sõlmimise kuupäev ja lepingu kehtivuse aeg ning täidetavate turvaülesannete loetelu RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 1 1 kui valvatav või kaitstav objekt on Eesti riigilippu kandev ning Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistusraamatusse kantud laev esitatakse käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud objekti aadressi ja nimetuse asemel Politsei ja Piirivalveametile valvatava või kaitstava laeva nimi laeva registrinumber laeva omaniku nimi isiku või registrikood või isikukoodi puudumisel laeva omaniku sünniaeg ja aadress RT I 04 03 2015 5 jõust 01 04 2015 2 teeb valveobjekti vastu toimepandud ründe viivitamata teatavaks Politsei ja Piirivalveametile RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 16 Turvaettevõtja tegevuse piirangud 1 Turvaettevõtjal on keelatud 1 valmistada või müüa lõhkematerjali relva tulirelva olulist osa lasersihikut või laskemoona 2 teha relva ümber või parandada seda 3 osutada eradetektiiviteenust 4 täita politsei või riigikaitsefunktsioone välja arvatud juhul kui see on lubatud teiste seadustega 2 Vabariigi Valitsus võib kehtestada piiranguid Euroopa Majanduspiirkonda mittekuuluva riigi kodanikule või juriidilisele isikule kuuluva kapitali osaluse kohta turvaettevõtte vara koosseisus 17 Turvateenuse osutamisega seotud dokumentide koostamine ja hoidmine 1 Turvateenuse osutamisega seotud dokumendid on 1 valveobjektil toimunud sündmuse kohta koostatud toimik 2 turvateenuse leping 3 turvatöötaja isikukaart 4 häireteate elektrooniline salvestus või häireteadete registreerimise raamat 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 3 loetletud dokumente säilitab turvaettevõte või sisevalvega asutus kohapeal viis aastat Häireteate elektroonilisi salvestusi või häireteadete registreerimise raamatuid säilitatakse viimase salvestuse või sissekande tegemisest alates üks aasta 3 Valve ja kaitse all oleku ajal valveobjekti ohustanud sündmuse kohta koostatakse toimik kuhu paigutatakse ettekanded ja lisamaterjal Toimikus esitatakse järgmised andmed ja lisamaterjalid 1 ettekande koostamise aeg ja koht 2 selle turvaettevõtte või sisevalvega asutuse nimetus kellele ettekanne on koostatud 3 ettekande koostanud isiku töökoht ja nimi 4 valveobjekti ohustava sündmuse aeg ja koht 5 sündmuse kirjeldus 6 õigusvastase teo toimepannud või teo toimepanemises kahtlustatava isiku nimi ja passi või muu isikut tõendava dokumendi number 7 tunnistaja ja kannatanu ees ja perekonnanimi sünniaeg või isikukood aadress töökoht ja telefoninumber ning passi või muu isikut tõendava dokumendi number 8 õigusvastase teo toimepannud isiku seletus 9 õigusvastase teo toimepannud isiku kinnipidamist isikusamasuse kontrollimist asjade ja dokumentide äravõtmist ning tagastamist käsitlevad andmed 10 politseile isiku üleandmise aeg ja koht RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 11 tunnistajate ja kannatanute seletused 12 asja lahendamiseks vajalikud muud andmed 4 Häireteade salvestatakse arvutis helilindil või registreeritakse häireteadete registreerimise raamatus Teates esitatakse järgmised andmed 1 häireteate saabumise viis ja aeg 2 häireteate edastanud valveobjekti nimetus 3 häireteates nimetatud sündmuse toimumise koht ja sündmuse kirjeldus 4 häireteate menetlemist käsitlev teave menetlustoimingud käsud ja turvatöötajatelt saadav info 5 Turvateenuse osutamisega või turvaülesande täitmisega seotud muu dokument koostatakse ja seda säilitatakse turvaettevõtte asjaajamise üldise korra kohaselt 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumente hoitakse ja hävitatakse arhiiviseaduses kehtestatud korras 4 peatükk SISEVALVE 18 Sisevalve 1 Sisevalve käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse üksus kes valvab ettevõtja riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse omandis või valduses olevat vara Sisevalve võib tasuta valvata teisele isikule või asutusele kuuluvat vara kui see tuleneb ettevõtja riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse põhikirjas märgitud tegevusalast või põhimäärusest Sätet ei kohaldata ruumide üürimisel või rentimisel ega kinnisel valvataval territooriumil parkimise korraldamisel 2 Sisevalvel on keelatud osutada turvateenust 19 Sisevalve kohustused 1 Sisevalve registreerib Politsei ja Piirivalveamet asjakohase avalduse alusel Registreerimisavalduses esitatakse järgmised andmed RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 1 sisevalve asukoht 2 valvatavate objektide asukoht ja arv 3 sisevalve eest vastutava isiku edaspidi sisevalve juht nimi ja kontaktandmed 4 õiend selle kohta et sisevalve juht vastab käesoleva seaduse nõuetele 5 sisevalvetöötajate arv 6 valveks kasutatavate relvade nimetused ja relvade arv 2 Kui sisevalve likvideeritakse teeb ettevõtja riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse juht selle Politsei ja Piirivalveametile teatavaks likvideerimisest alates kahe nädala jooksul Kui sisevalve juht ametikohalt vabastatakse tuleb Politsei ja Piirivalveametit sellest teavitada isiku vabastamisest alates ühe nädala jooksul RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 3 Sisevalvetöötaja toimikut ja objektil toimunud sündmuse kohta esitatud andmeid säilitab ettevõtja riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse juht käesoleva seaduse s 17 sätestatud korras viis aastat 4 Relva ja laskemoona või erivahendi soetamise omandamise valdamise kandmise ja hoidmise ning sisevalvetöötajale kasutada andmise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 8 peatükki 20 Sisevalvetöötaja 1 Sisevalve tegevuse eest vastutab sisevalve juht kellel on turvajuhi kvalifikatsioon Sisevalve juht ei tohi olla turvaettevõtja lepinguline töötaja ega osutada turvateenust 2 Sisevalvetöötaja vastutus kohustused ja sotsiaalsed tagatised määratakse kindlaks ettevõtja riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutusega sõlmitavas lepingus 5 peatükk TURVATÖÖTAJA 21 Turvatöötaja mõiste 1 Turvatöötaja käesoleva seaduse tähenduses on 1 füüsilisest isikust ettevõtja kes osutab turvateenust 2 turvaettevõtja töötaja kellel on turvajuhi kvalifikatsioon ja kes töötab turvajuhina edaspidi turvajuht 3 turvaettevõtja töötaja kes valvab ja kaitseb valveobjekti vahetult RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Valvetöötaja on esmaõppe läbinud ja määratud ajaks sõlmitud töölepingu alusel turvatöötaja ülesandeid kuni neljakuulise katseajaga täitev isik kes on vähemalt 19 aastane põhiharidusega Eesti kodanik või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse saanud isik kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud tasemel ning isiksuseomaduste kõlbluse kehalise ettevalmistuse ja tervise poolest on võimeline täitma turvatöötaja ülesandeid ning kellele kohaldatakse käesoleva seaduse 23 lõikes 1 nimetatud piiranguid Kui isik soovib pärast katseaega töötada turvatöötajana on ta kohustatud katseajal läbima turvatöötaja põhiõppe ning omandama turvatöötaja kvalifikatsiooni Isikuga kes esmase töölepingu kestel ei ole läbinud turvatöötaja põhiõpet ei tohi sõlmida korduvat töölepingut valvetöötajana RT I 2008 28 181 jõust 04 10 2008 3 Turvatöötajana ei käsitata käesoleva seaduse 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud teenuseid osutava turvaettevõtja töötajat või käesoleva seaduse 4 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud teenuseid osutava turvaettevõtja töötajat kui ta valvab valveobjekti tehnikavahendite abil RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 21 1 Turvatöötaja tööaja tegemise piirang 1 Turvatöötaja tööaja arvestamisel kohaldatakse töölepingu seaduse 3 peatüki 3 jagu käesolevas seaduses sätestatud erisusega 2 Turvatöötaja tööaja arvestusperiood on kuni kuus kuud RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 22 Turvatöötajale esitatavad nõuded 1 Turvatöötajana võib töötada vähemalt 19 aastane põhihariduse ja turvatöötaja kvalifikatsiooniga Eesti kodanik või isik kes on Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on Eestis antud pikaajalise elaniku elamisluba kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud tasemel ning kes isiksuseomaduste kõlbluse kehalise ettevalmistuse ja tervise poolest on võimeline täitma turvatöötaja ülesandeid Turvatöötaja kes tagab korda avalikus kohas toimuval üritusel osutab isikukaitset või raha ja väärtpaberivedu peab olema vähemalt 21 aastane 2 Turvateenuseid osutav füüsilisest isikust ettevõtja turvajuht või sisevalve juht on vähemalt 21 aastane keskharidusega ja turvajuhi kvalifikatsiooniga Eesti kodanik kes isiksuseomaduste kõlbluse kehalise ettevalmistuse ja tervise poolest on võimeline täitma turvatöötaja ülesandeid 3 Turvatöötaja kutsesobivuse ning kehalisele ettevalmistusele ja tervisele kohaldatavad nõuded ja tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2006 26 191 jõust 01 08 2006 23 Turvatöötajana töötamise keeld 1 Turvatöötajana on keelatud töötada isikul kes 1 on piiratud teovõimega 2 kannab karistust kuriteo eest või kelle karistusandmed kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustutatud 3 on eradetektiiv 4 kehtetu RT I 06 12 2010 1 jõust 05 04 2011 5 ei vasta käesoleva seaduse nõuetele 2 Turvaettevõtja selgitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud asjaolud enne töölepingu sõlmimist 24 Turvatöötaja kvalifikatsioon 1 Turvatöötajale kohaldatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse kvalifikatsioon omistatakse ja kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras 2 Turvatöötaja kvalifikatsioonitasemed on 1 turvatöötaja 2 turvajuht 25 Turvatöötaja vormiriietus 1 Tööülesandeid täites kannab turvatöötaja vormiriietust 2 Vormiriietust ei pea kandma isikukaitse teenust osutav turvatöötaja 3 Turvatöötaja vormiriietus ei tohi olla eksitavalt sarnane teise turvaettevõtja kaitseväelase Kaitseliidu liikme politsei pääste tolli või vanglaametniku vormiriietusega RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 4 Vormiriietusel on embleem turvaettevõtja ärinimega või kaubamärgina registreeritud logoga ning töötõend või nimesilt millel on sõna turvatöötaja või valvetöötaja ning turvatöötaja või valvetöötaja ees ja perekonnanimi 5 Vormiriietuse ja embleemi kirjeldus kooskõlastatakse Politsei ja Piirivalveametiga Vormiriietuse kandmise korra kehtestab turvaettevõtja RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 26 Turvatöötaja töötõend 1 Tööülesandeid täitval turvatöötajal on kaasas töötõend millel on foto isikukood ja turvaettevõtja ärinimi 2 Turvaülesannet täitval füüsilisest isikust turvaettevõtjal on kaasas notariaalselt kinnitatud tegevusloakoopia või Politsei ja Piirivalveameti kinnitatud ärakiri ja isikut tõendav dokument RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 3 Turvatöötaja peab isiku poole pöördudes end tutvustama ning esitama talle töötõendi RT I 2006 21 162 jõust 01 06 2006 6 peatükk TURVATÖÖTAJA ÕPE 27 Turvatöötaja õpe 1 Turvatöötaja õpe koosneb järgmistest osadest 1 esmaõpe 2 põhiõpe 3 turvajuhi õpe 4 täienduskoolitus RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 2 Esmaõppes omandatakse turvatööks vajalikud algteadmised ja oskused Vähemalt 16 tunnine esmaõpe läbitakse enne turvaettevõttes turvaülesannete täitmisele asumist 3 Turvatöötaja kvalifikatsiooni saamiseks läbib valvetöötaja turvatöötaja põhiõppe neljakuulise katseaja jooksul Põhiõpe kestab vähemalt 50 tundi RT I 2008 28 181 jõust 13 07 2008 3 1 Isik kes käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud katseaja jooksul ei ole omandanud turvatöötaja kvalifikatsiooni võib selle omandada enne turvatöötajana tööle asumist läbides vähemalt 50 tunnise põhiõppe RT I 2008 28 181 jõust 13 07 2008 4 Turvajuhi kvalifikatsiooni saamiseks läbib turvatöötaja turvajuhi õppe mis kestab vähemalt 80 tundi 5 Turvatöötajale on aastas ette nähtud vähemalt 16 tunnine täienduskoolitus RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 6 Turvatöötaja õppele kohaldatakse täiskasvanute koolituse seaduse täienduskoolituse kohta käivaid sätteid RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 28 Turvatöötaja õppe korraldaja loakohustus 1 Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks 1 turvatöötaja põhiõppe korraldamine 2 turvajuhi õppe ja täienduskoolituse korraldamine RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 2 Õpet korraldavale ettevõtjale on käesoleva seaduse 16 lõikes 1 nimetatud tegevus keelatud RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 28 1 Piirangud esmaõppe ja turvatöötaja kehalise ettevalmistuse korraldajale 1 Esmaõpet võib korraldada turvaettevõtja või turvatöötajate õppe korraldamiseks tegevusloa saanud ettevõtja Esmaõppe õpetajal peab olema turvajuhi kvalifikatsioon 2 Turvatöötajate kehalist ettevalmistamist võib korraldada turvaettevõtja RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 29 Õppekava Turvatöötaja õppekava kehtestab turvatöötajate väljaõpet ja täienduskoolitust korraldava juriidilise isiku õppeasutus järgides kutseseaduse alusel kehtestatud kutsestandardit RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 30 Turvatöötaja õppe korraldaja tegevusloa taotlemine 1 Tegevusloa taotluse lahendab Haridus ja Teadusministeerium Tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmise tuvastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide alusel Politsei ja Piirivalveamet eelhaldusaktiga RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 2 Ettevõtja esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele 1 õppekava RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 2 turvatöötajate õpet korraldavate isikute nimekirja RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 3 Haridus ja Teadusministeerium vaatab tegevusloa taotluse läbi kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamisest arvates Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema arvates kõigi nõutavate andmete ja dokumentide esitamisest RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja kulgemine peatub kui Politsei ja Piirivalveamet annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks Tähtaegade kulgemine jätkub pärast puuduste kõrvaldamise tähtpäeva saabumist RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 30 1 Turvatöötaja õppe korraldaja tegevusloa kontrolliese Ettevõtjale antakse tegevusluba kui tema aineline baas õpetajad ja õppekava võimaldavad järgida turvatöötaja kvalifikatsiooninõudeid RT I 11 07 2013 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 31 Koolitusloa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 7 peatükk TURVATÖÖTAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED NING TURVATÖÖTAJALE ETTENÄHTUD TAGATISED 32 Turvatöötaja õigused 1 Turvatöötajal on õigus 1 tõkestada pääs valvatavale objektile isikul kes püüab sinna siseneda loata või muu seadusliku aluseta 2 valvataval objektil kinni pidada süüteos kahtlustatav isik 3 kinni pidada isik kes tungib või on tunginud valvatavale objektile viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta ohustab valveobjekti objektil viibivaid isikuid või takistab turvatöötajat tema ülesannete täitmisel Kinnipeetud isik tuleb viivitamata politseile üle anda 4 isiku kinnipidamisel teostada isiku ja temaga kaasas olevate esemete turvakontrolli kindlustamaks et kinnipeetu valduses ei ole esemeid ega aineid millega ta võib ohustada ennast või teisi Turvatöötajal on õigus ohtlikud esemed ja ained võtta oma kontrolli alla Äravõetud esemed ja ained tuleb viivitamata anda üle politseile 2 Turvatöötajal on õigus objektil kinnipeetud isiku käitumist reaalset ohtu või toimepandud teo laadi arvestades 1 isik objektilt eemaldada 2 tuvastada isik kohapeal 3 toimetada süüteos kahtlustatav isik politseisse RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 4 toimetada raviasutusse või politseisse isik kellel on joobe tunnused ja kes oma käitumisega võib ohustada iseennast või teisi isikuid RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 33 Turvatöötaja kohustused 1 Turvatöötaja on kohustatud 1 keelduma täitmast seadusega vastuolus olevaid ülesandeid 2 hoidma saladuses turvateenuse tellijalt saadud teavet 3 tegema juhtimiskeskusele viivitamata teatavaks valveobjekti vastu toimepandud toimepandava või kavandatava õigusrikkumise 4 täitma oma ülesandeid takistamata riigiasutuse kohaliku omavalitsuse asutuse järelevalveasutuse kohtueelse uurimise asutuse kohtu kohtutäituri või muu isiku seaduslikku tegevust 5 tööülesande täitmisel heli foto filmi video side ja valvetehnika ning infotehnoloogia vahendit või muud tehnikavahendit kasutades järgima isiku põhiseaduslikke õigusi 6 tegema käesoleva seaduse 23 lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemise turvaettevõtjale viivitamata teatavaks 2 Eesti riigilippu kandva ning Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistusraamatusse kantud laeva valvamisel ja kaitsmisel kohalduvad turvatöötajale meretöö seaduse des 14 15 sätestatud kohustused RT I 04 03 2015 5 jõust 01 04 2015 34 Turvatöötajale ettenähtud tagatised 1 Kui turvaülesande täitmine põhjustab turvatöötajale püsiva töövõimetuse maksab tööandja talle ühekordse toetusena 1 täieliku töövõimetuse korral turvatöötaja kolme aasta palga 2 osalise töövõimetuse korral turvatöötaja ühe aasta palga 2 Turvaettevõttes tööülesande täitmisel hukkunud turvatöötaja abikaasale ja isikule kelle suhtes täitis turvatöötaja perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust peab tööandja ühekordse toetusena maksma turvatöötaja viie aasta palga 3 Ühekordne toetus arvutatakse püsivalt töövõimetu või hukkunud turvatöötaja keskmise palga alusel 4 Ühekordse toetuse maksmine ei vabasta tööandjat muudest seadusega sätestatud kohustustest töötaja püsiva töövõimetuse hüvitamisel 35 Toetuse taotlemine 1 Toetuse saamiseks esitab püsivalt töövõimetu turvatöötaja kirjaliku avalduse ja arstliku ekspertiisi komisjoni tõendi püsiva töövõimetuse astme määramise kohta 2 Hukkunud turvatöötaja perekonnaliige või turvatöötaja ülalpidamisel olnud isik esitab toetuse saamiseks kirjaliku avalduse millele on lisatud 1 dokumendid mis tõendavad et avalduse esitaja kuulus hukkunud isiku perekonnaliikmete või ülalpeetavate hulka 2 hukkunu surmatunnistus 3 Toetuse taotlemise avaldus esitatakse tööandjale turvatöötaja püsiva töövõimetuse astme määramisest või tema hukkumisest alates ühe aasta jooksul 36 Toetuse määramine ja maksmine 1 Püsivalt töövõimetu turvatöötaja avalduse ja muud dokumendid vaatab tööandja läbi ning teeb otsuse nende esitamisest alates ühe kuu jooksul 2 Hukkunud turvatöötaja perekonnaliikme või ülalpeetava avaldus ja muud dokumendid vaatab tööandja läbi ja teeb otsuse nende esitamisest alates ühe kuu jooksul 3 Kui ühekordse toetuse saamiseks on põhjendatud taotluse esitanud mitu toetust saama õigustatud isikut määrab tööandja neile toetuse võrdsetes osades 4 Toetuse määramise või sellest keeldumise otsuse teeb tööandja toetuse taotlejale kirjalikult teatavaks otsuse tegemisest alates seitsme päeva jooksul Keeldumise korral nimetab tööandja keeldumise põhjuse ja tutvustab otsuse vaidlustamise korda ning tagastab avaldusele lisatud dokumendid Tööandjal on õigus keelduda toetuse maksmisest ainult juhul kui töövõimetus on tekkinud turvatöötaja enda süül 5 Ühekordse toetuse maksab tööandja välja toetuse määramisest alates ühe kuu jooksul Poolte kokkuleppel võib tööandja maksta toetuse välja mitmes osas 8 peatükk RELVAD JA LASKEMOON NING ERIVAHENDID 37 Relvad 1 Relva ja laskemoona soetamise omamise valdamise hoidmise või kandmise ning töötajale relva kasutada andmise suhtes kohaldatakse turvaettevõtjale ja sisevalvele relvaseadust ning relvaseaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korda arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi 2 Turvaettevõtja võib turvateenust osutades kasutada ainult turvaettevõttele kuuluvat relva Kui ettevõtjal riigiasutusel või kohaliku omavalitsuse asutusel on sisevalve võib selle töötaja valves olles kasutada asutusele kuuluvat relva 3 Relva võib turvatöötaja turvaülesannet täites ja sisevalvetöötaja sisevalveülesannet täites kasutada üksnes juhul kui ohus on inimese elu või tervis ja ohtu ei ole teisiti võimalik kõrvaldada ning ohu laad õigustab relva kasutamist 4 Relvade kasutamise juhtumite kohta peab arvestust turvaettevõtja või sisevalvega asutuses

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=58249&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive