archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    eest ning teostab oma pädevuse piires ning lähtudes nõukogu ja senati otsustest kõrgeimat haldus ja distsiplinaarvõimu RT I 03 03 2011 4 jõust 01 01 2012 2 Rektori valivad nõukogu ja senati liikmed ning teised põhikirjas nimetatud isikud ülikooli põhikirjas sätestatud korras RT I 03 03 2011 4 jõust 01 01 2012 3 Rektori ametikohale võib kandideerida isik kes on või on olnud valitud professori ametikohale RT I 03 03 2011 4 jõust 01 01 2012 4 Nõukogu esimees sõlmib rektoriga kuni viieks aastaks lepingu millega määratakse kindlaks rektori õigused ja kohustused temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut RT I 20 06 2014 2 jõust 01 09 2014 5 Rektor 1 tagab nõukogu ning senati määruste ja otsuste täitmise 2 on aruandekohustuslik nõukogu ja senati ees 3 omab ühekordset vetoõigust senati määruse või otsuse suhtes 4 tagab ülikooli eelarveprojekti koostamise 5 tagab ülikooli eelarve täitmise ning esitab selle kohta aruande nõukogule 6 esindab ülikooli ja teostab ülikooli nimel tehinguid seaduse ja ülikooli põhikirjaga antud volituste ulatuses 7 otsustab ülikooli nõukogu kehtestatud põhimõtetest lähtudes kinnisvara omandamise piiratud asjaõigusega koormamise ja võõrandamise 8 täidab ülikooliseaduse 14 lõike 3 punktides 2 ja 13 2 19 lõigetes 2 ja 3 1 3 2 ning 43 lõikes 4 nimetatud ülikooli nõukogu ülesandeid 9 täidab ülikooliseaduse 16 lõike 2 punktides 2 3 5 6 ja 8 10 34 lõikes 5 39 lõikes 4 42 lõike 1 punktis 6 43 lõikes 7 ning 53 2 lõikes 3 nimetatud ülikooli rektori ülesandeid 10 otsustab muid seaduse või ülikooli põhikirjaga või nõukogu või senati poolt tema pädevusse antud küsimusi RT I 03 03 2011 4 jõust 01 01 2012 6 Rektor annab oma ülesannete täitmiseks käskkirju ja korraldusi RT I 03 03 2011 4 jõust 01 01 2012 7 Nõukogul ja senatil on õigus avaldada rektorile umbusaldust ning rektor vabastatakse enne lepingutähtaja möödumist ametist kui selle otsuse poolt on 2 3 mõlema kogu koosseisust RT I 03 03 2011 4 jõust 01 01 2012 8 Rektori volitused lõpevad lepingutähtaja möödumise päeval omal soovil ametist tagasiastumise päeval või ametist enne lepingutähtaja möödumist vabastamise päeval RT I 20 06 2014 2 jõust 01 09 2014 9 Volituste lõppemisel on rektoril õigus siirduda tagasi ametikohale kus ta ülikoolis töötas enne rektoriks valimist RT I 03 03 2011 4 jõust 01 01 2012 10 Rektori ametist vabastamisel enne lepingutähtaja möödumist sõlmib nõukogu esimees senati ettepanekul kuni üheks aastaks lepingu rektori kohusetäitjaga RT I 20 06 2014 2 jõust 01 09 2014 4 Kultuuripärandi säilitamine ja avalike teenuste osutamine 1 Käesoleva seaduse 2 lõikest 4 tuleneva ülesande täitmiseks säilitab ja arendab ülikool kultuuripärandi hulka kuuluvat hoonestust ning teadus kunsti ja ajalooväärtusi sisaldavaid kogusid ja arhiive 2 Käesoleva seaduse 2 lõigetest 3 ja 4 tulenevate avalike teenuste osutamiseks on ülikoolil raamatukogu botaanikaaed muuseumid ja teaduskool RT I 03 03 2011 4 jõust 13 03 2011 5 Kehtetu RT I 1998 61 986 jõust vastavalt le 2 6 Ülikooli raamatukogu Kehtetu RT I 03 03 2011 4 jõust 13 03 2011 7 Residentuur 1 Arstiõppele ja hambaarstiõppele järgneb residentuur ühel arsti või hambaarsti erialal 2 Residentuur koosneb teoreetilisest ja praktilisest koolitusest Residentuuri läbiviimise alus on residentuuri raamnõuded mille kinnitab sotsiaalminister määrusega ja residentuuri programm mille kinnitab senat Residentuuri programmid kantakse pärast nende kooskõlastamist Sotsiaalministeeriumiga Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi RT I 03 03 2011 4 jõust 01 01 2012 3 Residentuuri alustamise tingimus on arstiõppe või hambaarstiõppe õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon Residentuuri vastuvõtmise ja residentuurist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab senat RT I 03 03 2011 4 jõust 01 01 2012 4 Residentuuri korraldab ülikool 5 Residentuuri teoreetiline koolitus toimub ülikoolis ja praktiline koolitus residentuuri baasasutustes Residentuuri baasasutused ja residentuuri juhendajad residentuuri baasasutuses nimetab ülikool kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga Residentuuri läbiviimise korra kehtestab sotsiaalministermäärusega Residentuuri baasasutus sõlmib arst residendiga määratud ajaks töölepingu residentuuri baasasutuses läbiviidava praktilise koolituse ajaks 6 Residentuuri lõpetanule annab ülikool vastaval arsti või hambaarsti erialal residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse mille vormi ja statuudikinnitab Vabariigi Valitsus määrusega Ülikooli väljaantud residentuuri lõpetamist tõendavad tunnistused kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi RT I 2004 56 404 jõust 01 09 2004 7 1 Arst resident 1 Arst resident on isik kes on vastu võetud arstiõppele või hambaarstiõppele järgnevasse residentuuri 2 Arst residendil on õigus 1 kasutada tasuta ülikooli auditooriume laboratooriume arvutisaale raamatukogusid inventari seadmeid ja muud vara ülikoolis kehtestatud korras 2 residentuuri programmi sulgemisel jätkata residentuuri läbimist residentuuri teise programmi alusel 3 valida oma esindajaid ja olla valitud ülikooli kollegiaalsetesse otsustuskogudesse 4 saada residentuuri läbimiseks vajalikku õppematerjali ja muud informatsiooni 5 esitada rektorile põhjendatud taotlus õppejõu kõrvaldamiseks õppetegevusest 6 nõuda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjoni 7 kasutada muid seadusest seaduse alusel vastuvõetud õigusaktidest ülikooli põhikirjast ja ülikooli teistest õigusaktidest tulenevaid õigusi 3 Arst residendil on kohustus järgida seadusega seaduse alusel vastuvõetud õigusaktidega ülikooli põhikirjaga ja ülikooli teiste õigusaktidega arst residendile pandud kohustusi ning ta kannab vastutust nende rikkumise eest RT I 2001 16 71 jõust 16 02 2001 7 2 Riiklik residentuuritellimus 1 Riikliku residentuuritellimuse esitamisel lähtub Sotsiaalministeerium tervishoiuteenuste osutajate arstide ja hambaarstide erialakomisjonide ning ülikooli ettepanekutest samuti riiklikuks residentuuritellimuseks riigieelarves ettenähtud vahenditest RT I 2007 63 399 jõust 01 01 2008 2 Riiklik residentuuritellimus vormistatakse ülikooli ja Sotsiaalministeeriumi vahel käesoleva seaduse alusel sõlmitava halduslepinguga Lepingu kohustuslikud tingimused on RT I 2007 63 399 jõust 01 01 2008 1 riikliku residentuuritellimuse alusel õppivate arst residentide arv erialade ja residentuuri kestuse lõikes 2 riikliku residentuuritellimuse täitmiseks ülikoolile vahendite eraldamise kord 3 riikliku residentuuritellimuse alusel moodustatud arst residendi koha arvestuslik maksumus 4 ülikooli poolt Sotsiaalministeeriumile riikliku residentuuritellimuse alusel õppivate arst residentide arvestuse pidamiseks vajalike andmete esitamise kord ja tähtajad RT I 2007 63 399 jõust 01 01 2008 5 poolte vastutus 3 Sotsiaalministeeriumil on 1 kohustus finantseerida riikliku residentuuritellimuse alusel moodustatud arst residentide kohti arsti või hambaarsti vastava eriala residentuuri kestuse lõpuni 2 õigus saada ülikoolilt andmeid riikliku residentuuritellimuse alusel õppivate arst residentide ja nende hõives toimunud muudatuste kohta RT I 2007 63 399

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=14010&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon 4 Juhtivteadur on oma eriala rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane kes juhib teadus ja arendusasutuses oma eriala uuringuid ning juhendab doktorante Juhtivteaduri ametikohale võib kandideerida isik kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon kes on töötanud dotsendi vanemteaduri või ülikooli professorina kokku vähemalt kümme aastat ning kelle juhendamisel on kaitstud vähemalt üks doktoriväitekiri või kelle juhendamisel tehtud teadustöö on viinud patentidega kaitstud toodete või protsessideni RT I 2004 89 615 jõust 01 01 2005 9 Teadustöötajate ametikohtade täitmine 1 Teadustöötaja valib teadusnõukogu või avalik õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku vastav organ avaliku konkursi korras 2 Teadustöötaja valimise konkursi tingimused ja korra kehtestab riigi või kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsevas teadus ja arendusasutuses teadusnõukogu ning avalik õigusliku juriidilise isikuna või selle asutusena või eraõigusliku juriidilise isikuna või selle asutusena tegutsevas teadus ja arendusasutuses juriidilise isiku vastav organ 3 Teadus ja arendusasutuse juht võib konkurssi välja kuulutamata täita teadustöötaja ametikoha kvalifikatsiooninõuetele vastava teadustöötaja ametisse nimetamisega ja sõlmida temaga tähtajalise töölepingu kui 1 teadustöötaja valimise konkurss on luhtunud või 2 ametikohal tehtav töö on ajutise tähtajalise iseloomuga 4 Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni ametikoha täitmiseni konkursi korras kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks 5 Teadusnõukogu või avalik õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku vastava organi kehtestatud tingimustel ja korras võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konkursi võitmisega samaväärseks lugeda väljaspool teadus ja arendusasutust korraldatud avaliku konkursi tulemuse millega kaasneb isiku teadus ja arendustegevuse finantseerimine vastava teadusprojekti elluviimise ajal RT I 03 07 2014 17 jõust 01 01 2015 9 1 Uurija professor 1 Uurija professor on oma eriala tunnustatud teadlane kes juhib teadus ja arendusasutuses vastava ala uuringuid ning juhendab doktorante Uurijaprofessoriks võib kandideerida isik kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad kes on töötanud vanemteaduri või ülikooli professorina kokku vähemalt kümme aastat ning kelle juhendamisel on kaitstud doktoriväitekirju 2 Uurija professori valimisi korraldab ja uurija professori valib Eesti Teaduste Akadeemia avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks Uurija professori valimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 3 Teadus ja arendusasutusel on õigus uurija professorile luua tähtajaline uurija professori ametikoht ja sõlmida temaga tööleping kuni viieks aastaks 4 Uurija professorile makstakse uurija professori tasu riigieelarvest Haridus ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu RT I 2002 90 521 jõust 01 01 2003 9 2 Teadustöötajate atesteerimine 1 Teadus ja arendusasutus atesteerib oma teadustöötajaid nende iga viie tööaasta jooksul vähemalt ühe korra 2 Kui teadustöötaja ei läbi atesteerimist võib temaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras 3 Teadustöötajate atesteerimise tingimused ja korra kehtestab riigi või kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsevas teadus ja arendusasutuses teadusnõukogu ning avalik õigusliku juriidilise isikuna või selle asutusena või eraõigusliku juriidilise isikuna või selle asutusena tegutsevas teadus ja arendusasutuses juriidilise isiku vastav organ RT I 03 07 2014 17 jõust 01 01 2015 3 peatükk TEADUS JA ARENDUSTEGEVUSE RIIKLIK KORRALDAMINE 10 Vabariigi Valitsus Teadus ja arendustegevuse korraldamisel Vabariigi Valitsus 1 kujundab Eesti eeldusi tingimusi ning vajadusi arvestavat teadus ja arenduspoliitikat ning valmistab ette riigi teadus ja arendustegevust suunavaid valdkonna arengukavasid RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 vähemalt kord aastas esitab peaminister Riigikogule Vabariigi Valitsuse nimel ülevaate teadus ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas 3 tagab ministeeriumidevahelise koostöö teadus ja arenduspoliitika elluviimisel arvestades Teadus ja Arendusnõukogu ettepanekuid RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 4 kehtetu RT I 16 03 2011 3 jõust 01 03 2012 4 1 kehtestab teaduspoliitika komisjoni moodustamise korra ja töökorra ning kinnitab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kuni kolmeks aastaks selle koosseisu RT I 2004 89 615 jõust 01 01 2005 4 2 kehtestab innovatsioonipoliitika komisjoni moodustamise korra ja töökorra ning kinnitab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kuni kolmeks aastaks selle koosseisu RT I 2004 89 615 jõust 01 01 2005 5 moodustab korraldab ümber ja lõpetab riigi teadus ja arendusasutuste tegevuse neid haldava ministeeriumi ettepanekul kuulanud ära Teadus ja Arendusnõukogu seisukoha 6 otsustab Eesti osalemise rahvusvahelises teadus ja arendustegevusalases koostöös riiklikul tasemel 7 kehtetu RT I 2009 59 389 jõust 20 12 2009 7 1 kehtestab riigi teaduspreemiate põhimääruse 7 2 moodustab riigi teaduspreemiate komisjoni ja kinnitab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul selle koosseisu 8 määrab riigi teaduspreemiad valdkonna eest vastutava ministri esildisel riigi teaduspreemiate komisjoni ettepanekute alusel 9 täidab muid talle seadusega pandud ülesandeid teadus ja arendustegevuse valdkonnas 11 Teadus ja Arendusnõukogu 1 Teadus ja Arendusnõukogu on Vabariigi Valitsuse juures asuv nõuandev kogu kes 1 nõustab Vabariigi Valitsust teadus ja arendustegevust suunavate valdkonna arengukavade küsimustes RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 1 1 nõustab Vabariigi Valitsust rahvusvahelise koostöö osas teadus ja arendustegevuse vallas RT I 2004 89 615 jõust 01 01 2005 2 esitab Vabariigi Valitsusele oma seisukoha Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitatud riiklike teadus ja arendusprogrammide kohta RT I 16 03 2011 3 jõust 01 01 2012 2 1 nõustab Vabariigi Valitsust riigi jaoks oluliste teadus ja arendusalaste projektide algatamisel RT I 2004 89 615 jõust 01 01 2005 3 esitab Vabariigi Valitsusele igal aastal Eesti teadus ja arendustegevuse aruande ning eelseisva perioodi teadus ja arenduspoliitilised eesmärgid 4 nõustab Vabariigi Valitsust riigieelarve eelnõu kujundamisel teadus ja arendustegevuseks ettenähtud summade osas erinevate ministeeriumide ning teadus ja arendustegevuse finantseerimise liikide kaupa 5 nõustab Vabariigi Valitsust riigi teadus ja arendusasutuste asutamisel ümberkorraldamisel ja tegevuse lõpetamisel 6 kehtetu RT I 2009 59 389 jõust 20 12 2009 6 1 kehtetu RT I 16 03 2011 3 jõust 01 01 2012 7 täidab muid talle seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid 2 Teadus ja Arendusnõukogu on 12 liikmeline ning selle koosseisu kinnitab kuni kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus 3 Teadus ja Arendusnõukogu koosseisu kuuluvad ametikoha järgi peaminister haridus ja teadusminister majandus ja kommunikatsiooniminister üks peaministri nimetatud Vabariigi Valitsuse liige ning kaheksa Vabariigi Valitsuse nimetatud liiget 4 Teadus ja Arendusnõukogu esimeheks on ametikoha järgi peaminister 5 Teadus ja Arendusnõukogu tehnilise teenindamise tagab Riigikantselei 6 Teadus ja Arendusnõukogu tegevuse alused ja töökord kehtestatakse põhimäärusega mille kinnitab Vabariigi Valitsus 7 Teadus ja Arendusnõukogu nõustavad tema töös valdkonna eest vastutavale ministrile nõuandev teaduspoliitika komisjon ning valdkonna eest vastutavale ministrile nõuandev innovatsioonipoliitika komisjon käesolevas seaduses sätestatud korras RT I 2004 89 615 jõust 01 01 2005 12 Kehtetu RT I 16 03 2011 3 jõust 01 03 2012 12 1 Eesti Teadusagentuur 1 Eesti Teadusagentuur on riigi sihtasutus mis 1 korraldab ja viib läbi uurimistoetuste taotluste hindamist 2 teeb valdkonna eest vastutavale ministrile institutsionaalsete uurimistoetuste määramise või nende mahu muutmise ettepanekuid 3 määrab personaalsed uurimistoetused 4 korraldab teadusprogrammides sealhulgas rahvusvahelistes teadusprogrammides osalemiseks võetud kohustuste täitmist 5 analüüsib uurimistoetuste kasutamise tulemuslikkust ja mõju ühiskonnas 6 jälgib ja analüüsib uurimistoetuste kasutamise tulemusena tekkinud teadusliku informatsiooni avalikku kättesaadavust intellektuaalse omandi tekkimist ja kasutamist ning teadusele omaste eetiliste põhimõtete ja heade tavade järgimist 7 täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid 2 Eesti Teadusagentuur 1 kaasab oma tegevusse pädevaid eksperte ning arvestab otsuste tegemisel nende hinnanguid 2 tegutseb kooskõlas teadus ja arendustegevust suunavate valdkonna arengukavadega RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 3 lähtub oma tegevuses teadusele omastest eetilistest põhimõtetest ja headest tavadest 3 Eesti Teadusagentuuril on kuni 15 liikmeline eri teadus ja arendustegevuse valdkondade tunnustatud teadlastest koosnev hindamisnõukogu mis hindab uurimistoetuste taotlusi järjepidevalt asjatundlikult ja sõltumatult 4 Hindamisnõukogu liikmete kandidaate saavad esitada teadus ja arendusasutused mille teadus ja arendustegevust on vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud Eesti Teaduste Akadeemia ja teadlaste esindusorganisatsioonid 5 Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise korra ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 6 Eesti Teadusagentuuris teostab riigi asutajaõigusi Haridus ja Teadusministeerium 7 Hindamisnõukogu koosseisu kinnitab Eesti Teadusagentuuri nõukogu kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga RT I 16 03 2011 3 jõust 01 03 2012 13 Teadus ja arendustegevuse riiklik korraldamine ministeeriumides RT I 2009 59 389 jõust 20 12 2009 1 Kõigi ministeeriumide ülesanded teadus ja arendustegevuse valdkonnas on 1 oma valitsemisalale tarviliku teadus ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine arvestades evalveerimiste tulemusi ning nendega kaasnevaid hinnanguid ja soovitusi RT I 16 03 2011 3 jõust 01 01 2012 2 riiklike teadus ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine ning oma valitsemisala teadus ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine RT I 16 03 2011 3 jõust 01 01 2012 3 oma valitsemisalasse kuuluvate riigi teadus ja arendusasutuste põhimääruste kinnitamine 4 oma valitsemisalasse kuuluva teadus ja arendustegevuse finantseerimiseks vajalike vahendite põhjendamine ja määramine valitsemisala eelarve projekti koostamisel ning nende teadus ja arendusasutuste eelarvete kinnitamine riigieelarves valitsemisala teadus ja arendustegevuseks eraldatud summade ulatuses 2 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule Haridus ja Teadusministeerium 1 teostab riiklikku teaduspoliitikat ning korraldab teadus ja arendustegevust RT I 2004 89 615 jõust 01 01 2005 2 töötab välja ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid teaduspoliitika kohta RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 3 korraldab teadus ja arendusasutuste teadus ja arendustegevuse finantseerimist 4 korraldab teadusraamatukogudele teadusinformatsiooni hankimise finantseerimist RT I 16 03 2011 3 jõust 01 01 2012 5 koordineerib riiklikul tasandil rahvusvahelist teadusalast koostööd ja korraldab selle finantseerimist 6 koordineerib teadusraamatukogude ühtse komplekteerimiskava koostamist 7 korraldab teadus ja arendustegevuse evalveerimist või volitab selleks vastava halduslepingu sõlmimisega riigi asutatud sihtasutust ning teostab selle üle järelevalvet RT I 2009 59 389 jõust 20 12 2009 8 korraldab teaduse valdkonna riiklikke konkursse ja kehtestab nende läbiviimise tingimused ja korra RT I 2009 48 324 jõust 23 10 2009 9 täidab muid käesoleva lõike punktides 1 8 nimetatud valdkondades temale seadusega või seaduse alusel pandud ülesandeid 3 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium 1 korraldab tehnoloogilist arendustegevust ja innovatsiooni RT I 2004 89 615 jõust 01 01 2005 2 töötab välja ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid tehnoloogilise arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kohta RT I 2004 89 615 jõust 01 01 2005 3 korraldab rakendusuuringute arendustegevuse ja innovatsiooni finantseerimist 4 koordineerib ja korraldab rahvusvahelist tehnoloogiaalast koostööd ning vajadusel korraldab selle Eesti poolset finantseerimist 5 täidab muid käesoleva lõike punktides 1 4 nimetatud valdkondades temale seadusega või seaduse alusel pandud ülesandeid 4 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega teadus ja arendustegevuse valdkondade loetelu RT I 2009 59 389 jõust 20 12 2009 13 1 Teaduspoliitika komisjon Teaduspoliitika komisjon on valdkonna eest vastutava ministri nõuandev organ kes 1 nõustab valdkonna eest vastutavat ministrit Teadus ja Arendusnõukogule arutamiseks esitatavate teemade ettevalmistamisel ning Teadus ja Arendusnõukogu poolt valdkonna eest vastutavale ministrile pandud ülesannete täitmisel 2 teeb ettepanekuid Eesti teaduspoliitika kujundamiseks 3 teeb ettepanekuid teadus ja arendusasutuste finantseerimise põhimõtete ja strateegia kujundamiseks 4 teeb tulenevalt evalveerimise tulemustest ettepanekuid riigi teadus ja arendusasutuste moodustamise nende ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise ning Haridus ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate riigi teadus ja arendusasutuste direktorite nimetamise kohta 5 teeb koostöös innovatsioonipoliitika komisjoniga ettepanekuid Eesti teadus ja arendustegevust suunavate valdkonna arengukavade kohta RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 6 täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid RT I 2004 89 615 jõust 01 01 2005 13 2 Innovatsioonipoliitika komisjon Innovatsioonipoliitika komisjon on valdkonna eest vastutava ministri nõuandev organ kes 1 nõustab valdkonna eest vastutavat ministrit Teadus ja Arendusnõukogule arutamiseks esitatavate teemade ettevalmistamisel ning Teadus ja Arendusnõukogu poolt valdkonna eest vastutavale ministrile pandud ülesannete täitmisel 2 teeb ettepanekuid Eesti tehnoloogilist arendustegevust ning innovatsiooni toetava poliitika kujundamiseks ning osaleb vastavate strateegiadokumentide väljatöötamises 3 teeb ettepanekuid riigi eelarvestrateegia ning iga aastaste riigieelarve eelnõude osas tehnoloogilise arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 4 teeb ettepanekuid tehnoloogilist arendustegevust ning innovatsiooni toetavate meetmete rakendamiseks või hindamiseks 5 annab hinnangu tehnoloogilist arendustegevust ning innovatsiooni toetava poliitika rakendamisele 6 teeb koostööd teaduspoliitika komisjoniga teaduspoliitika ja tehnoloogilist arendustegevust ning innovatsiooni toetava poliitika koordineerituse tagamisel 7 täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid RT I 2004 89 615 jõust 01 01 2005 4 peatükk FINANTSEERIMINE JA HALDUSJÄRELEVALVE RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 14 Finantseerimise üldpõhimõtted 1 Teadus ja arendustegevust finantseeritakse riigieelarvest valla või linna eelarvest sihtannetustest teadus ja arendusasutuste teadusteemade majandustegevusest laekuvast tulust ja muudest allikatest RT I 2004 89 615 jõust 01 01 2005 2 Teadus ja arendustegevust finantseeritakse riigieelarvest järgmiste meetmete kaudu 1 baasfinantseerimine 2 uurimistoetused 3 arendustoetused 4 tippkeskuste toetamine 5 riiklikud teadus ja arendusprogrammid 6 teadus ja arendusasutuste infrastruktuuri ülalpidamiskulude hüvitamine RT I 16 03 2011 3 jõust 01 03 2012 3 Teadusinformatsiooni hankimist teadusraamatukogudele finantseeritakse riigieelarvest Haridus ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu RT I 16 03 2011 3 jõust 01 01 2012 4 Valdkonna eest vastutav minister 1 kehtestab määrusega teadusraamatukogude ühtse komplekteerimiskava koostamise põhimõtted ja teadusraamatukogude teadusinformatsiooni finantseerimise taotlemise taotluste läbivaatamise ning finantseerimise otsustamise korra RT I 16 03 2011 3 jõust 01 01 2012 2 kinnitab käskkirjaga teadusraamatukogude teadusinformatsiooni hankimise finantseerimise iga aastase mahu RT I 16 03 2011 3 jõust 01 01 2012 3 kehtestab teaduskollektsioonidele esitatavad nõuded ning teaduskollektsioonide finantseerimise taotlemise taotluste läbivaatamise ja finantseerimise otsustamise tingimused ja korra RT I 2009 48 324 jõust 23 10 2009 4 kinnitab käskkirjaga teaduskollektsioonide finantseerimise iga aastase mahu RT I 2009 48 324 jõust 23 10 2009 5 Teadus ja arendustegevuse finantseerimise taotlemise tingimustes võib põhjendatud juhul sätestada et taotluste esitamine toimub inglise keeles RT I 16 03 2011 3 jõust 01 01 2012 6 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 5 nimetatud meetmetest finantseerimise taotlemise tingimustes sätestatakse finantseerimismeetme eesmärkide saavutamiseks planeeritud teadustöötajate tööaja ning eelarves määratud otseste ja kaudsete kulude osakaalu kohta käivate andmete esitamise täpsemad nõuded RT I 16 03 2011 3 jõust 01 03 2012 7 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 5 nimetatud meetmetest finantseeritakse RT I 16 03 2011 3 jõust 01 03 2012 1 teadus ja arendustegevusega seotud otseste kulude katmist sealhulgas teadustöötajate töötasusid RT I 16 03 2011 3 jõust 01 03 2012 2 teadus ja arendustegevusega seotud kaudsete kulude katmist sealhulgas teadus ja arendustegevuseks vajaliku infrastruktuuri ülalpidamist ajakohastamist ja täiendamist RT I 16 03 2011 3 jõust 01 01 2014 15 Kehtetu RT I 16 03 2011 3 jõust 01 03 2012 15 1 Baasfinantseerimine RT I 2004 89 615 jõust 01 01 2005 1 Teadus ja arendusasutuste baasfinantseerimine toimub riigieelarvest Haridus ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu RT I 2004 89 615 jõust 01 01 2005 2 Baasfinantseerimist eraldatakse teadus ja arendusasutusele mille teadus ja arendustegevust on korraliselt positiivselt evalveeritud RT I 2009 59 389 jõust 20 12 2009 3 Baasfinantseerimise määramisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest RT I 2004 89 615 jõust 01 01 2005 1 kõrgetasemeliste publikatsioonide arv rahvusvahelist tunnustust omavates ajakirjades kõrgetasemeliste teadusmonograafiate arv ning registreeritud patentide ja patenditaotluste arv RT I 2009 48 324 jõust 23 10 2009 2 teadus ja arendustegevuse finantseerimise maht käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määruses sätestatud tingimustel ja korras RT I 2009 48 324 jõust 23 10 2009 3 asutuse osalus doktoriõppes 4 rahvusteaduste arendamise vajadused RT I 2004 89 615 jõust 01 01 2005 4 Baasfinantseerimise tingimused ja korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2009 48 324 jõust 23 10 2009 5 Baasfinantseerimise iga aastase mahu kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga RT I 2009 48 324 jõust 23 10 2009 15 2 Institutsionaalne uurimistoetus 1 Institutsionaalsed uurimistoetused eraldatakse riigieelarvest Haridus ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu 2 Institutsionaalset uurimistoetust on õigus taotleda teadus ja arendusasutusel mille teadus ja arendustegevus on taotlemise hetkel vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud 3 Institutsionaalse uurimistoetuse taotlusega koos esitatakse andmed teadus ja arendustegevuse uurimisteema põhjendatuse olulisuse oodatavate tulemuste täitmises osalevate isikute kvalifikatsiooni ning täitmiseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu ja seisundi kohta 4 Institutsionaalse uurimistoetuse taotlemise määramise ja selle mahu muutmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 5 Institutsionaalse uurimistoetuse taotluste hindamise korraldab Eesti Teadusagentuur ning viib läbi Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete alusel 6 Institutsionaalsete uurimistoetuste iga aastase mahu kinnitab Eesti Teadusagentuuri ettepaneku alusel valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga 7 Eesti Teadusagentuur jälgib uurimisteema täitmise edukust igal aastal teadus ja arendusasutuse esitatud aruande põhjal 8 Eesti Teadusagentuur hindab teadus ja arendusasutuste uurimisteemasid esimest korda pärast poole institutsionaalse uurimistoetusega finantseerimise perioodi möödumist ja teist korda pärast uurimisteema riigieelarvest finantseerimise lõppu Uurimisteemat millele on määratud institutsionaalne uurimistoetus kuni kolmeks aastaks hinnatakse pärast uurimisteema riigieelarvest finantseerimise lõppu 9 Institutsionaalse uurimistoetuse maksmise jätkamise ja selle mahu muutmise aluseks on 1 käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud hinnang uurimisteema täitmise edukusele 2 käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud hindamise tulemused välja arvatud juhul kui uurimisteemat hinnatakse pärast riigieelarvest finantseerimise lõppu RT I 16 03 2011 3 jõust 01 03 2012 16 Arendustoetused RT I 16 03 2011 3 jõust 01 03 2012 1 Kehtetu RT I 16 03 2011 3 jõust 01 03 2012 2 Riigieelarves arendustoetusteks ettenähtud raha eraldatakse Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu riigi poolt asutatud vastavale sihtasutusele 3 Riigi poolt asutatud sihtasutus eraldab arendustoetusteks ettenähtud raha avaliku konkursi korras esitatud projektidele RT I 16 03 2011 3 jõust 01 03 2012 16 1 Personaalne uurimistoetus 1 Personaalset uurimistoetust taotletakse avalikul konkursil Eesti Teadusagentuuri kehtestatud ning Haridus ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras 2 Personaalse uurimistoetuse taotluste hindamise korraldab Eesti Teadusagentuur ja viib läbi Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu 3 Personaalse uurimistoetuse määramise otsustab Eesti Teadusagentuur 4 Personaalseteks uurimistoetusteks ettenähtud raha eraldatakse Eesti Teadusagentuurile Haridus ja Teadusministeeriumi kaudu 5 Käesolevas paragrahvis sätestatud korras määratud magistrantide ja doktorantide teadustöö stipendiumid on riiklikud stipendiumid RT I 16 03 2011 3 jõust 01 03 2012 17 Riiklikud teadus ja arendusprogrammid 1 Riiklike teadus ja arendusprogrammide koostamise ja elluviimise eesmärk on teadus ja arendustegevust suunavatest valdkonna arengukavadest tulenevate ja sotsiaal majandusliku ning kultuurilise arengu seisukohalt oluliste valdkondade edendamine ning riigi vastava valdkondliku poliitika kujundamiseks ja realiseerimiseks vajalike uuringute korraldamine RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 Riiklik teadus ja arendusprogramm koostatakse ministeeriumidevahelisena ning programmi juhtministeeriumi määrab Vabariigi Valitsus korraldusega 3 Juhtministeerium korraldab riikliku teadus ja arendusprogrammi koostamise ja Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitamise ning kinnitatud programmi juhtimist täitmist ja aruandlust 4 Riikliku teadus ja arendusprogrammi koostamise juhtimise täitmise ja aruandluse korraldamisel võtab juhtministeerium arvesse evalveerimiste akrediteerimiste ja teiste uuringute otsuseid järeldusi ja soovitusi 5 Riiklikus teadus ja arendusprogrammis ettenähtud tegevusi finantseeritakse riigieelarvest kaasatud ministeeriumide eelarvete kaudu vastavalt programmis kindlaksmääratud tegevustele RT I 16 03 2011 3 jõust 01 01 2012 17 1 Teaduse tippkeskused 1 Teaduse tippkeskus on mitme oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisrühma ühendus mille eesmärk on kõrgetasemeliste uurimisrühmade koostöö kaudu tõsta läbiviidavate teadusuuringute taset ja tulemuslikkust 2 Teaduse tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 3 Teaduse tippkeskused nimetab valdkonna

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=21437&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Vabariigi Valitsuse 7 jaanuari 1998 a määrus nr 5 Eesti Vabariigi puhkuseseaduse RT 1992 37 481 1993 10 150 RT I 1994 84 1474 1995 16 228 1997 74 1229 93 1560 paragrahvi 9 lõike 21 alusel Vabariigi Valitsus määrab 1 Kehtetu VV m 20 11 2001 Nr 353 jõust 01 01 2002 RT I 2001 92 558 2 Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 22 jaanuari 1993 a määrusega nr 28

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=24193&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    4 2 Kiirabibrigaadi pidajaga kes on osutanud teenust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 1 ja halduslepingus sätestatud tingimustele sõlmib Terviseamet uue lepingu Kiirabibrigaadi pidaja ja Terviseamet võivad lepingut muuta üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 4 1 sätestatud asjaolusid arvestades RT I 2006 56 416 jõust 01 01 2007 4 3 Terviseamet ei ole kohustatud sõlmima kiirabi osutamise lepingut kõigi kiirabibrigaadi pidajatega RT I 2006 56 416 jõust 01 01 2007 4 4 Terviseamet korraldab avaliku konkursi kiirabi osutaja valikuks kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest 1 teenust seni osutanud kiirabibrigaadi pidaja loobub teenuse osutamisest ja konkreetses teeninduspiirkonnas säilib vajadus kiirabiteenuse järele endises mahus 2 Terviseamet otsustab teenust seni osutanud kiirabibrigaadi pidajaga lepingut mitte sõlmida või lõpetab lepingu seoses kiirabibrigaadi pidaja või tema poolt osutatava teenuse mittevastavusele käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele 3 Terviseamet on kiirabibrigaadi pidaja kiirabi osutamise tegevusloa kehtetuks tunnistanud 4 muudetakse teeninduspiirkondade jaotust 5 ajutine asendamine kestab rohkem kui 30 päeva RT I 2006 56 416 jõust 01 01 2007 4 5 Konkurss kuulutatakse välja 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 4 nimetatud asjaolu ilmnemisest arvates Kuni konkursi võitjaga lepingu sõlmimiseni korraldab Terviseamet vajaduse korral teenuse osutamise ajutise asendamise kaudu RT I 29 06 2012 4 jõust 09 07 2012 5 Häirekeskusel on õigus suunata kiirabibrigaad abi kohese kättesaadavuse tagamiseks teise teeninduspiirkonda 6 Riigi päästeasutuse kiirabibrigaad peab vastama käesoleva seadusega ja selle alusel kiirabibrigaadile kehtestatavatele nõuetele 18 Kiirabi osutamise õiguslik vorm 1 Kiirabibrigaadi pidaja võib olla sellekohase tegevusloaga äriühing füüsilisest isikust ettevõtja sihtasutus riigi või kohaliku omavalitsuse asutus RT I 2010 24 115 jõust 01 09 2010 2 Kiirabibrigaadi pidaval juriidilisel isikul ei või olla teist tegevusala peale kiirabi osutamise ning tervishoiualase õppe ja teadustöö Kiirabibrigaadi pidav füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult kiirabi RT I 2002 110 661 jõust 01 01 2003 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusala piirang ei laiene kiirabibrigaadi pidavatele eriarstiabi osutajatele 4 Kehtetu RT I 2006 56 416 jõust 01 01 2008 19 Kiirabi rahastamine 1 Kiirabi eest tasutakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu 2 Kiirabi rahastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 4 jagu Eriarstiabi 20 Eriarstiabi mõiste 1 Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad 1 1 Päevaravi on ambulatoorne tervishoiuteenus mille osutamise käigus on vajalik inimese seisundi lühiajaline jälgimine ja mille järel lahkub inimene tervishoiuteenuse osutaja juurest samal päeval RT I 11 06 2013 2 jõust 21 06 2013 2 Eriarstiabi erialade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister 21 Haiglavälise eriarstiabi osutamine 1 Haiglavälist eriarstiabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutus 2 Haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2002 57 360 jõust 09 07 2002 22 Haigla 1 Haigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus 2 Haiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus 3 Haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei või olla teist tegevusala peale eriarstiabi kiirabi iseseisvalt osutatavate õendusabi teenuste ja sotsiaalteenuste osutamise tervishoiualase õppe ja teadustöö haiglaapteegi pidamise täisvere ja verekomponentide tootmise ning rakkude kudede ja elundite hankimise ja käitlemise RT I 26 02 2015 1 jõust 01 03 2015 4 Eriarstiabi osutava haigla liigid on piirkondlik haigla keskhaigla üldhaigla kohalik haigla erihaigla ja taastusravihaigla Nõuded haigla liikidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 11 06 2013 2 jõust 01 01 2014 4 1 Piirkondliku haigla ja keskhaigla pidaja on hädaolukorra seaduse 34 lõike 4 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja RT I 2009 39 262 jõust 24 07 2009 5 Haigla pidaja esitab Sotsiaalministeeriumile käesoleva seaduse 56 lõike 1 punkti 3 alusel koostatud haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve Valdkonna eest vastutav minister kehtestab haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve esitamise ning avalikustamise tingimused ja korra RT I 2006 56 416 jõust 01 01 2008 23 Eriarstiabi rahastamine 1 Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud eriarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa 2 Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub eriarstiabi eest ise 5 jagu Õendusabi 24 Õendusabi mõiste 1 Õendusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus mida osutavad õde ja ämmaemand koos pere eri või hambaarstiga või iseseisvalt 1 1 Kehtetu RT I 05 01 2011 12 jõust 15 01 2011 2 Õendusabi erialade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister 25 Õendusabi iseseisev osutamine 1 Iseseisvalt võib õendusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja RT I 2002 110 661 jõust 01 01 2003 1 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut õendusabi osutamise õiguslikule vormile ei kohaldata sotsiaalhoolekande seaduse 10 punktis 1 6 nimetatud sotsiaalteenuse osutajatele ning eakate ja puuetega isikute ööpäevasele hoolekandeasutusele käesoleva seaduse 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud koduõendusteenuse osutamise korral RT I 11 06 2013 2 jõust 21 06 2013 2 Nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele sisseseadele aparatuurile töövahenditele ja ravimitele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 11 06 2013 2 jõust 01 01 2014 3 Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 11 06 2013 2 jõust 01 01 2014 25 1 Õendushaigla 1 Õendushaigla on iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete ja statsionaarsete õendusabiteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus 2 Õendushaiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus 3 Õendushaiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel välja arvatud eriarstiabi osutava haigla pidajal ei või olla teist tegevusala peale iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste ambulatoorse eriarstiabi ja sotsiaalteenuste osutamise tervishoiualase õppe ja teadustöö ning haiglaapteegi pidamise 4 Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule ruumidele sisseseadele aparatuurile ja töövahenditele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 11 06 2013 2 jõust 01 01 2014 26 Iseseisva õendusabi rahastamine 1 Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva õendusabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa 2 Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva õendusabi eest ise 3 Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu sõltumata isiku ravikindlustusega hõlmatusest RT I 2008 58 329 jõust 01 01 2009 5 1 jagu Ämmaemandusabi RT I 2009 29 176 jõust 01 04 2010 26 1 Ämmaemandusabi Ämmaemandusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus mida osutab ämmaemand koos pere või eriarstiga või iseseisvalt RT I 2009 29 176 jõust 01 04 2010 26 2 Ämmaemandusabi iseseisev osutamine 1 Iseseisvalt võib ämmaemandusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja 2 Iseseisvalt võib ämmaemandusabi osutada vaid ambulatoorselt 3 Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning kodusünnitusabi osutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 15 04 2014 2 jõust 01 08 2014 4 Nõuded ämmaemandusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele sisseseadele aparatuurile töövahenditele ja ravimitele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 15 04 2014 2 jõust 01 08 2014 26 3 Iseseisva ämmaemandusabi rahastamine 1 Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva ämmaemandusabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa 2 Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva ämmaemandusabi eest ise RT I 2009 29 176 jõust 01 04 2010 3 peatükk TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED 1 jagu Tervishoiutöötaja registreerimine ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamine RT I 2008 30 191 jõust 01 07 2008 27 Registreerimise õiguslik tähendus 1 Registreerimine annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimisel väljastatavas registreerimistõendis märgitud kutse või eriala piirides RT I 29 11 2013 1 jõust 09 12 2013 2 Tervishoiutöötaja võib osutada üksnes neid tervishoiuteenuseid mille osutajana ta on Terviseametis registreeritud RT I 2006 56 416 jõust 01 01 2008 27 1 Tervishoiutöötajate riiklik register 1 Tervishoiutöötajate registreerimiseks asutab Vabariigi Valitsus määrusega tervishoiutöötajate riikliku registri 2 Tervishoiutöötajate riikliku registri eesmärk on registreerida tervishoiutöötajaid et tagada tervishoiuteenuse tarbija riiklik kaitse tervishoiuteenuse osutamise kaudu selleks nõutud kvalifikatsiooni omavate isikute poolt ja nende üle järelevalve ning vajalikud andmed valitsusasutustele seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning tervisestatistika korraldamiseks RT I 29 11 2013 1 jõust 09 12 2013 3 Andmete esitamise kohustus volitatud töötlejale on tervishoiutöötajatel 4 Volitatud töötlejal on õigus teha registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringuid ja saada andmeid teistest registritest 5 Tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kogutakse tervishoiutöötajate kohta järgmisi andmeid 1 eluloolised andmed 2 kvalifikatsiooni tõendavad andmed 3 töökohta puudutavad andmed 4 registreerimisandmed 6 Tervishoiutöötajate riikliku registri vastutav ja volitatud töötleja on Terviseamet RT I 2006 56 416 jõust 01 01 2008 28 Registreerimismenetlus 1 Registreerimist taotlev isik esitab Terviseametile registreerimistaotluse ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ärakirja 1 1 Registreerimist taotlev isik on kohustatud enne registreerimistaotluse esitamist tasuma taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras RT I 2006 58 439 jõust 01 01 2007 2 Registreerimistaotluses esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister 3 Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister 4 Terviseamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ja teeb registreerimisotsuse ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates välja arvatud käesoleva seaduse 29 lõikes 1 1 ja 30 lõikes 2 nimetatud juhtudel RT I 2008 30 191 jõust 01 07 2008 5 Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana kui 1 isik esitas teadvalt valeandmeid või 2 isikult on ära võetud õigus töötada registreerimistaotluses nimetatud kutse või erialal RT I 29 11 2013 1 jõust 09 12 2013 6 Kui isikut Terviseametis ei registreerita siis teatatakse talle sellest kirjalikult otsuse tegemise päevast alates 10 tööpäeva jooksul 7 Kehtetu RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 8 Isik on kohustatud esitama Terviseametile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid hiljemalt viie aasta jooksul kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmisest alates RT I 2006 56 416 jõust 01 01 2008 9 Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud registreerimistähtaja ületanud isik võib taotleda enda registreerimist Terviseametis kui ta sooritab tervishoiutöötaja teooria ja praktikaeksami valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras ning esitab eksami sooritamist tõendava dokumendi Terviseametile RT I 2006 56 416 jõust 01 01 2008 10 Isik kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud loetelus peab enda tervishoiutöötajana registreerimise taotlemiseks sooritama tervishoiutöötaja teooria ja praktikaeksami valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras RT I 2006 56 416 jõust 01 01 2008 29 Euroopa Liidu liikmesriigis Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja veitsis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine RT I 2004 29 192 jõust 01 05 2004 1 Euroopa Liidu liikmesriigis Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis edaspidi Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või veitsis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 28 lõikeid 1 2 ning 5 ja 6 RT I 2008 30 191 jõust 01 07 2008 1 1 Terviseamet annab registreerimist taotlevale isikule kinnituse registreerimistaotluse kättesaamise kohta ühe kuu jooksul käesoleva seaduse 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates ja teavitab vajaduse korral isikut puuduvatest dokumentidest Terviseamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ja teeb registreerimisotsuse kahe kuu jooksul kõigi ettenähtud dokumentide esitamisest arvates Kui registreerimismenetluse käigus tekib vajadus hinnata käesoleva seaduse 29 lõikes 3 nimetatud asjaolusid on Terviseametil õigus registreerimisotsuse tegemise tähtaega pikendada kolme kuuni teatades registreerimist taotlevale isikule viivitamata tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest RT I 2008 30 191 jõust 01 07 2008 2 Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või veitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendab dokument mis annab tervishoiutöötajale õiguse osutada dokumendis märgitud kutse või erialal tervishoiuteenuseid vastavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või veitsis RT I 29 11 2013 1 jõust 09 12 2013 3 Kui isik on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või veitsis omandanud eriarstiabi eriala mida ei ole nimetatud käesoleva seaduse 20 lõike 2 alusel kehtestatud loetelus või kui isiku omandatud eriala automaatselt ei tunnustata otsustab Terviseamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest RT I 2008 30 191 jõust 01 07 2008 4 Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või veitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2004 29 192 jõust 01 05 2004 30 Muus välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine 1 Käesoleva seaduse s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 28 lõikeid 1 2 ja 5 6 RT I 2004 29 192 jõust 01 05 2004 1 1 Kui käesoleva seaduse s 29 nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või veits ja isik on omandanud tema kvalifikatsiooni tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või veitsis vastaval kutse või erialal kolmeaastase töökogemuse otsustab Terviseamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest Registreerimise taotlemisel esitab isik käesoleva seaduse 28 lõikes 1 nõutavale lisaks dokumendi mis tõendab isiku nõutavat töökogemust ja õigust osutada tervishoiuteenust Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või veitsis RT I 29 11 2013 1 jõust 09 12 2013 2 Terviseamet võrdleb registreerimist taotleva isiku kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ning teeb registreerimisotsuse kolme kuu jooksul käesoleva seaduse 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2008 30 191 jõust 01 07 2008 3 Kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks võib Terviseamet käesoleva seaduse s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikutelt nõuda sobivustesti sooritamist Sobivustesti koostamise korraldamise ja hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2008 30 191 jõust 01 07 2008 4 Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana kui ta on esitanud teadvalt valeandmeid või kui isiku kvalifikatsioon ei vasta Eestis sellel kutse või erialal töötamiseks nõutavale kvalifikatsioonile RT I 29 11 2013 1 jõust 09 12 2013 31 Tõend 1 Tervishoiutöötajale väljastatakse registreerimise kohta tõend 2 Tõendis esitatakse 1 tõendi number 2 tervishoiutöötaja isikuandmed 3 tervishoiutöötaja kutse ja eriala RT I 29 11 2013 1 jõust 09 12 2013 4 tõendi väljastamise aeg ja koht 3 Tõendi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister 31 1 Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine 1 Kui tervishoiutöötajana registreeritud isik soovib töötada väljaspool Eesti Vabariiki taotleb ta enda kutsekvalifikatsiooni tunnustamist käesolevas paragrahvis kehtestatud korras 2 Kutsekvalifikatsiooni tunnustamist taotlev isik esitab Terviseametile taotluse milles on järgmised andmed 1 ees ja perekonnanimi 2 registreerimisnumber 3 ülikooli või meditsiinikooli immatrikuleerimise aasta 4 riik kus tunnustamist kavatsetakse taotleda 5 kutse või eriala millel soovitakse tunnustamist RT I 29 11 2013 1 jõust 09 12 2013 3 Kutsekvalifikatsiooni tunnustamist taotlev isik on kohustatud enne taotluse esitamist tasuma selle läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras 4 Terviseamet väljastab isikule kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kuu aja jooksul taotluse esitamisest arvates 5 Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõend kehtib kolm kuud selle väljaandmisest arvates 6 Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kaotuse varguse või hävimise korral väljastatakse isikule tema taotluse alusel tõendi duplikaat RT I 2008 30 191 jõust 01 07 2008 32 Registrist kustutamine Terviseamet kustutab tervishoiutöötaja registrist 1 kui tervishoiutöötaja suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus millega temalt on ära võetud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis või registris märgitud kutse või erialal tegutsemise õigus või RT I 29 11 2013 1 jõust 09 12 2013 2 pärast isiku surma RT I 2006 56 416 jõust 01 01 2008 32 1 Registreeringu peatamine Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Terviseamet peatada tervishoiutöötaja registreeringu kuni üheks aastaks käesoleva seaduse 27 1 lõike 1 alusel asutatud registris RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 33 Tervishoiuteenuste ajutine osutamine Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või veitsis kvalifikatsiooni omandanud isik võib Eestis ajutiselt tervishoiuteenuseid osutada ilma käesoleva seaduse 27 alusel nõutava registreerimiskohustuseta ja 40 alusel nõutava tegevusloata vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3 peatükis sätestatule Pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3 peatüki tähenduses on Terviseamet RT I 2008 30 191 jõust 01 07 2008 2 jagu Perearstina tegutsemise õigus 34 Nimistu moodustamine 1 Nimistu moodustamise õiguse andmiseks viib Terviseamet läbi avaliku konkursi valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 1 1 Konkurss viiakse läbi uue nimistu moodustamise õiguse andmiseks või vabanenud nimistule üldarstiabi osutamise korraldamiseks RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 2 Nimistu moodustamise õiguse taotleja esitab Terviseametile järgmised dokumendid ja andmed RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 1 avalduse milles märgitakse ära taotleja nimi isikukood või sünniaeg elukoht sidevahendite numbrid ning kavandatava tegevuskoha asukoht ja aadress 2 perearstiga koos töötavate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid RT I 2006 56 416 jõust 01 01 2008 3 kehtetu RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 3 Avaliku konkursi alusel kinnitamata jäänud nimistu olemasolul on nimistuga perearstil õigus ühe aasta jooksul avaliku konkursi lõppemisest arvates konkursiväliselt taotleda Terviseametilt perearsti nimistusse kantud isikute osalist üleandmist uue nimistuna perearsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajale kes on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul osutanud nimistusse kantud isikutele koos perearstiga üldarstiabi edaspidi nimistu osa üleandmine RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 4 Nimistu osa üleandmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest 1 nimistu osa üleandmisel uue nimistu kinnitamine avaliku konkursi korras kinnitamata jäänud nimistu teeninduspiirkonnaga on lubatud tingimusel et nimistu osa üleandmist taotleva perearsti ja uue nimistu teeninduspiirkond ühtivad 2 nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud isikute arv ei tohi üleandmise tulemusel väheneda alla nimistu piirsuuruse miinimummäära 3 nimistu osa üleandmisel peab kinnitatavasse uude nimistusse kantavate isikute arv olema vähemalt 1200 isikut 4 nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistus registreeritud isikud on andnud kirjaliku nõusoleku enda kandmiseks uude nimistusse 5 nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud ja uude nimistusse kantavatele isikutele on tagatud katkematu ja nõuetekohane üldarstiabi osutamine RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 5 Avaliku konkursi korras täitmata nimistu olemasolul võib nimistuga perearst Terviseametilt motiveeritult taotleda nimistu osa üleandmist ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata juhul kui nimistu osa üleandmise taotlemisel järgitakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 5 sätestatud põhimõtteid ning nimistu osa üleandmine soodustab taotletavas teeninduspiirkonnas üldarstiabi osutamise üldist kättesaadavust ja korraldust Taotluse esitamine ei ole lubatud kui taotluse esitamise ajal toimub avalik konkurss taotluses nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas nimistu moodustamise õiguse andmiseks RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 6 Nimistu osa üleandmist taotlev perearst esitab Terviseametile järgmised dokumendid ja andmed 1 taotlus milles märgitakse taotleja nimi isikukood või selle puudumisel sünniaeg elukoht sidevahendite numbrid perearsti tegevuskoha asukoht ja aadress perearsti teeninduspiirkond 2 uue nimistu kinnitamisel taotletav perearsti teeninduspiirkond 3 meetmete kirjeldus millega tagatakse nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud ja uude nimistusse kantavatele isikutele katkematu ja nõuetekohane üldarstiabi osutamine 4 perearstiga pärast nimistu osa üleandmist tööle asuvate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid 5 isiku kellele soovitakse nimistu osa üle anda kirjalik avaldus nimistu osa vastuvõtmiseks milles on märgitud avaldaja nimi isikukood elukoht sidevahendite numbrid kavandatava tegevuskoha asukoht ja aadress samuti avaldajaga koos tööle asuvate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid 6 nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistus registreeritud isikute kirjalik nõusolek enda registreerimiseks uues nimistus RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 7 Terviseametil on nimistu osa üleandmise taotluse menetluses õigus nõuda täiendavate andmete või selgituste esitamist nimistu osa üleandmise vastavuse kohta käesolevas seaduses sätestatud põhimõtetele RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 35 Perearstina tegutsemise õigus 1 Nimistuga perearst võib tegutseda üldarstiabi osutamise tegevusluba omava füüsilisest isikust ettevõtjana või üldarstiabi osutamise tegevusluba omava äriühingu kaudu 2 Perearsti nimistu kinnitab ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määrab või muudab Terviseamet 3 Terviseamet otsustab nimistu osa üleandmise taotluse rahuldamata jätmise kui ei ole täidetud käesoleva seaduse 34 lõigetes 3 6 sätestatud nõuded nimistu osa üleandmiseks 4 Terviseamet otsustab jätta nimistu osa üleandmise taotlus rahuldamata kui 1 täiendava nimistu kinnitamine avaliku konkursi korras täitmata nimistu teeninduspiirkonnale ei ole üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud 2 nimistu kinnitamine nimistu osa üleandmise taotluses taotletud perearsti teeninduspiirkonnaga ei ole piirkonna üldarstiabi korralduse ja kättesaadavuse kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud 3 nimistu osa üleandmise taotlus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning taotleja ei ole Terviseameti määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud 4 nimistu osa üleandmise taotleja keeldub käesoleva seaduse 34 lõikes 7 sätestatud Terviseameti nõude täitmisest 5 nimistu osa üleandmise taotluses on teadvalt esitatud ebaõigeid andmeid või valeandmeid 6 muu olulise avaliku huvi esinemisel 5 Üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt võib Terviseamet määrata perearsti nõusolekul perearstile täiendava teeninduspiirkonna 6 Terviseamet teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 5 nimetatud otsuse perearstile perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusele ja Eesti Haigekassale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates 7 Perearst on kohustatud alustama üldarstiabi osutamist kuuekümne kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse jõustumisest arvates RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 36 Andmete edastamise kohustus 1 Kehtetu RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 2 Perearst on kohustatud esitama Terviseametile 1 digitaalselt allkirjastatud teate muutustest temaga koos töötavate tervishoiutöötajate ja käesoleva seaduse 4 3 lõikes 1 nimetatud isikute koosseisus viivitamata alates vastavatest muutustest teadasaamisest näidates ära muudatuse toimumise kuupäeva RT I 05 01 2011 12 jõust 15 01 2011 2 teate tegevuskoha ja aadressi muutumise kohta 30 päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates RT I 2008 3 22 jõust 01 09 2008 3 digitaalselt allkirjastatud teate perearstina tegutsemise ning üldarstiabi osutamise õigusliku vormi või selle muutmise kohta RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 3 Kehtetu RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 37 Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmine 1 Terviseamet teeb otsuse perearstina tegutsemise õiguse ning perearstilt nimistu äravõtmiseks kui RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 1 seda taotleb perearst ise 2 perearsti suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus millega temalt on ära võetud perearstina tegutsemise õigus 3 perearst ei ole nimistu kinnitamisest ja teeninduspiirkonna määramisest arvates kuuekümne kalendripäeva jooksul alustanud üldarstiabi osutamist või on rohkem kui kuuekümneks kalendripäevaks katkestanud üldarstiabi osutamise RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 4 kehtetu RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 5 osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele 5 1 perearst ei täida käesoleva seaduse 8 lõike 6 1 alusel kehtestatud tööjuhendis ettenähtud nõudeid perearsti nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamisel RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 6 perearsti ei ole võimalik tema pikaajalise töövõimetuse korral asendada 7 perearst on tunnistatud teadmata kadunuks 8 perearst on surnud või tunnistatud surnuks 9 kehtetu RT I 2004 29 192 jõust 01 05 2004 10 perearsti pikaajaline asendamine on kestnud kauem kui käesoleva seaduse 8 1 lõikes 7 kehtestatud aeg RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 10 1 perearsti asendamine on perearsti töötamise ja asendamise kestust sagedust regulaarsust episoodilisust ja pidevust koosmõjus arvestades kaotanud ajutise iseloomu ning üldarstiabi järjepidev osutamine kinnitatud nimistuga perearsti poolt ei ole tagatud RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 11 perearst või temaga koos töötav tervishoiutöötaja rikub oluliselt isikuandmete töötlemise nõudeid RT I 2008 3 22 jõust 01 09 2008 2 Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 5 või punktis 11 sätestatud alusel perearstina tegutsemise õiguse äravõtmist võib Terviseamet teha perearstile ettekirjutuse RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 3 Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise otsus tehakse perearstile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 6 või punktis 11 nimetatud juhtudel teatavaks otsuse andmisest alates viie tööpäeva jooksul Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 38 Toimingud perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisel 1 Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korral korraldab Terviseamet perearsti nimistusse kuuluvate isikute ja teeninduspiirkonna teenindamise kuni uue perearsti tegutsemise õiguse kinnitamiseni RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 2 Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisel on perearst või tema pärija kohustatud andma nimistut puudutavad dokumendid üle Terviseametile valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 39 Perearsti tegutsemise piirangud Perearst ei või olla eriarstiabi osutamisega tegeleva äriühingu osanik või aktsionär sellise äriühingu osanikuks või aktsionäriks oleva äriühingu osanik või aktsionär 3 jagu Tegevusluba 40 Loakohustus 1 Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks 1 perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamine 2 kiirabi osutamine 3 eriarstiabi osutamine 4 iseseisvalt õendusabi osutamine 5 iseseisvalt ämmaemandusabi osutamine RT I 29 06 2012 4 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 2 Haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla pidajale antakse tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks ainult temale haiglavõrgu arengukavaga kinnitatud haigla liigi osas RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 3 Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 40 1 Tegevusloa ulatus Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 41 Tegevusloa taotlemine 1 Tegevusloa taotluse lahendab Terviseamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 2 Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed 1 tervishoiuteenuse osutamiseks Kaitseväes või Kaitseväe kiirabi osutamise loa taotlemisel Kaitseväe struktuuriüksuse asukoht ja põhimäärus ning kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus 2 nende tervishoiuteenuste loetelu mille osutamiseks tegevusluba taotletakse 3 tegevusloa taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks välja arvatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise loa taotlemise korral 4 kiirabi osutamise loa taotlemisel riigi päästeasutuse poolt selle asutuse asukoht riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise number põhimäärus ja kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus 5 kiirabi osutamise loa taotlemisel kiirabibrigaadide arv koosseis ja varustus 6 haiglas eriarstiabi osutamiseks loa taotlemisel taotletava haigla liik 7 iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamiseks loa taotlemisel konsulteeriva arsti nimi isikukood ja kontaktandmed 7 1 iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise raames käesoleva seaduse 26 2 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud kodusünnitusabi osutamiseks loa taotlemisel ämmaemanda pädevust tõendavad dokumendid RT I 15 04 2014 2 jõust 01 08 2014 8 ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekt milles on andmed ruumide sisseseade ja aparatuuri kohta 9 andmed andmekaitse järelevalve asutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise kohta 10 andmed tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele vastamise kohta RT I 11 06 2013 2 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 42 Tegevusloa kontrolliese Tegevusluba antakse kui 1 perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise ruumid sisseseade ja aparatuur vastavad käesoleva seaduse alusel perearsti tegevuskohale kehtestatud nõuetele 2 eriarstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis ruumid sisseseade ja aparatuur vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele 3 kiirabi osutamiseks kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele 4 iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise ruumid sisseseade aparatuur töövahendid ja ravimid ning ämmaemanda pädevus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele RT I 15 04 2014 2 jõust 01 08 2014 5 iseseisvalt õendusabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis ruumid sisseseade aparatuur töövahendid ja ravimid vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele 6 taotleja infotehnoloogiline valmisolek vastab tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele RT I 11 06 2013 2 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 42 1 Tegevusloa kõrvaltingimused Tegevusloale lisatakse kõrvaltingimusena 1 tervishoiuteenused mille osutamiseks on tegevusluba välja antud 2 siirata lubatud elundi liik kui eriarstiabi osutamise tegevusluba on välja antud elundi siirdamiseks RT I 26 02 2015 1 jõust 01 03 2015 43 Tegevusloa väljaandmine Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 44 Tegevusloas esitatavad andmed ja tingimused Kehtetu RT I 2006 56 416 jõust 01 01 2008 45 Tegevusloa väljaandmisest keeldumine Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 46 Tegevusloa kehtivus Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 47 Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise kohustus Tegevusloa saanud ettevõtja on kohustatud käesoleva seaduse 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt koostama tervishoiustatistikat ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid ning esitama need Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele RT I 29 06 2012 4 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 47 1 Kaitseväe andmete esitamise erisus Kaitsevägi esitab teabe tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate andmete muutmisest ja muutumisest ning käesoleva seaduse s 47 nimetatud andmed Kaitseministeeriumile kes edastab need Terviseametile või Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele RT I 29 06 2012 4 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 48 Tegevusloa kehtetuks tunnistamine Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 49 Tegevusloa osaline kehtetuks tunnistamine Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 50 Uue tegevusloa taotlemine Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 50 1 Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register 1 Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade registreerimiseks asutab Vabariigi Valitsus määrusega Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri 2 Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust üldarstiabi kiirabi eriarstiabi iseseisva õendusabi ja iseseisva ämmaemandusabi osutamise õiguse saanud füüsilisest ja juriidilisest isikust ettevõtjate üle ning tagada ministeeriumidele Eesti Haigekassale ja Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning tervisestatistika korraldamiseks vajalikud andmed RT I 29 06 2012 4 jõust 01 01 2013 3 Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 4 Volitatud töötlejal on õigus teha registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringuid ja saada andmeid teistest registritest 5 Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 6 Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri vastutav ja volitatud töötleja on Terviseamet RT I 2006 56 416 jõust 01 01 2008 7 Tervishoiuteenuste tegevuslubade riiklikule registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 50 2 Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon 1 Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon edaspidi käesolevas paragrahvis komisjon on nõuandev komisjon mille eesmärk on patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt Terviseametile Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine 2 Komisjoni pädevuses on 1 anda hinnang patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile 2 teha ettepanekuid Terviseametile järelevalvemenetluse algatamiseks tervishoiuteenuse osutaja tegevuse üle 3 teha ettepanekuid tervishoiuteenuse osutajale tervishoiutöötaja pädevuse hindamiseks ja täienduskoolitusele suunamiseks 4 teha ettepanekuid tervishoiuteenuse osutajale töökorralduse muutmiseks 5 teha ettepanekuid Terviseametile tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks 6 teha ettepanekuid Terviseametile tervishoiuteenuse osutajale tegevusloa väljaandmisest keeldumiseks 7 teha ettepanekuid Eesti Haigekassale tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingute ülevaatamiseks 3 Komisjon ei anna hinnangut patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohta kui 1 tervishoiuteenuse osutamisest on möödunud rohkem kui viis aastat 1 1 komisjon on sama juhtumi kohta hinnangu andnud välja arvatud uute asjaolude ilmsikstulekul RT I 04 07 2012 2 jõust 14 07 2012 2 samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või 3 samas asjas toimub kohtumenetlus 4 Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud komisjoni taotluse korral esitama komisjonile patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmiseks vajalikke andmeid ja selgitusi Komisjoni liige ei tohi avaldada talle oma ülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid RT I 04 07 2012 2 jõust 14 07 2012 4 1 Sotsiaalministeerium tagab komisjonile hinnangu andmiseks vajaliku korraldusliku toe Vajaduse korral võib komisjon kaasata psühholoogi või sotsiaalvaldkonna spetsialisti kes korraldab suhtlemist hinnangu saamiseks komisjoni poole pöördunud isiku ja komisjoni vahel RT I 04 07 2012 2 jõust 14 07 2012 4 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 1 nimetatud ülesannete täitmiseks on Sotsiaalministeeriumi esindajal ja psühholoogil või sotsiaalvaldkonna spetsialistil juurdepääs patsiendi isikuandmetele ning õigus viibida komisjoni koosolekul Sotsiaalministeeriumi esindaja ja psühholoog või sotsiaalvaldkonna spetsialist ei tohi avaldada oma ülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid RT I 04 07 2012 2 jõust 14 07 2012 5 Komisjon esitab iga kalendriaasta 1 veebruariks valdkonna eest vastutavale ministrile aruande kõikidest möödunud kalendriaasta jooksul komisjonile esitatud avaldustest ning komisjoni hinnangutest RT I 04 07 2012 2 jõust 14 07 2012 6 Komisjoni moodustab ja selle koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister 7 Komisjoni töökorra ja tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2006 56 416 jõust 01 01 2008 3 1 peatükk PIIRIÜLESTE TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISE KORRALDUS RT I 29 11 2013 1 jõust 09 12 2013 50 3 Piiriülene tervishoiuteenus 1 Piiriülene tervishoiuteenus on ravikindlustuse seaduse 5 tähenduses kindlustatud isikule teises Euroopa Liidu liikmesriigis määratud või osutatud tervishoiuteenus ning selle raames retseptiravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamine ja väljastamine või teises Euroopa Liidu liikmesriigis ravikindlustusega hõlmatud isikule Eestis määratud või osutatud tervishoiuteenus sealhulgas apteegiteenuse osutamisel retseptiravimite väljastamine ja meditsiiniseadmete müük meditsiiniseadme kaardi alusel 2 Kindlustajaliikmesriik on piiriülese tervishoiuteenuse puhul Euroopa Liidu liikmesriik kes on pädev andma kindlustatud isikule eelloa vajaliku tervishoiuteenuse saamiseks väljaspool elukohaliikmesriiki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele EÜ nr 883 2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ELT L 166 30 04 2004 lk 1 123 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele EÜ nr 987 2009 milles sätestatakse määruse EÜ nr 883 2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta rakendamise kord ELT L 284 30 10 2009 lk 1 42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele EÜ nr 1231 2010 millega laiendatakse määrust EÜ nr 883 2004 ja määrust EÜ nr 987 2009 kolmandate riikide kodanikele keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu ELT L 344 29 12 2010 lk 1 3 või nõukogu määrusele EÜ nr 859 2003 millega laiendatakse määruse EMÜ nr 1408 71 ja määruse EMÜ nr 574 72 sätteid kolmandate riikide kodanikele keda need sätted juba ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel ELT L 124 20 05 2003 lk 1 3 või kus isik on kindlustatud või kus tal on õigus saada ravikindlustushüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele 3 Ravi osutav liikmesriik on piiriülese tervishoiuteenuse puhul Euroopa Liidu liikmesriik kelle territooriumil patsiendile tervishoiuteenust osutatakse Telemeditsiini puhul loetakse et tervishoiuteenust osutatakse liikmesriigis kus tervishoiuteenuse osutaja on asutatud 4 Piiriülese tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevad kulud hüvitatakse Eestis kindlustatud isikule ravikindlustuse seaduses sätestatud korras RT I 29 11 2013 1 jõust 09 12 2013 50 4 Juurdepääsupiirang Eestis piiriülese tervishoiuteenuse saamisele 1 Valdkonna eest vastutav minister võib Eesti Haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega teises Euroopa Liidu liikmesriigis ravikindlustusega hõlmatud patsientidele juurdepääsupiirangu Eestis piiriülese tervishoiuteenuse saamisele 2 Juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus võib olla 1 vajadus tagada küllaldane ja püsiv juurdepääs kvaliteetsete tervishoiuteenuste tasakaalustatud valikule või 2 vajadus kontrollida kulusid ja vältida rahaliste tehniliste või inimressursside raiskamist 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses sätestatakse tervishoiuteenus millele juurdepääsupiirang kehtestatakse piirangu kehtestamise eesmärk ja piirangu kehtestamise vajaduse ümberhindamise periood 4 Juurdepääsupiirangu võib kehtestada vaid sellisele tervishoiuteenusele mida tervishoiuteenuse osutaja osutab Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel 5 Kehtestatud juurdepääsupiirang avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi Eesti Haigekassa asjasse puutuvate tervishoiuteenuse osutajate ja piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti edaspidi kontaktpunkt veebilehel 6 Eestis piiriülese tervishoiuteenuse saamisele juurdepääsupiirangu kehtestamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 29 11 2013 1 jõust 09 12 2013 50 5 Tervishoiuteenuse osutaja apteegiteenuse osutaja ja meditsiiniseadme müüja kohustused piiriülese tervishoiuteenuse osutamisel 1 Tervishoiuteenuse osutaja esitab patsiendile kogu võlaõigusseaduse s 766 loetletud asjakohase teabe muu hulgas ravivõimaluste tervishoiuteenuste kättesaadavuse kvaliteedi ja ohutuse kohta ning selgesti mõistetavad arved ja andmed hindade kohta patsiendi soovi korral ka andmed tegevusloa kohta 2 Apteegiteenuse osutaja teavitab retseptiravimite väljastamisel ravimi saajat ravimiseaduse 33 lõikes 5 nimetatud asjaoludest ning esitab ravimi saajale selgesti mõistetavad arved ja andmed hindade kohta ravimi saaja soovi korral ka andmed tegevusloa kohta 3 Meditsiiniseadme kaardi alusel meditsiiniseadme müüja teavitab ostjat meditsiiniseadme seaduse s 32 1 nimetatud asjaoludest ning esitab ostjale selgesti mõistetavad arved ja andmed hindade kohta ostja soovi korral ka andmed tegevusloa kohta 4 Tervishoiuteenuse osutaja peab kohaldama oma territooriumil teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit patsientide suhtes samasugust tervishoiuteenuste hinnaskaalat nagu Eesti patsientidele võrreldavas meditsiinilises olukorras või hinda mis on arvutatud objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumite alusel kui Eesti patsientide jaoks võrreldav hind puudub 5 Piiriülest tervishoiuteenust saada soovivale ja saavale patsiendile tuleb võimaldada kaugjuurdepääs oma ravidokumentidele või tagada võimalus saada nendest koopia RT I 29 11 2013 1 jõust 09 12 2013 50 6 Piiriüleste tervishoiuteenuste riiklik kontaktpunkt 1 Patsientide teavitamiseks piiriüleste tervishoiuteenuste osutamisega seonduvatest asjaoludest ning Euroopa Liidu liikmesriikide ametiasutuste tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiutöötajate vahelise suhtluse hõlbustamiseks luuakse kontaktpunkt 2 Kontaktpunkti ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium või isik kellega Sotsiaalministeerium sõlmib halduslepingu kontaktpunkti ülesannete täitmiseks 3 Kontaktpunkti tegevus teabe jagamisel põhineb koostööl patsientide organisatsioonide tervisekindlustuse pakkujate tervishoiuteenuse osutajate ja muude huvigruppidega Koostöövõrgustikus osalejate ja kontaktpunkti vahel sõlmitakse leping milles määratakse kindlaks poolte õigused ja kohustused ning muud tingimused 4 Eesti Haigekassa Terviseamet ja Ravimiamet

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=42028&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    tervishoiuteenuste kvaliteedijuhtimissüsteemi 2 Tervishoiuteenuste kvaliteedijuhtimissüsteem peab käsitlema 1 teenindamiskvaliteedi tagamist 2 patsientide rahulolu hindamist 3 professionaalse kvaliteedi tagamist 4 organisatsiooni töökorralduse ja juhtimise kvaliteedi tagamist 6 Tervishoiuteenuse osutaja kohustused patsientide rahulolu tagamisel ja tervishoiuteenuste osutamisega kaasneva riski juhtimisel 1 Patsientide rahulolu tagamisel ja tervishoiuteenuste osutamisega kaasneva riski juhtimisel on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud välja töötama patsiendi rahulolu analüüsi ja hindamise kriteeriumid 2 Tervishoiuteenuse osutaja peab välja töötama ning patsientidele oma tegevuskohas teatavaks tegema organisatsiooni klienditeeninduse standardi 3 Klienditeeninduse standard peab sisaldama 1 kaebuste registreerimise lahendamise ja patsiendile tagasiside andmise korda 2 patsiendi õigusi ja kohustusi 3 suhtlemist patsiendi ja tema omastega 4 patsiendi informeerimise korda tervishoiuteenuse osutamise osas 5 patsiendi õigeaegse teavitamise korda ravijärjekorda registreerimisel tervishoiuteenuse osutajate vahelisel suunamisel ning tervishoiutöötaja asendamisel 4 Tervishoiuteenuse osutaja peab oma tegevuskohas teatavaks tegema patsiendi õiguse pöörduda tervishoiuteenuse osutamise suhtes tekkinud kaebusega tervishoiutöötajate tegevuse peale tervishoiuteenuse osutaja juhtkonna haigekassa piirkondliku osakonna või Terviseameti poole ning nende kontaktandmed Sotsiaalmin m 31 10 2012 Nr 42 jõust 01 01 2013 RT I 06 11 2012 1 5 Patsiendi või teda esindava isiku teavitamine tervishoiuteenuse osutamisest ning tervishoiuteenuse osutamiseks teadva nõusoleku saamine peab toimuma kooskõlas Võlaõigusseaduse RT I 2001 81 487 2002 60 374 2003 78 523 2004 13 86 37 255 75 522 41 peatükis kehtestatud korras Patsiendi või teda esindava isiku poolt antud nõusolek tervishoiuteenuse osutamiseks protokollitakse tervishoiuteenuse osutaja poolt kehtestatud korras 6 Tervishoiuteenuste osutaja peab vähemalt kord aastas tegema patsientide rahulolu ja kaebuste kokkuvõtte analüüsi ja arutelu koos tulemuste protokollimisega Patsiendi rahulolu analüüsi tulemused avalikustatakse tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas ja veebilehe olemasolul veebilehel 7 Tervishoiuteenuse osutaja kohustused tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamisel 1 Tervishoiuteenuse osutaja peab tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamiseks ning riskide vähendamiseks 1 protokollima tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud transfusioonireaktsioonid 2 taotlema arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjonilt eksperthinnangut vaidlust tekitanud tervishoiuteenuse osutamise juhtumile 3 kasutama kliinilist auditit enesehindamist ja ravidokumentide kontrolli ning koostama ja rakendama puuduste korral abinõude plaani Sotsiaalmin m 31 10 2013 Nr 36 jõust 01 01 2014 RT I 06 11 2013 1 4 registreerima ravimite kasutamisel ilmnenud kõrvaltoimed ja teavitama neist Ravimiametit 5 haiglaravi teenuse osutamise korral regulaarselt korraldama haiglasiseseid kliinilisi konverentse kuhu vajadusel kaasatakse ka vastavad eriarstid ja perearstid 6 haiglaravi teenuse osutamise korral kvaliteedi tagamiseks kehtestama erialakonsiiliumide läbiviimise korra 2 Tervishoiuteenuse kvaliteedi objektiivseks hindamiseks võib tervishoiuteenuse osutaja 1 taotleda kutse või erialaühenduselt tervishoiutöötajate pädevuse hindamist 2 välja töötada ravijuhendeid 3 Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks kehtestab tervishoiuteenuse osutaja tegevusjuhised 1 haiglanakkuste kontrollimiseks ja vältimiseks vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega kehtestatud nõuetele 2 ravimite sealhulgas antibiootikumide määramiseks koos haigla ravimformulariga vastavalt ravimiseadusega kehtestatud nõuetele 3 patsiendi ohutuse tagamiseks 4 patsiendi kukkumisriskide ennetamiseks ja hindamiseks 5 patsiendi valu hindamiseks ja käsitlemiseks Sotsiaalmin m 31 10 2013 Nr 36 jõust 01 01 2014 RT I 06 11 2013 1 3 1 Tervishoiuteenuse osutaja kehtestab vastavalt oma tegevusvaldkonnale tegevusjuhised 1 kiirguse kasutamiseks diagnostika ja raviprotseduuride tegemisel vastavalt kiirgusseadusega kehtestatud nõuetele 2 patsiendi operatsioonieelse seisundi hindamiseks 3 transfusioonravi korraldamiseks 4 lamatiste ennetamiseks ja ravimiseks ning lamatise tekkeriski hindamiseks Sotsiaalmin m 31 10 2013 Nr 36 jõust 01 01 2014 RT I 06

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=65064&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    nimetatud määruse nõuetele 3 Hindamisasutuseks Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 258 97 EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses ning pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 1829 2003 EÜ artikli 5 lõike 2 tähenduses on Veterinaar ja Toiduamet 4 Käesoleva paragrahvi lõikest 3 tulenevate ülesannete täitmisel võib Veterinaar ja Toiduamet pöörduda seisukoha saamiseks valdkonna eest vastutava ministri moodustatud nõuandva õigusega uuendtoidukomisjoni poole mille koosseisu kaasatakse asjatundjaid järgmistest valdkondadest 1 toiduainete tehnoloogia 2 toiduainete keemia 3 biotehnoloogia 4 geenitehnoloogia 5 toksikoloogia 6 mikrobioloogia 7 arstiteadus 8 toitumisteadus 9 tarbijakaitse toidualased õigusaktid ning toidujärelevalve 10 veterinaaria RT I 2010 72 542 jõust 15 10 2010 11 söötmisteadus RT I 2010 72 542 jõust 15 10 2010 5 Uuendtoidukomisjoni tegevust finantseeritakse riigieelarvest Veterinaar ja Toiduameti eelarve kaudu RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 14 Eritoit 1 Eritoiduna käsitatakse toitu mis on mõeldud seedeprotsessi või ainevahetuse kõrvalekallete või füsioloogilise seisundi tõttu tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis Eritoiduks loetakse ka imiku ja väikelapsetoit 1 1 Kui tavatoit on sobiv käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud inimestele ja sellele soovitakse toidu kohta antavas teabes viidata kohaldatakse sellise tavatoidu suhtes eritoidu kohta kehtestatud nõudeid 2 Eritoit peab olema nõuetekohane selgelt eristatav tavatoidust ja kasutatav deklareeritud eesmärgil 3 Kehtetu RT I 2004 27 177 jõust 01 05 2004 4 Kehtetu RT I 2004 27 177 jõust 01 05 2004 5 Arvestades eritoitude kasutamise eesmärki ja toidugruppide eriomadusi kehtestab Vabariigi Valitsus eritoitude koostis ja kvaliteedinõuded ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavad nõuded 5 1 Imiku piimasegu meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud eritoidu ning eritoidu mille kohta ei ole kehtestatud nõudeid käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel esmakordsel turuleviimisel teavitab turuleviija sellest Veterinaar ja Toiduametit hiljemalt turuleviimise päeval edastades turuleviidava eritoidu puhul kasutatava märgistuse näidise koos teatisega mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid RT I 09 10 2014 1 jõust 13 12 2014 1 turuleviija nimi elu või asukoha aadress ning sidevahendite numbrid RT I 09 10 2014 1 jõust 13 12 2014 2 eritoidu nimetus 3 eritoidu turuleviimise kuupäev RT I 2008 16 115 jõust 21 04 2008 5 2 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 1 nimetatud eritoit on juba viidud Euroopa Liidu muu liikmesriigi turule edastab eritoidu Eestis turuleviija Veterinaar ja Toiduametile 1 turuleviidava eritoidu puhul kasutatava märgistuse näidise 2 käesoleva paragrahvi lõikes 5 1 nimetatud teatise 3 teabe selle järelevalveasutuse kohta keda teavitati sama eritoidu esmakordsest turuleviimisest välja arvatud imiku piimasegu puhul RT I 2008 16 115 jõust 21 04 2008 5 3 Vajaduse korral võib Veterinaar ja Toiduamet nõuda turuleviijalt teaduslikke lisaandmeid mis kinnitavad eriomaduste olemasolu eritoidul Kui nimetatud andmed on avalikult kättesaadavad piisab viitest vastavale trükisele või muule püsivale avaldamiskohale RT I 2007 22 114 jõust 01 07 2007 6 Kehtetu RT I 2004 27 177 jõust 01 05 2004 7 Kehtetu RT I 2004 27 177 jõust 01 05 2004 8 Kehtetu RT I 2004 27 177 jõust 01 05 2004 9 Kehtetu RT I 2004 27 177 jõust 01 05 2004 14 1 Toidulisand 1 Toidulisandina käsitatakse toitu mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks Nimetatud ained võivad esineda üksikult või kombineeritult ning viiakse turule müügipakendisse pakendatuna kindlate annustena nagu kapslid pastillid tabletid ja muu sarnane ning pulbrikotikesed vedelikuampullid tilgutuspudelid ja muu sarnane mis on ette nähtud vedeliku ja pulbri tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena 2 Toidulisandi esmakordsel Eestis turuleviimisel teavitab turuleviija sellest Veterinaar ja Toiduametit hiljemalt turuleviimise päeval edastades turuleviidava toidulisandi puhul kasutatava märgistuse näidise koos teatisega mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid 1 turuleviija nimi elu või asukoha aadress ning sidevahendite numbrid 2 toidulisandi nimetus 3 toidulisandi Eestis turuleviimise kuupäev RT I 09 10 2014 1 jõust 13 12 2014 15 Külmutatud toit 1 Külmutatud on toit mis on läbinud külmutamisprotsessi ja mida seejärel säilitatakse antud toidule ettenähtud temperatuuril Toidu nõuetekohasuse tagamiseks peab külmutamisaeg olema võimalikult lühike 2 Külmutatud toitu käideldes tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes EÜ nr 852 2004 ja nr 853 2004 ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud külmutatud toidu käitlemise erinõudeid RT I 09 10 2014 1 jõust 13 12 2014 16 Lisaaine 1 Lisaaine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1333 2008 toidu lisaainete kohta ELT L 354 31 12 2008 lk 16 33 artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud aine RT I 2009 64 423 jõust 20 01 2010 2 Lisaainet on lubatud toidus kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr 1333 2008 sätestatud nõuete kohaselt RT I 12 02 2013 3 jõust 22 02 2013 3 Kehtetu RT I 12 02 2013 3 jõust 01 06 2013 4 Toidus on lubatud kasutada lisaainet mis vastab komisjoni määruses EL nr 231 2012 millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1333 2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid ELT L 83 22 03 2012 lk 1 295 sätestatud nõuetele RT I 12 02 2013 3 jõust 22 02 2013 17 Lõhna ja maitseaine 1 Lõhna ja maitseaine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1334 2008 mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna ja maitseaineid ning teatavaid lõhna ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust EMÜ nr 1601 91 määrusi EÜ nr 2232 96 ja EÜ nr 110 2008 ning direktiivi 2000 13 EÜ ELT L 354 31 12 2008 lk 34 50 artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud toode RT I 12 02 2013 3 jõust 22 02 2013 1 1 Lõhna ja maitseainet on lubatud toidus kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr 1334 2008 sätestatud nõuete kohaselt RT I 12 02 2013 3 jõust 22 02 2013 2 Pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 2065 2003 toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta ELT L 309 26 11 2003 lk 1 8 artikli 7 lõike 2 tähenduses on Veterinaar ja Toiduamet RT I 19 01 2011 21 jõust 20 01 2011 18 Abiaine 1 Abiaine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1333 2008 artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud aine RT I 12 02 2013 3 jõust 22 02 2013 2 Abiainete suhtes esitatavad nõuded nende ainete kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 09 10 2014 1 jõust 13 12 2014 19 Saasteaine 1 Saasteaine on toidus leiduv aine mis on sinna sattunud esmatootmisel kasutatud ainete tõttu käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi 2 Kehtetu RT I 2007 22 114 jõust 01 04 2007 3 Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada lubatud saasteainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa Loomse toidu ohutuse tagamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister korra saasteainete riikliku järelevalve reguleerimiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 20 Toidu võltsimine 1 Toitu võltsida ja võltsitud toitu käidelda on keelatud 2 Võltsimisena käsitatakse 1 toidu koostise muutmist ilma märgistust muutmata 2 märgistuse muutmist tegelikku koostist muutmata 3 toidule mis tahes viisil teise aine lisamist või sellega toidu töötlemist toidu madalama väärtuse või nõuetele mittevastavuse varjamiseks 3 1 tervisemärgi ja identifitseerimismärgi mittenõuetekohast kasutamist märgistusel 4 käitlemist kasutades teise ettevõtja ärinime või kaubamärki ilma tema loata RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 4 peatükk KÄITLEMISE ÜLDNÕUDED 21 Toidu nõuetekohasuse tagamine käitlemisel 1 Käitlemine peab toimuma vastavalt käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele ning käitlemisel peab olema tagatud nõuetekohase toidu saamine 2 Käitlemisel on keelatud kasutada aineid ja materjale mille koostis või toime inimesele ei ole teada või mis ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või mille kasutamine on õigusaktidega keelatud 3 Käitlemiskohtades on keelatud hoida aineid ja materjale mis võivad põhjustada toidu saastumise või halvendada nende omadusi 4 Kui uuringute tulemusena on selgunud töötlemisviisi või aine kahjulikkus inimese tervisele on seda keelatud toidu käitlemisel kasutada Toidu käitlemisel keelatud töötlemisviiside ja ainete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Töötlemisviisi või aine kohta mida teatud juhul võib toidu käitlemisel kasutada kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega käitlemise erinõuded milles sätestatakse millisel juhul ja kuidas on lubatud töötlemisviisi või ainet kasutada RT I 09 10 2014 1 jõust 13 12 2014 22 Käitleja kohustused käitlemisel RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 1 Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks 2 Käitleja peab järgima toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid mille määrab toidu tootja töötleja sealhulgas valmistaja või pakendaja kestvuskatsete või valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud toidu säilitamisnõuete alusel Valdkonna eest vastutav minister kehtestab säilitamisnõuded sõltuvalt toidu võimalikust ohtlikkusest inimese tervisele toidugruppide kaupa Kestvuskatsete tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 09 10 2014 1 jõust 13 12 2014 3 Käitleja ei tohi vastu võtta käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mittevastavat toitu 4 Loomset toitu on keelatud kasutada kui loomale on manustatud ravimit või hormonaalse toimega ainet ja kui nende kasutamise järgne keeluaeg ei ole möödunud RT I 2008 16 115 jõust 21 04 2008 5 Kehtetu RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 6 Kehtetu RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 7 Kehtetu RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 23 Toidu jälgitavus Käitleja peab tagama toidu jälgitavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 178 2002 artikli 18 kohaselt RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 24 Toidu tehniline kirjeldus 1 Toidu valmistamisel välja arvatud toitlustusettevõttes üksnes kohapeal turustatava toidu valmistamisel peab käitleja järgima enda valitud või koostatud toidu tehnilise kirjelduse nõudeid 2 Toidu tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on igasugune toidu omadusi ja valmistamist kirjeldav dokument mis sisaldab toidu kohta järgmisi andmeid 1 nimetus 2 valmistoodet ja selle koostisosi iseloomustavad näitajad 3 kasutatavad tehnoloogilised võtted eelkõige need mis on olulised toidu ohutuse seisukohast 4 nõuetekohasuse hindamise meetodid 5 pakendi ja toidualase teabe kirjeldus RT I 09 10 2014 1 jõust 13 12 2014 6 veo ja säilitamistingimused 3 Enda koostatud tehniline kirjeldus ja sellesse tehtavad muudatused peavad olema vormistatud dokumendina millest peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmetele nähtuma vähemalt selle vormistamise kuupäev ning allkirjaga kinnitanud isiku nimi ja ametinimetus RT I 2001 93 566 jõust 01 01 2002 25 Ettevõtte tingimused 1 Ettevõtte tehnilised tingimused ja töökorraldus peavad võimaldama järgida käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid 2 Kui ilmnevad asjaolud mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua nende tingimuste muutumise määral mille tagajärjel ei ole tagatud toidu ohutus peab käitleja viivitamata sellest teatama Veterinaar ja Toiduametile RT I 2007 22 114 jõust 01 07 2007 3 Käesoleva seaduse 8 lõike 1 punktis 8 või 9 nimetatud ettevõtte mittenõuetekohase loomse toidu ladustamiseks kasutatav hoone ja ruum peavad vastama järgmistele nõuetele 1 olenevalt ladustatava loomse toidu liigist ja laadist peab hoone sobima sellise loomse toidu ladustamiseks ning vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes EÜ nr 852 2004 ja nr 853 2004 ning muudes asjakohastes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele 2 hoones on olenevalt ladustatava loomse toidu liigist ja laadist eraldi ruum mittenõuetekohase loomse toidu ladustamiseks 3 hoones on eraldi ruum veterinaarjärelevalve ametnikule ning sidevahendite nagu telefoni ja faksi kasutamise võimalus 4 hoone asub selle eest vastutava isiku alaliselt kontrollitava sisse ja väljapääsuga suletud territooriumil vabatsoonis asuva lao puhul on kogu tsoon suletud ning alalise tollikontrolli all RT I 29 06 2014 2 jõust 01 07 2014 4 Mittenõuetekohast loomset toitu võib ladustada samas ruumis nõuetekohase loomse toiduga üksnes juhul kui mittenõuetekohast loomset toitu hoitakse eraldi sama ruumi lukustatavas osas RT I 29 06 2014 2 jõust 01 07 2014 26 Toiduhügieen 1 Toiduhügieen käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 852 2004 artikli 2 lõikes 1 sätestatud meetmed ja tingimused 2 Toiduhügieeninõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes EÜ nr 852 2004 ja nr 853 2004 3 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab toiduhügieeninõuded küsimustes mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruste kohaselt liikmesriigil või muud asjakohased nõuded Toiduhügieeninõuetes või muudes asjakohastes nõuetes võib kehtestada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 852 2004 artiklis 1 ning määruse EÜ nr 853 2004 artiklis 1 nimetatud väikesed tootekogused ja määrata kohaliku piirkonna 4 Pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste EÜ nr 852 2004 ja nr 853 2004 tähenduses on Veterinaar ja Toiduamet RT I 2007 22 114 jõust 01 07 2007 5 Toiduhügieeninõuete täitmisel võib käitleja kasutada abivahendina hea hügieenitava juhendit edaspidi juhend mille töötab välja käitleja käitlejate ühendus või mõni muu huvitatud osapool koostöös muude asjaomaste osapooltega Juhendi väljatöötamisel arvestatakse ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsiooni FAO ning Maailma Terviseorganisatsiooni WHO ühise standardiprogrammi Codex Alimentarius standardeid 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 viidatud juhendis esitatud soovituste kooskõla toiduhügieeninõuetega hindab Veterinaar ja Toiduamet kellel on õigus teha ettepanekuid juhendi muutmise kohta RT I 2007 22 114 jõust 01 07 2007 7 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isik esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 852 2004 artiklis 7 toodud nõuetele vastavaks hinnatud juhendi Maaeluministeeriumile kes edastab selle nimetatud määruses sätestatud juhtudel Euroopa Komisjonile 27 Ettevõtte töötaja 1 Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima nende täitmist 2 Toitu käitleval töötajal peavad olema kutseteadmised ning ta peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid 3 Töötaja kes toitu vahetult ei käitle peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses 4 Töötaja toiduhügieenialase juhendamise korraldab käitleja RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 28 Töötaja tööle lubamine 1 Toitu käitlev töötaja ning oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuv töötaja samuti toidu käitlemisruume puhastav töötaja peab nakkushaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima enne töösuhte algust ja olenevalt riski hindamise tulemustest ka töösuhte ajal korrapäraselt tervisekontrollis ning tal peab vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele olema kirjalik tervisetõend RT I 2007 1 1 jõust 01 02 2007 2 Käitleja peab nõudma toitu käitlevalt töötajalt ning oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuvalt töötajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmist 3 Kehtetu RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 4 Töötajat kellel puudub kehtiv tervisetõend kes võib levitada nakkusetekitajaid või parasiite või kellel on toiduohutuse seisukohalt ohtlik muu tervisehäire või haigus ei tohi lubada tööle kus ta võib toitu saastata 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 2 ja 4 sätestatud tervisetõendit puudutavad nõuded ei laiene tootjale kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 852 2004 lisa I nõudeid ning tootjale kelle suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste EÜ nr 852 2004 ja nr 853 2004 nõudeid kui teistes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti 29 Toiduhügieenikoolitus ettevõttes 1 Käitleja peab koostama ettevõtte toiduga kokkupuutuvate töötajate toiduhügieenikoolituse kava milles nähakse ette koolituse eesmärgid maht sagedus ja kord 2 Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieenikoolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi 3 Koolituskava täitmist jälgib korrakaitseorgan kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täiendamiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 sätestatud nõuded ei laiene tootjale kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 852 2004 lisa I nõudeid ning tootjale kelle suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste EÜ nr 852 2004 ja nr 853 2004 nõudeid kui teistes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 30 Puhastamine desinfitseerimine ja kahjuritõrje RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 1 Käitleja peab ettevõtte selle territooriumi ning ruumide sisseseade ja käitlemisvahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning kahjuritõrjeks kasutama üksnes neid vahendeid ja aineid ning ainult sel viisil mis ei põhjusta toidu saastumist ei halvenda selle omadusi ega ohusta inimese tervist Puhastamis desinfitseerimis ja kahjuritõrjeaineid peab kasutama vastavalt nimetatud ainete tootja koostatud kasutusjuhendile 2 Kehtetu RT I 2001 93 566 jõust 01 01 2002 31 Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed 1 Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele 2 Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded nende gruppide kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 09 10 2014 1 jõust 13 12 2014 3 Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 4 Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 32 Kasutatav vesi RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 1 Ettevõte peab olema varustatud piisava hulga veeseaduse alusel kehtestatud joogivee nõuetele vastava veega edaspidi joogivesi 2 Kehtetu RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 33 Kehtetu RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 5 peatükk KÄITLEJA ENESEKONTROLL 34 Enesekontrollikohustus 1 Käitleja on kohustatud kontrollima toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust edaspidi enesekontroll ning rakendama abinõud selle tagamiseks Rakendatavaid abinõusid kirjeldatakse enesekontrolliplaanis Enesekontroll koos kirjalikult vormistatud enesekontrolliplaaniga moodustab enesekontrollisüsteemi 2 Käitleja peab määrama kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid sealhulgas kriitilised kontrollpunktid kontrollima neid ning registreerima kontrolli tulemused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 852 2004 artikli 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 853 2004 nõuete kohaselt 3 Kehtetu RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 4 Kehtetu RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 5 Kehtetu RT I 2009 64 423 jõust 01 01 2010 5 1 Enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimise korral rakendatakse asjakohast kvaliteedisüsteemi RT I 2009 64 423 jõust 01 01 2010 6 Kehtetu RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 35 Vastavusdeklaratsioon 1 Toidu nõuetekohasust tõendav vastavusdeklaratsioon on toidu valmistaja antud kirjalik dokument milles kinnitatakse et toit vastab õigusaktides sätestatud või muudele nõuetele Vastavusdeklaratsioon antakse edasise käitleja nõudel 2 Vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse et toit vastab deklaratsioonis loetletud nõuetele kui edasisel käitlemisel järgitakse väljaandja esitatud tingimusi 3 Vastavusdeklaratsioon antakse kindlaksmääratud ajaks sama toidu jätkuvaks valmistamiseks või partii kohta Partiina käsitatakse ühesuguse nimetuse ja ühesuguste omadustega ning ühesugustel tingimustel toodetud valmistatud või pakendatud toidukogust Partiil peab olema kindel tähistus 4 Kui vastavusdeklaratsioon on antud toidu jätkuvaks valmistamiseks peavad sellega hõlmatavad partiid olema vastavusdeklaratsiooniga seostatavad Partii kohta antud vastavusdeklaratsioonis peab olema viide konkreetsele partiile RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 36 Vastavusdeklaratsiooni sisu Vastavusdeklaratsioonis peavad olema järgmised andmed 1 väljaandja nimi asukoha aadress ning vastavusdeklaratsiooni tähis RT I 09 10 2014 1 jõust 13 12 2014 2 toidu nimetus ja teised toidu määratlemiseks vajalikud andmed 3 viide nõuetele millele vastavust tõendatakse 4 väljaandmise kuupäev ning vastavusdeklaratsiooni välja andnud isiku nimi allkiri ja ametikoht 37 Sertifitseerimine 1 Sertifitseerimine on menetlus mille käitleja kirjaliku taotluse alusel korraldab kolmas sõltumatu osapool edaspidi sertifitseerimisasutus et tõendada käitleja kvaliteedisüsteemi või konkreetse käideldava toidu vastavust nõuetele millele vastavuse tõendamist taotletakse 2 Sertifitseerimine on vabatahtlik ning sertifitseerimiseks tehtud kulutused kannab sertifitseerimist taotlenud käitleja 3 Sertifitseerimise positiivse tulemuse korral väljastab sertifitseerimisasutus kvaliteedisüsteemi või toidu nõuetele vastavust kinnitava vastavussertifikaadi 6 peatükk TEABE ESITAMINE 38 Teabele esitatavad nõuded 1 Toidualane teave käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 1169 2011 milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi EÜ nr 1924 2006 ja EÜ nr 1925 2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87 250 EMÜ nõukogu direktiiv 90 496 EMÜ komisjoni direktiiv 1999 10 EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000 13 EÜ komisjoni direktiivid 2002 67 EÜ ja 2008 5 EÜ ning komisjoni määrus EÜ nr 608 2004 ELT L 304 22 11 2011 lk 18 63 artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatud teave 2 Toidualane teave peab olema tõene vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ega tohi käitlejat ja tarbijat eksitada Tarbijale müüdav või muul viisil üleantav toit peab olema märgistatud viisil mis tagab toidu kohta vajaliku teabe saamise 3 Eestis tarbijale müüdava või muul viisil üleantava toidu puhul esitatakse toidualane teave eesti keeles välja arvatud juhul kui teave on teises keeles või muul viisil esitatuna tarbijale arusaadav 4 Toidualase teabe esitamise nõuded toidugruppide või töötlemisviiside kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 5 Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 1169 2011 artikli 44 lõike 1 punkti b ja lõike 2 rakendamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 6 Toidupartii tähistamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 09 10 2014 1 jõust 13 12 2014 39 Teabe esitamise piirangud Kehtetu RT I 09 10 2014 1 jõust 13 12 2014 39 1 Kehtetu RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 40 Märgistuse muutmise piirang 1 Märgistuse muutmist toidu tegelikke omadusi muutmata käsitatakse toidu võltsimisena välja arvatud märgistuse täpsustamine ja eksitava märgistuse parandamine 2 Toitu mille müügipakendile on märgitud tarvitamise tähtpäev või minimaalse säilimisaja tähtpäev on keelatud ümber pakendada Samuti ei tohi muuta müügipakendil olevat kuupäeva ega turustada toitu pärast tarvitamise tähtpäeva möödumist RT I 09 10 2014 1 jõust 13 12 2014 7 peatükk TOIDU EESTISSE TOIMETAMINE IMPORT JA EKSPORT RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 41 Toidu Eestisse toimetamine import ja eksport 1 Toidu Eestisse toimetamine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 882 2004 ametlike kontrollide kohta mida tehakse sööda ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks ELT L 165 30 04 2004 lk 1 141 artikli 2 lõikes 16 sätestatud tegevused RT I 09 10 2014 1 jõust 13 12 2014 2 Import käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 882 2004 artikli 2 lõikes 15 sätestatud tegevus 3 Eksport käesoleva seaduse tähenduses on nõukogu määruse EMÜ nr 2913 92 millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik EÜT L 302 19 10 1992 lk 1 50 artiklis 161 sätestatud tegevus 3 1 Ametlik kontroll käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 882 2004 artikli 2 punktis 1 sätestatud tegevus sealhulgas nii riikliku järelevalve teostamine kui ka muu haldusmenetluse läbiviimine mille käigus kontrollitakse toidu ja toidu käitlemise nõuetekohasust RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Käesolevas peatükis sätestatut välja arvatud käesoleva seaduse 43 lõiget 1 kohaldatakse üksnes loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse 8 lõikes 1 nimetamata toidu suhtes RT I 29 06 2014 2 jõust 01 07 2014 42 Piiripunkt ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise koht RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 Toidu Eestisse toimetamine ja eksport on lubatud riigipiiri seaduse alusel rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti kaudu 2 Veterinaar ja Toiduamet määrab isiku taotluse alusel piiripunkti mille kaudu on lubatud toitu importida ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise koha kui nende määramise õigus on Euroopa Liidu asjakohase õigusakti kohaselt pädeval asutusel või liikmesriigil Ametliku kontrolli teostamise koht peab asuma Maksu ja Tolliameti aktsepteeritud kohas RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Piiripunktide ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise kohtade loetelu avalikustatakse Veterinaar ja Toiduameti veebilehel RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiripunkti või imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise koha lõikes 3 nimetatud loetellu kandmise otsuse tegemiseks hindab Veterinaar ja Toiduamet selle nõuetekohasust nii taotleja esitatud andmete alusel kui ka piiripunktis või ametliku kontrolli teostamise kohas kohapeal RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 Kui piiripunkt või imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise koht vastab Euroopa Liidu asjakohases õigusaktis sätestatud nõuetele teeb Veterinaar ja Toiduamet selle kohta piiripunktide ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise kohtade loetellu kandmise otsuse RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 Kui piiripunkt või imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise koht ei vasta Euroopa Liidu asjakohases õigusaktis sätestatud nõuetele teeb Veterinaar ja Toiduamet selle kohta piiripunktide ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise kohtade loetellu kandmisest keeldumise otsuse RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 7 Veterinaar ja Toiduamet teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud otsuse 30 tööpäeva jooksul piiripunkti või imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise koha lõikes 3 nimetatud loetellu kandmise taotluse saamisest arvates RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 8 Veterinaar ja Toiduamet teeb piiripunkti või imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise koha piiripunktide ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise kohtade loetelust väljaarvamise otsuse kui RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 see ei vasta Euroopa Liidu asjakohases õigusaktis sätestatud nõuetele või 2 isik esitab sellekohase taotluse 9 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiripunkti ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise koha piiripunktide ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise kohtade loetellu kandmise taotluse sisu nõuded taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 43 Ametliku kontrolli korraldamine toidu Eestisse toimetamise ja eksportimise korral RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 Toidu Eestisse toimetamise korral teeb Veterinaar ja Toiduamet ametlikku kontrolli üksnes imporditava toidu nõuetekohasuse üle RT I 29 06 2014 2 jõust 01 07 2014 2 Sellise teabe puhul mis annab alust kahtlustada imporditava toidu mittenõuetekohasust või ohtlikkust või muu põhjendatud vajaduse korral teostatakse toidu ametlikku kontrolli piiripunktis RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul kontrollib piiripunktis toiduga kaasasolevaid dokumente Maksu ja Tolliamet Maksu ja Tolliamet teavitab kontrolli tulemustest Veterinaar ja Toiduametit 4 Eesti päritolu toidu eksportimise korral väljastab Veterinaar ja Toiduamet toidu nõuetekohasust tõendava dokumendi kui sellise dokumendi esitamist nõutakse väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvas riigis RT I 2009 64 423 jõust 01 01 2010 44 Toidu importimisest teavitamine 1 Sellise toidu importimisest mille suhtes tuleb Euroopa Liidu asjakohasest õigusaktist tulenevalt teostada ametlikku kontrolli piiripunktis või imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise kohas teavitatakse Veterinaar ja Toiduametit vähemalt 24 tundi enne toidu esitamist ametliku kontrolli teostamiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Kui Euroopa Liidu asjakohases õigusaktis ei sätestata importimisest teavitamise vormi kasutatakse teavitamiseks Veterinaar ja Toiduameti veebilehel avaldatud teavitamise näidisvormi RT I 2009 64 423 jõust 01 01 2010 45 Kehtetu RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 46 Kehtetu RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 8 peatükk RIIKLIKU JÄRELEVALVE ÜLDINE KORRALDUS RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 47 Riiklik ja haldusjärelevalve RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 Veterinaar ja Toiduamet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1935 2004 artikli 1 lõikes 2 nimetatud materjalide ja esemete üle 2 Lisaks Veterinaar ja Toiduametile teostab riiklikku järelevalvet teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jaekaubandusettevõttes Tarbijakaitseamet 3 Veterinaar ja Toiduamet teeb valla või linnavalitsusega koostööd teabe edastamisel valla või linna territooriumil toimuva sellise avaliku ürituse kohta kus käideldakse toitu 4 Järelevalvet teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste EÜ nr 854 2004 millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks ELT L 139 30 04 2004 lk 206 319 ja nr 882 2004 ning muude asjakohaste õigusaktide järelevalvet käsitlevate sätete kohaselt RT I 09 10 2014 1 jõust 13 12 2014 5 Valdkonna eest vastutav minister nimetab asjaomaste ministritega kooskõlastatult Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise eest vastutavad pädevad asutused liikmesriikidega järelevalvekoostööd koordineerivad kontaktasutused ja muud sellised asutused ning teatab nendest Euroopa Komisjonile juhul kui selliste asutuste nimetamine on ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktis 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 882 2004 artiklis 13 nimetatud situatsioonplaani ning artiklis 41 nimetatud mitmeaastase kontrollikava koostamist koordineeriv asutus on Veterinaar ja Toiduamet Veterinaar ja Toiduamet esitab mitmeaastase kontrollikava ning kava täitmise aruande Euroopa Komisjonile nimetatud määruses sätestatud korra kohaselt 7 Vabariigi Valitsus võib kehtestada korrakaitseorganite vahelise koostöö korra käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud situatsioonplaani ja mitmeaastase kontrollikava väljatöötamiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 48 Riikliku järelevalve erimeetmed RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse des 30 31 32 49 50 51 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigused on ka Euroopa Komisjoni eksperdil Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuete täitmise kontrollimisel Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud tingimustel ja korras 3 Mittenõuetekohase toidu avastamise korral kohaldab korrakaitseorgan Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 882 2004 artiklis 54 sätestatud meetmeid 4 Mittenõuetekohase toidu ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral kohaldab korrakaitseorgan Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 882 2004 artiklis 19 sätestatud meetmeid RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 48 1 Kiirhoiatussüsteemi rakendamine ning järelevalvekoostöö Euroopa Liidu liikmesriikidega 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 178 2002 artiklis 50 nimetatud kiirhoiatussüsteemi kontaktasutus Eestis on Veterinaar ja Toiduamet 2 Kui riikliku järelevalve käigus on kindlaks tehtud et toit on otseselt või kaudselt inimese tervisele ohtlik ja seda võidakse turule viia mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kui selline toit on avastatud kauba importimisel teavitavad Maksu ja Tolliamet ning Tarbijakaitseamet ohust Veterinaar ja Toiduametit kes teavitab sellest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kiirhoiatussüsteemi kaudu Euroopa Komisjoni 3 Kui Euroopa Komisjon on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kiirhoiatussüsteemi kaudu edastanud Veterinaar ja Toiduametile ohuteate mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis tuvastatud ohtlikust toidust edastab Veterinaar ja Toiduamet selle teate Maksu ja Tolliametile Tarbijakaitseametile ning Terviseametile Korrakaitseorganid viivad läbi uurimise võimaliku ohu esinemise kohta Eestis ning teavitavad saadud tulemustest Veterinaar ja Toiduametit 4 Veterinaar ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 882 2004 artikli 35 tähenduses RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 49 Riikliku järelevalve erisused RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 Korrakaitseorgani ametnikul on ametitõendi esitamisel õigus kontrollida 1 ettevõtte selle territooriumi ruumide seadmete sisseseade ning veovahendite seisundit ja kasutamist 2 toidu koostisosi abiaineid ja muid toidu valmistamiseks kasutatavaid tooteid 3 toitu sealhulgas toitu selle valmistamise käigus 4 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid 5 puhastamis desinfitseerimis ja kahjuritõrjevahendeid aineid ning viise 6 toidu käitlemist sealhulgas toidu töötlemis valmistamis ja säilitamisviise 7 toidualase teabe esitamist RT I 09 10 2014 1 jõust 13 12 2014 2 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on korrakaitseorganil õigus 1 kontrollida oma tööülesannete tõttu otseselt või kaudselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 5 nimetatuga kokkupuutuvate isikute hügieeninõuete täitmist sealhulgas nende isiklikku puhtust ja riietust sõltumata käesoleva seaduse 28 lõikes 1 nimetatud tervisekontrolli läbimisest ning hinnata töötajate hügieeniteadmisi 2 kontrollida enesekontrollinõuete täitmist ja tutvuda enesekontrolli tulemustega ning ettevõttesse paigutatud mõõtevahendite mõõtmistulemustega ja kontrollida nende õigsust kasutades korrakaitseorgani mõõtevahendeid 3 Ettevõttes kus käideldakse üksnes liha võimaldab käitleja järelevalvetoimingute tegemiseks vajaliku töötamiskoha töövahendid ja riided 4 Kui on põhjust arvata et teatud toit võib olla ohtlik inimese tervisele või keskkonnale peatab asjaomase korrakaitseorgani juht sellise toidu käitlemise Otsustus vormistatakse korrakaitseorgani juhi käskkirjana milles näidatakse ära toidu nimetus vajaduse korral andmed vastava partii kohta ning teised ohtlikku toitu identifitseerida võimaldavad andmed ja käitlemisvaldkonnad milles käitlemine tuleb peatada Korrakaitseorgani juht teavitab käskkirjast kohe avalikkust ning teave avaldatakse korrakaitseorgani veebilehel 5 Korrakaitseorgani juht edastab oma käskkirja viivitamata valdkonna eest vastutavale ministrile kes otsustab toidu käitlemise peatamise käskkirjas näidatud asjaoludel ja tingimustel ning kehtestab sellekohase määruse Määruses märgitakse lisaks korrakaitseorgani juhi käskkirjas sisalduvatele andmetele ka piirangu tähtaeg korrakaitseorganite ja isikute kohustused ning ohu kõrvaldamise viis Korrakaitseorgani juhi käskkiri kehtib kuni valdkonna eest vastutava ministri määruse jõustumiseni 6 Käitlemise piirangu kehtimise ajal määravad asjaomased korrakaitseorganid koostöös kindlaks ohu ulatuse võtavad tarvitusele vastavad meetmed ja pärast ohu kõrvaldamist teeb käskkirja andnud korrakaitseorgani juht valdkonna eest vastutavale ministrile kirjaliku ettepaneku käitlemise peatamise lõpetamiseks ning valdkonna eest vastutav minister kehtestab vastava määruse 7 Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina võib korrakaitseorgan selle töö või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 8 1 peatükk TOIDUJÄRELEVALVE TASU RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 49 1 Toidujärelevalve tasu 1 Toidujärelevalve tasu edaspidi järelevalvetasu on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 882 2004 artiklites 27 29 sätestatud põhimõtteid arvestades käesoleva seadusega kehtestatud määras tasutav summa toidu käitlemise nõuetekohasuse hindamisega seotud riikliku järelevalve toimingu ja toidu käitlemiseks tegevus või muu loa andmise menetluse toimingu sealhulgas toidu importimiseks asjakohase loa andmise menetluse toimingu edaspidi koos järelevalvetoiming eest Järelevalvetasu makstakse ka toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemetega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Toiduga seotud järelevalvetoimingute puhul makstakse järelevalvetasu üksnes veterinaarkorralduse seaduse s 35 1 nimetamata toiduga seotud järelevalvetoimingu tegemise ning jaekaubandusettevõttes järelevalvetoimingu tegemise eest RT I 2010 72 542 jõust 15 10 2010 3 Järelevalvetasu ei maksta esmatootmisega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest RT I 2010 72 542 jõust 15 10 2010 4 Järelevalvetasu ei maksa riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest rahastatav haridusasutus sotsiaalasutus või tervishoiuteenuse osutaja asutusesisese toitlustamisega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest RT I 2010 72 542 jõust 15 10 2010 49 2 Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik 1 Järelevalvetasu maksma kohustatud isik edaspidi kohustatud isik on isik kelle suhtes on tehtud käesoleva seaduse s 49 1 sätestatud järelevalvetoiming RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Mitu kohustatud isikut vastutavad ühise järelevalvetoimingu eest järelevalvetasu maksmise korral solidaarselt RT I 2009 64 423 jõust 01 01 2010 49 3 Järelevalvetasu määramise põhimõtted 1 Järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse käesoleva seaduse s 49 1 sätestatud järelevalvetoimingute tegemisega seotud Veterinaar ja Toiduameti personali ja majandamiskulud 2 Järelevalvetasu võetakse käesoleva seaduse 49 1 kohaselt tehtavate järelevalvetoimingute eest tunnitasuna 3 Kohustatud isik maksab tunnitasu toidu järelevalve toimingu tegemisele kulunud aja eest kuid mitte rohkem kui kaheksa tunni eest järelevalvetoimingu kohta Ametniku kulutatud aeg arvestatakse tunni täpsusega ja iga alustatud tund loetakse järgmiseks täistunniks Arvesse ei võeta järelevalvetoimingu tegemise paika sõiduks kulutatud aega RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Tunnitasu määra arvutamisel võetakse aluseks järelevalvetoimingu teinud ametniku keskmine töötasu ja toidu järelevalve toimingutega seotud keskmine majandamiskulu Järelevalvetoimingu teinud ametniku keskmise töötasu arvutamisel lähtutakse Veterinaar ja Toiduameti kohalikes asutustes ja piiripunktides töötavate järelevalvetoiminguid tegevate ametnike keskmisest palgast järelevalvetoimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal Toidu järelevalve toimingutega seotud keskmise majandamiskulu arvutamisel lähtutakse Veterinaar ja Toiduameti keskmisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 882 2004 VI lisa punktis 2 nimetatud kulust järelevalvetoimingut tegeva ametniku kohta järelevalvetoimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 Toidu järelevalve toimingu tegemise eest võetava tunnitasu määra igaks aastaks kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 Sellise toidu puhul mille üle tuleb Euroopa Liidu asjakohasest õigusaktist tulenevalt teostada ametlikku kontrolli piiripunktis või imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise kohas tasub kohustatud isik järelevalvetoimingu tegemise eest ühe tariifse klassifikatsiooni kohta ühel tollideklaratsioonil järelevalvetasu tunnitasuna millele lisandub vajalike analüüside maksumus RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 7 Toidu järelevalve toimingu käigus on Veterinaar ja Toiduametil õigus võtta hilinenud kaubasaadetise ooteaja ja isiku taotlusel väljaspool tööaega tehtud järelevalvetoimingu eest lisatasu järgmiselt 1 hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest tööajal võetakse lisatasu tunnitasuna järelevalvetoimingut teinud ametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt 2 hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest väljaspool tööaega ja isiku taotlusel väljaspool tööaega tehtud järelevalvetoimingu eest võetakse lisatasu kahekordse tunnitasuna järelevalvetoimingut tegeva ametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 8 Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel makstavale lisatasule kohaldatakse käesoleva seaduse s 49 4 sätestatud korda 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 882 2004 artiklis 28 sätestatud juhul maksab kohustatud isik järelevalvetasu täiendavate järelevalvetoimingute eest tunnitasuna käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt Täiendava lisauuringuga seotud kulud kantakse käesoleva seaduse 51 3 lõike 3 kohaselt RT I 29 06 2014 2 jõust 01 07 2014 49 4 Järelevalvetasu maksmine 1 Veterinaar ja Toiduamet teeb eelmise kalendrikuu jooksul tehtud toidu järelevalve toimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise otsuse iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Järelevalvetasu sissenõudmise otsuse ärakiri väljastatakse kohustatud isikule allkirja vastu või saadetakse posti teel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates 3 Kohustatud isik kannab järelevalvetasu üle otsuses näidatud pangakontole kümne kalendripäeva jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamisest arvates Kohustatud isikul on õigus esitada Veterinaar

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=29772&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    määratud kauba tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale teatab toll viivitamatult sellest deklarandile ja määrab kauba tariifse klassifikatsiooni vastavalt Eesti tollitariifistikule kümne päeva jooksul arvates päevast millal deklarandile teatati kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise vajadusest Põhjendatud juhtudel võib nimetatud tähtaeg olla pikem Deklarandi soovil peab toll tähtaja pikenemist kirjalikult põhjendama 26 Kauba mittesooduspäritolu sertifikaadi väljastamine 1 Kauba mittesooduspäritolu tõendava päritolusertifikaadi väljastab ja kinnitab Eesti Kaubandus Tööstuskoda Mittesooduspäritolu sertifikaadi väljastamine ja kinnitamine on tasuline Tasu arvutamisel võetakse aluseks kõik Eesti Kaubandus Tööstuskoja tehtavad kulutused päritolusertifikaatide väljastamiseks ja kinnitamiseks sealhulgas kulutused infotehnoloogiliseks lahenduseks töötasudeks vastutuskindlustuseks ja vormide trükkimiseks Tasude suurused avaldatakse Eesti Kaubandus Tööstuskoja veebilehel 2 Kauba mittesooduspäritolu tõendava päritolusertifikaadi taotlemise ja väljastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 27 Tolliväärtuse määramisel kasutatav valuutakurss ja otsuse tegemise tähtaeg 1 Ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artikli 168 punktis a nimetatud noteeritud kurss on Euroopa Keskpanga poolt määratud euro vahetuskurss RT I 18 11 2010 2 jõust 01 01 2011 2 Ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artikli 181a kohase tolliväärtuse määramise otsuse teeb toll ühe aasta jooksul arvates asjaomasele isikule lisateabe andmiseks määratud tähtpäevast 4 peatükk EESTISSE TOIMETATUD KAUBALE KUNI SELLELE TOLLIKÄITLUSVIISI MÄÄRAMISENI KOHALDATAVAD SÄTTED 28 Kehtetu RT I 2007 22 113 jõust 01 07 2009 29 Kehtetu RT I 2007 22 113 jõust 01 07 2009 30 Kauba ajutise ladustamise tingimused 1 Ajutiselt ladustatud kaupa võib hoida tolli poolt aktsepteeritud tolliterminalis või hoiukohas tollieeskirjades ettenähtud tingimustel Tolliterminalis võivad kaupa ajutiselt ladustatuna hoida kõik kaupa liiduvälisest riigist Eestisse toimetavad isikud hoiukoht aga on ette nähtud ainult kindlaksmääratud kasutajale RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 2 Tolliterminali ja hoiukoha pidaja on Eesti isik Tolliterminali pidamise loa ja hoiukoha pidamise loa väljastab ja tunnistab kehtetuks toll 3 Toll keeldub tolliterminali või hoiukoha pidamise loa väljastamisest kui 1 tolliterminal või hoiukoht ei vasta tollieeskirjades ettenähtud nõuetele 2 hoiukoha loa taotleja on kaupa importinud vähema aja kui ühe aasta jooksul enne taotluse esitamise päeva 3 taotlus ei ole tolli rahuldavalt põhjendatud 4 isikul ei ole tolli rahuldavat tagatist 5 isiku raamatupidamine ei võimalda tollil taotleja tegevust kontrollida 6 isikul ei ole täpset arvepidamist kauba liikumise kohta 7 isiku ärialane reputatsioon ei ole laitmatu 8 isikul on kauba importimisel ja eksportimisel kogutavate maksude osas maksuvõlg 9 isiku esitatud andmed ei ole tõesed 4 Toll võib keelduda tolliterminali või hoiukoha pidamise loa väljastamisest kui taotlejat on taotluse esitamise päevale eelnenud aasta jooksul korduvalt karistatud käesolevas seaduses sätestatud väärteo eest mille eest on karistusena ette nähtud füüsilisele isikule rahatrahv üle 100 trahviühiku ja juriidilisele isikule rahatrahv üle 2000 euro või ta on toime pannud karistusseadustiku s 391 või 393 sätestatud kuriteo mille karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud RT I 12 07 2014 1 jõust 01 01 2015 5 Toll võib peatada tolliterminali või hoiukoha pidamise loa kehtivuse kuni kaheks kuuks ning määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks tolli nõudmiste täitmiseks või kauba tolliterminalist või hoiukohast väljatoimetamiseks tähtaja kui 1 tolliterminali või hoiukoha pidajat on loa kehtivuse peatamise päevale eelnenud aasta jooksul korduvalt karistatud käesolevas seaduses sätestatud väärteo eest mille eest on karistusena ette nähtud füüsilisele isikule rahatrahv üle 100 trahviühiku ja juriidilisele isikule rahatrahv üle 2000 euro või ta on toime pannud karistusseadustiku s 391 või 393 sätestatud kuriteo mille karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud RT I 12 07 2014 1 jõust 01 01 2015 2 kauba puutumatus ei ole tagatud 3 tolliterminali või hoiukoha pidajal esineb loas nimetatud tingimuste rikkumisi 4 esinevad käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 4 9 loetletud asjaolud 6 Tolliterminali või hoiukoha pidamise luba tunnistatakse kehtetuks tolliterminali või hoiukoha pidaja kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel Toll võib loa kehtetuks tunnistada kui 1 loa kehtivus oli enne kehtetuks tunnistamist peatatud käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud põhjusel või 2 tolliterminali või hoiukoha pidaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks kõrvaldanud asjaolusid mis olid loa kehtivuse peatamise aluseks 7 Tolliterminali või hoiukoha pidaja on kohustatud kauba üle pidama arvestust tollieeskirjades ettenähtud korras Kaup tuleb kanda arvestusse kohe kui see saabub tolliterminali või hoiukohta Tollil on õigus igal ajal kontrollida ajutiselt ladustatud kaupa ja selle kaubaga seotud dokumente 8 Tolliterminali ja hoiukoha pidaja vastutab kauba puutumatuse ja arvestuse täpsuse eest kui ta ei tõenda et arvestuse ebatäpsus tekkis mõne teise isiku süül 9 Nõuded tolliterminalile ja hoiukohale tolliterminali ja hoiukoha pidamise loa väljastamise loa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kauba hoidmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 31 Kauba hoiulevõtmine 1 Tollile esitatud kauba võib toll kauba valdaja taotluse alusel hoiule võtta kuni sellele tollikäitlusviisi määramiseni ning see kaup loetakse ajutiselt ladustatuks RT I 2007 22 113 jõust 15 06 2007 2 Toll keeldub kauba hoiulevõtmisest kui tolliasutuses puuduvad sellise kauba hoidmiseks ettenähtud ruumid või need on hõivatud samuti juhul kui kauba mõõtmete või olemuse tõttu ei ole võimalik seda kaupa nendesse ruumidesse paigutada 5 peatükk KAUBALE TOLLIKÄITLUSVIISI MÄÄRAMINE 32 Tollikäitlusviisi määramise kord 1 Ajutiselt ladustatud kaubale tuleb ettenähtud tähtpäevaks määrata tollikäitlusviis 2 Tollikäitlusviisi määramise eest vastutab kauba valdaja Tollikäitlusviisi määramiseks teostatakse tolliformaalsusi RT I 2010 11 55 jõust 01 05 2010 3 Vabariigi Valitsus võib määrustega kehtestada tollikäitlusviisi määramiseks vajalikud tolliformaalsuste teostamise korrad 33 Tollikontroll tollikäitlusviisi määramisel 1 Vastavat valdkonda reguleeriva seaduse alusel nõutavat dokumenti või riikliku registri kannet kontrollitakse kauba importimisel ja eksportimisel tolliformaalsuste käigus kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti 2 Tollil on õigus tollikontrolli teostamiseks kaasata eksperte Ekspertiisikulud kannab toll kui tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti 3 Tollikontroll ei tohi ohustada inimeste ega loomade elu ja tervist ning taimede seisundit kahjustada kontrollitavat kaupa ega keskkonda Tollikontrolli teostamisel põhjendamatult ei viivitata 4 Kauba transpordivahendi pagasi või reisija läbivaatuse tulemuste kohta vormistatakse akt kahes eksemplaris millest üks eksemplar antakse asjaomasele isikule teine jääb tollile Kui pagas vaadatakse läbi reisija juuresolekul ja läbivaatuse käigus ei avastata tollieeskirjade rikkumisele viitavaid asjaolusid või kui transpordivahendi läbivaatuse käigus transpordivahendil olevat kaupa ei teisaldata ei pea toll läbivaatuse akti koostama RT I 2010 11 55 jõust 01 05 2010 34 Tolli tegevuseks vajalikud ruumid 1 Tollil on õigus saada tolliterminalis tollilaos vabatsoonis või vabalaos selle omanikult või seaduslikult valdajalt tolli tegevuseks vajalikud tööohutus ja töötervishoiunõuete kohased ruumid võimaluse korral sisustatud bürooruumid ning sidevahendid tasuta kasutamiseks Sideteenuste eest tasub toll 2 Tollil on õigus saada piiripunktis postiteenuse osutaja asukohas samuti sadamas lennu või raudteejaamas või muus transpordisõlmes selle seaduslikult valdajalt või omanikult kui omanik ei ole valdaja tolli tegevuseks vajalikud tööohutus ja töötervishoiunõuete kohased ruumid võimaluse korral sisustatud bürooruumid ning sidevahendid tasuta kasutamiseks kui toll ei ole maanteepiiripunkti omanikuga kokku leppinud teisiti Kommunaalteenuste sealhulgas sideteenuste ning elektri eest tasub toll kui nende eest tasumisele kuuluv summa on arvestatud eraldi 35 Kaubakoguste mõõtmine 1 Kaubakoguste mõõtmist tollikontrolli käigus võib teostada liidu isik kes on mõõteseaduse kohaselt tunnistatud erialaselt pädevaks asjaomases mõõtevaldkonnas RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 2 Kauba valdaja on kohustatud vastavalt tollieeskirjadele ja nendes nimetatud juhtudel tolliformaalsuste käigus oma kulul korraldama kaubakoguste mõõtmise käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku poolt ja esitama tollile mõõtmise tulemusi kajastava dokumendi Kaupade ja juhtude loetelu mille korral isik on kohustatud korraldama kaubakoguste mõõtmise sätestatakse käesoleva seaduse 39 lõike 7 alusel kehtestatud kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise korras RT I 2010 11 55 jõust 01 05 2010 3 Tollikontrolli käigus pakendamata vedeliku puistematerjali sae või metsamaterjali mõõtetulemuse võrdlemisel kauba kohta käivate andmetega võib toll võtta arvesse mõõteprotsessi mõõtemääramatust 36 Tolliteenuse kulu arvutamine RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 1 Kehtetu RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 2 Ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artiklis 202 sätestatud tolliteenusena tolliformaalsuste teisel ajal teostamise kulude arvutamisel võetakse aluseks tolliametniku keskmine töötasu ja transpordikulud Tolliametniku keskmine töötasu arvutatakse töölepingu seaduse 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras Transpordikulu arvutamisel lähtutakse Maksu ja Tolliameti ametisõidukite kasutamise keskmisest kulust sõidukilomeetri kohta teenuse osutamisele eelnenud kalendriaastal Tolliametnike keskmine töötasu ja transpordikulude arvutamisel aluseks võetav keskmine kulu sõidukilomeetri kohta avaldatakse Maksu ja Tolliameti veebilehel Tolliteenuse kulude arvutamise ja tolliteenuse eest tasumise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2009 36 234 jõust 01 07 2009 3 Kehtetu RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 37 Tollideklaratsiooni esitamine 1 Tollideklaratsioon esitatakse elektroonilise andmetöötlussüsteemi vahendusel Tollieeskirjades ettenähtud juhtudel võib tollideklaratsiooni esitada muul viisil 2 Kui kaubasaadetise kogus või väärtus ületab liidu õigusaktis sätestatud statistilist läve ja kaubasaadetist ei saa vastavalt ühenduse tolliseadustiku rakendussätetele deklareerida suuliselt või muu toimingu abil tuleb esitada tollideklaratsioon RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 3 Kaubasaadetise kohta tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule esitada tollideklaratsioon ka siis kui kaubasaadetise väärtus või kogus ületab ühenduse tollimaksuvabastuse süsteemis või Eesti maksuseadustes sätestatud maksuvaba piiri RT I 2010 11 55 jõust 01 05 2010 4 Toll võib keelduda ühe kaubasaadetise osade kohta nende importimisel eraldi tollideklaratsioone aktsepteerimast kui kaubasaadetise deklareeritava osa väärtus ei ületa maksuvaba piiri RT I 2010 11 55 jõust 01 05 2010 5 Kaubasaadetise kohta milles sisalduva kauba suhtes on kehtestatud piirang esitatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätetes määratud juhtudel tollideklaratsioon ka käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetamata juhul 6 Füüsiline isik võib tollideklaratsiooni asemel esitada reisija deklaratsiooni kui liiduvälisest riigist Eestisse toimetatav kaup ei ole kaubanduslikku laadi Kaubanduslikku laadi kauba korral võib esitada reisija deklaratsiooni siis kui kaubasaadetise kogus ega väärtus ei ületa liidu õigusaktis sätestatud statistilist läve RT I 10 11 2015 1 jõust 01 12 2015 7 Tollideklaratsiooni esitamisel kontrollib toll isikusamasust isiku esindusõigust ja õigust konkreetse kauba kohta tollideklaratsiooni esitada 8 Täiendavad juhised tollideklaratsiooni ja lihtsustatud tollideklaratsiooni täitmiseks esitamiseks ja aktsepteerimiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2010 11 55 jõust 01 05 2010 38 Vastutus tollideklaratsiooni esitamisel Deklarant tema esindaja ning kaudse esindamise korral ka isik kelle eest tollideklaratsioon esitati vastutavad deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide autentsuse eest samuti kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest RT I 01 02 2012 1 jõust 01 03 2012 39 Kauba läbivaatus ning proovide ja näidiste võtmine 1 Ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artiklis 239 sätestatud tolliteenusena teises kohas ja teisel ajal kauba läbivaatuse tegemise kulud arvutatakse ja tolliteenuse eest tasutakse vastavalt käesoleva seaduse 36 lõikes 2 ja selle alusel kehtestatud korrale 2 Kui deklarant keeldub ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artiklis 241 loetletud toiminguid tegemast teeb seda toll asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras Tolli poolt enne sunnivahendi rakendamist deklarandile tehtud ettekirjutuse kohta vaide esitamise tähtaeg on viis päeva ettekirjutuse kättesaamise päevast arvates 3 Teave proovide ja näidiste analüüsimise uurimise ja muu sellise käsitlemise tulemuste kohta toimetatakse deklarandile kätte vastavalt tema soovile kas postiga tolli poolt või elektrooniliselt Kasutamata proovid ja näidised või nende ülejäägid tagastatakse deklarandile tema soovil 4 Kehtetu RT I 10 11 2015 1 jõust 01 12 2015 5 Kehtetu RT I 10 11 2015 1 jõust 01 12 2015 6 Kehtetu RT I 10 11 2015 1 jõust 01 12 2015 7 Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 40 Transpordivahendi läbivaatus 1 Eestisse saabuva Eestis viibiva ja Eestist lahkuva transpordivahendi võib toll peatada ja läbi vaadata 2 Transpordivahendi läbivaatust tehakse selle valdaja juuresolekul Kui transpordivahendi valdajat ei ole võimalik kindlaks teha või kui ta keeldub läbivaatuse juures olemast võib tolliametniku korraldusel ühe manuka juuresolekul transpordivahendi läbi vaadata ka selle valdaja juuresolekuta 3 Transpordivahendid mis ületavad Eesti ja liiduvälise riigi vahelist piiri on kohustatud peatuma piiril asuvas tolliasutuses selle puudumisel suunduma kindlaksmääratud marsruudil peatumatult ettenähtud tolliasutusse Sundpeatuse korral tuleb sellest teatada viivitamatult tollile või politseile RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 4 Sadama postiteenuse osutaja raudtee ja lennujaama selleks määratud töötajad ning laevaagendid on kohustatud tollile ette teatama iga transpordivahendi liiduvälisest riigist saabumisest ja liiduvälisesse riiki lahkumisest ning keelama imporditava ja eksporditava kauba transpordivahendilt mahalaadimise samuti transpordivahendile peale või ümberlaadimise tolli loata RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 41 Pagasi läbivaatus 1 Tolliametnikul on õigus nõuda Eesti ja liiduvälise riigi vahelist piiri ületavalt samuti sadama või lennujaama transiitreisijate alal viibivalt reisijalt pagasi esitamist läbivaatuseks ning see läbi vaadata Kontrollitav isik peab tolliametnikule oma pagasi ette näitama ning tolliametniku korraldusel lahti pakkima RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 2 Pagasi läbivaatust tehakse selle valdaja juuresolekul Kui pagasi valdajat ei ole võimalik kindlaks teha või kui ta keeldub läbivaatuse juures olemast võib tolliametniku korraldusel ühe manuka juuresolekul pagasi läbi vaadata ka valdaja juuresolekuta 3 Sadama või lennujaama transiitreisijate alal viibiva reisija pagasi läbivaatust teeb tolliametnik juhul kui tal on riski hindamisele tuginedes alust arvata et reisijal on kaasas kaupa mille importimisel või eksportimisel kehtivad keelud või piirangud 42 Reisija läbivaatus 1 Enne reisija läbivaatust võib temaga samast soost tolliametnik väliselt kombata läbivaadatava riideid et teha kindlaks deklareerimisele kuuluva kuid tollile esitamata samuti keeldude või piirangutega seotud kauba olemasolu 2 Kui tollil on riski hindamisele tuginedes alust arvata et Eesti ja liiduvälise riigi vahelist piiri ületav või sadama või lennujaama transiitreisijate alal viibiv reisija varjab deklareerimisele kuuluvat või keeldude või piirangutega seotud kaupa peidetuna oma kehal või kehas võib tolliametniku korraldusel teha reisija läbivaatuse RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 3 Reisija läbivaatuse teeb temaga samast soost tolliametnik eraldi ruumis ühe samast soost manuka juuresolekul Kontrollitava reisija nõudmisel peab kontrollimise juures viibima tunnistaja kelle ta on kohalviibijate seast valinud 4 Enne reisija läbivaatust on tolliametnik kohustatud esitama kontrollitavale reisijale ametitõendi ja tutvustama talle reisija läbivaatusel tehtavaid toiminguid 5 Tolliametnikul on reisija läbivaatuse käigus õigus 1 nõuda reisijalt lahtirõivastumist ja kontrollida teda vaatluse teel 2 otsida läbi reisija riietusesemed 3 saata reisija raviasutusse kehasisese läbivaatuse tegemiseks tolliametniku juuresolekul kui tolliametnikul on kahtlus kauba paiknemise suhtes reisija kehas 6 Kontrollitav reisija peab seoses tekkinud kahtlustega võimalikult täpselt vastama temale esitatud küsimustele ning täitma tolliametniku korraldusi mis on tehtud peidetud kauba avastamise eesmärgil Välisriigi isikust reisijal on õigus kasutada talle esitatavatele küsimustele vastamisel ja tolliametniku korralduste täitmisel tõlki 43 Postisaadetise läbivaatus 1 Kaupa sisaldava liiduvälisest riigist saabunud rahvusvahelise postisaadetise läbivaatus toimub postiteenuse osutaja asukohas enne selle väljastamist saajale liiduvälisesse riiki lähetatava saadetise läbivaatus aga pärast selle saatjalt vastuvõtmist või vastuvõtmise ajal Rahvusvaheline postisaadetis käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide tähenduses ei hõlma kullerposti saadetist postiseaduse tähenduses RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 2 Rahvusvahelises postisaadetises sisalduv kaup mille suhtes on kehtestatud piirang ja importimisel või eksportimisel vastavat valdkonda reguleeriva seaduse alusel nõutavat dokumenti ei esitata või vastav riikliku registri kanne puudub samuti keelatud kaup tagastatakse selle saatjale tema kulul või peetakse tolli otsuse alusel kinni teatades sellest kauba saatjale 44 Tollitõkendid 1 Tollitõkend on plomm või muu tõkend mille tolliametnik on paigaldanud kaubale transpordivahendile ja ehitisele nende puutumatuse tagamiseks Ühele objektile võib panna mitu tollitõkendit 2 Tollitõkendiga kaitstud transpordivahendis või ehitises asuva kauba puutumatuse ning tollitõkendi rikkumatuse eest vastutab selle transpordivahendi või ehitise valdaja Tollitõkendi eemaldamine tolli loata on keelatud Tollitõkendi võib tolli loata eemaldada transpordivahendis veetava või ehitises hoitava kauba säilimise tagamiseks ettenägematus olukorras 3 Toll võib aktsepteerida teise isiku või välisriigi tolli või muu pädeva asutuse pandud tõkendeid Tolli aktsepteeritud tõkend on samaväärne tema pandud tõkendiga 4 Tollil on õigus nõuda asjaomase isiku juuresolekut kui tolliametnik tollitõkendi paneb või eemaldab 5 Tollitõkend peab olema pandud nii et seda rikkumata või transpordivahendile või ehitisele sissemurdmisjälgi jätmata ei ole juurdepääs kaubale võimalik Tollitõkendi paigaldamise viis peab välistama selle eemaldamise tõkendit rikkumata Tollitõkendi panemise kohta teeb tolliametnik ettenähtud dokumendile märke 6 Tollitõkendi purunemisest kaotsiminekust või ettenägematus olukorras eemaldamisest samuti sissemurdmisjälgedest või muudest kahjustustest tollitõkendiga kaitstud transpordivahendil või ehitisel peab transpordivahendi või ehitise valdaja viivitamatult tollile teatama 7 Tollitõkendite panemise ja eemaldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 45 Hõivamisele kuuluv kaup 1 Ühenduse tolliseadustiku artiklites 53 57 ja 75 nimetatud kauba toll hõivab ja realiseerib hävitab tollijärelevalve all või annab tasuta üle käesoleva seaduse des 97 ja 98 sätestatud korras 2 Toll toimetab deklarandile kätte kirjaliku teate oma kavatsuse kohta kaup hõivata ja määrab tähtaja tollieeskirjadest tulenevate nõuete täitmiseks Kaupa ei hõivata kui deklarant täidab nõuded reekspordib kauba liidu tolliterritooriumilt tolli määratud tähtpäevaks hävitab kauba tollijärelevalve all või kannab kauba tolli loal üle riigi omandisse RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 46 Lihtsustatud tollideklaratsioonid 1 Toll ei väljasta üldjuhul ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artiklis 263 nimetatud kohapeal toimuva tollivormistuse luba kui isik ei edasta tollile teavet kauba kohta elektrooniliselt 2 Lihtsustatud tollideklaratsiooni kasutamise luba tunnistatakse kehtetuks loa omaja kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel Toll tunnistab loa kehtetuks kui loa andmise tingimused ei ole enam täidetud või kui isik ei esita tagatise määramise otsuses näidatud tähtpäevaks tolli rahuldavat tagatist 47 Reisija deklaratsioon 1 Liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki siirduva reisija pagasis olevale kaubale kohaldatakse käesoleva seaduse 37 lõigetes 2 3 4 ja 6 kaubasaadetise deklareerimise kohta sätestatut RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 2 Kehtetu RT I 2007 22 113 jõust 15 06 2007 3 Kehtetu RT I 2007 22 113 jõust 15 06 2007 4 Isiklikud asjad peavad olema vastavuses reisi kestuse ja eesmärgiga ning ei kuulu deklareerimisele välja arvatud juhul kui nende importimise või eksportimise suhtes on kehtestatud piirang 5 Isiklike asjade ja kauba kohta mille suhtes on kehtestatud piirang esitatakse reisija deklaratsioon kui õigusaktidega ei ole sätestatud tollideklaratsiooni esitamise kohustust RT I 2007 22 113 jõust 15 06 2007 6 Reisija kelle pagasis liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki siirdumisel ei sisaldu deklareerimisele kuuluvat kaupa deklareerib sellise kauba puudumist tollile tollieeskirjade kohaselt suuliselt või muu toimingu abil RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 7 Reisija kirjaliku taotluse alusel võib toll võtta kauba hoiule Hoiulevõetud kaubale kohaldatakse käesoleva seaduse s 31 sätestatut 8 Reisija tolliformaalsuste korra reisija deklaratsiooni vormi ja selle täitmise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 48 Postisaadetise deklaratsioon 1 Eestist liiduvälisesse riiki saadetava kaupa sisaldava rahvusvahelise postisaadetise kohta täidab saatja postisaadetise deklaratsiooni mis lisatakse postisaadetisele Kui postisaadetises oleva kauba kogus või tolliväärtus ületab liidu õigusaktis sätestatud statistilist läve esitab isik kauba kohta ka tollideklaratsiooni RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 2 Liiduvälisest riigist saabuva postisaadetise kohta milles sisalduva kauba tolliväärtus või kogus ületab liidu õigusaktis sätestatud statistilist läve esitab isik tollideklaratsiooni RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 48 1 Sularaha deklareerimine 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1889 2005 artiklis 3 nimetatud summat ületava sularaha kohta esitatakse sularaha deklaratsioon 2 Sularaha deklareerimise korra sularaha deklaratsiooni vormi ja selle täitmise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2010 11 55 jõust 01 05 2010 49 Tollideklaratsiooni muutmine ja kehtetuks tunnistamine pärast kauba vabastamist 1 Toll võib omal algatusel või deklarandi taotlusel teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi või tunnistada tollideklaratsiooni kehtetuks 2 Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 50 Tollideklaratsiooni järelkontroll 1 Tollideklaratsiooni järelkontrolli käigus võib tolliametnik ühenduse tolliseadustiku artiklis 78 sätestatud õigusi kasutada talle Maksu ja Tolliameti peadirektori või tema volitatud isiku antud volituse alusel oma pädevuse piires Tolliametnikul on keelatud siseneda eluruumi seal elava isiku loata 2 Tollideklaratsiooni järelkontrolli tehakse ning deklareeritud kauba sooduspäritolu tõendavaid dokumente kontrollitakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras 6 peatükk TOLLIKÄITLUSVIISID 51 Vabasse ringlusse lubamine 1 Vabasse ringlusse lubamine annab liiduvälisele kaubale liidu kauba tollistaatuse RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 2 Vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamise täiendavad juhised kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 52 Majandusliku mõjuga tolliprotseduurid ja tollilaod 1 Ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artiklis 497 nimetatud taotluse alusel väljastab toll ühenduse tolliseadustiku artiklis 86 sätestatud tingimustel loa majandusliku mõjuga tolliprotseduuri kasutamiseks või tollilao pidamiseks 1 1 Kehtetu RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 2 Kehtetu RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 3 Kehtetu RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 4 Nõuded tollilaole tollilao pidamise loa väljastamise loa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kauba hoidmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 5 Majandusliku mõjuga tolliprotseduuride rakendamise täiendavad juhised kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 52 1 Majandusliku mõjuga tolliprotseduuri kasutamise või tollilao pidamise loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine 1 Toll võib peatada majandusliku mõjuga tolliprotseduuri kasutamise või tollilao pidamise loa kehtivuse kuni kaheks kuuks ja määrata tähtaja peatamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks kui majandusliku mõjuga tolliprotseduuri kasutamise loa või tollilao pidamise loa tingimusi või lubade andmise tingimusi ei täideta 2 Kui majandusliku mõjuga tolliprotseduuri kasutav isik või tollilao pidaja ei ole viis tööpäeva enne tagatise kehtivusaja lõppemist esitanud tollile uut tagatist peatab toll majandusliku mõjuga tolliprotseduuri kasutamise või tollilao pidamise loa kehtivuse tagatise lõppemise päevale järgneval päeval arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut 3 Majandusliku mõjuga tolliprotseduuri kasutamise või tollilao pidamise luba tunnistatakse kehtetuks loa omaniku kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel Toll võib loa kehtetuks tunnistada kui 1 loa omanikku on loa kehtivuse peatamise päevale eelnenud aasta jooksul korduvalt karistatud käesolevas seaduses nimetatud väärteo eest mille eest on karistusena ette nähtud füüsilisele isikule rahatrahv üle 100 trahviühiku ja juriidilisele isikule rahatrahv üle 2000 euro või ta on toime pannud karistusseadustiku des 391 393 nimetatud kuriteo mille karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud 2 loa omanik ei ole ettenähtud tähtpäevaks kõrvaldanud asjaolusid mis olid loa kehtivuse peatamise aluseks RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 53 Ekspordi tolliprotseduuri rakendamine 1 Toll kontrollib eksporditavat kaupa riski hindamisele tuginedes Kauba ekspordi tõendamiseks vajalikule dokumendile teeb toll märke maksuseaduses või ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks vastuvõetud õigusaktis sätestatud juhul 2 Eksporditavat kaupa ei või deklareerida väljumistolliasutuses kui ekspordi tollideklaratsiooni esitab deklarandi kaudne esindaja 3 Ekspordi tolliprotseduuri rakendamise täiendavad juhised ning eksportimisel tolliformaalsuste teostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 54 Vabatsoon ja vabaladu 1 Ühenduse tolliseadustiku artiklis 166 nimetatud vabatsoon luuakse ja vabaladu asutatakse sadama lennu või raudteejaama või muu liidu tolliterritooriumi piiril asuva transpordisõlme vahetusse lähedusse RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 2 Vabatsoon luuakse ja vabaladu asutatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega mille eelnõu valmistab ette Rahandusministeerium Maksu ja Tolliameti ettepaneku alusel 3 Vabariigi Valitsuse korralduses märgitakse vabatsooni tüüp tähtaeg milleks vabatsoon on loodud või vabaladu asutatud vabatsooni piiripunktide koordinaadid vabalaona määratletud ehitised ning vabatsooni või vabalao sisse ja väljapääsud RT I 01 02 2012 1 jõust 01 03 2012 54 1 Vabatsooni loomine ja vabalao asutamine 1 Vabatsooni loomiseks ja vabalao asutamiseks esitab isik tollile kirjaliku taotluse 2 Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid 1 loa taotleja nimi isiku või registrikood ja aadress 2 vabatsooni loomise või vabalao asutamise majanduslik põhjendus ja kavandatava tegevuse kirjeldus 3 Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid 1 vabatsooni territooriumi või vabalao asukoha asendiplaan 2 vabatsooni territooriumi või vabalao ehitise omaniku või seadusliku valdaja kirjalik nõusolek Mitme omaniku või valdaja korral on vajalik nende kõigi kirjalik nõusolek 4 Toll hindab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlemise käigus vabatsooni või vabalao vastavust järgmistele nõuetele 1 vabatsooni loomine või vabalao asutamine on majanduslikult põhjendatud 2 taotletaval vabatsooni või vabalao territooriumil tegutsevate või tegutsema hakkavate isikute tegevuse tulemusel tollikontrolli teostamine ei raskene 3 taotletaval vabatsooni või vabalao territooriumil tegutsevatele või tegutsema hakkavatele isikutele on võimalik väljastada käesoleva seaduse 54 4 lõikes 1 nimetatud vabatsoonis ja vabalaos tegutsemise luba 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele vastava taotluse alusel esitab toll vabatsooni loomise ja vabalao asutamise ettepaneku Rahandusministeeriumile 60 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates 6 Täiendavad nõuded vabatsooni ja vabalao seal tegutsemise ning tegutsemisloa väljastamise kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 01 02 2012 1 jõust 01 03 2012 54 2 Vabatsooni ja vabalao valdaja kohustused Vabatsooni ja vabalao valdaja 1 koostab ja kooskõlastab tolliga vabatsooni või vabalao töökorralduse 2 informeerib vabatsoonis tegutsevaid isikuid vabatsooni töökorraldusest ja muudest vabatsooni territooriumil kehtivatest eeskirjadest 3 korraldab vabalao või ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artikli 799 punktis a nimetatud I kontrollitüüpi vabatsooni piiride ning sisse ja väljapääsude valve RT I 01 02 2012 1 jõust 01 03 2012 54 3 Vabatsooni ja vabalao tegevuse lõpetamine Vabatsooni ja vabalao tegevus lõpeb tähtaja lõppemisel või lõpetatakse enne tähtaega Vabariigi Valitsuse korraldusega mille eelnõu valmistab ette Rahandusministeerium Maksu ja Tolliameti ettepanekute alusel kui 1 vabatsoon või vabaladu ei vasta enam tollieeskirjades ettenähtud nõuetele 2 seda taotleb vabatsooni või vabalao valdaja RT I 01 02 2012 1 jõust 01 03 2012 54 4 Vabatsoonis ja vabalaos tegutsemise loa taotlemine 1 Tööstus kaubandus ja teenindustegevuseks vabatsoonis või vabalaos tuleb tollilt luba taotleda 2 Taotluses märgitakse RT I 25 10 2012 1 jõust 01 12 2012 1 loa taotleja nimi isiku või registrikood ja aadress 2 majanduslik põhjendus ja kavandatavate toimingute loetelu 3 taotlusele lisatavate dokumentide loetelu 3 Taotlusele lisatakse vabatsoonis või vabalaos kavandatavate toimingutega seotud järgmised dokumendid 1 vabatsooni asendiplaan kuhu on märgitud ka loa taotleja valduses oleva territooriumi ja ehitiste pindalad ning juurdepääsuteed 2 vedelike hoiustamiseks ettenähtud mahutipargi ja torustike skeem koos tehnoloogilise protsessi kirjeldusega mõõtmiseks sobivate mõõtevahendite loetelu ning Tehnilise Järelevalve Ameti teatis metroloogilise kontrolli läbinuks tunnistatud mõõtemahutite ja neid laadimissõlmedega ühendavate torustike kohta 3 mõõtevahendi taatlustunnistus vastavusdeklaratsioon või kalibreerimistunnistus 4 laoarvestuse sise eeskiri 5 töökorralduse eeskirja projekt 6 mõõtmisi teostava mõõtja pädevust tõendav dokument RT I 01 02 2012 1 jõust 01 03 2012 54 5 Vabatsoonis ja vabalaos tegutsemise loa väljastamine kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine 1 Toll keeldub vabatsoonis ja vabalaos tegutsemise loa väljastamisest kui 1 taotletava tegevuse tagajärjel raskeneb tollikontrolli teostamine 2 taotlus ei ole tolli rahuldavalt põhjendatud 3 isiku raamatupidamine ei võimalda tollil taotleja tegevust kontrollida 4 isikul ei ole ühenduse tolliseadustiku artiklile 168a vastavas vabatsoonis tegutsemiseks tolli rahuldavat tagatist 5 isikul ei ole täpset arvepidamist kauba liikumise kohta 6 isiku ärialane reputatsioon ei ole laitmatu 7 isikul on kauba importimisel ja eksportimisel kogutavate maksude maksuvõlg 2 Toll võib keelduda vabatsoonis ja vabalaos tegutsemise loa väljastamisest kui taotlejat on taotluse esitamise päevale eelnenud aasta jooksul korduvalt karistatud käesolevas seaduses sätestatud väärteo eest mille eest on karistusena ette nähtud füüsilisele isikule rahatrahv üle 100 trahviühiku ja juriidilisele isikule rahatrahv üle 2000 euro või kui ta on toime pannud karistusseadustiku s 391 või 393 sätestatud kuriteo mille karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud RT I 12 07 2014 1 jõust 01 01 2015 3 Toll võib peatada vabatsoonis ja vabalaos tegutsemise loa kehtivuse kuni kaheks kuuks ning määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks tähtaja kui 1 isik rikub vabatsoonis või vabalaos tegutsemise tingimusi 2 esinevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 7 loetletud asjaolud 4 Vabatsoonis või vabalaos tegutsemise luba tunnistatakse kehtetuks isiku kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel Toll võib vabatsoonis või vabalaos tegutsemise loa kehtetuks tunnistada kui 1 isikut on eelnenud aasta jooksul korduvalt karistatud käesolevas seaduses sätestatud väärteo eest mille eest on karistusena ette nähtud füüsilisele isikule rahatrahv üle 100 trahviühiku ja juriidilisele isikule rahatrahv üle 2000 euro või kui ta on toime pannud karistusseadustiku s 391 või 393 sätestatud kuriteo mille karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud RT I 12 07 2014 1 jõust 01 01 2015 2 luba on peatatud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel ja isik ei ole tähtpäevaks kõrvaldanud asjaolusid mis olid loa kehtivuse peatamise aluseks 5 Loa kehtetuks tunnistamisel määrab toll tähtaja kauba isiku valdustest väljatoimetamiseks RT I 01 02 2012 1 jõust 01 03 2012 55 Kauba riigi omandisse ülekandmine ja hävitamine Liiduvälise kauba võib tolli nõusolekul üle kanda riigi omandisse Kauba riigi omandisse ülekandmise samuti kauba tollijärelevalve all hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 7 peatükk TOLLISOODUSTUSED JA TOLLIFORMAALSUSTE LIHTSUSTAMINE 56 Tollisoodustusega kaup 1 Ühenduse tolliseadustiku ühenduse tollimaksuvabastuse süsteemi või käesoleva seaduse alusel impordi või eksporditollimaksudest vabastatud kaup loetakse liidu tolliterritooriumile tollisoodustusega imporditud või liidu tolliterritooriumilt tollisoodustusega eksporditud kaubaks RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 2 Tollisoodustusega imporditud või eksporditud kaupa võib kasutada ainult neil eesmärkidel milleks tollisoodustused on kehtestatud Sellise kauba kasutamine teistel eesmärkidel on lubatud ainult pärast impordi või eksporditollimaksude tasumist 3 Tollisoodustust võimaldatakse tingimusel et soodustuse saamise õigus on deklarandil või kaudse esindamise korral isikul kelle eest tollideklaratsioon esitati 57 Maksuvabastused 1 Varustus kütus ja muu vee või õhusõidukis kohapeal reisi ajal tarbimiseks vajalik kaup mille impordib liidu liikmesriikide vahelisi reise teostava vee või õhusõiduki tarbevaruks isik kes seda vee või õhusõidukit käitab on vabastatud imporditollimaksudest Varuosi ja lisavarustust tarbevaruks ei loeta RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 2 Diplomaatiliste suhete Viini konventsioonis RT II 1993 24 56 konsulaarsuhete Viini konventsioonis RT II 1993 23 53 või Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingus nimetatud isikute poolt imporditud kaup on imporditollimaksudest vabastatud 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tollisoodustusega imporditud kaupa ei ole lubatud selle kauba vabasse ringlusse lubamise päevast arvates kolme aasta jooksul tasuta ega tasu eest kasutada anda kasutada tagatisena ega võõrandada välja arvatud teisele sama soodustuse kasutamise õigusega isikule 4 Mis tahes tasuta või tasu eest kasutada andmise tagatisena kasutamise või võõrandamise korral enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja lõppemist tuleb maksta tähtaja lõppemiseni jäänud iga kuu või selle osa eest üks kolmekümnekuuendik sellest imporditollimaksude summast mis oleks tulnud tasuda kauba vabasse ringlusse lubamisel kui isikul ei oleks olnud imporditollimaksuvabastuse saamise õigust 5 Välisesinduse välisesinduse töötaja ning tema perekonnaliikme kõigist maksudest vabastatud kauba tolliformaalsuste teostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 58 Relvajõudude kauba ning julgeoleku ja kaitseotstarbelise kauba tolliformaalsused 1 Toll ei kontrolli Eesti kaitsejõudude teenistusülesandeid täitvat sõjalaeva sõjalennukit ega muud sõjatehnikat politsei teenistusülesandeid täitvat ujuvvahendit ega õhusõidukit ning päästemeeskonna teenistusülesandeid täitvat transpordivahendit ega tehnikat samuti teenistusülesandeid täitva isikkoosseisu isiklikke asju kui tollil ei ole alust arvata et seal leidub kaupa mida ei vajata teenistusülesannete täitmisel Üksuse liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki siirdumisel deklareerib üksuse ülem varustuse tollile tollieeskirjades ettenähtud korras RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel allutatakse kaitsejõudude politsei ja päästemeeskonna transpordivahend kaup ning isikkoosseisu isiklikud asjad samuti riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel salastatud julgeoleku ja kaitseotstarbeline kaup tollikontrollile lihtsustatud korras RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 3 Kaitsejõudude politsei päästemeeskonna rahvusvahelise sõjalise peakorteri välisriigi relvajõudude ja tsiviilkoosseisu ja nende liikme ning julgeoleku ja kaitseotstarbelise kauba tolliformaalsuste teostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 4 Välisriigi sõjalaeva lennuki ja muu sõjatehnika päästemeeskonna transpordivahendi ja tehnika samuti välisriigi relvajõudude liikmele tsiviilkoosseisule ja ülalpeetavale ning päästemeeskonna liikmele kuuluvate kaupade ja isiklike asjade tollikontroll toimub vastavalt tollieeskirjadele või välislepingu alusel Nende kaupadega seotud tolliformaalsused teostatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud korrale kui see kaup on importimisel õigusaktide alusel vabastatud kõikidest maksudest 59 Välisriigi ja Eesti diplomaatiline post konsulaarsaadetis ja rahvusvahelise sõjalise peakorteri saadetis RT I 01 06 2013 1 jõust 01 07 2013 1 Diplomaatiline post ja konsulaarsaadetised võivad sisaldada üksnes ametialaseks kasutamiseks ettenähtud dokumente ja kaupa 2 Diplomaatiline post ja konsulaarsaadetised tuleb tähistada hästi nähtavate nende sisule viitavate väliste märkidega 3 Imporditavat või eksporditavat diplomaatilist posti ja konsulaarsaadetisi ei avata ega peeta kinni Kui tollil on riski hindamisele tuginedes alust arvata et diplomaatilise posti või konsulaarsaadetiste hulgas on kaupa mis ei ole ette nähtud üksnes ametialaseks kasutamiseks on tollil õigus paluda et adressaat või lähetajariigi volitatud isik avaks saadetise tolliametniku juuresolekul Saadetise avamisest keeldumise korral saadetakse see lähetaja kulul tagasi 4 Rahvusvahelise sõjalise peakorteri saadetisele kohaldatakse käesolevat paragrahvi juhul kui see tuleneb välislepingust RT I 01 06 2013 1 jõust 01 07 2013 59 1 Ajatundlikud kaubad 1 Elusloomi ja linde kiirestiriknevaid toiduaineid meditsiinis kasutatavaid rakke kudesid ja elundeid ning muid ajatundlikke kaupu edaspidi ajatundlikud kaubad sisaldava kaubasaadetise piiriületuse kiirendamiseks teostatakse tolliformaalsusi eelisjärjekorras 2 Ajatundlike kaupade nomenklatuuri kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2010 11 55 jõust 01 05 2010 8 peatükk TOLLIVÕLG 60 Tollivõla tagatis 1 Lisaks ühenduse tolliseadustiku artiklis 193 nimetatud tagatise liikidele võib tagatise esitada ka riigi kasuks seatud registerpandi või hüpoteegina asjaõigusseaduses või kommertspandi seaduses sätestatud korras 2 Toll võib keelduda registerpandi või hüpoteegina esitatud tagatise aktsepteerimisest kui ta leiab et tagatis ei ole hõlpsasti realiseeritav või selle aktsepteerimine toob kaasa ülemääraseid halduskulusid või kui tagatise suurus ei ületa 63 900 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 3 Tagatise esitamise kasutamise ja vabastamise korra ning tagatise suuruse määramise ja arvutamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 61 Tagatise suurus 1 Kui toll nõuab tagatist vastavalt ühenduse tolliseadustiku artikli 190 lõikele 1 määratakse tagatise suurus tolli otsusega Toll võib määrata tagatise mis võimaldab tollivõlast tuleneva impordi või eksporditollimaksude summa tasumist igal ajal või vähendatud tagatise 2 Tagatise minimaalsed määrad kehtestatakse käesoleva seaduse 60 lõike 3 alusel sätestatud tagatise suuruse määramise ja arvutamise alustes 3 Toll vähendab isikult nõutava tagatise suurust vastavalt käesoleva seaduse s 62 sätestatule 4 Toll võib teha uue tagatise määramise otsuse ja nõuda tagatise suurendamist kui isik ei vasta enam käesoleva seaduse 62 lõikes 1 sätestatud tingimustele või teda on karistatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud süütegude eest 5 Tagatise suurendamise otsuses määratakse tolli rahuldava tagatise esitamise tähtaeg mis võib olla kuni kaks kuud otsuse tegemise päevast arvates 62 Nõuded tagatise suuruse vähendamiseks 1 Toll vähendab tagatise suurust kõigi järgmiste tingimuste täitmise korral 1 isiku raamatupidamine võimaldab tollil taotleja tegevust kontrollida 2 isikul on täpne arvepidamine kauba liikumise kohta 3 isikul on laitmatu ärialane reputatsioon 4 isikul ei ole kauba importimisel ja eksportimisel kogutavate maksude osas maksuvõlga 5 isiku esitatud andmed on tõesed 2 Toll võib tagatise suuruse vähendamata jätta kui isikut on tagatise kohta otsuse tegemise päevale eelnenud aasta jooksul korduvalt karistatud käesolevas seaduses sätestatud väärteo eest mille eest on karistusena ette nähtud füüsilisele isikule rahatrahv üle 100 trahviühiku ja juriidilisele isikule rahatrahv üle 2000 euro või ta on toime pannud karistusseadustiku s 391 või 393 sätestatud kuriteo mille karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud RT I 12 07 2014 1 jõust 01 01 2015 63 Tagatise vabastamine ja kasutamine 1 Toll vabastab tagatise ühenduse tolliseadustiku artiklis 199 sätestatust lähtudes ning teavitab sellest asjaomast isikut kümne päeva jooksul tagatise vabastamise päevast arvates Registerpandi või hüpoteegina esitatud tagatise vabastamisel kustutatakse registerpandi või hüpoteegikanne seadusega sätestatud korras RT I 2007 22 113 jõust 15 06 2007 2 Tollil on õigus tollivõlast tuleneva tollimaksu summa tähtpäevaks tasumata jätmise korral arvata tollivõlast tulenev impordi või eksporditollimaksude summa koos sellelt arvestatud intressiga maha deposiidist nõuda see sisse käendajalt või saada tagatise realiseerimisel laekunud summast Tagatise kasutamisel nõutakse esmajärjekorras sisse impordi või eksporditollimaksude summa ja seejärel sellelt arvestatud intress Kui sama tagatisega tagatakse ka Eesti maksuseaduste alusel tollivõla tekkimisega seotud maksukohustusi ja tagatise suurusest ei piisa kõigi maksunõuete rahuldamiseks nõutakse tagatise kasutamisel esmajärjekorras sisse impordi ja eksporditollimaksude summa teises järjekorras muud maksud võrdeliselt maksunõuetega ning seejärel intressid 64 Tollivõlg ebaõige informatsiooni andmisel Kui tollideklaratsioon esitati ühenduse tolliseadustiku artikli 201 lõikes 1 nimetatud tolliprotseduuri rakendamiseks sellise informatsiooni põhjal mille alusel jäid sisse nõudmata impordi või eksporditollimaksud või osa nendest on võlgnikuks ka isik kes tollideklaratsiooni esitamiseks vajalikku informatsiooni andis ja kes teadis või oleks pidanud teadma et see informatsioon oli ebaõige 65 Maksusumma arvestusse kandmine ja võlgnikule teatamine 1 Tollivõlast tuleneva impordi ja eksporditollimaksude summa kannab toll arvestusse RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 Kui tollivõla tekkimise aluseks ei ole tollideklaratsioon või kui tollil on alust arvata et tollideklaratsioonis esitatud andmed ei ole tõesed määrab toll impordi ja eksporditollimaksude summa ning teatab sellest võlgnikule maksukorralduse seaduses sätestatud korras 3 Deklareeritud kauba impordi ja eksporditollimaksude summa arvestusse kandmise teatamise ja tasumise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 66 Kehtetu RT I 2010 11 55 jõust 01 05 2010 67 Tollimaksu summa tasumise viisid Impordi ja eksporditollimaksude summa tasutakse sularahas või sularahata arvelduse korras Tasumine võib toimuda ka varasema enammakse arvel 68 Tollimaksu summa tasumise edasilükkamine 1 Ühenduse tolliseadustiku artiklis 224 sätestatud impordi ja eksporditollimaksude summa tasumise edasilükkamise loa saamiseks esitab isik kirjaliku taotluse Taotlus peab sisaldama tagatise suuruse määramiseks vajalikke andmeid Tasumise edasilükkamise luba väljastatakse pärast tolli rahuldava tagatise esitamist 2 Tasumise edasilükkamise luba tunnistatakse kehtetuks loa omaja kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel Toll tunnistab loa kehtetuks kui isik ei esita tagatise määramise otsuses näidatud tähtpäevaks tolli rahuldavat tagatist 69 Kehtetu RT I 2007 22 113 jõust 15 06 2007 70 Tollimaksu summa tasumise tähtaja pikendamise arvutamine Toll võib lubada et kui kannete summeerimise või kauba vabastamise ajavahemik on kalendrinädal või kuu tasutakse impordi ja eksporditollimaksude summa mille tasumise tähtaega on pikendatud hiljemalt 1 sellele kalendrinädalale järgneva neljanda nädala reedel kui ajavahemik on kalendrinädal 2 sellele kalendrikuule järgneva kuu 16 kuupäeval kui ajavahemik on kalendrikuu 71 Tasumata tollimaksu summa ja intressi sissenõudmine Kui tollivõlast tulenevat impordi ja eksporditollimaksude summat ei ole tasutud ettenähtud tähtaja jooksul nõuab toll summa koos sellelt arvestatud intressiga sisse maksukorralduse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 72 Tollimaksu laekumine Impordi ja eksporditollimaksud laekuvad riigieelarvesse 8 1 peatükk SÕIDUKI MASSI RAHVUSVAHELINE TUNNISTUS RT I 14 01 2014 2 jõust 01 02 2014 72 1

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=61912&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    käesoleva seaduse 14 lõikes 3 sätestatud aja jooksul 2 esitada turujärelevalveasutuse nõudmisel talle toote vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon 3 teha turujärelevalveasutuste nõudmisel nendega koostööd kõigis volitusega hõlmatud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks rakendatud abinõude osas 3 Volitatud esindaja ülesannete hulka ei kuulu käesoleva seaduse 14 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine 16 Importija kohustused 1 Importija laseb turule üksnes nõuetele vastava toote 2 Enne toote turule laskmist tagab importija et 1 tootja on teinud asjakohase vastavushindamise 2 tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni 3 toode kannab nõutud vastavusmärgist või märgiseid 4 tootega on kaasas nõutud dokumendid 5 tootja on täitnud käesoleva seaduse 14 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded 3 Importija tagab et sel ajal kui toode on tema vastutusel ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused toote nõuetele vastavust 4 Kui seda peetakse sobivaks arvestades toote põhjustatud riske teeb importija tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turustatavate toodetega pisteliselt katseid uurib kaebusi nõuetele mittevastavaid tooteid ja toodete tagasinõudmisi ning vajaduse korral registreerib need ja teavitab levitajaid sellisest jälgimisest 5 Importija hoiab käesoleva seaduse 14 lõikes 3 sätestatud aja jooksul turujärelevalveasutuse jaoks kättesaadavana EÜ vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagab et tehniline dokumentatsioon on turujärelevalveasutusele nõudmise korral kättesaadav 6 Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule kohaldatakse importijale ka käesoleva seaduse 14 lõigetes 6 8 sätestatud nõudeid 17 Levitaja kohustused 1 Toodet turul kättesaadavaks tehes arvestab levitaja hoolsalt kohaldatavaid nõudeid 2 Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollib levitaja et 1 toode kannab nõutud vastavusmärgist või märgiseid 2 tootega on kaasas õigusaktiga nõutud dokumendid ning juhised ja ohutusteave 3 tootja on täitnud käesoleva seaduse 14 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded 4 importija on täitnud käesoleva seaduse 14 lõikes 6 sätestatud nõuded 3 Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda et toode ei vasta sellele kohaldatavatele nõuetele teeb ta toote turul kättesaadavaks alles pärast seda kui toode on nõuetega vastavusse viidud Kui toode kujutab endast ohtu teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ning turujärelevalveasutust kes selle tootegrupi üle järelevalvet teeb 4 Levitaja tagab et sel ajal kui toode on tema vastutusel ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused toote nõuetele vastavust 5 Levitaja kes arvab või kellel on põhjust uskuda et toode mille ta on turul kättesaadavaks teinud ei vasta asjaomastele EL ühtlustamise õigusaktidest tulenevatele nõuetele tagab et toote vastavusse viimiseks rakendatakse parandusmeetmeid vajaduse korral kõrvaldatakse toode turult või nõutakse see tarbijatelt tagasi 3 peatükk VASTAVUSHINDAMINE 1 jagu Üldsätted 18 Vastavushindamine 1 Toote nõuetele vastavust tõendatakse sellele tootele kohalduvas õigusaktis sätestatud nõuetekohase vastavushindamisega 2 Õigusaktis võib ette näha et toote nõuetele vastavust tuleb tõendada riigiasutusel tootjal või vastavushindamisasutusel Kui õigusaktis on toote nõuetele vastavuse tõendamise kohustus pandud riigiasutusele võib viimane tehniliste nõuete täitmise kindlakstegemiseks kasutada pädeva akrediteeritud asutuse teenuseid kes vastab käesoleva seaduse s 28 vastavushindamisasutusele esitatud nõuetele 3 Õigusaktis võib ette näha et toote turule laskmisel või kasutusele võtmisel peavad tootega kaasas olema vastavusdeklaratsioon või muud toote nõuetele vastavust selle paigaldamist hooldamist või kasutamist käsitlevad dokumendid 19 EÜ vastavusdeklaratsioon 1 EÜ vastavusdeklaratsiooniga kinnitab tootja et tootele asjaomase õigusaktiga sätestatud nõuded on täidetud 2 Kui toote suhtes on kohaldatavad mitu õigusakti mille kohaselt on vaja koostada vastavusdeklaratsioon koostatakse toote kohta üks vastavusdeklaratsioon Vastavusdeklaratsioonist peab selguma milliste EL ühtlustamise õigusaktidega see seondub 3 EÜ vastavusdeklaratsioon vastab õigusaktis sätestatud nõuetele järgib otsuse nr 768 2008 EÜ III lisas sätestatud näidise ülesehitust sisaldab kõnealuse otsuse II lisas sätestatud asjaomastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt 20 Vastavusmärgis 1 Kui õigusakt näeb ette vastavusmärgise ehk CE märgise paigaldamise kohustuse kinnitab tootja või tema volitatud esindaja CE märgise tootele mis vastab õigusaktis sätestatud nõuetele ning mille nõuetele vastavus on ettenähtud korras hinnatud ja tõendatud 2 CE märgise suhtes kohaldatakse määruses EÜ nr 765 2008 sätestatud üldpõhimõtteid ning vastavusmärgise paigaldamise kohustust sätestava õigusakti nõudeid 3 EL ühtlustamise õigusakt võib ette näha ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud õigusaktis kirjeldatud vastavusmärgisest erineva vastavusmärgise paigaldamise kohustuse 21 Vastavussertifikaat 1 Vastavussertifikaat on vastavushindamisasutuse väljastatav dokument mis kinnitab et toode või kvaliteedisüsteem vastab sertifikaadis määratletud nõuetele 2 Kui vastavushindamisasutus tuvastab et tootja ei ole täitnud vastavussertifikaadi väljastamise aluseks olevast õigusaktist asjaomasest harmoneeritud standardist või muust tehnilisest spetsifikatsioonist tulenevaid nõudeid nõuab ta tootjalt parandusmeetmete rakendamist ega väljasta vastavussertifikaati enne parandusmeetmete rakendamist 3 Kui vastavushindamisasutus tuvastab pärast sertifikaadi väljastamist et toode ei vasta enam sertifikaadi väljastamise aluseks olnud nõuetele nõuab ta tootjalt parandusmeetmete rakendamist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi kehtivuse 4 Kui parandusmeetmeid ei rakendata või kui neil ei ole soovitud mõju piirab vastavushindamisasutus sertifikaadi kehtivust peatab või tühistab selle 2 jagu Tegutsemine vastavushindamisasutusena 22 Vastavushindamisasutuse tegevusele esitatavad üldnõuded 1 Vastavushindamisasutus täidab oma ülesandeid pädeval läbipaistval erapooletul sõltumatul mittediskrimineerival ja proportsionaalsel viisil ning järgib konkreetse toote vastavushindamisele kehtestatud nõudeid 2 Vastavushindamisasutus osaleb oma tegevusvaldkonna ulatuses Euroopa Liidus tegutsevate vastavushindamisasutuste koostöös 23 Vastavushindamisasutuse teavitamiskohustus 1 Eestis tegevusloa saanud vastavushindamisasutus teavitab käesoleva seaduse 27 lõikes 3 nimetatud komisjoni 1 vastavussertifikaadi andmisest keeldumisest selle kehtivuse piiramisest peatamisest või tühistamisest 2 viivitamata igast asjaolust mis mõjutab vastavushindamisasutuse tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatust 3 turujärelevalveasutuselt saadud vastavushindamist käsitlevatest teabenõuetest 4 nõudmisel ka tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatuses tehtud vastavushindamisest sealhulgas piiriülesest vastavushindamisest ja töövõttudest 2 Vastavushindamisasutus teavitab omal algatusel teisi samas valdkonnas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides tegutsevaid vastavushindamisasutusi kui tal on tekkinud kahtlus et isik võib taotleda tema poolt nõuetele mittevastavaks tunnistatud toote või kvaliteedisüsteemi vastavuse tõendamist teiselt vastavushindamisasutuselt 3 Vastavushindamisasutus teavitab turujärelevalveasutust kahtlusest et turule lastud või kasutusele võetud toode ei vasta nõuetele 4 Vastavushindamisasutus esitab Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumile iga aasta 1 veebruariks aruande eelmisel kalendriaastal talle omistatud tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatuses vastavushindamisasutusena tehtud vastavushindamistest Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud teavitamiskohustust võib täita koondaruande esitamisega 5 Vastavushindamisasutus dokumenteerib vastavushindamisalase tegevuse ja säilitab sellekohaseid dokumente vähemalt kümme aastat kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti 24 Konfidentsiaalsuse nõue 1 Vastavushindamisasutus tagab oma tegevuse käigus saadud teabe konfidentsiaalsuse See kohustus säilib vastavushindamisasutuse töötajal ja käsundisaajal ka pärast vastavushindamisasutusega sõlmitud lepingu lõppemist 2 Konfidentsiaalsuse nõuet ei kohaldata kui turujärelevalveasutus nõuab oma ülesandeid täites teavet vastavushindamise kohta 25 Vastavushindamisasutuse tütarettevõtja ja alltöövõtja 1 Vastavushindamisasutus võib vastavushindamise käigus kasutada tütarettevõtja või alltöövõtja edaspidi töövõtja teenuseid vastavushindamist taotleva isiku nõusolekul 2 Kui vastavushindamisasutus kasutab vastavushindamises töövõtja teenuseid tagab ta et töövõtja vastab vastavushindamisasutuse nõuetele Vastavushindamisasutus vastutab täielikult oma töövõtjate osutatud teenuste eest 3 Vastavushindamisasutus tagab et tema vastavushindamisalase tegevuse konfidentsiaalsust objektiivsust ja erapooletust ei mõjuta tütarettevõtjate ja töövõtjate tegevus 4 Vastavushindamisasutus hoiab turujärelevalveasutustele kättesaadavana dokumente töövõtja pädevuse ja tema tehtud vastavushindamiste kohta 26 Ettevõttesisene akrediteeritud vastavushindamisasutus 1 Õigusakt võib sätestada et vastavushindamises võib kasutada ettevõttesisest akrediteeritud asutust 2 Ettevõttesisene akrediteeritud asutus moodustab eraldioleva ja eristatava osa ettevõttest ega osale nende toodete projekteerimisel tootmisel levitamisel paigaldamisel kasutamisel või hooldamisel mille vastavushindamist ta teeb Selline asutus vastab järgmistele nõuetele 1 ta on akrediteeritud konkreetseks vastavushindamiseks 2 asutus ja selle töötajad on organisatsiooniliselt identifitseeritavad ja neil on ettevõttes mille osaks nad on kasutusel aruandlusmenetlused mis tagavad nende erapooletuse ja tõendavad seda riiklikule akrediteerimisasutusele 3 asutus ja selle töötajad ei vastuta oma hinnatavate toodete projekteerimise tootmise levitamise paigaldamise või hooldamise eest ega ole seotud ühegi tegevusega mis võiks ohustada nende hindamistegevustega seonduvate otsuste sõltumatust ja usaldusväärsust 4 asutus osutab oma teenuseid ainult sellele ettevõttele mille osa ta on 3 Ettevõttesisesest akrediteeritud asutusest ei teavitata teisi liikmesriike ega Euroopa Komisjoni 3 jagu Vastavushindamisasutusele tegevusloa andmine selle kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine 27 Vastavushindamisasutuse tegevusluba 1 Vastavushindamisasutusena tegutsemiseks on isikul või asutusel edaspidi isik mõne Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi antud tegevusluba ja temast on teavitatud Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike 2 Vastavushindamisasutusena võib tegutseda ka Euroopa Liidu ja kolmanda riigi vahel sõlmitud vastastikuse tunnustamise lepingus nimetatud asutus 3 Eestis asutatud isikule annab vastavushindamisasutuse tegevusloa selle kehtivuse peatab ja tunnistab kehtetuks Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde loodud komisjon edaspidi vastavushindamisasutuste komisjon Vastavushindamisasutuste komisjoni asjaajamist korraldab Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium 4 Vastavushindamisasutuste komisjoni moodustamise korra ja töökorra ning komisjoni otsusele esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 28 Vastavushindamisasutusele esitatavad nõuded 1 Vastavushindamisasutus sealhulgas isik kes taotleb vastavus hindamisasutuse tegevusluba vastab järgmistele nõuetele 1 isik on kantud äriregistrisse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse 2 isikul sealhulgas tema osanikel aktsionäridel ja liikmetel kellele kuulub rohkem kui 50 protsenti aktsiatest või osadest samuti tema töötajatel kellel on tulenevalt ametikohast oluline otsustusõigus on laitmatu reputatsioon 3 isiku tegevus vastavushindamisasutusena on organisatsiooniliselt ja raamatupidamise osas eristatud tema teistest tegevustest 4 isik on võimeline tegutsema sõltumatult asjatundlikult erapooletult ja mittediskrimineerivalt 5 isikul on esitatud taotluses nimetatud vastavushindamiseks piisav arv vajaliku hariduse väljaõppe ja kogemusega töötajaid kes tunnevad tegevusloa taotluses märgitud ja tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatuses vastavushindamisele kuuluvate toodete kohta kehtivatest EL ühtlustamise õigusaktidest ja harmoneeritud standarditest tulenevaid nõudeid 6 isikul on vajalikud vahendid mis võimaldavad tal teha vastavushindamise protseduure 7 isik on tehniliselt piisavalt kompetentne tegevusloa taotluses märgitud ja tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatuses vastavushindamise protseduure tegema 8 isik ega ükski töötaja ei või olla vastavushindamisele kuuluvate toodete konstrueerija kavandaja tootja tootja volitatud esindaja importija või levitaja tarnija paigaldaja hooldaja omanik või kasutaja või nimetatud isikute esindaja samuti ei või nende muu tegevus olla seotud asjaomaste toodetega määral mis tekitab kahtlusi nende sõltumatuses ja erapooletuses sealhulgas ei või isik ega vastavushindamisega tegelev töötaja pakkuda sellesisulist konsultatsiooniteenust Käesolevas punktis sätestatu ei piira vastavushindamisega tegeleva isiku õigust kasutada vastavushindamisele kuuluvat toodet vastavushindamise protseduuri tegemisel või toote kasutamist isiklikul otstarbel 9 vastavushindamisasutuse töötajaid tasustatakse vastavushindamise protseduuride arvust ja tulemustest sõltumata 10 isikul on vastavushindamisasutusena tegutsemise ajal kehtiv vastutuskindlustus kindlustussumma ulatuses mis tagab tema tegevuses vastavushindamisasutusena kolmandale isikule tekkida võiva kahju hüvitamise ning mis on vähemalt 64 000 eurot RT I 2010 31 158 jõust 01 01 2011 11 isik vastab muudele tema tegevusvaldkonna kohta kehtivate EL ühtlustamise õigusaktidest tulenevatele nõuetele 2 Kui isik tõendab oma vastavust asjaomastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele eeldatakse tema vastavust õigusakti nõuetele mis on nende standarditega hõlmatud 3 Vastavushindamisasutus ja isik kes taotleb vastavushindamisasutuse tegevusluba peab olema tegevusloaga taotletavaks vastavushindamiseks akrediteeritud 4 Kui vastavushindamisasutust akrediteeris teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi riiklik akrediteerimisasutus esitab vastavushindamisasutus Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumile selle akrediteerimisasutuse tehtud järelkontrolli aruande 29 Dokumentide esitamine tegevusloa saamiseks 1 Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed 1 tooted või toodete liigid mille suhtes taotleja soovib saada vastavushindamiseks tegevusõigust ning viited asjaomastele õigusaktidele 2 vastavushindamise protseduurid mida taotleja soovib täita vastavushindamisasutusena ning viited asjaomastele õigusaktidele 3 akrediteerimist tõendav tunnistus või selle koopia 4 vastutuskindlustuspoliisi koopia RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Kui vastavushindamisasutus kasutab töövõtja teenuseid esitab ta andmed ka töövõtja ja tema nõuetele vastavuse kohta lisades vastava koostöölepingu koopia 3 Kui vastavushindamisasutus soovib olemasoleva tegevusloaga määratud tegevusõiguse ulatust muuta või tegevusõiguse kehtivust pikendada esitab ta taotluses need andmed ja dokumendid mida ta varem ei ole esitanud või mis on varem esitatud dokumendiga kajastatud osas muutunud 30 Tegevusloa andmine 1 Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti antakse tegevusluba selle aluseks oleva akrediteerimist tõendava tunnistuse kehtivuse või muu objektiivse ja olulise asjaolu esinemise ajaks 31 Tegevusloa andmisest keeldumine 1 Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Vastavushindamisasutuste komisjon võib keelduda tegevusloa andmisest kui taotleja õigus tegutseda vastavushindamisasutusena on varem kehtetuks tunnistatud järgmistel alustel 1 vastavushindamisasutus ei ole täitnud ettekirjutust 2 vastavushindamisasutus ei võimalda riikliku järelevalve tegemist oma tegevuse üle 3 vastavushindamisasutus on oma tegevuses olulisel määral või korduvalt rikkunud tema tegevusele esitatavaid nõudeid 4 vastavushindamisasutus jätkab tegevust vastavushindamisasutusena ajal kui tema tegevusloa kehtivus on peatatud 32 Tegevusloa kehtivuse peatamine Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 33 Tegevusloa kehtetuks tunnistamine 1 Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 3 Vastavushindamisasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei mõjuta selle asutuse poolt väljaantud dokumentide kehtivust 4 Vastavushindamisasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral annab vastavushindamisasutus oma vastavushindamisalase dokumentatsiooni üle Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumile Dokumentatsiooni ei pea üle andma kui vastavushindamisasutuse tegevusluba tunnistatakse kehtetuks osaliselt Dokumentatsiooni üleandmist korraldab vastavushindamisasutuste komisjon 34 Tegevusloast teavitamine ja tegevusõiguse algus 1 Vastavushindamisasutusele tegevusloa andmisest selle kehtivuse peatamisest või kehtetuks tunnistamisest teavitab vastavushindamisasutuste komisjon Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike Teavitamine tagab tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatuses vastavushindamisasutuse poolt tehtud vastavushindamise tunnustamise Euroopa Liidu liikmesriigis Teavitamise käigus omistatakse vastavushindamisasutusele tunnusnumber 2 Vastavushindamisasutus võib alustada tegevust vastavushindamisasutuste komisjoni otsuses kajastatud ulatuses pärast seda kui on möödunud kahenädalane ooteaeg ning Euroopa Komisjon ja ükski liikmesriik ei ole selle vastavushindamisasutuse teavitamise osas vastuväiteid esitanud 3 Kui Euroopa Komisjon või teine liikmesriik esitab vastavushindamisasutusele tegevusloa andmise teavitamise kohta vastuväiteid võtab vastavushindamisasutuste komisjon need arvesse ning uuendab vastavushindamisasutusele tegevusloa andmise menetluse 35 Tegevusloa kohta info avaldamine majandustegevuse registris 1 Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium avaldab avalikkuse teavitamise eesmärgil otsuse vastavushindamisasutusele tegevusloa andmise selle kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise andmete kohta majandustegevuse registris registrikandena 2 Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 3 Registrikanne tegevusloa andmise kohta tehakse pärast seda kui käesoleva seaduse 34 lõikes 2 nimetatud ooteaeg on möödunud ning vastavushindamisasutuse tegevusõigus on jõustunud Registrikanne tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise kohta tehakse viivitamata 4 peatükk AKREDITEERIMINE 36 Akrediteerimise korraldamine Akrediteerimist korraldatakse ja tehakse määruse EÜ nr 765 2008 II peatükis sätestatu kohaselt 37 Eesti akrediteerimisasutus 1 Eesti riiklik akrediteerimisasutus on mittetulunduslikel alustel tegutsev riigi poolt asutatud juriidiline isik kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on vastavushindamisasutuste akrediteerimine 2 Eesti riikliku akrediteerimisasutuse ülesandeid täitva isiku nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega 3 Riik finantseerib Eesti riikliku akrediteerimisasutuse osalemist Euroopa ja rahvusvaheliste akrediteerimisalaste koostööorganisatsioonide tegevuses ja kui selles lepitakse eraldi kokku siis ka akrediteerimisasutuse teisi tegevusi 38 Tegutsemine Eesti akrediteerimisasutusena 1 Eesti akrediteerimisasutus 1 haldab akrediteerimissüsteemi akrediteerib ning hindab ja tõendab mõõtjate erialast pädevust 2 korraldab laboritevahelisi võrdluskatseid 3 käsitleb erapooletult ja võrdse kohtlemise põhimõttel kõiki erialase pädevuse hindamise ja akrediteerimise taotlusi 4 täidab määruses EÜ nr 765 2008 akrediteerimisasutusele sätestatud nõudeid 5 esindab Eestit rahvusvahelises akrediteerimisalases koostöös 6 avaldab oma kodulehel akrediteeritud vastavushindamisasutuste nimed ja akrediteerimisulatuse ning teated akrediteeringute peatamise või kehtetuks tunnistamise kohta 7 nõustab valitsusasutusi akrediteerimisega seonduvates küsimustes 2 Kui käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud vastavushindamisasutuse kontrollimise tulemusel on asutus kohustatud rakendama parandusmeetmeid esitab akrediteerimisasutus pärast meetmete rakendamist kontrolli kokkuvõtlikud tulemused Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumile Samuti teavitab akrediteerimisasutus viivitamata Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi selliste asutuste akrediteeringu kehtivuse peatamisest või kehtetuks tunnistamisest ning nende tegevuse kohta esitatud kaebustest ja nende lahendamiseks rakendatud abinõudest 5 peatükk TEHNILINE NORM JA STANDARD 1 jagu Üldsätted 39 Tehniline norm 1 Tehnilist normi sisaldava õigusakti ettevalmistamisel lähtutakse Eestile siduvast rahvusvahelisest õigusest rahvusvaheliste või Euroopa standardiorganisatsioonide vastuvõetud standarditest või nende lõplikes kavandites määratletud tehnilistest spetsifikatsioonidest Standardites või nende lõplikes kavandites määratletud tehnilistest spetsifikatsioonidest võib kõrvale kalduda kui nende erisusteta arvestamine oleks klimaatiliste või geograafiliste tingimuste või tehnoloogiliste probleemide tõttu ebatõhus või sobimatu soovitud eesmärkide saavutamiseks 2 Tehnilist normi sisaldava õigusaktiga kehtestatakse ühesugused nõuded nii Eestis toodetavatele kui ka imporditavatele toodetele ja osutatavatele teenustele 3 Tehnilist normi sisaldavate õigusaktide avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse mõistlik aeg et tootjal oleks võimalik kohandada oma toode või tootmisviis normile vastavaks Mõistliku aja nõue ei kehti juhul kui tehnilise normi kiire jõustumine on vajalik inimeste tervise või ohutuse kaitsmise keskkonnakaitse või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil 40 Eesti standard 1 Eesti standard on Eesti standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud standard Eesti standardi tähtlühend on EVS 2 Eesti standard on vastu võetud kui selle vastuvõtmise kohta on avaldatud teade Eesti standardiorganisatsiooni ametlikus väljaandes 3 Eesti standardiorganisatsioon tagab standardi kättesaadavuse avalikkusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teate avaldamise kuupäevast arvates 4 Eesti standard võib olla 1 ülevõetud rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standard 2 ülevõetud teise riigi algupärane standard 3 algupärane Eesti standard 5 Algupärane Eesti standard võetakse vastu ja tehakse kättesaadavaks vähemalt eesti keeles 6 Rahvusvahelise ja Euroopa standardiorganisatsiooni standardi või teise riigi algupärase standardi ülevõtmisel Eesti standardiks ei pea vastuvõetud standard olema eestikeelne Ülevõetud standardi teeb Eesti standardiorganisatsioon kättesaadavaks vähemalt ühes sellise standardi väljatöötanud standardiorganisatsiooni ametlikus keeles Ülevõetud standardi eri keeltes versioonid on samaväärsed 41 Harmoneeritud standardi kasutamine 1 Kui harmoneeritud standardi kohta on avaldatud teade viide Euroopa Liidu Teatajas ja standard on vastu võetud vähemalt ühe Euroopa Liidu liikmesriigi standardina ning kui õigusaktist ei tulene teisiti eeldatakse et sellisele standardile vastav toode või teenus vastab standardiga kaetud nõuete osas tehnilisele normile 2 Kui harmoneeritud standardi kohta avaldatud teade viide Euroopa Liidu Teatajas on tunnistatud kehtetuks ei loeta sellise standardi järgimisel toodet või teenust vastavaks asjaomasele tehnilisele normile 3 Kui harmoneeritud standardi kohta on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täiendav teade viide eeldatakse sellise standardi järgimisel toote või teenuse vastavust asjaomasele tehnilisele normile teates märgitud tingimustel 42 Tehnilises normis standardile viitamine 1 Tehnilises normis standardi nõuete arvestamisel piirdutakse üksnes oluliste nõuete või eesmärkide sätestamisega ja vajaduse korral viidatakse standardile Tehnilises normis võib standardile viidata otse või üldiselt Õigusliku tähenduse järgi on viide standardile soovituslik või kohustuslik RT I 10 05 2014 1 jõust 20 05 2014 2 Viide standardile on otsene kui see sisaldab standardi tähist milleks on kombinatsioon standardi vastuvõtnud või koostanud standardiorganisatsiooni tähtlühendist ja standardi numbrist Otsene viide esitatakse dateeritult või dateerimata Dateeritud viite korral järgitakse standardit dateeringu seisuga dateerimata viite korral koos hilisemate muudatustega 3 Viide standardile on üldine kui viidatakse mõne standardiorganisatsiooni vastuvõetud või muudel alustel määratletavatele standarditele ning kui viide ei sisalda standardi tähist 4 Viide standardile on soovituslik kui õigusakti nõuete täitmiseks võib rakendada ka muid lahendusi kui viidatud standardi järgimine Käesoleval juhul ei tähenda muu lahendus mõne teise standardi järgimise kohustust RT I 10 05 2014 1 jõust 20 05 2014 5 Viide standardile on kohustuslik kui õigusakti nõuete täitmiseks on lubatud järgida üksnes viidatud standardit Kohustuslik viide standardile võib olla sätestatud nii otsese kui ka üldise viitena RT I 10 05 2014 1 jõust 20 05 2014 6 Tehnilises normis ei ole lubatud sätestada kohustuslikku viidet standardile Erandina on kohustusliku viite sätestamine lubatud Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel kui see on ainus võimalus täita õigusaktist tulenevaid nõudeid RT I 10 05 2014 1 jõust 20 05 2014 7 Tehnilises normis standardile soovitusliku viite sätestamise korral eeldatakse viidatud standardi järgimisel standardiga kaetud nõuete osas vastavust õigusakti sellekohastele nõuetele RT I 10 05 2014 1 jõust 20 05 2014 43 Teavitamine 1 Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike tuleb teavitada ettevalmistatavast ja vastuvõetud õigusaktist mis sisaldab toodet puudutavat või toote turustamist mõjutavat tehnilist normi sealhulgas sanitaar või fütosanitaarmeedet 2 Teavitada ei tule õigusakti eelnõust mis järgib EL ühtlustamise õigusakti ja rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi mille tulemusena

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=122012&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive